Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta

Riigikantselei Teie 26.01.2024 nr 2-5/24-00159, [email protected] 19.9/23-0512/-1T/ Rahukohtu 3 Meie 15.03.2024 nr 1.1-10/242-2 Tallinn, 15161, Harju maakond Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta Lugupeetud riigisekretär, Esitame Vabariigi Valitsuse 21.03.2024 istungile Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõule Elen Ohov [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  LISA: Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Kliimaministeerium Direktiivi eelnõu (COM(2023) 781) millega muudetakse Arvestatud, seisukoha p. 3 ja p. 4 elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta käivat direktiivi (2011/65/EL) – (RoHS Seoses ECHA teaduskomiteede direktiiv) toimimisega selgitame, et teaduskomiteede töökorraldus on paika pandud REACH Saame toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut elektri- ja määruse artikliga 85, mille alusel on elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise riskihindamise komitee töökord kinnitatud kohta käiva direktiivi puhul teadus-tehniliste ülesanded ECHA Haldusnõukogu otsusega nr anda Euroopa Kemikaaliametile. Peame mõistlikuks ka 10/20211 ja sotsiaalmajandusliku analüüsi ettepanekus välja pakutud piirangutele erandite andmise komitee töökord ECHA Haldusnõukogu protsessi konkreetsemaks ja läbipaistvamaks muutmist. otsusega nr 11/20212 Elektri- ja elektroonikaseadmed on väga mitmekesine Selleks, et teaduskomiteedes oleks tagatud tooterühm, mida iseloomustavad kiired innovatsioonitsüklid, vajalik pädevus, on liikmesriikidel mille tulemusel toimuvad pidevad muutused seadmete võimalik nimetada teaduskomiteedesse omadustes, jõudluses ja kasutatavates materjalides. Nimetatud eksperte. Seega ka jäätmetehnilise ja seadmed sisaldavad ka mitmesuguseid ohtlikke aineid (nt plii, keskkonnamõju hindamiseks vajaliku elavhõbe, kaadmium), mis võivad ohustada keskkonda ja pädevuse tagamiseks on Eestil võimalik inimeste tervist elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisel ja nõutava kvalifikatsiooniga ekspertide kasutamisel ning elektroonikaromude kogumisel, käitlemisel ja olemasolu korral oma kandidaat esitada. kõrvaldamisel. RoHS direktiiviga piiratakse praegu kümne Komiteed püüdlevad selle poole, et nende ohtliku aine kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes. liikmetel oleksid laialdased asjakohased Lisaks raskmetallidele (plii, elavhõbe, kaadmium, kuuevalentne eksperditeadmised. Sel eesmärgil võib kroom) reguleeritakse broomitud ühendeid (PBB, PBDE) ja igasse komiteesse nimetada maksimaalselt nelja ftalaati. viis lisaliiget nende eripädevuse alusel. Euroopa Komisjon viis läbi RoHS direktiivi toimivuse Liikmete nimetamisel võetakse arvesse hindamise ja selle peamine tulemus oli, et õigusakt täidab oma nende kohustusi ja kogemusi REACH 1 https://echa.europa.eu/documents/10162/17090/rac_rops_en.pdf/a9f6376e-318f-41de-be0a-1631be9f34c4?t=1619597872604 2 https://echa.europa.eu/documents/10162/17091/seac_procedures_rules_en.pdf/276c3640-9ca7-4d0d-92df-a0ccf4d9f58e?t=1619597708755 1 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine eesmärki ja on aidanud oluliselt vähendada ohtlike ainete määruse artikli 77 lõikes 3 nimetatud sisaldust elektroonikaseadmetes. Ainete kasutamise piiramiseks ülesannete täitmisel. Komiteede liikmeid kehtestatud meetmetega võimaldab direktiiv täita eesmärki, võivad abistada teaduslike, tehniliste või milleks on puhtamad materjalitsüklid ja elektroonikaromude regulatiivküsimuste konsultandid. keskkonnahoidlikum käitlemine, aidates kaasa ringmajandusele Komiteede liikmete tööd toetatakse ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsele. Direktiiv on olnud liikmesriikidele kättesaadavate teaduslike eeskujuks sarnaste nõuete kehtestamisele ka muudes maailma ja tehniliste ressurssidega. Sel eesmärgil riikides nagu Norra, Ukraina, Korea, Taiwan, Jaapan, Hiina, varustavad liikmesriigid nende poolt USA erinevad osariigid, jt. esitatud komiteede liikmeid piisavate teaduslike ja tehniliste ressurssidega. Praeguse ettepaneku raames soovitakse teha vaid RoHS direktiivi toimimise tehniline muudatus. Tulevikus on endiselt Nõustume, et nõutava pädevusega võimalik, et vaadatakse üle, kuidas RoHS direktiiv toimib koos ekspertide leidmine on väljakutseks mitte uute õigusaktidega, mis samuti EL turul toodetele nõudeid ainult Eestis, vaid ka teistes liikmesriikides. seavad (nagu näiteks EL kestlike toodete määrus). Samuti Ekspertide nappus on olnud pikaajaline näiteks küsimus, kas RoHS oleks mõistlikum kehtestada probleem ja ei ole otseselt seotud käesoleva määruse mitte direktiivi kujul. algatusega, millega muudetakse EL ametite vahelist ülesannete jaotust. Samuti ei ole Praeguses etapis soovitakse RoHS direktiivis teha sarnased ekspertide nappus lahendatav antud eelnõu muudatused, nagu algatuse paketis välja pakutud määruste raames. Pädevate ekspertide olemasolu on puhul. Ehk siis ühtlustada ainete hindamise protsesse erinevate vajalik sõltumata sellest millise kehandi all õigusaktide vahel, kasutades selleks Euroopa Kemikaaliameti hindamist korraldatakse. Oleme nõus, et riskihindamise (RAC) ja sotsiaalmajanduslike mõjude ECHA teaduskomiteedesse tuleb kaasata hindamise komitee (SEAC) pädevust. Euroopa keskkonnamõjude hindamiseks pädevad Kemikaaliametile RoHS piirangutega seotud ainete ja erandite eksperdid ja vajadusel on võimalik ka hindamise funktsioonide üle andmine kindlasti lihtsustaks ECHA ja teaduskomiteede töökorraldust senist Euroopa Komisjonile langevat töökoormust, kus taotluste selliselt muuta, et vajalik pädevus oleks hindamise teenus on tellitud konsultantidelt. Lisaks on tagatud (näiteks vastavate alatöögruppide ettepanekus protsesside jaoks välja pakutud kindlad ajaraamid, moodustamine). et parandada RoHS direktiivi toimivuse hindamise käigus leitud 2 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine puudus, mis märkis, et erandite taotlemise protsess ja tulemused ei ole läbipaistvad ja kõigile arusaadavad. Määruse eelnõu (COM(2023) 783), millega muudetakse nelja õigusakti, sh püsivate orgaaniliste saasteainete määrust (POS määrus) Saame toetada tõhusamat tööprotseduuri POS määruse lisade IV ja V muutmiseks, kuid peame oluliseks, et vajaliku teadus-tehnilise töö kvaliteet sellest ei kannataks. Soovime praeguse ettepaneku juures selgemat arusaama sellest, kuidas tagatakse ECHA SEACi pädevus jäätmetehnililiste küsimuste hindamiseks. Püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POSid) on koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas aastaid, liiguvad tuhandete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad tervist ja ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete eesmärk ja mida ei osatud ette näha. POSid on inimeste toodetud ained, mis on tugevatoimelised pestitsiidid või neil on terve rida tööstuslikke eesmärke. Lisaks tekivad osad POSid tahtmatult põlemisprotsesside või tööstuslike protsesside käigus. Euroopa Liidus kontrollitakse POSe sisaldavate jäätmete käitlemist POS-määruse IV ja V lisaga. Üldiselt on keelatud sellised kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingud, mis võivad viia POS-määruse IV lisas loetletud ainete eraldi ainena taaskasutamise, ringlussevõtmise, taasväärtustamise või korduskasutamiseni ehk uuesti turuleviimiseni. POSidega saastunud jäätmed tuleb kõrvaldada või taaskasutada viisil, kus jäätmetes esinevad POSid hävivad või muunduvad 3 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine pöördumatult. Lubatud jäätmekäitlustoimingud on loetletud V lisa 1. osas. Eranditena võib jäätmeid käidelda muudel viisidel juhul, kui POS sisaldus jäätmetes jääb alla IV lisa piirnormi või liikmesriigi pädeva asutuse loaga kooskõlas POS-määruse ja V lisa 2. osaga. Rahvusvaheliselt reguleerib POS aineid Stockholmi konventsioon, kuhu lisatakse tavaliselt kahe aasta tagant uusi aineid, mis omakorda tekitab vajaduse muuta ka EL määruse IV ja V lisa. Samas rahvusvahelisel tasandil selle jaoks spetsiifilisi suuniseid ette ei anta ning seetõttu on POSid jäätmetes teema, kus vajalikud piirnormid tuleb EL tasandil välja töötada, mis muudabki selle küsimuse väga keeruliseks. POSide piirnorme jäätmetes tuleb kohandada vastavalt teaduse- ja tehnika arengutega. Teaduslike ja tehniliste võimaluste arenedes on võimalik muuta piirnorme rangemaks, tagades parima võimaliku inimtervise ja keskkonna kaitse. Praegu muudetakse POS määruse lisasid IV ja V õigusliku tavamenetluse käigus, mis tähendab, et määruse lisade muutmine on aja ja ressursimahukas (EL Nõukogu töögrupid ning seejärel triloogid Euroopa Parlamendiga). Komisjoni ettepanek on selle protseduuri asemel lisade muutmiseks delegeeritud akte kasutama hakata. Töökorralduslikus mõttes on igati loogiline kasutada selleks tõhusamat süsteemi, mida delegeeritud aktid kindlasti on. Samas on siiani määruse IV ja V lisa jäätmetes sisalduvate püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduste piirnormide arutelud väga keerulised olnud. Delegeeritud akti puhul kaoks võimalus liikmesriikidel ja huvirühmadel senisel kujul piirnormide muutmise teemal kaasa rääkida ning see kindlasti võib põhjustada rahulolematust. 