Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal

EELNÕU 18.12.2023 MINISTRI MÄÄRUS Nr Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 lõike 1 alusel. § 1. Kohaldamisala Määrusega kehtestatakse kohalikule omavalitsusele vaimse tervise teenuse toetuse andmise tingimused ja kord. § 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) vaimse tervise teenus – kohaliku omavalitsuse elanikele pakutav psühholoogiline ja psühhosotsiaalne abi; 2) psühholoogiline abi – psühholoogi rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus eesmärgiga leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu; 3) psühholoog – erialast kõrgharidust omav isik, kes osutab inimestele psühholoogilist abi; 4) psühhosotsiaalne abi – inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistusega isikud; 5) toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus; 6) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud. § 3. Toetuse eesmärk Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuse (edaspidi teenus) pakkumist, et seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. § 4. Toetatav tegevus ja toetusperiood Toetust antakse perioodil 01.01.2024–31.12.2024 (edaspidi toetusperiood) vaimse tervise teenuse osutamisega kaasnevate kulude katteks. § 5. Taotlusvooru avamine ja sulgemine (1) Toetuse taotlusvoor on 2024. aastal avatud 01. veebruarist kuni toetuse eelarve lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30. novembrini. (2) Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat taotlusvooru eelarvest hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates määruse Riigi Teatajas avaldamisest. Toetuse andja avaldab taotlusvooru info kodulehel. (3) Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral sulgeb toetuse andja taotlusvooru ning avaldab vastava teabe asutuse veebilehel hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates sulgemisotsuse tegemisest. (4) Täiendava eelarve lisandumise korral on toetuse andjal õigus avada taotlusvoor uuesti, lähtudes selle sulgemisel lõigetes 1 ja 3 sätestatust. § 6. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemine toimub alates taotlusvooru avamisest kuni selle sulgemiseni. (2) Taotleja võib ühes kalendrikuus esitada ühe taotluse. (3) Taotleja esitab toetuse saamiseks toetuse andjale taotluse e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. § 7. Nõuded taotlejale (1) Taotleja saab olla kohalik omavalitsus või selle ametiasutus, mis ei ole linnaosavalitsus. (2) Kui teenust ei osuta taotleja või tema hallatav asutus, peab taotleja olema sõlminud teenust osutava juriidilise isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjaga või füüsilise isikuga lepingu või muus vormis kirjalikult taasesitatava kokkuleppe toetusperioodil kohaliku omavalitsuse elanikele teenuse osutamiseks. (3) Taotlejal ei või taotluse esitamise ajal olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad olema ajatatud. (4) Taotlejal ei tohi taotluse esitamisel olla täitmata kohustusi toetuse andja ega Sotsiaalministeeriumi ees. § 8. Nõuded taotlusele (1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud ajal, mil taotlusvoor on avatud; 2) taotlus on esitatud e-toetuse keskkonna vorminõudeid jälgides ning sellele on lisatud nõutud dokumendid; 3) taotlus sisaldab määruses nõutud teavet, mis on asjakohane, ammendav ja õige; 4) taotluse on digitaalselt allkirjastanud esindusõigust omav isik; 5) toetust taotletakse määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele. (3) Taotleja esitab koos taotlusega: 1) teenust vahetult osutava isiku CV, mis kajastab isiku kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning töökogemust; 2) volikirja, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. (4) Kui teenust ei osuta taotleja või tema hallatav asutus, esitab taotleja koos taotlusega teenust osutava juriidilise isiku esindaja, füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilise isiku allkirjastatud lepingu või muus vormis kirjalikult taasesitatava kokkuleppe, mis kinnitab nimetatud isiku valmisolekut osutada kohaliku omavalitsuse elanikele teenust taotluses näidatud ajavahemikul. § 9. Toetuse suurus (1) Toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse taotlusest ja käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustest. (2) Toetuse arvutamise alus on 2424,46 eurot kalendrikuus kohalikus omavalitsuses elava 7000 elaniku kohta. (3) Kohaliku omavalitsuse elanike arvu määratlemisel lähtutakse rahvastikuregistri andmetest seisuga 01.01.2024. (4) Toetuse maksimaalne osakaal toetuse taotluses toodud abikõlblikest kuludest on kuni 70%, mis ei või ületada maksimaalset toetuse määra kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 5, ning omafinantseering, mis peab katma kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata, peab olema vähemalt 30%. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud. (5) Kohalikule omavalitsusele kalendrikuu eest määratava toetuse suuruse ülempiir on lõikes 2 nimetatud summa viiekordne määr. (6) Toetuse andja võib vastavalt taotlusele ja §-s 11 nimetatud hindamiskomisjoni ettepanekule määrata toetuse, mille suurus erineb: 1) lõikes 2 nimetatud alustel arvutatava toetuse summast; 2) lõikes 5 nimetatud määrast. (7) Kui ühest kohalikust omavalitsusest esitatakse ühe kalendrikuu jooksul mitu taotlust, määratakse toetus esmalt ajaliselt varem saabunud taotlusele ning hiljem saabunud taotluse toetuse summa arvutamisel arvestab toetuse andja kohalikule omavalitsusele või selle ametiasutusele juba määratud toetuse suurust. (8) Kui pärast toetuse määramist esitatakse kohalikust omavalitsusest uus taotlus, lähtub toetuse andja uue toetuse suuruse arvutamisel käesolevas paragrahvis sätestatust, taotluses esitatud andmetest ja kohalikule omavalitsusele või selle ametiasutusele juba määratud toetuse suurusest. § 10. Taotluse menetlus (1) Taotluse menetlus koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. (2) Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. (3) Ajal, mil toetusvoor ei ole avatud, esitatud taotlust menetlusse ei võeta ja sellest informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. (4) Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt selle esitamisele järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval. § 11. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga taotluste hindamise kord ja moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). (2) Toetuse andja edastab komisjonile hindamiseks vajalikud materjalid ja teeb nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused komisjonile kättesaadavaks hiljemalt 15. kuupäeval. (3) Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui esitatud info ei ole täielik või on ebaselge, andes selleks kolmepäevase tähtaja. (4) Komisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite järgi: 1) teenuse või teenuste koosluse vastavus määruse eesmärgile; 2) teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavus osutada teenust; 3) teenust vahetult osutava isiku töökogemuse piisavus osutada teenust. (5) Lõike 3 hindamiskriteeriumeid hinnatakse skaalal 0–7, millest kõrgeim hinne on 7 ja madalaim 0. Hindamiskriteeriumite sisu on täpsustatud määruse lisas. (6) Taotluse koondhinne on hindamiskriteeriumite järgi antud punktide summa. Taotluse maksimaalne koondhinne on 21 punkti. (7) Kui toetust taotletakse mitme teenuse või teenuseosutaja tegevuse rahastamiseks, hinnatakse lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud kriteeriumite järgi iga teenuseosutajat ja teenust eraldi ning taotluse kriteeriumi hinne arvutatakse teenuseosutajate ja teenuste punktisummade aritmeetilise keskmisena. (8) Komisjon kujundab hinnangu ja edastab toetuse andjale ettepaneku taotluste rahastamiseks hiljemalt 25. kuupäevaks. § 12. Toetuse määramine ja maksmine (1) Toetuse andja lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, §-s 9 sisalduvatest toetuse suuruse arvutamise alustest ning § 11 lõikes 7 nimetatud komisjoni ettepanekust. (2) Toetuse määramisel rahuldatakse taotlus täielikult või osaliselt. (3) Toetust ei määrata: 1) kui taotleja ega taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele; 2) kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust määrata; 3) kui taotluse koondhinne on väiksem kui 11 punkti; 4) kui taotlust on § 11 lõike 3 punktis 1 nimetatud kriteeriumi järgi hinnatud null punktiga; 5) nende teenuste eest, mille osutajat on hinnatud § 11 lõike 3 punktis 2 või 3 nimetatud kriteeriumi järgi null punktiga; 6) juhul, kui teenust või psühholoogilist abi osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena; 7) teenuste eest, mida juba rahastatakse riigieelarvest; 8) kui kohalikule omavalitsusele on juba määratud toetus ulatuses, mis vastab § 9 lõikes 2 või lõikes 4 nimetatud alustel arvutatud toetuse summale ning komisjon ei pea nimetatud summat ületava toetuse määramist põhjendatuks. (4) Kalendrikuul, mil komisjoni ettepanek taotluste rahuldamiseks ületab eelarve jääki, rahuldab toetuse andja taotlused hindepunktide alusel koostatava paremusjärjestuse alusel kuni eelarve ammendumiseni. Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale kohale taotlus, mis on saanud § 11 lõike 3 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul kõrgema hinde. Kui kõik nimetatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. (5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse toetuse summa ja toetuse saaja toetuse kasutamisega seotud kohustused. (6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kahe tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest. (7) Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. § 13. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja kasutab toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt. (2) Toetuse saaja teavitab toetuse andjat, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, muutuvad oluliselt. Toetuse saaja võib toetusperioodil muuta toetuse määramise aluseks olevaid teenuse osutajaid ja osutatavate teenuste mahte üksnes toetuse andja kirjalikul nõusolekul. (3) Toetuse saaja teavitab teenuse osutamise alustamisel kohaliku omavalitsuse elanikke teenustest ja nende osutamise korraldusest. (4) Toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, pidades eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta, ning eristab maksmise aluseks olevate tegevuste dokumendid muudest dokumentidest. Elektroonsel kujul säilitatavaid kuludokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. (5) Toetuse saaja võimaldab toetuse andjal või tema volitatud isikul kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude, sealhulgas teavitustegevuste paikapidavust. (6) Toetuse saaja esitab 20 tööpäeva jooksul arvates toetusperioodi lõppemisest e-toetuse keskkonna kaudu ja sealsetest vorminõuetest lähtudes toetuse kasutamise aruande. (7) Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, maksab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi kümne tööpäeva jooksul arvates lõikes 6 nimetatud aruande esitamisest. § 14. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja tagasi nõudmine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks või toetus nõutakse tagasi järgmistel juhtudel: 1) ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja või teenuse osutaja on teenuse osutamisel rikkunud isikuandmete kaitse nõudeid; 3) teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes; 4) teenuse osutamise korraldus ei vasta taotluses kirjeldatule; 5) toetuse saaja loobub toetusest; 6) toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagasimaksmisele kuuluvat kasutamata jäävat toetust. § 15. Otsuse või toimingu vaidlustamine Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  sotsiaalkaitseministri 02.01.2024 määrus nr … „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal“ Lisa Hindamise alused 1. Teenuste koosluse vastavus määruse eesmärgile Vastavuse hindamisel loetakse teenuste kooslus määruse eesmärgile vastavaks, kui toetuse toel osutatav abi aitab parandada kohaliku omavalitsuse elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Teenuste koosluse määruse eesmärgile vastavuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:  7 punkti – teenuste koosluse rakendamine parandab oluliselt kohaliku omavalitsuse elanike ligipääsu psühholoogilisele abile või psühhosotsiaalset heaolu parandavatele sekkumistele;  4 punkti – teenus või teenuste kooslus on üldjoontes eesmärgipärane, teenus(t)e rakendamine kavandatud kujul on mõõduka mõjuga kohaliku omavalitsuse elanike vaimsele tervisele;  1 punkt – teenuse või teenuste koosluse rakendamine avaldab kohaliku omavalitsuse elanike vaimsele tervisele vähest mõju (nt on tegu kitsale sihtrühmale pakutava teenuse või teenuste kooslusega või teenust pakutakse piiratud asukohas);  0 punkti – teenus ei avalda positiivset mõju kohaliku omavalitsuse elanike vaimsele tervisele või soovitakse rakendada pseudoteaduslikku sekkumist. 2. Teenust vahetult osutava isiku hariduslik ja kutsealane ettevalmistus Haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse hindamisel loetakse isiku ettevalmistus piisavaks, kui see loob eeldused professionaalseks ja kvaliteetseks teenuseosutamiseks. Teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:  7 punkti – teenust vahetult osutav isik on saanud täieliku ettevalmistuse (sh tasemeharidus, täiendkoolitus, praktika), mida on loomupärane eeldada vastava teenuse osutamise korral, nt tõendab inimese ettevalmistust kehtiv kutsetunnistus seotud kutsealal;  5 punkti – teenust vahetult osutav isik on saanud miinimumettevalmistuse (tasemeharidus, täiendkoolitus, praktika), mida on loomupärane eeldada vastava teenuse osutamise korral, kuid esineb väheseid puudujääke, nt sooritab inimene veel kutsealast praktikat või on kutse omandamine lõppjärgus ning tõenäoliselt omandab isik vajaliku pädevuse toetusperioodi vältel;  3 punkti – teenust vahetult osutav isik on saanud sellise baasettevalmistuse (täiendkoolitus, praktika jmt), mis loob eeldused teenuseosutamiseks, kuid isik vajab teenuse kvaliteetseks osutamiseks regulaarset juhendamist;  0 punkti – teenust vahetult osutaval isikul puudub vajalik ettevalmistus teenuseosutamiseks, nt puudub psühholoogilise abi osutajal psühholoogiline kõrgharidus või puudub psühhosotsiaalse abi pakkujal (v.a kogemusnõustaja) kõrgharidus. 3. Teenust vahetult osutava inimese töökogemuse piisavus Töökogemuse hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob eeldused, et pakkuda tulemuslikult psühholoogilist või psühhosotsiaalset abi mitmekülgsele sihtrühmale ning tunda ära kutsealased piirid abi osutamisel ja suunata abistatav vajaduse korral edasi ravisüsteemi või täiendavaid sotsiaalteenuseid saam. Teenust vahetult osutava isiku teenusepakkumise kogemuse hindamisel kasutatakse järgmist hindamisskaalat:  7 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 7-aastane kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel;  5 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 5-aastane kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel;  3 punkti – teenust vahetult osutaval isikul on enam kui 3-aastane kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel;  1 punkt – teenust vahetult osutaval isikul on vähemalt 1-aastane kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel;  0 punkti – teenust osutaval isikul puudub kogemus vastava või sarnase teenuse osutamisel.  Sotsiaalkaitseministri määruse „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Taustinfo 1.1. Sissejuhatus Määrusega toetatakse kohalikes omavalitsustes (edaspidi KOV) vaimse tervise teenuste osutamist. Toetusmeede on jätk aastatel 2021–2023 rakendatud samasisulisele toetusmeetmele1 ning see rakendub paralleelselt KOV-idele ja esmatasandi tervisekeskustele suunatud psühholoogi palga- ja juhendamistoetusega. 2023. aastal kasutasid toetusmeedet 60% kohalikest omavalitsustest. 2023. aasta detsembri alguse seisuga on meetmest toetusi antud 1 645 022,84 euro ulatuses. 2024. aasta meetme kavandatav arvestuslik maht on 1 000 000 eurot. Võrreldes 2023. aasta toetusmeetme määrusega on 2024. aasta määruse nähtud ette toetuse taotleja omapoolne panus omafinantseerinu näol. Kuid muus osas sisulisi muudatusi tehtud ei ole. 1.2. Määruse ettevalmistaja Toetusmeetme kavandamisel ja kujundamisel konsulteeriti KOVide esindajatega, sh nendega, kes kasutasid sama toetusmeedet 2023. aastal, ning Riigi Tugiteenuste Keskusega (edaspidi RTK). Määruse ja selle seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama ([email protected]; tel 59137973) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse tööturu ja hoolekande talituse juhataja Ülle Luide ([email protected]; tel 663 2015). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]; tel 626 9199). Eelnõu keeletoimetatakse pärast kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel uus rakendusakti terviktekst. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu Paragrahvis 1 sätestatakse määruse kohaldamisala. Määrusega kehtestatakse KOVidele vaimse tervise teenuse toetuse andmise tingimused ja kord. Tegevusega jätkatakse sellisel kujul viimast aastat, et minna järk-järgult üle jätusuutlikumale lahendusele. Vabariigi Valitsuse tegevus- programmis aastateks 2023–2027 on üks tegevuspõhimõte (punkt 9.2.4) laiendame vaimse tervise nõustamise ja kaasnevate teenuste kättesaadavust. Selle eesmärgi saavutamise üheks ülesandeks on kogukonnatasandi vaimse tervise jätkusuutlik rakendusmudel. 2021.aastal valminud vaimse tervise rohelise raamatu (VTRR) ühe ettepaneku kohaselt (ptk 4, ettepanek 11) tuleks tugevdada vaimse tervise teenuseid kogukonna tasandil ja tervishoius erinevate sekkumiste ja meetmetega, et tagada inimestele elukohalähedane, õigeaegne ja kvaliteetne abi. 1 vt Sotsiaalkaitseministri 10. juuli 2023. a määrus nr 4 „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2023.aastal" ja sotsiaalkaitseministri 10. juuli 2023. aasta määrus nr 5 "Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2023. aastal". 1 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu andmed2 viitavad vaimse tervise probleemide ulatuslikule levikule Eesti rahvastikus. Enesekohaste hinnangute põhjal on depressioonirisk kuni ligi neljandikul ja üldistunud ärevushäire risk kuni igal viiendal täiskasvanul. Venemaa agressioon Ukrainas ja kaasnenud energiakriis ning kõrge inflatsioon hoiavad üleval inimeste stressitaset ja seega ka survet inimeste vaimsele tervisele. Eelnevast johtuvalt on Eesti elanike vaimse tervise toetamiseks põhjendatud jätkata kohalikul tasandil kodulähedase abi pakkumisega ka 2023. aastal. Paragrahvis 2 defineeritakse kesksed määruses kasutatavad terminid. Võrreldes 2023. a regulatsiooniga on psühholoog definitsioonist välja jäetud nõue, et teenuse pakkumisel peab psühholoogil olema psühholoogias magistrikraad või vähemalt samaväärne kvalifikatsioon. Teenuse vahetult osutava isiku hariduslikku ja kutsealase ettevalmistuse piisavust hindab komisjon määruse lisaks oleva hindamiskriteeriumite täpsustatud kirjelduse alusel. Paragrahv 3 sätestab toetuse eesmärgi. Toetust antakse eesmärgiga parandada kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste pakkumist, et seeläbi toetada Eesti elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Paragrahv 4 sätestab toetuse andmise perioodi ja toetatava tegevuse – vastav aasta. Säte piiritleb seega ühelt poolt toetusperioodi – toetust antakse nende kulude katteks, mis tekivad 2024. kalendriaastal. Toetuse andmise periood on seotud 2024. aasta riigieelarvega – seetõttu on toetus seotud üksnes vastaval kalendriaastal toimuvate tegevustega. Teisalt piiritletakse toetatavate tegevuste iseloom: toetust antakse vaimse tervise teenuse osutamisega kaasnevate kulude katteks. Vastavalt määruse §-s 2 toodud definitsioonile on vaimse tervise teenus kahe teenuse – psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi – koondnimetus. Psühholoogiline abi on definitsioonide kaudu rangelt piiritletud, sellena kvalifitseerub vastavat kvalifikatsiooni omava spetsialisti rakendatav inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus, mille eesmärk on leevendada düstressi ning parandada vaimset tervist ja heaolu. Seevastu psühhosotsiaalne abi on määruses defineeritud oluliselt avaramalt ehk inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavate tegevustena, mida pakuvad oma pädevuse piires selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud. Paragrahv 5 sätestab toetusvooru avamise ja sulgemise alused. Toetuse taotlusvoor on 2024. aastal avatud 01. veebruarist kuni toetuse eelarveliste vahendite lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 30. novembrini. Taotlusvooru alguskuupäev on seotud käesoleva määruse kavandatud jõustumise ajaga. Nagu ülal selgitatud, on samas õigus saada toetust tagantjärele kulude eest, mis on tehtud alates 1. jaanuarist 2024. Toetusvooru sulgemine hiljemalt novembri lõpus võimaldab teha 2024. aasta meetme taotluste hindamised ja arveldused sama kalendriaasta raames. Pikk periood annab taotlejatele arvestatava ajaraami, et kaaluda taotlusvoorus osalemist. Sotsiaalministeerium teavitab RTK-d taotlusvooru eelarvest hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates määruse väljaandes Riigi Teataja avaldamisest. RTK avaldab taotlusvooru info enda kodulehel. Toetuseks eraldatud eelarve ammendumise korral suletakse taotlusvoor ning vastav teave avaldatakse RTK kodulehel hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates sulgemisotsuse tegemisest. Kui on vajadus ja võimalus, siis on võimalik ennetähtaegselt suletud taotlusvooru uuesti avada. Sotsiaalministeerium teavitab täiendavatest vahenditest ja voorude avamise võimalikkusest toetuse andjat. Toetuse andja avaldab taotlusvooru avamise teabe veebilehel. 2023. aastal ammendus toetusvooru eelarve juba kaks kuud pärast toetusmeetmete avamist, mistõttu toetusmeede suleti enne määruses sätestatud hilisemat tähtaega. Paragrahv 6 sätestab toetuse taotlemise üldised alused. Toetuse taotlemine toimub alates taotlusvooru avamisest kuni selle sulgemiseni. Seotult toetuse andja vahetumisega esitab taotleja 2 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool 2 2024.aastal toetuse saamiseks taotluse RTK e-toetuse keskkonna kaudu. RTK toetuste keskkond on kasutusel kõikide RTK hallatavate toetusmeetmete puhul. Taotlejal on õigus esitada ühes kalendrikuus üks taotlus, piirang on vajalik RTK töövoo sujuvaks korraldamiseks. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu toetusmeetmete vahenditest. Paragrahv 7 sätestab nõuded taotlejale. Taotlejana kvalifitseerub vaid KOV või selle ametiasutus, mis ei ole linnaosavalitsus. Meede on suunatud üksnes KOVidele selleks, et soodustada paikkonna tasandil terviklikku teenusekorraldust. Linnaosavalitsused on taotlejate seast välja arvatud sel samal põhjusel ehk paikkonna tasandil terviklikku teenusekorralduse soodustamiseks ja välistamaks, et teenustele ligipääs sõltuks linnaosa piiridest. Kui teenust ei osuta taotleja või tema hallatav asutus, peab taotleja olema sõlminud teenuse osutajaga lepingu või muus vormis kirjalikult taasesitatava kokkuleppe teenuse osutamiseks teenuseperioodil kohaliku omavalitsuse elanikele. Nõue on vajalik, et taotluste esitamine ja toetuste küsimine toimuks üksnes neil juhtudel, kus on tagatud teenust vahetult osutava teenusepakkuja olemasolu ja vaba maht teenuste osutamiseks. Vastasel juhul on oht, et küsitav toetus ei leia kasutamist, kui paikkonnas puudub vaba mahuga teenuseosutaja. Taotlejal ei tohi taotluse esitamise ajal olla riiklike maksude maksuvõlgasid või need peavad olema ajatatud. Samuti ei tohi taotlejal olla taotluse esitamisel täitmata kohustusi Sotsiaalministeeriumi ega RTK ees. Kui kohustuste olemasolu RTK ees on RTK-le kui toetuse andjale üheselt teada, siis info selle kohta, kas kohustused on täidetud ka Sotsiaalministeeriumi ees, tagatakse mitmel viisil. Esiteks informeerib Sotsiaalministeerium kalendriaasta alguses RTK-d 2023. aasta taotlusvoorust üles jäänud kohustustest. Teiseks on taotlejal kohustus enne taotluse esitamist veenduda, et tähtajaks täitmata kohustused mõlema asutuse ees puuduvad, kuna taotluse esitamise ajal kohustub taotleja esindaja nimetatut allkirjaga kinnitama. Kolmandaks kavatsevad asutused kogu taotlusperioodi vältel jagada vastastikku toetusvooruga seotud infot, sealhulgas nii taotlejate kui ka ülesjäänud või tekkivate kohustuste kohta. Paragrahv 8 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. Taotlus peab olema esitatud määruses sätestatud ajaks, e-toetuse keskkonna vorminõudeid jälgides ning sellele peavad olema lisatud nõutud dokumendid. Taotluse peab digitaalselt allkirjastama esindusõigust omav isik. Toetust tuleb taotleda üksnes määruses sätestatud eesmärkidel ja toetatavatele tegevustele. Selleks, et toetust saaks üksnes need teenuseosutajad, kelle töötajatel on piisav ettevalmistus ja töökogemus, peab taotleja esitama koos taotlusega vaimse tervise teenust vahetult osutava isiku CV, mis kajastab inimese kutsealast ja hariduslikku ettevalmistust ning töökogemust. Seda ka juhul, kui taotleja ostab teenust sisse. CV-l sisalduv teave on aluseks taotluste hindamisel ning see aitab tagada teenuste kvaliteeti ning välistada puuduliku ettevalmistusega inimeste pakutavate teenuste rahastamise toetusvoorust. Vaimset tervist toetavaid teenuseid vajavad inimesed võivad olla haavatavas olukorras. Selleks, et maandada teenuse osutamise ajal abivajaja vaimse tervise edasise kahjustamise riski, on põhjendatud rakendada rangeid kvalifikatsiooninõudeid ja kontrollida nende täitmist ka väljaspool ravisüsteemi. Kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, peab ta taotluse esitamisel esitama ka volikirja. Juhul kui teenust ei osuta taotleja või tema hallatav asutus ehk KOV ostab teenust sisse, peab taotleja esitama ühes taotluse ja CV-dega ka teenust osutava isiku allkirjastatud lepingu või muus vormis kirjalikult taasesitatava kokkuleppe, millelt nähtub kinnitus osutada taotluses näidatud teenust selles näidataval perioodil kohaliku omavalitsuse elanikele. Tegemist võib olla nt eellepinguga teenuse osutamiseks. Dokumendi esitamise nõue on seatud selleks, et taotlejad küsiks toetust üksnes sellise teenuseosutaja tegevuse rahastamiseks, kellega on koostöö läbi räägitud ja kel on reaalne valmisolek teenust osutada. Võrreldes 2023. aasta taotlusvooruga on täpsustatud, et antud kokkulepe peab hõlmama seda konkreetset perioodi, mille osas KOV toetuse taotluse esitab. Seega ei vasta taotlus nõudetele, kui 2024. aasta juuli kohta esitatud taotluse lisaks on kokkuleppe, kus teenust osutav isik on lubanud tagada teenuse pakkumise 2024. aasta aprillis. 3 Paragrahv 9 sätestab toetuse suuruse arvutamise alused – toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse taotlusest ja paragrahvis sätestatud tingimustest. Toetuse suurus on seotud KOV-i elaniku arvuga. Toetuse arvutamise alus on 2424,46 eurot kalendrikuus iga KOV-is elava 7000 elaniku kohta. Nimetatud elanike arvust väiksema elanike arvuga KOV-il on seega arvutusalustest lähtuvalt õigus väiksemale toetusele ning suurema elanike arvuga KOV-il suuremale toetusele. Määruse kohaselt on näiteks 28 000 elanikuga KOVil õigus toetusele kogusummas (28 000 / 7000) x 2424,46 ehk 9697,84 eurot kalendrikuus. Seevastu 3500 elanikuga KOVil on õigus toetusele summas (3500 / 7000) x 2424,46 ehk 1212,23 eurot kalendrikuus. Toetus on seotud KOV elanike arvuga meetme piiratud eelarvest tulenevalt ning lähtudes eeldusest, et elanike arvu kasvades kasvab ka nõudlus vaimse tervise teenuse järele. Toetuse piirmäära aluseks on võetud Eesti keskmine brutokuupalk 2023. aasta III kvartalis koos tööjõumaksude ja -maksetega. KOV elanike arvu määratlemisel lähtutakse rahvastikuregistri andmetest seisuga 01.01.2024. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludes on kuni 70%, mis ei või ületada määruse § 9 lõikete 2 ja 5 kohast toetuse maksimum määra. Sellele lisandub taotleja poolt kaetav omaosalus vähemalt 30% toetuse maksimaalsest määrast. KOV-ile kalendrikuu eest määratava toetuse suurusele on siiski sätestatud ülempiir – see on summa 2424,46 eurot viiekordne määr (s.o 12 122,3 eurot kalendrikuu eest). Piirmäär aitab vältida olukorda, kus suure elanike arvuga KOV kasutaks ära kogu meetme eelarve. Toetuse andmise kord ei piira KOV-i õigust hankida või osutada vaimset tervist toetatavaid teenuseid toetatavast maksimaalsest mahust oluliselt rohkem või ka vähem. Kui tegelikud teenusekulud ületavad määruses sätestatud piirmäära, makstakse toetust seatud piirmäära ulatuses. Kui kavandatud kulud jäävad seatud ülempiirist madalamaks, saab toetusega katta kogu kavandatud teenusekulu. Regulatsioonis on jäetud toetuse andjale õigus kaalutleda ja määrata põhjendatud juhtudel (s.o paragrahvis11 nimetatud hindamiskomisjoni argumenteeritud ettepaneku korral) ja vastavasisulise taotluse olemasolul taotlejale toetus, mis on suurem kui toetuse summa, mis on arvutatud paragrahvis sisalduvate arvutusaluste baasil. Nii võib toetuse andja määrata 6500 elanikuga KOVi puhul oluliste argumentide ja raha piisavuse korral samaväärse toetuse kui oleks õigus 7000 elanikuga KOVil. Näiteks võib selline samm olla vajalik, et tagada konkurentsivõimeline palgafond, mis võimaldab nt KOVi allasutusel palgata täiskoormusega psühholoog. Sarnaselt on toetuse andjal oluliste argumentide korral ja tingimusel, et suuremas ulatuses toetuse andmine ei kahjusta ühegi teise KOVi huve, võimalik rakendada viiekordsest määrast suuremat määra. Taoline olukord on võimalik juhul, kui enamik kavandatud taotlustest on teadaolevalt esitatud, kuid eelarves on jätkuvalt vaba raha ning mõni suurem KOV soovib taotluse mahtu suurendada. Sotsiaalministeerium rakendas näiteks 2022. aasta IV kvartalis nende taotlejate jaoks soodsamaid määrasid, kes olid neile ette nähtud toetusemahu ära kasutanud, kuid soovisid täiendavalt pakkuda Ukraina sõjapõgenikele psühholoogilist tuge ja toetavaid teenuseid põgenike emakeeles. Paragrahv sätestab ka toetuse suuruse määramise põhimõtted puhkudeks, kui ühest KOV-ist esitatakse mitu taotlust. Kui samal kalendrikuul esitavad taotluse nii KOV kui ka selle ametiasutus, määratakse toetus esmalt ajaliselt varem saabunud taotlusele ning hiljem saabunud taotluse toetuse summa arvutamisel lähtub toetuse andja paragrahvis 9 sätestatust, taotluses esitatud andmetest ja kohalikule omavalitsusele juba määratud toetuse suurusest. Ka juhul, kui samast KOV-ist esitatakse järgmistel kalendrikuudel uus taotlus, võetakse lisaks taotlusele ja paragrahvis sätestatud tingimustele toetuse suuruse määramisel aluseks juba varasemalt samast KOV-ist esitatud taotluste eest määratud toetusi. Paragrahv 10 reguleerib taotluste menetluse protsessi. Menetlus koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest koos toetuse määramisega taotluse rahuldamise korral. Kalendrikuu jooksul laekunud taotluste rahuldamine otsustatakse hiljemalt selle esitamisele järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval. Seega saavad kõik taotlejad juba järgmise kuu lõpus tagasiside, kas nende taotlus rahuldatakse või mitte. Ajal, mil toetusvoor ei ole avatud, esitatud 4 taotlust menetlusse ei võeta ja sellest informeeritakse taotlejat kolme tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamisest. Kui taotluses esineb puudusi, annab toetuse andja taotluse esitajale viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Selline tähtaeg on piisavalt pikk, et enamik taotlejaid suudab puudused likvideerida. Teisalt on see piisavalt lühike, et mitte põhjustada taotluste menetluse protsessi olulisi viivitusi. Tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib toetuse andja jätta taotluse läbi vaatamata. Samas juhul, kui taotlus vastab vähemalt osaliselt tingimustele ja selle alusel on võimalik määrata osaline toetus, võetakse see siiski menetlusse ja suunatakse hindamisele. Näiteks on taotluse hindamine ja toetuse määramine asjakohane, kui nelja teenust vahetult osutava isiku CV-st on esitatud vaid kolm. Ühe CV puudumise pärast ei ole kohane kogu taotlust tagasi lükata ning komisjon saab taotlust hinnata kolme teenust vahetult osutava isiku tegevuse ulatuses ja teha vastavalt ettepaneku määrata nende tegevuse toetamiseks toetus. Paragrahv 11 reguleerib taotluste hindamist, selle aluseks olevaid valikukriteeriumeid ning valiku korda. Paragrahv annab volitusnormi kehtestada valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga taotluste hindamise kord ja moodustada vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjon hindab taotlusi kolme hindamiskriteeriumi alusel:1) teenuste koosluse vastavus määruse eesmärgile, 2) teenust vahetult osutava isiku haridusliku ja kutsealase ettevalmistuse piisavus ning 3) teenust vahetult osutava isiku töökogemuse piisavus osutada teenust. Hindamise aluseks olevad täpsemad hindamiskriteeriumid esitatakse määruse lisas. Igale taotlusele antakse hindepunktid. Kui taotluses sisaldub mitu teenust või teenuseosutajat, hinnatakse eespool nimetatud hindamiskriteeriumite 2 ja 3 alusel iga teenuseosutajat ja teenust. Taotluse vastava kriteeriumi hinne arvutatakse teenuseosutajate ja teenuste punktisummade aritmeetilise keskmisena. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt lisainfot, kui esitatud info on ebatäielik või ebaselge. Taotluste hindamise protsessiga seotud ajalised kriteeriumid määravad taotluste menetluse ajalise raami. RTK teeb kalendrikuu esimese 15 päeva jooksul eelmisel kalendrikuul laekunud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli, edastab komisjonile hindamiseks vajalikud materjalid, sh teeb esitatud taotlused komisjonile e-toetuste süsteemis kättesaadavaks. Komisjon kujundab esitatud materjalide ja taotluste baasil kümne päeva jooksul seisukoha taotluste rahuldamiseks ning edastab hiljemalt sama kuu 25. kuupäeval RTK-le ettepaneku toetuste määramiseks. Kui tähtaeg satub puhkepäevale, on tähtaeg nimetatud kuupäevale järgnev esimene tööpäev. Vastavalt eelmisele paragrahvile otsustatakse taotluse rahuldamine hiljemalt selle esitamisele järgneva kalendrikuu viimasel tööpäeval. Paragrahv 12 reguleerib toetuse määramist ja maksmist. RTK lähtub toetuse määramisel taotluses sisalduvatest andmetest, §-s 9 sisalduvatest toetuse suuruse arvutamise alustest ning komisjoni ettepanekust. Taotlus võidakse rahuldada täielikult või osaliselt. Näiteks on osaline rahuldamine võimalik, kui mõni mitmest teenuseosutajatest on hinnatud mõnes aspektis nulliga ja nende tegevuse eest pole võimalik toetust määrata. Samuti rahuldatakse taotlus osaliselt kui taotleja küsib suuremat toetust, kui §-s 9 sätestatud tingimused võimaldaks määrata. Paragrahvis sätestatakse juhud, mil toetust ei määrata. Toetust ei maksta kui taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele või kui esitatud taotlus on puudustega, mis ei võimalda toetust määrata. Toetust ei määrata juhul, kui taotluse koondhinne jääb alla 11 punkti. Samuti ei määrata toetust juhul, kui taotlust on mõne § 11 lõikes 3 nimetatud kriteeriumi järgi hinnatud null punktiga, ega nende teenuste eest, mille osutajat on hinnatud mõne hindamiskriteeriumi järgi null punktiga. Nagu eespool selgitatud, on vaimse tervise teenuste rahastamisel oluline eelistada võimalikult põhjaliku ettevalmistusega teenuseosutajaid ja välistada toetuse jõudmine isikuteni, kelle ettevalmistus ei vasta ootuspärasele miinimumtasemele. Toetust ei määrata ka juhul, kui teenust või psühholoogilist abi osutatakse üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena ega teenuste eest, mida juba rahastatakse riigieelarvest muul viisil. Näiteks nimetatud tugispetsialistide tegevust peaks KOV koolipidajana rahastama riigieelarvest saadavast selleks ettenähtud tulust. Ka ei maksta KOV-ile täiendavat toetust juhul, 5 kui KOV on juba saanud maksimaalses määras toetust ja komisjon ei pea seatud piire ületava toetuse määramist põhjendatuks. Kalendrikuul, mil komisjoni ettepanek taotluste rahuldamiseks ületab eelarve jääki, rahuldab toetuse andja taotlused hindepunktide alusel koostatava paremusjärjestuse alusel kuni eelarve ammendumiseni. Paremusjärjestuses asetub kõrgema koondhindega taotlus kõrgemale kohale. Võrdsete koondhinnetega taotluste korral asetatakse paremusjärjestuses kõrgemale kohale taotlus, mille teenuste koosluse vastavust määruse eesmärgile on hinnatud kõrgemalt. Kui kõik nimetatud kriteeriumid on võrdsed, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse toetuse summa ja toetuse saaja toetuse kasutamisega seotud kohustused. Otsuse vastuvõtmisele järgneva kahe tööpäeva jooksul edastab RTK otsuse e-toetuse keskkonna kaudu taotlejale. Toetus makstakse taotluses märgitud pangakontole kümne tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmisest. Paragrahvis 13 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ning teavitama RTK-d, kui asjaolud, mille alusel toetus määrati, muutuvad oluliselt. Toetuse saaja võib toetusperioodil muuta toetuse määramise aluseks olevaid teenuse osutajaid ja osutatavate teenuste mahte üksnes RTK kirjalikul nõusolekul. Näiteks juhul, kui vahetatakse teenuseosutajat, tuleb tagada, et ka uus teenuseosutaja vastaks täielikult tingimustele, mille alusel toetus taotlejale määrati. Teenuse mahtude ja proportsioonide alusel hindab komisjon teenusekoosluse eesmärgipärasust ja kooskõla määruse eesmärgiga – mahtude muutudes võib muutuda oluliselt ka vastavus meetme eesmärgile. Näiteks ei saa olla aktsepteeritav laiale populatsioonile suunatud psühholoogilise nõustamisteenuse kooskõlastamata asendamine väga kitsale sihtrühmale suunatud teenusega. KOV peab teenuse osutamise alustamisel teavitama oma elanikke teenustest ja nende osutamise korraldusest. Seejuures on KOV vaba valima ise kanalid, mille kaudu infot sihtrühmadele edastatakse. Paragrahv sätestab toetuse andja või tema volitatud isiku õiguse kontrollida toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust. Seetõttu peab toetuse saaja toetuse kasutamise kohta pidama arvestust vastavalt raamatupidamise seadusest tulenevatele nõuetele, pidades seejuures eraldi kuluarvestust toetuse maksmise aluseks olevate tegevuste kohta. Taotlejad ei pea aruande esitamisega samaaegselt esitama kuludokumente, kuid on kohustatud seda tegema RTK nõudmise korral. RTK-l on õigus kaalutleda, kas kuludokumentide esitamist nõutakse üksnes juhul, kui on kahtlusi aruandes esitatud andmete tõepärasuses, tehakse seda pisteliselt või muudest kriteeriumitest lähtudes (nõudes näiteks kuludokumente kõikidelt teatava suurusega toetuse saajatelt). Kuludokumentide universaalne väljanõudmine kõikidelt toetust saanud KOV-idelt või nende ametiasutustelt ei pruugi olla halduskoormuse seisukohalt mõistlik ja peaks toimuma riskide hindamise põhiselt. Paragrahv sätestab toetuse saajale kohustuse esitada 20 tööpäeva jooksul arvates toetusperioodi lõppemisest e-toetuse keskkonna kaudu toetuse kasutamise aruanne. Toetuse saaja peab aruandes andma ülevaate teenuse kasutamisest, sh teenuse kasutajate ja kohtumiste arvust ning teenuse osutamisega kaasnenud kulust. Kui tegelikud kulud, mille eest toetust taotleti, on välja makstud toetusest väiksemad, peab toetuse saaja toetuse summa ja tegeliku kulu vahe toetuse andjale tagasi maksma. Paragrahv 14 sätestab juhud, mille korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks või toetus nõutakse tagasi. See on asjakohane, kui toetuse saaja või teenuse osutaja on rikkunud teenuse osutamisel isikuandmete kaitse nõudeid, teenust osutatakse ebaprofessionaalselt või kutse-eetika nõudeid rikkudes või teenuse osutamise korraldus ei vasta taotluses märgitule. Toetuse saaja võib ka vabatahtlikult toetusest loobuda. Toetus nõutakse tagasi ka juhul, kui toetuse saaja ei tagasta vabatahtlikult tagasimaksmisele kuuluvat kasutamata jäävat toetust või ilmnevad asjaolud, mille kohaselt taotlust ei oleks rahuldatud. Paragrahv 15 reguleerib otsuse või toimingu vaidlustamist. Vaidlustamise korral võib taotleja esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 6 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) õigusega. Tegemist ei ole vähese tähtsusega abi ega riigiabi andmisega, vaid KOVi haldusülesande toetamisega riigieelarvest, tegemist ei ole ettevõtluse ega majandustegevuse toetamisega. Määrusega parandatakse psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi kättesaadavust KOVides. Meede võimaldab katta edukatest taotlejatest KOVide kulud toetusega ja suurendada KOVide valmidust pakkuda vaimse tervise teenuseid. Vaimse tervise teenuste pakkumine elanikele, kelle abivajadust ei ole hinnatud, on KOVide vabatahtlik ülesanne, mida on ilma toetusmeetmeta pakkunud vaid mõned KOVid. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega mõjutatav(ad) sihtrühm(ad) Määruse rakendamisel on potentsiaal mõjutada KOVe (79) ja Eesti elanikke, kaudsemalt mõjutatakse vaimse tervise teenuseid pakkuvaid organisatsioone (tõenäoliselt 60-80) ja nende personali (suurusjärk 100–140). 2023. aastal kasutas vaimse tervise teenuse toetust ligi 60% kõikidest KOV-idest. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Määruse rakendamise keskne eesmärk on leevendada järjestikuste kriiside negatiivset mõju Eesti elanike vaimsele tervisele. Selleks parandatakse psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi kättesaadavust KOVides. Arvestades toetuse kuluga 2424,46 eurot iga 7000 elaniku kohta kalendrikuus, võimaldab toetusmeede eelarvega 1 000 000 tagada teenusepakkumise võimekuse arvestuslikult populatsioonile suurusega 240 603 elanikku (s.o (1 000 000 eurot / (2424,46 eurot x 12 kalendrikuud)) x 7000). Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meetmest saavad otsest kasu ca 60% KOVide elanikud, on meetme otsene mõju vahetutele abisaajatele väga suur. Toetusmeetme toel luuakse toetusperioodi ajaks kogukonna tasandil kas peamine või täiendav uks, et siseneda vaimset tervist toetavate teenuste süsteemi. Tõenäoliselt ei kaasne määruse rakendamisega ebasoovitava mõju riski. Mõju majandusele ja regionaalarengule Määruse rakendamine lisab vaimse tervise teenuste valdkonda ligi 1 000 000 eurot ning võib aidata luua toetusperioodiks kümneid täiendavat töökohti. Toetusmeede on disainitud toetuse ülempiiriga – sel moel loob meede enam väärtust madala keskmise töötasuga piirkondades ja võib avaldada positiivset mõju töökohtade loomisele peamistest tõmbekeskustest kaugemal asuvates KOVides. Tõenäoliselt ei kaasne määruse rakendamisega ebasoovitava mõju riski. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Meetme otsene eesmärk on parandada kohalikul tasandil psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse abi kättesaadavust. Meede suurendab tõenäoliselt KOVide valmidust jätkata vaimset tervist toetavate teenuste pakkumisega. Vaimse tervise teenuste pakkumine elanikele, kelle abivajadust ei ole hinnatud, on KOVide vabatahtlik ülesanne, mida enne 2022. aastat pakkusid iseseisvalt vaid mõned KOVid. Kogukondlike vaimse tervise teenuste arendamine võimaldab pakkuda abi elanikele, kelle vaimse tervise olukord ei vaja veel kliinilist sekkumist, kuid kellel võib ilma õigeaegset abi saamata kujuneda välja vaimse tervise häire. Vähenenud eelarveliste vahendite olukorras tuleb rakendada taotlejatele 30% omaosalust, et saaks jätkata teenuse toetusega enam-vähem samas mahus. Omaosaluse tõttu võivad toetust taotlema tulla vähem omavalitsusi. 7 Määruse rakendumise mõju saab hinnata keskmiseks. Kuigi meedet kasutavate KOVide osakaal jääb tõenäoliselt üle poole (45–55 KOVi), on mõju tõenäoliselt suur neis KOVides, kus meede rakendub. Meetme edukas rakendamine võimaldab toetusmeedet järgnevatel aastatel skaleerida ja täpsemalt sihtida ning toetada järgnevatel aastatel vaimse tervise teenuseid, mis loovad enim väärtust. Valdkonnad, mida meede ei mõjuta Määruse rakendamine ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega elu- ja looduskeskkonnale. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust rahastatakse 2024. aasta riigieelarve seadusega Sotsiaalministeeriumile tervist toetavate valikute programmi vaimse tervise edendamise tegevuseks eraldatud vahenditest. Toetusmeetme rahastamiseks on 2024. a eelarves kavandatud 1 000 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse tingimused võimaldavad taotleda toetust tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a tehtud kulude eest. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Psühholoogide Liidule. 8  Rahandusministeerium Meie 02.01.2024 nr 1.2-2/2-1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri määruse „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele 2024. aastal“ eelnõu. Eelnõu koos seletuskirjaga on kättesaadav eelnõude infosüsteemis (EIS). Palume kooskõlastus või arvamus esitada hiljemalt 19.01.2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Psühholoogide Liit Kaidy Aljama 59137973 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952