Pöördumine

Saatja: <"SM Info"> Saadetud: 22.03.2024 09:59 Adressaat: <"SM Info"> Teema: FW: Kliinilised logopeedid ________________________________ From: Ülle Ernits &lt;&gt;Sent: Wednesday, March 6, 2024 9:47 PMTo: Riina Sikkut &lt;&gt;Subject: Kliinilised logopeedid Austatud minister Pöördume taaskord kliiniliste logopeedide teemaga. Seekord on meil hea uudis, ilmunud on teemat avav ja meie tegevust põhjendav artikkel Eesti Arstis (artikkel manuses): Uriko, A., Bergmann, M., Lang, K., Märtson, A., &amp; Prommik, P. (2024). Logopeediline ravi Eesti tervishoiusüsteemis 20102022: piirkondlikult ebaühtlane kättesaadavus ja vähenemas ravimaht . Eesti Arst. . Tegemist on teadusartikliga, kus analüüsitakse logopeedi teenuse kättesaadavust aastate lõikes. Tuleb tunnistada, et olukord on keeruline, kuna logopeedilise ravi kättesaadavus tervishoiusüsteemis on taandarengus. Lisame mõned olulisemad väljavõtted artiklist siia: Regionaalset teenuse kättesaadavust mõjutab muude tegurite hulgas teenust pakkuda suutvate spetsialistide arv. Eestis on tervishoiusüsteemi logopeedide arv võrdlusandmetega kõrvutades väiksem ning 2010. aastal töötas tervishoiusüsteemis suhtarvuna 15 korda vähem ning 2019. aastal 11 korda vähem logopeede võrreldes USAga, kus tervishoiusüsteemis töötamise eelduseks on seatud ranged sertifitseerimisnõuded kliiniliseks logopeediks saamisel. Eestis kliinilisi logopeede ei koolitata ega sertifitseerita, mis võib mõjutada logopeedilise teenuse kättesaadavust tervishoiusüsteemis. Logopeedilise ravi maht oli 2022. aastaks langenud tagasi lausa 2012. aasta tasemele! Selle teadmise taustal püsivad pikad ravijärjekorrad ning teenuse kättesaadavus on väga ebaühtlane. See kinnitab tõsiasja, et suure tõenäosusega ei piisa kliinilisi logopeede. Seda enam peavad tervishoiusüsteemis töötavate logopeedide meditsiinialased ja kliinilised teadmised ja oskused olema kontrollitud ja tasemel, et piiratud tingimuste juures suuta kvaliteetset teenust osutada. Logopeedilise ravi pakkumise suutlikkusest ja järjepidevusest on kujunenud kitsaskoht Eesti tervishoiupoliitikas. Eelnevat kokku võttes tahame pöörata tähelepanu vajadusele kiiresti töötada välja mikrokraad kliinilistele logopeedidele, vähendamaks kliiniliste teadmistega logopeedide puudust. Mikrokraad oleks vajalik lahendus seni kuni kliiniliste logopeedide hariduse ja spetsialiseerumise küsimused leiavad lahenduse. Kinnitame, et oleme valmis seda koostöös tegema. Sooviksime omalt poolt pakkuda veel mõtteid, et lahendustele kaasa aidata. Oleksime heal meelel valmis kohtuma aruteluks. Endiselt edu ja koostööd soovides Ülle Ernits ja Anne Uriko Ülle Ernitsrektor/rectorTallinna Tervishoiu Kõrgkool/Tallinn Health Care CollegeKännu 67, 13418 Tallinn+3726711700+372 5145177Skype: ylle ernits uurimus Logopeediline ravi Eesti tervishoiusüsteemis 2010–2022: piirkondlikult ebaühtlane kättesaadavus ja vähenemas ravimaht Anne Uriko1 , Margot Bergmann2 , Katrin Lang3, Aare Märtson4, Pärt Prommik1, 4 Eesti Arst 2024; Logopeedilise ravi kättesaadavust Eesti tervishoiusüsteemis ei ole varem detailselt 103(2):72–79 uuritud. Uuringu eesmärk oli kirjeldada tervishoiusüsteemis osutatud logopeedilise Saabunud toimetusse: raviteenuse kogumahtu tundides ning regionaalseid erinevusi ja ajalisi trende aastatel 08.06.2023 Avaldamiseks vastu võetud: 2010–2022. 17.10.2023 Analüüsiti Tervisekassast päritud andmeid, kaasates kõik osutatud logopeedilised Avaldatud internetis: 23.02.2024 teenused, ning andmeid Eesti Maa-ameti, Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti avalikest andmebaasidest. 