4 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Jäätmetehniliste küsimuste puhul vastutuse andmine ECHAle tekitab ka küsimusi vajalike ekspertteadmiste kvaliteedi tagamises (vt allpool eraldi RAC ja SEAC uute ülesannete lõik). Lisaks on jäätmevaldkonna puhul huvirühmade jaoks ilmselt uus ja harjumatu ECHA avalike konsultatsioonide protsess, mis on ettepanekus välja toodud huvirühmade kaasamiseks. Selle puhul on ka liikmesriigi tasandil oluline õigeid sihtrühmi õigel ajal teavitada, et nad huvi korral saaksid kaasa rääkida. Täiendavad ülesanded RACile ja SEACile Kuna ECHA RACile ja SEACile antakse nii RoHS muudatuse, kui ka määruste muudatustega palju uusi ülesandeid, siis on oluline hinnata nende muudatuste võimalikku mõju ka liikmesriikide tasandil. RAC ja SEAC liikmed on liikmesriikide eksperdid ning komisjon on välja toonud, et RAC on täidetud vaid 75% ulatuses. Komisjon on ka hinnanud, et RoHS direktiivi teadus-tehniliste ülesannete andmine ECHAle tähendaks aastas 4 RACi arvamust ja 31 SEACi arvamust. POS määruse puhul on komisjon hinnanud, et määruse lisade IV ja V ülevaatamiseks ei pea RAC ühtegi arvamust andma ning SEAC 2 arvamust aastas. Samas on komisjon ka enda mõjuhinnangus välja toonud, et analüüsid ja hinnangud, mida POS määruse jäätmeid puuduvad lisad nõuavad, on väga tehnilised ja spetsiifilised, puudutades tooteid, tarneahelaid, tehnoloogiaid. Kuna SEACile lisandub ettepanekuga praegusest palju laiem töövaldkond, mis nõuab uusi pädevusi, siis on küsimus selles, et kuidas uue süsteemi puhul tagada senine kvaliteet. Kuidas reaalsuses tagatakse, et SEACi liikmetel on 5 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine vajalik pädevus olemas anda arvamusi väga keeruliste, spetsiifiliste ning erinevate valdkondade kohta. Arvame, et seisukohtade materjali mõjuhinnangus võiks olla ka välja toodud, kuidas mõjutaks Eestit see, kui ECHA komiteedele lisanduvate ülesannete taustal on ka sugevam surve, et liikmesriigid peavad komiteedesse oma (täiendavaid) esindajad nimetama. Regionaal- ja Oleme seisukohal, et lähenemisviisi „üks aine, üks Arvestatud osaliselt. Põllumajandusministeerium hindamine“ rakendamine lihtsustab ainete hindamise protsessi muutes selle läbipaistvamaks. Samuti aitab see vältida töö Määruse eelnõu artiklis 10 ette nähtud dubleerimist tagades optimaalse ressursikasutuse. teabe esitamine regulatiivsete protsesside Toetame ettepanekut kemikaalide ühise andmeplatvormi kohta on oluline osa „üks aine-üks loomiseks. Ühise andmeplatvormi loomine võimaldab hindamine“ lähenemisviisi rakendamisest. juurdepääsu kõigist allikatest pärit kemikaale käsitlevale Parem ülevaade EL ametite ja riiklike teabele ning selle teabe jagamist ja kasutamist. Leiame, et see pädevate asutuste regulatiivtegevustest parandab Euroopa Liidu (EL) tasandi teaduslike hindamiste võimaldab algatusi paremini koordineerida sidusust ning võimaldab teha paremaid, teadlikumaid ja ja suurendab läbipaistvust ka tööstuse tõhusamaid poliitilisi valikuid. Andmeplatvorm annab avaliku jaoks. sektori asutustele laialdasema juurdepääsu kemikaaliteabele, Leiame, et nõude rakendamisega ei kaasne võimaldab teha teadlikumaid otsuseid inimeste tervise ja olulist halduskoormust, kuna osaliselt on keskkonna parema kaitse eesmärgil. vastavad süsteemid juba täna kasutuses (nt Eelnõuga planeeritakse koondada ka täiendavalt teavet ECHA avalike tegevuste koordineerimise kavandatud, käimasolevate ja lõpuleviidud tööriist PACT, mis hetkel koondab teavet reguleerimisprotsesside kohta, mis praktikas toob aga kaasa REACH- ja CLP -määruste protsesside põhjendamatu halduskoormuse nii liikmesriikidele kui ka ELi kohta). 6 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine institutsioonidele. Oleme seisukohal, et kavandatud meetmed ei tohiks halduskoormust tõsta ning otstarbekam oleks piirduda Määruse eelnõu artikkel 26 on karistuste teabega, mis puudutab õigusaktidest tulenevate õiguslike standardsäte. Leiame, et karistuste kohustuste koondamist. sätestamine ainult liikmesriikide Oleme seisukohal, et eelnõu artiklis 26 sisalduv kohustus esitatavate toimikutega seoses liikmesriikidele kehtestada karistused, kui ettevõtjad ja laborid teavitamiskohustuse täitmata jätmise korral ei täida eelnõu artiklis 22 sätestatud uuringutest teatamise oleks liialt kitsendav ja ei täidaks eesmärki kohustusi, vajab täpsustamist. Nimetatud karistused, mille tagada läbipaistvus kõikide uuringute kehtestamise kohustus liikmesriikidele eelnõuga ette nähakse, puhul. Samuti oleks keeruline hinnata kas peaksid hõlmama üksnes asjaomaste uuringute teatisi, mis on konkreetne uuring on tellitud liikmesriigi seotud toimikute või taotlustega, mida liikmesriigid esitavad toimiku jaoks või muul eesmärgil. liidu ametitele või komisjonile. Muudel juhtudel tuleks nende Teavitamiskohustusega ei kaasne olulist ettevõtjate või laborite suhtes, kes ei täida kõnealuseid nõudeid, halduskoormust, kuna nõutav teave ei ole kohaldada alternatiivseid meetmeid, näiteks ei alustata väga mahukas ja ajakulukas. asjakohase liidu ameti poolt hindamismenetlust. Kemikaalide "Üks aine, üks hindamine" algatuste paketis on avaldatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 401/2009, (EL) 2017/745 ja (EL) 2019/1021 seoses teaduslike ja tehniliste ülesannete üleandmisega ning liidu ametite vahelise koostöö parandamisega kemikaalide valdkonnas. Toetame eelnõuga planeeritavaid muudatusi EL toiduseaduses (määrus (EÜ) nr 178/2002). Justiitsministeerium 1. Artikkel 3 kohaselt loob ja haldab ECHA andmeplatvormi ja Artikkel 3 kohaselt loodaval haldab seda. Artikkel peaks selgelt välja tooma, et ECHA on andmeplatvormil isikuandmeid ei töödelda. andmeplatvormi vastutav töötleja IKÜM art 4 p 7 mõttes, juhul Platvormile koondatakse uuringute kui seal töödeldakse isikuandmeid või kui neid töötleb seal koondraportid ja info regulatiivsete EEA, siis tuleb tema vastutava töötlejana määratleda.. protsesside kohta. Ka inimeste bioseire 2. Artikkel 4 kohaselt võtab komisjon rakendusotsusega vastu andmed ja uuringute tulemused avaldatakse rakenduskava, milles on kindlaks määratud, millised andmeid artikli 6 p. 5 kohaselt anonüümitud kujul. 7 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine andmeplatvormil töötlema hakatakse. Ei ole selge, kas Inimeste boiseire andmed, mis andmeplatvormil töödeldakse ka isikuandmeid, kui jah, siis liikmesriigid esitavad EEA-le, on reeglina tuleks andmekoosseisud määruses sätestada. uuringute kokkuvõtted ning 3. Art 5 p 4 kohaselt EEA (Euroopa Keskkonnaamet) majutab lõpptulemused. Kemikaalide inimeste bioseire andmeid, määrusest ei ole võimalik aru tervisemõjude hindamise jaoks ei kasutata saada, kas EEA majutab bioseire andmeid andmeplatvormil isikustatud andmeid, selle bioseire puhul või oma infosüsteemist. Art 6 lõige 6 kohaselt on EEA hinnatakse keskkonnast tulenevat inimeste bioseire andmete vastutav töötleja. kemikaalidega kokkupuudet. 4. Art 2 p 5 kohaselt on sätestatud, et inimese bioseire andmed ECHA -l on kehtiv andmekaitsepoliitika, on inimpäritolu maatriksis, näiteks veres või uriinis sisalduvate mis paneb paika isikuandmete kaitse kemikaalide kontsentratsioonid. Põhjenduspunkti 24 kohaselt korralduse. Amet töötleb kõiki tema on inimese bioseire andmed eriliiki isikuandmed, seda enam kogutud isikuandmeid kooskõlas määruse peab määruse tasandil olema toodud, mis andmete (EL) 2018/1725 (füüsiliste isikute kaitse kategooriaid EEA töötleb. Pp 24 „Käesolevas määruses kohta isikuandmete töötlemisel liidu sätestatakse juhud, mil selline põhjendatud avalik huvi institutsioonides, organites ja asutustes inimeste bioseire andmete töötlemiseks on olemas; nimelt siis, ning vaba juurdepääsu kohta) sätetele. kui EEA töötleb kõnealuseid andmeid, et hinnata kemikaalide ECHA on ametisse määranud mõju inimeste tervisele ja keskkonnale, jälgida kokkupuute andmekaitseametniku (DPO), kes tagab ajalisi ja ruumilisi suundumusi, töötada välja terviseriski ja isikuandmete kaitse põhimõtete tervisemõju näitajaid, jälgida regulatiivse sekkumise mõju ja kohaldamise ametis. toetada õigusaktidega nõutavaid riskihindamisi.“ Seega ei saa bioseire andmed olla ainult andmed veres või uriinis sisalduvate kemikaalidekohta, kui on vaja hinnata mõju isiku tervisele, siis on vaja lisaks ka inimese muid terviseandmeid (diagnoosid jne). Minu hinnangul ei anna määrus selgust, mis tegelikult inimese bioseire andmete kategooriateks on. Siin on vaja selgust. 5. Samuti ei selgu määrusest kui kaua inimese bioseire andmeid isikustatult võib säilitada. 6. Põhjenduspunkt 24 ütleb, et „Tagamaks, et seda liiki tundlike isikuandmete kaitseks on olemas asjakohased 8 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine kaitsemeetmed, peaks EEA esitama ECHA-le IPCHEMi ja ühisele andmeplatvormile lisamiseks üksnes inimeste bioseire anonüümitud andmed.“ See nõue peab samuti olema toodud artiklis 6 ning kas sellest võib aru saada, et loodaval andmeplatvormil isikuandmeid ei töödelda, isikuandmeid töötleb EEA oma infosüsteemis? Tartu Ülikool Osa nendest tegevustest on juba käigus ja hiljuti avati Koostalitusvõime parandamiseks nähakse ECHACHEM kemikaalide andmebaas eelnõus ette, et ECHA loob ühise (https://chem.echa.europa.eu/) e. ühine andmeplatvorm. andmeplatvormi osana standardvormingute Mõned tähelepanekud, millest võiks ehk kasu olla: ja kontrollitud sõnaloendite hoidla. 1. Kui on andmeplatvorm, siis peaks seal olevad andmed Artikli 14 kohaselt peavad olema ka avatud. Praegu on väga paljud andmed suletud. Kui standardvormingud olema ühise teha ECHACHEM-is päring sellisele tavakemikaalile kui andmeplatvormiga koostalitlusvõimelised atestoon, siis seal on väga palju kinniseid välju. Isegi ja kasutajasõbralikud. vikipedias on rohkem informatsiooni. Samas esitlusel öeldi et Standardandmevormingute ja kontrollitud sisu muutub kogu aeg. sõnaloendite kehtestamine hõlbustab ka 2. Kemikaalide andemete genereerimine on teatud juhtudel digiteerimist ja andmete väga kallis, miks neid ka ei avalikustata. Kui see on nii, siis koostalitlusvõimet ning tagab andmete siin võiks olla teatud mehhanism, mis andmed aja jooksul masinloetavuse. Oleme nõus, et vabaks ostab, näiteks iga kasutaja maksab mingi osa kinni kuni võimalikult paljud andmed peaksid olema andmed on vabad. avatud. 