OTSUS

SA Ida-Viru Keskhaigla Tervise tn 1 16.01.2024 nr 11.2-4/24/35 31025 Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond Registrikood: 90003433 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiikonnas“ (projekti nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Meditsiinilised varustusmoodulid“ viitenumbriga 232588 (edaspidi riigihange nr 232588) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 11 384,24 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon; edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, § 22 lg 11 punkt 7, lõiked 12 ja 14, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokument (edaspidi KD). Vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile 7.1 kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. 1 Riigihangete seadus. Redaktsiooni jõustumise kp: 15.07.2020. Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.05.2022. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS- i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda. Toetuse saaja viis riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 232588 „Meditsiinilised varustumoodulid“ ning hankes esitati kokku neli pakkumust. 09.03.2021 otsusega tunnistati vastavaks kaks pakkumust ja kaks pakkumust lükati tagasi põhjendusel, et pakkumuse maksumus ületab oluliselt hanke eeldatavat maksumust. 09.03.2021 otsusega tunnistati edukaks Osaühing Balti Intermed (registrikood 10170298, edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) pakkumus maksumusega 114 993 eurot käibemaksuta. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 01.04.2021 edukaks tunnistatud pakkujaga Osaühing Balti Intermed HANKELEPINGU (edaspidi hankeleping) maksumusega 114 993 eurot (käibemaksuta). Rakendusüksus tuvastas riigihankes järgmise rikkumise: 1. Hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud standardeid, kuid lisatud ei ole märget „või sellega samaväärne“ 1.1. Rikkumise asjaolud Riigihanke nr 232588 tehnilise kirjelduse punktis 2.2.1 viidatakse, et hangitavate seadmete kogused ja täpsustatud tehnilised andmed on kirjeldatud Lisas 1. Lisa 1 on välja toodud ruumid, kus seadmed asuvad:  Seadmed palatis 1 (P0220) /…/ Peab olema tehases toodetud meditsiinitoode. Vastab direktiivile EU-93/42 EEC, euroopa standardile EN 60601-1 ja euroopa standardile EN ISO 11197meditsiinilised varustusmoodulid. Kui üle antav seade on IIa, IIb või III klassi meditsiiniseade, siis esitab Pakkuja pakkumuses tõendi koopia seadme registreerimise kohta Terviseameti meditsiiniseadmete andmekogus. Esitada tuleb õigustatud isiku (notified body) poolt välja antud tootesertifikaat.  Seadmed palatis 2 (P0222) /…/ Peab olema tehases toodetud meditsiinitoode. Vastab direktiivile EU-93/42 EEC, euroopa standardile EN 60601-1 ja euroopa standardile EN ISO 11197 meditsiinilised varustusmoodulid. Kui üle antav seade on IIa, IIb või III klassi meditsiiniseade, siis esitab Pakkuja pakkumuses tõendi koopia seadme registreerimise kohta Terviseameti meditsiiniseadmete andmekogus. Esitada tuleb õigustatud isiku (notified body) poolt välja antud tootesertifikaat.  Seadmed palatis 3 (P0224) /…/ Peab olema tehases toodetud meditsiinitoode. Vastab direktiivile EU-93/42 EEC, euroopa standardile EN 60601-1 ja euroopa standardile EN ISO 11197 meditsiinilised varustusmoodulid. Kui üle antav seade on IIa, IIb või III klassi meditsiiniseade, siis esitab Pakkuja pakkumuses tõendi koopia seadme registreerimise kohta Terviseameti meditsiiniseadmete andmekogus. Esitada tuleb õigustatud isiku (notified body) poolt välja antud tootesertifikaat.   Seadmed palatis 4 (P0225) /…/ Peab olema tehases toodetud meditsiinitoode. Vastab direktiivile EU-93/42 EEC, euroopa standardile EN 60601-1 ja euroopa standardile EN ISO 11197 meditsiinilised varustusmoodulid. Kui üle antav seade on IIa, IIb või III klassi meditsiiniseade, siis esitab Pakkuja pakkumuses tõendi koopia seadme registreerimise kohta Terviseameti meditsiiniseadmete andmekogus. Esitada tuleb õigustatud isiku (notified body) poolt välja antud tootesertifikaat.  Seadmed protseduuride ruumides (P0226) /…/ Peab olema tehases toodetud meditsiinitoode. Vastab direktiivile EU-93/42 EEC, euroopa standardile EN 60601-1 ja euroopa standardile EN ISO 11197 meditsiinilised varustusmoodulid. Kui üle antav seade on IIa, IIb või III klassi meditsiiniseade, siis esitab Pakkuja pakkumuses tõendi koopia seadme registreerimise kohta Terviseameti meditsiiniseadmete andmekogus. Esitada tuleb õigustatud isiku (notified body) poolt välja antud tootesertifikaat.  Seadmed päevaravi palatis (P0227) Peab olema tehases toodetud meditsiinitoode. Vastab direktiivile EU-93/42 EEC, euroopa standardile EN 60601-1 ja euroopa standardile EN ISO 11197 meditsiinilised varustusmoodulid. Kui üle antav seade on IIa, IIb või III klassi meditsiiniseade, siis esitab Pakkuja pakkumuses tõendi koopia seadme registreerimise kohta Terviseameti meditsiiniseadmete andmekogus. Esitada tuleb õigustatud isiku (notified body) poolt välja antud tootesertifikaat. Nimetades riigihanke nr 232588 tehnilise kirjelduses standardeid ilma, et oleks lisatud juurde märge „või sellega samaväärne“, on hankija rakendusüksuse hinnangul rikkunud RHS § 88 lõikest 3 tulenevat kohustust. 