vaidlustuskomisjoni 15.01.2024 otsuse riigihankes nr 266344

< OTSUS Vaidlustusasja number 198-23/266344 Otsuse kuupäev 15.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus TAMREX OHUTUSE OSAÜHINGU vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Ballistiliste kaitsevahendite ostmine“ (viitenumber 266344) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, TAMREX OHUTUSE OSAÜHING, esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Kati Eller Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 2 alusel lõpetada vaidlustusmenetlus „Tehnilise kirjelduse“ p- i 2.1.1.1 osas. 2. RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel lõpetada vaidlustusmenetlus „Tehnilise kirjelduse“ p- ide 2.1.2, 2.1.9 ja 2.1.17 osas. 3. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada vaidlustus osaliselt ja kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse „Tehnilise kirjelduse“ p 2.1 (kas pakutav kaitsevest peab olema riiete all või riiete peal kantav). 4. RHS § 198 lg-de 1, 2 ja 3 alusel mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt TAMREX OHUTUSE OSAÜHINGU kasuks välja tasutud riigilõivust 512 eurot ja TAMREX OHUTUSE OSAÜHINGU lepingulise esindaja kulud 452 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.11.2023 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris 1 Riigihangete seadus avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Ballistiliste kaitsevahendite ostmine“ (viitenumber 266344) (edaspidi Riigihange) hanketeate. 2. 19.12.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) TAMREX OHUTUSE OSAÜHINGU (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus riigihanke alusdokumentidele. Vaidlustaja vaidlustab „Tehnilise kirjelduse“ (edaspidi TK) p-id 2.1, 2.1.1.1, 2.1.2, 2.1.9, 2.1.17, 2.2.1, 2.2.2.1, 2.2.4.1 ja 2.2.10. Oma 22.12.2023 otsusega vaidlustuskomisjon rahuldas Vaidlustaja taotluse ja peatas Riigihanke. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 28.12.2023 kirjaga nr 12.2-10/198 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 03.01.2024 ja neile vastamiseks 08.01.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. Hankija teatas vaidlustuskomisjonile, et täiendavaid seisukohti ei esita. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, TAMREX OHUTUSE OSAÜHING, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. TK p 2.1 TK p-i 2.1 kohaselt soovitakse hankida ballistiline kaitsevest. Ei p-is 2.1 ega üheski selle alapunktis pole täpsustatud, kas soovitakse hankida riiete all kantavat ballistilist kaitsevesti või riiete peal kantavat. Tegemist on erinevate ning erinevates olukordades kasutatavate toodetega. Ainuüksi asjaolu, et pakkujatel pole teada, millist tüüpi vesti Hankija soovib, tekitab olukorra, kus ühe toote pähe pakutakse täiesti erineva kasutusotstarbega ning mittevõrreldavaid tooteid. See ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega, sest suur osa pakkujaid võib pakkuda sellist tüüpi veste, mida Hankija tegelikult ei soovi, jätta samas pakkumata seda tüüpi vesti, mida Hankija tegelikult soovib. Lisaks ei ole TK p-is 2.1 ega üheski selle alapunktis esitatud nõuet, et ballistilistel vestidel oleks ka killukaitse, seda vaatamata asjaolule, et nn tagalapersonali puhul on ballistiliste ohtude seas just killud peamine vigastuste põhjustaja. Seejuures ei tõsta killukaitse oluliselt vestide hinda, parandab aga hüppeliselt nende funktsionaalsust ehk kasutajate kaitset. Ilma killukaitseta kaitsevestide ostmine ei kujuta endast riigi rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist ega taga hankelepingu sõlmimist parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning on seega vastuolus RHS § 3 p-iga 5. 4.2. TK p 2.1.1.1 Värvilise jaotuse täpsustamata jätmine toob kaasa vastuolu RHS § 3 p-is 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega ning p-is 5 sätestatud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. 4.3. TK p 2.1.2 TK p-i 2.1.2 järgi soovitakse, et kaitsevesti kaal koos lisaplaadiga (nn traumaplaadiga) oleks S, M ja L suuruse osas 2,5 – 3,8 kg, XL suuruse osas aga 3,8 – 5 kg. Paraku kaaluvad 2 (14) ballistilised kaitsevestid minimaalselt 1,5-2 kg, kõige kergemad lisaplaadid aga ca 2 kg. Seega kergeim vest koos lisaplaadiga kaalub juba väiksemate suuruste osas 3,5-4 kg, L suuruse osas juba reeglina rohkem. Samas kuna TK-s on jäetud täpsustamata lisaplaadi kaitsetase ja suurus, siis ei saa välistada olukorda, kus p-is 2.1.2 sätestatud kaalupiirangu sisse mahtumiseks vähendatakse lisaplaadi kaitsetaset või mõõtmeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegelikult võimalik TK p-ile 2.1.2 vastavat pakkumust üldse esitada või siis erandina on seda võimalik teha pehmete ballistiliste paneelide suurusega või lisaplaadi kaitsetaseme või suurusega manipuleerides. See ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud proportsionaalsuse nõude, p-is 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise nõude ega p-is 5 sätestatud hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel sõlmimise nõudega. 