3. Kemikaalide andmete juures peaks olema näha nende usaldusväärsus, või kureerimise (kontrolli) mehhanism ja tasemed. 4. Kemikaalide ohuhinnangute andmeauke saaks täita arvutuslike meetoditega, mis on parem seniks kuni vastav paremeeter mõõdetakse. Meil on siin läbi oma teadustegevuse selles osas suur huvi ja loodame saada nende tegevuste juures ka kaasatud. 5. Olemas võiks olla eri andmeallikate vaheline kokkuhaakimise (linkimise) lahendus. 9 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Eesti Keemiatööstuse Liit Euroopa keemiatööstus tervitab komisjoni jõupingutusi 1. Eelnõus on arvestatud konfidentsiaalsus parandada ja tõhustada kemikaalide ohutuse hindamist ELi nõuetega (ptk IV). Konfidentsiaalsuse õigusaktides. Ühine andmeplatvorm on positiivne samm edasi, hindamise viib läbi päritoluasutus vastavalt koondades kogu teabe ja tegevused ühte kohta. Sellega seoses õigusaktidele, mis on nimetatud määruse ootab keemiatööstus eelkõige paremat suhtlus- ja eelnõu I või II lisas. Üldsusel on juurdepääs koordineerimisvoogu regulatiivsete protsesside ümber, kõigile ühisel andmeplatvormil olevatele pakkudes samas hädavajalikku prognoositavust. kemikaaliandmetele, mis loetakse Kogu ainet käsitleva teabe ja tegevuste koondamine ühte avaldatuks selle liidu õigusakti kohaselt, kohta, nagu on ette nähtud ühise andmeplatvormi loomise mille alusel andmed loodi või esitati. määruses, on samm õiges suunas. Keemiatööstus loodab, et see toob kaasa kavandatud ja käimasolevate regulatiivsete 2. Teavitada tuleb uuringutest, mis protsesside kommunikatsiooni olulise paranemise ning selliste tellitakse, et toetada taotlus-, teatamis- või tegevuste koordineerimise, mis võimaldab muu hulgas muud õigusaktidega nõutavat toimikut. tööstuse jaoks paremat prognoositavust. Samuti kemikaali enda või toodetes sisalduva kemikaali uuringutest, mille Euroopa keemiatööstus rõhutab uuest ettepanekust tulenevaid tootjad tellivad enne turule viimist I lisas peamisi väljakutseid ja soovitab järgmist: loetletud liidu õigusaktide kohase riski- või 1. Tagage platvormis sisalduva konfidentsiaalse teabe kõrge ohutushindamise osana. Uuringu teade turvalisuse tase: tööstusharu tundliku või strateegilise teabe sisaldab väga piiratud mahus infot konfidentsiaalsuse kaitsmine on konkurentsi säilitamiseks turul (uuringu nimetus, ulatus, uuringut tegev ja innovatsiooni stimuleerimiseks ülioluline. Andes labor või katsekoda, kavandatud algus- ja avalikkusele juurdepääsu teabele kemikaalide omaduste ja lõppkuupäevad ning asjakohasel juhul see, mõju kohta inimeste tervisele ja keskkonnale, tuleb kaitsta kas uuring on tellitud määruse (EÜ) nr ettevõtete seaduslikke õigusi äriliselt väärtusliku teabe kaitsele 1907/2006 artikli 40, 41 või 46 kohase ja intellektuaalomandi õigusi. ECHA otsuse täitmiseks). Seega ei saa selle 2. Vältige ettevõtete tarbetut koormamist tellitud uuringute teate esitamist pidada ettevõtjatele liigselt teavitamisel: Kavandatavale kohustusele, mille alusel tööstus koormavaks. peab hakkama teavitama tellitud uuringutest, tuleb määratleda proportsionaalne kohaldamisala ja 3. Oleme nõus, et sidusrühmasid võiks keskenduda tuleks uuringutele, millel oleks lisaväärtus kaasata andmeloome mehhanismi kemikaalide riski- või regulatiivse juhtimise seisukohalt. Vaja rakendamisse. Eelnõu kohaselt tellib ECHA on üheselt mõista, millistest tellitavatest uuringutest tööstus need teadusuuringud avatud ja läbipaistval 10 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine teavitama peab hakkama. Ettevõtete (ja sellest tulenevalt ka viisil. Märgime samas, et ECHA-l peab talle ameti) halduskoormust ei tohiks seejuures alahinnata, võttes antud volituste piires säilima otsustusõigus arvesse avandatava määruse I lisas sisalduvate õigusaktide ja sõltumatus vajalike uuringute tellimisel. suurt hulka ja mitmekesisust, samuti suurt hulka tööstuse poolt tehtavaid uuringuid, mõõtmisi ja analüüse iga päev. 4. Oleme nõus, et sidusrühmasid võiks Sarnaselt EFSA läbipaistvusmäärusega (Transparency kaasata standardsete andmevormingute ja Regulation) (artikkel 32b) tuleb ettepaneku artiklisse 22 lisada terminoloogia väljatöötamisse. võimalus esitada hilinenud teatisi, kui esitatakse kehtiv põhjendus. See võimaldaks näiteks ettevõtetel kasutada 5. Andmete taaskasutamine toimub vastavalt uuringuid, mis on tehtud teadusuuringuteks, väljaspool muudes EL õigusaktides ettenähtud tingimustele ja antud eelnõu seda ei Euroopa Liitu reguleerivatel eesmärkidel või mis on saadud reguleeri. pärast ühinemist või omandamist. Selle kohustuse raames esitatud konfidentsiaalse teabe nõuetekohane kaitsmine on 6. Oleme nõus, et ECHA ja teaduskomiteede vajalik ka innovatsiooni edendamiseks. Lisaks tuleb töökoormuse suurenemisel tuleb üle vaadata tähelepanu pöörata topelt teavitamise vältimisele, nt. REACH-i vajalikud ressursid ja struktuure vastavalt katsetamisettepanekute jaoks. Lõpetuseks märgime, et vajadusele kohandada. Seda on võimalik laboritele ja katseasutustele kavandatud kaasteavitamise teha kavandatava ECHA alusmääruse ja kohustus võib kaasa tuua selle, et mõned ettevõtjad tellivad REACH-määruse muutmise raames. katsetamise uuringud väljastpoolt ELi. 3. Ärge dubleerige andmeloomes olemasolevaid protsesse: Märgime, et kavandatav „andmeloome mehhanism“ ei kattu olemasolevate mehhanismidega ega dubleeri olemasolevaid protsesse, mis on juba kehtestatud Euroopa õigusaktides, näiteks aine hindamine REACH-määruse alusel. Andmeloome mehhanismi tuleks kasutada ainult siis, kui on selge ja konkreetne vajadus andmete järele, mida ei saa olemasolevate protsesside käigus luua. Enne uute teadusuuringute tegemist on oluline, et arvestataks kogu asjassepuutuva teabega, sealhulgas uuringu metoodikaga, ning välditakse võimalikku töö dubleerimist (sh globaalsel tasandil). Sidusrühmad võiksid jagada oma teadmisi ja kogemusi ning seetõttu tuleks nendega 11 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine konsulteerida andmeloome mehhanismi alusel tellitavate teadusuuringute osas. 4. Kaasake sidusrühmad andmevormingute ja kontrollitud sõnavara (terminoloogia) väljatöötamisse. Standardsed andmevormingud ja kontrollitud sõnavara tuleb välja töötada koostöös sidusrühmade ja eelkõige tööstusega, kuna eeldatakse, et pikemas perspektiivis kasutatakse ametite kehtestatud vorminguid ja sõnavara ka kohustuste täitjate poolt andmete esitamiseks. Kuigi tööstus toetab põhimõtet, et erinevates õigusaktides kasutatakse võimalikult palju samu andmevorminguid ja tööriistu, ei tohiks see suurendada tööstuse koormust ega viivitada regulatiivseid protsesse. 5. Andmete taaskasutamisel arvestage uuringu kontekstiga Enne andmete taaskasutamist tuleb erilist tähelepanu pöörata andmed genereerinud uuringu ülesehitusele (sh aine identiteet, piirangud, protokollid, kohaldamisala ja ühikud). Loodud andmete uuringukontekst ja kohaldamisala peab taaskasutamise kontekstis kehtima. See võib olla eriti oluline aine identiteedi osas, mis peaks olema täpselt määratletud ja taaskasutamise kohaldamisala jaoks asjakohaseks hinnatud (Näiteks mitte arvestada toidu nõuetele mittevastava tooraine teavet toidu kasutusaladel). Seda lähenemisviisi tuleks järgida igasuguste andmete (taas)kasutamisel, mille algselt esitasid tööstus, akadeemilised ringkonnad või teised. Tööstusharu on valmis panustama sellesse harjutusse oma teadmistega. Ettepanekud teaduslike ja tehniliste ülesannete asutustele ümberjaotamise kohta Teaduslike ja tehniliste ülesannete ümberjagamisel on ECHA- le märkimisväärne mõju; ja mitte ainult eelarvemõju ja vajalike inim-/haldusressursside osas. Ameti töö 12 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine ümberkorraldamine on vajalik tagamaks, et selle komiteed tulevad toime suurenenud töökoormusega, ilma et see kahjustaks töö kvaliteeti ja õigeaegsust. Tõenäoliselt on vajalikud uued struktuurid, komiteed või töörühmad ning lisaks olemasolevate tugevdamine (riski hindamise komisjonil on juba praegu ees suur töökoormus, sotsiaalmajandusliku analüüsi komisjonil on ka lisaülesanded). Kuna ameti teaduskomiteede tulevase struktuuri osas pole selgust, on võimatu teha järeldust, kas kavandatud ressurssidest piisab ametile suurenenud töökoormuse haldamiseks. Ilma ECHA algmääruse ettepanekuta on ebaselge, kas ja kuidas ametit (sh selle komiteesid ja töörühmi) kohandatakse, et võimaldada uute ülesannete sujuvat ja tõhusat integreerimist. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Määruse 2023/0453 eelnõu artikkel 3 kohaselt loob Euroopa 1. Eelnõus on arvestatud konfidentsiaalsus Kemikaaliamet (ECHA) ühise nõuetega (ptk IV). Konfidentsiaalsuse kemikaalide andmeplatvormi, mis annab juurdepääsu kemikaalidega hindamise viib läbi päritoluasutus vastavalt seotud andmetele. Kaubanduskoda on seisukohal, et õigusaktidele, mis on nimetatud määruse eelnõu I või II lisas. Üldsusel on juurdepääs kavandatava platvormi loomise puhul on oluline tagada kõigile ühisel andmeplatvormil olevatele platvormis sisalduva konfidentsiaalse teabe kõrge kemikaaliandmetele, mis loetakse turvalisuse tase. Meie hinnangul on konkurentsi säilimiseks avaldatuks selle liidu õigusakti kohaselt, ja innovatsiooni stimuleerimiseks oluline, et kaitstud oleks mille alusel andmed loodi või esitati. tööstusharu tundliku või strateegilise teabe 2. Teavitada tuleb uuringutest, mis konfidentsiaalsus. Kui avalikkus saab juurdepääsu teabele tellitakse, et toetada taotlus-, teatamis- või seoses kemikaalide omaduste ja mõjude kohta inimeste muud õigusaktidega nõutavat toimikut. Samuti kemikaali enda või toodetes tervisele ja keskkonnale, siis on oluline selle juures kaitsta ja tagada ka ettevõtete õigusi äriliselt väärtusliku teabesisalduva kemikaali uuringutest, mille kaitsele ja intellektuaalomandi õigustele. tootjad tellivad enne turule viimist I lisas loetletud liidu õigusaktide kohase riski- või ohutushindamise osana. Uuringu teade 2. Määruse 2023/0453 eelnõu artikkel 22 näeb ette uuringutest sisaldab väga piiratud mahus infot teatamise nõuded. Artikkel 22 lõike 1 kohaselt peavad 13 Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine ettevõtjad teavitama uuringuteadete andmebaasi ilma (uuringu nimetus, ulatus, uuringut tegev põhjendamatu viivituseta kõigist kemikaaliuuringutest, labor või katsekoda, kavandatud algus- ja mille nad tellivad. Teavitamiskohustuse loomise puhul ei lõppkuupäevad ning asjakohasel juhul see, tohi muuta ettevõtete halduskoormust tarbetult suureks ning kas uuring on tellitud määruse (EÜ) nr määruses tuleks määratleda proportsionaalne kohaldamisala 1907/2006 artikli 40, 41 või 46 kohase ja keskenduda tuleks uuringutele, millel oleks lisaväärtus ECHA otsuse täitmiseks). Seega ei saa selle kemikaalide riski- või regulatiivse juhtimise seisukohalt. teate esitamist pidada ettevõtjatele liigselt Oluline on, et oleks üheselt selge, millistest tellitavatest koormavaks. uuringutest ettevõtted teavitama peavad hakkama. 