KÄSKKIRI
Tallinn 05.01.2024 nr 1-2/24/5
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi kaevandamise
tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ meetme nr 21.6.1.15 „Eluslooduse
kaitse ja kasutus“ elluviimiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse andmise 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Volitan Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma toetatavate tegevuste elluviija
ülesandeid.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
KINNITATUD
05.01.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/5
Lisa nr 1
Lisa 1: Toetuse andmise tingimused põlevkivi
kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede
veerežiimi taastamiseks.
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 6 „Õiglane üleminek“ alusel põlevkivi kaevandamise
tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023.-2026. aasta eelarvestrateegia programmi
„Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse
„Elurikkuse kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirja meetmes
„Eluslooduse kaitse ja kasutus“ number 21.6.1.15. Sekkumise number on 21.6.1.151.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks
kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.
a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
1.5. Antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
107 tähenduses.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede
veerežiimi taastamine.
2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes
kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete
määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai
2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi
Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav,
turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.
2.3. Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud
regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse
andmisel järgmiste näitajate kaudu: „Elukeskkonnaga rahulolu“ ja „Keskkonnatrendide
indeks“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatavad tegevused on:
3.1.1. uuringud ja töödeks vajalike dokumentide koostamine, seal hulgas lubade taotlemine;
3.1.2. Kurtna järvede veerežiimi taastamise tegevused;
3.1.3. projekti elluviimisega seotud teavitustegevus.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei
tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse
kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088
(ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.
3.3. Alade taastamisel eelistatakse ringlusesse võetud jäätmetest saadud teisest tooret ning
tekkivate jäätmete käitlemisel suunatakse jäätmed ringlusse, välja arvatud nende
jäätmeliikide osas, millel puudub muu käitlusvõimalus või on kohustus jäätmed
kõrvaldada.
3.4. Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1056, millega
luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20) artiklis 9 sätestatud
investeeringuteks.
3.5. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames
kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta eelarve kinnitab
juhtrühm 40 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on loodud eeldused Kurtna järvede veerežiimi
taastumiseks, mis väljendub Vasavere veehaarde mõjualas olevate järvede ökosüsteemi
normaalseks funktsioneerimiseks vajaliku optimaalse veetaseme taastumises.
4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse
järgmiste näitajatega:
Näitaja nimetus ja Algtase Vahetase Sihttase
Selgitav teave
mõõtühik 2021 2024 2029
Toetuse abil korrastatud maa-ala
Väljundnäitaja
pindala hektarites. Saavutustaset
Meetmete nimekirja näitajad
RCO38: Toetatava
ei raporteeritakse pärast tööde
taastatud maa pindala 4 23
kohaldu lõpetamist konkreetsel alal.
(hektarid)
Andmeallikas on vahe- ja
lõpparuanded.
RCR52: Taastatud
Tulemusnäitaja
maa, mida kasutatakse Rohealade, majanduslikuks või
rohealade, muuks otstarbeks kasutatav
sotsiaaleluruumide, 0 ei kohaldu 14 taastatud maa hektarites.
majandusliku või muu Andmeallikas on vahe- ja
kasutuse jaoks lõpparuanded.
(hektarid)
4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestab vajaduse korral projekti juhtrühm.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi,
Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse ja Rahandusministeeriumi
esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise
aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust,
abikõlblike kulude võimalikkust, projekti eesmärke, tulemusi ja näitajaid, projektis ära
tehakse. Tegevuste valikul lähtutakse ühendmääruse § 7 lõikes 1 nimetatud
valikukriteeriumitest ja -metoodikast“.
6.8. Juhul, kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juunil 2023. a ning lõpeb 31. detsembril 2029. a.
8. Tegevuste eelarve ja ajakava
8.1. Toetust makstakse Õiglase Ülemineku Fondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 2 014 285,71 eurot, millest toetus on 1 410 000 eurot ning riiklik
kaasfinantseering 604 285,71 eurot. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava on lisas 2.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas
sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud
tegevuste elluviimisel ja punktis 4 nimetatud tulemuste saavutamiseks, sh:
9.2.1. uuringute ja analüüside kulud, sh keskkonnamõju hindamise või analüüside kulud ja
kliimakindluse analüüsi kulud;
9.2.2. projektlahenduste koostamise kulud;
9.2.3. töödeks vajalike lubade taotlemise kulud;
9.2.4. Kurtna järvede veerežiimi taastamistööde teostamisega seotud kulud, seal hulgas
puurkaevude ja veehaarde taristu rajamine;
9.2.5. omanikujärelevalve kulud;
9.2.6. punktis 3.1.3 nimetatud teavitustegevuse kulud, seal hulgas Vabariigi Valitsuse
12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus)
kohased kulud;
9.2.7. ligipääsetavuse tagamise kulud;
9.2.8. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele;
9.2.9. projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15%
ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.3. Abikõlblikud ei ole:
9.3.1. ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.3.2. üldkulud tegelike kulude alusel.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 nimetatud
tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel.
