Riigi Tugiteenuste Keskus
[email protected] Teie: 30.11.2023: nr 11.2-8/23/1368 Meie: 02.01.2024 Vaide esitaja: Räpina vald (Räpina Vallavalitsuse kaudu) Kooli tn 1, Räpina linn, Põlva maakond
[email protected] V AIE Riigi Tugiteenuste Keskuse 30.11.2023 f inantskorrektsiooni otsusele nr 11. 2 - 8 /23/ 1368 Vaide esitaja nõuded: 1. Rahuldada vaie. 2. Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 30.11.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-8/23/1368. A sjaolude kokkuvõte Räpina Vallavalitsus (edaspidi toetuse saaja) on viinud läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „ Väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange Leevaku raamatukogu projekteerimiseks ja ehituseks “ (viitenumbriga 248475 ). Riigihanke tulemusel sõlmis toetuse saaja RIS Ehitus OÜ-ga töövõtulepingu nr 7-2/2022/19-1 (edaspidi hankeleping). Hankeleping sõlmiti maksumusega 1 362 878,87 eurot (ilma käibemaksuta). Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) edastas toetuse saajale 14.09.2023 finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, milles teavitas kavatsusest rakendada finantskorrektsiooni ja vähendada abikõlblikuks loetavate kulude suurust. Eelnõus tehti etteheide, et toetuse saaja on kasutanud lubamatult väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 49 lg 1 p 1 alusel ning et riigihanke nr 248475 (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) tingimusi on riigihankega nr 246616 (nurjunud avatud hankemenetlus) võrreldes oluliselt muudetud. Toetuse saaja eelnõus toodud etteheidetega ei nõustunud ja esitas eelnõule omapoolse vastuse. Vaatamata toetuse saaja vastuväidetele on RTK koostanud finantskorrektsiooni otsuse (edaspidi otsus), millega kohaldanud korrektsiooni määra 10%, vähendanud projekti eelarvet, lugedes mitteabikõlblikuks kuluks 77 476,67 eurot. Otsuse kohaselt ei ole toetuse saaja riigihanke nr 248475 läbiviimisel järginud RHS § 49 lg 1 p 1 tingimusi. Toetuse saaja sai otsusest teada 01.12.2023, kui selle tegemise kohane teavitus edastati e-posti teel. Sellest 30-päevane vaide esitamise tähtpäev langeb nädalavahetusele, millele järgnevaks tööpäevaks on 02.01.2024. P õhjendused Toetuse saaja jääb kõigi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde, kuid selgitab vastuseks FKO- le järgnevat. Vaidlus t ei ole selles, et toetuse saaja poolt varasemalt korraldatud hankemenetluses pakkumusi ei esitatud ja hange seetõttu nurjus. Seega esines alus uue hankemenetluse läbiviimiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Uue menetluse raames pakkujatele kohalduvates tingimustes olulisi muudatusi ei tehtud . Ebaolulised muudatused on RHS § 49 lg 1 p 1 alusel lubatavad ning toetuse saaja ei ole seega RHS-i rikkunud. Nagu varasemalt oleme selgitanud, siis me ei eita fakti, et hanketingimused muutusid, kuid see toimus üksnes ebaolulisel määral. Nurjunud hanke ja erandi alusel korraldatava väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse vahel peab säilima otsene seos. Selge seos on olemas – hankelepingu esemeks olev Leevaku raamatukoguhoone ning sellelt nõutavad omadused jäid samaks. RTK ei ole otsuses sisuliselt analüüsinud meie varasemas seisukohas esitatud viidet Euroopa Kohtu otsusele asjas C-250/07, mi lle p 52 selgitab tingimuse muutmis e olulisust. Selle kohaselt tuleb tingimuse muutmist käsitada olulisena siis, kui muudetud tingimus, kui see olnuks olemas juba algses menetluses, oleks andnud aluse pidada esitatud pakkumusi mittevastavaks või lubanuks pakkumusi esitada teistel kui algses menetluses osalenud pakkujatel. RTK arvates oleks mõni huvitatud isik võinud loobuda hankes osalemisest seatud kvalifitseerimistingimuste tõttu, kuivõrd ta ei suutnud täita kehtestatud netokäibe nõuet või tal ei olnud peatöövõtjana sarnast ehitustööd. Esiteks on t oetuse saaja jätkuvalt veendunud, et s isulist tähendust ei oma erinevus, kas nõutud oli sarnase liginullenergiahoone või sarnase avaliku hoone ehitamise kogemust. Alates 01.01.2019 peavad kõik uued avaliku sektori asutuste omandis ja kasutuses olevad hooned olema liginullenergiahooned. Seega