14 Lisa 1: Ohtlike ainete kasutamise piiramist elektroonikas käsitleva direktiivi (RoHS direktiiv) muudatusega seoses kaasatud huvigrupid Weerec OÜ [email protected] MTÜ EES-Ringlus [email protected] MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected] Balti Keskkonnafoorum [email protected] Eesti Plastitööstuse Liit [email protected] Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected] Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected] Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected] Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit [email protected] Autolammutuste Liit [email protected] Ekogaisma Eesti OÜ [email protected]; [email protected] Eesti Elektroonikatööstuse Liit [email protected] Eesti Kaubandus-Tööstuskoda [email protected] Eesti Kaupmeeste Liit [email protected] Eesti Ehitusettevõtjate Liit [email protected] Autoettevõtete Liit [email protected] Eesti E-kaubanduse Liit [email protected] Eesti Mööblitootjate Liit [email protected] Eesti Masinatööstuse Liit [email protected] Siemens Estonia [email protected] Supply Tank OÜ [email protected] 15 Lisa 2: Püsivate orgaaniliste saasteainete määruse (EL) 2019/1021 muutmisega seoses kaasatud huvigrupid Asutus E-post Eesti Ringmajandusettevõtete Liit [email protected] Eesti Vee-ettevõtete Liit [email protected] Eesti Keemiatööstuse Liit [email protected] Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon [email protected] MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing [email protected] Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit [email protected] Kuusakoski AS [email protected] Autolammutuste Liit [email protected] MTÜ Rehviringlus [email protected] Weerec OÜ [email protected] MTÜ EES-Ringlus [email protected] MTÜ Eesti Elektroonikaromu [email protected] Viru Keemia Grupp [email protected] Eesti Energia [email protected] Kiviõli Keemiatööstus [email protected] Kunda Nordic Tsement [email protected], [email protected], [email protected] Eesti Plastitööstuse Liit [email protected] Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit [email protected] Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected] Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit [email protected] Eesti Taimekasvatuse Liit [email protected] Eesti Toiduainetööstuse Liit [email protected] Eestimaa Talupidajate Keskliit [email protected] 16 Eesti Mahepõllumajanduse Koostöökogu [email protected] Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus [email protected] Eesti Maaülikool [email protected] Tallinna Tehnikakõrgkool [email protected] Tallinna Tehnikaülikool [email protected] Tallinna Ülikool [email protected]; [email protected] Tartu Ülikool [email protected] Teaduste Akadeemia [email protected] Eesti Kunstiakadeemia [email protected] Eesti Teadusagentuur [email protected] Keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) [email protected] Balti Keskkonnafoorum [email protected] Keskkonnaõiguste Keskus [email protected] Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected] AS Utilitas Tallinn [email protected] Enefit Green [email protected] Enefit Power [email protected]; [email protected] Gren Eesti AS [email protected] Silpower AS [email protected] 17  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja … märts 2024. a nr Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta 1. Kiita heaks järgmised terviseministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse ühine kemikaalide andmeplatvorm, kehtestatakse õigusnormid tagamaks, et sellel olevad andmed on leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad, ning luuakse kemikaalide seire- ja väljavaateraamistik, eelnõu kohta: 1.1 Eesti toetab lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ rakendamiseks Euroopa Liidu ühtse kemikaalide andmeplatvormi loomist ja Euroopa Liidu ametite vahelises tööjaotuses kohustuste sätestamist edastada andmed platvormile. Peame oluliseks, et kavandatavad meetmed parandavad kemikaalidega seotud andmete kättesaadavust ning aitavad riigiasutustel ja ettevõtetel senisest tõhusamalt korraldada ja koordineerida kemikaalidega seotud ohtude hindamist ja õigusaktide nõuete täitmist, suurendamata seejuures halduskoormust. 1.2 Toetame andmeplatvormi osana uuringuteadete andmebaasi loomist ja ettevõtjate kohustust teavitada seda toote riskihindamise raames ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks kemikaalidega tehtavatest uuringutest. 1.3 Saame nõustuda, et liikmesriigid näevad oma õigusaktides ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused tagamaks ettevõtjate uuringutest teavitamise kohustuse täitmist. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja -liik, karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. Tagada tuleks ka paindlikkus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi. 1.4 Peame oluliseks, et inimeste bioseire andmeid esitatakse ühtsele andmeplatvormile üksnes anonüümitud kujul. Juhul, kui ühtsel andmeplatvormil töödeldakse bioseirega seoses isikuandmeid, tuleb Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt sätestada täpsemad isikuandmete töötlemise tingimused. 2. Kiita heaks järgmine terviseministri esitatud seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL seoses teaduslike ja tehniliste ülesannete üleandmisega Euroopa Kemikaaliametile, eelnõu kohta: 2.1 Saame toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut anda elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevas direktiivis  teaduslik-tehnilised ülesanded Euroopa Kemikaaliametile. Peame mõistlikuks muuta ka ettepanekus välja pakutud ohtlike ainete kasutamise piirangutele erandite kehtestamise protsess konkreetsemaks ja läbipaistvamaks. 3. Kiita heaks järgmine terviseministri esitatud seisukoht Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 401/2009, (EL) 2017/745 ja (EL) 2019/1021 seoses teaduslike ja tehniliste ülesannete üleandmisega ning liidu ametite vahelise koostöö parandamisega kemikaalide valdkonnas, eelnõu kohta: 3.1 Saame toetada püsivate orgaaniliste saasteainete määruses jäätmekäitluse erinõuetega hõlmatud ainete loetelu ja piirnormide ning erandite tingimuste muutmist õigusliku tavamenetluse asemel edaspidi delegeeritud aktidega. Peame oluliseks, et Euroopa Kemikaaliameti teaduskomiteede töösse kaasatakse eksperdid, kellel on pädevus jäätmetehnilisi küsimusi hinnata. 4. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 5. Sotsiaalministeeriumil teha punktides 1, 2 ja 3 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada ülalnimetatud eelnõud ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse “Eesti seisukohad kemikaalide „üks aine, üks hindamine“ algatuste kohta” juurde 1. Sissejuhatus Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 7.12.2023 kolmest eelnõust koosneva algatuse, mille eesmärgiks on lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ rakendamine, et muuta tulemuslikumaks, sidusamaks, tõhusamaks ja läbipaistvamaks erinevates Euroopa Liidu (edaspidi EL) õigusaktides nõutud kemikaalide ohutushinnangute esitamist. Määruse eelnõuga, millega luuakse kemikaalide ühtne andmeplatvorm, koondatakse kemikaaliandmed EL tasandil kesksesse IT-taristusse ning tagatakse, et see teave on võimalikult turvaline, kvaliteetne, leitav, juurdepääsetav, koostalitlusvõimeline ja taaskasutatav. Praegu on need andmed killustunud erinevate EL ametite vahel (sh Euroopa Kemikaaliamet, Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet). Andmete kättesaadavuse parandamine aitab tuvastada keemiliste riskide varajasi hoiatussignaale ja hõlbustab vajaduse korral täiendavate teaduslike andmete loomist. Kemikaalide tekitatava kahju vältimiseks on vajalik, et võimalikult varakult saaks kindlaks teha kõik tekkivad keemilised riskid ning näha ette kemikaalide kasutamise ja nende keskkonda sattumisega seotud tagajärgi. Selleks on vaja teavet varajaste hoiatussignaalide kohta. Ühine kemikaalide andmeplatvorm annab ametiasutustele laialdasema juurdepääsu keskkonnas ja inimeste organismis leiduvate kemikaalide ja nendega inimestele kaasnevate riskide kohta ning aitab neil andmeid kasutada oma regulatiivsete ülesannete täitmisel. Ettepanek parandab ka kemikaalide siseturu toimimist ja tõhusust, sest ühine andmeplatvorm annab teavet kemikaale käsitlevate regulatiivsete protsesside ning liidu õigusaktidest tulenevate õiguslike kohustuste kohta. See teave suurendab ettevõtjate jaoks läbipaistvust ja prognoositavust. Andmeplatvormi loomisega seotud investeeringud rahastatakse EL eelarvest. Lisaks muudetakse algatusega mitmeid EL sektoripõhiseid tooteregulatsioone (sh toiduohutuse üldmäärus, meditsiiniseadmete määrus ja püsivate orgaaniliste saasteainete määrus) eesmärgiga täpsustada komisjoni ja EL ametite vahelist ülesannete jaotust, koondades võimalikult suure osa kemikaalide tehnilise ja teadusliku hindamisega seotud ülesannetest Euroopa Kemikaaliametisse. Elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta käivas direktiivis muudetakse piirangute kehtestamise ja erandite taotlemise menetluskorda, et muuta seda tõhusamaks ja kaasata teadus-tehnilisse hindamisse Euroopa Kemikaaliamet. Eesti toetab „üks aine, üks hindamine“ lähenemisviisi rakendamist, mis aitab sujundada erinevatest EL kemikaalialastest õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamist, vältida ebavajalikku dubleerimist ja vähendada halduskoormust nii ettevõtjatele kui riigiasutustele. Eelnõudega ei kaasne olulisi muudatusi Eesti õigusruumis ega riigiasutuste töökorralduses, samuti puuduvad mõjud riigieelarvele. 