Vastus Riigikontrolli aruande tähelepanekutele Riigi ja omavalitsuste tegevus erivajadusega inimeste toetamisel

Riigikontroll Teie 28.02.2024 nr 2-1/80111/5/ [email protected] Meie 25.03.2024 nr 1.3-4/550-2 Kiriku 2/4 15013, Tallinn Harju maakond Vastus Riigikontrolli aruande tähelepanekutele Riigi ja omavalitsuste tegevus erivajadusega inimeste toetamisel Lugupeetud Ines Metsalu-Nurminen Tänan teid põhjaliku auditi „Riigi ja omavalitsuste tegevus erivajadustega inimeste toetamisel“ koostamise eest. Pean oluliseks, et vajalik abi jõuaks erivajadusega inimesteni ning et nad oleksid toetatud valdkondade üleselt. Seetõttu tänan tähelepanekute eest, mis aitavad hoolekandesüsteemi muuta erivajadusega inimeste jaoks paremaks. Üldine kommentaar Riigikontrolli aruandele: Mitmed Riigikontrolli aruandes välja toodud probleemid ja ettepanekud sisalduvad Heaolu arengukavas 2023–2030, millest lähtuvalt on paljud erivajadusega inimesi toetavad lahendused Sotsiaalministeeriumil juba tehtud või töös. Olulisemateks töös olevateks reformideks on näiteks abivajadusest lähtuva rehabilitatsiooniteenuste süsteemi loomine, abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimine, sotsiaal- ja tervisevaldkonna mitmetasandilise integratsiooni ja koostöömudeli väljatöötamine ning abivajaduse hindamisvahendi digitaliseerimine ühes andmevahetuse parandamisega. Lisaks kavandame muudatusi puude tuvastamise ja töövõime hindamise põhimõtetes, et luua tööealistele erivajadusega inimestele ühtne tugisüsteem. Seetõttu on hea tõdeda, et Riigikontrolli tähelepanekud toetavad meie olulisi valdkonnas töös olevaid muudatusi. Järgnevalt esitan tähelepanekutele vastused riigi tegevuse ja kohaliku omavalitsuse tegevuse aruandele eraldi. 1. Riigi tegevuse aruandes ei olnud ettepanekuid Sotsiaalministeeriumile või sotsiaalkaitseministrile, millele oleks tulnud riigikontrolli seaduse alusel kirjalikult vastata. Seetõttu toome allpool välja vastused tähelepanekute kohta, mis puudutavad Sotsiaalministeeriumi, kuid ei vasta tähelepanekute kohta, mis puudutavad tööala valdkonda (sh töövõime hindamine), mis kuulub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Riigikontrolli tähelepanekud Auditeeritu vastused Riik on inimese abi saamise teekonnal üksi Oleme ka Heaolu arengukavas 2023–2030 väljakutsena jätnud ning ei aita tal orienteeruda riigi ja näinud, et inimesed ei ole alati teadlikud riigi ja kohaliku kohaliku omavalitsuse pakutavates omavalitsuse võimalustest ning tihti jääb põhiline abimeetmetes ja selles, kuidas võimalikult juhtumikorraldaja roll abi vajavale inimesele endale või tema lühikese ajakuluga vajaduspõhise abini lähedasele. Väljakutsetest lähtuvalt oleme arengukavas jõuda. seadnud järgmiste aastate tegevussuunad, sh toonud välja, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 et abi andmise korraldamine peaks algama esmajärjekorras kohalikul tasandil, kus hinnatakse inimese abivajadust ning seejärel suunatakse inimene edasi talle sobilikke teenuseid saama. Mitmest valdkonnast abi vajamise korral tuleb tagada selle koordineeritud osutamine. Nii sätestab ka kehtiv sotsiaalhoolekande seadus (§ 9) abi andmise juhtumikorralduse põhimõttel, mida kasutatakse, kui inimene vajab toimetuleku parandamiseks mitme organisatsiooni koostööd. Sellele lisaks: 1) 2023.a algusest saavad KOV-id andmevahetuse kaudu inimese abivajaduse hindamiseks ning ennetava abi pakkumise eesmärgil ühendust võtta enda piirkonnas elavate puude raskusastme tuvastamise otsuse saanud täisealistega. Muudatuse eesmärk oli, et inimesed jõuaksid riigi ja kohaliku omavalitsuste koostöös kiiremini endale vajaliku abini ning toetada neid inimesi, kes vajavad tuge, kuid ise omavalitsusse abi saamiseks ei pöördu. 