Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 17. märtsi 2023. a käskkirja nr 44 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastava projekti "Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis" toetuse taotluse rahuldamise otsus“ muutmine

sotsiaalkaitseministri ning terviseministri 10.01.2024 käskkirja nr 11 Lisa 1 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Traumateadlikku lähenemise toetamine haridussüsteemis Projekti elluviimise periood 14.03.2023 – 30.04.2024 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Haridus- ja Noorteamet Projekti partner(id) Laste ja Noorte Kriisiprogramm MTÜ SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS........................................................................................................................................... 4 1.1. PROJEKTI SEOS RIIKLIKE/VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................... 4 1.2. PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE/PROGRAMMIDEGA................................................................. 4 1.3. PROJEKTI EESMÄRK ........................................................................................................................................................ 5 1.4. PROJEKTI TULEMUS ........................................................................................................................................................ 5 1.5. PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ................................................................................................................................... 5 1.6. PROJEKTI EELARVE.......................................................................................................................................................... 5 1.7. PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD ...................................................................................................................... 5 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 6 3. INDIKAATORID (VASTAVALT CONCEPT NOTE’ILE) ....................................................................................................... 9 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................ 10 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS .................................................................................................................................... 11 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ............................................................................................................. 11 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................... 12 8. LISAD ............................................................................................................................................................................. 14 2 Projekti „Traumateadlikku lähenemise toetamine haridussüsteemis“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. 3 1. Projektikirjeldus 1.1. Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega Eesti 2035 strateegias on sihiks seatud, et Eesti inimesed peavad kauem olema füüsiliselt ja vaimselt terved ning tegema tervist hoidvaid, riske vähendavaid ning elu- ja looduskeskkonda hoidvaid valikuid. Haridusvaldkonna arengukava aastani 2035 seab sihiks, et nüüdisaegne õpikäsitlus on rakendunud kõigil haridustasemetel ja -liikides. Õppeprotsess ja õppe sisu peavad toetama ennastjuhtiva õppija arengut, õpe peab võimestama nii õppijat kui ka õpetajat. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine toetab heade aine- ja erialateadmiste omandamist koos oskusega neid praktikas rakendada ning õpi-, koostöö- ja enesejuhtimisoskuste arengut. Selleks tuleb suurendada õppija vastutust oma õpingute eest ning luua vaimselt ja füüsiliselt turvaline ning liikumist soodustav õppekeskkond, mis toetab kõiki õppeprotsessis osalejaid.1 Noortevaldkonna arengukava aastani 2035 seab sihiks noorte vaimse tervise probleemide algpõhjuste kaardistamise ja terviklahenduste arendamise toetamise.2 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 seab eesmärgiks vaimse tervise edendamise läbi kvaliteetsete teenuste pakkumise 3Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud vaimse tervise roheline raamat seab eesmärgiks tagada ebasoodsate lapseeamõjude ja traumakogemusega lastele ja noortele vaimse tervise probleemide varajane ennetus ja tuvastamine ning sekkumine, samuti vaimse tervise teenuste, sh kriisiabi kättesaadavus vastavalt nende endi ja nende perede vajadustele. Vaimselt ja füüsiliselt turvalise õppekeskkonna tagamiseks on vajalik suurendada traumateadlikkust nii haridus- kui ka noortevaldkonnas. 