1 Ettepanek on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe1, kestlikkust toetava kemikaalistrateegia2 ja komisjoni teatisega ELi pikaajalise konkurentsivõime3 kohta. Eesti seisukohtade kujundamisel on arvestatud rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030 (heaks kiidetud VV 29.04.2021 kabinetinõupidamisel) ja selle tervist toetava keskkonna programmi eesmärkidega. Samuti on arvestatud Eesti seisukohtadega Euroopa Komisjoni algatuse „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas (COM(2020) 667)“ kohta (heaks kiidetud 10.12.2020 VV istungil ja 14.12.2020 Riigikogu EL asjade komisjonis). Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturg). Eelnõude vastuvõtmiseks seadusandlikus tavamenetluses on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Läbirääkimised toimuvad nõukogus eelnõude läbivaatamiseks moodustatud ad hoc töögrupis. Rahvusparlamentide subsidiaarsuse kontrolli tähtaeg on 05.04.20244. Eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, kuna selle üldeesmärki ei ole võimalik saavutada üksnes liikmesriikide võetavate meetmetega. Seletuskirja koostasid sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling ([email protected]) ning EL ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud valdkonna eest vastutav terviseala asekantsler Anniki Lai ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Algatuse eesmärk on rakendada kemikaalide hindamisel "üks aine, üks hindamine" põhimõtet ehk muuta kemikaalide ohutuse hindamist erinevates valdkondlikes EL õigusaktides efektiivsemaks, mõjusamaks, koherentsemaks ja läbipaistvamaks. ELi kemikaalialaste õigusaktide toimivuskontrolli5 käigus hinnati üle 40 õigusakti. Selles järeldati, et üldiselt on kemikaale käsitlev ELi õigusraamistik eesmärgipärane, kuid toodi välja ka mõningad puudujäägid. Muudatused on kooskõlas 2020. a avaldatud EL kestlikkust toetava kemikaalistrateegiaga. Lähenemisviis „üks aine, üks hindamine“ hõlmab endas hindamiste algatamise ühtlustamist, mis võimaldaks suurel määral ühtlustada ja koordineerida kemikaaliohutuse hindamiste käivitamist, sh võimaldada ainerühmade hindamist, selle asemel et hinnata aineid eraldi. Hindamistel kasutatavad meetodid peaksid olema võimalikult ühtsed. Samuti on oluline täpsustada ülesannete jaotust hindamisi tegevate asutuste vahel, et kasutada võimalikult hästi ära olemasolevad teadmised ja vahendid ning tagada hea koostöö. Kemikaaliteave peab olema kergesti leitav, juurdepääsetav, koostalitlusvõimeline, turvaline ja kvaliteetne, et tagada hindajatele juurdepääs kõigile kättesaadavatele andmetele, ilma et sellega kaasneks tehniline või halduskoormus. „Üks aine, üks hindamine“ lähenemisviisi eesmärgiks on ka hindamise ning hindamise aluseks olevate teaduslike andmete ja kemikaaliteabe läbipaistvuse tagamine. Algatus koosneb kolmest eelnõust: 1 Komisjoni teatis COM (2019) 640 final „Euroopa roheline kokkulepe“ 2 Komisjoni teatis COM(2020) 667 final „Kestlikkust toetav kemikaalistrateegia. Mürgivaba keskkonna loomise suunas“ 3 Komisjoni teatis COM (2023) 168 final „ELi pikaajaline konkurentsivõime: pilk 2030. aasta järgsesse aega“ 4 https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/document/COM-2023-0779 5 https://commission.europa.eu/publications/fitness-check-most-relevant-chemical-legislation-excluding- reach_en 2  1. Määruse eelnõu (COM(2023) 779)6, millega luuakse ühtne andmeplatvorm ja reeglid andmete leitavuse, ligipääsu, koostalitlusvõimelisuse ja taaskasutatavuse kohta, samuti luuakse kemikaalide seire- ja vaatlusraamistik. Lühikokkuvõte: Eelnõu eesmärk on parandada kemikaalide ohustusalase info kättesaadavust ja taaskasutust luues EL tasandil ühtse kemikaalide andmeplatvormi, kuhu integreeritakse andmed praegu erinevate valdkondlike õigusaktide alusel nõutud kemikaalide ohutushinnangute kohta (kokku hõlmab see algatus 70 kemikaalidega seotud EL õigusakti alusel kogutavat teavet näiteks toiduohutuse, keskkonnakaitse, tööstusheite ja jäätmete, tooteohutuse, töötajate tervisekaitse valdkondades). Eesmärk on suurendada järjepidevust sama kemikaali või kemikaalide rühma kohta erinevate EL ametite poolt kogutavas infos või tehtud ohutuse hinnangutes. Andmeplatvormi peab looma Euroopa Kemikaaliamet ning sinna kantakse erinevate liidu õigusaktide rakendamise raames loodud ja esitatud ning EL ametite hallatavad andmed, samuti liidu programmide või teadustegevuse käigus loodud andmed. Selliseid kemikaalidega seotud andmeid haldavad lisaks Euroopa Komisjonile Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Keskkonnaamet (EEA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) ning inimravimite ja veterinaarravimite ohutus- ja keskkonnariskihindamisega seoses Euroopa Ravimiamet (EMA). Platvormi osaks on varase hoiatuse süsteem, mille peab looma Euroopa Keskkonnaamet ning mis peab hõlmama muuhulgas ka ohuteatisi olemasolevatest riiklikest varase hoiatuse süsteemidest. Riskipotentsiaaliga kemikaalide jälgimiseks luuakse ECHA poolt eraldi vaatlussüsteem. Ettevõtjate jaoks on ainus uus administratiivne kohustus andmeplatvormi määruse eelnõu artiklis 22 sätestatud uuringutest teavitamise kohtustus. Selle kohaselt tuleb teavitada uuringutest, mis on algatatud või viiakse läbi eesmärgiga esitada ECHA-le hindamistoimik või toote turulepanemisele eelneva riskihindamise raames (eeskuju on võetud toiduvaldkonna regulatsioonist, kus sarnane teavitamiskohustus juba eksisteerib). Komisjoni hinnangul ei kaasne teavitamiskohustusega olulist halduskoormust. 2. Määruse eelnõu COM(2023) 7837, millega muudetakse toiduohutuse üldmäärust (EÜ) 178/2002, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohast määrust (EÜ) nr 401/2009, meditsiiniseadmete määrust (EL) 2017/745 ja püsivate orgaaniliste saasteainete määrust (EL) 2019/1021, et ümber jaotada kemikaalide hindamist puudutavaid teaduslikke ja tehnilisi ülesandeid ning erinevate EL ametite koostööd parandada Lühikokkuvõte: Eelnõu eesmärk on muuta kemikaalide ohutuse hindamisega seotud vastutuse jaotust selgemaks, koostööd paremaks ning pädevuse ja ressursikasutust efektiivsemaks. Eelnõus jaotatakse ümber olemasolevaid tööülesanded ja seatakse EL ametitele uusi tööülesandeid kemikaalide ohutusalase hindamisega seonduvalt. Ettepaneku puhul on tegemist koondmäärusega, millega muudetakse nelja määrust, millest igaühel on oma õiguslik alus. 3. Direktiivi eelnõu COM(2023) 7818, millega muudetakse elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta käivat direktiivi (2011/65/EL) samuti eesmärgiga anda ülesanded Euroopa Kemikaaliametile ja kaasata selle teaduslikud komiteed seoses ainete tehniliste ja teaduslike hindamistega. Lühikokkuvõte: Eelnõu eesmärk on ühtlustada elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piirangute menetlused teiste kemikaalide hindamist puudutavate õigusaktide 6 EUR-Lex - 52023PC0779 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 7 EUR-Lex - 52023PC0783 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 8 EUR-Lex - 52023PC0781 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 3 nõuetega ja saavutada parem koostoime kemikaaliregulatsiooniga. Parandatakse kooskõla kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist reguleeriva (REACH) määrusega, andes ülesanded Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) ja selle teaduslike komiteede kaasamiseks elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivis (RoHS) kasutamispiirangu all olevate ainete nimekirja muutmise ning erandite taotlemise protseduurides. Elektri- ja elektroonikaseadmetes piirangualuste ainete nimekirja ülevaatamise ja muutmise kriteeriumina lisatakse ka koherentsus muude kemikaalide valdkonna õigusaktidega, samuti täpsustatakse erandi taotlemise menetlust, milles komisjoni asemel saab juhtrolli ECHA. Teiseks täpsustatakse teatud spetsiifilistes tehnilistes rakendustes piirangualuste ainete kasutamiseks ettevõtjatele antavate erandite taotlemise protseduuri, mille puhul samuti saab piirangutoimiku koostamise ülesande ECHA. 3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Eelnõu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturg). Eelnõu vastab subsidiaarsuse põhimõttele, kuna selle üldeesmärk, kaitsta inimesi ja keskkonda kemikaalidele omaste ohtude eest, tagades seejuures kaupade vaba liikumise ühtsel turul, ei ole saavutatav üksnes liikmesriikide võetavate meetmetega, küll aga saab neid eesmärke nende ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil. Kõigi ELi liikmesriikide eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning aidata selleks teha ühtseid ohutushinnanguid. Kuigi kemikaaliriskide ulatus võib riikide ja piirkondade lõikes erineda, siis kahjulike ainete keskkonnamõjul ei ole piire. ELi tasandil tuleb suurendada teabe kättesaadavust eesmärgiga kõrvaldada probleem, et kemikaaliandmed on ELi eri ametites, komisjoni talitustes ja liikmesriikide tasandil hajutatud. Teabe kättesaadavuse ja jagamisega seotud lõppeesmärk on koondada kõik kemikaaliandmed kesksesse ligipääsetavasse kohta, mis eeldab ELi tasandi meetmeid. Ettepanek loob lisaväärtust, parandades eri õigusaktide vahelist teaduslikku sidusust ning ohutushinnangute teaduslikku kvaliteeti ja usaldusväärsust. See parandab märkimisväärselt kemikaalide reguleerimise protsesside läbipaistvust ja kaasavust. Standardandmevormingute ja kontrollitud sõnaloendite kehtestamine hõlbustab ka digiteerimist ja andmete koostalitlusvõimet ning tagab andmete masinloetavuse. Eelnõu vastab proportsionaalsuse põhimõttele, kuna muudatused täiendavad kemikaale reguleerivaid ELi õigusakte ning aitavad muuta protsesse selgemaks ja läbipaistvamaks. Uuringutest ja regulatiivsetest protsessidest teavitamise kohustusega kaasneb täiendav halduskoormus riigiasutustele ja ettevõtetele, kuid hinnanguliselt ei ole täiendav aja- ja tööjõukulu teabe esitajale väga suur. Eesmärk on tagada ELi ametite hea koostöö kõigis aspektides, mis mõjutavad kemikaalide hindamise sidusust ja tõhusust (nt metoodika väljatöötamine, andmevahetus ja teadusväljundite erinevuste kaotamine) ning vähendada dubleerimist. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Eelnõul on positiivne mõju inimeste tervisele ja looduskeskkonnale. Kemikaalide tõhusam hindamine aitab kaasa keskkonnareostuse ja kemikaalidest tulenevate riskide vähendamisele nii inimestele kui ka looduskeskkonnale. Ettepanek aitab parandada ELi õigusaktide alusel toimuva kemikaalide hindamise tõhusust, sidusust, kvaliteeti ja läbipaistvust ning aitab kaasa tekkivate keemiliste riskide varajasele kindlakstegemisele. Pikemas plaanis suurendab see ELi 4 tasandi teaduslike hindamiste sidusust ning võimaldab teha paremaid, teadlikumaid ja tõhusamaid poliitikavalikuid, mis toob kasu kodanikele, tööstusele ja keskkonnale. Kemikaale käsitlevale teabele juurdepääsu lihtsustamine suurendab läbipaistvust ning prognoositavust ning võimaldab tööstusel, riikide ametiasutustel ja ELi ametitel paremini kavandada ja koordineerida oma tegevust. Andmete parem leitavus ja võrreldavus vähendab omakorda riskihindajate, sealhulgas liikmesriikide haldusasutuste halduskoormust ning vähendab dubleerimist. Seire- ja väljavaateraamistiku loomine, sealhulgas tekkivate keemiliste riskide eest varajase hoiatamise ja asjakohaste meetmete süsteem, võimaldab lühendada riski varajaste signaalide ja neid riske vähendavate regulatiivsete meetmete vahelist reageerimisaega ning parandab seeläbi inimeste tervise ja keskkonna kaitset. Parema juurdepääsu abil usaldusväärsele ja kvaliteetsele teabele saame suunata, kuidas töötatakse välja, arendatakse ja toodetakse kemikaale ja tooteid, milles neid kemikaale kasutatakse ning mis tagavad soovitava funktsiooni või teenuse, olles seejuures ohutud ja kestlikud. Lisaks võib kemikaalide kestlikkust käsitleva teabe kättesaadavaks tegemine tekitada nõudluse väiksema keskkonnamõjuga kemikaalide järele, mis oleks otseselt kasulik tervisele ja keskkonnale. Tööstusele ning eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE) ja mikroettevõtjatele on oluline, et paraneb ülevaate saamine kemikaale käsitlevatest ELi õigusaktidest tulenevatest kohustustest. Ettepanekuga ei looda uusi andmenõudeid kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramisega seoses. Jätkuvalt kohaldatakse kehtivate ELi kemikaalialaste õigusaktide kohaseid teabenõudeid. Käesoleva ettepanekuga ühtlustatakse teabevoogusid ja tsentraliseeritakse kehtivate ELi õigusaktide alusel kogutavad andmed. Ainus uus nõue ettevõtjatele, mida käesoleva algatusega soovitakse kehtestada, on kohustus teatada uuringu tellimisest või tegemisest, millega ei kaasne olulist halduskoormust (teate esitamiseks kulub hinnanguliselt 30 minutit). Algatusel ei ole otsest mõju Eesti ettevõtetele. Kemikaalide riskihindamine on ainepõhine, see tähendab ühele ainele viiakse läbi ühine hindamine. Erinevad seda ainet tootvad või kasutavad ettevõtted moodustavad konsortsiumi, mitte iga ettevõte eraldi ei vii läbi hindamist ega telli uuringuid. Praegune algatus laiendab seda ühist aine hindamist veelgi, ühtlustades süsteemi ning lõppkokkuvõttes vähendades ettevõtjate kulutusi. Eestis puuduvad aine hindamiseks vajalikud hea laboritava nõuetele vastavad laborid. Seega hetkel see Eesti laboreid ei puuduta. Eelnõud ei too kaasa Eestis kehtivates õigusaktides olulisi sisulisi muudatusi, samuti puudub mõju riigieelarve tuludele ja kuludele. Eestis reguleerib valdkonda kemikaaliseadus, kus tuleb sisse viia tehnilised muudatused teavitamiskohustusega seotud karistuste sätestamiseks. Eesti riigisutuste ülesannete jaotust eelnõu ei mõjuta, samuti ei too see kaasa olulisi töökorralduslikke muudatusi. Eestis täidab kemikaaliseadusest tulenevalt pädeva asutuse ülesandeid Terviseamet. Andmeplatvormi loomisega seoses ei ole ette näha muudatusi Terviseameti töökorralduses. Ka praegu toetutakse kemikaalide hindamisel ECHA andmebaasidele. Uue määruse jõustumisel muutuvad kemikaalide andmed kergemini kättesaadavaks ning see hõlbustab kemikaalide hindamist ja regulatiivsete otsuste langetamist ning muudab hindamistegevused efektiivsemaks. Mõningane töökoormus võib riigiasutustele kaasneda seoses kohustusega teavitada kesksesse andmebaasi regulatiivsetest protsessidest, mis liikmesriik on algatanud eelnõu lisas III toodud EL õigusaktide alusel ainete või ainegruppide suhtes. REACH-määruse ja CLP-määruse raames teavitavad liikmesriikide pädevad asutused 5 juba praegu Euroopa Kemikaaliametit regulatiivsetest algatustest, mis koondatakse selleks loodud (Public Activities Coordination Tool)9 andmebaasi. Senine kogemus on näidanud, et teavituste tegemine ei ole riigiasutustele liigselt koormav, kuna selleks kasutatakse lihtsat veebivormi. Uue keskse andmebaasi loomisel laiendatakse sarnast teavituste süsteemi ka muudesse valdkondadesse. Näiteks hõlmatakse toiduvaldkonna regulatsioonid, kus seni sarnast teavitamiskohustust ei ole (nt loomasöödas leiduvate soovimatute ainete kohta ei koondata teavet kavandatud tegevuste kohta). Eestis puudutaks see eelkõige Põllumajandus- ja Toiduameti tegevust, kus see võib kaasa tuua uusi kohustusi regulatiivsetest algatustest teavitamisega seoses. Eelnõu aitab muuta tõhusamaks EL ametite tegevust. Andmeplatvormi loomisega seotud investeeringud rahastatakse EL eelarvest. Selleks on vaja kohandada ja laiendada olemasolevaid andmestruktuure ja IT-süsteeme ning töötada välja uusi süsteeme, mida peaks ennekõike tegema ECHA, kuid ka teised ELi ametid kui andmeallikate omanikud, kes peavad andmestuid platvormiga integreerimiseks ette valmistama. Eelnõud mõjutavad komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA), Euroopa Keskkonnaameti (EEA), Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) personali- ja haldusressursivajadust. Kokku on järgneva kolme aasta jooksul kõikide EL ametite täiendav tööjõuvajadus 44 täistööajaga ajutist töötajat ja 58 lepingulist töötajat (peamiselt ECHA, EFSA ja EEA) ning kaasnevad täiendavad tegevuskulud on 16,4 miljonit eurot. Algatusega jaotatakse EL tasandil ametite vahel ülesandeid ümber, eesmärgiga koondada võimalikult suur osa kemikaalide tehnilise ja teadusliku hindamisega seotud ülesannetest Euroopa Kemikaaliametisse. Näiteks viiakse elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta käivast direktiivist 2011/65 (RoHS direktiiv) tulenevad teadus- tehnilised hindamised ja püsivate orgaaniliste saasteainete määruse (EL) 2019/1021 (POS määrus) lisade IV ja V ülevaatamine Euroopa Komisjoni vastutuselt Euroopa Kemikaaliameti alla. Sellest tulenevalt suureneb Euroopa Kemikaaliameti juurde moodustatud teaduskomiteede10 töökoormus, samuti tuleb komiteedesse kaasata juurde ekspertiisi spetsiifilistes pädevusvaldkondades, mis on vajalikud arvestades komiteede laiendatud töövaldkonda. Hinnanguliselt on oodata riskihindamise komitee (RAC) töökoormuse kasvu üle 70% ehk igal aastal täiendavalt 80 arvamust aastas võrreldes praegusega, mis suuremalt jaolt tuleneb joogivee direktiivi ja CLP-määruse11 rakendamisest. Komisjon on hinnanud, et RoHS direktiivi teadus-tehniliste ülesannete andmine ECHAle tähendaks aastas 4 RACi arvamust ja 31 SEACi arvamust. POS määruse puhul on komisjon hinnanud, et määruse lisade IV ja V ülevaatamiseks ei pea RAC ühtegi arvamust andma ning SEAC peaks andma 2 arvamust aastas. Samas on komisjon ka enda mõjuhinnangus välja toonud, et analüüsid ja hinnangud, mida POS määruse jäätmeid puudutavad lisad nõuavad, on väga tehnilised ja spetsiifilised, puudutades tooteid, tarneahelaid, tehnoloogiaid. 9 https://echa.europa.eu/pact 10 EL tasandil toimub kemikaalide hindamine Euroopa Kemikaaliameti juurde moodustatud teaduskomiteedes, mis annavad kemikaalialastes õigusaktides ette nähtud menetlustes oma arvamuse. Sellisteks menetlusteks võivad olla näiteks ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ettepanekud, aine tootmise, turustamise ja kasutamise kavandatavad piirangud ning autoriseerimistaotlused. Tervise- ja keskkonnamõjude hindamisega tegeleb riskihindamise komitee (RAC). Kemikaalide kasutamist käsitlevate võimalike õigusmeetmete sotsiaal- majanduslikke mõjusid analüüsitakse sotsiaal-majandusliku analüüsi komitees (SEAC), mis hindab näiteks autoriseerimistaotluse esitamisel aine kasutusaladega seotud alternatiivide sotsiaal-majanduslikke tegureid ning kättesaadavust, sobivust ja tehnilist teostatavust. 