2) Iga ametkond peab tagama ja leidma võimalusi, et info pakutava abi kohta jõuaks abivajajateni. Seejuures peaks inimene saama olulise info sealt, kuhu ta on pöördunud. Sotsiaalhoolekande valdkonnas peaks peamiseks infokandjaks olema kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet. Oleme püüdnud tagada, et informatsioon abi saamise võimaluste kohta oleks kergesti kättesaadav erinevates keeltes ning eri kanalite kaudu, sh Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti ning teiste asutuste (nt Töötukassa, Tervisekassa, KOV-id, eesti.ee) veebilehtede kaudu. 3) Sotsiaalministeerium toetab riigieelarvelise eraldisega Eesti Puuetega Inimeste Fondi (EPIFond), kes omakorda toetab nii Eesti Puuetega Inimeste koda, puuetega inimeste maakondlike kodasid kui ka puudespetsiifilisi liite. 2024.a toetab Sotsiaalministeerium EPIFondi 1,5 miljoni euroga eesmärgil, et puuetega inimeste õigused ja huvid oleksid esindatud nii riigi kui ka KOV tasandil. Kokkuvõttes on tehtud küll erinevaid meetmeid abistamaks inimese orienteerumist süsteemis, kuid leiame, et olulisel lahenduskohal on süsteemide lihtsustamine, mis omakorda muudab ka süsteemis orienteerumist kergemaks. Sotsiaalhoolekandelise abi saamise Valdkondlikus strateegiadokumendis Heaolu arengukava süsteem ei moodusta loogilist tervikut, 2023–2030 alaeesmärk 4 on paika pandud mistõttu on abi saamine inimese jaoks sotsiaalhoolekande süsteemi killustatuse lahendamiseks keeruline ja ebaefektiivne. mõeldud tegevussuunad, sh oleme seadnud eesmärgiks sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas minna üle inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja andmete lõimitud kasutamine. Sellele lisaks: 1) 2023.a novembris saatis Sotsiaalministeerium kooskõlastusele sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille eesmärk on inimese abivajadusest lähtuva  3 rehabilitatsiooniteenuste süsteemi loomine, et inimese abivajadus kiirelt tuvastada, lihtsustada vajadustele vastava abi saamist ning tagada vajalikud tugimeetmed. 2) 2024.a I poolaastal valmistatakse ette seaduse eelnõu, millega võimaldatakse edaspidi riigipoolse soodustusega saada abivahendeid vastavalt abivajadusele ja sõltumata sellest, kas inimesel on tuvastatud vähenenud töövõime või puude raskusaste. Sellele lisaks koostatakse 2024.a I poolaastal abivahendite ja meditsiiniseadmete integreerimist käsitlev seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. 3) Alates 2018.a on katsetatud koordinatsioonimudelit eesmärgiga pakkuda abivajadusega inimestele vajadustele vastavat abi võimalikult vara, vähendades seejuures lähedaste hoolduskoormust ja pikendades kodus toimetuleku aega; vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel ning koguda struktureeritult ja järjepidavalt infot süsteemsete puuduste (nt puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erinevused praktikas jne) ja toimivate tavade kohta. Koordinatsioonimudeli projektidest on kokku võtnud osa 10 erinevat piirkonda. Alates 2023, kestvusega 24 kuud, jätkame koordinatsioonimudeli jätkurakendamisega, milles osalevad nelja maakonna sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi asutused. Jätkuarendamise üheks väljundnäitajaks on toimiv piirkondlik koordinatsioonimudel, kus on selgelt kokkulepitud ülesannete ja vastutuse jaotusega osapoolte vahel ning seeläbi tagatud mudeli jätkusuutlikkus ka peale pilootprojekti lõppemist. Toetuste ja teenuste saamiseks peab 2024.a saab arendusprojekti