10.3. Toetuse ettemakse võib teha ühendmääruse § 30 lõike 1 punktides 1 ja 3 kehtestatud
tingimustel. Ettemakse kasutamisperiood on kuus kuud.
10.4. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab maksetaotlusele
rakendusüksuse nõudmisel kuludokumentide ja nende tasumist tõendavate ja muude
asjakohaste dokumentide koopiad.
10.5. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.6. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.7. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva
nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
10.8. Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt toetust makstakse kuni 31.
märtsini 2030. a.
10.9. Projekti kaudsete kuludega, mis on arvestatud ühtse määra alusel, seotud dokumente ei
esitata.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli
73 lõike 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada
kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele maksete prognoosi ja info projekti kavandatavate,
elluviidavate või lõpetatud riigihangete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab ühissätete määruse artiklis 65 nimetatud kestuse nõude täitmise viie aasta
jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist.
11.5. Elluviija täidab teavitamise määruses sätestatud teavitusnõudeid.
11.6. Elluviija esitab rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul juhtrühmas kokku lepitud aastase
tegevuskava ja eelarve ning lisab maksete prognoosi.
11.7. Projekti elluviimisel tegutseb elluviija kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse riigihanke
juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste
kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded e-toetuse keskkonna
kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljund- ja tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut näitajate 2024. ja
2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
sama aasta 31. detsembriks, rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund-
ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab elluviija Eesti 2035
aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud
tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt 31.detsembril 2029.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
KINNITATUD
05.01.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/5
Lisa nr 2
Lisa 2: 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud
keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal
Projekti maksumus
Kogumaksumus Abikõlblik summa Õiglase Ülemineku Riiklik kaasfinantseering Riikliku kaasfinantseeringu
Toetuse summa (EUR)
(EUR) (EUR) Fondi toetuse määr (%) (EUR) määr (%)
2 014 285,71 2 014 285,71 1 410 000 70% 604 285,71 30%
Eelarve jaotus tegevuste lõikes
Meetme nimekirja Riiklik
Abikõlblik kogusumma Õiglase Ülemineku Fondi
Tegevuse nimetus väljundnäitaja kaasfinantseering
(EUR) toetus (EUR)
(01.06.2023−31.12.2029) (EUR)
Kurtna järvede veerežiimi taastamistööd ja
1 803 935,71 1 262 755,00 541 180,71
sellega seotud tegevused
Projektis tehtavatest töödest avalikkuse
6 800,00 4 760,00 2 040,00
teavitamine Toetatava taastatud maa
pindala (23 hektarit)
Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos
177 000,00 123 900,00 53 100,00
teavitustegevuse koordineerimisega)
Ühtne määr (15% otsesest personalikulust) 26 550,00 18 585,00 7 965,00
Kokku: 2 014 285,71 1 410 000,00 604 285,71
Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023-2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna
järvede veerežiimi taastamiseks“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel.
Käskkiri on seotud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027
(edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek“ tegevussuunaga nr 2 „keskkond
ja sotsiaalne kaasatus“ ning meetmega nr 21.6.1.15 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“. Meede
koosneb vaid ühest sekkumisest nr 21.6.1.151, mille elluviimiseks käskkiri kehtestatakse:
• Kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine
ja jäätmekäitluse piirkondlik arendamine: põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud
Kurtna järvede veerežiimi taastamine
Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Annika
Mikomägi (e-post:
[email protected], tel 626 2899), finantsosakonna
nõunik Olga Gnezdovski (e-post:
[email protected], tel: 626 2874),
õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:
[email protected], tel: 626 2948).
Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus.
2. Käskkirja sisu ja võrdlev analüüs
Käskkiri koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise
tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–
2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
(edaspidi KIK) projekti elluviijaks.
Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1).
Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse.
Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse
ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“
eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kavandada ja rakendada meetmeid liikide ja
elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamiseks.
Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk
on põlevkivi kaevandamise tagajärjel rikutud Kurtna järvede veerežiimi taastamine.
Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust taustast – põlevkivi ja teiste
maavarade kaevandamine ja töötlemine. Põlevkivitööstuse mõju all olevad veekogud on
valdavalt kesises või halvas seisundis, nende hulgas ka Kurtna järved. Kõige otsesem mõju
tuleneb kaevandustesse ja karjääridesse koguneva vee väljapumpamisest ning ärajuhtimisest,
mis mõjutab nii pinna- kui ka põhjavee kogust ja kvaliteeti.