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2023:850:FIN 6 EL tasandil ülesannete ümber korraldamisega seoses otsest mõju liikmesriikide pädevate asutuste töökoormusele ei ole, kuna ekspertide nimetamine ECHA teaduskomiteedesse on vabatahtlik. Samas tuleb arvestada võimalusega, et surve liikmesriikide ekspertide nimetamiseks teaduskomiteedesse suureneb. Juba praegu on liikmesriikidel keeruline leida teaduskomiteedesse vajalike pädevustega eksperte, kes vastavad komiteede poolt esitatud eialastele kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuele. Seega komiteede töö kvaliteedi tagamiseks tuleb edaspidi kaaluda, kuidas ELis tervikuna oleks kaasatud piisav arv vajalike teadmiste ja oskustega eksperte. Kuna tegemist on väga spetsiifiliste oskusteadmistega, siis Eestis nõutava kvalifikatsiooniga eksperte napib. Terviseametist on viimasel viiel aastal üks ametnik 0,5 töökoormusega osalenud RACi hindamistes. Käesolevast aastast on Eesti eksperdi osalus teaduskomitee töös ressursipuuduse tõttu peatatud. Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (SEAC) töös ühtegi Eesti eksperti ei osale ja oleme koha täitnud Saksamaa eksperdiga. Komiteede liikmete puhul on oluline märkida, et tegemist on teadus-tehniliste komiteedega ning nimetatud eksperdid ei esinda seal Eesti riigi seisukohti ega riiki, vaid on oma töös sõltumatud erialaeksperdid ning panustavad enamuse oma tööajast komiteede töösse. 5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused 1. Eesti toetab lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ rakendamiseks Euroopa Liidu ühtse kemikaalide andmeplatvormi loomist ja Euroopa Liidu ametite vahelises tööjaotuses kohustuste sätestamist edastada andmed platvormile. Peame oluliseks, et kavandatavad meetmed parandavad kemikaalidega seotud andmete kättesaadavust ning aitavad riigiasutustel ja ettevõtetel senisest tõhusamalt korraldada ja koordineerida kemikaalidega seotud ohtude hindamist ja õigusaktide nõuete täitmist, suurendamata seejuures halduskoormust. Selgitus: Lähenemisviisi „üks aine, üks hindamine“ rakendamine lihtsustab ainete hindamise protsessi muutes selle läbipaistvamaks. Samuti aitab see vältida töö dubleerimist tagades optimaalse ressursikasutuse. ECHA loodav ühine kemikaalide andmeplatvorm võimaldab juurdepääsu kõigist allikatest pärit kemikaale käsitlevale teabele ning selle teabe jagamist ja kasutamist. Leiame, et see parandab EL tasandi teaduslike hindamiste sidusust ning võimaldab teha paremaid, teadlikumaid ja tõhusamaid poliitikavalikuid. Andmeplatvorm annab avaliku sektori asutustele laialdasema juurdepääsu kemikaaliteabele, võimaldab teha teadlikumaid otsuseid inimeste tervise ja keskkonna parema kaitse eesmärgil. Näiteks hõlmab platvorm andmeid kemikaalide füüsikalis-keemiliste ohtude, kasutamise, kokkupuute ohutuse ja riskide esinemise kohta, heite ja tootmisprotsessiga seotud andmeid ja teavet keemiliste ainete kohta nii üksikainena kui ka segudes või toodetes. Platvormile koondatakse teave, mis on loodud või esitatud muude ELi kemikaalialaste õigusaktide alusel. Eelkõige on selliste andmete valdajaks Euroopa Komisjon, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA), Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), Euroopa Keskkonnaamet (EEA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Ravimiamet (EMA) ja liikmesriikide ametiasutused. Ühise andmeplatvormi osadena luuakse seitse eriteenust. Need on kemikaalide seire teabeplatvorm, võrdlusväärtuste hoidla, uuringuteadete andmebaas, regulatiivsete protsesside andmebaas, kohaldatavate õiguslike kohustustega seotud teavet sisaldav andmebaas, standardvormingute ja kontrollitud sõnaloendite hoidla ning keskkonnasäästlikkusega, sealhulgas kliimamuutustega seotud andmete andmebaas. 7 Ühtsesse andmeplatvormi koondatavad kemikaalide hindamise ja regulatiivsete protsessidega seotud andmed ei hõlma isikuandmeid, vaid sinna koondatakse läbiviidud teadusuuringute kokkuvõtted ning lõpptulemused üldistatud kujul. Ka Euroopa Keskkonnaameti kogutavad inimeste bioseire andmed avaldatakse kemikaalide seire teabeplatvormi kaudu anonüümituna (artikkel 6 p. 5). Komisjoni, ELi ametite ja liikmesriikide kavandatud või käimasolevate regulatiivsete protsesside kohta teabe koondamine ühte andmebaasi (artikkel 10) suurendab tegevuse koordineeritust. See võimaldab nii pädevatel asutustel kui tööstusel oma tööd paremini kavandada ja prognoosida. Tööstusel, aga ka teistel sidusrühmadel on lihtsam teada, millal ja kuidas panustada regulatiivsetesse protsessidesse. Regulatiivsete protsesside määratlemisel lähtutakse eelnõu lisas III toodud EL õigusaktide nõuetest. Näiteks REACH ja CLP määruse alusel käsitletakse regulatiivsete tegevustena ainete kasutamisele kehtestatavaid piiranguid, klassifikatsiooni ja märgistuse harmoneerimise ettepanekuid või väga ohtlikuks aineks identifitseerimise ettepanekuid. ECHAs on tänasel päeval kasutusel avalike tegevuste koordineerimise tööriist (PACT12), mis koondab teavet REACH ja CLP-määruste protsesside kohta. Eelnõu kohaselt on kavas olemasolevat teavitussüsteemi laiendada ka muudele eelnõu lisas III toodud EL õigusaktidele, mille alla kuuluvad näiteks ka toiduvaldkonna regulatsioonid. Ühise andmeplatvormi juhtimiseks nähakse ette platvormi juhtkomitee moodustamine ja komisjon võtab otsusega vastu ühise andmeplatvormi juhtimiskava. Liikmesriigid on andmeplatvormi arendamisse kaastatud alalise eksperdirühma „Üks aine, üks hindamine“ kaudu, mis peaks pidevalt jälgima edusamme koostalitlusvõime, andmete taaskasutamise ning ühise andmeplatvormi ja selle toodete kasulikkuse valdkonnas. Selleks, et kemikaalidega seotud teave oleks koostalitlusvõimeline ja lihtsasti leitav määravad komisjon ja ELi ametid kindlaks vormingud ja kontrollitud sõnaloendid, mis tehakse andmeplatvormil tasuta kättesaadavaks. Lisaks luuakse kemikaalide ja keemiliste riskide seire raamistik, et toetada kemikaale käsitlevaid meetmeid ja poliitikakujundamist. Liidu ametitele pannakse kohustus luua näitajate koondpaneel, et teha keemilise saaste mõju seiret ja hinnata kemikaalialaste õigusaktide tõhusust. Samuti kehtestatakse ametitele kohustus aidata luua ja hallata tekkivate keemiliste riskide eest varajase hoiatamise ja meetmete süsteemi. Kavandatav vaatlusfunktsioon koondab ja levitab avalikult teavet valitud kemikaalide omaduste, kasutusviiside ja turuolukorra kohta. See keskendub esialgu nanomaterjalidele ja hõlmab varem loodud Euroopa nanomaterjalide vaatluskeskust (EUON). 2. Toetame andmeplatvormi osana uuringuteadete andmebaasi loomist ja ettevõtjate kohustust teavitada seda toote riskihindamise raames ja EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks kemikaalidega tehtavatest uuringutest. Selgitus: Peame põhjendatuks eelnõus ette nähtud ettevõtjate kohustust saata ühise andmeplatvormi andmebaasi uuringute kohta teavet, kui nad tellivad uuringuid EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kohustus kehtestatakse nii tööstusele kui ka laboritele ja katsekodadele, kes selliseid uuringuid tellivad või kavatsevad teha. ECHA ülesanne on hallata uuringuteadete andmebaasi. Uuringuteate teave edastatakse ühisele andmeplatvormile ja tehakse avalikkusele kättesaadavaks alles siis, kui asjakohane regulatiivne toimik on esitatud ja kui asjakohased konfidentsiaalsuse hindamised on lõpule viidud. Uuringutest teavitamine aitab suurendada läbipaistvust kemikaalide sektoris ja tagada, et kõik kättesaadavad andmed lisatakse regulatiivset protsessi toetavasse toimikusse. Samuti piiraks see regulatiivse protsessiga seotud 12 https://echa.europa.eu/pact 8 uuringutulemuste varjamise võimalikkust. Teavitamiskohustusega ei kaasne ettevõtjatele olulist halduskoormust, kuna esitatav teave ei ole väga mahukas ja ajakulukas. 3. Saame nõustuda, et liikmesriigid näevad oma õigusaktides ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused tagamaks ettevõtjate uuringutest teavitamise kohustuse täitmist. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja liik, karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. Tagada tuleks ka paindlikkus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi. Selgitus: Määruse eelnõu IX peatükis „Täitmise tagamine“ nähakse liikmesriikidele ette kohustus kehtestada mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused ettevõtjate ja laborite artiklis 22 sätestatud teavitamiskohustuste täitmatajätmise eest. Eelnõus toodud üldises sõnastuses on säte meie hinnangul sobiv, kuna annab liikmesriikidele piisavalt paindlikkust ise valida sobiv sanktsioonisüsteem. Kui läbirääkimiste käigus tehakse ettepanekuid sõnastuse täpsustamiseks, siis Eesti ei pea põhjendatuks karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamist. Liikmesriikidel peaks jääma maksimaalne pandlikkus sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. ELi õiguses ei ole kunagi halduskaristuste mõistet sisustatud. ELi õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Kusjuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon need mistahes menetluses kohaldada. Seega oleme vastu, et viidatakse „administrative penalties“ mõistele. ELi õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab. Lisaks märgime, et eelnõu kohaselt ei pea teavitama toiduvaldkonna analüüsidest, kuna sel juhul käib teavitamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 nõuete järgi, seega ei hõlma antud määruse täitmise tagamiseks kehtestatavad karistused määruse (EÜ) nr 178/2002 alusel tehtavaid teavitusi. Karistuste kehtestamisel ettevõtjate ja laborite teavitamiskohustuse täitmatajätmise korral on oluline, et täitmise tagamisel teevad riiklikud järelevalveasutused ja EL ametid koostööd. Arvestades eeskätt olukordi, kus riik ei ole protsessi kaasatud (teavituse tegemine EL ametile), on vajalik, et asutused vahetavad teavet selle kohta kas ettevõtjad ja laborid täidavad artikli 22 kohast kohustust uuringutest teatada. 