referentsprojektid olid eelduslikult liginullenergiahooned. Otsuses ei ole seda toetuse saaja poolt esitatud selgitust veenvalt ümber lükatud. RTK on andnud üksnes oletusliku hinnangu, et ei saa välistada võimalust hankes osalejate soovina esitada referentsobjektidena mitte liginullenergiahooneid. Oletus on faktiliselt sisustamata. Teiseks , ka etteheide netokäibe nõude muutmise osas ei ole asjakohane. Toetuse saaja hinnangul oli e raldi netokäibe nõue tarbetu, sest pakkujate majanduslikku ja finantsseisundit tõendab pakkuja juba kahe referentsobjektiga. Ettevõtja, kes on ehitanud kaks sarnast hoonet, omab vältimatult ka hankes nr 246616 esitatud nõudega samas suurusjärgus netokäivet. Käibenõude kaotamine esialgses hankes ei oleks pakkujate arvu suurendanud, sest väikesed ettevõtjad ei suudaks täita referentsobjektide nõuet. Erinevalt otsuses leituga, ei ole toetuse s a aja netokäibe nõuet segi ajanud pakkuja tehnilis e ja kutsealas e pädevus ega. RTK on esitanud otsuses üksnes hüpoteetilise arvamuse, et ei ole välistatud võimalus, et kui nurjunud hankel poleks netokäibe nõuet esinenud, siis võinuks olla pakkujate ring laiem, kuna ettevõtja võis olla teostanud tööd hilisemas ajas, näiteks 2018.aastal. Selline eeldus on täielikult sisustamata. Kui pakkuja pidi täitma sarnaste referentsobjektide nõude, siis pidi ta vältimatult olema saavutanud selle raames ka eeldusliku käibe. Järelikult ei ole sisulist erinev u st nurjunud hanke ja toimunud hanke majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimistingimuste vahel. Eeltoodust tuleneb, et toetuse saaja ei ole hankeliigi valikul eksinud, s.t RHSi rikkumist ei esine. Seega ei ole täidetud ka finantskorrektsiooni kohaldamise eeldused. Korrektsioonimäärast Isegi kui nõustuda RTK käsitlusega, et toetuse saaja on RHS-i rikkunud, tuleb FKO kehtetuks tunnistada ebaproportsionaalse finantskorrektsiooni tõttu. RTK on otsustanud kohaldada 10% suurust korrektsioonimäära leides, kuna tuvastatud rikkumise näol ei ole tegemist väheolulise rikkumisega. Samas ei ole RTK sisustanud kus jookseb olulise ja väheolulise rikkumise piir ning miks see on antud juhul just 10% juures. Ka RTK ise möönab, et selget regulatsiooni korrektsiooni määra osas ei ole ette nähtud ja seega peab õiglase määra RTK ise sisustama ehk kasutama kaalutlusõigust, mille kasutamisel tuleb jõuda proportsionaalse tulemuseni. Antud juhul kaalumist ja põhjendamist piisava selgusastmega tehtud ei ole. Toetuse saaja juhib tähelepanu, et kui FKO otsuse eelnõus, kus kavandati samuti 10% suurust korrektsiooni, oli toetuse saajale tehtud suurem hulk etteheiteid. Otsuse tegemisel on RTK loobunud etteheitest, mis oli seotud ettevõtja äriregistrisse kandmise tingimuse muutusega ning etteheitest, et objektijuhi ja projektijuhi rolli võib täita sama isik . Toetuse saaja on seisukohal, et läbiviidud hankemenetluse tulemusena saavutati eesmärgipärane tulemus ning seda parimal võimalikul viisil. Hankemenetluse erinevused ei oleks võinud mõjutada algset taotlejate/pakkujate ringi ega ka hankeobjekti lõplikku hinda. Samasugustel tingimustel läbi viidud avatud hankemenetlus ei oleks toonud teistsuguseid tulemusi, sest tegemist oli ebaoluliste ja sisulist tähendust mitteomavate muudatustega. Avatud hankemenetluse ebaõnnestumise põhjuseks ei olnud liigselt piiravad hanketingimused , vaid üldine ehitusturu olukord. Toetuse saaja on seisukohal, et kahju Euroopa Liidu eelarvele ei ole olnud ei tõenäoline, potentsiaalne ega ka võimalik. Kahjuliku tagajärje saabumine ei ole reaalne ega ka tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt on RTK kohaldatud 10 %- line finantskorrektsioonimäär ilmselgelt ebaproportsionaalne, s.t FKO on kaalutlusvigadega ja tuleb kehtetuks tunnistada. Kui RTK hinnangul on tegemist sellegipoolest RHS-i rikkumisega, tuleb rikkumist pidada üksnes väheoluliseks rikkumiseks . Toetuse saaja oleks valmis aktsepteerima finantskorrektsioon i, mille suurus ei ületaks 5%. Vaide esitaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Lugupidamisega / digitaalselt allkirjastatud / Enel Liin Räpina vallavanem