4.4. TK p 2.1.9 TK p-i 2.1.9 järgi peab kaitsevest sisaldama traumaplaati, mille omaduse vähendavad sisetrauma teket. Paraku on jäetud täpsustamata lisaplaadi minimaalne pindala erinevate suuruste puhul, samuti selle kaitsetase (NIJ 01.01.04 kohane level), mis muudab pakkumused mittevõrreldavaks, sest nii lisaplaadi pindala kui selle kaitsetase mõjutavad oluliselt nii selle kaalu kui kaitseomadusi. Sisuliselt sõltub lisaplaadi nõuetele vastavus vaid võrdlemisi subjektiivse kriteeriumi („vähendab sisetrauma teket“) kohaldamisest. Seetõttu on kõnealune punkt vastuolus RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudega, p-is 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise nõudega ning p-is 5 sätestatud hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel sõlmimise nõudega. 4.5. TK p 2.1.17 TK p-i 2.1.17 järgi peab olema võimalus kinnitada kaitsevestile lisataskuid nii takjakinnitustega kui ka MOLLE variandis. Paraku on jäänud täpsustamata, milline on kinnituste eesmärk ja/või soovitud katvus, kas neid soovitakse esiküljele, tagaküljele või külgedele. Selle tulemusena võib iga pakkuja sisuliselt ise otsustada, kuhu, kui paljude ja milliste lisataskute kinnitamise võimalust ta pakub ning pakkumused muutuvad selles osas mittevõrreldavaks. See ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudega, p-is 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise nõudega ning p-is 5 sätestatud hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel sõlmimise nõudega. 4.6. TK p 2.2.1 TK p-i 2.2.1 järgi peab kaitsekiivreid olema võimalik tellida minimaalselt 3 suuruses, kusjuures suuruste vahemik peab olema 48-66 cm. Selline suuruste vahemik on ebastandardne. Riigiasutused nii Eestis kui välismaal lähtuvad suuruste vahemikust 52-64 cm, sama loogikat järgivad ka enamus ballistiliste kiivrite tootjad. Täiskasvanute peaümbermõõdu tabelid algavas suurusest 52/54. Küsitud suurus 48 on pea ümbermõõt alaealistel lastel. TK p 1.1 nähtuvalt on kiivrite kasutajaks kiirabibrigaadi isikkoosseis, kuhu eelduslikult ei kuulu lapsed. Seega on selline nõue konkurentsi piirav, sest paljud tootjaid ei pruugi olla valmis sellises suuruse kiivrit pakkuma. Järelikult ei ole nõue kooskõlas RHS § 3 p-is 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise nõudega. 4.7. TK p 2.2.2.1 TK p-i 2.2.2.1 kohaselt soovitakse HIGH-CUT lõikega kiivrit. Selline valik ei kujuta endast antud kontekstis riigi rahaliste vahendite efektiivset ja otstarbekat kasutamist ega ole kooskõlas RHS § 3 p-iga 5. Tagalapersonali jaoks moodustab ballistilistest ohtudest kõige 3 (14) suurema osa oht kildudest. High-Cut kiiver loovutab võrreldes Full-Cut või isegi Mid-Cut kiivriga väga suure protsendi kaitstud alast. See võib olla põhjendatud juhul, kui lõppkasutaja soovib kinnitada kiivri küljesiinidele kõrvaklappe/kommunikatsiooniseadmeid või lisaseadmeid. Vaidlustuse lisaks 1 olevast teabevahetusest nähtuvalt on Hankija aga 15.12.2023 sõnaselgelt kinnitanud, et tal vastav huvi puudub. Seetõttu on High-Cut kiivri valik eesmärgipäratu kaitsetaseme langetamine. 4.8. TK p 2.2.4.1 TK p-i 2.2.4.1 järgi peab kiivri killukaitse tase olema V50= 550 m/s või rohkem. Kõnealune nõue on arusaamatult madal, arvestades, et tänapäevased ballistilised kiivrid suudavad tagada vähemalt killukaitse STANAG 2920 taseme V50=650m/s+. Sellise nõude tulemusena saavad hankel konkurentsieelise pigem suhteliselt ebakvaliteetsed, nö turutasemele mitte vastavad kiivrid. See ei ole kooskõlas RHS § 3 p-is 5 sätestatud hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel sõlmimise nõudega. 4.9. TK p 2.2.10 TK p-i 2.2.10 järgi peab kiivri esiosale olema võimalus kinnitada lisaseadmeid (näiteks pealambid, kaamerad) või visiir. Nimetatud punktis ega mujal TK-s ei ole esitatud nõuet tagada võimalus kinnitada visiiri kasutamiseks hädavajalikku vasturaskust. Vasturaskuse paigaldamiseks oleks vaja kas takjakinnitusi kiivrile või vähemalt küljesiine, mille tagaosas on aasad vasturaskuse kinnitamiseks. TK-s vastava nõude puudumine võib esiteks kaasa tuua olukorra, kus pakkumused ei ole enam võrreldavad, kuna osa pakkujad arvestavad vasturaskuse kinnitamise vajadusega, osad mitte. Teiseks juhul, kui parimaks valitakse pakkumus, milles vasturaskuste kinnitamise vajadusega ei ole arvestatud, ei pruugi kiiver raskemate visiiride puhul (sõltuvalt visiiri kaitsetasemest võib visiir kaaluda sama palju kui kiiver ise) olla enam kasutatav, kuna vajub kasutaja silmadele. Seega ei ole p 2.2.10 kooskõlas RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõudega, punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise nõudega ning p-is 5 sätestatud hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel sõlmimise nõudega. 