Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 19.03.2024 nr 1.2-5/739-1
Lossi plats 1a
15165, Tallinn
Muudatusettepanekud 377 SE-le
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Riigikogu menetluses on ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus (töövõimetuse ennetamine) 377 SE.1 Jõustumistähtajaks on
planeeritud 15. aprill, kuid see ei ole realistlik arvestades menetlusetappi. Seega teeme
ettepaneku muuta seaduse jõustumisajaks käesoleva aasta 15. mai. Kui muuta
jõustumistähtaegu, on tarvis muuta ka rakendussätteid. Samuti soovime ühe sätte sõnastust
kohendada. Muudatusettepanekud on järgmised:
1. Eelnõu § 1 punkt 26 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„26) paragrahvi 89 täiendatakse lõigetega 28 ja 29 järgmises sõnastuses:
„(28) Käesoleva seaduse 2024. aasta 15. mail jõustunud muudatusi rakendatakse alates 2024.
aasta 15. maist toimunud kindlustusjuhtumite puhul avatud uutele haiguslehtedele.
(29) Kui rasedale või emapuhkuse õigust omavale isikule kirjutatakse välja tööst keeldumise
või terviseseisundile vastava töö andmise haigusleht enne 2024. aasta 15. maid, kohaldatakse
tema kindlustusjuhtumile käesoleva seaduse enne 2024. aasta 15. maid kehtinud
redaktsiooni.“;
2. Eelnõu § 2 punkt 5 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„5) seadust täiendatakse §-ga 1162 järgmises sõnastuses:
„§ 1162. Käesoleva seaduse § 48 rakendamine
Ametnikule, kellele on raseduse tõttu välja kirjutatud töövõimetusleht või kellel tekib õigus
emapuhkusele enne 2024. aasta 15. maid, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2024.aasta
15. maid kehtinud redaktsiooni § 48.“;
3. Eelnõu § 6 punkt 5 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„5) seadust täiendatakse §-ga 13910 järgmises sõnastuses:
„§ 13910. Raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja töötingimuste rakendamine
1 Eelnõu - Riigikogu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Isikule, kellele on raseduse tõttu välja kirjutatud haigusleht või kellel tekib õigus emapuhkusele
enne 2024. aasta 15. maid, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2024. aasta 15. maid
kehtinud redaktsiooni §-i 18.“;
4. Eelnõu § 7 punktis 1 sisalduv § 123 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„§ 123. Tööandja vabatahtlik töövõimetushüvitis
(1) Tööandja võib maksta töötajale töövõimetuslehe alusel lisaks käesoleva seaduse §-s 122
alusel makstud haigushüvitisele ning ravikindlustuse seaduse või selle alusel antud määruse
alusel tekkinud kindlustusjuhtumi korral makstud töövõimetushüvitisele vabatahtlikku
töövõimetushüvitist.
(2) Tööandja ei maksa vabatahtlikku töövõimetushüvitist ravikindlustuse seaduse § 51 lõike 1
punktide 3–41 alusel ega §-s 60 sätestatud juhtudel.
(3) Vabatahtlik töövõimetushüvitis ei tohi koos käesoleva seaduse § 122 alusel makstava
haigushüvitisega ületada töötaja töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel arvutatud keskmist
töötasu (edaspidi keskmine töötasu).
(4) Kui töötajale maksab töövõimetushüvitist Tervisekassa, siis arvutab tööandja maksimaalse
vabatahtliku töövõimetushüvitise suuruse lahutades töötaja keskmisest töötasust
ravikindlustuse seaduses sätestatud töövõimetushüvitise protsendile vastava keskmise
töötasu summa ja käesoleva seaduse § 122 alusel makstava summa.
(5) Tööandja maksab vabatahtliku töövõimetushüvitise välja käesoleva seaduse § 122 lõikes
5 sätestatud ajal.“;
5. Eelnõu § 9 muuta ja sõnastada järgmiselt:
„§ 9. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 15. mail.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4–7 ja 27 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 14 jõustub 2025. aasta 1. veebruaril.“.
Selgitused:
Muudatusettepanekud 1–3 ja 5 on tehtud eesmärgiga muuta seaduse jõustumisaega ning
sellest tulenevalt ka rakendussätetes olevat kuupäeva. Direktiiviga seotud sätete jõustumine
on menetluses olevas eelnõus planeeritud 5. aprillil, kuid see ei ole enam võimalik. Seega on
direktiivi sätete jõustumine planeeritud samale ajale kui enamik teisi sätteid – 15. mail.
Muudatusettepanek nr 4 täpsustab eelnõus olevat tööandja vabatahtliku töövõimetushüvitise
paragrahvi. Nimelt on oluline lõikes 2 rõhutada, et haiguslehe alusel töötamise või raseda
haiguslehe alusel töötamise või sellest keeldumise korral ei ole tööandjal õigus maksta
sotsiaalmaksuvaba vabatahtlikku haigushüvitist. Töö tegemise eest tuleb maksta töötasu,
haiguslehe alusel töötamise aja eest makstakse samuti töötasu ning töötasu on alati
sotsiaalmaksuga maksustatav. Vabatahtlik töövõimetushüvitis ei tohi ületada keskmist töötasu
koos kehtiva õiguse alusel makstava tööandjapoolse haigushüvitisega.
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister
Susanna Jurs
[email protected]