1 Põlva Haigla taastusravi osakond, Keskmiselt osutati aastas 78 892 tundi logopeedilist ravi. Tundide kogumaht 2 Tartu Ülikooli suurenes 15% vaadeldud perioodi alguses toimunud ambulatoorselt osutatud ravi sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, mahu suurenemise arvelt, kuid edasise pideva langustrendi tõttu oli 2022. aastaks 3 Tartu Ülikooli raviteenuse maht langenud 2012. aasta tasemele. Väikseim ravimaht pärast 2014. peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, aastat ilmnes COVIDi-pandeemia ajal 2020. aastal. Piirkondlikult erines osutatud 4 Tartu Ülikooli logopeedilise ravi maht suuresti. Osutatud ravimaht tundides 1000 elaniku kohta traumatoloogia ja ortopeedia kliinik erines omavalitsustes kuni 367 korda. Piirkondlikult ebaühtlaselt kättesaadav ravi tingis patsientide rände teenuse järele kodumaakonnast väljapoole. Uuringu tule- Kirjavahetajaautor: Anne Uriko mused näitasid, et perioodil 2010–2022 suurenes mõningal määral logopeedilise ravi [email protected] kogumaht perioodi algusaastatel toimunud osutatud ravi suurema ajalise mahu Võtmesõnad: arvelt, kuid oli seejärel pidevas langustrendis ning ravi oli piirkondlikult ebaühtla- logopeediline ravi, selt kättesaadav. ravimaht, kättesaadavus, taastusravi Uuring on esimene detailne ülevaade logopeedilise ravi osutamisest Eesti tervis- hoiusüsteemis, tuues välja selle regionaalselt ebaühtlase kättesaadavuse ja kogumahu langustrendi. Eelnev viitab vajadusele üle vaadata siinse tervishoiusüsteemi võimekus osutada nii praegu kui ka tulevikus erinevates piirkondades logopeedilist ravi. Maailmas võib elada hinnanguliselt kuni 2,4 ravi on piirkondlikult kättesaadav. Pigem miljardit ning Eestis rahvastikule kohan- keskenduvad logopeediauuringud spetsiifi- datuna 440 000 võimalikku taastusrav i liste ravimeetodite kasutamisele erinevate vajavat inimest (1). Taastusrav i vajadus haiguste korral (1, 8, 9). on süvenev (2) ja esitab väljakutse kogu Logopeedilist ravi osutavad paljudest tervishoiusüsteemile (3), sest rahvastikus erinevatest haigustest tulenevate kõne-, suureneb elatud, kuid mitte tervena elatud neelamis- ja häälehäirete korral kliinilised eluaastate arv (4, 5) ning kasvab multimor- logopeedid ning ravi võib kesta aastaid. biidsete patsientide hulk (6). Haigusele Praegu vajab üle 10% maailma rahvastikust k aot at ud eluaa st ate jä rg i on maa i l ma kõneravi või kuulmis-nägemispuuete korral haiguskoormusest 92% seotud haigustest abivahendite kohandamist. Eelneva uuringu seotud funktsioonihäiretega, mis nõuavad põhjal võiks Eestis selliste inimeste arv olla taastusravispetsialistide, sh logopeedide hinnanguliselt 135 000 (1). Igal aastal kogeb abi (7). Samas ei ole uuritud, millised on USAs neelamisprobleeme ligikaudu üks kahe- tervishoiusüsteemis osutatud logopeedilise kümne viiest täiskasvanust (10). Eestis võiks ravi mahud maailmas ja Eestis ning kas selliseid inimesi eeltoodule toetudes olla 72 Eesti Arst 2024; 103(2):72–79  uurimus 43 800 (5, 10). Neelamishäireid esineb enim uurimuses kasutati andmeid neljast andme- neuroloogiliste haiguste korral ning ainuüksi baasist: Tervisekassa (http://tervisekassa.ee), insuldiga kaasneb see kuni 73%-l juhtudest Statistikaamet ( ht tp://stat.ee), Ter v ise (11). Eestis võiks selliste patsientide arv olla Arengu Instituut (http://tai.ee) ja Maa-amet igal aastal hinnanguliselt kuni 3650 (11, 12). (http://maaamet.ee). Andmed Eesti elanik- Logopeediline ravi on kujunenud taastusravi konna kohta saadi Statistikaameti andme- oluliseks osaks (13). baasist, andmed Eesti haldusjaotuse kohta Haigusega elatud aastate hulga suurene- Maa-ameti ruumiandmete andmebaasist mine esitab väljakutse tervishoiusüsteemile ning andmed tervishoiusüsteemis töötavate (14). Varasemad uuringud on välja toonud logopeedide ar v u kohta Ter v ise Arengu m it meid k it sa skoht i Ees t i ter v i shoiu- Instituudi tervisestatistika ja -uuringute süsteemis: ravi ebapiisav kättesaadav us, andmebaasist. keerukus ravi osutamisel mõnes piirkonnas, Ter v isekassast saadud ag regeerit ud regionaalsed erinevused ravikorralduses, andmetest kasutati logopeedilise teenuse ravikulude suur osakaal, sotsiaal- ja tervis- koodi, kordade ar v u, osutamise aastat, hoiuteenuste integ reerit ud pak k um ise raviarve tüüpi, vanuserühma ja patsiendi raamistik u puudumine ja rahuldamata maakonna koodi raviar vel. Kaasati kõik vajadus arstiabi järele. Ravi kättesaadavust Tervisekassa poolt ajavahemikul 01.01.2010– võib mõjutada ka inimese terviseseisund 30.11. 