1.2 Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on rakendusüksusel selgitanud 26.05 ja 31.05.2023 järgnevat: „Tehnilise kirjelduse koostamisel ei ole hankija sätestanud nõudeid ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, päritolu ega tootmisviisi ja on lähtunud nõuete kehtestamisel Terviseameti poolt peetava meditsiiniseadmete registris registreeritavatele meditsiiniseadmetele esitatavatest nõuetest. Seoses sellega, et hangitavad meditsiiniseadmed kuulusid registreerimisel (Euroopa Liidu riigis) EV Terviseameti meditsiiniseadmete registris ja Euroopa Liidu samaväärsust ei märgitud. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/745 Artikkel 8 Harmoneeritud standardite kasutamine Seadmed, mis on vastavuses asjakohaste harmoneeritud standardite või nende standardite asjakohaste osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses käesoleva määruse nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad..“. Järelevalvemenetluse raames toetuse saaja täiendavaid seisukohti ja selgitusi ei lisanud. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Vastavalt RHS-is sätestatule peab hankija tehnilise kirjelduse koostamisel võimalusel võtma aluseks vastavas valdkonnas kehtivad normid. Kui tehniline norm vastavas valdkonnas puudub, võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks üldtunnustatud standardid ja tehnilised tunnustused vastavalt RHS § 88 lg 2 punktides 1-7 esitatud järjekorrale. Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS § 88 lõikest 3 tulenevat kohustust. RHS § 88 lõige 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne“. Tegemist on selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Seda isegi juhul, kui standardi järgimine on konkreetse asja, teenuse või ehitustööde teostamise puhul kohustuslikuna ette nähtud mõnes teises, vastavat valdkonda reguleerivas õigusaktis. Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ja Euroopa Komisjoni juhendites. Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lõike 3 punktis b on sätestatud: „Ilma et see piiraks kohustuslike siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas, sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse järjekorras Euroopa standardeid ülevõetavatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele viitele lisatakse märge „või samaväärne”.“ Samuti on tehnilise kirjelduse koostamist, s.h standardeid puudutavaid reegleid selgitatud Euroopa Komisjoni juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“2 Tutvudes juhendi lehekülgedes 34-35, 64, 78-79 ja 90 tooduga saab järeldada üheselt, et standardi järgmise nõue ilma märketa „või samaväärne“ ei ole aktsepteeritav. Riigihankes nr 232588 on hankija osaliselt jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3 sätestatud tingimuse lisada tehnilises kirjelduses viidatud meditsiiniseadmetele loetletud standarditele märke „või sellega samaväärne“. Rakendusüksus möönab, et spetsiifilisi meditsiiniseadme soetusel ei pruugi alati olla võimalik kirjeldada kõiki nõudeid ja tingimusi ilma konkreetset standardit või juhist nimetamata. Sellises olukorras võib hankija vastavalt RHS § 88 lõikele 3 tehnilises kirjelduses nimetada ka konkreetseid standardeid, kuid on kohustatud juurde lisama märke “või sellega samaväärne”. Antud juhul ei ole hankija aga eelviidatud sättest lähtunud ega nõutavat märget lisanud. Rakendusüksus leiab, et pakkujatel ei olnud riigihanke alusdokumentidest võimalik üheselt aru saada kõigi standardite osas samaväärsete standardite alusel pakkumise lubatavusest, kuivõrd vastav märge nende standardite juures puudus. RHS § 88 lõike 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas peab hankija kaalutlusõigust teostades järgima teatavaid piire, st oma otsuste tegemisel lähtuma lisaks eriregulatsioonile ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (RHS § 3). Hankijal tuleb ettevõtjaid kohelda võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja proportsionaalselt (RHS § 2 lg 1 ja § 3 p 1). Need põhimõtted on just tehniliste kirjelduste 2 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete-valdkon koostamisel olulise tähtsusega, arvestades tehniliste kirjelduste väljavalimisega ja sõnastamisega seotud diskrimineerimise ohtu (EK C-368/10, p 62). Tehnilised kirjeldused peavad võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ning tuleb koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 74 ja art 18 lg 1 teine lõik ning direktiivi 20014/25/EL põhjendus 83 ja art 36 lg 1 teine lõik). Riigihankes peab olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel. Seega tuleb tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Samaväärsete lahenduste ja juhiste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile. Seega viidates Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile peab hankija kaaluma ja lubama esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Kuivõrd erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi, siis konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ võib piirata hankes osalevate pakkujate ringi. Hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahenduste ja juhistega. Ei ole välistatud, et hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem, kui hankija oleks võimaldanud hanke tehnilises kirjelduses sisalduvas detailplaneeringus nimetatud standardite osas pakkuda samaväärseid lahendusi. Rakendusüksus ei tuvastanud riigihanke nr 232588 muudes alusdokumentides, et hankija oleks RHS § 88 lg 2 nimetatud standardite kasutamise korral lisanud märke „või sellega samaväärne“. Seega on täitmata RHS § 88 lõikes 3 tulenev nõue. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et nimetades hanke alusdokumentides kindlaid standardeid ilma märget „või sellega samaväärne“ juurde lisamata, on toetuse saaja eiranud RHS § 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustusi. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel. Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 7 toodud asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui hankemenetluse korraldamiseks koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset kohtlemist. Ühendmääruse § 22 lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus peab otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks 10-protsendilise määra kohaldamist. Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et riigihankes nr 232588 esitas pakkumuse neli ettevõtjat, mistõttu oli tagatud konkurents. Kuivõrd tegemist ei olnud rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, siis võib eeldada, et välispakkujate huvi antud hanke vastu võis olla vähene või isegi olematu, järelikult rakendusüksuse hinnangul tuleb rakendada finantskorrektsiooni 10%. Ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 7 ning lõike 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega peab üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida rakendusüksus võib üksnes erandkorras, konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas 10 või 5 protsendile. Eeltoodud seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel.” Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud hanke läbipaistvuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist madalam olema. Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr C(2019) 3452 p 2.2 alapunktile 11 tuleb selliste tehniliste kirjelduste kasutamine, mis on ettevõtjate juurdepääsu piiravad, kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Komisjon on rõhutanud, et see kehtib näiteks juhtudel, mil on nõutud konkreetseid kaubamärke või standardeid. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve ja/või siseturu mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 7 ning lõike 12 alusel 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 232588 hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra.  2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 232588 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuses nr 4 Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ KDs 108 kokku abikõlblikus summas 113 842,44 eurot. Lähtudes otsuses tehtud järeldustes ning võttes aluseks ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 7 ning lõike 12 loeb rakendusüksus eelloetletud kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 11 384,24 eurot (113 842,44 *10%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 8 538,18 eurot ja omafinantseering 2 846,06 eurot. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas toetuse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr 2014-2020.2.04.19-0085 eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale proportsioonile. 3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 19.12.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 03.01.2023. Toetuse saaja esitas 09.01.2024 arvamuse, mille kohaselt hankija tunnistab eksimust ning põhjendab järgnevalt: „Hankija on seisukohal, et meditsiiniseadme hankes viitenumbriga 232588 RHS § 88 lõikest 3 tuleneva kohustuse rikkumine ei tinginud RHS § 88 lõikes 7 sätestatud kohustuse rikkumist ja seda põhjusel, et hanketingimustes sätestatud standardid vastasid EL-i õigusaktidega meditsiiniseadmetele kehtestatud nõuetele ning EL-i õigusaktidele mittevastavaid meditsiiniseadmeid ei oleks hankijal võimalik kasutusele võtta.“ Rakendusüksus on otsuse punktis 1.3 selgitanud, et juhul, kui tegemist on spetsiifiliste meditsiiniseadmetega, siis ei pruugi alati olla võimalik kirjeldada kõiki nõudeid ja tingimusi ilma konkreetset standardit või juhist nimetamata. Sellises olukorras võib hankija vastavalt RHS § 88 lõikele 3 tehnilises kirjelduses nimetada ka konkreetseid standardeid, kuid on kohustatud juurde lisama märke “või sellega samaväärne”. 4. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ 11 384,24 eurot, millest toetus moodustab 8 538,18 eurot; 2. vähendada kuludokumendis tunnusega 108 riigihankega nr 232588 seotud abikõlblikku kulu 10% võrra ehk summas 11 384,24 eurot; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas“. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Merike Kraam 6632027 [email protected]