4.10. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.10.1. Ballistiliste kaitsevahendite riigihanke alusdokumendid on terminoloogiliselt ebatäpsed, hangitavate vahendite oluliste omaduste osas ebaselged ja sageli puuduvad viited asjakohastele kaitsetasemetele. Küsimus sellest, kas Vaidlustaja poolt tõstatatud probleemid muudavad riigihanke alusdokumendid õigusvastaseks või on hõlmatud Hankija õigusega „osta sellise kasutusotstarbega asju, mis tema hinnangul on piisavad tema eesmärkide saavutamiseks“, on küll oluline käesoleva vaidluse lahendamisel, ent suures plaanis siiski teisejärguline. Päriselt oluline on see, et Hankija hangiks kaitsevahendid, mis rahalisi vahendeid mõistlikult kasutades tagaks lõppkasutajatele praktilised ja laiade kasutusvõimalustega kaitsevahendid, mis säästaks kõige enam nende elu ja tervist. Vaidlustaja jätkuv soovitus Hankijale on see, et ta kaasaks pädevad spetsialistid ning töötaks hankedokumendid süsteemselt ümber. Hankija on TK-s soovinud „traumaplaati“. Paraku „traumaplaat“ selle tavatähenduses tähistab plaate, millel ei pruugi üleüldse mistahes ballistilisi omadusi olla, nende põhieesmärgiks on kaitseplaatide alla paigutatuna absorbeerida kaitseplaati tabanud löögist (nt kaitseplaadi deformeerimise tõttu) tekkinud traumat. TK-ga tutvudes selgub, et tegelikult peab Hankija „traumaplaadi“ all silmas hoopis ballistilist lisaplaati. Lisaplaadid, mida Hankija soovib, on 4 (14) vastupidiselt traumaplaadile väga täpselt määratletud ballistiliste kaitseomadustega (mille kaitsetasemele Hankija ei ole viidanud). Lisaplaatide puhul on vaja tingimata ka määratleda, kas plaat on „Stand alone“ või „ICW“ (In Conjunction With ehk lisaplaat, mida kantakse pehme ballistilise plaadi peal). TK versioonis nr 4 on lisatud termin „Stand Alone“, kuid puudub viide kaitsetasemele (N: Level IV). Lisaplaatide puhul kasutatakse inglise keeles termineid „ballistic plate“ või „armour plate“, mitte „trauma plate“. Asja muudab veel segasemaks Hankija lause: „…(teisaldatav nn „StandAlone“ lisaplaat vestile, soovitavalt keraamiline), mille omadused vähendavad sisetrauma teket.“ Siin Hankija räägib lause esimeses osas „Stand Alone“ lisaplaadist, kuid lause teises osas sisetrauma vähendamisest, mis viitab traumaplaadile. Ülaltoodud näidete põhjal saab Vaidlustaja vaid eeldada ja oletada, mida Hankija võis mõelda, kuid tõenäolisem on, et terminite väärkasutus on tekkinud „Google tõlke“ või muu tõlkes kaduma läinud mõtte tagajärjel. Lisaks on oluline, et ballistilisi lisaplaate valmistatakse erinevatest materjalidest. Näiteks: „Ceramic armor plates“, „Metal ballistic plates“, „Multi-layered sheets/plates of ultra-high- molecular-weight polyethylene (UHMWPE)“. Erinevate materjalide hinnad ja kaalud varieeruvad suuresti, seega mõistlik oleks ka siin Hankija poolne sisend, vastasel juhul pakutakse raskeimaid ja odavamaid plaate, mis on ühtlasi kasutusmugavuse seisukorrast väga ebamugavad. Hankija viide „…soovitavalt keraamiline“, ei oma aga nõude kuju. On võimalik pakkuda 2 korda raskemaid, kuid 2 x soodsamaid terasplaate (ca 4 kg/tk) või soovituslikult küsitud keraamilisi plaate, mis kaaluvas 2 korda vähem, kuid on 2 korda kallimad (ca 2 kg plaat). Kui Hankija soovib keraamilisi plaate, tuleks see sõnaselgelt välja tuua, vastasel juhul pakutakse hingamiskriteeriumitest tulenevalt odavaimat lahendust ehk terasplaate. Kui Hankija aktsepteerib ka terasplaate, tuleks nõuda terasplaatidelt ka polüuretaankatet, et vältida kuuli purunemisest tekkinud kildude sekundaarseid traumasid. Eeltoodu kinnitab, et nõuded on ebapiisava täpsusega ja liialt laialt tõlgendatavad, et tagada aus ja võrreldav konkurents, kuna tõlgendusest tulenevalt võivad pakkujad pakkuda omavahel üksüheselt võrreldamatuid tooteid. 4.10.2. TK p 2.1 Hankija väitel peaks spetsialistile TK p-i 2.1.7 põhjal („Kaitsevestile peab olema võimalus kinnitada lisataskuid nii takjakinnitustega kui ka MOLLE variandis“) olema selge, et p-is 2.1 on peetud silmas riiete peal kantava vestiga. Esialgses TK-s puudus viide takjatele ja Molle süsteemile, see lisati alles pärast hanke käigus pärast sellele tähelepanu juhtimist, kuid lisamata jäi täpsem kirjeldus, mis ulatuses tuleb vastavaid kinnitusaluseid kasutada – üks riba, kaks riba, 10cm2 või 20cm2 – seega nõue on ilmselgelt ebapiisavalt sõnastatud. Kuid lisataskud nii takjakinnistusega kui MOLLE variandis võivad olla nii riiete peal kui riiete all kantavatel vestidel. Kindlasti on võimalik ka sellised „politsei-, pääste- ja riigikaitsesündmused“, mille käigus nö kuulid ja killud ei lenda, kogu TK fookus on ilmselgelt selliste nõuete väljakirjutamisel, mis on vajalikud ohutuse tagamisel sõjalise konflikti tagalas (milleks muidu nõuda kiirabibrigaadi töötajatele kuulikaitsega veste). Sellises olukorras tegutsevat personali puudutav traumade statistika näitab nii USA-s kui Ukrainas, et üle 90% kõikidest traumadest on põhjustatud kildudest. Kuulikaitset vajavad ennekõike eesliinil olevad sõdurid, logistikute, meedikute ja muu personali esmane vajadus on killukaitse. Üks ei välista teist – loomulik on, et vestidelt nõutakse kuulikaitset (vastavalt NIJ Level IIIA), kuid sama oluline on ka killukaitse (vastavalt STANAG 2920). Jääb arusaamatuks, miks Hankija vaidleb Vaidlustajaga õiguse üle jätta vestide lõppkasutajad ilma kaitsest, mis analoogilise kasutusotstarbega vestide puhul on ülekaalukalt suurima tähtsusega. 