1.2. Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega Haridus-ja teadusministeeriumi arengukavade rakendamiseks viiakse ellu haridus-ja noorteprogrammi 2023-2026, milles on tegevusena kirjeldatud kaasava hariduse edendamiseks õppekeskkonna parandamine nii koolides kui ka noorsootööasutustes. Tegevuse tulemusena on õppeasutused toetatud tuge vajavate õppijate kaasamiseks. Programmis on ka kirjeldatud, et olulise väljakutsena on lisandunud Ukraina kriis. Ukrainast sõjapõgenikena tulnud õppijate haridustee jätkumiseks tuleb pakkuda võimalusi õppimiseks nii alus- ja üldhariduses kui ka kutse- ja kõrghariduses, täienduskoolitustes, samuti osalemiseks huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös. Traumakogemusel on oluline mõju ka laste ja noorte toimetulekule koolis, mistõttu on oluline panustada sellesse, et iga laps saaks vajadusel haridussüsteemis traumateadlikku tuge. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik suurendada ka Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja4 kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlikke haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi. Rajaleidja kriisimeeskond on moodustatud üle-võrgustiku kuhu kuuluvad igast büroost spetsialistid. Kui pöördutatakse moodustatakse konkreetse juhtumi lahendamiseks meeskond haridus-ja noorsootööasutuses toimunud juhtumi lahendamiseks. Rajaleidjal on oma kriisimeeskonna tegutsemise töökord. Spetsialistidele kehtivad kvalifikatsiooninõuded5 ja pakutakse regulaarseid täiendkoolitusi. Rajaleidja kriisimeeskonna koosseisu kuulub 43 spetsialisti. 1 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_kinnitatud_vv_0.pdf 2 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035. https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2021-2035_kinnitatud_12.08.2035.pdf 3 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf 4 Rajaleidja on üle-eestiline võrgustik, mis pakub pöördujale tasuta nõustamisteenust. Rajaleidja spetsialistid annavad nõu lapsi haridusteel toetavale täiskasvanule, selgitavad välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema edukat haridusteed. Spetsialistid annavad soovitusi, kuidas lapse arengut ja toimetulekut paremini toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab. 5Haridus-ja teadusministri määrus nr. 3, 05.07.2022. Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded Viide: Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded–Riigi Teataja 4 1.3. Projekti eesmärk Projekti eesmärgiks on suurendada haridus- ja noorsootöö asutuste võimekust pakkuda lastele ja noortele traumateadlikku tuge ning suurendada Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlikke haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi. 1.4. Projekti tulemus Läbi on viidud koolitusprogrammid, mis toetavad traumateadlikku lähenemist nii haridus-kui ka noorsootööasutustes. Läbi on viidud koolitusprogrammid, mis toetavad Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja kriisimeeskonna võimekust toetada piirkondlike haridusasutuste tugispetsialistide meeskondi. Koolitusel osalejad täidavad mõne kuu möödudes tagasiside küsimustiku, milles hindavad kuivõrd kasutatakse koolitustelt saadud teadmisi. Valmib valdkondadeülene koostöömudel sekkumisteks kriisiolukordades haridusasutustes. Kriis on ootamatult tekkinud raske olukord haridusvaldkonnas, kus seni harjumuspäraselt kasutatud oskused ja võimed on ebaefektiivsed ning seetõttu on tavapärane töökorraldus võimatu või oluliselt takistatud. Sellisteks juhtumiteks võivad olla näiteks suitsiid, ootamatu mainekahju jmt. 1.5. Projekti vajalikkuse põhjendus Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse järgi on põhikooli ülesanne luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Krooniline ja traumaatiline stress mõjutavad aju arengut ning see on märgatav õpilaste akadeemilistes ja sotsiaalsetes pingutustes. Kui õpilane on stressis ning stressvastutuse ringe on aktiviseerunud võivad õpilase reaktsioonid olla mitte tavapärased ning haridustöötajatel on risk neid tegevusi vääralt mõtestada. Trauma mõju on võimalik vähendada ning laste toimetulekuvõimet parandada kui haridustöötajad ja kogukond tegutsevad vastutustundlikult. 