2022 r a h a s t at ud logop e e d i l i s e d (näiteks suutlikkus vaimse tervise häirete teenused nende koodi järgi (sulgudes teenuse korral vastuvõtuaegu broneerida). Prob- nimetus ja kestus): 3014 (logopeedi konsul- leeme arstiabi kättesaadavuses on seostatud tatiivne vastuvõtt eriarsti suunamisel), 3016 elanikkonna tervisetulemite halvenenud (kliinilise logopeedi konsultatiivne vastuvõtt näitajatega. eriarsti suunamisel), 7611 ( logopeediline Rahuldamata arstiabi vajadust Eestis kompleksuuring, ühele patsiendile üks kord, on hinnatud Euroopa keskmisest oluliselt kestus 100 minutit), 7614 (kõneraviseanss, suuremaks (15). Põhjuseks on toodud liiga kestus 90 minutit), 7619 ( logopeediline pikad ooteajad (15, 16 ). Ühes hiljutises teraapia, kestus 90 minutit), 7620 (kliini- uuringus ongi eriarstiabis kirjeldatud just lise logopeedi konsultatsioon, kestus 90 logopeedia erialal pikimat järjekorda, mis minutit), 7621 (logopeediline uuring, kestus ületab Eestis eriarstiabis lubatud 42päevast 100 minutit), 7622 (logopeediline teraapia, ooteaega üle kahe korra. Näiteks oli Pärnu kestus 90 min), 7623 ( instr umentaalse Haiglas 2021. aasta I poolaastal keskmine uuringu planeerimine ja raviplaani täien- ooteaeg 125 päeva, 2022. aasta I poolaastal damine, kestus 90 minutit), 7624 (logopee- 97 päe v a (17 ). Olu l i ne on t ag ad a r av i diline uuring hääleanalüsaatoriga, kestus kättesaadavus, mille eelduseks on tervis- 45 minutit), 7625 ( logopeediline uuring hoiutöötajate piisavus (7). Taastusravi, sh nasomeetriga, kestus 60 minutit), 7628 logopeedilise ravi paremaks planeerimiseks ( logopeedi vastuvõtt, kestus 90 minutit), soovitatakse hiljutises uurimuses alustada 7629 (logopeedi kaugvastuvõtt, kestus 90 teenuste kirjeldamisest ja osutatud teenuste minutit). mahu väljaselgitamisest (2, 13). Esimese Analüüsimiseks jaotati teenuste koodid sammuna soovitatakse teenuste kättesaa- nelja rühma koodiga hõlmatud tegevuse sisu davuse kaardistamist (18). alusel: konsultatsioonid (3014, 3016, 7611, Andmed logopeedilise ravi osutamise 7620, 7621), teraapiad (7614, 7619, 7622), kohta Eestis tervishoiusüsteemis puuduvad instrumentaalsed uuringud või nende kirjel- n i ng käesole v uu r i ng on esi mene, m is dused (7623, 7624, 7625) ja koodid, milles kirjeldab ja kaardistab Tervisekassa rahas- ei eristata konsultatsiooni või teraapiat tatud logopeedilise raviteenuse osutamise (7628, 7629). Teenuste 3014 ja 3016 kestus kogumahu ja regionaalse kättesaadavuse ei ole teada. Tegemist on konsultatiivse aastatel 2010–2022. vastuvõtu koodidega, mistõttu rakendati nendele konsultatsiooni koodi 7620 kestust. METOODIK A Kõikidest osutatud teenustest moodustavad Uurimistöö läbiviimiseks saadi kooskõlastus need kaks teenust väikese osa (3,1%). Logo- Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komi- peedilise ravi saajad rühmitati vanuse järgi teelt ( protokoll nr 371/ T-20, 21.11.2022). 10aastaseid vahemikke kasutades. Osutatud Retrospektiivsetel andmetel põhinevas logopeediliste teenuste mahu võrdlemiseks Eesti Arst 2024; 103(2):72–79 73 uurimus teisendati teenuse koodid vastava koodiga peedilise ravi kasutajate vanuselise profiili teenuse osutamiseks kulunud ajaliseks analüüs näitas, et 58% teenuse kasutajatest kestuseks tundides. olid vanuses 0–9 aastat (589 866 tundi) (vt joonis 1). Aastast 2020 kasutusele võetud Statistiline analüüs logopeedilist kaugteenust (7629) osutati Kirjeldavaks andmeanalüüsiks kasutati vaadeldud perioodil 907,5 tundi. ta rk v a r a R 4.2.0 ( R Core Tea m, 2017 ). Andmeanalüüs põhines kirjeldaval statis- Piirkondlikud erinevused tikal, analüüsi vajaduse katsid R-i paketid Maa kondade ja omav a l itsuste kaupa tidy verse, circlize, viridis ja sf. Pidevaid analüüsiti osutatud teenuste mahtu alates tunnuseid kirjeldati järgmiselt: keskmine 2017. aasta haldusreformist. Kogumahus (± standardhälve). Teenuste kogumahtu osutati teenust 401 179 tundi, millest 89% analüüsiti maakonniti ja omavalitsuseti. Harju, Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakonnas. Piirkondlikuks analüüsiks kasutati haldus- Ülejäänud maakondades oli tundide maht 1% reformi (2017) järgsete aastate andmeid. või vähem