Alutaguse rahvuspargis asub Kurtna järvistu, kus paikneb ligikaudu 40 järve, millest 18 järve
kuuluvad Euroopa Liidu loodusdirektiivi (edaspidi LD) üleeuroopalise tähtsusega
elupaigatüüpide hulka. Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirja alusel on Kurtna sihtkaitsevööndi
kaitse-eesmärk piirkonnale iseloomuliku maastikuilme, pinnavormide, unikaalsete
1
järveökosüsteemide ja metsakoosluste säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade
kaitse. Suurem negatiivne inimmõju järvedele algas juba eelmisel sajandil Ahtme, Viru ja
Estonia kaevanduste avamisega. Kaevandustegevuse tagajärjel rikutud põhjaveerežiimi tõttu on
piirkonnas puhta vee ressursside nappus ning järvestiku keskele rajatud Kurtna-Vasavere
veehaare, mis varustab Kohtla-Järve Ahtme, Järve, Kukruse ja Oru linnaosasid ja Jõhvi linna
joogiveega, on olulisim veehaarde ümbruses paiknevate järvede veetaseme mõjutaja. Kurtna
järvede veetasemed on aastakümneid kõikunud ja alanenud, mis on ohustanud järvi ja nende
elustikku ning võib viia LD järveelupaikade lõpliku hävimiseni ning järvede seisundi
pöördumatu halvenemiseni. 2019. aastal valminud uuringu „Hüdrogeoloogilise ja
limnoloogilise uuringu läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme
kõikumise vahemike määramisega Kurtna maastikukaitsealal“ 1 (edaspidi 2019 uuring) selgitati
välja, mis põhjustab Kurtna järvede veetasemete kõikumist ning määrati LD järve ja selle
elupaigatüübile iseloomuliku elustiku säilimiseks vajalik optimaalne veetaseme vahemik ning
selgitati välja võimalused nende vahemike saavutamiseks ja säilitamiseks. Uuringust selgus, et
veevõtt Vasavere veehaardest mõjutab oluliselt järvede veetaset ning pakub välja ka tegevused
optimaalse veetaseme saavutamiseks.
Kuradijärv, Martiska järv, Ahnejärv ja Valgejärv kuulvad LD elupaigatüüpi liiva-alad e
vähetoitelised järved (3110). See on vähelevinud järvetüüp, kus võrreldes teiste
järveelupaikadega võib leida enim looduskaitsealuseid taimi, kuid samal ajal on tegemist kõige
kergemini rikutava järvetüübiga. Seetõttu tuleb tagada kõikide sellesse elupaigatüüpi kuuluvate
järvede maksimaalne kaitse. Aastakümneid kestnud veetasemete langus ja kõikumised on
järvede looduskaitselist seisundit märkimisväärselt halvendanud - Ahne-, Kuradi- ja Martiska
järve kaldaaladele vahepealsetel kümnenditel kasvanud maismaataimestik on jäänud vee alla,
mis põhjustab eutrofeerumist ning rikub järvede kaldaalasid ja elupaigatüübile iseloomuli ke
põhjataimede elupaikasid. See võib viia elupaigatüübi lõpliku hävimiseni. Praeguseks on
Martiska ja Ahnejärvest kadunud ohustatud ja väga haruldane II kaitsekategooria vesilobeelia
(Kurtnas ainsana säilinud Valgejärves), mille elujõulised populatsioonid on Eestis alles vaid
seitsmes järves. Veetasemete stabiliseerimine on eeltingimuseks järvede taastamistegevuste –
kaldaalade puhastamise ja vajadusel kraavide sulgemise – läbiviimiseks ja loomuomase
taimestiku taastumiseks, sh võimalikuks vesilobeelia taasasustamiseks. Loodusdirektiivi
rakendamise aruande (koostatud aastate 2013−2018 kohta) järgi on Eestis vähetoiteliste järvede
(3110) struktuur ja funktsioonid, üldine looduskaitseline seisund ning tuleviku väljavaated
hinnatud ebasoodsaks-ebapiisavaks (unfavourable-inadequate). Samal ajal seab Euroopa Liidu
elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgi, et kaitsealuste elupaikade seisnud ei tohi halveneda
ja 30% kahjustatud elupaikade hea seisund tuleb pöörata taastumise teele, ning aastaks 2050
tuleb taastada kõikide kahjustatud ökosüsteemide hea seisund.
Toetuse andmise eesmärk on kooskõlas põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga 2016-
2030, mille kohaselt tuleb rakendada meetmeid veekogude seisundi parandamiseks.
Veepoliitika raamdirektiivi (VRD) eesmärgiks on vete kaitse, loodusliku seisundi ja hea
kvaliteedi saavutamine ja säilitamine. Veemajanduskava 2022–2027, mis on koostatud VRD-s
kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks, meetmeprogrammi kohaselt on Kurtna järvedega
seotud meetmetena kohustus soodsate looduslike tingimuste loomine ning optimaalse
veetaseme tagamine hea ökoloogilise seisundi saavutamiseks. Toetuse andmise eesmärk on
kooskõlas valdkondliku arengukava eelnõuga (koostamisel) kliimapoliitika ja veekeskkonna
tegevussuuna eesmärkidega.