6 Vene-Ukraina sõda on tinginud olukorra, et Eesti haridussüsteem peab toime tulema Ukraina sõjapõgenikega Eesti haridussüsteemis. 10. novembri seisuga 2022 on Eesti haridussüsteemis 8053 UA õppijat.7 Lisandunud õppijad on võimendanud juba varasemalt teada olnud kitsaskohta, et traumateadlik lähenemine haridusasutustes ei ole piisavalt teadvustatud ega ka rakendatud. 1.6. Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 170 972 eurot 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 30 171 eurot 15% 3 Omafinantseering 4 Eelarve kokku 201 143 eurot 100% 1.7. Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad Projekti otseseks sihtrühmaks on tugispetsialistid. 2021/2022 õppeaastal oli üldhariduskoolides 271 koolipsühholoogi ja 409 sotsiaalpedagoogi ametikohta. Esindusühingute kaudu kaasatakse 6 Morton, B. Kuidas trauma mõjutab käitumist klassis ja akadeemilist edukust? Eripedagoogika nr.56, oktoober 2018. 7 Haridussilm (2022). Veebiviide: https://www.haridussilm.ee/ee/valdkonnaraportid/ukraina-oppijad-eesti-hariduses 5 tugispetsialistid otseselt juhendmaterjalide ajakohastamise protsessi. Rajaleidja tugispetsialistid saavad koolitused, mille kaudu on neil omakorda võimalik toetada haridusasutustes tegutsevaid tugispetsialiste. Projekti kaudseks sihtrühmaks on haridus-ja noorsootööasutuste juhid, koolipidajad. 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Tegevus 1 Haridus- ja noorsootöö asutuste võimestamine, sh. haridus-ja noortevaldkonna töötajate toetussüsteemi arendamine. Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel ning koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ajakohastatakse kriisisekkumise võrgustiku koostöömudel haridusasutustele, valmivad juhendmaterjalid ning viiakse läbi infoseminarid haridus- ja noorsootööasutuste meeskondadele. Rajaleidja spetsialistid viivad piirkondades läbi Teaching Recovery Techniques (TRT) mudelile baseeruvaid koolitusi tugispetsialistidele (eelkõige sotsiaalpedagoogid ja koolipsühholoogid). Antud spetsialistid on TRT väljaõppega. Täiendkoolituse mõjususe hindamisel tehakse koostööd ülikoolidega. 2.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Haridus-ja Nooreameti Rajaleidja on üle-eestiline võrgustik, mis pakub pöördujale tasuta nõustamisteenust. Rajaleidja keskused asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Kärdlas, Viljandis, Võrus, Valgas, Põlvas, Rakveres, Narvas, Jõhvis, Jõgeval, Paides ja Raplas. Rajaleidja spetsialistid annavad nõu lapsi haridusteel toetavale täiskasvanule, selgitavad välja lapse õppimise või käitumisega seotud probleemid, mis takistavad tema edukat haridusteed. Spetsialistid annavad soovitusi, kuidas lapse arengut ja toimetulekut paremini toetada, õpet ja kasvatust korraldada ning milliseid tugiteenuseid laps püsivalt vajab. Rajaleidjas tegutsevad spetsialistid vastavad tugispetsialistidele kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. 2.1.2. Sihtrühmad Haridus- ja noorsootööasutuste meeskonnad 2.1.3. Saavutatavad tulemused Valminud on valdkondadeülene koostöömudel ja juhendmaterjalid sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes ja läbi on viidud 6 infoseminari8 haridus- ja noorsootööasutuste meeskondadele mudeli tutvustamiseks. Samuti on Teaching Recovery Techniques mudeli koolituse läbinud ka 60 spetsialisti. 8 Rajaleidja bürood on Harjumaal, Kagu-Eestis, Lääne-Eestis, Pärnu-Viljandi-Raplamaa piirkonnas, Tartu-Jõgeva-ja Järvamaa piirkonnas ning Virumaal. Vastavalt sellele on planeeritud ka infoseminarid. 