5 (14) 4.10.3. TK p 2.1.1.1 Vaidlustaja loobub antud punkti osas vaidlustusest. 4.10.4. TK p-is 2.1.2, 2.1.9 ja 2.1.17 Nende punktide osas on Hankija sisuliselt vaidlustuse õigeks võtnud. Juhime jätkuvalt tähelepanu sellele, et etteantud kaaluvahemikes ei ole võimalik pakkuda korralikku pehme ballistilise sisuga vesti, millele on lisatud „Stand Alone“ lisaplaat. Palume Hankijal süveneda nõutud lahenduse saadavusele turul ning viia kaaluvahemikud vastavusse reaalse eluga. Kuid selle eelduseks on, et eelnevalt muudetakse ka TK nõuded selgemaks, et pakkujad saaksid aru, mis materjalist ja millise täpse kaitsetasemega veste ja lisaplaate Hankija soovib. 4.10.5. TK p 2.2.1 Vaidlustaja ei tea ühtegi riigiasutust, kes ostaks ballistilisi kiivreid lastele. Hädaolukorras on kasutatav kiiver suuruses 52 vabalt ka lastel. Illustreerivad tabelid: ja Suurus 48 – 50 sobib vanusele 6 kuud – 1-3 aastat. Nii väikesele lapsele ei paigaldata ca 11,3 kg kiivrit. Igati mõistlik on lähtuda üldlevinud suurus-skaalast 52 – 64. 4.10.6. TK p 2.2.2.1 High-Cut lõikega kiivrid toodetakse pea alati koos küljesiinidega lisavarustuse kinnitamiseks, peamiselt kuulmiskaitsevahendite ja kommunikatsioonivahendite kasutamiseks. Lihtsalt High-Cut kiiver ilma küljesiinideta on veider lahendus, mida praktikas ei kohta. Võrdlus „kerg-kiivritega“ on asjakohatu, kuna tegemist on täiesti erineva kaitsetasemega. Ballistiline kaitse on väga suure energiaga lendavate osakeste kaitseks ja ei ole võrreldav tavalahendusena, ilma ballistilise kaitseta kasutatava kerg-kiivriga. 4.10.7. TK p 2.2.10 Vaidlustaja jääb selle juurde, et punkt on ebaselge, mitmeti tõlgendatav ja võib Hankijale kaasa tuua hilisemaid probleeme vastava toote kättesaadavuses, mitte ühilduvuses või eeldatust suuremaid kulutusi lisaseadmete ostmisel. Esiteks on visiiri kinnituslahendus sõnastamata – ballistilistel kiivritel kasutatakse üldjuhul NVG (öövaatlusseadme kinnitustalda), kuhu saab kinnitada ka kerg-visiire. Kuna NVG kinnitustald on universaalne (tootjate ülene), oleks mõistlik viidata sellele, et tagada hiljem soetatavate visiiride puhul samuti avatud konkurents. Vastasel juhul soetatakse eri-lahendusega visiir, mida võib pakkuda vaid üks tootja turul ja mille hind võib hiljem osutuda ebamõistlikult kõrgeks. Vasturaskustaskute osas on Hankija selgitanud, et, raskeid visiire hetkel ei soetata. Samas kui vastav vajadus hiljem tekib, võib see kaasa tuua suuremaid lisakulusid, kui kohe soetada kiivrid selle võimekusega. Samas küljesiin võimaldaks paljude lisaseadmete kasutust tulevikus, mh. ka visiiride puhul raskete visiiride kinnitamist ja vasturaskuste lisamist. 6 (14) 5. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, palub jätta vaidlustus rahuldamata. 5.1. TK p 2.1 Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et TK p 2.1 oleks vastuolus RHS § 3 p-dega 3 ja 5. Eelkõige tagab Hankija konkurentsi efektiivset ära kasutamist tehniliste tingimuste kaudu – Hankija on TK-s üksikasjalikult kirjeldanud tehnilisi parameetreid, millele vest peab vastama. Sealjuures ei ole erialaspetsialistile oluline takistus, et TK-s ei ole sõnaselgelt välja kirjutatud, et vest on mõeldud riiete peal kandmiseks. TK p-is 2.1.17 on täpsustatud, et kaitsevestile peab olema võimalus kinnitada lisataskuid nii takjakinnitustega kui ka MOLLE variandis. Eeltoodu viitab erialainimestele üheselt mõistetavalt, et tegu on riiete peal kantava kaitsevestiga. Vaidlustaja ei ole kordagi väitnud, et TK p 2.1 piiraks põhjendamatult ühe või teise toote pakkumist (ja seeläbi ka konkurentsi), seega jääb arusaamatuks ja paljasõnaliseks Vaidlustaja väide, et TK p 2.1 rikub RHS 3 p 3 konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Lisaks on Vaidlustaja välja toonud selle, et seal puudub nõue, mille kohaselt peaks vestil olema ka killukaitse, kuna tagalapersonali puhul on ballistiliste ohtude seas just killud peamine vigastuse põhjus. Hankija kinnitab, et veste ei osteta ainult tagalapersonalile. Kaitsevestid on kaitsevahendid ja mõeldud kasutamiseks paljude kannatanutega politsei-, pääste- riigikaitse sündmusel kiirabibrigaadi isikkoosseisu turvalisuse tagamiseks. Hankija hinnangul on TK-s piisavalt määratletud kõik miinimumnõuded, millele ostetavad vestid peavad vastama: - „Kaitsevest peab sisaldama traumaplaati“ (TK p 2.1.9); - „Kaitsevesti kaitseklass peab