4. Peame oluliseks, et inimeste bioseire andmeid esitatakse ühtsele andmeplatvormile üksnes anonüümitud kujul. Juhul, kui ühtsel andmeplatvormil töödeldakse bioseirega seoses isikuandmeid, tuleb EL isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt sätestada täpsemad isikuandmete töötlemise tingimused. Selgitus: Bioseire uuringute eesmärgiks on teha kindlaks inimeste kokkupuudet kemikaalidega. Uuringute käigus viiakse inimestelt võetud proovidega (enamasti veri, uriin või juuksed, vahel ka sülg või mõni muu maatriks) läbi keemiline analüüs, millega tuvastatakse kas uuritavas proovis leidub konkreetseid keemilisi ühendeid või mitte. Saadud tulemuste põhjal tehakse järeldused populatsiooni kohta, et võrrelda mis kemikaale ja millises koguses erinevate piirkondade inimestes leidub. Bioseire uuringute andmed avaldatakse üldistatud kujul ning tähtis on ühe kindla grupi keskmine kemikaalide sisaldus kehas, mitte ühe inimese proovi koostis. Seni ei tulene ühestki EL õigusaktist liikmesriikidele kohustust esitada Euroopa Keskkonnaametile inimeste bioseire andmeid isikustatud kujul. Hetkel ei tule määruse eelnõus selgelt välja, et andmeplatvormil töödeldakse üksnes anonüümseid andmeid. Artikkel 6.5 kohaselt võimaldatakse juurdepääs anonüümitud 9 andmetele, kuid artiklist 3, mis sätestab ühtse platvormi toimimise tingimused, ei selgu, et platvormil töödeldakse üksnes anonüümitud andmeid. Selguse huvides võiks artiklis 3 selle see välja tuua. Juhul kui ühtsel andmeplatvormil isikuandmeid siiski töödeldakse, siis tuleb IKÜM- ist tulenevalt sätestada täpsemad isikuandmete töötlemise tingimused sh vastutava ja/või volitatud töötleja rollid, töödeldavate isikuandmete kategooriad, juurdepääsuõigused ning ette näha isikuandmete säilitamise tähtajad. Kuivõrd õigusselgus isikuandmete kontekstis on oluline igale osapoolele (andmete esitajale, andmesubjektile, andmete üle järelevalvet teostavale asutusele), siis võiks õigusselguse mõttes olla määrus üheselt arusaadav, kas andmete esitajalt eeldatakse isikustatud andmete esitamist, mis platvormipidaja anonüümib ja taaskasutusse annab, või võiks andmete esitaja juba andmed anonüümitult esitada. Normiselgus aitab kaasa ühtsele praktikale ja väldiks arusaamatusi. 5. Saame toetada Euroopa Komisjoni ettepanekut anda elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramist käsitlevas direktiivis teaduslik-tehnilised ülesanded Euroopa Kemikaaliametile. Peame mõistlikuks muuta ka ettepanekus välja pakutud ohtlike ainete kasutamise piirangutele erandite kehtestamise protsess konkreetsemaks ja läbipaistvamaks. Selgitus: Elektri- ja elektroonikaseadmed on väga mitmekesine tooterühm, mida iseloomustavad kiired innovatsioonitsüklid, mille tulemusel toimuvad pidevad muutused seadmete omadustes, jõudluses ja kasutatavates materjalides. Nimetatud seadmed sisaldavad ka mitmesuguseid ohtlikke aineid (nt plii, elavhõbe, kaadmium), mis võivad ohustada keskkonda ja inimeste tervist elektri- ja elektroonikaseadmete tootmisel ja kasutamisel ning elektroonikaromude kogumisel, käitlemisel ja kõrvaldamisel. RoHS direktiiviga13 piiratakse praegu kümne ohtliku aine kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes. Lisaks raskmetallidele (plii, elavhõbe, kaadmium, kuuevalentne kroom) reguleeritakse broomitud ühendeid (PBB, PBDE) ja nelja ftalaati. Euroopa Komisjon viis läbi RoHS direktiivi toimivuse hindamise ja selle peamine tulemus oli, et õigusakt täidab oma eesmärki ja on aidanud oluliselt vähendada ohtlike ainete sisaldust elektroonikaseadmetes. Ainete kasutamise piiramiseks kehtestatud meetmetega võimaldab direktiiv täita eesmärki, milleks on puhtamad materjalitsüklid ja elektroonikaromude keskkonnahoidlikum käitlemine, aidates kaasa ringmajandusele ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsele. Direktiiv on olnud eeskujuks sarnaste nõuete kehtestamisele ka muudes maailma riikides nagu Norra, Ukraina, Korea, Taiwan, Jaapan, Hiina, USA erinevad osariigid. Praeguse ettepaneku raames soovitakse teha vaid RoHS direktiivi toimimise tehniline muudatus, et ühtlustada ainete hindamise protsesse erinevate õigusaktide vahel, kasutades selleks Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise (RAC) ja sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise komitee (SEAC) pädevust. Tulevikus on endiselt võimalik, et vaadatakse üle, kuidas RoHS direktiiv toimib koos uute õigusaktidega, mis samuti EL turul toodetele nõudeid seavad (nagu näiteks EL kestlike toodete määrus) ning kas RoHS oleks mõistlikum kehtestada määruse mitte direktiivi kujul. Euroopa Kemikaaliametile RoHS piirangutega seotud ainete ja erandite hindamise funktsioonide üle andmine kindlasti lihtsustaks senist Euroopa Komisjonile langevat töökoormust, kus taotluste hindamise teenus on tellitud konsultantidelt. Lisaks on ettepanekus 13 Elektri- ja elektroonikaseadmetes ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta käiv direktiiv 2011/65/EL 10 protsesside jaoks välja pakutud kindlad ajaraamid, et parandada RoHS direktiivi toimivuse hindamise käigus leitud puudus, mis märkis, et erandite taotlemise protsess ja tulemused ei ole läbipaistvad ja kõigile arusaadavad. 6. Saame toetada püsivate orgaaniliste saasteainete määruses jäätmekäitluse erinõuetega hõlmatud ainete loetelu ja piirnormide ning erandite tingimuste muutmist õigusliku tavamenetluse asemel edaspidi delegeeritud aktidega. Peame oluliseks, et Euroopa Kemikaaliameti teaduskomiteede töösse kaasatakse eksperdid, kellel on pädevus jäätmetehnilisi küsimusi hinnata. Selgitus: Püsivad orgaanilised saasteained (edaspidi POSid) on koondnimetus ainetele, mis on toksilised, püsivad keskkonnas aastaid, liiguvad tuhandete kilomeetrite kaugusele nende esialgsest tootmis- või kasutuskohast ning ohustavad tervist ja ökosüsteeme pikaajaliselt viisidel, mis ei olnud nende ainete eesmärk ja mida ei osatud ette näha. POSid on inimeste toodetud ained, millel on terve rida kasutuseesmärke. Lisaks tekivad osad POSid tahtmatult põlemisprotsesside või tööstuslike protsesside käigus. Euroopa Liidus kontrollitakse POSe sisaldavate jäätmete käitlemist POS-määruse14 IV ja V lisaga. Üldiselt on keelatud sellised kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingud, mis võivad viia POS-määruse IV lisas loetletud ainete eraldi ainena taaskasutamise, ringlussevõtmise, taasväärtustamise või korduskasutamiseni ehk uuesti turuleviimiseni. POSidega saastunud jäätmed tuleb kõrvaldada või taaskasutada viisil, kus jäätmetes esinevad POSid hävivad või muunduvad pöördumatult. Lubatud jäätmekäitlustoimingud on loetletud V lisa 1. osas. Eranditena võib jäätmeid käidelda muudel viisidel juhul, kui POSide sisaldus jäätmetes jääb alla IV lisa piirnormi või liikmesriigi pädeva asutuse loaga kooskõlas POS-määruse ja selle V lisa 2. osaga. Rahvusvaheliselt reguleerib POS aineid Stockholmi konventsioon, kuhu lisatakse tavaliselt kahe aasta tagant uusi aineid, mis omakorda tekitab vajaduse muuta ka EL POS-määruse IV ja V lisa. Samas rahvusvahelisel tasandil selle jaoks spetsiifilisi suuniseid ette ei anta ning seetõttu on POSid jäätmetes teema, kus vajalikud piirnormid tuleb EL tasandil välja töötada, mis muudabki selle küsimuse väga keeruliseks. POSide piirnorme jäätmetes tuleb kohandada vastavalt teaduse ja tehnika arengutega. Teaduslike ja tehniliste võimaluste arenedes on võimalik muuta piirnorme rangemaks, tagades parima võimaliku inimtervise ja keskkonna kaitse. Praegu muudetakse POS-määruse lisasid IV ja V õigusliku tavamenetluse käigus, mis tähendab, et määruse lisade muutmine on aja- ja ressursimahukas (EL Nõukogu töögrupid ning seejärel triloogid Euroopa Parlamendiga). Komisjoni ettepanek on selle protseduuri asemel lisade muutmiseks delegeeritud akte kasutama hakata. Töökorralduslikus mõttes on igati loogiline kasutada selleks tõhusamat süsteemi, mida delegeeritud aktid kindlasti on. Samas on siiani määruse IV ja V lisa jäätmetes sisalduvate püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduste piirnormide arutelud väga keerulised olnud. Peame oluliseks, et piirnormide kehtestamisel on aluseks teadus-tehniline hindamine, mille puhul lähtutakse tõenduspõhistest andmetest. Eelnevast tulenevalt on oluline, et ka liikmesriikidel ja huvirühmadel on jätkuvalt võimalik piirnormide kehtestamisel kaasa rääkida avalike konsultatsioonide kaudu ning esitada andmeid ECHA teaduskomiteedele tervise- ja keskkonnariskide ning sotsiaal-majanduslike mõjude hindamise protsessis. Kuna jäätmevaldkonnas on ECHA avalike konsultatsioonide protsess uus, siis liikmesriigi tasandil on oluline õigeid sihtrühmi õigel ajal teavitada, et nad huvi korral saaksid kaasa rääkida. 14 Püsivate orgaaniliste saasteainete määrus (EL) 2019/1021 11 Seoses jäätmetehniliste küsimuste hindamise üleviimisega ECHAsse, tuleb ametis ja selle teaduskomiteedes tagada ka vajalikud ekspertteadmised. Näiteks sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteele (SEAC) lisandub ettepanekuga praegusest palju laiem töövaldkond, mis nõuab uusi pädevusi. Seetõttu on oluline, et teaduskomiteedesse ekspertide nimetamise protsessis arvestatakse ka lisandunud teemavaldkondadega, et SEACi liikmetel oleks vajalik pädevus anda arvamusi väga keeruliste, spetsiifiliste ning erinevate valdkondade kohta. 6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Eelnõu on saadetud arvamuse avaldamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Seisukohtade koostamisse oli kaasatud Terviseamet. Eelnõud saadeti arvamuse avaldamiseks ka seletuskirja lisas nimetatud huvigruppidele. Arvamuse saatsid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium Justiitsministeerium, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tartu Ülikool. Märkused ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas. 12