Piret Veerus
[email protected]
Meie 14.03.2024 nr 1.1-12/694
Vastus pöördumisele seoses uuringuga
Lugupeetud proua Veerus
Täname pöördumise eest seoses ministeeriumi tellitud uuringu "Sekkumisuuringu isakande
tegemiseks laste õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetuseks“ uurimiseetiliste aspektidega.
Järgnevalt selgitame, miks uuring läbis Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja töövaldkonna
uuringute ja analüüside ajutise eetikakomitee menetluse ning teeme ettepaneku edasiseks
tegevuseks.
1. Uurite Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise
eetikakomitee kohta. Komitee loodi ministri käskkirjaga 2020. aastal (isikuandmete kaitse
seaduse § 6 alusel, mis käsitleb isikuandmete töötlemist teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku
statistika vajadusteks). Komitee eesmärk on tagada Sotsiaalministeeriumi
poliitikakujundamise uuringute uurimiseetiliste aspektide hindamine, kindlustades isikute
põhiõiguste ennetava kaitse.
Eetikakomitee on moodustatud ajutiselt kuni vajaduse äralangemiseni, milles võib olla
isikuandmete kaitse seadusele antud tõlgenduse muutumine, Eestis vastava
interdistsiplinaarse eetikakomitee tekkimine või seadusandluse muutumine. Eetikakomitee
moodustamise vajadus tuleneb isikuandmete kaitse seaduse erinevatest tõlgendustest,
olemasolevate eetikakomiteede suurest töökoormusest ja menetluste pikkusest ning sotsiaal-
ja töövaldkonna eetikakomiteede puudumisest Eestis.
Komiteed juhib Tervise Arengu Instituudi teaduseetika valdkonnas kogenud teadlane ja
komitee liikmeteks on Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli sotsiaalvaldkonna teadlased.
Vajadusel on eetikakomiteel õigus kaasata oma töösse teiste valdkondade eksperte
väljastpoolt eetikakomiteed, kui komitee leiab, et neil pole piisavalt pädevust esitatud taotluse
eetiliste aspektide hindamiseks. Komitee tööd toetab Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja
statistika osakond.
Eetikakomitee on seni menetlenud vaid ministeerimi poolt poliitikakujundamiseks tellitud
uuringute taotlusi. Sekkumisuuringu läbiviimiseks andis komitee loa 02.02.2024.
2. Selgitame, miks läbis taotlus just selle uuringueetikakomitee menetluse. Ministeeriumi
hinnangul on tegu sotsiaalse sekkumisega, mitte tervisevaldkonna sekkumisega. Uuringu,
mille raames sekkumist läbi viiakse, tellis laste- ja perede osakond, sekkumist viivad läbi kas
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ämmaemandad või lastekaitsetöötajad ning selle tulemusi kavandatakse sotsiaalvaldkonna
poliitika kujundamiseks.
Enne uuringu läbiviimise taotluse saatmist Sotsiaalministeeriumi eetikakomiteele
menetlemiseks konsulteeris projektitiim ka Eesti Ämmaemandete Ühinguga (kes osaleb
isakande sekkumisuuringu juhtrühmas) ning sai heakskiidu eetikakomitee valikule.
Tõdeme, et uuringuid, milles on integreeritud erinevate valdkondadega seonduvaid
uurimisteemad suuremas või vähemas mahus, on palju, ja arvestades ministeeriumi suunda
sotsiaal- ja tervisevaldkonna teenuste integreerimisele, kasvab selliste uuringute maht
tulevikus ilmselt veelgi. Eestis on alates 2018. a Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolt
korrastamisel eetikakomiteede riiklik süsteem, mis määraks, millised komiteed peaks
eksisteerima ning millistele kriteeriumitele vastavad uuringud milliste komiteesse menetleda
läheks. Süsteem on endiselt puudulik. Sotsiaalministeeriumi ajutine eetikakomitee ongi
ajutine, lootuses, et reformi käigus otsustatakse, et mõni olemasolev komitee, nt Tartu Ülikool
või Tervise Arengu Instituudi oma, hakkab peagi menetlema ka poliitikakujundamise uuringuid.
3. Vastuseks Teie kirjas väljendatud murele, et uuringu suurim oht on emade ülemäärane
mõjutamine, mistõttu on uurimiseetiline hindamine hädavajalik, kinnitame, et sekkumise sisuks
on last ootavate naiste ja väikelaste emade teavitamine isakande puudumise õiguslikest
tagajärgedest, mitte emade ideoloogiline või psühholoogiline mõjutamine. Teavitamise
eesmärk on, et emad saaks langetada isakande osas teadliku valiku.
Nimelt seab isakande puudumine lapse sünnikandes ja sellega kaasnev isa eemale jäämine
lapse elust nii lapse kui ema haavatavasse olukorda: isakande puudumisel ei ole lapsel
võimalik saada elatist ega ka riiklikku elatisabi. Samuti ei ole õigust toitjakaotuspensionile ega
pärandvarale. Kui lapse emaga peaks midagi juhtuma, on isa või isapoolsete lähisugulaste
võimalus ja õigus last toetada takistatud.
Emadelt küsitakse enne sekkumist nõusolekut neile info jagamiseks. Informeerimise käigus
on neil õigus taanduda antud nõusolekust infot saada.
Kokkuvõttes, tegu pole kehalise sekkumisega ja tegu pole ideolooglise survestamisega.
Seetõttu ei leidnud ajutine eetikakomitee, et sekkumisega kaasneks märkimisväärne oht
emade vaimsele tervisele. Nii ei pidanud eetikakomitee vajalikuks kutsuda menetlusele juurde
ka tervisevaldkonnast lisaeksperti (eetikakomitee juht on meditsiini valdkonna
ettevalmistusega), milleks komiteel on õigus vastavalt ministri käskkirjale, millega komitee
loodi.
Lisaks Sotsiaalministeeriumi sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise
eetikakomitee menetluse läbimisele esitati taotlus hindamiseks ka Andmekaitse
Inspektsioonile. Kui Eesti Naistearstide Seltsil (ENSil) on juba ette võetud topeltmenetlusele
vaatamata mure, et kolleegide hindamistest ei piisa, andke sellest e-kirja teel märku ja
ministeerium korraldab kohtumise, et arutada võimalikke lahendusi üleskerkinud
murekohtadele ENSi, Eesti Ämmaemandate Ühingu, asjakohaste eetikakomiteede ja
ministeeriumi ning uurimistöö läbiviija esindajate ringis. Sellisel kohtumisel tuleks arutada
lahendust laiemalt, mitte vaid üksikjuhtumit ning kutsuda sinna ka HTMi esindaja.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Labi
asekantsler
3
Marion Pajumets
[email protected]