vastama vähemalt standardile NIJ 0101.04 IIIA või samaväärne“ (TK p 2.1.10); - „Kaitsevesti noavastane torkekindlus peab vastama minimaalselt standardile HOSDB 2007 KR 15J või samaväärne“ (TK p 2.1.11). Eeltoodust tulenevalt on Hankija hinnangul alusetu ja põhjendamata Vaidlustaja väide, et killukaitseta kaitsevestide ostmine ei kujuta endast riigi rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist ega taga hankelepingu sõlmimist parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning on seega vastuolus RHS § 3 p-iga 5. Pakkuja ei saa dikteerida hankijale, mida ja mis tingimustel on mõistlik hankida. Hankijal on õigus ise määrata riigihanke eset ja osta sellise kasutusotstarbega asju, mis tema hinnangul on piisavad tema eesmärkide saavutamiseks. Isegi, kui Hankija ostaks ilma killukaitseta veste, siis see ei oleks vastuolus RHS § 3 kohaste riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. 5.2. TK p 2.1.1.1 Vestide jaotuskava on toodud TK lisas 1, kus on numbriliselt välja toodud vestide eeldatav jagunemine erinevate asutuste vahel. Hankija hinnangul on vaidlustaja jätnud teostamata elementaarse hoolsuskohustuse ja ei ole tutvunud hoolikalt kogu riigihanke alusdokumentatsiooniga. 5.3. TK p-id 2.1.2 ja 2.1.9 Hankija hinnangul tuleb TK p-e 2.1.2 ja 2.1.9 käsitleda koos, kuna nad mõlemad puudutavad kaitseplaadi nõudeid. Hankija ei nõustu väitega, et need TK punktid oleks vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 3 ja 5, kuid peab siiski mõistlikuks täpsustada TK-d lisaplaadi (nn traumaplaat) kaitsetaseme ja suuruse ning proportsionaalse kaitsevestide kaalujaotuse osas. Hankija saab 7 (14) muudatuse vormistada peale vaidlustusmenetluse lõppemist, kuna hetkel on hankemenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega peatatud. 5.4. TK p 2.1.17 Hankija nõustub muutma TK p-i 2.1.17 ja täpsustama kinnitustele esitatavaid nõudeid. Hankija saab muudatuse vormistada peale vaidlustusmenetluse lõppemist, kuna hetkel on hankemenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega peatatud. 5.5. TK p 2.2.1 Hankija on seisukohal, et riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel peab olema võimalik vajadusel tellida ka väikestes suurustes kiivreid, kuna teatud paljude kannatanutega politsei-, pääste- riigikaitse sündmusel on tegevustaktikaliselt vajadus ka lastele ajutiselt kiivreid anda. TK järgi on lubatud tolerants +-2 cm. Eeltoodust tulenevalt on Hankija seisukohal, et väikestes suurustes kiivrite ostmine ei ole õigusvastane, sh ei ole see vastuolus RHS § 3 p-ga 3. 5.6. TK p 2.2.2.1 Hankija on seisukohal, et high-cut lõikega kiiver kattub oma kasutusmugavuse poolest juba kiirabitöös kasutusel olevate kergkiivritega, on väiksema kaaluga, tagab töö operatiivsuse ning on piisava eesmärgipärasuse ja kaitsetasemega ning seega ei ole selle hankimine vastuolus ei RHS 3 p-ga 5 ega ka teiste õigusaktidega. Hankijal on õigus vabalt otsustada, millise eesmärgiga ta riigihanke teel asju hangib. Pakkuja ei saa dikteerida, millise kasutusotstarbega asju hankija peab soetama või millistele minimaalsetele nõuetele ostetavad asjad peavad vastama. 5.7. TK p 2.2.4.1 Hankija on miinimumnõude kehtestamisel lähtunud NATO standardist (NATO STANAG 2920 või samavääre) ning sellest, et tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe, piiramata oluliselt konkurentsi. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga selles, et olukorras, kus turul on ka kõrgematele nõuetele vastavaid tooteid, on madamala miinimumtasemega toodete hankimine vastuolus RHS § 3 p-ga 5. 5.8. TK p 2.2.10 Hankija ei pea vajalikuks vasturaskuse lisamise kohta täiendava nõude kehtestamist. Ükski pakkuja ei pea sellega pakkumuse koostamisel arvestama ja seega on kõik pakkujad võrdses konkurentsiolukorras. Hankija juhib tähelepanu, et kiivritega koos ei hangita praegu lisavisiire. Nende kasutamise vajadus selgub tulevikus. Antud hankes tuleb üksnes tagada, et visiire oleks võimalik lisada. Hankija saab tulevikus vajadusel lisatavate visiiride soetamisel arvestada olemasolevate kiivritega ja kas mitte lisada nendele konkreetsetele kiivritele nii raskeid visiire, mis tasakaalupunkti muudaksid või siis lahendada tulevikus vasturaskuse vajadus visiiri valimisel/soetamisel. Nagu ka Vaidlustaja ise on välja toonud, siis esineb vasturaskuse lisamise vajadusel üksnes raskemate visiiride puhul ja see ei ole möödapääsmatu nõue igasuguse visiiri lisamisel. Täiendava nõude lisamata jätmine ei saa Hankija hinnangul kuidagi olla vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 3 ja 5. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja loobus TK p-i 2.1.1.1 vaidlustamisest. RHS § 197 lg 1 p-i 2 alusel vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustusest loobumisega vaidlustaja poolt. 8 (14) Seega TK p-i 2.1.1.1 osas lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 2 alusel. 