osutatud kogutundide mahust. Enim (48%) kogutundide mahust osutati TULEMUSED Harju maakonnas ning vähim (alla 1%) Hiiu maakonnas. Tundide maht omavalit- Osutatud logopeedilise ravi maht suseti 1000 elaniku kohta varieerus 0,6-st 13 aa st a jook su l osut at i logopeed i l i st 220-ni, mis näitab 367kordset piirkondlikku raviteenust kokku 1 025 596 tundi, mis on erinevust osutatud tundide mahus. Enim keskmiselt 78 892 tundi aastas (± 7193). teenusetunde 1000 elaniku kohta osutati Kog ut u nd idest 63% (646 877 ) osut at i Tartu linnas, Haapsalu linnas, Kohtla-Järve ambulatoorse, 34% (348 696) statsionaarse linnas, Põlva vallas, Tallinna linnas, Võru ja 3% (30 022) päevaravi käigus. Teraapiad vallas ja Viljandi vallas (vt joonis 2). moodustasid kog utundide mahust 62% Suurimas mahus logopeedilist ravi teiste (63 5791 t u nd i ), konsu ltatsioon id 25% maakondade patsientidele osutasid Harju (25 1652 tundi), instrumentaalsed uuringud (13%), Tartu (31%) ja Lääne (87%) maakonna või nende kirjeldused 1% (13 582 tundi) ja r av i a s ut u sed . L ä ä nem a a r av i a s ut u sed teenused, milles ei eristata konsultatsiooni pakkusid teenust suurimas mahus Eesti eri või teraapiat, 12% (124 571 tundi). Logo- paigust pärit patsientidele. Vähim teenust 60 55 50 45 40 35 Osakaal (%) 30 25 20 15 10 5 0 0–9 10–19 20–29 30–39 40–49 50–59 60–69 70–79 80–89 90+ Vanuserühm Joonis 1. Osutatud logopeedilise ravi tundide mahu osakaalud vanuserühmade kaupa aastatel 2010–2022. 74 Eesti Arst 2024; 103(2):72–79  uurimus teistes maakondades elavatele patsientidele Ajalised trendid osutasid Valga (5%, Ida-Viru (4%) ja Saare Osutat ud logopeed ilise rav i kog umaht (1%) maakonna raviasutused. Enim teenust suurenes 15%, millest suurim tõus toimus sama maakonna patsientidele osutati Harju, perioodil 2010–2014. Järgnevatel aastatel Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakonnas (v t oli teenuse osutamine langustrendis. 2022. joonis 3). aastaks langes osutatud ravi maht 2012. Piirkondlikult ebaühtlasest kättesaada- aasta tasemele (v t joon is 5A). Tu nd ide vusest tulenevalt said enamiku maakondade kogumahu suurenemine toimus peamiselt ravivajajad ravi ka kodumaakonnast väljas- ambulatoorse teenuse arvelt (vt joonis 5B). pool. Täpne patsientide liikumine logopee- Logopeedilise ravi kasutajate vanuse- dilisele ravile elukoha maakonnast teistesse line profiil muutus vaadeldud perioodil. maakondadesse on näidatud joonisel 4. Olulisemad muutused 2010. ja 2022. aasta Ravi osutamine 1000 elaniku kohta 200 150 100 50 0 Joonis 2. Ambulatoorse ja statsionaarse logopeedilise ravi osutamise maht (tundides) omavalitsustes 1000 elaniku kohta aastatel 2017–2022. 100 80 Osakaal (%) 60 40 20 0 Harju Hiiu Ida-Viru Järva Pärnu Jõgeva Lääne Lääne-Viru Põlva Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru Patsiendi maakond Logopeediline ravi kodumaakonnas Ei Jah Joonis 3. Logopeedilise ravi saajate ravimahtude osakaal kodumaakonnas ja maakonnast väljaspool aastatel 2010–2022. Eesti Arst 2024; 103(2):72–79 75  uurimus võrdluses olid järgmised: vanuserühmas 0–9 aastat suurenes osakaal 5,5 protsen- dipunkti, vanuserühmas 80–89 aastat 1,3 protsendipunkti ja vanuserühmas 70–79 aastat 2,4 protsendipunkti ning vähenes vanuserühmas 10–19 aastat 2,7 protsen- dipunkti. ARUTELU Tegemist on esimese uuring uga, milles on deta i lselt k ir jeldat ud logopeed i l ise ravi osutamist Eesti tervishoiusüsteemis. Uuring tuvastas viimase 13 aasta andmete põhjal, et logopeedilise ravi maht suurenes küll mõnevõrra, peamiselt ambulatoorsete teenuste arvelt, kuid alates 2014. aastast on mahud langustrendis. Viimase kümne aasta madalaim ravimaht jäi COVIDi-pandeemia puhkemise perioodi 2020. aastal. Piirkond- likult oli teenuse kättesaadavus aastatel 2010–2022 ebaühtlane ning haiged said teenust ka väljaspool elukoha maakonda. Põhiosa teenuse kasutajatest olid lapsed. Trendiks oli ravimahu suurenemine lastel ja üle 70aastastel. Joonis 4. Logopeedilisele ravile siirdujad elukohamaakonnast A ndmeid, mis näitaks logopeediliste väljapoole. Noole suund näitab maakonda, kus logopeedilist probleemide esinemissageduse vähenemist ravi saadi. Ringtelje skaalal on keskmiselt aastas kasutatud maailmas ja millega põhjendada teenuse kogutundide maht. mahu langustrendi Eestis veel enne COVIDi- A pandeemia eelset perioodi, ei ole. Pigem 100 000 prognoositakse koormuse kasvu tervishoiu- Osutatud tunnid 75 000 süsteemile, sest suurenenud on elatud, kuid mitte tervena elatud eluaastate arv (15). Küll 50 000 aga on leitud, et eriarstiabi teenuste osuta- 25 000 mine vähenes COVID-19-pandeemia ajal 2020. 