Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS 29.12.2023 nr 70 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruses nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2023. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 101, 17.03.2023, lk 3–46, edaspidi riigiabi ajutine raamistik) osa 2.1 tähenduses või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12, edaspidi VTA määrus) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“; 2) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „kahte“ arvuga „2,25“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) elektrifitseerimine – antud määruse mõistes teiste energiaallikate asemel elektrienergia kasutuselevõtt või fossiilsel energial töötava seadme asendamine elektril töötava seadmega;“; 4) paragrahvi 8 lõike 5 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) toetatava tegevusega seotud ehitis ja selle alune maa on taotleja omandis või ehitise alusele maale on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus, isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 3) kui toetatav seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või kasutuses punktides 2 või 2¹ sätestatud tingimuste kohaselt.“; 5) paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) toetatava tegevusega seotud ehitise kasutamiseks on taotleja sõlminud kirjaliku üüri- või rendilepingu tähtajatult või vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, või käesolevas punktis sätestatud nõuete täitmist võimaldava eellepingu, kui nimetatud ehitis on valmimisel;“; 6) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. detsember 2023“ tekstiosaga „30. juuni 2024“; 7) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv „200 000“ arvuga „300 000“; 8) paragrahvi 10 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi VTA määruse kohaselt, ei tohi see abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. (6) Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023, lk 1–12), ei tohi talle mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul nimetatud määruse ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 750 000 eurot.“; 9) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Toetust ei saa taotleda äriühing, kelle taotluses sisalduv projekt on seotud fossiilkütuse kasutamisega.“; 11) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui toetust taotletakse, et osta § 7 lõikes 2 nimetatud seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, esitatakse koos taotlusega § 8 lõike 5 punktides 2 või 2¹ sätestatud nõude täitmist tõendav leping, kui ehitis ei ole taotleja omandis. Hoonestusõiguse, isikliku kasutusõiguse või kasutusvalduse seadmise lepingu esemeks oleval kinnisasjal peab asuma ehitis, milles seade asub või kus seadet kasutatakse.“; 12) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) paragrahvi 8 lõike 5 punktis 21 sätestatud nõuete täitmist võimaldav eelleping, kui ehitis on valmimisel.“; 13) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui toetust antakse ajutise riigiabi raamistiku alusel otsustab vahendusasutus toetuse andmise 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, kuid hiljemalt 30. juunil 2024.“; 15) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Taotluse rahuldamise otsuses nähakse kõrvaltingimusena ette üüri- või rendilepingu esitamise kohustus, kui taotlusega esitati § 8 lõike 5 punktis 2¹ sätestatud eelleping.“; 16) määrust täiendatakse 8. peatükiga järgmises sõnastuses: „8. peatükk Määruse rakendamine § 28. Määruse rakendamine 2024. a jaanuaris vastu võetud § 2 lõikes 1 tehtud muudatusi rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a“. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  21.12.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Eelnõuga pikendatakse ajutise kriisiabi raamistiku alusel toetuse andmise võimalust kuni 30. juunini 2024. Ühtlasi parandatakse seni määruse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna äriarenduse ja ekspordi valdkonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene sisaldab määruse muudatusi ning teine jõustumissätet. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse § 2 lõikeid 1 ja 2 ning sätestatakse, et riigiabi ajutise raamistiku alusel antav riigiabi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi lõppsaaja kohta ületada 2,25 miljonit eurot. Varem kehtis määr 2 miljonit eurot. Samuti uuendatakse viide VTA määrusele. Eelnõu § 1 punktiga 3 defineeritakse termin elektrifitseerimine. Seni on mõiste tekitanud taotluste menetlemisel segadust. Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5 laiendatakse võimalusi toetust taotleda ka neil ettevõtjatel, kel on isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus ehitisele ja selle alusele maale või kellel on sõlmitud üüri-või rendileping. Seni piiras § 8 lõike 5 punkti 2 sõnastus taotleja investeeringuobjekti ainult omandi- või hoonestusõiguse olemasoluga. Samuti fikseeritakse ajapiirangu algus taotluse e s i t a m i s e kuupäevaga, kuna viidatud lepingud on nõutud koos taotlusega. Senine sõnastus määras lepingu kestuse alates taotluse rahuldamise kuupäevast, ent taotluse rahuldamise kuupäev ei saa olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. Selguse huvides lisatakse, et aktsepteeritav on lisaks tähtaegsele ka tähtajatu üüri- või rendileping. Praktikas on kerkinud vajadus käsitleda juhtumeid, kus ehitis, kuhu soovitakse toetuse abil omandatav seade paigaldada või seda ehitises kasutada, on alles valmimas. Ehitamisega peab olema alustatud. Sellisel juhul sõlmitakse eelleping. Eelnõu võimaldab ka eellepingu esitamist, kui ehitis on alles valmimisel, mistõttu ei ole võimalik sõlmida veel üüri- ega rendilepingut. Eelnõu punktiga 6 pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi poole aasta võrra, võimaldamaks taotlejal kuni 30. juunini 2024 taotleda toetust ka riigiabi ajutise raamistiku alusel. Eelnõu punktiga 7 tõstetakse maksimaalne toetussumma VTA alusel 300 000 euroni. Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 10 lõikeid 5 ja 6 tulenevalt vähese tähtsusega abi andmist reguleerivate määruste jõustumisest 01.01.2024. Eelnõu punktidega 9 ja 10 võimaldatakse toetust taotleda, kui taotleja põhi- või kõrvaltegevusala on seotud fossiilkütustega, kuid projekt ei ole fossiilkütusega seotud. Säte laiendab võimalike taotlejate ringi. Samas ei leevendata nõudeid, kuna taaste ja vastupidavuskava nõuded fossiilkütuste välistamise osas jäävad endiselt kehtima. Projekti seotus fossiilsete kütustega tähendab, et ei toetata projekte ega tegevusi fossiilsete kütuste tootmiseks, töötlemiseks, ladustamiseks jm käitlemiseks. Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 12 lõiget 3, mille kohaselt tuleb esitada nõuetekohane leping, sealhulgas eelleping, kui ehitist alles ehitatakse. Oluline on, et ehitamisega on alustatud. Eelnõu punktiga 12 lisatakse taotlusega esitatavate dokumentide loetellu eelleping, juhul kui see on asjakohane. Eelnõu punktiga 13 tehakse tehniline parandus, kuna viidatavaid punkte kehtivas määruses enam ei ole. Eelnõu punktiga 14 muudetakse otsuse tegemise tähtpäeva tulenevalt riigiabi ajutise raamistiku kehtivuse pikenemisest poole aasta võrra, võimaldamaks taotlejal ka pikemalt toetust taotleda. Samuti kaotatakse piirang, mis ei luba teha otsuseid enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. Kuna riigiabiluba on olemas, pole piirang enam asjakohane. Eelnõu punktiga 15 nähakse, et taotluse rahuldamise otsuses märgitakse kohustusliku kõrvaltingimusena üüri- või rendilepingu esitamise kohustus, kui esitati eelleping. Eelnõu paragrahvi 2 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2024. a. Nimetatud kuupäeval jõustuvad vähese tähtsusega abi andmist reguleerivad määrused, mistõttu tõuseb ka VTA alusel antav toetuse maksimaalne summa 300 000 euroni. Samuti pikeneb ajutine kriisiabi raamistik, mis varasemalt kehtis kuni 31.12.2023, ent mida pikendati kuni 30.06.2024. Muudatuse alusel on võimalik taotlejatele toetust anda ajutise kriisiabi raamistiku alusel samuti kuni 30.06.2024. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 2023/2831, 15.12.2013, lk1–12); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75); 3. Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2023. aasta teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 101, 17.03.2023, lk 1–46). 4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud ja määruse mõjud Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab taotlejaid, võtab vastu taotlusi, analüüsib, kas toetuse andmine on riigiabi või vähese tähtsusega abi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab välja ja vajaduse korral nõuab toetusi tagasi. Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes meetme senise rakendamisega. Mõjud ettevõtlusele on positiivsed, kuna pikeneb ajutise kriisiabi raamistiku alusel toetuse taotlemise võimalus ning kasvab VTA piirmäär. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Tulenevalt asjaolust, et 1. jaanuarist 2024 hakkab kehtima vähese tähtsusega abi andmist reguleeriv määrus nr 2023/2831 ning tagamaks riigiabi jätkuva andmise ajutise kriisiabi raamistiku alusel, rakendatakse § 2 lõikes 1 tehtud muudatust 1. jaanuarist 2024. a. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.  Lisa: Märkustega arvestamine Märkuse esitaja Arvestatud/Mittearvestatud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kooskõlastas vaikimisi Riigi Tugiteenuste Keskus 1. Ettepanek uuendada ka vähese tähtsusega abi andmise Arvestatud. aluseid, sest alates 1. jaanuarist 2024 hakkab kehtima uus VTA määrus (EL) 2023/2831 2. Eelnõu punktiga 2 lisatakse termin Arvestatud. Termini "elektrifitseerimine", mis on teiste energialiikide asemel selgitust muudetud. elektrienergia kasutuselevõtt või fossiilsel energialiigil töötava seadme asendamine elektril töötava seadmega. Palun täpsustada mida on mõeldud "fossiilse energialiigi all". Peamised energialiigid on soojusenergia ja elektrienergia, ka võrgust pärit elekter võib olla fossiilset energiaallikat kasutatava segu puhul fossiilne energialiik. Kas silmas on peetud, et fossiilne soojusenergia seade asendatakse elektril põhineva seadmega või on silmas peetud, et fossiilsel energiaallikal põhinev seade asendatakse elektriseadmega ja ka sellisel juhul peaks tarbitav elekter põhinema taastuvenergia allikal? Palun täpsustada. 3. Eelnõu punktiga 7 lisatakse täiendav lõige: (4¹) Toetust Kaalusime ettepanekut, ei saa taotleda äriühing, kelle taotluses sisalduv projekt on kuid leidime, et sobib ka § seotud fossiilkütuse kasutamisega. Kuna § 11 kehtestab nõuded 11 juurde, kuna täpsustab taotlejale, kuid see tingimus on seotud pigem toetatava ka nõudeid taotlejale. tegevuse ja taotlusega, siis sobituks see paremini § 7 juurde. Sellisel juhul tuleks muuta ka sõnastust ehk ei toetata tegevusi, mis on seotud fossiilkütuste käitlemise ja kasutamisega. 4. Eelnõuga muudetakse mh maa või ehitise Arvestatud. Seletuskirja kasutusõiguse regulatsiooni. Seletuskirjast ei ilmne, miks täpsustatud. seatakse üürilepingule tähtajatu nõue, samas kui asjaõiguslikud kokkulepped võivad olla lühemad (5 või 7 aastat). Palun kaaluda tähtaegade ühtlustamist, sest ei ole proportsionaalne nõuda tähtajatut üürilepingut. 5. Seletuskirja EL õiguse kooskõla juures palun Kontrollitud. Parandatud. kontrollida viidet riigiabi ajutisele raamistikule. Kliimaministeerium Kooskõlastame määruse ettepanekuga muuta eelnõu punkti 2 Arvestatud. selliselt, et elektrifitseerimise mõiste selline selgitus oleks ainult antud määruse mõistes. Rahandusministeerium Kooskõlastas vaikimisi.