lepingu järgi valmis STAR inimene laskma hinnata oma olukorda keskkonnas täisealise abivajaduse hindamise arendus, mis korduvalt, kuid sellega ei sihita temale tehakse peale õiguslike muudatuste jõustumist KOV-idele pakutavat tuge vajadustele vastavamaks. kättesaadavaks 2025.a. Sellega pakume KOV-idele soovituslikku ja mugavalt täidetavat abivajaduse hindamisvahendit. Seejuures on abivajaduse hindamisvahendi arendusega plaanis luua senisest mugavam andmevahetus ja võimaldada KOV sotsiaaltöötajal hindamise läbiviimisel saada tänasest täpsemaid andmeid töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise kohta. Mugavam andmevahetus võimaldab saada hindamisvahendisse andmeid osutatud teenuste (näiteks erihoolekanne, sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon, abivahendid) ja muid andmeid ilma eraldi üksikpäringut tegemata (nt üldandmed, ravikindlustuse, hõive andmed). Abivajaduse hindamisvahendi üheks osaks on rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) alusel kodeeritud hinnangud, mis loob eelduse standardiseeritud andmete vahetamiseks erinevate osapoolte vahel. RFK eesmärk on vähendada dubleerivaid hindamisi ja soov on saavutada olukord, kus abivajadusega inimese kohta kogutud infot jagatakse süsteemide vahel. 2023.a novembrist on võimalik laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamise taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Tööealistel oli võimalik ühistaotlus puude raskusastme tuvastamiseks koos töövõime hindamisega teha e-Töötukassas juba varasemalt.  4 Kõik need eelnevalt nimetatud tegevused aitavad paremini sihistada abivajadusele vastavaid teenuseid. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise Üheks lahenduseks on 2025.a alguses KOV-idele süsteem on sedavõrd killustunud, et ka kättesaadavaks tehtav abivajaduse hindamisvahend STAR abivajaduse hindajatel või toetavate keskkonnas, millega luuakse muuhulgas ka tänasest parem teenuste pakkujatel ei ole ühtset ülevaadet andmevahetus. abivajaja tegelikest vajadustest ja juba rakendatud meetmetest. Sotsiaalministeerium on parasjagu Eesmärgiga suurendada inimesekesksust on kavandamas sotsiaalhoolekandes mitmeid Sotsiaalministeerium algatanud laiaulatusliku sotsiaal- ja väiksemaid muudatusi, kuid pole võtnud ette tervisevaldkonna mitmetasandilise integratsiooni ja reforme, mis aitaks süsteemi enam ümber koostöömudeli väljatöötamise. See hõlmab muuhulgas nii korraldada. paikkondliku koostöö parandamist kui ka riskirühmade koordinatsiooni teenuseosutamise esmatasandil. Riigikontrolli tähelepanekute ja ettepanekutega arvestatakse mudeli rakendamise lahendusettepanekute väljatöötamisel. Tähtaeg esitada analüüs ja ettepanekud integreeritud sotsiaal- ja tervisevaldkonna korraldus- ja rahastusmudeli loomise kohta Vabariigi Valitsusele on 01.05 2025. Samuti peame olulisteks alustatud muudatusi inimese abivajadusest lähtuva rehabilitatsiooniteenuste süsteemi loomiseks, abivahendite võimaldamist ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõimeta ja abivahendite ning meditsiiniseadmete integreerimist (vt täpsem sisu ja tähtajad eespool). Täiendavalt toome välja, et auditis pakutud lahendus juhtumikoordinaatori rolli loomiseks ei ole Sotsiaalministeeriumil plaanis, sest eesmärk on süsteeme inimese vaatest lihtsustada, mistõttu näeme, et pakutud lahendus ei toeta töös olevaid eesmärke. Samuti rõhutame, et juhtumikorraldus töömeetodina on sotsiaalhoolekandelise abi pakkumise üks põhiprintsiipidest ja kaasaegse sotsiaaltöö tavapärane osa. Sotsiaalhoolekande seaduse § 9 järgi peab abi andmine toimuma juhtumikorralduse