7. TK p-ide 2.1.2 ja 2.1.9 osas Hankija andnud teada, et neid tuleb käsitleda koos ja Hankija peab mõistlikuks täpsustada TK-d lisaplaadi (nn traumaplaat) kaitsetaseme ja suuruse ning proportsionaalse kaitsevestide kaalujaotuse osas. TK p-i 2.1.17 osas on Hankija andnud teada, et nõustub täpsustama kinnitustele esitatavaid nõudeid. Kuigi seonduvalt TK p-idega 2.1.2 ja 2.1.9 on Hankija leidnud, et need pole praeguses redaktsioonis vastuolus RHS-iga, siis on Hankija siiski valmis täpsustama just Vaidlustaja poolt vaidlustatavaid tingimusi. RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on TK p-ide 2.1.2, 2.1.9 ja 2.1.17 osas tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks ja vaidlustusmenetlus nende p-ide osas lõpeb § 197 lg 1 p-i 3 alusel. 8. RHS-ist tulenevalt on hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamine hankija pädevuses. Hankija saab ja peab koostama hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse lähtuvalt enda vajadustest. Samas ei ole hankija vabadus tehnilise kirjelduse kehtestamisel piiramatu, kuna hankija on kohustatud vältima põhjendamatuid piiranguid konkurentsile ning juhinduma RHS §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. On õige, et hankija ei pea määratlema tehnilises kirjelduses sõlmitava hankelepingu eset viisil, et pakkumuse saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid ning nii ise täiendavat konkurentsi looma. Seega vaidlustuskomisjon saab sekkuda vaid juhul, kui hankija tehnilises kirjelduses kehtestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud, meelevaldsed või vastuolus RHS §-ga 3. Riigikohus on oma 16.11.2011 kohtuasjas 3-3-1-65-11 tehtud otsuse p-s 26 märkinud, et seda, millist liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal äranägemisel, eeldusel, et hankija poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega). Vaidlustuskomisjon ei saa hinnata riigihanke alusdokumentide tingimuste/nõuete otstarbekust ja majanduslikku mõistlikkust, vaid üksnes õiguspärasust. Riigikohus on oma 11.12.2020 kohtuasjas 3-20-1198 tehtud otsuse p-s 12 märkinud, et VAKO ja kohus võivad hankeasjas vaidlustuse ja kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on tegutsenud õigusvastaselt. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-440/13: Croce Amica, p 44, vrd ka erinevaid keeleversioone). 9. Vaidlustuse kohaselt on vaidlustatud TK tingimused vastuolus RHS § 3 p-des 1, 2, 3 ja 5 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. 9 (14) RHS § 3 p-i 1 kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalsel. See üldpõhimõte näeb ette avalikustamise, avaldatud teabe selguse ja põhjendamiskohustuse. RHS § 3 p-i 2 kohaselt hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Selle üldpõhimõtte järgi peavad olema tagatud võrdsed võimalused riigihankes osalemiseks, tingimused ei tohi olla põhjendamatult ranged. RHS § 3 p-i 3 kohaselt hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. See üldpõhimõte näeb ette, et ettevõtjate vahel peab tekkima selline konkurents, mille tulemusena esitakse hankija jaoks pakkumused soodsatel tingimustel, kuid nõutud pole seda, et kõik ettevõtjad peaksid saama pakkumust esitada. RHS § 3 p-i 5 kohaselt hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. See üldpõhimõte on eelkõige nähtud ette riigihanke korraldamiseks, eesmärgiga sõlmida hankeleping parimatel võimalikel tingimustel ja mitte venitada riigihanke läbi viimisega. Riigikohus on oma 16.11.2011 kohtuasjas 3-3-1-65-11 tehtud otsuse p-s 22 asunud järgmisele seisukohale: „Vaidlustuse nõude piire ei mõjuta see, millisele normile või põhimõttele ei pidanud vaidlustaja hankedokumente vastavaks. Riigihangete seaduses puudub eriregulatsioon, mille kohaselt vaidlustuskomisjon võiks oma otsuse tegemisel tugineda vaid vaidlustusmenetluse osaliste poolt esitatud õiguslikele väidetele. Küll aga tuleneb üldisest riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1 lause 1), et avalikku võimu teostav organ peab tagama seaduse õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste õiguslikest seisukohtadest. See põhimõte kehtib haldusmenetluses, samuti kohtumenetluses, sh tsiviilkohtumenetluses vaatamata viimase võistlevale iseloomule (TsMS § 436 lg 7). Seaduse õige kohaldamise nõuet on rõhutatud ka RHS § 119 lg-s 2, mille kohaselt peab vaidlustuskomisjoni liige lähtuma seadustest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutest.“ Riigikohtu seisukohas viidatud RHS § 119 lg 2 on asendunud RHS § 187 lg-ga 2. Seega ei pea vaidlustuskomisjon lähtuma Vaidlustaja poolt viidatud konkreetsetest RHS § 3 p-idest. 10. Tulenevalt RHS § 185 lg-st 1 on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. Riigihanke alusdokumentide vaidlustamise kontekstis tähendab see seda, et juhul, kui riigihanke alusdokumentide tingimused vaidlustaja õigusi ei riku (ei takista tal riigihankes osaleda, pakkumust esitada ja jõuda parima pakkumuse korral hankelepinguni), siis puudub vaidlustajal vaidlustuse esitamiseks subjektiivsete õiguste rikkumine. 10 (14) Seega peab vaidlustuse rahuldamiseks iga konkreetse taotluse osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav riigihanke alusdokumendi (käesoleval juhul TK) tingimus peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka Vaidlustaja õigusi. Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et vaidlustusmenetlus pole ette nähtud hankija õpetamiseks ja kurssi viimiseks sõlmitava hankelepingu eseme valdonnaga. 11. TK p 2.1 TK p-is 2.1. on toodud nõuded ballistilisele kaitsevestile (edaspidi kaitsevest). Vaidlustaja on need nõuded vaidlustanud, sest: - pole teada, kas soovitakse hankida riiete all kantavat kaitsevesti või riiete peal kantavat; - puudub nõue, et kaitsevestil oleks killukaitse. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja peab TK p-i 2.1 ebaselgeks ja tema eesmärgiks pakkuda paremat kaitset võimaldav kaitsevest. Hankija leiab, et TK p-ist 2.1.17 (kaitsevestile peab olema võimalus kinnitada lisataskuid nii takjakinnitustega kui ka MOLLE variandis) tuleneb, et tegu on riiete peal kantava kaitsevestiga. Hankija vastusest järeldab vaidlustuskomisjon, et pakutaval kaitsevestil ei pea olema killukaitset. Vaidlustaja on väitnud, et lisataskud nii takjakinnistusega kui MOLLE variandis võivad olla nii riiete peal kui riiete all kantavatel vestidel. Hankija pole sellele vastu vaielnud. Sellest järeldab vaidlustuskomisjon, et isegi siis, kui käsitleda TK p-e 2.1 ja 2.1.17 koos, ei ole võimalik aru saada, kas Hankija soovib riiete all või peal kantavat kaitsevesti. Riigihanke alusdokumentide alusel koostab ja esitab ettevõtja oma pakkumuse. Vaidlustaja õigusi rikub see, kui tingimus riigihanke alusdokumentides on ebaselge, mitmeti mõistetav. Vaidlustuskomisjoni arvates võib TK praeguse sõnastuse alusel pakkuda nii riiete all, kui ka peal kantavat kaitsevesti. Kui Hankija soovis riiete peal kantavat kaitsevesti, siis on TK p 2.1 vastuolus eelkõige RHS § 3 p-iga 1, sest pakkujad ei tea Hankija soovi ja see muudab tingimuse ebaselgeks. RHS § 88 lg 1 kohaselt kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks [---]. RHS § 88 lg 1 kohustab Hankijat koostama TK piisavalt täpselt hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt, kuid piisavalt täpne pole nõue, millest ei tulene, kas pakutav kaitsevest peab olema riiete all või peal kantav. Hankija on kinnitanud, et ilma killukaitseta kaitsevest rahuldab tema vajadusi. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kaitsevestil ühe omaduse puudumine ei ole vastuolus RHS-iga. Vaidlustusmenetluses pole selgunud, et Vaidlustaja ei saaks esitada pakkumust siis, kui seda tingimust TK-s poleks, mistõttu killukaitseta kaitsevesti nõue ei saa rikkuda Vaidlustaja õigusi. 11 (14) 12. TK p 2.2.1 TK p-is 2.2. on toodud nõuded ballistilisele kaitsekiivrile (edaspidi kaitsekiiver). TK p-i 2.2.1 kohaselt kaitsekiivreid peab olema võimalik tellida minimaalselt 3 suuruses. Suuruste vahemik 48 – 66 cm (lubatud erinevus +/- 2 cm). S.t erinevad kiivri suurused kokku peavad tagama, et pakutavad kiivrid sobivad erinevatele, viidatud suuruses peaümbermõõtudele. Vaidlustaja peab seda vahemikku 48 – 66 cm ebastandardseks, suurus 48 on pea ümbermõõt alaealistel lastel, hädaolukorras on kasutatav kiiver suuruses 52 vabalt ka lastele, paljud tootjad ei pruugi olla valmis sellises suuruse kiivrit pakkuma. Hankija on kinnitanud, et soovib vajadusel tellida ka väikestes suurustes kiivreid. Asjaolu, et Vaidlustaja arvates pole Hankijal vajadust väikese suurusega kaitsekiivrite ostmiseks ja teised riigiasutused pole varem sellise suuruse kiivreid ostnud, ei tähenda seda, et Hankija soov vajadusel osta väiksema suurusega kaitsekiivreid oleks vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtetega. Ka TK p 2.2.1 osas pole Vaidlustaja vaidlustuses ega ka täiendavates seisukohtades väitnud, et kaitsekiivrite suuruse nõue kuidagi tema õigusi rikub – vaidlustuskomisjon peab ebatõenäoliseks seda, et ei leidu tootjaid, kes TK p-is 2.2.1 nõutavas suuruses kaitsekiivreid toodaks/pakuks. Vaidlustaja on tuginenud ainult oletusele. 