0 aastal, mil teenuste osutamine oli piiratud (19). Viidatud uurimuse tulemused näitasid, 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 et nimetatud perioodil vähenes Eestis ravi- Aasta maht tundides võrreldes 2019. aastaga enam B kui kogu COVIDi-eelsel perioodil saavutatud 60 000 ravimahu suurenemine kokku. 2021. aasta 50 000 ravimahu hüppelise suurenemise põhjuseks Osutatud tunnid 40 000 võib olla, et pandeemia ajal saamata jäänud 30 000 ravi sooviti osutada piirangute leevenemise järel. Samas ilmnes murettekitav trend, 20 000 kus uuringus vaadeldud perioodi lõpuks oli 10 000 teenuse maht langenud 2012. aasta tasemeni. 0 Kaugteenuste kasutusele võtmine mõjutas 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 aastatel 2020–2022 ravimahtu vähe (0,3% kogumahu tundidest). Aasta Keer uline on h in nata, kas osutat ud Ravitüüp Ambulatoorne Päevaravi Statsionaarne logopeedilise ravi maht katab Eesti vaja- duse, kuna puuduvad võrdlusandmed. Võib Joonis 5. Osutatud logopeedilise ravi mahu ajalised trendid arvata, et pigem ei suudeta vajalikul hulgal tundides aastatel 2010–2022 kokku (A) ning ambulatoorsel, logopeedilist ravi osutada, kuna teenuse statsionaarsel ja päevaravil eraldi (B). mahu olulise langustrendi taustal püsivad 76 Eesti Arst 2024; 103(2):72–79  uurimus eriarstiabis pikimad just logopeedilise ravi Uuringu tulemus kinnitab, et logopeediline ootejärjekorrad (kuni 125 päeva) (17), logo- rav i on ebaü htlase piirkond l ik u kät te- peedide arv on võrdlusandmetega võrreldes saadav usega. Kaugteenused leevendasid väiksem (17, 20, 21) ning ravi kättesaadavus kättesaadav ust marginaalselt ning neid on piirkonniti ebaühtlane. Seejuures tuleb osutati pigem suuremate linnade elanikele arvestada, et osa patsiente sai teenust ka ( Nar va, Tallinn) ja mitte elanikele neis näiteks erasektoris väljaspool Tervisekassa omavalitsustes, kus kontaktteenuse maht rahastust. 1000 elaniku kohta oli väga väike. Regionaalset teenuse kättesaadav ust Lastele osutatud teenuse suur osakaal mõjutab muude tegurite hulgas teenust tundide mahust oli vaadeldud perioodil pakkuda suutvate spetsialistide arv (15, läbiv trend. Võimalik, et paljudel lastel 22). Eestis on tervishoiusüsteemi logopee- esinebki kõnearengu probleeme ning nad dide ar v võrdlusandmetega kõr v utades sõelutakse perearsti regulaarsete külastuste v ä i k sem (17, 20, 21) n i ng 2010. aa st a l käigus hästi välja ja suunatakse logopeedi- töötas ter v ishoiusüsteemis suhtar v una lisele ravile. Suurenes ka vanuserühmale 15 korda vähem ning 2019. aastal 11 korda 70–90+ osutatud ravitundide maht, mille vähem logopeede võrreldes USAga, kus põhjuseks võib olla suurenenud elatud, kuid tervishoiusüsteemis töötamise eelduseks mitte tervena elatud eluaastate arv (15), on seatud ranged sertifitseerimisnõuded mistõttu võib ka logopeedilise abi vajadus kliiniliseks logopeediks saamisel (8, 20, olla vanema­ealistel suurenev. Logopeedilise 21). Võimalik, et Eestis ei ole piisavalt ravi vajadust vanuserühmade kaupa ei ole tervishoiusüsteemi logopeede. meile teadaolevalt varem uuritud, seetõttu ei Eriarstiabi on olnud mõnes Eesti piir- saa otsustada, kas vanuserühmiti oli teenuse konnas vaevaliselt kättesaadav (16). Uuri- kättesaadavus osutatud mahus piisav. m i stöö k i n n it a s k a logopeed i l i se r av i Tervisekassa väljatöötatud eriarstiabi osutamises maakonniti suuri piirkondlikke piirkondliku kättesaadavuse põhimõtete erinevusi tundide mahus. Ravi kättesaa- (24) alusel uuringutulemusi tõlgendades dav us oli ebaühtlane ja sundis patsiente paigutuksid logopeedilised