Pöördumine

Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 26.03.2024 nr 5.1-1/8611-2 10122, Tallinn Selgitustaotlus hoolduskulu kohta Tartu Linnavalitsuse hallatavas Tartu Hooldekodus on planeerimisel teenuskoha maksumuse tõus. Hooldekodu omaniku esindaja Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna (STO) juhataja asetäitja pöördus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse- ja järelevalveosakonna järelevalve talituse poole päringuga paludes selgitusi sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 22¹ tõlgendamise kohta. Soovime Tartu Linnavalitsusele saadetavas vastuses nimetada, et tegemist on Sotsiaalministeeriumi ja SKA ühise arvamusega. Edastame Teile SKA tõlgendused ja palume Sotsiaalministeeriumi tagasisidet hiljemalt 08.04.2024. Sotsiaalkindlustusametile on saadetud päring järgmiste küsimustega: 1. SHS § 22¹ lõige 2 ütleb ja on ka üheselt mõistetav, et kui linn on korraldanud inimesele hooldekodukoha, peame katma ka hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmised kulud: 1) tööjõukulud; 2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; 4) koolituse ja supervisiooni kulud. Minu küsimus on, kas hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulude hulka kuuluvad ka hooldusosakonna juhataja ja hooldusjuhi töötasu. Olen kindel, et hooldekodud tõlgendavad seda erinevalt. Täpsustasin veelkord nimetatud töötajate tööülesandeid ja julgeksin küll arvata, et tegemist on vahetult teenust osutavate inimestega. Kvaliteetse hooldusteenuse osa on nii hooldustoimingud kui ka suhtlemine lähedastega, nõustamine, hooldusplaanide üle vaatamine ja vajadusel ka hooldajate/abihooldajate asendamine. Tartu Hooldekodu näitel on mõlemad, nii hooldusosakonna juht kui hooldusjuht, läbinud ka spetsiaalse hoolduskoolituse. SKA tõlgendus: Ööpäevaringse üldhooldusteenuse puhul rahastab KOV kvalifitseeritud hooldustöötajatega seotud kulusid ning teenuse saaja maksab teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. Hoolduskulud on SHS § 22 lõikes 3 nimetatud hooldusteenust (isikute hooldusplaanis kindlaks määratud tegevused ja toimingud) vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud (brutopalk ja tööjõu maksud), tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud. Nimetatud kulude loetelu on lõplik ja kinnine ning muid kulusid kaasavaid koefitsiente vms hoolduskulu kalkuleerimisel rakendada ei ole lubatud. Hoolduskuludeks ei ole majutuse ja toitlustuskulud, administratsiooni ja abipersonaliga seotud kulud, isiklike vajadustega seotud ja muud teenuseosutamisega seotud kulud – st selliste kulude hulka ei kuulu tööjõuga seotud kulud, mis on seotud administratsiooni, halduspersonali ja Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975 abitöötajate (v.a abihooldustöötajad), tugispetsialistide ja toitlustamisega seotud personali tööjõukulud (sh palgakulud, töövahendid, koolitus, lähetus, tervisekontroll jms). Hooldusteenust vahetult osutavateks isikuteks on hooldustöötajad ja abihooldustöötajad SHS § 22 lõike 3 tähenduses ning nad moodustavad ühtse hoolduspersonali. Arvesse läheb see hoolduspersonal, kelle andmed on kantud MTRi. Seaduseandja on välistanud hoolduskulude arvestamisel muud tööjõukulud, mis ei ole seotud hooldusteenuse osutamisega. Osakonna juhatajal või hooldusjuhil on siiski teistsugused tööülesanded, sh osakonna ja inimeste juhtimine, töö korraldamine jm administratiivne töö, mistõttu ei ole nende tööjõukulude hoolduskulude hulka arvestamine lubatud – vähemalt kogu ulatuses mitte. Asendamisel asendatakse hooldustöötajat või abihooldustöötajat, kelle tööjõukulud on eelduslikult hoolduskuludes arvestatud. Üldhooldusteenuse osutajad peavad tagama piisavalt koolitatud hooldustöötajaid, kes teostavad hooldustoiminguid ja oskavad hooldusteenust planeerida. Hooldustöötajate hulk ja kvalifikatsioon peavad vastama teenuse sisule ja keerukusele ning asutuse suurusele ja hooldusel olevate isikute vajadustele. 2. Kui hooldajatele ja abihooldustöötajatele on tööandaja poolt kompenseeritud Stebby platvormil olevad terviseteenused, siis kas see kulu läheb ka hoolduskulu alla? Tartu Linnavalitsuse STO on arvamusel, et nii see on, sest tegemist on töötaja (hooldustöötaja ja abihooldustöötaja) vaimset ja füüsilist tervist toetava tegevusega. Julgeme siinkohal tõmmata paralleeli sarnast eesmärki täitva supervisiooniga. SKA tõlgendus: Supervisiooni puhul on tegu süsteemse nõustamisprotsessiga, mille fookuses on inimese, tema tööalaste ülesannete ning tööandja omavaheline interaktsioon (vastastikune mõju ja koostoime) Supervisiooni juhib väljaõppinud superviisor. Stebby platvormil olevate terviseteenuste puhul ei ole tegemist supervisiooniga. 3. Ja viimane täpsustus on asendustasude/lisatasude kohta. Nimelt kui eelarves on artiklid töötasu ja täiendavalt ka asendustasu/lisatasu kohta, siis kas see on aktsepteeritav ja mõlemad artiklid kvalifitseeruvad hoolduskulude alla? Nimelt eelarves on töötasuna kirjas konkreetne ametipalk korrutatuna koosseisuga, aga asendus/lisatasu sisaldab nt lisatasu öövahetuste eest jms. Seega loogika kohaselt peaks see olema ok, sest see on reaalne kulu reaalselt tehtud töö eest. SKA tõlgendus: Asendamisel asendatakse hooldustöötajat või abihooldustöötajat, kelle tööjõukulud on eelduslikult hoolduskuludes arvestatud – seega topeltarvestamist siin tekkida ei tohi. Tasu ööajal töötamise eest on töötasu osa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kask talitusejuhataja Aime Koger 5163996, [email protected] 2