põhimõttel kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, sealhulgas pikaajalist hooldust, milleks on vaja koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel. Täiendavalt on alates 2018. aastast on erinevates piirkondades katsetatud ESF vahendite toel koordinatsioonimudelit, mille eesmärk on parema piirkondliku võrgustikutööga (sisuliselt juhtumikorraldus) vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas, tagada inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi. Võrgustikutöö käigus tuvastatakse osapoolteks olevate asutuste ülesanded, kaardistatakse piirkondlikud abivajajate rühmad ja kujundatakse inimesekesksed klienditeekonnad. Mudeli rakendajatel sõlmitakse omavahel kokkulepped, kuidas tagatakse abivajaja sujuv liikumine ühelt teenuselt teisele. Kui inimene ei ole nõus oma abivajadust Sotsiaalhoolekande seadus sätestab (§ 13), et abi vajava tunnistama või tervislikel põhjustel võimeline isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, seda mõistma, võib ta mitmetest riiklikest hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised teenustest ja toetustest ilma jääda. Abist isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast  5 keeldumise probleem võib jääda neil juhtudel isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha tervise- ja sotsiaalsüsteemi kattuvale alale, järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. kus omavalitsus peaks inimest abistama, Selleks, et jõuda sinnani, et inimene abi vastu võtaks, tuleb aga inimene võib vajada tegelikult riiklikku KOV sotsiaaltöötajal või juhtumikoordinaatoril abivajaja ja teenust või toetust. temaga seotud võrgustikuga pikemaajaliselt ja järjepidevalt tegeleda. Paljud eespool nimetatud arendused toetavad juhtumikorralduse põhimõtteid rakendades eesmärki, et inimene saaks vajaduspõhist abi, sõltumata sellest, kes on teenuse korraldaja või pakkuja. Puude tuvastamise aluseks on samad Puude raskusastet tuvastab ja töövõimet hindab vastavalt terviseandmed, mis töövõime hindamisel. Sotsiaalkindlustusamet ning Eesti Töötukassa mõnevõrra Sellest hoolimata ei toimu puude tuvastamist erineva metoodika alusel, seejuures küsitakse inimese juhul, kui inimene selleks taotlust esitades nõusolekut mõlemale asutusele terviseandmete eraldi nõusolekut ei anna. Inimene võib jätta kasutamiseks. Lisaks töövõime hindamisele on võimalik puude tuvastamise taotlemata, sest ta ei tea, tuvastada ka puude raskusastet juhul kui inimene on teinud et tuvastatud puue on aluseks teatud ühistaotluse. Kehtivate regulatsioonide järgi ei ole teenuste või tugimeetmete saamisel. automaatset puude tuvastamist töövõime hindamise korral Tegelikult on riigil tööealiste töövõimet ette nähtud, mistõttu on vajalik isiku taotlus ja sellega antud hindavate inimeste kohta olemas kõik nõusolek nii töövõime kui ka puude tuvastamiseks, et igaüks vajalikud andmed, et tuvastada puue ilma saaks ise otsustada selle üle, millist teenust ta soovib. taotluseta. Kui inimesel on puue, saaks Lisame, et meile teada olevalt on inimesi, kes teadlikult ei Sotsiaalkindlustusamet anda talle infot, soovi mõlemat hindamist läbida. Nõustume siiski, et süsteem milliseid toetusmeetmeid on tal võimalik tuleks kujundada inimese vaatest selgemaks ja olulisel kohal saada. on ka inimeste parem informeerimine olemasolevate toetusmeetmete kohta. Sotsiaalministeeriumil tasuks analüüsida, Nõustume sisulise vajadusega analüüsiks, mis puudutab kas puude tuvastamise ja töövõime lisaks Sotsiaalministeeriumile ja Sotsiaalkindlustusametile hindamise süsteeme on võimalik ühendada ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ning Eesti nii, nagu seda pakkus välja uuring Töötukassat. Vastava analüüsiga soovime alustada 2025. „Töövõime toetamise süsteemi loomise ja aastal. juurutamise makromajandusliku mõju hindamise“ (vt vasakul infokasti). See teeks inimese teekonna abi saamisel selgemaks ja lühemaks ning aitaks riigil ressurssi kokku hoida. Abivajaja peab ise teadma, millises Abivahendi või meditsiiniseadme vajaduse korral ei pea järjekorras tegutseda ja millise süsteemi inimene ise eraldi Sotsiaalkindlustusameti või Tervisekassa poole abivahendi saamiseks pöörduda. See poole pöörduma, sest nii abivahendi kui ka meditsiiniseadme olukord kestab veel vähemalt seni, kuni pole vajadus tuvastatakse tervishoiusüsteemis, kuhu inimene muudetud sotsiaalhoolekande seadust. pöördub oma terviseprobleemi tõttu. Tervishoiusüsteemis Lisaks, kui inimesel ei jätku raha abivahendi väljastatakse vastavalt kas abivahendi või meditsiiniseadme omaosaluse tasumiseks, peab ta ühekordse tõend, mille alusel inimene saab pöörduda ettevõtte (sh toetuse saamiseks täiendavalt pöörduma apteegi) poole. Riigipoolne soodustus arvutatakse süsteemi omavalitsuse poole. Seega sõltub teekonna poolt automaatselt. pikkus abivahendini ka inimese rahalistest Sotsiaalkindlustusamet kontrollib iga abivahenditehingu võimalustest. korral, kas inimesele või tema perekonnale on makstud toimetulekutoetust ning vähendab sellisel juhul abivahendi omaosalust automaatselt 5%-ni. Kui inimene ei saa toimetulekutoetust, kuid tal puuduvad vahendid omaosaluse tasumiseks, on tal võimalus esitada eritaotlus, millega SKA vähendab põhjendatud juhtudel samuti omaosalust. Kiirendamaks inimese teekonda vajaliku abivahendi saamisel, valmistatakse 2024.a ette seaduse eelnõu, mille alusel oleks võimalik abivahendeid saada riigipoolse soodustusega ka ilma puude raskusastme või vähenenud  6 töövõimeta inimestel. Lisaks koostab Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassaga 2024. aastal seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille eesmärgiks on abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemide integreerimine. Inimeste vajadustele vastava 2023.a novembris saatis Sotsiaalministeerium rehabilitatsioonisüsteemi loomiseni kooskõlastusele väljatöötamiskavatsuse inimeste plaanitakse jõuda 2026. või 2027. aastaks. vajadusetele vastava rehabilitatsioonisüsteemi loomiseks. See tähendab, et süsteemi loomine võtab Nõustume, et suured ja põhimõttelised muudatused veel mitu aastat aega. Seni on teenuse süsteemis võtavad aega, kuid toome välja, et saamine inimesele pikk protsess. Lisaks, kui rehabilitatsioonisüsteemis on ka varasemalt tehtud inimene vajab abi, et mõista, millise süsteemi muudatusi, et lihtsustada inimese teekonda abi saamiseks kaudu asuda teenust taotlema ja ta ei ole (nt esmasesse psühhoosi haigestunud inimene saab pöördunud KOVi poole, ei ole tal nõuandjat. sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ravimeeskonna KOVi poole pöördumine tähendab hinnanguga). Samuti on toimunud muudatusi täiendavat ajakulu. tervisevaldkonnas, nt alates 01.10.2023 on võimalik füsioterapeudil, kliinilisel psühholoogil ja logopeedil iseseisvalt teenust osutada, mille läbi jõuab ka teenustele rohkem inimesi. Tavapärane nõustamine teenuse taotlemise kohta toimub nii Sotsiaalkindlustusametis kui ka Töötukassas. Abivajaduse hindamiseks vajalikud andmed Nõustume, et variant on teoreetiliselt võimalik ja meile on võimalik KOVile kättesaadavaks teha ka teadaolevalt KOV-id seda täna ka kasutavad. Samas on tegu enne plaanitud IT arenduste valmimist. KOV-ide jaoks