13. TK p 2.2.2.1 TK p-i 2.2.2.1 kohaselt kaitsekiivri komplekti kuulub HIGH-CUT lõikega kiivri kest. Vaidlustaja leiab, et see nõue võib olla põhjendatud juhul, kui lõppkasutaja soovib kinnitada kiivri küljesiinidele kõrvaklappe/kommunikatsiooniseadmeid või lisaseadmeid. Teabevahetuses on Hankija 15.12.2023 sõnaselgelt kinnitanud, et tal vastav huvi puudub, mistõttu leiab Vaidlustaja, et High-Cut kiivri valik on eesmärgipäratu kaitsetaseme langetamine. High-Cut lõikega kiivrid toodetakse pea alati koos küljesiinidega lisavarustuse kinnitamiseks. Hankija on seisukohal, et high-cut lõikega kiiver on piisava eesmärgipärasuse ja kaitsetasemega. Hankija on 15.12.2024 andnud järgmise selgituse: 5. Kiivri esiosale peab olema võimalus kinnitada lisaseadmeid (N: pealambid, kaamerad) või visiir. Küljesiinid ja nendele kinnitatavad kõrvaklapid ei ole hankija huvi. See selgitus ei viita aga sellele, et HIGH-CUT lõikega kiivri kesta nõue on vastuolus RHS-iga. Vaidlustaja pole vaidlustusmenetluses väitnud, et ta ei saa TK p-ist 2.2.2.1 tulenevalt pakkumust esitada. Vaidlustaja soov pakkuda teistsuguse lõikega (rohkem kaitsvat) kiivri kesta ei muuda nõuet RHS-iga vastuolus olevaks. Kui Hankija leiab lähtuvalt kasutusvaldkonnast, et HIGH-CUT lõikega kiivri kest on piisava kaitsega, siis ei saa vaidlustuskomisjon asuda seisukohale, et tegemist on ebaotstarbeka nõudega. 12. TK p 2.2.4.1 TK p-i 2.2.4.1 kohaselt kaitsekiiver peab vastama NATO STANAG 2920 (või samaväärne), kus V50= 550 m/s või rohkem. 12 (14) Vaidlustaja peab kiivri killukaitse taseme nõuet (V50= 550 m/s või rohkem) madalaks. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga selles, et olukorras, kus turul on ka kõrgematele nõuetele vastavaid tooteid, on madamala miinimumtasemega toodete hankimine vastuolus RHS-iga. Vaidlustaja vaidlustusega taotletavaks eesmärgiks on see, et killukaitse taseme nõuet tõstetakse. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja õigusi ei saa rikkuda madalam tase, sest pakkumuses saab pakkuda kaitsekiivrit, mille killukaitse vastab miinimumtasemele, kuid TK p 2.2.4.1 annab pakkujale õiguse pakkuda kõrgema killukaitse tasemega kaitsekiivreid. TK p 2.2.4.1 ei takista Vaidlustajal esitamast pakkumust kõrgema killukaitse tasemega kiivrile. 13. TK p 2.2.10 TK p-i 2.2.10 kohaselt kiivri esiosale peab olema võimalus kinnitada lisaseadmeid (N: pealambid, kaamerad) või visiir. Vaidlustaja on selle tingimuse vaidlustanud sest, et puudub nõue tagada võimalus kinnitada visiiri kasutamiseks hädavajalikku vasturaskust. See võib kaasa tuua olukorra, kus pakkumused ei ole võrreldavad, kuna osa pakkujad arvestavad vasturaskuse kinnitamise vajadusega, osad mitte. Hankija ei pea vajalikuks vasturaskuse lisamise kohta täiendava nõude kehtestamist, ükski pakkuja ei pea sellega pakkumuse koostamisel arvestama ja seega on kõik pakkujad võrdses konkurentsiolukorras. Hankija kinnitusel ei hangita praegu kiivritega koos lisavisiire, tuleb üksnes tagada, et visiire oleks võimalik lisada. Hankija arvestab visiiride soetamisel olemasolevate kiivritega ja ei lase lisada neile nii raskeid visiire, mis tasakaalupunkti muudaksid või siis lahendatakse tulevikus vasturaskuse vajadus visiiri valimisel/soetamisel. Pakkumused peavad olema võrreldavad lähtudes riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et kui TK-s pole vasturaskust nõutud, siis on võrreldavad pakkumus, kus on arvestatud vasturaskusega ja pakkumus kus pole. Lähtuvalt Hankija selgitusest pole tegemist ebaselge tingimusega. Pakutaval kaitsekiivril peab olema tagatud võimalus lisada visiire, kuid nende tulevikus hankimisel võtab Hankija arvesse soetatud kaitsekiivri võimalused. Vaidlustuskomisjon leiab, et vasturaskuse olemasolu nõude puudumise tõttu ei saa pidada TK p-i 2.2.10 vastuolus olevaks RHS-iga. 14. Eeltoodu alusel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et vaidlustus kuulub rahuldamisele osaliselt - TK p 2.1 osas seonduvalt sellega, kas pakutav kaitsevest peab olema riiete all või riiete peal kantav. 15. Vaidlustusmenetluse kulude jaotamine 15.1. Vaidlustaja esitas vaidlustusmenetluses 10 sisulist nõuet (TK p 2.1 osas on esitatud kaks taotlust), millest ühe osas lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 2 alusel ja kolme osas RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel. Vaidlustuskomisjon võttis seisukoha kuue nõude osas ja rahuldab neist ühe. Lähtudes sellest, et see vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-de 2, 3 ja 5 alusel, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 1, 2 ja 3. 13 (14) 15.2. Hankija kulude väljamõistmise taotlust ei ole esitanud. 15.3. Vaidlustuse esitamiseks on Vaidlustaja tasunud riigilõivu 1280 eurot. RHS § 198 lg 7 kohaselt kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel tagastamisele. Vaidlustaja on tähtaegselt esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 1130 eurot käibemaksuta – 6 tundi ja 25 minutit ning 3 tundi, Vaidlustaja esindaja tunnitasu määr on 120 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Vaidlustaja esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud kogusummas 1130 eurot (käibemaksuta). Lähtudes sellest, et ühe nõude osas lõpeb vaidlustusmenetlus RHS § 197 lg 1 p-i 2 alusel, kolme nõude osas RHS § 197 lg 1 p-i 3 alusel ja ühe nõude osas RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel tuleb Hankijalt välja mõista Vaidlustaja kasuks 2/5 tasutud riigilõivust (512 eurot) ja 2/5 esindaja kuludest (452 eurot käibemaksuta) (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 14 (14)