teenused taas- otsima logopeedilist ravi elukohamaakon- tusravi eriala alla. Kuna suurem osa teenu- nast kaugemalt, enamasti suurematest sest osutati ambulatoorselt, vastaks see keskustest, kus seetõttu väheneb omakorda kättesaadavuse tasemele 4, mis kinnitab veel sealne võimekus pakkuda ravi kohalikele kord, et logopeediline ravi oli regionaalselt elanikele. Ravikoha valikut võivad mõju- ebaühtlaselt kättesaadav. Siiski vajab edasist tada isiklik eelistus valida teenuseosutaja uurimist, kas põhimõtted on logopeedia kodukohast kaugemalt, teiste teenuste erialale ülekantavad, kuna logopeedilise samaaegne kättesaadavus mujal, soov käia ravi osutamisel võib olla eripäraks näiteks teenust saamas mujal asuva töökoha lähedal, intensiiv ne rav i läbiv iimine mitu korda teise maa kon na tõmbekesk use olu l i ne nädalas pikema perioodi vältel. lähedus võrreldes elukohaga jm. Samuti on Kodukohast väljapoole ravile liikumine võimalik, et kodukohas puudub spetsiifiliste näitab, et teenust kodukohas ei saadud, oskustega logopeed. Mõnikord võib olla olenemata asjaoludest, mis mujale liikuma mujale liikumine põhjendatud ning see ei ajendasid. Et ravimaht oli olulises langus­ pruugi alati olla patsiendi jaoks halb valik. trendis, samas kui on teada, et esinevad oote- Samas peab ar vestama, et patsient võib järjekorrad, siis võime kaudselt järeldada, et vajada korduvaid protseduure (23), mistõttu ka rändluse abil ei suudetud logopeedilise liikumine kodumaakonnast kaugemale võib teenuse vajadust katta. See viitab kliiniliste osutuda probleemseks. logopeedide vähesusele tervishoiusüsteemis. Ootuspäraselt olid ravimahud proport- sionaalsed maakondade suurusega, kuid UURINGU TUGEVUSED JA r av it u nd ide m a hu koh a nd a m i ne 10 0 0 PIIRANGUD elaniku kohta omavalitsuste kaupa näitas Uuringu peamine tugevus on asjaolu, et see võrdluses väga ebaühtlast rav imahtude on esimene detailne analüüs Tervisekassa osakaalu. Puuduvad uuringud, mis kinni- rahastatud logopeedilise ravi osutamisest taks, et Eesti elanikel oleks logopeediliste Eestis. Samas tuleb arvestada, et logopee- probleemide esinemissagedus ja sellest dilisi teenuseid pakutakse ka väljaspool tulenev ravivajaduse maht piirkonniti erinev. Tervisekassa rahastust. Eesti Arst 2024; 103(2):72–79 77 uurimus KOKKUVÕTE treatment is unevenly available regionally. K äesole v uu r i ng on esi mene de t a i l ne Insufficient availability forces people to ülevaade logopeedilise ravi osutamisest seek speech pathology services far from Eesti tervishoiusüsteemis aastatel 2010– their homes. 2022, andes olulise taustainformatsiooni This study is the first to give a detailed edasistele populatsioonipõhistele taas- overview of the provision of speech therapy tusravi uuringutele. Uuringu tulemused t reat ment i n t he Eston ia n hea lt hc a re näitasid, et logopeediline ravi on piirkonniti system, providing evidence-based input for ebaühtlase kättesaadavusega, mis omakorda the design of healthcare policy. The research sundis abivajajaid otsima teenust väljast- results indicate that it would be necessary poolt kodumaakonda. Logopeedilise ravi to harmonize the regional availability of kogumaht suurenes vaadeldud perioodi speech pathology services. Further studies alguses, mille järel langes tagasi kümne are needed to evaluate the availability of aasta tag usele tasemele. Eel ne v v i itab treatment for all patient populations. vajadusele üle vaadata siinse tervishoiu- süsteemi võimekus osutada nii praegu kui K IRJA NDUS/REFERENCE S ka tulevikus logopeedilist ravi erinevates 1. Cieza A, Causey K, Kamenov K, Hanson SW, Chatterji S, Vos T. Global estimates of the need for rehabilitation based on the piirkondades. Global Burden of Disease study 2019: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. The Lancet 2020;396:2006–17. TÄ NUAVA LDUS 2. The World Health Organization. World report on disability. https://www.who.int/teams/noncommunicable-diseases/ Täname Tervisekassat, kes aitas koostada andmepäringu ja tagas sensory-functions-disability-and-rehabilitation/world-re- analüüsiks vajaminevad andmed. port-on-disability (24.01.2023). 