1 Geoloogiafond (egt.ee)
2
Toetavad tegevused on kooskõlas rakenduskavaga, mille kohaselt toetatakse põlevkivi
kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõju leevendamist ja seega panustavad rakenduskava
erieesmärki „võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja
kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu
kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja
keskkonnamõjudega“.
Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,
24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i
kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse
ja saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise
taristu ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“.
Viidatud määruse preambuli punkti 12 kohaselt peaks maapinna korrastamise projekti osana
saama toetada alade loodusliku seisundi taastamist, rohelise taristu väljatöötamist ja
veemajandust. Ka Õiglase ülemineku territoriaalses kavas 2 on probleemina välja toodud
kaevanduspiirkondades põhjaveetaseme alandamine, mis omakorda avaldab mõju
veerežiimile, mõjutades ordoviitsiumi põhjaveekihi keemilist (sulfaadid, karedus) ja
koguselist seisundit ning selliste piirkondade joogivee kvaliteeti. Samuti tuuakse seal välja, et
põhjavee tasemete muutus mõjutab veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on
peamiselt märgalad. Üks arenguvajadusi on põlevkivi töötlemisega seotud tervise- ja
keskkonnamõjudega tegelemine alade looduslikkuse taastamise kaudu.
Põlevkivi kaevandamisega seotud mõju järvedele on saanud alguse 1946. aastal, kui
järvestikust lääne pool avati Ahtme kaevandus. Hiljem lisandusid piirkonda ka Viru ja Estonia
kaevandus. 1962. aastal avati järvede kõrval Sirgala karjäär ning 1964. aastal Oru turbaväli ja
Pannjärve liivakarjäär. Otse järvestiku keskele rajati 1972. aastal Kurtna-Vasavere veehaare,
et varustada Kohtla-Järve Ahtme linnaosa ja Jõhvi linna joogiveega. Kõik need mõjurid on
toonud kaasa mitmete Kurtna järvede veetaseme suuremahulise alanemise ja kõikumise. Kuna
keskkonnakahju on tekitatud eelmisel sajandil, siis ei saa keskkonnavastutuse direktiivi
kohaselt „saastaja maksab“ põhimõtet kohaldada. Projektiga kavandatakse töid kinnistutel,
mille omanikuks on Eesti Vabariik, riigivara valitsejaks Kliimaministeerium ning valitsema
volitatud on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Käesoleva projekti ühe peamise tegevusena on uue veehaarde rajamine, mis võimaldab
sulgeda Kurtna järvi mõjutavad puurkaevud Vasavere veehaardes. Tegevuse tagajärjel
veevõtust mõjutatud järvede veetase tõuseb ning selle tulemusena taastub järvede tüübiomane
elustik ja saavutatakse järvede hea ökoloogiline seisund. Kohtla-Järve piirkonna
ühisveevarustuse renoveerimise projekti raames „Veehaarete ja veetöötlusjaamade
projekteerimine ning ehitus“ 2011. aastal rekonstrueeriti Vasavere veehaare (rajati uued
puurkaevud ja rekonstrueeriti puhta vee reservuaar, pumpla ja veetöötlusjaam). Vasavere
veehaarde rekonstrueerimisel võeti aluseks keskkonnaministri 06.04.2006 a käskkirjaga
kinnitatud T1 kategooria põhjavarud 8000 m3 /d, mis kehtestati aastani 2035. Seega on vee-
ettevõte ja kohalikud omavalitsused teinud investeeringuid, et tagada kohalikele elanikele
veevarustus ning nende põhjendatud ootus on, et investeeringud tagavad veevarustuse aastani
2035. 2019 uuringu kohaselt mõjutab Vasavere veehaare aga loodusdirektiivi järvi ning
uuringus antakse soovitus uue veehaarde rajamiseks, et tagada järvede optimaalse veetaseme
saavutamine ning seisundi paranemine.
2 https://pilv.rtk.ee/s/eSpt2Tzmqs39B2k
3
Pärandmõjudega tegelemine parandab elukeskkonda ja muudab piirkonna atraktiivsemaks ning
kaevandatud alad saab muul otstarbel kasutusele võtta.
Sekkumise kood:
073 Tööstuspiirkondade ja saastunud maa taastamine Kliima 0 % Keskkond 100 %
Toetatavad tegevused panustavad Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline
ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Keskkonnatrendide
indeks“.
Keskkond on olulise tähtsusega, sest toetatavate tegevuste tulemusel Kurtna järvede veerežiimi
taastub, mis omakorda tagab järvede tüübiomase elustiku taastumise ja järvede hea
ökoloogiline seisundi saavutamise. Panust hinnatakse näitajaga „Keskkonnatrendide indeks“,
enim panustakse keskkonnatrendide indeksi alamnäitajatesse „6.4. Vähemalt heas
koondseisundis olevate pinnaveekogumite osatähtsus, %“ ja „15.5. Soodsas seisundis
loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus, %“.
