OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla J. Sütiste tee 19 16.01.2024 nr 11.2-4/24/34 13419, Harju maakond, Tallinn Registrikood: 90006399 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus)1 teeb meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine” raames otsuse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektile „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ (projekti nr 2014- 2020.2.04.17-0072; edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 249910 „Tõmbekapid ja bioohutuskapid“ (edaspidi hange nr 249910) osa 4 kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses2 (edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 9777 eurot, sh toetus 7524,38 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“3 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 22 lg 1, lg 11 p 11, lg 12, tervise- ja tööministri 27.03.2015 määruse nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) § 27 lg 1, samuti Rahandusministeeriumi 18.09.2017 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsus nr 9.2- 4.3/14-20/11/433 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus), projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1 Alates 01.04.2020. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Rahandusministeeriumi asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri 2 Kuni 13.08.2022 kehtinud redaktsioon 3 Lähtuvalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2023 otsusest nr 5-23-2 kohaldab rakendusüksus vaidlusalusele rikkumisele projekti toetuse rahuldamise otsuse andmise ajal kehtinud ühendmääruse regulatsiooni, s.o kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsiooni.  1. Hanke nr 249910 osas 4 on tunnistatud vastavaks ja edukaks riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastav pakkumus 1.1.Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis 08.06.2022 avatud hankemenetlusena läbi nelja osaga rahvusvahelise hanke nr 249910. Antud hanke juurde registreerus 12 ettevõtet. Hanke osale 4 „Läbiantav märgarhiiv“ esitati üks pakkumus Innomed OÜ poolt, mis ka vastavaks ja edukaks tunnistati. Innomed OÜ-ga sõlmiti 08.09.2022 raamleping nr 1.2-13/6252-1 maksumusega kuni 60 000 eurot (ilma käibemaksuta), mille alusel sõlmiti 16.09.2022 hankeleping nr 1.2-13/6382-1 summas 48 885 eurot (millele lisandub käibemaks). Hanke nr 249910 osas 4 on seatud mh järgmine pakkumuse vastavustingimus: „Pakkuja poolt pakutava läbiantava märgarhiivi tootja peab olema teostanud viimase 3 aasta jooksul (2019 - 2022) kokku vähemalt 6 roostevabast terasest haigla või mõne muu meditsiiniasutuse mööbli projekti (kapid, või protseduuri kärud või töötasapinnad koos valamuga või töölauad). Pakkuja esitab nimekirja tootja poolt viimase 3 aasta jooksul teostatud projektidest koos teise poole kontakt andmetega, et hankija saaks kontrollida nõudele vastavust. (Vabas vormis dokument) Hanke osas 4 ainsa pakkumuse esitanud Innomed OÜ pakkumuses on eelmainitud vastavustingimuse täitmise tõendamiseks esitatud firma KUGEL medical GmbH & Co. KG dokument nimega „Reference List“4, milles oleva teabe kohaselt on antud firma tegutsenud meditsiini valdkonnas alates 1995. aastast 20 aastat (s.o 2015. a seisuga) ning lisatud on üle mitmesaja kliendi nime, kuid pole teavet nimetatud klientidele projekti teostamise aja või täpsema sisu kohta. Antud faili lõpus on viide „as of September 2017“ ehk 2017. aasta seisuga. Eelnevast tulenevalt saab järeldada, et nimetatud dokumendis välja toodud kliendid ja neile tehtud tööd on teostatud 2017. aastal või varem. Seega puudub Innomed OÜ esitatud pakkumuses hanke vastavustingimustes nõutud info selle kohta, et tootja on teostanud viimase kolme aasta (2019-2022) jooksul vähemalt 6 roostevabast terasest haigla või mõne muu meditsiiniasutuse mööbli projekti, kuna esitatud andmed ei sisalda tingimustes nõutud perioodi ega täpsemat infot projektide sisu kohta. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) kehtestatud tingimustele, on toetuse saaja rikkunud RHS § 114 lõiget 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.2.Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja põhjendas 18.09.2023 esitatud vastuses pakkumuse vastavaks tunnistamist järgmiselt: „Tegu on antud valdkonnas tegutseva ja tuntud suurtootjaga. Lugesime nõude täidetuks failis toodud referentside kogusest tulenevalt. Arvestades pakkuja pikaaegset kogemust ja tegutsemist turul, ei tekkinud hankijal kahtlusi, et pakkuja ei täidaks tingimust.“ Toetuse saaja selgitas 08.11.2023 vastuses tootja nõuetele vastavuses veendumist veel järgmiselt: „Hankijal oli sel ajal veendumus, sest hankija on hanke ettevalmistamise käigus kaardistanud turgu ning hinnanud potentsiaalsete pakkujate suutlikust täita kriteeriume. Üks eeldatavatest pakkujatest, kelle osas hinnati ka kehtestatavate nõuete täitmist, oli Innomed OÜ.“ Toetuse saaja esitas 22.11.2023 tootja firma KUGEL medical GmbH & Co. KG dokumendi „Reference List. Documentation to Reference Projects“, milles on toodud välja, et antud firma on pakkunud oma teenuseid alates 1995. aastast 27 aastat (s.o 2022. a seisuga) ning lisaks on 4 Fail nimega „4_12_5_KUGEL_medical_References_2017_-_WEB“ kirjeldatud 25 teostatud projekti, kuid puudub nimetatud projektide teostamise aasta. Toetuse saaja edastas ka kirjavahetus eduka pakkuja ja tootja vahel, milles tootja tõi välja, et andmekaitse piirangute tõttu ei saa nad avaldada teostatud tööde täpsemat aega. Toetuse saaja lisas 29.11.2023 veel järgmist: „Kahjuks, nagu nähtub esitatud kirjavahetusest, ei ole meil võimalik saada enam konkreetsemat tõendit täpsete kuupäevadega. Kogu olemasolev tõendus on esitatud.“ 1.3.Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS- i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes, ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel mh läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning punkti 2 järgi peab hankija võrdselt kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust RHAD-is esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-is esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD-is esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Vastavuse kontrolli etapis peab hankija jääma RHAD-is avaldatud tingimuste juurde ning kontrollima pakkumuste sisulist vastavust eelnimetatud tingimustele. Pakkumuste vastavuse sisuliselt kontrollimata jätmisel rikuks hankija hankemenetluse läbiviimise fundamentaalseid printsiipe ja seaks menetluses osalejad ebavõrdsesse olukorda. Hankija kohustus on järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, et soodustada tõelist konkurentsi riigihankes osalevate ettevõtjate vahel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, ning et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused. Kokkuvõttes peavad kõigi pakkujate esitatud pakkumustele kehtima samad tingimused. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks tingimusele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi. Selleks, et hankelepingu sõlmimine oleks kooskõlas RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, peab hankelepingu sõlmimine toimuma pakkumuse alusel, mis vastab kõikidele hankija poolt RHAD-is esitatud tingimustele. Käesoleval juhul ei vastanud vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumus tootja kogemuse osas esitatud nõuetele, kuna puudu oli vastavustingimuses nõutud teave viimasel kolmel aastal teostatud projektidest. Kui hankija on RHAD-is nõudnud pakkumuse koosseisus informatsiooni tootja kogemuse kohta teatud perioodil ja projektide osas, siis on ta vastava tingimusega ka ise rangelt seotud ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et pakkumuse saab vastavaks tunnistada lähtuvalt sellest, et tegemist on kogenud suurtootjaga, kuigi pakkumuses puudus nõutud teave. Pakkumuse saab RHS § 114 mõttes vastavaks tunnistada vaid juhul, kui pakkumus vastab kõigile RHAD-is esitatud tingimustele nii sisu- kui ka dokumendinõuete osas. Ka kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Kuna hankija on tunnistanud vastavaks ja edukaks RHAD-ile mittevastava pakkumuse, siis ei ole hankija käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ega kontrollitavalt ning on loonud edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra, koheldes isikuid ebavõrdselt. RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud hanke nr 249910 osas 4 edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi lükkama, kuna pakkumuses oli puudu nõutud teave tootja viimase kolme aasta kogemuse osas, mistõttu ei ole tõendatud RHAD-is kehtestatud tingimuste täitmine ei hankemenetluse ajal. Hankija ei esitanud kirjalikku tõendust eduka pakkumuse vastavuse osas ka hiljem. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud RHAD-is kehtestatud tingimustele, on hankija rikkunud RHS § 114 lõiget 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.4.Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud hanke nr 249910 osa 4 pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks hanke nr 249910 osa 4 läbiviimisel lähtunud RHS-ist, eelkõige kui toetuse saaja oleks kehtestanud hankes läbipaistvad tingimused ja kohelnud kõiki võrdselt. Kui teised hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et tegelikult piisab ka üldisemast infost tootja kogemuse osas, siis oleks võinud olla antud hankes rohkem kui üks pakkuja. Rakendusüksuse hinnangul esineb põhjendatud oht, et mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine tõi kaasa rahalise mõju, sest RHS-ist lähtudes oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja teise maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega. Antud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 11 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti juhul, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele. Sama paragrahvi lg 12 kohaselt võib lõike 11 punktis 11 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus peab antud rikkumise raskust hinnates põhjendatuks kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kuna tegemist on hanke tulemusi mõjutanud rikkumisega, sest ilma nimetatud rikkumiseta oleksid hanke nr 249910 osa 4 tulemused olnud teistsugused. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata, siis ei ole 25-st protsendist madalama finantskorrektsiooni määra rakendamine õigustatud. Ühendmääruse § 22 lg 11 p 11 ning lg 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega peab üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida rakendusüksus võib üksnes erandkorras, konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas 10-le või 5-le protsendile. Eeltoodud seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel.” Rakendusüksuse hinnangul ei esine antud rikkumise osas sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et käesoleval juhul rakendada 25-st protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Ka ühendmääruse seletuskirjas on välja toodud, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.5.Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 249910 osaga 4 seotud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 8 „Ehitisse paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine“ raames (KD nr 70) abikõlblikus summas 39 108 eurot. Lähtudes otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus hanke nr 249910 osaga 4 seotud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk 9777 eurot (39 108*25%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 7524,38 eurot ja omafinantseering 2252,62 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti taotluse rahuldamise otsust ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 09.01.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks. Toetuse saaja andis 09.01.2024 teada, et täiendavad kommentaarid puuduvad. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 9777 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 7524,38 eurot ja omafinantseering 2252,62 eurot; 2. vähendada KD-s nr 70 hanke nr 249910 osaga 4 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra ehk summas 9777 eurot; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 8 „Ehitisse paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine“ käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades; 4. muuta 18.09.2017 taotluse rahuldamise otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11/433 punkte 2-4 alljärgnevalt: 4.1. “2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 43 299 408,64 eurot.“; 4.2. „3. Toetuse määr on 76,96 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 33 323 224,89 eurot.“; 4.3. „4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 23,04 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 9 976 183,75 eurot.“; 5. vähendada järgnevates hanke nr 249910 osaga 4 seotud KD-des hüvitamiseks esitatud kulusid käesoleva otsuse alusel 25% võrra, mille tulemusel väheneb projekti eelarve vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele meetme määruse §-s 4, STS-is ja HMS-is sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams Toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Angeelika Põldaru 663 2093 [email protected]