6 2.2. Tegevus 2 Traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine Luuakse traumateadlikkust tõstev koolitusprogramm haridusasutustele. 10-päevane koolitustsükkel sisaldab ülevaateid nii vahetu kui ka hilisema sekkumiste võimalustest (individuaal- ja grupitöö meetodid), sh. Teaching Recovery Techniques (TRT) mudel, väljaelamisvestlused9, järeltegevuste planeerimine jmt. Koolitus on kohandatud igapäevaelu traumaatiliste juhtumitele jaoks vastavalt Eesti oludele. Koolitusega käib kaasas ka superviseeritud praktika. Grupisupervisioonid 2 tundi kord, 2 väiksemat gruppi, 7 korda 1 grupile. 2.2.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm on kasutanud TRT mudeli elemente laste ja noorte leina- ja traumagruppide töös juba aastaid, olles õppinud seda Bergeni Kriisipsühholoogia Keskuse asutaja ja endise juhi Dr Atle Dyregrovi koolitustel. Juunis 2022 said Maire Riis ja Tuuli Vellama Children and War Foundation’i TRT mudeli rakendamiseks koolitajate koolituse tunnistuse. Lisaks on Maire Riis ja Tuuli Vellama läbinud TENTS ehk The European Network for Traumatic Stress koolitajate koolituse. Kaasatakse ka psühhiaater Irina Sahnjuk. 2.2.2. Sihtrühmad Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja võrgustiku spetsialistid 2.2.3. Saavutatavad tulemused Koolituse ja superviseeritud praktika on edukalt läbinud 15 Rajaleidja võrgustiku spetsialisti. 2.3. Tegevus 3 Laste traumateraapia EMDR väljaõpe (koolitused erinevatele gruppidele) Traumateraapia EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing) 2-päevane koolitus on rahvusvaheliselt litsentseeritud (2-päevane I taseme koolitus ja 2-päevane II taseme koolitus; lisaks on igal osalejal kohustuslik läbida vähemalt 5 tundi supervisiooni). Tõenduspõhise teraapiameetodina traumajärgse stressihäire ravis soovitatakse EMDR-i rahvusvahelistes teraapiajuhistes, näiteks World Health Organization (2013); American Psychiatric Association (2004) jt. EMDR rakendusvaldkond on lai ning toetab ka paremat toimetulekut haridusasutustes. Laste EMDR II tasemel koolitusel osalemise eelduseks on täiskasvanute EMDR II taseme koolituse läbimine. 2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Tegevuse elluviimise eest vastutab MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm (va EMDR II taseme koolitus täiskasvanutele, mille elluviimise eest vastutab HARNO). Koolitustegevusi võivad ellu viia vaid EMDRi akrediteeritud koolitajad, kelle nimekiri on leitav siit. Esmane ettepanek koolitamiseks on tehtud Iisraeli koolitajale Estie Bar Sadele. Vajadusel toimub asendamine ainult teiste EMDRi akrediteeritud koolitajatega. 2.3.2. Sihtrühmad 9 Väljaelamisvestlus kujutab endast kohtumist nendega, kes on olnud seotud või on kogenud kriitilist sündmust. Selle eesmärgiks on pakkuda esmast emotsionaalset toetust inimestele. Õpilaste aitamiseks kriisis tuleb luua hooliv keskkond ja kindlad struktuurid tulemaks toime tunnete ja kogemustega. International Journal of Emergency Mental Health, 2001 3(3),pp 163-168 toob välja, et koolides kus suitsiidi järgselt viidi läbi väljaelamisvestluseid (first talk throughs) väljaõppinud vaimse tervise spetsialistide poolt ei toimunud järgmiseid enesetappe. . 7 EMDR täiskasvanute I taseme koolituse läbinud Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja spetsialistid; EMDR täiskasvanute I taseme koolituse läbinud haridusasutuste psühholoogid 2.3.3. Saavutatavad tulemused Väljaõppe on lõpetanud ja superviseeritud praktika on läbinud 10 tugispetsialisti. Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija ja lõppkuupäev (organisatsioon ja/või ekspert) Haridus- ja noorsootöö asutuste võimestamine, 14.03.2023- Haridus- ja Noorteamet sh. haridus- ja noortevaldkonna töötajate 30.04.2024 koostöös toetussüsteemi arendamine Sotsiaalkindlustusametiga 1) Töörühma moodustamine kriisisekkumist puudutavate materjalide ajakohastamiseks haridusasutustes. Juhendmaterjali koostamine. 