koormava ja lisatööd nõudva lahendusega, Piisaks sellest, kui KOV teeb inimese mistõttu on nii õiguslikud muudatused kui ka IT arendus nõusolekul kirjaliku päringu vajalikud. KOV-ide täiendav koormus seisneb selles, et Sotsiaalkindlustusametile või töötukassale vajalik on koguda isiku nõusolek, see säilitada ja teha teistele ning vajalik info edastatakse KOVi asutustele päringuid ning inimese nõusolekut selliseks ametnikule muu turvalise kanali kaudu päringuks tõendada. Lisaks võib isik nõusoleku igal ajal (näiteks krüpteeritult e-kirja teel). Selline tagasi võtta, mis tähendab, et kõik sellega seotud andmed lahendus koormaks küll teataval määral tuleb kustutada. asutuste tööjõudu, kuid samas peab praegu KOVi ametnik inimeselt küsima andmeid, mida ta on juba esitanud. See riivab inimese väärikust. Kui inimene lasi teadmatusest hinnata vaid Enamik tööealisi inimesi teevad ühistaotluse nii töövõime töövõimet, vajab ta parkimiskaardi jaoks hindamiseks kui ka puude raskusastme tuvastamiseks arstitõendit. Nii tervishoiul kui ka (2023. a tehti 48 439 töövõime hindamise taotlust, millest sotsiaalhoolekande süsteemi ebavajalikku puude ja töövõime hindamise ühistaotluseid oli 33 133). koormamist ning inimese jooksutamist saaks Puudega isiku kaardile märgitakse puude liik juba täna juhul vältida, kui näiteks puudega isiku- või kui inimesel on tuvastatud nägemis- või liikumispuue, mis on töövõimekaardile tehakse liikumis- või samad puude liigid, mis on aluseks parkimiskaardi nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral väljastamisele. märge, millega saab tõendada ka Arstitõendi alusel parkimiskaardi väljastamine on mõeldud parkimisõigust. ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral. Parkimiskaart väljastatakse sellisel juhul kuueks kuuks võimalusega üks kord pikendada veel kuueks kuuks. Siiski soovime sel aastal muuta sotsiaalministri määrust nr 90, sest seal on tänaseks ebavajalik nõue lisaks laste ja vanaduspensioniealiste puude tuvastamisele esitada parkimiskaardi taotlemisel KOV-ile pere- või eriarsti teatis nägemis- või liikumisfunktsiooni kõrvalekalde kohta. 16.02.2024 jõuti ühehäälselt põhimõttelise kokkuleppeni Euroopa puudega isiku kaardi ja puudega isiku parkimiskaardi direktiivis. Direktiiviga võetakse liikmesriikides kasutusele nii ühtse vorminguga puudega  7 isiku kaart kui ka parkimiskaart. Kaardi välja andmise alused jäävad liikmesriikide otsustada, kuid kohustus on anda välja kahte erinevat kaarti. Avaliku konsultatsiooni käigus arutati võimalust ka kahte kaarti ühildada, kuid seda ei peetud siiski mõistlikuks, sest kaartide sihtrühm ei ole sama ja kaartide otstarve on erinev (puudega isiku kaarti kantakse soodustuse tõendamiseks kaasas, parkimiskaart jäetakse auto armatuurile). Direktiivi ülevõtmisel on võimalik analüüsida, kas tänased parkimiskaardi väljastamise alused on piisavad või vajaksid muutmist. 2. Kohaliku omavalitsuse tegevuse aruandes oli tähelepanek Sotsiaalministeeriumile, millele vastame koos kahe teise Sotsiaalministeeriumit puudutava üldise tähelepanekuga allpool tabelis. Riigikontrolli tähelepanekud Auditeeritu vastused Määrata täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti Sotsiaalhoolekande seadus (§ 14) seab KOV-idele kohalike omavalitsuste suunalise tegevuse kohustuse kehtestada sotsiaalhoolekandelise abi andmise ülesanded, et amet saaks toetada korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja - omavalitsusi oma määrusi seadusega toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise kooskõlla viima nii teenuse saamise tingimusi ja korda. Omavalitsuste toetamiseks on tingimuste kui ka tasu määramise asjus. Sotsiaalkindlustusametis alates 2019. aastast KOV nõustamistalitus, kes saab anda juhiseid omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikele õigusaktidest, kohtulahenditest ja Õiguskantsleri soovitustest lähtuva sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra koostamiseks. Nõustume, et ülesandeid tuleb täpsustada ning 2024.a vaadatakse üle Sotsiaalkindlustusameti osutatavad teenused, sh määratletakse täpsemalt Sotsiaalkindlustusameti roll ja ülesanded kohalike omavalitsuste suunal. Lisaks käivitab 2024.a Sotsiaalministeerium Šveitsi-Eesti koostööprogrammi sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate tasemeõppekavade uuendamiseks ja täiendkoolituse süsteemi loomiseks, mille üheks osaks on plaanitud sotsiaalvaldkonna töötajatele sh õigusalaste teadmiste tugevdamine ning täienduskoolitused ja arenguprogrammid. Tasu määramisel on siiani olnud kohalikel omavalitsustel võimalik juhinduda riigikantselei poolt 2017. aastal tellitud analüüsist ja juhendist (vt veebilehekülje lõpus „Analüüsi läbiviimine ning juhendmaterjali koostamine kohalikele omavalitsustele seoses ülalpidamiskohustuse tõlgendamisega pereliikme hooldamise seisukohalt“. Kuivõrd tänaseks on muutunud ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine ja perekonnaseadus ülalpidamise andmisel, planeerime juhendmaterjalides muudatusi 2025. aastal. Riigikontroll tuvastas, et mitmete kontrollitud Selleks aastaks on Sotsiaalministeeriumi ja omavalitsuste määrused on siiani vastuolus Sotsiaalkindlustusameti vahelises tööplaanis kokku lepitud, sotsiaalhoolekande seadusega, sest seavad et esmajärjekorras uuendab Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalteenuse saamise tingimuseks koduteenuse, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude. eluruumi tagamise teenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja Üks põhjus, miks KOVides esineb siiani teenuse ja täisealise isiku hoolduse teenuste põhised seadusega vastuolus olevaid määrusi, võib juhendid. Samuti on kaasajastatakse väljaspool kodu olla sellest, kas Sotsiaalkindlustusamet on osutatava üldhooldusteenuse ja koduteenuse  8 need tuvastanud või mitte. Riigikontrolli kvaliteedijuhised. Teiste sotsiaalteenuste juhiste aruanne Riigikogule, Tallinn, 27. veebruar uuendamiseni jõutakse järgmisel aastal. 2024 see, et mitmed Sotsiaalkindlustusameti poolt kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikele koostatud soovituslikud juhendid sisaldavad eksitavat infot Sotsiaalkindlustusamet on võimaldanud Täisealise abivajaduse esmane hindamisvahend viiakse aastate jooksul KOVidele erinevaid kaasaegsele ja mugavale platvormile (STAR keskkonda) ja hindamisvahendeid, kuid üle poolte tehakse KOV-idele kättesaadavaks 2025.a alguseks. KOVidest neid ei kasuta. Abivajaduse Eelmise aasta lõpus korraldas Sotsiaalministeerium hanke hindamise praktika ühtlustamist ja kvaliteedi abi- ja toetusvajaduse ning hoolduskoormuse tõstmist takistab see, et hindamisvahendi kasutamise koolituseks kohalike Sotsiaalkindlustusameti soovituslikku omavalitsuste sotsiaaltöötajatele. Koolituste eesmärk oli hindamisvahendit pole siiani viidud tõsta ka KOV sotsiaaltöötajate teadlikkust ja kompetentsi kaasaegsele ja mugavale platvormile. sotsiaalhoolekandelise abi korraldamisel. Alates sellest aastast anti hindamisvahendite alase nõustamise ja koolitamise ülesanne üle Sotsiaalkindlustusametile, kes jätkab aasta teises pooles sotsiaaltöötajatele koolitusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Kadri Mets [email protected]