3. The World Health Organization. Global health estimates: Life expectancy and healthy life expectancy. https://www.who. VÕIM A LIKU HUVIDE KONFLIK TI int/data/gho/data/themes/mortality-and-global-health- DEK L A R AT SIOON estimates/ghe-life-expectancy-and-healthy-life-expectancy (10.03.2023). Autoritel puudub huvikonflikt seoses artiklis käsitletud teemaga. 4. The World Health Organization. World report on ageing and health (World Health Organization, Geneva, Switzerland) 2015. 5. Statistikaamet. Oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastad 1 Department of SUMMARY on vähenenud. https://www.stat.ee/et/uudised/oodatav- eluiga-ja-tervena-elatud-aastad-2021 (16. 02.2023). Rehabilitation, Põlva Hospital, Põlva, Estonia, 6. Kingston A, Robinson L, Booth H, et al. Projections of multi- 2 Institute of Sport Sciences Speech Therapy in the Estonian morbidity in the older population in England to 2035: estimates from the population ageing and care simulation (PACSim) and Physiotherapy, Healthcare System 2010–2022: model. Age Ageing 2018;47:374–80. Department of Exercise 7. Gupta N, Castillo-Laborde C, Landry MD. Health-related Biology, University of Tartu, Regional Differences and Temporally rehabilitation services: assessing the global supply of and Tartu, Estonia, Decreasing Provision need for human Resources. BMC Health Services Research 3 Institute of Family 2011, 11:276. Medicine and Public 8. American Speech Language and Hearing Association. Evidence Health, Department maps. https://apps.asha.org/EvidenceMaps/ (26.02.2023). of Epidemiology and Anne Uriko1 , Margot Bergmann2 , Katrin 9. Royal College of Speech and Language Therapists. RCSLT: Biostatistics, University of Speech and language therapy promoting public health. https:// Tartu, Estonia, Lang3, Aare Märtson 4, Pärt Prommik 5, 6 www.rcslt.org/speech-and-language-therapy/#section-8 4 Institute of Clinical (10.03.2023). Medicine, Department 10. Bhattacharyya N. The prevalence of dysphagia among adults in of Traumatology and The accessibility of speech therapy has not the United States. Otolaryngol Head Neck Surg 2014;151:765–9. Orthopaedics, University of been studied in Estonia. The aim of this 11. Martino R, Foley N, Bhogal S, Diamant N, Speechley M, Teasell R. Dysphagia after stroke: Incidence, diagnosis, and pulmonary Tartu, Estonia, 5 Department of study was to describe the resources, regional complications. Stroke 2018;36:2756–63. 12. Eerik K, Vibo R, Kreis A, Kõrv J. Insuldi revaskuleeriva ravi Rehabilitation, Põlva differences, and temporal trends of speech hetkeseis Eestis. Eesti Arst 2018;97:240–6. Hospital, Põlva, Estonia, 6 Institute of Clinical therapy services provided in the Estonian 13. Gutenbrunner C, Bickenbach J, Melvin J, Lains J, Nughara B. Strengthening health-related rehabilitation services at the Medicine, Department healthcare system from 2010 to 2022. national level. J Rehabil Med 2018;50:317–25. of Traumatology and 14. Eesti tervishoid tulevikus – võtmetrendid ja näiteriigid 2020. Orthopaedics, University of This study was based on the retrospec- Arenguseire Keskus. https://arenguseire.ee/raportid/eesti- Tartu, Estonia. tive data obtained from Tervisekassa (the tervishoid-tulevikus-votmetrendid-ja-naiteriigid/ (27.09.2023). 15. Publications office of the European Union. Commission staff Correspondence to: Estonian Health Insurance Fond). All speech working document country report Estonia 2020 accompanying Anne Uriko therapy services financed by Tervisekassa the document communication from the commission to the [email protected] European Parliament, the European Council, the Council, the were included and analysed. European Central Bank and the Eurogroup 2020 European Semes- ter: Assessment of progress on structural reforms, prevention Keywords: The total provided speech therapy treat- and correction of macroeconomic imbalances, and results of speech pathology, in-depth reviews under Regulation (EU) No 1176/2011 rehabilitation, accessibility ment increased slightly due to outpatient 16. OECD/European Observator on Health Systems and Policies services at the beginning of the observation (2021), Eesti: riigi terviseprofiil 2021, State of Health in the EU, OECD Publishing, Paris/European Observatory on Health period. Since 2014, the amount of therapy Systems and Policies, Brussels. https://www.oecd.org/health/ hours saw a dow nward trend, reaching eesti-riigi-terviseprofiil-2021-50209875-et.htm (13.02.2023). 