Saatja: "Raul Aron" <
[email protected]>
Saaja: "SM Info", "RAM Info"
Teema: Magustatud joogi maksu arvamus
Kuupäev: 2024-03-27 13:46
Tere!
Saadan Eesti Tööandjate Keskliidu arvamuse magustatud joogi maksu
kehtestamise osas.
Lugupidamisega,
RAUL ARON
Analüütik-arendusnõunik/ Analyst-R&D advisor
GSM: +372 56 475 111
Eesti Tööandjate Keskliit/ Estonian Employers’ Confederation
Riina Sikkut Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/44-1 15165 Tallinn Magustatud joogi maksu kehtestamine Austatud minister , Pöördume teie poole seoses plaaniga kehtestada Eestis magustatud joogi maks. Tööandja te Keskliit seda plaani alltoodud põhjustel ei toeta. Tööandjad pooldavad põhimõtet , et teadliku riskikäitumisega inimene vastutab oma tervis hoiu kulude eest suuremal määral , kuid selleks oleks vaja süsteemsemat ja kulutõhusamat lahendust. Magustatud joogi maks oleks tõenäoliselt ebaefektiivne meede , kuna : P ositiivne mõju tervisele oleks väike , sest suhkrut tarbitakse ka kõrgema hinna puhul või siis alternatiivtoodetes edasi . Teistest riikidest toodud näit ed pole lõpuni usaldusväärsed või positiivse mõjuga . Suhkru- või magustatud jookide alternatiivid ei pruugi seejuures olla tervislikumad, nt suhkruasendajad või maiustused. Fiskaalne mõju riigieelarve suhtes on marginaalne. Uue maksu infosüsteemi hankimise ja administreerimiskulud oleks tõenäoliselt väga kõrged, ulatudes esimesel aastal üle 10% maksutuludes t. N äiteks mootorsõidukim aksu infosüsteemi hankekulu on prognoosit a valt 2 mln eur ot , millele igal aastal lisanduks 0,6 mln eur ot haldamis kulu. Magustatud jookide puhul võib halduskoormus osutuda suuremakski, sest maksude tasumise õigsust on keerulisem kontrollida. Sarnane spetsiifiline tootemaks on a lkoholi aktsiisi, mille järelevalveks on nt kasutusel äärmiselt keerukas aktsiisiladude ja saatelehtede süsteem ning igal e p akendile tuleb kinnitada maksumärk . Ilmselt tekiks sarnaselt alkoholiga ka magustatud jookide puhul päris arvestatav risk, et neid püütakse mõnel juhul kategoriseerida muu tootena (lisatakse sellesse veidi piima või alkoholi või müüakse kontsentraadina) või lihtsalt makse tasumata müüa. Selle tagajärjel kannataks ilmselt seaduskuulekamad joogitootjad, kelle seadusrikkujad paneksid halvemasse konkurentsi. Magustatud joogi maks eelnõus kirjeldatud kujul moonutaks konkurentsi, andes eelise sarnaste alternatiivide tootjatele – maiustused, piimatooted, alkohoolsed joogid jne. Uutel maksudel on ettevõtluskeskkonnale tugev negatiivne mõju , mille kaudne hind võib olla suuremgi kui riigieelarvesse planeeritav lisatulu. Eesti ettevõtluskeskkonna üheks suurimaks tugevuseks on siiani olnud suhteliselt lihtne ja stabiilne maksusüsteem. Kiired ja kergekäelised muudatused maksusüsteemis võtavad ettevõtjatelt usalduse ja prognoositavuse ettevõtluskeskkonna suhtes. Pikaajaliselt saab elu Eestis paremaks minna vaid läbi tootlikkuse, ekspordivõime ja välisinvesteeringuatraktiivsuse tõstmise – teisel viisil raha riiki juurde ei tule. Seda aga suurem maksukoormus ei toeta. Enne maksu de tõstmist ja uute maksude kehtestamist ei ole tõsiselt ette võetud riigieelarve kulude külmutamist ja efektiivsuse tõstmist . Juba aastaid kasvavad riigieelarve kul ud kiiremini kui tulud ning oluliselt kiiremini kui sisemajanduse kogutoodang. Ettevõtjad mõistavad, et tänases geo poliitilises olukor r as tuleb suurendada kaitsekulusid, aga need on ainult üks osa kiirelt kasvanud kuludes t . Riigieelarve juurprobleem pole aeglaselt kasvanud tulud, vaid liiga kiirelt paisunud kulud, mis tuleb esmajoones kontrolli alla saada. Tuletame meelde, et Eesti majandus langeb juba kolmandat aastat. Riik peaks uute maksude asemel panema fookuse majanduse konkurentsivõime tõstmisele. Suurenev maksukoormus paneb Eesti ettevõtted halvemasse konkurentsipositsiooni, andmata aega tekitada võimekust suurema tulu teenimiseks ehk võimekust suuremat maksukoormust teenindada. Nii Tööandjate Manifestis , Majandusleppes kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hiljuti avaldatud Majandusplaanis on kümn e id ettepanekuid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Ootame nende rakendamist ka reaalses elus. Magusamaksu kehtestamine läheb p aljude MKMi Majandusplaanis toodud põhimõtetega vastuollu. Kokkuvõttes näeme, et magusatud joogi maksust olulisem on see sõnum, mille Valitsus arvukate maksumuudatustega ettevõtlikele inimestele annab . Ettevõtjad ja tarbijad ootavad majanduslanguse tingimustes valitsuselt stabiilsust, kindlustunnet ja töö rahu, mitte uusi makse , regulatsioone või koormisi. Seda kõike ajal, mil riigieelarve maksutulud kasvavad niigi enam kui miljardi euro võrra aastas. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht