LUUNJA VALLAVALITSUS
Riigi Tugiteenuste Keskus
[email protected] 16.02.2024 nr 13-9/194-1
Vaide esitamine finantskorrektsiooni otsuse nr
11.2-8/24/49 peale
1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) on teinud meetme
„Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“
raames otsuse Luunja Vallavalitsuse (edaspidi vald) projekti nr Kliima.2.01.20-0131
„Luunja lasteaia Midrimaa renoveerimine“ osas (edaspidi otsus).
2. Otsusega on kohaldatud projekti raames tehtud kuludele finantskorrektsioon ning
lugenud projekti raames mitteabikõlblikuks kuluks 90 000 eurot ning vähendanud
riigihankega nr 250544 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra.
3. Vald ei nõustu otsuse resolutsiooni ega selle põhjendustega ning esitab otsusele vaide.
Vald jääb kõikide oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde, mis on esitatud
kogu eelneva menetluse käigus. Kuivõrd kõik vajalikud dokumendid on
rakendusüksusele menetluse käigus esitatud ei ole vajalik käesoleva vaide koosseisus
täiendavaid dokumente esitada.
4. Rakendusüksus on korrektselt välja toonud senise menetluse asjaolud ning seetõttu
neid vaides täiendavalt üle ei korrata.
5. Vald on ärakuulamisõiguse kasutamisel toonud välja kõik asjaolud, mis põhjendavad
rikkumise olematust. Seetõttu toon vaides välja täpselt samad põhjendused, mis
toimivad koos kogu järelevalvemenetluse ajal antud selgitustega.
6. Vald on rakendusüksusele selgitanud, et ta ei nõustu sellega, et rakendusüksus on
meelevaldselt lugenud paljud asendustööd mitte samaväärseks. Vald on korduvalt
selgitanud (ja esitanud põhjendusi), miks on korrektne lugeda asendused
samaväärseteks. Vald on jätkuvalt kindlal seisukohal, et kõik muudatused ja asendatud
materjalid/tööd on funktsionaalselt samaväärsed ning täidavad sama eesmärki.
Konkreetselt akende asenduse puhul esitati ka ehitaja kinnituse, et akende vahetamine
oli tingitud tarneaegadest (mis küll ei puuduta samaväärsust).
Puiestee 14 / Luunja alevik / 62222 Tartumaa / 741 7319 /
[email protected] / www.luunja.ee
Registrikood 75003476
7. Rakendusüksus on samaväärsuse hindamist otsuses selgitanud sisuliselt ühe lausega
ning ühtegi kaalutlust pole välja toodud. Otsuses on leitud, et muudatuse väärtuse
arvutamine hinnavahena on sobilik näiteks juhtudel, kus üks seinavärv asendatakse
teise värviga, puitparkett vahetatakse teise puitparketi vastu, tavaline kipsplaat
asendatakse veekindla kipsplaadiga jms. Samas puitakna vahetamine plastikakna
vastu ei ole samaväärne muudatus ning sellise muudatuse korral kujuneb selle
väärtuseks ära jääva ja lisanduva materjali/töö summeeritud maksumus.
Vallale jääb arusaamatuks kuidas sellisele järeldusele on jõutud. Millisele õigusaktile
tuginedes on võimalik rakendusüksusel öelda, et valla poolt välja toodud asendustes ei
ole tegemist samaväärsete lahendustega. Otsuses on viidatud Euroopa Komisjoni
seisukohtadele, esiteks nendele konkreetselt viitamata ja teiseks ei loo Euroopa
Komisjon iseseisvat õigust. Euroopa Komisjon võib anda selgitusi, kuid nende
selgitused ei oma mingit õiguslikku tähendust. Otsuseid tuleb põhjendada viidetega
konkreetsetele õigusaktidele või lähtuda kohtute otsustest (nii siseriiklike kui Euroopa
Kohtu). Kokkuvõttes ei ole rakendusüksus oma otsuses esitanud ühtegi reaalselt
kaalutlust ega viidet kehtestatud õigusaktidele, mistõttu on rikutud haldusakti
õiguspärasuse eeldusi. Vastavalt HMS § 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud
pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, samas otsusesse ei ole
kaalutlusi sisuliselt üldse lisatud. Vastavalt HMS § 56 lõikele 3 tuleb kaalutlusõiguse
alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on
haldusakti andmisel lähtunud ning samuti puuduvad reaalsed põhjendused. Selleks, et
haldusakti saaks lugeda õiguspäraseks tuleks iga asenduse samaväärsust hinnata eraldi
ning iga asenduse kohta tuua välja kaalutlused ja põhjendused, miks on leitud, et
tegemist ei ole samaväärsete asendustega. Seda tehtud ei ole. Seega ei ole otsus
sisuliselt õiguspärane.
8. Teiseks on vald välja toonud, et otsuse tegemisel on arvesse võtnud kogu ehituse
maksumust ning asendustöid. Samas on projekti rahastamise otsus tehtud ainult ühe
ehitise osa kohta ning ka toetust on saadud ainult ühele ning maksumuselt oluliselt
väiksemale osale. Kõik toetuse taotluses esitatud tööd on teostatud selliselt nagu
taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses on välja toodud. Lisandunud osa on vald
rahastanud oma vahenditest ning lisandunud osa ei saa FKO-d tehes arvesse võtta.
Sisuliselt on otsuse eelnõus käsitlenud töid, mis ei ole kunagi olnud toetuse taotluse
ega toetuse rahuldamise otsuse osaks. Otsuses on aga käsitletud töid, mis ei ole kunagi
olnud toetuse taotluse ega toetuse rahuldamise otsuse osaks.
9. Valla poolt esitatud toetuse taotluses on muuhulgas tegevuste all konkreetselt välja
toodud järgmine tegevuse täpsustus: Hoonele on planeeritud ka juurdeehitus, mille
rahastamine käesoleva toetuse alla ei mahu. Täiendavalt on veel täpsustatud: Hoonele
on plaanitud ka juurdeehitus hinnangulise suurusega 772,5 m2 (suletud netopind).
Juurdeehitusega seotud kulusid toetuse raames ei rahastata. Ehituse kulud
eelarvestatakse eraldi rekonstrueeritavale osale ja juurdeehituse osale.
10. Lisaks eelnevalt välja toodule on lisatud ka konkreetsed ehitustegevused, mis on
esitatud järgmiselt:
Hoone kompleksse rekonstrueerimise alla on planeeritud järgmised tegevused:
- hoone soojustamine: laed, välisseinad, sokkel
- ventilatsioonisüsteem: rajatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem
- avatäidete uuendamine: kõik aknad vahetatakse tõhusamate ja soojapidavamate
pakettakende vastu, välisuksed - vahetatakse energiatõhusamate vastu (vajadus
täpsustub projekteerimistööde käigus!)
- küttesüsteemid: rekonstrueeritakse kaugkütteühenduses soojussõlm,
küttemagistraalid ning sooja tarbeveesüsteem,
- ehitatakse uus täielikult reguleeritav kahetoru-radiaatorküttesüsteem
- jahutussüsteem - valgustus: olemasolevad valgustid vahetatakse LED valgustite
vastu
- taastuvenergia: hoonele paigaldatakse päikesepaneelid
Eeltoodust lähtudes tuleb arvesse võtta, et toetust ei ole antud mitte kogu hankelepingu
alusel teostatavale, vaid ainult osale sellest, mis on rahalises mõttes ka väiksem osa.
Lisaks on toetuse rahuldamise otsuses välja toodud, et projekti abikõlblike kuludena
arvestatakse ainult tegevusi, mis mõjutavad otseselt hoone energiakasutust (TRO
punkt 12). Seega ei saa otsust tehes muid kulusid üldse arvesse võtta. Toetuse andmise
põhimõtetega kooskõlas ei ole olukord, kus toetuse saajat, panustades enda poolt
toetuse väliselt täiendavaid vahendeid, karistatakse. FKO-d tehes peab rakendusüksus
seega arvesse võtma ainult toetuse taotluses ning selle rahuldamise otsuses toodud
asjaolusid, tingimusi ja rahastust. Kogu ülejäänud ning taotleja omavahenditest (ning
taotluses üldse mitte kajastatud) tööd tuleb jätta arvestamata, kuna need tööd ei allu
toetuse määruse tingimustele ehk toetuse määrus nendele töödele ei rakendu ega saagi
rakenduda.
Toetuse määruse §-st 17 tuleneb selgelt, et toetuse määruse nõudeid rakendatakse
ainult taotluse ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud töödele (projektile).
Tagasinõude aluseks märgitud § 19 lõige 2 sätestab samuti, et tagasinõue tehakse kui
toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses
kehtestatud kohustusi. Kuivõrd määruses kehtestatud kohustused laienevad ainult
projekti taotluses esitatud töödele ei ole võimalik tagasinõuet põhjendada kogu
ehitustöö ulatuses leitud väidetavate rikkumistega. Eelnevast tuleneb, et tagasinõude
aluseks olevas arvestuses tuleb aluseks võtta asjaolu, et toetuse taotluse välised
lisatööd moodustavad kogu elluviidud ehitusest mahuliselt 35% ja rahaliselt 45%.
Seetõttu tuleb ka riigihanke lepingus arvestatud muudatustes arvestada vastava
proportsiooniga.
11. Kogu eelnevale põhjendusele on rakendusüksus otsuses vastanud ühe lausega:
„Rakendusüksus selgitab, et RHSi nõuete täitmine peab olema tagatud kogu läbiviidud
hanke osas tervikuna, sõltumata toetusega ja omavahenditega finantseerimise
proportsioonist. Seega ei ole õige hankija väide, et taotleja omavahenditest tehtud
(ning taotluses üldse mitte kajastatud) tööd tuleb jätta hanke rikkumise ulatuse
tuvastamisel arvesse võtmata, kuna need ei allu toetuse määruse tingimustele ja
toetuse määrus nendele töödele ei rakendu.“
12. Selline selgitus ei ole piisav ega põhjendatud. Rakendusüksus pole sisulist seisukohta
võtnud ning ei ole ilmselgelt valla poolt esitatud seisukohta mõistnud. Vald ei väidagi,
et hange ise peaks olema kuidagi osadeks jaotunud. Vald ütleb, et FKO-d tehes ei saa
summaliselt arvesse võtta neid tegevusi, mis ei ole taotluse osaks. Rakendusüksus ei
ole taaskord täitnud haldusaktile seatud põhjendamiskohustust ning selgitanud kuidas
ja millistele õigusaktidele tuginedes ta oma seisukohale on jõudnud. Palume
vaideotsust tehes siiski esitada konkreetselt põhjendatud seisukohad, mille aluseks on
konkreetsed õigusaktid. Samuti tuleb vältida Euroopa Komisjoni antud selgitusi, sest
tegemist on selgitustega, mitte õigustloovate aktidega. Selgitused saavad äärmisel
juhul olla abistavaks materjaliks rakendusüksusele otsuste tegemisel, kuid nendega ei
ole võimalik põhjendada otsust ennast ning nende läbi ei ole võimalik teostada
kaalutlusõigust. Isegi kui see oleks võimalik, ei ole rakendusüksus lisanud ühtegi
konkreetset viidet vastavatele selgitustele ega põhjendustele. Toetuse saaja ei ole
kohustatud rakendusüksuse eest vastavaid viiteid välja otsima.
13. Seega arvestades eeltoodut, palun:
1) tunnistada kehtetuks rakendusüksuse 18.01.2024 otsus finantskorrektsiooni
tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.2-8/24/49;
2) teha antud projekti osas uus otsus, millega mitte vähendada abikõlblikke kulusid
ning jätta finantskorrektsioon tegemata ning taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-
8/1316 muutmata.
14. Kinnitan, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aare Anderson
vallavanem
Marko Jaeger
[email protected], 505 6646