2) Infoseminaride läbiviimine kuues piirkonnas 3) Projekti kokkuvõtva seminari korraldamine Traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi 14.03.2023- MTÜ Laste ja Noorte ettevalmistamine ja läbiviimine 30.04.2024 Kriisiprogramm koostöös Haridus- ja Noorteametiga 1) Koolitusprogrammi ettevalmistamine 2) Osalejate kandideerimine ja kinnitamine 3) Koolituste ja supervisioonide läbiviimine (mai 2023 – jaan/veebr 2024) 4) Järeltegevused – osalejate tagasiside analüüs Laste traumateraapia EMDR väljaõpe 14.03.2023- MTÜ Laste ja Noorte 30.04.2024 Kriisiprogramm koostöös 1) Koolituste ettevalmistamine Haridus- ja Noorteametiga 2) Osalejate kandideerimine ja kinnitamine 3) Koolituste ja supervisioonide läbiviimine (laste EMDR II tasemel koolituse osalemise eelduseks on täiskasvanute EMDR II taseme koolituse läbimine). 4) Järeltegevused – osalejate tagasiside analüüs 8 3. Indikaatorid Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2022) (2024) Tulemus-indikaator Rajaleidja büroode arv, mis pakuvad haridus- Välja on töötatud ja kasutusele (outcome indicator) ja noorsootööasutustele kvaliteetset tuge on võetud indikaator haridus-ja kriiside ja traumadega tegelemisel 0 6 noorsootööasutuste rahulolu mõõtmiseks Väljundiindikaator Tegevus 1 nimetus (output indicator) Valmib valdkondade ülene koostöömudel 0 1 Vajalik on parteritega koostöös sekkumisteks kriiside korral haridusasutustes ajakohastada valdkondade ülene koostöömudel, mis keskendub spetsiifiliselt tegutsemisele haridusasutustes erinevate kriiside korral. Spetsialistide arv, kes on läbinud Teaching 0 60 Recovery Techniques (TRT) mudelile baseeruva koolituse Tegevus 2 nimetus Traumateadlikkust tõstva koolitusprogrammi 0 1 Ettevalmistatud terviklik ettevalmistamine ja läbiviimine koolitusprogramm Koolituse ja superviseeritud praktika edukalt 0 15 läbinud Rajaleidja võrgustiku spetsialistide arv Tegevus 3 nimetus Laste traumateraapia EMDR väljaõppe elluviimine Laste traumateraapia EMDR I ja II taseme 0 10 väljaõppes osalenud tugispetsialistide arv 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule ×jah ei Selgitus: Projekti tegevused mõjutavad positiivselt regionaalset arengut, sest läbiviidavatele koolitustele kaasatakse erinevate piirkondade haridus-ja noortevaldkonna töötajad. Haridus-ja Noorteameti Rajaleidja kriisimeeskonnad tegutsevad samuti erinevates piirkondades üle Eesti. Täiendõppes osalemise võimalused ei sõltu antud projektis kohalike omavalitsuste panustamise võimekusest. Mõju keskkonnahoiule × jah ei Selgitus: Projekti tegevuste elluviimisel tehakse keskkonnahoidlikke valikuid. Materjalide puhul eelistatakse digitaalseid lahendusi. Teenuste ostmisel eelistatakse sotsiaalselt vastutustundlikke toitlustusettevõtteid, välditakse toidu raiskamist ja vältidakse ühekordseid nõusid. Mõju infoühiskonna edenemisele ×jah ei Selgitus: Projekti tegevused panustavad haridus-ja noortevaldkonna töötajate suutlikkusse orienteeruda üha suurenevas info-ja andmehulgas andes tõenduspõhised ja praktilised teadmised traumateadlikust lähenemisest. Mõju kodanikuühiskonna arengule × jah ei Selgitus: Projekti viiakse ellu partnerluses vabaühendusega MTÜ Laste ja Noorte kriisiprogramm. Tegevused viiakse ellu avaliku ja kolmanda sektori koostöös. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele10 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)11 jah x ei Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse Tegevuste kirjeldus: Võrdne kohtlemine × jah ei a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine; 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 11 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. Projekti tegevustest teavitamiseks kasutatakse erinevaid teavituskanaleid jõudmaks kõigi sihtgruppi kuuluvate rühmadeni. Koolituste korraldamisel arvestatakse ligipääsetavust ühistranspordiga. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine; Puudega inimestele on tagatud ligipääsetavus koolituste toimumise kohale ja infole. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest (kirjelduses tuua välja tunnus – sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus). Projektis osalevatele spetsialistidele ei seata tegevustes osalemiseks piiranguid tuginedes nende soole, rassile, rahvuslikule kuuluvusele või seksuaalsele sättumusele. 