TAT tegevused panustavad otseselt regionaalarengusse, kuna toetatakse piirkonna spetsiifiliste
probleemide lahendamist. Ida-Virumaa on jätkuvalt mõjutatud oma eripärasest tööstuslikust
taustast. Põlevkivi kaevandamine on negatiivselt mõjutanud loodusdirektiivi järvi ning kuna
need järved on olulised rekreatiivsed objektid, siis aitab looduskeskkonna parandamine
põlevkivikaevandamise mõjudest tõsta piirkonna atraktiivsust . Toetatavate tegevuste
tulemusena tõuseb Ida-Virumaa elanike jaoks olulise ja Alutaguse rahvuspargi alal paiknevava
Kurtna järvistu rekreatiivne väärtus, millel on positiivne mõju piirkonna elanike tervisele.
Piirkond muutub atraktiivsemaks elukeskkonnaks, mis omakorda võib luua uusi töökohti
turismiettevõtluses. Seega toetatavad tegevused panustavad Eesti 2035 näitajasse
„Elukeskkonnaga rahulolu“.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtemise horisontaalsete põhimõtetega käskkirjal
puutumust ei ole. Kui teavitustegevus (nii füüsiline kui digitaalne) puudutab üldist avalikkust,
siis peab kogu teavitusalane tegevus olema ligipääsetav nelja peamise erivajadusega (nägemis-
, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimestele. Digiligipääsetavuse nõuded on kirjeldatud
TTJA kodulehel: https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded.
Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi.
Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi Põhiõiguste harta nõuetega.
Käskkirja lisa 1 punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused, mis on vajalikud toetuse andmise
eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.
Projekti tegevuste elluviimisel tuleb lähtuda Kliimaministeeriumi tellimusel läbiviidud
eeluuringute tulemustest:
• uuring Martiska järve, Ahnejärve ja Kuradijärve kaldatsoonis veetaseme languse tagajärjel
taimestunud osast orgaanika eemaldamise vajaduse ja mahtude hindamiseks.
Töövõtulepingu nr 4-1/23/83.
• Kurtna järvistu loodusdirektiivi järveelupaigatüüpide inventuur. Töövõtulepingu nr 4-1/23/90.
4
Toetavad tegevused on Kurtna järvede veerežiimi taastamiseks vajalikud uuringud (sh
põhjaveevaru hindamiseks vajalik hüdrogeoloogiline uuring ja põhjaveevaru kehtestamine,
uuringud tehniliste tegevuste täpsustamiseks, tehniliste tegevuste mõju hindav uuring peale
tegevuste elluviimist), töödeks vajalike dokumentide koostamine (sh erinevate tegevuslubade
taotlemine), tehnilised tegevused (sh veehaardes uute tarbepuurkaevude rajamine ning nende
kasutamiseks vajaliku taristu ehitamine (teed ja elektriühendus), veehaarde taristu rajamine
(puurkaevud, puurkaevupumplad, mahuti), uute puurkaevude sidumise järgselt olemasolevate
ning Kurtna järvi mõjutavate puurkaevude sulgemine veehaardes, järvede kaldatsoonist
orgaanika eemaldamine, kraavide sulgemine jms). Oluline on toetada projekti elluviimisega
seotud teavitustegevusi (nt artiklid, videod, projekti kajastatav veebileht, üritused).
Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.
Ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise
raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43),
artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k.
do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud
meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.
Käesoleva käskkirja alusel antava toetuse DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis:
Kas meede võib Jah Ei Põhjendus
potentsiaalselt oluliselt
kahjustada järgnevaid
keskkonnaeesmärke
Kliimamuutuste X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju.
leevendamine Kurtna järvede veerežiimi taastamisega ei
kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet.
Järvede veetasemete stabiliseerumine ja
kraavide sulgemine vähendab süsinikuheidet,
kuna mõnede järvede kalda-alad asuvad
turbal, mis veetaseme alanemise tõttu on
hakanud lagunema.
Kliimamuutustega X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju.
kohanemine Järvede veerežiimi taastamine aitab
kliimamuutustega kohanemisele kaasa, kuna
võimaldab veeressurssi tõhusamalt säästa.
Vee- ja mereressurssid e X Toetatavatel tegevustel on otsene positiivne
säästev kasutamine ja mõju veeressurssile.
kaitse
Ringmajandus, sh X Otsene negatiivne mõju puudub.
jäätmetekke vältimine ja Võimalusel (mh kui see on majanduslikult
kaitse mõistlik) kasutatakse alade taastamisel (nt
kraavide sulgemisel) teisest toorainet.
Jäätmed tuleb üle anda keskkonnakaitseluba
omavale jäätmekäitlejale.
5
Reostuse vältimine ja X Otsene negatiivne mõju puudub.
kontroll (õhk, vesi ja Tööde teostamisel lähtutakse
maapind) keskkonnanõuetest, vajadusel taotletakse
vajalikud load, tehakse täiendavad uuringuid.
Bioloogilise X Toetatavatel tegevustel on positiivne mõju.
mitmekesisuse ja Toetatavate tegevuste tulemusena aidatakse
ökosüsteemide kaitse ning kaasa bioloogilise mitmekesisuse
taastamine taastumisele ja säilitamisele. Tegevuse
tulemusena paraneb ja taastub rikutud
vähetoiteliste järvede ökoloogiline seisund.
Tegevuste elluviimisel arvestatakse
looduskaitseliste piirangutega järgides
looduskaitseseadust ja alade kaitse-eeskirja.
Sisend tuleb orgaanika eemaldamise
eeluuringust ning sellega arvestatakse loa
taotlemisel ja hanke lähteülesandes.
Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei
kahjusta oluliselt“ põhimõttega.
Õiglase Ülemineku Fondist ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231/1, 30.06.2021, lk 1–20)
artiklis 9 sätestatud investeeringuid.
Käskkirja alusel antav toetus ei ole riigiabi vastavalt lisatud vastavusanalüüsile.
Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus,
mis panustab meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajasse. Näitajate täitmise seiret
korraldatakse vastavalt perioodi 2021–2027 seire juhendile ja näitajate metoodikale (näitajate
passid).
Aastaks 2029 on kavandatud teha taastamistöid pindalal 23 ha. 23 ha on arvutatud liites nelja
järve pindala, mille veetase peaks veehaarde rajamisega tõusma. Tulemuseks on alad, kus on
loodud eeldused alade taaskasutamiseks teiste tegevusalade vajadusteks (nt rohealad,
elutähtsateenuse osutamine). Alade pindala hektarites ja edasise kasutamise otstarve
fikseeritakse iga-aastases tegevuskavas.
Käskkirja lisa 1 punktis 5 nimetatakse rakendusasutus, kelleks on Kliimaministeerium ja
rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus, samuti tegevuste elluviija, kelleks on
Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste elluviija Sihtasutus
Keskkonnainvesteeringute Keskus on hankija riigihangete seaduse tähenduses.
Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid.
Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku, arvestades valikukriteeriume, projekti
eesmärki, tulemusi ja näitajaid, kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust, millised
tegevused ja millises mahus oleksid projekti raames teostatavad. Juhtrühm otsustab
konsensuslikult. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium i
juhtkond. Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis
seatud eesmärgi saavutamiseks muuta.
6
Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood, mis algab 1. juunil 2023.a ning
lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2029. a.
Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava.
Aastate 2023–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Projekti iga-aastase
detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023. aasta
eelarve kinnitab juhtrühm 40 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. Projekti detailne
aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks
planeeritud toiminguid ning eelarvet riigihangete detailsuses ning kuu täpsusega. Ühtlasi
fikseeritakse iga-aastases tegevuskavas taastatud maa pindala hektarites ja edasise kasutamise
otstarve.
Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud,
mis tehakse toetatava tegevuse elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks.
Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud.
Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest
abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud.
Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh
personalikulud ja projekti üldkulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega)
ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse
kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti
raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama. Muud kulud hüvitatakse tegelike
kulude alusel.
Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud kuludele ka üldkulud tegelike kulude
alusel.
Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord.
Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist.
Käskkirja lisa 1 punktis 11 sätestatakse, et elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta
ühendmääruses sätestatut, lisaks tuuakse välja olulisemad kohustused. Toetuse saaja
kohustused on sätestatud ühendmääruse §-des 10–11.
Taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Taristu on näiteks
hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), aga ka teed, sealhulgas jalgratta- või
jalgteed. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust
võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale
seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on
kooskõlas Euroopa Liidu 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu
kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C
373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C
373, 16.9.2021, lk. 1–92) ning RTK veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning
sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Kuna tegemist on
joogiveetaristuga, siis antud projekti puhul ei ole vajalik hinnata CO2 jalajälge, vaid hinnatakse
kliimariske ehitatavale taristule. Taristu kliimakindluse tagamise hindamise läbiviimisega
seotud kulud on abikõlblikud.
Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete kohta ning
maksete infot.
7
Keskkonnanõuded, millega elluviija peab arvestama on see, et tegevuste elluviimisel
arvestatakse looduskaitseliste piirangutega järgides looduskaitseseadust ja alade
kaitsekorda/kaitse-eeskirja, taotletakse vajalikud load, vajadusel viiakse läbi KMH. Jäätmed
tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Võimalusel (mh kui see on
majanduslikult mõistlik) kasutatakse alade taastamisel teisest toorainet.
Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise
võimalused ja kohustused.
Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra
sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti
elluviimisega seonduvalt peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse
elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ja lõpparuanne, fikseerides
aruandlusperioodi ning aruannetes sisalduva miinimuminformatsiooni. Aruannete eesmärk on
regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist,
samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on
sisendiks ka regulaarsete rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ja
lõpparuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste
saavutamisest.
Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord.
Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse vaide menetlemise kord.
Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kaevandamisega ja
põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamiseks Ida-Virumaal (lisa
2).
Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste
kajastamisega.
Käskkirja punktiga 3 volitatakse Sihtasutust Keskkonnainvesteeringute Keskus täitma
toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
KIK volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks vastavalt perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõikele 4.
KIKi asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Kliimaministeerium. Toetuse
andmisel rakendusasutuse (ministeeriumi) tegevuseks valitakse elluviija valitsemisala sees
koormuse hajutamise printsiibist lähtuvalt ning võttes arvesse järgmist:
• ministeerium peab keskenduma poliitika kujundamise rolli täitmisele, seega projekti
elluviijateks eelistatakse valitsemisala asutusi ministeeriumi osakondadele;
• KIKi nimetatakse elluviijaks, kui projekti tegevus ei ole täisulatuses seotud konkreetse
asutuse põhitegevusega.
KIKi asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Kliimaministeerium. Tegemist on
täielikult riigile kuuluva sihtasutusega. KIK tegeleb eelkõige haldusülesannete täitmisega ja ei
tegele majandustegevusega.
8
Põhimääruse kohaselt on KIKi üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide
finantseerimine ja teostamine.
KIKil on varasem kogemus sarnaste projektide rakendamisel: KIK on KliMi tellimusel tellinud
ja koordineerinud erinevaid projekte, mille tulemusel on valminud erinevate valdkondade
uuringuid, tööprojekte, õiguslikke analüüse, kui ka ehituslikke tegevusi. Teiste hulgas on KIK
ellu viimas veetorustiku ja kuivenduskraavide projekteerimis- ja rajamistöid, tellinud uuringuid
ja projekteerimistöid jääkreostusobjektidel. Lisaks on KIKil kogemus projektide juhtimisel
välisfondide rakendamisel NEFCO, ELWINDi, LIFE programmi näitel.
Seega on projekti elluviija igati võimeline talle pandavat kohustust eesmärgipäraselt täitma.
Projekti juhib projektijuht.
3. Projekti kooskõla Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidega
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele
Projekt panustab meetme eesmärkidesse ning seda on kirjeldatud käskkirja lisa 1 punkti 1
kirjeldavas osas. Projekt panustab rakenduskava erieesmärki ning on kooskõlas valdkondliku
arengukava eelnõuga ja põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga ning seda, sh projekti
tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust seletatakse käskkirja lisa 1 punkti 2 kirjeldavas osas.
Projekt panustab meetme väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse ning seda on kirjeldatud
käskkirja lisa 1 punkti 4 kirjeldavas osas.
Projekti põhjendatus
Projekti põhjendatust (sh probleemi, sekkumisloogikat) seletatakse käskkirja lisa 1 punkti 2
kirjeldavas osas. Projektis ettenähtud tegevused (käskkirja lisa punkt 3) võimaldavad saavutada
projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Tegevuste üldine
ajakava on esitatud käskkirja lisa 1 punktis 8 ning see on realistlik. Iga aasta kinnitatakse
detailne tegevuskava.
Projekti kuluefektiivsus
Veehaarde rajamise eelarve koostamisel on lähtutud KIKi veemajanduse programmi
reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist toetuse taotlemisel taotlejaile ja projekti
koostajaile antavatest suunistest ning tööde ühikuhindade vahemikust. Eelarve koostamisel on
võetud aluseks ka varasemate sarnaste tööde maksumus. Mõningate tööde vajalikkus ja
mõistlikkus ning mahud (nt orgaanika eemaldamine ja kraavi sulgemine) selgitatakse välja
eeluuringutega ja vajadusel täiendavate uuringutega.
Samuti hankemenetlus tagab kuluefektiivsuse tegevuste summade osas.
Toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia:
Toetuse saaja suutlikkust seletatakse käskkirja punkti 3 kirjeldavas osas.
Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seletatakse lisa 1
punkti 2 kirjeldavas osas.
4. Käskkirja vastavus ELi õigusele
Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
9
fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas
vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse
Õiglase Ülemineku Fond.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete
täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi
Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu
on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
5. Käskkirja mõju
Projekti tulemusel Kurtna järvede veerežiimi taastub, mis omakorda loob eeldused järvede
tüübiomase elustiku taastumisele ja järvede hea ökoloogiline seisundi saavutamisele. Tõuseb
Ida-Virumaa elanike jaoks olulise ja Alutaguse rahvuspargi alal paiknevava Kurtna järvistu
rekreatiivne väärtus, millel on positiivne mõju piirkonna elanike tervisele. Piirkond muutub
atraktiivsemaks elukeskkonnaks, mis omakorda võib luua uusi töökohti turismiettevõtluses.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga,
Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste
Keskusega.
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)
juhtkomisjonile ja Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.
Kooskõlastustabel
I Rahandusministeerium Kliimaministeeriumi vastus
kooskõlastab eelnõu märkustega
1 Palume korrigeerida toetuse andmise Arvestatud, muudetud.
tingimuste punkti 6.7 ning sõnastada
see näiteks järgmiselt: „Juhtrühm
otsustab konsensuslikult, millised
tegevused, arvestades kuluefektiivsust,
abikõlblike kulude võimalikkust ning
projekti eesmärke, tulemusi ja
näitajaid, projektis ära tehakse.
Tegevuste valikul lähtutakse
ühendmääruse § 7 lõikes 1 nimetatud
valikukriteeriumitest ja -metoodikast“.
10
2 Tulenevalt Õiglase Ülemineku Fondi Mitte arvestatud. Arvestades tehtavaid
rakendamise kiirest tempost, palume uuringud, neile kuluvat aega, lubade
abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks saamist ei saa me vähendada lõppaega.
määrata hiljemalt 31.08.2026. Sellest Hetkeseis - 2024–2025 uue veehaarde
lähtuvalt palume läbivalt teha uuring, KMH;
vajalikud muudatused 2025-–2026 projekteerimine;
2027 ehitus.
Lisaks seire, inventuurid ja ajavaru.
Realistlik tähtaeg on 2029.
3 Sõnastust puudutav tagasiside: Arvestatud, muudetud
Seletuskirjas, kus selgitatakse toetuse
andmise tingimuste punktis 11 ja
punktis 12
sätestatut, palume ühtlustada mõisted,
s.t. asendada sõna „hange“ mõistega
„riigihange“ vastavas käändes. Nimelt
on riigihange riigihangete seaduse
(edaspidi
RHS) tähenduses igasugune ost alates
0.01 eurost, seevastu sellist mõistet
nagu
„hange“ RHS ei tunne. Seega võib
lugeja jaoks olla segadust tekitav, kas
eelnõu
koostaja on mõelnud „hanke“ all
mõnda muud menetlust, mis ei ole
seotud RHS-ga
4 Toetuse andmise tingimustes on Selgitatud. Lisas 2 on projekti üldine
läbivalt viidatud lisas 2 olevale tegevuskava ja eelarve. Detailne iga-
tegevuskavale ja ajakavale, sh aastane tegevus- ja ajakava lepitakse kokku
seletuskirjas kirjas „Tegevuste üldine juhtrühmas, seega ei ole võimalik käskkirja
ajakava on esitatud käskkirja lisa 1 lisades seda detailsemalt välja tuua.
punktis 8 ning see on realistlik“. Ministeerium kasutab antud lähenemist
Juhime tähelepanu, et lisas 2 on läbivalt kõikides enda toetuse andmise
esitatud eelarve ja mitte tegevuskava tingimuste käskkirjades.
ega ajakava.
II Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeeriumi vastus
kooskõlastab eelnõu tähelepanekutega
arvestamisel:
1 Palun lisada eelnõu punkti 10 Toetuse Arvestatud, lisatud.
maksmise tingimused ja kord:
võimalus elluviijale teha ettemakse.
ÜSS § 30 Ettemakse tingimused (1)
Toetuse ettemakse võib teha:1)
põhjendatud vajaduse korral kuni 40
protsendi ulatuses määratud toetuse
summast).
2 Palun üle vaadata punktis 11.2 viide: Arvestatud, parandatud.
peaks olema määruse (EL) 2021/1060
artikli 73 lõike 2 punktile j
3 Ettepanek: Seletuskirja DNSH Arvestatud, lisatud.
analüüsi osas ringmajanduse mõjude
11
hindamisel on toodud, et võimalusel
eelistatakse alade taastamisel teisest
toorainet ning on seatud tingimus, et
jäätmed tuleb üle anda
keskkonnakaitseluba omavale
jäätmekäitlejale. Ettepanek on ka
eelnõus (näiteks punkti 3) täiendada
selliselt, et oleks toetatavate
tegevustena toodud tingimus, et
eelistada alade taastamisel ringlusesse
võetud jäätmetest saadud teisest tooret
ning tekkivate jäätmete käitlemisel
suunata jäätmed ringlusse, välja
arvatud nende jäätmeliikide osas,
millel puudub muu käitlusvõimalus või
on kohustus jäätmed kõrvaldada.
4 Arvestatud, edastatud.
Eelnõu juurest puudub riigiabi analüüs,
millele seletuskirjas viidatakse. Palun
edastada.
5 Punktis 15 on lõpus läinud osa teksti Arvestatud, parandatud.
kaduma, palun taastada.
12