17. Riigikontroll. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, no- its 2021 levels in 2022. After 2014, service vember 2022. Eesti tervishoiu suundumused. https://www. riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Riigikontrol- delivery reached its lowest level in 2020, due liaastaaruanneparlamendile/tabid/110/ItemId/434/View/ to the COVID-19 pandemic. Speech therapy Docs/amid/732/language/et-EE/Default.aspx (10.02.2023). 78 Eesti Arst 2024; 103(2):72–79  uurimus 18. Gutenbrunner C, Nughara B. Principles of assessment of reha- 22. The World Health Organization. Universal health coverage and bilitation services in health systems: learning from experience. access to healthcare. https://www.who.int/news-room/fact- J Rehabil Med 2018;50:326–32. sheets/detail/universal-health-coverage-(uhc) (11.03.2023). 19. OECD. Tackling coronavirus (COVID-19) to a global effort. 23. Brady MC, Ali M, VandenBerg K, et al. Complex speech-language https://www.oecd.org/coronavirus/policy-responses/rising- therapy interventions for stroke-related aphasia: the RELE- from-the-covid-19-crisis-policy-responses-in-the-long-term- ASE study incorporating a systematic review and individual care-sector-34d9e049/#section-d1e424 (11.03.2023). participant data network meta-analysis. Health and Social 20. American Speech Language and Hearing Association. SLP-to- Care Delivery Research 2022;28. Doi: 10.3310/RTLH7522. Population Ratio Rises Overall, Supply Varies by State. https:// 24. Tervisekassa. Tervisekassa eriarstiabi piirkondliku kättesaada- doi.org/10.1044/leader.AAG.24042019.28 (11.02.2023). vuse põhimõtted. https://www.tervisekassa.ee/tervisekassa/ 21. Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute strateegiad-ja-arengusuunad/eriarstiabi- Ostustrateegia andmebaas. https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/ (12.09.2023). search/?searchquery=logopeedia (01.02.2023). LÜHIDALT Regulaarne uneaeg on Hi nda m ise a lusek s ol i saadud URI-suremuse mudelit, kus oli olulisem tervist ja suremust a nd mete põhja l ka l k u leer it ud arvestatud uneaja pikkust, URI- mõjutav tegur kui une une regulaarsuse indeks ( URI ), suremuse mudeliga, milles uneaja pikkus mille väärtus 100 tähistab uneaja pikkust ei arvestanud, ilmnes, et täielikku regulaarsust ja väärtus uneaja regulaarsus on tugevam Nii liiga pikk kui ka liiga lühike 0 uneaja regulaarsuse täielikku suremuse mõjutegur kui uneaja uneaeg soodustavad enneaegset puudumist. Vaatlusaluseid jälgiti pikkus. suremust. Uneaja regulaarsuse keskmiselt 7,8 aasta vältel. Selle Autorite hinnangul on uneaja (magamaheitmine ja ärkamine iga aja jooksul suri 1839 vaatlusalust regulaarsus tervise võtmetegur päev samal ajal) mõju tervisele on (4,84 surmajuhtu 1000 isikaasta n ing on ter v ise hoid m iseks ja vähem uuritud. kohta). Võrreldes vaatlusalustega, edenda m i sek s potent siaa l selt A u s t r a a l i a , Ü h e n d k u n i n g- kel le UR I ol i 20 ja v ä hem, ol i olulisem kui uneaja pikkus. riigi ja USA teadlaste ühistöös regulaarsema uneajaga (URI 80 ja hinnati 60 977 Ühendkuningriigi enam) grupis üldine suremuse risk REFEREERITUD biopangas registreeritud isiku 20–48% väiksem, 16–39% väiksem Windred DP, Burns AC, Lane JM, et al. Sleep regula- (keskmine vanus 62,8 aastat, 55% rity is a stronger predictor of mortality risk than oli kasvajasse suremuse risk ning sleep duration: A prospective cohort study. Sleep olid naised) uneaja regulaarsust 22–57% väiksem kardiometabool- 2024;47:zsad253. aktseleromeetri näitude alusel setesse ha ig ustesse su remuse kokku üle 10 miljoni tunni jooksul. risk. Võrreldes uurijate koostatud Eesti Arst 2024; 103(2):72–79 79