5. Projekti jätkusuutlikkus Rajaleidja jätkab haridusasutuste toetamist kriisiolukordades. Projekti käigus valminud materjalid avalikustatakse Haridus-ja Noorteameti kodulehel. Materjalide asjakohasus vaadatakse uuesti üle iga kolme aasta tagant. Valdkondade ülese koostöömudeli puhul on kokku lepitud edasine töökorraldus ja vastutus haridus-ja sotsiaal ning tervishoiu valdkonna vahel kriiside osas, mis puudutavad haridusasutusi. Traumateadlikkuse koolitusprogrammi läbi viimise edasised õigused on MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogrammil. 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles The project will increase the capacity of education and youth institutions to provide trauma-informed support to children and adolescents. In order to do that The Education and Youth Board nationwide Rajaleidja network crisis teams are empowered with trainings (including EMDR for children). Cross- sectorial cooperation model is created in order to solve crisis situations in education institutions. Project activities shall include:  The design of a cross-sectoral cooperation model for intervention in crisis situations in educational institutions;  Information seminars for the teams of educational and youth work institutions;  Training of experts on the Teaching Recovery Techniques model;  Elaboration of a training programme to increase trauma-awareness as well as training Education and Youth Board’s Rajaleidja crisis team to support the regional teams of support specialists at educational institutions;  Training of Rajaleidja experts on EMDR children's trauma therapy (Eye Movement Desensitization and Reprocessing);  Preparation of guidance materials. 11 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE Projekti tegevuste elluviimine ja ette nähtud 3 2 6 Projekti riskide maandamiseks on tulemuste saavutamine peab toimuma väga oluline värvata kvaliteetne projektijuht, lühikeses ajaraamis (16 kuud) kes tagab nii sisuliste eesmärkide saavutamise, sh. partneritega koostöös kui ka projekti tegevuste kvaliteetse tehnilise korralduse. Projektijuhilt eeldatakse tugevat sisulist kompetentsust. Projekti aruandluse kinnitamine viibib ning 1 2 2 Haridus- ja Noorteametil on võimalik projekti väljamaksed venivad sellest tulenevalt vajadusel taotleda HTM-ilt sildfinantseerimist. Vene-Ukraina sõjast tulenevalt ei ole võimalik 3 2 6 Kitsaskohtadest teavitatakse koolitustegevusi ellu viia, sest suureneb programmioperaatorit, kellel on Ukraina põgenike sh. laste osakaal, kes võimalik vajadusel doonoritega vajavad tugiteenuseid. läbirääkimisi pidada. Tugispetsialistidel on keeruline leida võimalusi 3 3 9 Koolituste ettevalmistamisel tuleb teha koolitustel osalemiseks. koostööd ka tugispetsialistide esindusühingutega ning HARNO-l tuleb mitte planeerida teisi koolitustegevusi samale ajale. Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne). B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid. C. Projekti juhtimisalased riskid. D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid. E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid Mõju hindamise skaala 1–4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1–4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1–2 = väheoluline risk 3–6 = madal risk 7–11 = tingimuslik risk 12–16 = kriitiline risk 13 8. Lisad 1. Projekti detailne eelarve 2. Projekti partnerluslepingud  MINISTRI KÄSKKIRI 10.01.2024 nr 11 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 17. märtsi 2023. a käskkirja nr 44 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastava projekti "Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis" toetuse taotluse rahuldamise otsus“ muutmine Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019. a sõlmitud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ lepingu ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ning järgides Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ §-s 2 sätestatut: asendan sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 17. märtsi 2023. a käskkirja nr 44 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Traumateadliku lähenemise toetamine haridussüsteemis" taotluse rahuldamise otsus“ (muudetud 03. juuli 2023. a käskkirjaga nr 102) lisad 1–2 käesoleva käskkirja lisadega 1–2 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister