Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine

KÄSKKIRI 28.01.2024 nr 13 Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1.Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021−2027“ prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumise 21.6.1.41 „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi; Ida- Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas sätestatud kulude abikõlblikkuse, toetuse maksetaotluse menetlemise ja maksmise, toetuse tagasinõudmise ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 1.3. Toetuse andmise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja -juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 1.4. Käskkirja alusel ei anta toetust justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ avaldatud tegevusvaldkonnas hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920) tegutsevale ettevõtjale.  2 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtjate tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate uuenduslike teenuste ja toodete väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Viru maakonnas. 2.2. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Viru maakonnas loodud uus inkubatsiooniprogramm uutele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused ja tooted ning majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. 3. Seosed strateegiadokumentidega 3.1. Käskkirja alusel antav toetus panustab riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. 3.2. Käskkiri arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ja aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel. Sihi saavutamist hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega, mis on „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Käskkiri panustab Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. 4. Toetatavad tegevused 4.1. Toetatakse nõustamisteenust ning inkubatsiooniteenuste programmi loomist, arendamist ja turundamist. Toetatavate tegevuste mõju peab avalduma Ida-Viru maakonnas. 4.2. Ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93) artiklis 9 nimetatud tegevusi. 4.3. Punktis 4.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.  3 5. Toetatavate tegevuste näitajad 5.1. Toetatavaid tegevusi mõõdetakse järgmiste näitajatega: 5.1.1. toetatavad ettevõtjad; 5.1.2. mitterahalist toetust saanud ettevõtjad. 5.2. Toetatavate tegevuste projekti spetsiifiline näitaja on tegevustes osalenute arv. 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus 6.1. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 6.2. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi elluviija või IVEK). 8. Partnerid Elluviija partnerid on Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Tehnopol) ja Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (edaspidi IVIA). 9. Sihtgrupp 9.1. Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad ja potentsiaalsed ettevõtlusega alustavad füüsilised isikud. 9.2. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2023 kuni 31.08.2029. 11. Tegevuste eelarve 11.1. Toetatavate tegevuste eelarve on viis miljonit eurot, mis eraldatakse Euroopa Liidu Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest. IVEK-ile antav toetuse summa on 1 107 671 eurot, Tehnopolile antav toetuse summa on 2 632 929 eurot ja IVIA-le antav toetuse summa on 1 259 400 eurot. 11.2. IVEK koostab toetatavate tegevuste elluviimiseks igaks aastaks tegevuskava ja eelarve, millest nähtuvad tegevused ning eelarve jaotus elluviija ja partnerite lõikes. Tegevused ja eelarve jaotuse lepivad elluviija ja partnerid eelnevalt kokku. 11.3. IVEK esitab tegevuskava ja eelarve rakendusüksusele kontrollimiseks tegevuste elluviimisele eelneva aasta 1. detsembriks. Rakendusüksus kontrollib tegevuste vastavust käesolevale käskkirjale ning vajadusel saadab selle IVEK-le täiendamiseks. Rakendusüksus edastab tegevuskava ja eelarve rakendusasutusele kinnitamiseks ja Rahandusministeeriumile teadmiseks. Tegevuskava kinnitab rakendusasutuses valdkonna asekantsler.  4 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikud on personalikulud. 12.2. Abikõlblikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse ühendmääruse § 22 kohaselt ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses otsestest personalikuludest. 13. Vähese tähtsusega abi 13.1. Toetatavate tegevuste elluviimiseks punktis 9. toodud sihtgruppi kuuluvale juriidilisele isikule osutatav teenus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. 13.2. Elluviija hindab, kas sihtgrupi hulka kuuluv juriidiline isik on vähese tähtsusega abi saaja, arvutab abi suuruse ja kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele. Elluviija peab teavitama abi saajat vähese tähtsusega abi andmisest, abi summa suurusest ning kandma antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. 13.3. VTA määruse kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud vähese tähtsusega abi piirmäära. 13.4. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. 13.5. Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 13.6. Rakendusüksus ja elluviija peavad säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates käesoleva käskkirja alusel viimase abi andmise päevast. 13.7. Käskkirja alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 13.8. Toetatavaid tegevusi ei osutata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetust makstakse punktis 12.1. nimetatud kulude hüvitamiseks vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning punktis 12.2. nimetatud kulude hüvitamiseks vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 4. 14.2. Elluviija esitab rakendusüksusele kuludokumentide ja rakendusüksuse nõudmisel nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning hankemenetlusega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud abikõlblikkuse kontrollimiseks. 14.3. Elluviija esitab maksetaotluseid mitte sagedamini kui korra kvartalis.  5 15. Elluviija õigused ja kohustused 15.1. Elluviija peab täitma lisaks eespool sätestatule järgmisi kohustusi: 15.1.1. vastutab eesmärkide saavutamise eest, sealhulgas panustamise eest käesoleva käskkirja punktis 3.2. nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse; 15.1.2. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 15.1.3. tagab tegevustes osalenud ettevõtjate korrektsete andmete olemasolu Sündmuste Infosüsteemis (SIS) iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks. 15.2. Elluviijal on õigus teha rakendusüksusele ettepanekuid käesoleva käskkirja, tegevuskava ja eelarvejaotuse muutmiseks. 16. Partneri õigused ja kohustused 16.1. Partner peab täitma järgmisi kohustusi: 16.1.1. viib tegevused ellu korrektselt ning kasutab saadud toetust sihtotstarbeliselt, kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad aitama kaasa eesmärkide saavutamisele, olema tegevustega otseselt seotud ja abikõlblikud; 16.1.2. tagab kinnitatud eelarvest kinnipidamise; 16.1.3. esitab vähese tähtsusega abi saajate andmed ja toetatavates tegevustes osalenud ettevõtjate andmed elluviijale. 16.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid käskkirja ja eelarvejaotuse muutmiseks. 17. Aruandlus 17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele eelneva kalendriaasta tegevuste kohta vahearuande 15. jaanuariks. 17.2. Vahearuanne peab sisaldama tegevuste elluviimise ülevaadet, hinnangut ja andmeid tegevuste edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil ning ülevaadet näitajate saavutustasemete kohta. 17.3. Elluviija esitab lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut tulemuste saavutamise kohta. 17.4. Lõpparuandes esitatakse lisaks punktis 17.2. toodud andmetele panus „Eesti 2035“ sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse ning horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse. 17.5. Vahe- ja lõpparuanded kinnitab rakendusüksus. 17.6. Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või, kui aruanne ei vasta nõuetele, lükkab selle tagasi 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.  6 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  25.01.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondid rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirja järgsed toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056 artikli 8 lõike 2 punktis b sätestatud toetatava tegevusega. Toetatavaid tegevusi rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ka ÕÜF) ja nendega panustatakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuunda „Majandus ja tööjõud“. Rakenduskava kohaselt on Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks Ida-Viru maakond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Kooskõlas eeltooduga toetatakse eelnõu alusel ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste arendamist, et seeläbi luua inkubatsioonikeskuste ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning seeläbi uute, võimalusel ka kõrgema lisandväärtusega, töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Õiglase ülemineku peamiseks sihtgrupiks on rakenduskava kohaselt nii uued kui ka olemasolevad, peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas. Käskkirjaga seotud tegevuste elluviimine aitab kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706, edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid, (vt käesoleva seletuskirja lisa nr 1). Eelnõu on kooskõlas:  tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisega; 1  Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Tabel 1. TAIE mõõdikud, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab Sihttase aastal Viimane teadaolev TAIE mõõdik 2035 tase ja aasta 1. Eesti tööjõu tootlikkus EL keskmisest 110% 82,8% (2022) 2. Kaupade ja teenuste eksport 43 mld eurot 30,9 mld eurot (2022) 3. Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku 59% 60,7% (2021) kohta EL-27 keskmisest 4. Kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, mille käive on suurem kui 200 000 € 1650 1244 (2021) (kolme aasta keskmisena) Allikas: TAIE Eelnõu punktis 4 toodud tegevuste elluviimisel arvestatakse kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Ida-Virumaale luuakse inkubatsiooniteenuste programm, mille eelarve on 5 miljonit eurot. Toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalike Narva tööstusinkubaatori rajamine ja Jõhvi loomemajanduse inkubaatori etapi rajamine viiakse ellu eraldi käskkirja alusel. Toetust antakse tegevuste elluviijana sihtasutusele Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK). Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna regionaalse arengu nõunik Kaarel Lehtsalu (e-post: [email protected], telefon: 715 3414), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post: [email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid tegi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon: 631 3609). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkiri koosneb 19 punktist, mis on liigendatud alapunktideks. Punkt 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi „Õiglane üleminek“ erieesmärgi „Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega“ tegevussuuna „Majandus ja tööjõud“ 2 meetme 21.6.1.4 „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumisse „Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“ (edaspidi sekkumine) rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. Punktis 2 on kirjeldatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust. Ida-Virumaa majandusmudel tugineb suuresti põlvekivisektorile kui fossiilse kütuse kasutamisega seotud tööstusele ja energeetikale. Seoses rohepöördega on vaja senist mudelit muuta, mis omakorda toob kaasa töökohtade kadumise põlevkivisektoris. Rohepöörde käigus kaotavad töö maakonna põlevkiviettevõtetes töötavad inimesed ning töötajad, kes töötavad neis põlevkivisektorit teenindatavates ettevõtetes, mis ei suuda oma tegevust ümber kujundada. Samuti tekib negatiivne mõju põlevkivisektori töötajate peredele, kes seni on saanud toetuda põlevkivisektoris töötava pereliikme heale töötasule. Poliitikauuringute Keskuse Praxis 2020. a Õiglase Ülemineku Fondi rakendamise eeldusena läbi viidud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“1 viidatakse viimaste aastate trendile, milleks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Põlevkivisektori kahanemine avaldab mõju ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele, kuhu laekub vähem kaevandamis- ja vee erikasutuse tasusid, samuti füüsilise isiku tulumaksu. Praxise viidatud uuringus toodi välja sektori kahanemise valguses, et „Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes töötab 5800 inimest ning sektoris hõivatute leibkondades elab kokku ligi 16 000 inimest. Samas on sektoris eriti viimasel kahel aastal töötajate arv oluliselt vähenenud ning 2020. aastal lahkus põlevkivisektorist üle 1000 inimese. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest oluliselt kõrgem keskmine palk (1700 eurot). Töötajaskonnast 80% on mehed ning üle poole sektorist töötab oskus- ja käsitöölise või masinaoperaatorina./…/“ Samuti on poliitikasoovitustest esimesena välja toodud, et „Töötlev tööstus ja IKT peavad olema riiklikult prioriteetseimad valdkonnad Ida-Virumaa majanduse arendamisel põlevkivitööstuse vähenemise kontekstis./.../“ Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. Narva tööstusinkubaatoris viib inkubatsiooniprogrammi läbi sihtasutus Ida-Viru Investeeringute agentuur (edaspidi IVIA), kes kaasatakse IVEKi partnerina. Programm sisaldab investori nn pehme maandumise tugiteenust – tugiteenuste pakett alates ettevõtja registreerimisest, arvelduskonto avamisest, projekti finantseerimise lahenduste leidmisest ja lõpetades meeskonna loomise toetamise ning uue tehase rajamisega seotud asjaajamise korraldamise ja seadmete soetamise toetamisega. Jõhvi digi- ja meediainkubaatoris luuakse kaks inkubatsiooniprogrammi. 1 Väljaande autoriõigus kuulub Poliitikauuringute Keskusele Praxis. Väljaandes sisalduva teabe kasutamisel palume viidata allikale: Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat- Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 3 SA Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) pakub oma teenuse raames inkubatsiooniteenuse programmi ning osaleb selle kaudu projektis partnerina. Tehnopoli kiirendi keskendub eelkõige multimeedia, virtuaalse ja täiendatud reaalsuse ning nendega kaasuvatele valdkondadele ning arendab sellele keskenduvaid iduettevõtteid. Tehnopoli tegevused viiakse ellu inkubaatori hoones. Samuti kaasatakse protsessi Jõhvis tegutsev Kood/Jõhvi kool ning maakonnas tegutsevad kõrgharidusasutused. IVEK vastutab filmitööstust teenindavatele tegevusaladele keskenduva loometööstuse suunalise inkubatsiooniprogrammi loomise ja elluviimise eest. Filmistuudiotesse kaasatavad produktsioonid vajavad traditsioonilistele erialadele alustavaid ettevõtteid, kes pakuvad filmitööstustele toetavaid teenuseid (nt elektritööd, valgustus, kostüümid, puusepatöö, grimm). Sellest inkubatsiooniprogrammist saavad kasu eelkõige need alustavad ettevõtjad, kes ühel või teisel moel saavad mõjutatud põlevkivisektori kokku tõmbumisest. Punktis 3 on kirjeldatud seosed strateegiadokumentidega. Käskkiri on seotud tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetmete „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ ning „Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine“ eesmärkide saavutamisse. Tabel 2. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed, millesse eelnõu alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. Programmi mõõdikud 2022* 2024 2025 2026 2027 (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Eesti positsioon Doing 18. N/A** N/A** N/A* N/A** Business indeksis (koht (2020) edetabelis) Allikas: Maailmapank Kaupade ja teenuste 30,9 30 31 32 33 eksport (mlrd eurot) Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad 60,7 62,05 62,5 62,95 63,4 loodud SKP elaniku kohta (2021) EL-27 keskmisest (%) Allikas: Eurostat * Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2022) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta ** Doing Business tulemustabeli koostamine lõpetati korruptsioonikahtluse tõttu ning uus sarnane tulemustabel tuleb esimest korda välja 2024. aasta kevadel. Siis saame seada uue algtaseme ning sihttasemed tulevikuks. *** Võrreldes eelmise perioodiga on nii tegelikud kui ka sihttasemed oluliselt suuremate väärtustega tulenevalt mõõdiku metoodika muutusest. Metoodika ühildati Statistikaameti tõetamme metoodikaga. Meetme “Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine” eesmärk on Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Meetmesse koondatud tegevustega soodustakse ettevõtluse arendamist, sh ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna arendamist; ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edenemist, sh tööstus- ja turismisektori toetamist ning tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute tegemist. 4 Toetuse andmise tingimuste kohaselt panustatakse programmi tegevuse: 1.1. Ettevõtluse arendamise soodustamine eesmärgi “Eesti elanikud on ettevõtlikud ning ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond atraktiivne” realiseerimisse järgnevate tegevuste elluviimisega: - luuakse soodne kasvupinnas uute ettevõtete tekkimiseks ja nende edasiseks kasvamiseks ning - soodustatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu, ambitsioonikate ärimudelite loomist ja rakendamist; - /.../. 1.2. Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine eesmärgi “Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt” realiseerimisse järgnevate tegevuste elluviimisega: - Soositakse kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist /.../; - toetatakse Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates; - toetatakse parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist (tööstus)ettevõtetes ning soodustatakse nüüdisaegsetel tehnoloogiatel põhinevate ärimudelite kasutuselevõttu; /.../ - Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist. Samuti arvestavad toetatavad tegevused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035” eesmärkide saavutamisse. Tegevustega näitajatesse „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL võrdluses“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja osas 5 ja 6. Punkt 4. Toetatavad tegevused Tugiteenuste programmist toetatakse nõustamisteenust ja inkubatsiooniteenuste programmi loomist, arendamist, turundamist ja elluviimisel toetatavate tegevuste mõju ja ulatus peab avalduma Ida-Viru maakonnas. Need tegevused aitavad kaasa ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamisele vajalikul, sobival ja tõhusal moel, aidates kaasa süsteemse lähenemisega uute iduettevõtete ja ettevõtjate tekkimisele ning vastavate väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisele. Inkubatsiooniteenus ehk inkubatsioon alustavatele ettevõtjatele tähendab nende võrgustamist, sealhulgas piirkondade ja valdkondade ülest koostööd soodustavate, sihtrühmade vajadustele ja eripäradele vastavate tugiteenuste, sealhulgas nõustamis-, koolitus- ja mentorteenuste, äriidee, meeskonna, ärimudeli, toote ja teenuse arendamine, rahastusvõimaluste ja investorite leidmise pakkumine, mis aitab alustavatel kasvupotentsiaaliga ettevõtjatel liikuda edasi järgmistesse arenguetappidesse. Inkubatsioon jaguneb eel- ja põhiinkubatsiooniks. Inkubatsiooniteenuseks loetakse ka iduettevõtetele suunatud ärikiirendite rakendamist. Inkubatsiooniteenuse arendamine loob täiesti uued võimalused ettevõtlusega alustamiseks piirkonnas. Seotus tööstusega, sh töötleva- ja filmitööstusega, digi- ja meediaettevõtlusega ja loomeettevõtlusega loob uued võimalused põlevkivisektori muutuvast tööjõuvajadusest 5 mõjutatud töötajatele ning teistele Ida-Virumaa tööturule sisenejatele. Sarnasel kujul teenuseid pole võrreldaval viisil ettevõtjatele Ida-Virumaal pakutud. Käskkirja punktis 4.1. on välja toodud toetatavad tegevused. Toetust antakse Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, arendamiseks ja elluviimiseks eeldusel, et tegevuste mõju avaldub Ida-Virumaal ning aitab saavutada punktis 5 toodud näitajad. Eesmärgipäraste tegevuste elluviimise raames toetatakse inkubatsiooniteenuste programmi loomist ja arendamist, turundamist, uute ettevõtete asutamist ja käivitamist toetavaid nõustamis- ja koolitusteenuseid, tegutsevate ettevõtete suutlikkuse kasvatamist, piirkondliku ettevõtluskeskkonna elavdamist, iduettevõtete ökosüsteemi arendamist ning loomevaldkonna tugiteenuste süsteemset väljaarendamist. Inkubatsiooniteenuste programmi tegevused kohandatakse iga loodava inkubaatori jaoks vastavalt selle spetsiifikale ja sihtgrupile. Nende loomine, arendamine ja turundamine algab kava kohaselt ettevalmistavatest tegevustest enne vastava inkubaatori valmimist. Tegevused on ellu viidavad paralleelselt taristu loomisega, nt õppetöö ettevalmistamine, mentorite valik ja osalejate kohordi loomine ja sõelumine. Punktis 4.2. viidatud tegevusaladel tegutsevad või tegevust plaanivad ettevõtjad ei saa osaleda toetatavates tegevustes. Punkti 4.3. kohaselt järgitakse tegevuste toetamisel kliima- ja keskkonnaalaseid eesmärke. Perioodi 2021-2027 Eesti ühtekuuluvuspoliitika fondide „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastamise analüüsis (https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z) ei tuvastatud toetaval meetmel olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Sündmuste korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit, mis on leitav aadressilt https://brand.estonia.ee/eas/kestliku-urituse-juhend/. Punkt 5. Näitajad Toetatavate tegevuste tulemusel on loodud Ida-Virumaale inkubatsiooniprogramm uutele ja juba tegutsevatele ettevõtetele. Valitud väljundnäitajad tabelis 3 on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolte esitatud Rahandusministeeriumile kehtiva rakenduskava täienduseks. Tabel 3 Näitajate tabel Näitaja nimetus ja Algtase Vahesiht- Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase 2024 2029 Meetmete nimekirja näitajad Väljundnäitaja Toetatavad ettevõtjad. 0 12 100 Unikaalsed Mõõtühik: ettevõtjad ettevõtjad. Mõõtmissagedus kord aastas Mitterahalist toetust 0 12 100 Unikaalsed saanud ettevõtjad. ettevõtjad. Mõõtühik: ettevõtjad 6  Mõõtmissagedus kord aastas Projektispetsiifiline näitaja Tegevustes osalenute 0 275 2500 Mõõtmissagedus arv. kord aastas Mõõtühik: Osalejate arv Näitajate täitmise seiret korraldatakse Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud näitajate metoodika kohaselt. Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) ühiste näitajate puhul kasutatakse EK poolt kirjeldatud metoodikat ja definitsioone. Toetatavate ettevõtjate osas peetakse eraldi arvestust mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. Suurettevõtjate toetamist sekkumises ei ole kavandatud. Meetmete nimekirja väljundnäitajad on „toetatavad ettevõtjad“ ja „mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“. Meetmete nimekirja väljundnäitaja „mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“ (RCO04) hõlmab ettevõtteid, kui nad saavad struktureeritud moel mitterahalist toetust. Selleks võib olla näiteks inkubatsiooniteenuseid saav mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõte (edaspidi VKE). Antud toetus peab olema dokumenteeritud. Ühekordne suhtlus (näiteks telefonikõned teabepäringuteks) ei lähe arvesse. Mitterahalise toetuse näideteks on ka teenused, näiteks nõustamisteenuste (konsultatsioonide ja koolituste pakkumine, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks jne) või tugiteenuste (andmebaaside, turu-uuringute, käsiraamatute, töö- ja mudeldokumentide, jms) pakkumine. Inkubatsiooniteenuse pakkumise sekkumises rahalist toetust ei anta, seetõttu arvestatakse väljundnäitajas "toetatavad ettevõtjad” vaid mitterahalist toetust saanud ettevõtjaid (RCO01 on võrdne RCO04ga). Sellesse näitajasse loetakse kokku Äriseadustiku tähenduses VKEd. Näitajasse loetakse ettevõtjad, kui nad saavad mitterahalist toetust struktureeritud viisil, näiteks nõustamisteenuseid saavad VKEd. Pakutav toetus tuleb dokumenteerida. Ühekordset suhtlemist (nt telefonikõned teabenõuete saamiseks) ei arvestata näitajasse. Väljundnäitaja raporteeritakse jooksvalt vahe- ja lõpparuannetega pärast tegevuse toimumist. Ettevõtjad registreeritakse projekti tasandil ja sisestatakse SFOSi andmekorje moodulisse Sündmuste Infosüsteem (SIS) vähemalt iga poolaasta seisuga. Näitaja täitmise andmed sisestab SFOS-i elluviija. Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Õiglane üleminek” perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis on iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu eri sekkumist, on lisatud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. Projektispetsiifiline näitaja on „tegevustes osalenute arv“, kus loendatakse inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes osalenute arvu ja mille sihtase 2500 osalejat saavutatakse 2029. aasta lõpuks. 7 Näitajad jagunevad partnerite vahel vastavalt elluviija ja partnerite vahelisele kokkuleppele, mis on partneritega sõlmitava lepingu osa. Punkt 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Punkt 7. Elluviija Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Ida-Viru ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK). IVEK on asutatud 2003. aastal Kiviõli linna (nüüd Lüganuse vald), Jõhvi linna (nüüd Jõhvi vald) ja Kohtla-Järve linna poolt. IVEKi tegevuse eesmärgiks on toetada regiooni arengut, osutades ettevõtlust toetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. IVEK kuulub maakondlike arenduskeskuste võrgustikku. 2022 aasta seisuga pakub IVEK järgmisi teenuseid: Ettevõtjate nõustamine ning koolituste/sündmuste/õppereiside korraldamine sh. alustavad, tegutsevad ja kogenud ettevõtjad ning noored; vabaühenduste nõustamine ning koolitsute/sündmuste korraldamine sh. alustavad ja tegutsevad vabaühendused ja korteriühistute Kredex meetme nõustamine; strateegianõustamine; Ida-Viru Haridusklastri (Hariduskopter) koordineerimine, s.h. Ettevõtliku kooli programmi rakendamine Ida-Virumaal ning äriõppe maakonna koolidesse sisseviimise tugi; Ida-Viru Turismiklastri koordineerimine; Viru Filmifondi koordineerimine; Ida-Viru Loomeklastri käivitamine; Europe Direct teabepunkti teenuste pakkumine vene keelsele elanikkonnale asukohaga Narva; Õiglase Ülemineku Ida-Viru meetmete ettevalmistustegevused. Elluviija valikul lähtuti varasemast kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel, olemasolevatest kompetentsidest ning toimivast koostöövõrgustikust. IVEK on olnud pikaajaliseks koostööpartneriks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, mistõttu on loodud eeldused programmi kiireks ning sujuvaks käivitamiseks ning tulemuste saavutamiseks. ÜSM artikkel 8 lg 1 punkti (a) kohaselt on kehtestatud põhimõte, mille kohaselt korraldab ja rakendab riik partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks kooskõlas oma institutsioonilise ja õigusraamistikuga tervikliku partnerluse, võttes arvesse fondide iseärasusi. See partnerlus peab hõlmama ka partnereid piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutuste tasemel. ÜSM artikkel 8 lõige 2 kohaselt peab partnerlus toimima kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega ja osutatud partnerid võib kaasata programmide ettevalmistamisse, rakendamisse ja hindamisse. KOKS § 61 lg 2 kohaselt on loodud KOV-le volitus, millisele koostööorganile on maakonna arengu kavandamise ülesanne võimalik täitmiseks anda. Ülesanne on võimalik täitmiseks anda kõigi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsusega täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlikule või piirkondlikule liidule, koostöökokkuleppe alusel ühele kohaliku omavalitsuse üksusele või mõnele teisele kohaliku omavalitsuse üksuste KOKS § 62 lõigetes 1 ja 2 nimetatud koostööorganile (ühisasutus või –amet) või halduskoostöö seaduses sätestatud korras mõnele eraõiguslikule juriidilisele isikule ehk nimetatud ülesande täitmisele suunatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks asutatud sihtasutusele (nt MAK) või moodustatud mittetulundusühingule. Maakondlikud arenduskeskused (MAK) ja maakondlikud arendusorganisatsioonid (MARO) on seni kõigis maakondades paiknevad (varem ka riigi või) KOV asutatud sihtasutused, mis pakuvad tugitegevusi kodanikuühendustele ja –algatustele, nõustamisteenust alustavatele ja tegutsevatele ettevõtetele ning kohalikele omavalitsustele. 8 Käesoleval juhul on kohalikud omavalitsused, Jõhvi vald, Kohtla-Järve linn ja Lüganuse vald, kinnitanud Sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (IVEK) põhikirja, mille kohaselt on IVEK tegevuse eesmärgiks toetada Ida-Viru regiooni arengut osutades ettevõtlust toetavaid teenuseid ning kaasates regiooni arenguks vajalikke vahendeid. Põhikirja kohaselt korraldab IVEK vastavalt põhikirjale rahaliste vahendite kasutamise; kogub ja süstematiseerib ning levitab ettevõtlusega ja regionaalse arenguga seotud teavet; aitab asutajatel taotleda ja taotleb ise läbi erinevate arendusprojektide rahalisi vahendeid Eesti riigi ja rahvusvahelistest finantseerimisallikatest; osutab ettevõtluse tugisüsteemi teenuseid sihtgrupi ettevõtjatele; osutab nõustamis- ja konsultatsiooniteenuseid ettevõtjatele, avalikule sektorile ja kolmandale sektorile rahaliste vahendite taotlemiseks, projektide kirjutamiseks, nende elluviimiseks ja juhtimiseks Eesti riigi ning rahvusvahelistest finantseerimisallikatest. Elluviija valikut toetab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, IVEKi ja SA Ida-Viru Investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA) sõlmitud ühiste kavatsuste protokolli (https://ivol.ee/documents/9867329/19704180/Kavatsuste+protokoll+arendustegevuste+ellu+ viimiseks_0.pdf/7305d58c-12e1-4f68-8b63-006267016269), milles lepitakse kokku Ida- Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste inkubatsiooniprogrammi tööjaotus. Elluviija roll antud meetme raames on järgmine: projektijuhtimine sh partnerite töö koordineerimine, Jõhvi loomemajanduse inkubatsiooniprogrammi käivitamine ja ellu viimine, Jõhvi filmistuudiote võrgustumise toetamine. Elluviija ja partner ei saa vähese tähtsusega abi, sest nad ei saa majanduslikku eelist ja tulu programmist pakutavate teenuste korraldamisel. Elluviidavatest tegevustest võib tegevuste raames ettevõtjatele antav eelis olla käsitletav vähese tähtsusega abina (edaspidi ka VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes. VTA saajateks on inkubatsiooniprogrammis tegevustes osalevad ja nendest tegevustest otsest kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle peab elluviija eraldi arvestust ning konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmine peab olema tagatud. Elluviija ja partnerid kohustuvad tagama, et selle käskkirja alusel tehtavaid abikõlblikke kulusid, sealhulgas ühtse määra alusel hüvitatavaid kulusid, ei hüvitata samaaegselt muudest meetmetest ega riigi toetustest. Näiteks muude lepingute või toetuse andmise otsuste alusel rahastatavad tegevused (starditoetusest nõustamised, PEEK meetmest abikõlblikud kulud, vms). Punkt 8. Partnerid Laiaulatusliku ja mitmekesise nõustamis- ja inkubatsiooni programmi läbi viimiseks on lisaks elluviijale vaja partnereid. Programmi ettevalmistamise käigus koguti perioodil 2020–2022 sisendit erinevate nõustamisteenuste ja inkubatsiooniprogrammide toimimise ja ülesehituse kohta nii Eestis kui ka välismaal. Võrdlusuuringu raames toimusid visiidid Soome Aalto Ülikooli (Start-up Centerin, Design Factory; MediaSpace jm.), Rootsi Stockholmi kasvukiirendisse (Epicenter), Göteborgi piirkonna avaliku ja erasektori pool käitavatesse filmistuudiotesse ja loomevaldkonna inkubaatoritesse (Trollhättan, Film i Väst, Gothengurg film studios), Islandi filmitööstuse objektidele (Islandi Filmi Instituut). 9 Eestis saadi sisend sarnast teenust osutavatelt asutustelt nagu Sihtasutusest Tallinna Teaduspark Tehnopolist, Tallinna Loomeinkubaatorist, Tartu Loomemajanduse Inkubaatorist, Viljandi Loomeinkubaatorist, Pärnumaa arendusvõrgustikust KOBAR. Võrdlusuuringu raames kaardistati Ida-Virumaal pakutavad piirkondliku ettevõtluse tugiteenused Ida-Viru Ettevõtluskeskusest, Ida-Viru Investeeringute Agentuurist, innovatsiooni ja loomekeskusest OBJEKT ning Põlevkivi Kompetentsikeskusest (keemiavaldkonna inkubaator). Võrdlusuuring tulemusel otsustati, et partnerid saavad olla asutused, kes vastavad järgmisetele kriteeriumitele: - partneri asutajate seas või asutaja peab olema avaliku sektor; - partneril peab olema võimekus (sh finantsressursid); - jätkusuutlikkus teenuseid osutada (sh kogemus ja kompetentsid); - regioonis tegutsemise kogemuses (sh toimiv võrgustik). Kriteeriumitele vastas kaks organisatsiooni. Ida-Viru investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA) on asutatud 2009. aastal avaliku sektori arendusorganisatsioon, mille asutajad on Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on kaasa aidata uute töökohtade loomisele Ida- Viru maakonnas, mille peamine eesmärk on meelitada Ida-Virumaale uusi tootmis- ja logistikasektori välisinvesteeringuid, arendades ettevõtjatele sobivat kinnisvara – tööstusparke, pakkudes tegevuse mugavaks käivitamiseks nn pehme maandumise tugiteenust turutingimustel. IVIA eesmärgid on suures osas seotud toetuse eesmärkidega. Õiglase ülemineku ettevõtluse tugiteenuste meetme raames on ettevalmistamisel eelnõud, mille kohaselt IVIA vastutab inkubaatorite rajamise eest Narva ja Jõhvi. Antud meetme raames on IVIA roll pakkuda Narva tööstuspargis inkubatsiooni programmi ja investori nn pehme maandumise tugiteenust. Lisaks vastutab IVIA Jõhvi rajatavate filmistuudiote turundustegevuse ning filmitootjatele nn pehme maandumise tugiteenuse pakkumise eest. Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Tehnopol) Tehnopol Start-up Inkubaator on Balti piirkonna suurim kasvuprogramm varajases faasis iduettevõtetele, mis aitab neil jõuda oma toote ja teenusega turule ning kaasata investeeringut. Inkubaator võtab varajase faasi iduettevõtteid vastu kohordipõhiselt. 2021. aastal kandideeris nende programmi ca 300 iduettevõtet ning toetati 83 iduettevõtte turule tulekut. 2021. aastal toetas Tehnopol oma teenustega umbes 90 fookusvaldkonna kasvuettevõtte arengut, kasvatades nende käivet 10 miljoni euro ulatuses nii Eestis kui eksportturgudel, avas 15-le ettevõttele vähemalt ühe uue eksportturu, aitas tuua turule 10 uut toodet või teenust ning vahendas umbes 8 miljoni euro ulatuses era- ja avaliku kapitali investeeringuid. Start-up Inkubaator on esindatud Ida-Virumaal, pakkudes ja toetades alustavaid ettevõtteid Narvas. Tehnopoli roll sekkumise tegevuste elluviimises on iduettevõtete kiirendi programmide käitamine Ida-Virumaal meetme rahastust loodavas Jõhvi digi– ja loomeinkubaatoris fookusega audiovisuaalsele loomeettevõtlusele. Tehnopoli iduettevõtete kiirendi keskendub eelkõige multimeedia, virtuaalse ja täiendatud reaalsuse ning nendega kaasuvatele valdkondadele ning arendab sellele keskenduvaid iduettevõtteid. Tehnopoli tegevused viiakse ellu inkubaatori hoones. Samuti kaasatakse protsessi Jõhvis tegutsev Kood/Jõhvi kool ning maakonnas tegutsevad kõrgharidusasutused. 10 Vähese tähtsusega abi saavad programmides osalevad ettevõtjad ning seda antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus). Vähese tähtsusega abi saajateks on inkubatsiooni programmi raames osalevad ja nendest tegevustest otsest kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle peab inkubatsiooniprogrammi elluviija eraldi arvestust ning konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmine peab olema tagatud. Punkt 9. Sihtgrupp Toetatavate tegevuste sihtgrupp on Eestis registreeritud VKE-d ja potentsiaalsed ettevõtlusega alustavad füüsilised isikud. Käskkiri ei piira tegevuste sihtgruppi ainult nende ettevõtjatega, kelle ettevõtte juriidiline aadress on registreeritud Ida-Viru maakonda. Kuid ettevõtja peab pärast programmis osalemist asuma tegutsema (nt tootmisüksus asub Ida-Virumaal või see tuuakse pärast programmis osalemist Ida-Virumaale) või teenuseid pakkuma Ida-Virumaal. Alustavate ettevõtjate puhul on eeldus, et tulevane tegevuskoht või teenuste pakkumise koht on Ida-Virumaa. Sellega tagatakse toetuse andmise eesmärgina loodud inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu loodud eelduste realiseerumine – uuenduslike teenuste ja toodete väljaarendamine, välisinvesteeringute kaasamine ning uute töökohtade tekkimine Ida-Viru maakonnas. Toetuse andmise tulemusel on Ida-Virumaale loodud uus inkubatsiooniprogramm uutele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele, välja arendatud tänapäeva nõuetele vastavad uuenduslikud teenused ja tooted ning majandusstruktuur on muutunud mitmekesisemaks. Nende tegevuste tulemusi mõõdetakse toetatavate ettevõtjate, mitterahalist toetust saanud ettevõtjate ning tegevustes osalenute arvu abil. 11 Punkt 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste puhul on abikõlblikkuse periood 01.01.2023 kuni 31.08.2029. Punkt 11. Tegevuste eelarve Tegevuste elluviimise eelarve on 5 miljonit eurot Õiglase Ülemineku Fondist inkubatsiooniprogrammi loomiseks, arendamiseks, turundamiseks, käivitamiseks ja elluviimiseks. Toetuse määr on 100 protsenti. Seega osutatakse sihtgrupile teenuseid tasuta. Elluviijale antav toetuse summa on 1 107 671 eurot, Tehnopolile antava toetuse summa on 2 632 929 eurot ja IVIAle antav toetuse summa on 1 259 400 eurot. Tegevuste detailne eelarve kujuneb iga-aastase tegevuskava alusel. Tegevused ja eelarve lepitakse kokku elluviija ja partneri vahel. Tegevuskava eelnõu esitatakse rakendusüksusele e- toetuse vahendusel iga aasta 1. detsembriks. Rakendusüksus hindab tegevuste vastavust toetuse tingimustele ning vajadusel saadab selle täiendamiseks. Rakendusüksus edastab tegevuskava rakendusasutusele kinnitamiseks ja rahandusministeeriumile teadmiseks. Rakendusasutuse poolt kinnitab tegevuskava ministeeriumis toetuse eest vastutav töötaja. Punkt 12. Kulude abikõlblikkus Abikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 16 sätestatud personalikulud. Personalikulud saavad tekkida toetuse saajal või partneril töötajatele töö eest makstava tasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstava tasu alusel. Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt loetakse projekti otsesteks personalikuludeks toetatava tegevuse tegemise (näiteks inkubatsiooniprogrammi koostamine, läbiviimine, mentorite töö) ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes 4. Tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis ei ole otsesed personalikulud, hüvitatakse ühendmääruse § 22 kohaselt ühtse määra alusel 40 protsendi ulatuses otsestest personalikuludest. Füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu, mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud. Punktis 12.3 nimetab abikõlbmatud kulud. Punkt 13. Vähese tähtsusega abi Eelnõu alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi võivad saada ettevõtjad, kellele osutatakse toetatavaid teenuseid. Punkti 13.2. kohaselt hindab elluviija, kas ettevõtjad saavad vähese tähtsusega abi ja kontrollib abisaajate vastavust VTA määruse nõuetele. 12 Sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale määratava VTA summa arvutab elluviija programmi elluviimisega tekkinud reaalsete kulude alusel. Näiteks koolituste läbiviimise puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga. Punktis 13.3.–13.8. nimetatakse vähese tähtsusega abi piirmäärad, kumuleerimisreeglid, ettevõtjad, kellele ei ole nimetatud abi andmine lubatud ning sätestatakse elluviija ja rakendusüksuse kohustus vähese tähtsusega abi andmist käsitavate andmete säilitamiseks. Punkt 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord Abikõlblike personalikulude osas makstakse toetust vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Tegevuste elluviimiseks vajalikud ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse § 28 lõike 4 alusel. Punkt 15. Elluviija õigused ja kohustused Tegevuse elluviijale kohalduvad ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–3 toetuse saajale sätestatud kohustused. Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks. Tegevuskava elluviimise edenemise jälgimiseks toimuvad regulaarsed seirekoosolekud, milles osalevad elluviija, rakendusüksuse, rakendusasutuse ja rahandusministeeriumi esindajad. Punkt 16. Partneri õigused ja kohustused Tegevuse partnerile kohalduvad ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja § 11 lõigetes 1–3 toetuse saajale sätestatud kohustused. Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks. Punkt 17. Aruandlus Aruandluse eesmärk on tegevuste elluviimise edenemise jälgimine. Rakendusüksus töötab tegevuste elluviimise jälgimiseks välja vahe- ja lõpparuande vormi. Toetuse saaja esitab 15. jaanuariks eelnenud kalendriaasta kohta vahearuande. Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil, samuti infot näitajate saavutustasemete kohta. Projekti viimase kalendriaasta tegevuse ülevaade ja panus Eesti 2035 sihtidesse, eesmärkidesse ja näitajatesse, kaasa arvatud horisontaalsete põhimõtetega seotud näitajatesse, esitatakse projekti lõpparuandes. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodi tulemuste saavutamise kohta. Punkt 18. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30. 13 Punkt 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse otsusele või toimingule esitatakse vaie rakendusüksusele. 14 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. Kooskõla on tagatud ka Euroopa Regionaalarengufondi ja Ühtekuuluvusfondi käsitleva määrusega (EL) 2021/1058. Eelnõu arvestab Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. Täiendavalt on eelnõu kooskõlas VTA määrusega. Käskkirjaga hõlmatud tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide ja -metoodikaga, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele. 4. Tegevuste kooskõla valikukriteeriumite ja -metoodikaga Käskkirjaga hõlmatud tegevused korraldatakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, ning sellest tulenevalt on hinnatud valitud tegevuste vastavust üldistele valikukriteeriumidele järgmiselt. 4.1 Kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5 “Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega”. Lisaks on sekkumiste põhiselt toodud seos käskkirja erieesmärgi ja meetme seisukohast kõige suuremalt seotud valdkondliku arengukava TAIE-ga. Mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisse on toodud käskkirja punktis 3 ning vastavas punktis ka seletuskirjas. Panust eesmärkidesse näidatakse sekkumiste panuse kaudu rakenduskava näitajatesse. Käskkirjaga hõlmatud tegevused panustavad otseselt erieesmärkide ja meetmete eesmärkide saavutamisesse. 4.2 Kooskõla tegevuste põhjendatusega Taust käskkirja sekkumiste vajalikkuse kohta: MKMi tööjõuvajaduse ja -pakkumise prognoos aastani 2028, kus hõive prognoosid tuginevad peamiselt OSKA sisendile, toob välja, et on oodata Ida-Virumaal perioodil 2017/19–2028 maakondade lõikes kõige suuremat töökohtade kadu. Hõivatute arv langeb hinnanguliselt 3,6% ehk umbes 2000 võrra. Pool sellest on seotud energeetika valdkonnaga laiemas mõttes, sh mäetööstus ja keemiatööstus (õlitööstus). Kasvavad valdkonnad (näiteks IKT, tervishoid) on Ida-Virumaa hõives vähem esindatud ning seetõttu on nende mõju hõive muutusele pigem tagasihoidlik. Siit ka oluline vajadus täiendada maakonna majandusstruktuuri uute tegevusalade ja ettevõtetega. 15 Teisalt tuleb arvestada, et ka rahvastiku arengud on Ida-Virumaal kõige halvemad. Statistikaameti prognoosi2 kohaselt väheneb Ida-Virumaa 15–74-aastaste elanike arv 10 aastaga (2019–2029) 17% ehk enam kui 17 000 inimese võrra. Arvestades perioodi 2017–2019 keskmist tööjõus osalemise määra, kahaneks tööturul aktiivsete inimeste arv 10 aastaga viiendiku ehk ligi 13 000 võrra3. Kuna töökoht ja elukoht ei ole maakonna piires alati kattuv ning eeldatavalt jätkab tööjõus osalemise määr suurenemist, siis on võimalik teatud määral ebakõlasid leevendada, kuid üldised suundumused on siiski väga pessimistlikud. Ka juhul kui tööjõus osalemise määr tõuseks Ida-Virumaal Eesti keskmisele tasemele, väheneks tööturul aktiivsete arv (tööjõud) umbes kümnendiku ehk enam kui 6000 inimese võrra. Arvestades neid prognoose, võib välja tuua otsese seose rahvaarvu muutumise ja hõivatuse vahel Ida-Virumaa majanduses. Eelnõu panustab siin uute töökohtade ja ettevõtete loomisesse kasutades selleks ettevõtluse tugiteenuste mitmekesistamiseks inkubatsiooniteenuse väljaarendamist tööstuse ning digi-, meedia- ja loometööstusinkubaatori loomise ja rakendamise abil. Ettevõtjate paremaks ettevalmistamiseks ja elulisuse tõstmiseks arendatakse välja ja rakendatakse inkubatsiooniprogramm inkubaatorite eriomaseid tingimusi silmas pidades. Käskkirjas ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Sekkumistega toetatakse Õiglase Ülemineku Fondi tegevuskava ja riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava rakendamist. Lisaks keskenduvad sekkumised ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile. Sellest tulenevalt on sekkumiste puhul tegu parima võimaliku lahendusega eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste sidusust eesmärkidega mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Tegevuste ajakava on realistlik ehk näitajate saavutamine käskkirjaga hõlmatud tegevuste abikõlbulikkuse perioodil on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Tagamaks tegevuste ajakavalist teostatavust koostatakse iga-aastane detailsem tegevuskava. 4.3. Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega Käskkirjaga ettenähtud tegevused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks. Toetudes struktuurivahendite perioodil 2014–2020 ellu viidud sarnaste sekkumiste kogemusele, hinnati struktuurivahendite perioodi 2021–2017 rakenduskava koostamise käigus antud tegevus üheks parimaks võimalikuks kuluefektiivseks lahenduseks täitmaks riiklikult seatud eesmärke. Käskkirja tegevuste eelarve on koostatud, toetudes muu hulgas vastavalt Õiglase Ülemineku Fondi ja rakenduskava eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste mahu hinnangule. Tegevuste eelarve maht on hinnatud, toetudes sarnaste tegevuste elluviimise kuludele ning arvestades ligikaudset teenuste maksumust, mis on vaja ellu viia täitmaks seatud näitajate sihttasemete 2 RV087: PROGNOOSITAV RAHVAARV AASTANI 2045 MAAKONNA JA VANUSRÜHMA JÄRGI (ALUSEKS 1. JAANUARI 2019 RAHVAARV) [20.06.2019] 3 Arvestuses on kasutatud vaid kolme vanusegrupi andmed meeste ja naiste kohta kokku. Vanemate andmete põhjal koostatud detailsem hinnang soo ja 5-aastaste vanusegruppide lõikes andis sarnased tulemused. 16 saavutamist. Täpsemad näitajate arvestuskäigud on toodud rakenduskava näitajate metoodikas. Teostatavate kulude vajalikkus ja mõistlikkus tagatakse muutuvates majandusoludes käskkirjaga ettenähtud iga-aastase tegevuskava koostamise käigus, milles kujundatakse detailsem eelarve vastavalt detailsematele tegevustele. Tegevuste kujundamisel, sh valitavate tegevuste eelarvestamisel ja kulude kontrollimisel lähtutakse varasematest kogemustest, kuivõrd poliitikakujundajal ja rakendusüksusel on põhjalikud kogemused muu hulgas EL 2014–2020 finantsperioodi sarnaste meetmete rakendamisest. Sisse ostetavate teenuste lõplikud, õiglased ning usutavad summad leitakse hankeprotsesside käigus. Arvestatud on võimaliku hindade muutusega järgnevate aastate jooksul, toetudes minevikukogemusele (nt majandamiskulude puhul hindade võimalikku korrigeerimist THI alusel). Elluviijale ei teki toetusskeemi tulemusel rahastamist vajavaid püsikulusid abikõlblikkuse perioodi järel. 4.4. Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia Elluviija valik on kooskõlas ÜSS2021_2027, mille kohaselt on elluviija valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga või halduskoostöö seaduse tähenduses halduslepinguga määratud ministeeriumi struktuuriüksus või volitatud asutus või juriidiline isik, kes vastutab toetuse andmise tingimuste käskkirjas nimetatud eelarve ulatuses tegevuste tegemise ja tulemuste saavutamise eest ning kellele kohaldatakse toetuse saaja kohta sätestatut. Antud käskkirjas on elluviijaks IVEK, kes vastavad seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta. Riigihangete seadusega kooskõla on tagatud, kuna IVEK on riigihangete seaduse § 5 lõike 1 punkti 4 kohane hankija. IVEKi puhul ei ole tegemist ettevõtjaga vaid kohalike omavalitsuste poolt asutatud sihtasutusega, mis täidab ministeeriumi poolseid ülesandeid. Lõppsaajale kehtivatest riigiabi reeglitest on ülevaade käskkirja punktis 10 ning vastavas punktis käskkirja seletuskirjas. 4.5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirjaga hõlmatud tegevuste seos „Eesti 2035“-ga on kirjeldatud seletuskirja punktis 1, lisaks on antud punktis toodud selgitused käskkirja panustamise kohta horisontaalsete põhimõtete näitajatesse. Samas on kirjeldatud tegevuste seosed horisontaalsete põhimõtetega (vt ka lisa 1). Tegevuste elluviimise konkreetsed alategevused käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks koos täpse eelarve ning ajaraamiga määratletakse iga-aastases tegevuskavas (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava koostamisel tagatakse kooskõla 2021‒2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumitega. Kõik tegevuskavas olevad projektid peavad panustama käskkirjaga seotud Eesti 2035 sihtidesse ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 eesmärkidesse. Tegevuskava tegevused on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Tegevuskava moodustamisel arvestatakse: 1. Rahastatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse tegevuste panust meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast tegevuste lõppu. 2. Rahastatavate tegevuste põhjendatust. Hinnatakse, kas tegevuste eesmärgipüstitus on põhjendatud; kas tegevuse sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus; kas tegevused 17  võimaldavad saavutada püstitatud eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Hinnatakse, kas seos eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad ning innovaatilisi lahendusi soosivad. Selgitatakse, kas tegevuste ajakava on realistlik, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Rahastatavate tegevuste kuluefektiivsust. Hinnatakse, kas tegevused/lahendused on kuluefektiivsed planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, sealhulgas kas lõppsaaja poolne osalustasu on vajalik, ning kui jah, siis milline tasu on kuluefektiivne. Hinnatakse, kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – kas on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, kas planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Tegevustega ei teki vajadust järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Suutlikkust rahastatavaid tegevusi ellu viia. Hinnatakse, kas tegevuste tegijal on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikust tagades. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Tegevuskava koostamisel analüüsitakse, kuidas on võimalik parimal moel võtta arvesse ja aidata kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustada seeläbi vastavasse riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. 5. Eelnõu mõjud Eelnõu on töötatud välja kooskõlas ÕÜFi eesmärkide ja tingimustega ning omab positiivset mõju eeskätt järgneva osas: a) keskkonnasäästlike investeeringute soodustamine – kõik ÕÜFist toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidus keskselt kehtestatud keskkonnasäästlikkuse põhimõtetega, mistõttu on eelnõu rakendamise mõju kliimale vähemalt neutraalne; b) Ida-Virumaa kui õiglase ülemineku keskmes oleva piirkonna majandusarengu toetamine – eelnõu sihtgrupp on piisavalt lai (hõlmates lisaks tööstusele ka teisi valdkondi) ning selliste eeldustega (näiteks tänane palgatase), mis võimaldab toetuse abil mitmekesistada Ida-Viru piirkonna majandust, tekitades selleks uut tootmist eri tegevusvaldkondade üleselt ning soodustades uute keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist. c) Ida-Viru tööturu arengu toetamine – investeeringute elluviimise toetamine võimaldab luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii tänastele (eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui piirkonnas uusi töö- ja arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele mittetöötutele. Mõjusid on täiendavalt analüüsitud seletuskirja lisas 1 ja 2. Riske on hinnatud lisas 3. 6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega Eelnõu sätestab käskkirja tegevuste seose prioriteedi teiste meetmete, meetme sekkumiste ja arengukavadega, tuues välja kokkupuutepunktid, mis on aluseks käskkirjas nimetatud toetatavatele tegevustele või millesse tegevused panustavad. Seos sama erieesmärgi teiste toetuse andmise tingimustega 18 Meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumine „Starditoetus“ – Ettevõtlusteadlikkuse sekkumise tulemusena on võimalik alustavatel ettevõtjatel saada ettevõtlusega alustamise eelnõustamist oma äriplaanide senisest paremaks planeerimiseks kui ka arengunõustamise teenust äriplaanis toodud tegevuste realiseerimiseks. Käesolev käskkiri ja starditoetus täiendavad teineteist, kuna starditoetuse saamisele eelnevalt peab olema alustav ettevõtja maakondlikus arengukeskuses (MAKis) eelnõustamises käinud ning toetuse saamisele järgnevatel aastatel peab ettevõtja käima MAKis arengunõustamisel. Käskkiri täiendab meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise „Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine“ elluviimist aidates kaasa Eesti kuvandi loomisele ja selle turundamisele, et tõsta Eesti tuntust. Käskkirja tegevused aitavad luua piirkonnale täiendavat nähtavust ja koostöövõimalusi turismisektori ettevõtjatele uute inkubaatorite näol, mis on võimalus läbi viia teavitus- ja turundustegevusi Ida-Virumaa ja Eesti maine tõstmiseks ning mis on omakorda oluline ka turisminõudluse suurendamiseks. Seos meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumisega „Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtjatele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud)“. Antud sekkumine pakub ettevõtjatele võimalust traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajaliku kapitali saada, et tõsta ettevõtjate üldist konkurentsivõimet (sealhulgas suurendada ekspordivõimekust). Lisaks teeb meede ettevõtjatele kättesaadavamaks ka kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks mõeldud riskikapitali, et toetada nende kiiret kasvu ja jätkusuutlikkust. Sekkumine täiendab käskkirjaga pakutavaid inkubatsiooniprogrammi võimalusi, luues ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamise kõrval ka paremad kapitali- ja krediidikindlustuse võimalused ettevõtjate kasvuks vajalike tegevuste finantseerimiseks. Seos on kõigi Õiglase Ülemineku Fondist rahastatavate meetmega, kuid kõige otsesem seos on sekkumisega „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“, kus Ida-Viru maakond on rakenduskava kohaselt Eestis õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks ning mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust on vaja seetõttu ümber kujundada, eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrgema lisandväärtusega töökohti. Käskkiri panustab samasse eesmärki luues ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal. 19 Seos valdkondlike arengukavadega „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“. Toetusskeem aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele – loob ettevõtlusinkubaatorite ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused majandusstruktuuri muutumiseks, uute ettevõtete tekkimiseks, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamiseks, välisinvesteeringute kaasamiseks ning uute töökohtade tekkimiseks Ida- Virumaal. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035” – strateegia seab eesmärgiks tagada ettevõtlike ja kaasaegsete teadmiste ning oskustega inimeste järelkasv, mis on tarvilik kõrgema tootlikkuse taseme saavutamiseks Eestis. Käesolev toetusskeem täiendab elukestva õppe strateegiat, edendades TAI- ja ettevõtlusteadlikkust erinevates sihtrühmades ning teadmisi ja oskusi ettevõtja põhise lähenemise läbi. Teised riiklikud strateegiad, mille eesmärkide saavutamise seisukohalt on oluline Eesti maine tõstmine, ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine, TAI teadlikkuse ja võimekuse kasv või ettevõtlusteadlikkuse tõstmine panustades ettevõtluskeskkonna arendamisele. 8. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Eelnõuga tulu ei teenita. 9. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, ÕÜF juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks TAIE juhtkomisjonile ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Lisad: Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. Lisa 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht. Lisa 3 Riskihindamise tabel Lisa 4. Märkustega arvestamise tabel 20 Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs. „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Meetme tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtlusega ning tööstusettevõtetel alustada oma tootmise ülesehitamist kontrollitud keskkonnas. Meetme inkubatsiooniprogrammi osa on eelkõige suunatud alustavatele ettevõtjatele, kes soovivad luua oma ettevõtte digi- ja meedia- ning filmitööstuse tugiteenuste valdkonnas ning neil puudub varasem kogemus ettevõtjana. Loodavad inkubaatorid ja inkubatsiooniprogramm võimaldab ettevõtjal saada esmaseid kogemusi ja vähendab ebaõnnestumisega seotud riske. Meetme tulemusena saab ettevõtja uue teadmise või arendada toote, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaasatakse kõiki huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt. Meede panustab erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega. Eesti majandus on Panus „Eesti 2035“ näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. uuendusmeelne ja Sooline võrdõiguslikkus teaduspõhine Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole. Käesolev inkubatsiooniprogramm võimaldab kõigil soovijatel alustada ettevõtjana sellise spetsiifilises valdkonnas nagu seda on filmitööstus või siseneda oma tööstusettevõtte arendamiseks tööstusinkubaatorisse Seega aitab antud meede lahendada mõnda eespool nimetatud väljakutset. Meede võimaldab pakkuda lahendusi eriti väljakutsele, kus Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjad osalema inkubatsiooniprogrammis. Antud toetusmeetme eelarves pole täiendavaid vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik seda teha rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest. 21 Panus „Eesti 2035“ näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodetega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalikke lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Samas tuleb elluviijal ja partneritel teenuste pakkumisel arvestada, et teenused (nt koolitused) on kõikidele sihtrühmadele ligipääsetavad. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamine Ida-Virumaal võimaldab meetme puhul täiendavalt panustada nii piirkonna kui ka Eesti ja välismaiste ettevõtete võimalustesse tegutseda ja areneda maakonnas ning inimestele tekkivatesse täiendavatesse võimalustesse saada tasuvat tööd luues endale ettevõtte või arendades olemasolevat või uut. Meede aitab kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna inkubatsiooniprogrammi läbimise käigus saadud teadmisi ja oskusi on ettevõtjatel võimalik oma äritegevuses ära kasutada. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, kuid ka tugiteenuste meetme eelarves on sellisteks tegevusteks inkubatsiooniprogrammis oma koht. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – tugiteenuste meede rakendubki vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne, kuid siiski tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 22 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – tugiteenuste meede toetab eriprojekte vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – tugiteenuste meede on mõnes mõttes ka piloot, mis rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – tugiteenuste meede rakendub vaid ühe maakonna piires, Ida-Virumaal. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud ühe piirkonna kesksete ettevõtlusetugiteenuste arendamisele, siis pole täiendavaid sekkumisvõimalusi vaja ette näha. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-i võrdluses. Keskkond/Kliima Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavust on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Analüüsi käigus leiti, et meede soodustab majanduskasvu, mis on kaudselt seotud KHGde heitkogustega. Meetme üleüldine mõju nii kaudselt kui otseselt on kliimamuutuste leevendamisele eeldatavasti positiivne. Sekkumised hõlmavad nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadest digilahendusi igas eluvaldkonnas ja kohalike ressursside väärindamist ning see võib leevendada KHGde kasvu, maandada süsinikuemissioone keskkonnas ning suurendada tööviljakust. Meede ei põhjusta eeldatavalt kliimamuutustega kohanemisele otsest negatiivset mõju. Meetme eesmärgid on viidud vastavusse erinevate strateegiate ja eesmärkidega toetades tööjõul oskuste omandamist ja arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse sektoritesse. Meetmega ei kaasne eeldatavalt negatiivset kaudset ega otsest mõju vee- ja mereressursside säästvale kasutamisele ja kaitsele. Meede ei põhjusta eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju ringmajandusele, sh jäätmetekke vältimisele ja ringlussevõtule. Tegevused toetavad majandusliku heaolu kasvu ning seda eelkõige ettevõtete kestlike ärimudelite arendamist, digilahenduste kasutuselevõtu edendamist, ringmajanduse põhimõtete juurutamist ja rahvusvahelistumist. Tulemuseks on keskkonnasõbralikumad ettevõtted läbi tootmisprotsessis jms jääkide vähendamise. 23 Meetmel ei esine eeldatavalt otsest ega kaudset negatiivset mõju reostuse vältimisele ja kontrollile (õhk, vesi ja maapind). Meetmel puudub eeldatavalt otsene ja kaudne negatiivne mõju bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsele ning taastamisele. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ressursitootlikkus. 24  Lisa 4 Märkustega arvestamise tabel Viide Märkus/ettepanek Kommentaar Nõustumine või ei RAM eelnõu ja seletuskiri Palume kindlasti ülejäänud meetme eelarvet katvate toetuse andmise tingimuste õigusaktide valmimisel esitada need uuesti mitteametlikult kooskõlastamiseks (alasekkumine „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi“, eelarve 20 mln eur). Punktis 1.1 on sekkumise 21.6.1.41 Kuna meetmel on ainult üks sekkumine, siis olenemata Arvestatud nimetuseks „Ida-Virumaa sellest, et käesolev TAT ei sisalda inkubaatorite inkubatsiooniteenuste programmi rajamist, peab sekkumise nimetus punktis 1.1. loomine ja arendamine“. Meetmete vastama meetmete nimekirjas olevale sõnastusele. Kui nimekirjas on sekkumise nimetuseks vaja selgitada, siis seda saab teha täiendavalt „Inkubaatorite rajamine Narva ja seletuskirjas. Jõhvi; Ida-Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine ja arendamine“. Punkt 4.1: kas saame õigesti aru, et Lisatud seletuskirja punt 11 juurde Jah, te olete meetme raames pakutavad vastav kommentaar. õigesti aru teenused on sihtgrupile tasuta? saanud Punkti 5 kohaselt kohalduvad TAT Palume analüüsida, kas näitajad „VKE-d, kes kasutavad 5.1 ja 5.2 on kustutatud, sest ei pole Arvestatud alusel ellu viidavale projektile kõik ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori seotud selle TATiga meetmete nimekirjas sekkumisele asutamist“ ning „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni 21.6.1.41 sätestatud ja täiendavalt võime“ on konkreetse TATi puhul asjakohased, kavandatud näitajad („Toetatavad arvestades et pakutakse vaid tugiteenuseid. Palume ettevõtjad“ ning „Mitterahalist täpsustada, kas inkubaatori asutamiseks loetakse toetust saanud ettevõtjad“). taristu valmimist või loetakse inkubaator asutatuks, kui eelnõust eemaldada. algab tugiteenuste osutamine. Kui inkubatsioonikeskuseid konkreetse TATi alusel ei looda, siis rahandusministeeriumi hinnangul näitajad „VKE-d, kes kasutavad ettevõtlusinkubaatori teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ ning „Loodud  ettevõtlusinkubatsiooni võime“ ei kohaldu ning need tuleb Tugiteenustele, mis oma olemuselt Väljundnäitaja „Toetatud ettevõtjad“ nimetus tuleb Arvestatud seisnevad mitterahalise abi parandada, korrektne näitaja nimetus on „Toetatavad andmises, kohalduvad punktis 5.3 ettevõtjad“. sätestatud väljundnäitajad. Juhime tähelepanu, et Teadaolevalt on MKM esitamas ettepanekut Meetmete nimekiri on muutmisel, Arvestatud väljundnäitajaid „Toetatavad meetmete nimekirja täiendamiseks ning eelnõus MKMi ettepanekud on esitatud. ettevõtjad“ ja „Mitterahalist abi esitatud näitajate lisamiseks tagantjärgi. Palume lisada Täiendatud on seletuskirja punktis 5 saanud ettevõtjad“ ei sisaldu hetkel vastav info ka eelnõu seletuskirja ning jälgida, et olevad selgitused. kehtivas meetmete nimekirjas. ettepanek eelnõus esitatud väljundnäitajate lisamiseks saaks rahandusministeeriumile esitatud järgmise meetmete nimekirja muudatuse ajal. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 43 lg 1 ning § 41 lg 1 p 4 kohaselt peab toetuse andmise tingimustes sisalduma minimaalselt vähemalt üks meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitaja. TATis sihttasemete märkimisel MKMi tehtud ettepaneku kohaselt on perioodi 2021- Täpsustus on tehtud Arvestatud palume esitada vaid konkreetse TATi 2027 näitajate metoodikas mõlema näitaja puhul alusel prognoositav sihttase. Näiteks kavandatud 2024. a vahe-sihttase 12 unikaalset hetkel on näitajate „VKE-d, kes ettevõtjat ning 2029 sihttase 100 unikaalset ettevõtjat, kasutavad ettevõtlusinkubaatori kes on tegevustes osalenud. teenuseid pärast inkubaatori asutamist“ ning „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ puhul märgitud sihttasemeks meetmete nimekirjas sekkumisele tervikuna sätestatud sihttase. Näitajate „Toetatavad ettevõtjad“ ja Raporteerida tuleb unikaalseid ettevõtjaid erieesmärgi Lisatud on punkt 15.1.8 sõnastuses Arvestatud „Mitterahalist abi saanud tasandil, seega on vajalik elluviijal koguda andmeid ka “tagab korrektsete tegevustes ettevõtjad“ puhul on tegemist on ettevõtjate registrikoodide ja nende suuruse kohta. Et osalenud ettevõtjate andmete ERF/ÜF fondimääruse lisas I vastavad andmed oleksid struktuuritoetuse registrist olemasolu registris iga poolaasta lõpu sätestatud ühiste väljundnäitajatega, väljavõetavad, soovitame tegevustes osalevate seisuga hiljemalt poolaastale järgneva mille täitmist hakkab ettevõtjate andmed lisada Sündmuste Infosüsteemi teise nädala lõpuks.” rahandusministeerium raporteerima (SIS) ning elluviija kohustuste alla lisada järgmine Euroopa Komisjonile rakenduskava punkt „Elluviija tagab korrektsete tegevustes osalenud seire käigus kaks korda aastas (30.06 ettevõtjate andmete olemasolu registris iga poolaasta ja 31.12 seisuga). lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala lõpuks“. Sama praktikat kasutatakse ka teistes sarnastes käskkirjades, mille elluviijaks on Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA. Punktis 5.4 kasutusel olev termin Arvestatud „projektispetsiifiline“ on ühendmääruses lahku kirjutatud ja peaks seega ka eelnõus olema sõnastatud „projekti spetsiifiline“. Punkt 9: meetme sihtpiirkond on Sellest tulenevalt tuleb täpselt sõnastada, kas Punkt 2 määrab eesmärgi ja Mitte arvestada Ida-Virumaa. sihtgruppi kuluvad kõik „tegevustest huvitatud piirkonna, st Ida-Viru maakonna. äriregistrisse kantud VKE-d“ või vaid need, kes on registreeritud Ida-Virumaale, või ettevõtted üle Eesti, kelle projektid (sh need, mille jaoks nad inkubeerimist soovivad) leiavad aset Ida-Virumaal vms. Meede peab panustama just Ida-Virumaa arengusse, hetkel on sihtgrupp liiga hägune. Antud punkti tuleb eelnõus täpsustada ning selgitada valikut seletuskirjas. Punktis 12.4 palume täiendavalt Arvestatud viidata ühendmääruse §-le 17 „Abikõlbmatud kulud“. Punktis 13.7 on viidatud ka üldisele Seega tuleks kõik viited üldise grupierandi määruse Arvestatud grupierandi määrusele, kuid eelnõu artiklitele välja jätta. kohaselt üldise grupierandi määruse alusel abi ei anta. Samuti ei ole vähese tähtsusega abi andmisel piirangut, et ettevõtja ei tohi olla raskustes ettevõtja. Punkt 15: palume vormistada Kui IVEK on elluviija, siis peaks IVEK vastutama Arvestatud selguse huvides antud punkt kaheks meetme tervikliku elluviimise sh mõõdikute eraldi punktiks, kus on kirjeldatud saavutamise eest, mis peab olema selgelt sõnastatud eraldi elluviija ning partnerite ka eelnõus; partnerid panustavad siis vaid õigused ja kohustused. Näiteks, kes sisutegevustesse. Palun käskkirja punkti 15 seda silmas täpselt kontrollib abisaajate pidades üle vaadata määrates selged vastutajad ja vastavust VTA määruse nõuetele või nende vastutusvaldkonnad. vastutab meetme eesmärkide saavutamise eest? Praeguse sõnastuse järgi teevad seda justkui elluviija ja partnerid koos, kuid siis ei ole selge, kes vastutab esitatavate andmete korrektsuse, meetme eesmärkide saavutamise jm aspektide eest. SK Eelnõu punkti 1 selgitav lõik: - Partnerina on määratud SA Tallinna Selgitus on lisatud Arvestatud Teaduspark Tehnopol, kuid ei ole põhjendatud, mis menetluse / metoodika / kriteeriumite alusel on partner Tehnopol. Teatavasti on Eestis mitu asutust, kes suudavad inkubatsiooniteenust pakkuda. Ka Ida- Viru arengustrateegia alaplaani „Plaan B“ tegevuskavas on tegevuste T1.2 ja T1.4 all kõrvuti välja toodud nii Tehnopol kui loomeinkubaator Objekt. Miks on neist kahest asutusest (mis on mõlemad SA-d) eelistatud ühte? Kas partner on valitud hankemenetluse raames või mingil muul moel? TATis tuleb selgelt põhjendada SA Tallinna Teaduspark Tehnopol määramist partnerina kirjeldades valikumetoodikat. Sama märkus kehtib ka seletuskirja  punkti 4.4 „Kooskõla elluviija suutlikkusega tegevusi ellu viia“ kohta. Korduvmärkus mitteametlikust kooskõlastusringist. - Kas n-ö „tavaliste“ ettevõtete (mis ei puutu IVEK tegeleb laiemalt kogu Ida- Arvestatud loome-, filmi-, multimeedia- või digivaldkonda, kuid Virumaa ettevõtjate nõustamisega. siiski vajavad nõustamist ja abi) muresid loodavas IVIA tegeleb Narva inkubaatoris üldse ei käsitleta või tegeleb nendega tööstusinkubaatoris IVEK oma tavapäraste tegevuste raames? Palume tööstusettevõtetega. selgitada. Kui n-ö „tavaliste“ ettevõtete muresid Jõhvi loometööstuse inkubaator käesoleva meetme raames ei käsitleta, tuleb tegeleb traditsioonilise tööstuse sõnastada ümber eelnõu punkt 2.1 „Toetuse andmise ettevõtjate arendamisega. eesmärk“ (hetkel on eesmärk ilmselgelt liiga lai). Korduvmärkus mitteametlikust kooskõlastusringist. Lk 2 tabelis 2 on kirjas „TAIE Need ei ole viimased tegelikud andmed, milledeks on Täpsustatud Arvestatud arengukava mõõdiku 2 (kaupade ja vastavalt 30,9 mld eurot ja 2022. a. Samuti on teenuste eksport) viimaseks mõõdiku „kolm aastat varem loodud ettevõtete arv, teadaolevaks tasemeks ja aastaks 19 mille käive on suurem kui 200 000 €“ viimane tegelik mld eurot ja 2020. a“. väärtus aastal 2021. aastal 1244, sihtväärtus aastaks 2024 on 1400 ja aastaks 2027 on 1600. Eelnõu punkti 5 selgitav lõik: - Ei ole käsitletud tulemusnäitajat. TATi täpsustatud Arvestatud - Näitajate 2029. a sihttaseme saavutamine Selline kasv saavutatakse kolme Arvestatud eeldab väga kiiret kasvu. Teatavasti oli 2022. aasta inkubatsiooniprogram-mi koosmõjus, lõpu seisuga Ida-Virumaal 20 iduettevõtet. Tehnopoli kus igal on oma osa täita ja mille poolt Startup Estonia toel 2020. aastal lansseeritud käivitamisel aitavad kaasa rajatavad venekeelse inkubatsiooniprogramm sihtmärk oli 10 uued inkubaatorid. inkubeeritavat ettevõtet aastas. 2023. aasta märtsikuu seisuga on inkubaatoris 4 Ida-Viru ettevõtet ning kokku 3 aastaga saanud inkubatsiooniteenust 12 Ida- Virumaal registreeritud (idu)ettevõtet (ülejäänud valdavalt Tallinnast). Arvestades toodud konteksti, siis millega põhjendate seatud sihttaseme realistlikkust  ning kuidas plaanite seda saavutada? Korduvmärkus mitteametlikust kooskõlastusringist. - Lk 6 tabelis 3 „Näitajate tabel“ on märgitud Täpsustatud Arvestatud näitajate „Toetatavad ettevõtjad“ ja „Mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“ ühikuks „ettevõtjaid aastas“. Näitaja metoodika kohaselt loetakse ettevõtjaid kumulatiivselt kogu perioodi peale kokku. Palume korrigeerida ühik või vajadusel sihttase. Samuti palume korrigeerida näitaja nimi „Toetatud ettevõtjad“. Kui ettevõtjate andmeid kogutakse SISi, siis mõõtmissagedus soovitavalt on 2 korda aastas. - Tabeli all on märgitud „Indikaatorid hõlmavad Täpsustatud Arvestatud ettevõtteid, kes saavad rahalist või selle laadset toetust Õiglase Ülemineku Fondist“. Lause on eksitav, kuna konkreetse TATi alusel osutatakse ettevõtjatele nõustamisteenust, mis oma olemuselt on mitterahaline abi. Teeme ettepaneku lause kustutada. - Seletuskirjas lk 6 esitatud mitterahalise abi Täpsustatud Arvestatud näidetena soovitame alles jätta vaid need teenused, mida konkreetse TATi alusel toetatakse. - Seletuskirja tuleb lisada viide perioodi 2021- Lisatud Arvestatud 2027 näitajate metoodikale, milles on esitatud kõigi meetmete nimekirja näitajate detailne definitsioon, sihttaseme kalkulatsioon ning raporteerimise reeglid. Eelnõu punkte 7 ja 8 selgitav lõik: Kumb variant on õige? Sama märkus kehtib ka Arvestatud seletuskirjas on elluviijaks nimetatud seletuskirja punkti 4.4 „Kooskõla elluviija suutlikkusega nii IVEK kui IVIA, eelnõus on tegevusi ellu viia“ kohta. elluviijaks määratud ainult IVEK. Eelnõu kohaselt on elluviija IVEK, Kui see on nii, siis tuleks seda seletuskirjas täpsemalt Tegemist ei ole finantsvahendajatega. Arvestatud partnerid võivad olla IVIA ja selgitada. Tehnopol. Seletuskirjas (lk 7) on Euroopa komisjoni VTA määruse preambula punktis 19 kirjas, et ei IVEK ega partner riigiabi on kirjas: „Kui vähese tähtsusega abi kava ega vähese tähtsusega abi (VTA) ei kohaldatakse finantsvahendajate kaudu, tuleks tagada, saa, kuid pole põhjendatud, miks. et kõnealused vahendajad ei saa riigiabi. Selleks tuleks Partneri kohta on kirjas, et partner näiteks nõuda riigitagatist saavatelt osutab teenuseid turuhinnaga. finantsvahendajatelt, et nad maksaksid Seega siit võib välja lugeda, et kui turutingimustele vastavat preemiat või annaksid partneri kulud kaetakse, siis tema eelised täielikult üle abi lõppsaajatele, või pidada kinni (või nende) poolt osutatavate vähese tähtsusega abi ülemmäärast ning muudest teenuste kaudu ettevõtjad VTAd ei käesoleva määruse tingimustest ka vahendajate saa, aga kui teenuseid osutab tasandil.“ elluviija IVEK, siis sellega antakse Kuigi eelnõus ei ole tegemist finantsvahendajaga, vaid VTAd ettevõtjatele. Lisaks - kui n-ö tavaliste toetuse vahendajatega, siis analoogia partner osutab teenuseid korras saaks vältida riigiabi/VTA andmist turuhinnaga, siis tekib kahtlus, et sel elluviija/partneri tasandil, kui oleks võimalik jõuda juhul oleks abi saaja partner. järeldusele, et elluviija/partnerid annavad saadud abi edasi lõppsaajatele (ettevõtjatele). Selleks peaks aga olema paigas mehhanism, mis tagab riikliku rahastuse täieliku üleandmise lõplikele abisaajatele, nt madalamate hindade kaudu. Kas saame õigesti aru, et kõik kolm Kui nii, siis kus toimub inkubatsiooniprogrammide Seletuskiri täiendatud Arvestatud inkubatsiooniprogrammi hakkavad pakkumine arvestades, et vajalikku taristut (Narva ja pihta samaaegselt? Jõhvi inkubaatoreid) programmi algamisel veel ei eksisteeri? Eelnõu punkti 11 selgitavas lõigus Lisatud Arvestatud (ning seletuskirja peatükis 4.3 „Kooskõla tegevuste kuluefektiivsusega“) sooviks näha täpsemat eelarve jaotust tegevuste lõikes ning elluviija ja partnerite vahel. Teiste käskkirjaliste eelnõude puhul (nt Sotsiaalministeeriumi ÕÜF meetmete TATid) on täpsustatud eelarve esitatud seletuskirja lisana; soovitav on vormistada eelarve jaotus samamoodi ka käesoleva meetme puhul. Peatükki 4.2 „Kooskõla tegevuste Rahandusministeerium on mitteametlikus Me toetame uute töökohtade Teadmiseks põhjendatusega“ tuleb lisada kooskõlastusringis soovitanud eraldi välja tuua loomist Ida-Virumaal. Sellest räägin võetud. selgitus, miks on põhjendatud filmi- sekkumise olulisuse nt Ida-Viru maakonna noorte ja pikemalt Praxise uuring, millel on ja multimeedia valdkonna naiste tööhõive jaoks (lähtuda võib nt ÕÜ kavast, viidatud Sk punktis 2 toetamine. Seosed rahvaarvu peatükkist 2.2, lk 10 - link). muutumise ja hõivatuse vahel ei selgita, miks keskendub meede valitud valdkondadele. Peatükk 10: ÕÜF juhtkomisjonis on Käesolevas punktis ÕÜF juhtkomisjoni mainitud ei ole. Arvestatud kokku lepitud, et kõik ametlikuks Kas saame õigesti aru, et eelnõud ÕÜF juhtkomisjonile kooskõlastamiseks esitatud eelnõud ei edastatud? Kui mitte, palun see viga parandada edastatakse arvamuse avaldamiseks ka ÕÜF juhtkomisjonile. Lisaks: Rahandusministeerium Palume vastavalt täiendada punkti 15 Pakume alternatiivse lahendusena, et Teadmiseks soovib olla sõnaõigusega kaasatud saadame selle RMi teadmiseks. võetud, osaliselt eelnõus mainitud iga-aastase arvestatud tegevuskava koostamise protsessi. RTK eelnõu ja seletuskiri Paraku ei ole toodud välja Seletuskirja lk 6 on viidatud ühiste kavatsuste Parandame lingi Arvestatud ammendavaid põhjendusi, miks protokollile, mille kohaselt on omavalitsused Ida-Viru valitakse elluviijaks just see isik (Ida- maakonnas kokku leppinud, et ühiselt täidetavate Viru Ettevõtluskeskus) ja ülesannete täitjaks on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. partneriteks just need isikud (SA Lingilt avaneb rahandusministri tegevustoetuse Tallinna Teaduspark Tehnopol ja käskkiri, mis ei ole asjakohane dokument. Valikul sihtasutus Ida-Viru Investeeringute argumenteeritakse veel kogemuse ja põhikirjaliste agentuur). eesmärkidega. Kuna tegemist on turul saadaoleva teenusega, siis elluviija ja partnerid peavad olema valitud läbipaistvalt. Eelnõus ja seletuskirjas on vastuolu: Parandame sõnastuse Arvestatud eelnõu p 7 järgi on elluviija Ida-Viru Ettevõtluskeskus, kuid seletuskirja p 4.4 ütleb, et elluviijad on Ida-Viru Investeeringute agentuur ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus. Eelnõu p 12.3 kirjeldatakse Sellest võib aru saada nagu oleks need kulud Teavitamise kulud on ühtse määrana Arvestatud abikõlblikena teavitamisnõuete abikõlblikud otsese kuluna lisaks personalikuludele. makstavatest kuludest. Teavitamise täitmisega seotud kulud. Soovitame lisada seletuskirja selgituse, et nõuete täitmine on nagunii teavituskulud kaetakse samuti eelnõu p 12.2 alusel kohustuslik. Punkt 12.3 on EN välja ühtse määrana makstavatest vahenditest. võetud, sest see eraldi ei ole siin põhjendatud Eelnõu p 12.4 soovitame sõnastada: „Lisaks Arvestatud Ühendmääruse § 17-s toodule on abikõlbmatu kulu riigilõiv“. Eelnõu punktis 13.7. on muuhulgas Kuna toetust võib anda ainult vähese tähtsusega RAM kommentaar on seda käsitlenud Arvestatud. sätestatud, et "Käskkirja alusel ei abina, siis teeme ettepaneku kustutada lauseosa ja viisin parandused EN sisse. Raskutes olemise anta toetust VTA määruse artikli 1 "üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 1–5 kontroll ei lõikes 1 ja üldise grupierandi sätestatud juhtudel", sest see on eksitav. Seletuskirjas nõuet ei sea raskustes kohaldu. määruse artikli 1 lõigetes 1–5 Teine küsimus tekkis nõude, et "käskkirja alusel ei anta olevate ettevõtja kohta. sätestatud juhtudel, raskustes oleva toetust .....raskustes oleva ettevõtja osas üldise ettevõtja osas üldise grupierandi grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses" VTA kulude märkus on õige. määruse artikli 2 punkti 18 osas. Kas elluviijal on pädevus selle nõude tähenduses ega kontrollimiseks? hasartmänguvaldkonnas tegutsevale Lisaks palun põhjendada seletuskirjas nõude seadmist, ettevõtjale." sest VTA määrus sellist nõuet ei sätesta. Seletuskirjas on öeldud, et "Sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale määratava VTA summas ei võeta arvesse kaudseid kulusid ega kasutata lihtsustatud kulusid, vaid abi summa määratakse üksnes otseste kulude alusel. Näiteks koolitusabi puhul leitakse abi summa ühele osalejale, jagades koolitusega seotud otsesed  kulud (esineja, ruum, materjalid jms) osalejate arvuga.". Palun selgitage, miks on VTA-na käsitatavad ainult otsesed kulud või mille alusel asute seisukohale, et kaudsete kulude hüvitamiseks antav toetus ei ole VTA Palun ringi sõnastada 15.1.7: „täidab See on ümber sõnastatud uuel moel Arvestatud. teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele“. Eelnõu punkt 16: aruandluse punkt Kuna abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2029 ja Arvestatud ei sisalda rakendusüksusele aruande järelaruande esitamise tähtaeg on kaks kuud pärast menetlemise tähtaega, palun lisada. seda, siis jääb rakendusüksusele eelnõu kohaselt aega . 1 kuu aruanne läbi vaadata ja teha lõppmakse, sest toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a. Palume kaaluda, kas see aeg on piisav ja vajadusel kas lühendada lõpparuande esitamise aega või abikõlblikkuse perioodi Eelnõu sissejuhatavas punktis on Palun seletuskirjas siiski täpsemalt lahti seletada, Arvestatud märgitud, et "Eelnõu avaldab kuidas eelnõu nimetatud meetmeid ja eesmärke positiivset mõju samuti järgnevale: positiivselt mõjutab. tegevuspõhise riigieelarve tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ettevõtluskeskkond“ meetme „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ elluviimisega; ja Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja suuna „ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse." Eelnõu punktis 3 on toodud seosed Palun eelnõu seletuskirjas täpsemalt lahti seletada, Olemasolev selgitus on piisav Mitte arvestatud erinevate strateegiadokumentidega kuidas toetatavad tegevused rakenduskava ja valdkondlike arengukavade eesmärkide saavutmisele kaasa aitavad. Seletuskirja lk 4 on viidatud Palun vastuolu eemaldada. Arvestatud rajatavale taristule kui ka inkubatsiooniteenustele, eelnõus on vaid inkubatsiooniteenuste toetamine. Seletuskirja punktis 4.4. on toodud, Praeguse käskkirja toetatavaks tegevuseks on Arvestatud et ettevõtlusinkubaatorid asuvad nõustamistegevused ning nende puhul saab pigem "ei Ida-Viru Investeeringute agentuuri kahjusta oluliselt" põhimõtet rakendada selliselt, et Narva ja Jõhvi tööstuspargis ning inkubatsiooniprogramm arvestaks juba keskkonna- ja kasutavad neis olemasolevat taristut kliimaeesmärke, pakuks sellekohast nõu ja lahendusi ja taastuvenergeetika lahendusi ehk eesmärkidega arvestamisel ning välistaks, et need vastavad „ei kahjusta oluliselt“ kasusaajad oleksid seotud ÕÜF määruse artiklis 9 põhimõttele. nimetatud tegevustega. Seletuskirja kliima ja keskkonna mõjude hindamise Arvestatud juures on toodud, et meetme raames toetatakse tegevusi, mis vastavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Samas ei piiritle toetavaid tegevusi selliselt, et toetatakse just nutika spetsialiseerumise valdkonna tegevusi. Palume viia seletuskiri ja eelnõu vastavusse. Seletuskirja lk 8 ja lk 9: Palun eelnõu Arvestatud seletuskirjas asendada väljend "abikõlbulikkuse periood" mõistega "abikõlblikkuse periood" Lisada Seletuskirja lk 8 punkt 12 Praegu toodud ainult selgitus personalikulude Arvestatud juurde selgitus projekti ülejäänud abikõlblikkuse kohta. kulud hüvitatakse 40% ühtse määra alusel otsestest personalikuludest. Seletuskirja tegevuste põhjendatust Palun viide üle kontrollida, eelnõu kohaselt See on keeruline ristviitamine Arvestatud käsitlevas punktis on märgitud, et sätestatakse toetatavate tegevuste tulemus- ja tegevuste sidusust eesmärkidega väljundnäitajad käskkirja punktiga 5. mõõdetakse rakenduskava näitajatega, mis on toodud punktis 3 koos selgitusega, kuidas teostatakse näitajate seiret. Käskkirja seletuskirja punktis 4.1 "Kooskõla Viide on õige. Osas 4.1 on viidatud Mitte arvestatud valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava osale 5 “Eelnõu mõjud” erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele" on märgitud, et seos valdkondlike arengukavadega on kirjeldatud seletuskirja punktis 5. Palun viide üle  kontrollida, sest käskkirja punktiga 5 sätestatakse toetatavate tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad. Seletuskirja elluviija suutlikkust käsitleva Sama eelmisega Mitte arvestada valikukriteeriumi juures on märgitud, et elluviija suutlikus ning põhjendus elluviija valiku osas on toodud seletuskirja punktis 5. Palun viide üle kontrollida. KUM kooskõlastab märkustega Eelnõu punkti 4.1.1 kohaselt on Juhime tähelepanu, et grupierandi määruses hõlmab Sõnastus on muudetud Osaliselt toetatavaks tegevuseks väikese ja VKE määratlus ka mikroettevõtjaid, kuid viidatud kaks arvestatud keskmise suurusega punkti eelnõus ei ole omavahel seotud ning seetõttu ettevõtjate nõustamine. Punktis 4.2 on mikroettevõtjad toetatavast tegevusest välja defineeritakse VKE-d viitega jäänud. Palume siduda punkt 4.1.1 VKE definitsiooniga grupierandi määrusele. grupierandi määruses või lisada sinna mikroettevõtjad nõustamisteenuse saajatena. Eelnõus puudub mõistete peatükk, mis avaks selliste Ei pea olema, võtame teadmiseks. Mitte arvestatud terminite nagu inkubatsioon, inkubatsiooniteenus, inkubatsiooniprogramm, inkubaator, uus ettevõte, tegutsev ettevõte jne tähenduse eelnõu mõistes. Tegemist ei ole üldtuntud tähendust omavate terminitega või kui need on mõnes õigusaktis eelnõu konteksti sobivas tähenduses juba määratletud, siis tuleks korduse vältimiseks ja õigusselguse eesmärgil viidata sellele aktile, mille tähenduses terminit kasutatakse. Eelnõu punktis 4.5 antakse viide Viidatud säte reguleerib metoodika kohaldamist ainult Arvestatud ühendmääruse §-le 7, mis reguleerib määruse alusel toetuse andmisele ja seda mõtet projektide hindamist, toetab ka ühendmääruse seletuskiri. Seega viide mille rahastamine sõltub metoodika käskkirjaliste tegevuste puhul ühendmääruse §-le 7 ei alusel hindamise tulemusest. ole kohane. Eelnõu punktis 5 võiks selguse Samas juhime tähelepanu, et eelnõus ja seletuskirjas EK mõõdikud on täpsustatud Osaliselt mõttes olla toetatavate tegevuste kajastatud info (sh näitajate sihttasemed) ei ole arvestatud tulemus- ja omavahel kooskõlas. Lisaks ei ole eelnõus kajastatud väljundnäitajad esitatud tabelina nii TAIE mõõdikuid, millesse seletuskirja kohaselt eelnõu nagu seletuskirjas. alusel toetuse andmine otseselt või kaudselt panustab. Eelnõu punktides 5.1 ja 5.2 on nimetatud toetatavate Erisus on kirjeldatud seletuskirjas Tagasi lükatud tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad, kuid kirjeldatu kohaselt puudub neil sisuline erinevus, sest eelnõu alusel saavad rahalist toetust tehtud kulude katteks ainult elluviija ja partner. Sihtgrupiks olevad ettevõtjad saavad mitterahalist abi. Eelnõu punktis 7 on nimetatud Juhime tähelepanu, et seletuskiri ei ole kooskõlas Seletuskirja sõnastus on täiendatud Arvestatud elluviijana Sihtasutus Ida-Viru eelnõuga, sest seletuskiri räägib elluviijatest mitmuses, Ettevõtluskeskus (IVEK) ja kuid eelnõus on nimetatud üks elluviija. Seletuskirja punktis 8 partneritena Sihtasutus kohaselt on Ida-Viru maakonnas kohalikud Tallinna Teaduspark Tehnopol ja omavalitsused kokku leppinud, et ühiselt täidetavate Sihtasutus Ida-Virumaa ülesannete täitja on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit. Investeeringute Agentuur (IVIA). Lisaks põhjendatakse seletuskirjas partnerite valikut vaid IVEK-i ja IVIA kohta, kuid SA Tallinna Teaduspargi valiku põhjendus ja tema roll toetatavate tegevuste elluviimisel on täpsustamata. Seletuskirjas on märge, et IVEK on punktis 4.1.4 toodud inkubatsiooniprogrammi elluviija, kuid selles punktis on sätestatud toetatava alategevusena turundustegevuste elluviimine. Palume lisada Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol valiku põhjendus ja tema roll ning korrigeerida viide tegevusele, mida viib ellu IVEK. Eelnõu punktis 9 on toetatavate Eelnõu sõnastuse kohaselt saaks toetatavates EN sõnatust täpsustatud, et tegemist Arvestatud. tegevuste sihtgrupina nimetatud tegevustes osaleda VKE, mis on kantud mistahes riigi peab olema Eestis registreeritud VKE- Täpsustatud EN tegevustest huvitatud äriregistrisse ja mis võib tegutseda mistahes riigis, ning ga ning seletuskirjas täiendavalt sõnatust ja äriregistrisse kantud VKE-d ja füüsilised isikud, kes soovivad alustada ettevõtlusega selgitatud sihtgrupiks sobivate täiendatud potentsiaalsed Ida-Virumaal Ida-Virumaal. ettevõtjate tausta. seletuskirja. ettevõtlusega alustavad füüsilised isikud. Seletuskirjas toodu Seletuskirjas tuuakse välja vaid inkubatsiooniteenuste kohaselt on toetatavate tegevuste sihtgrupp ning puudub viide Ida-Virumaale. Palume sihtgrupp täpsustada sihtgruppe toetatavate (ala)tegevuste inkubatsiooniteenuste pakkumise lõikes ning viia eelnõu ja seletuskiri kooskõlla. puhul potentsiaalsed ettevõtlusest huvitatud ja Lisaks peab sihtgrupi määratlus olema kooskõlas ettevõtlusega alustada soovivad toetuse andmise eesmärgi ning toetatavate tegevuste inimesed ning äriregistrisse kantud tulemus- ja väljundnäitajatega, mis on sätestatud VKE-d. eelnõu punktides 2 ja 5. Ei ole üheselt selge, miks eraldi rõhutatakse, et sihtgrupp peab olema tegevustest huvitatud. Tegevustesse saabki kaasata üksnes neid ettevõtjaid vabatahtlikkuse alusel, kes on tegevustes osalemisest huvitatud. Eelnõu punkti 10 kohaselt algab Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas toimub antava Sihtgrupile antav VTA abi algab Mitte arvestatud toetatavate tegevuste abikõlblikkuse abi arvestus tagasiulatuvalt. inkubatsiooni-programmi periood käivitumisega ja seda osa tagasiulatuvalt 01.01.2023 ning tagasiulatavalt ei käisteta. Elluviijal punkti 13.1 järgi on toetatavate saab olla kulusid programmi tegevuste elluviimiseks ettevalmistamiseks, mida on vaja punktis 9 toodud sihtgruppi tagasiulatuvalt tasuda. kuuluvale ettevõtjale antav toetus vähese tähtsusega abi. Eelnõu punktide 13.1 ja 13.2 Lisaks peaks sõnastusest ilmnema, et vähese Asendasin sõna ettevõtja sõnaga Arvestatud sõnastused vajavad täpsustamist, tähtsusega abi saamisel ei ole tegemist rahalise juriidiline isik (st VTA säte ei käi siis sest esimeses punktis öeldakse, et toetuse saamisega ja ka see, et sihtgrupiks olevad enam füüsiliste isikute kohta) sihtgruppi kuuluvale ettevõtjale füüsilised isikud vähese tähtsusega abi (ega riigiabi) antav toetus on vähese tähtsusega subjektiks ei ole. Praegu räägib punkt 13.2 kogu abi, kuid teise punkti sõnastuse sihtgrupist. kohaselt ei pruugi see nii olla. Eelnõu punktis 13.7 toodud nõue On parandatud Arvestatud raskustes olemise keelu kohta ja eelnõu punktis 13.8 toodud nõue ei ole VTA määruse kontekstis kohased. Selliseid piiranguid viidatud määrus ei sätesta. Eelnõu punkti 15.2 kohaselt on Kuna eelnõu punktis 11.1 on toetatavate tegevuste Punkti 11.2 sõnastus on täpsustatud Osaliselt elluviijal õigus teha eelarve välja toodud ühe summana ja eelnõu punkti arvestatud rakendusasutusele ettepanekuid 11.2 kohaselt kinnitab rakendusasutus toetatavate Partner teeb oma ettepanekud käskkirja ja eelarvejaotuse tegevuste iga-aastase tegevuskava ning eelarve elluviijale muutmiseks. alategevuste ja partnerite lõikes elluviija ettepanekul, mõeldakse eeldatavasti iga- aastast eelarvet. Palume seda täpsustada. Samas peaks olema elluviijal õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid ka tegevuskava muutmiseks. Lisaks palume täpsustada, kas vastavaid ettepanekuid saab teha ka partner. Eelnõu punktis 16.1 on sätestatud, Palume täpsustada, mis eesmärgil peab elluviija Piisab, kui vahearuanne esitatakse Arvestatud et elluviija esitab tegevuste esitama rakendusüksusele. Täpsustatud EN elluviimise kohta vahearuande ka rakendusüksusele ning kuidas sõnatust. vahearuande igal aastal 31. aruandeid esitatakse. detsembri seisuga järgmise aasta 15. Aruanded esitatakse E-toetuste kaudu jaanuariks nii vastavalt EN p 1.3. rakendusüksusele kui ka rakendusasutusele, kuid punkti 16.6 kohaselt on aruannete kinnitaja rakendusüksus. Eelnõu punktist 16.4 ei selgu, kellele ja kuidas peab elluviija esitama lõpparuande. Kliimaministeerium Kooskõlastavad märkusteta Palume lisada käskkirja või seletuskirja, et sündmuste Lisame seletuskirja viite Osaliselt korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike sündmuste https://brand.estonia.ee/eas/kestliku- arvestatud korraldamise juhendit, mis on leitav urituse-juhend/  kliimaministeeriumi veebilehel Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium Kui võimalik, palume täpsustada seletuskirjas, et ei Selgitusena mõeldud lause on eksitav, Osaliselt toetata taristuinvesteeringuid. Praegu on seletuskirja kustutasime lause arvestatud eelnõus eksitav lause: „Nii rajatav taristu kui inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku, toetades majandusstruktuuri muutumist, uute ettevõtete tekkimist, tänapäeva nõuetele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamist, välisinvesteeringute kaasamist ja uute töökohtade tekkimiseks Ida-Virumaal“. Käskkirja eelnõu punkt 4.4 on Viide on parandatud Arvestatud sõnastatud järgmisel: Ilmselt on mõeldud punktis 4.1 nimetatud tegevusi? 4.4. Punktis 2.1. nimetatud tegevused on kooskõlas “ei kahjusta oluliselt” põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Seletuskirjas on lause: Arvestatud „Punktis 4.3 viidatud tegevusaladel Õigem oleks öelda, et punktis 4.3 viidatud tegevustega tegutsevad ettevõtjad ei saa osaleda ei saa osaleda inkubatsiooniprogrammides. Nii oleks inkubatsiooniprogrammides“. seletuskirja lause kooskõlas käskkirja eelnõu punkti sõnastusega. Euroopa Liidu põhiõiguste harta Õige on 4.4 Arvestatud kontroll-lehel on keskkonnakaitse real: Punkti 2.3 pole käskkirja eelnõus ega seletuskirjas. „Info analüüsi ja Lisaks on lauses mitu kirjaviga. maandamismeetmete kohta on kirjeldtud käskkirja ja seletuskirjaunktis 2.3“ REM REGO Ametlikku vastuskirja ei esita, kuid palume tagasisidet järgmistele tähelepanekutele: Seletuskirja lk 5, lõik: Ettevõtlusinkubaatorid asuvad See on varem kommunikeeritud ja Tagasi lükatud IVIA Narva ja Jõhvi tööstuspargis ning kasutavad neis RAMiga läbiräägitud, et ÕÜFi olemasolevat taristut ja taastuvenergeetika lahendusi vahendeid me selleks ei kasuta ehk need vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Varasema info kohaselt oli Jõhvi Loomeinkubaatori taristu ühe osana meetme vahenditest kavas rekonstrueerida ka Jõhvi raudteejaama ajalooline hoone. Hetkel ei leidnud seletuskirjast ühtegi märget, kas meetme raames on plaanis arendada kasutada Jõhvi linnas asuvat raudteejaama taristut või mitte. Palume selgitust. Kk punkt 5 ja seletuskirja lk 6: Palun vaadake näitajate Arvestatud punkti sõnastused, näitajate sihttasemed ja selgitused üle. Eelnõud ja seletuskirja lugedes on praegusel kujul keeruline aru saada, millistesse väljundnäitajatesse toetusega panustatakse. Näiteks seletuskirja järgi on „meetmete nimekirja väljundnäitajad „toetatud ettevõtjad“ ja „mitterahalist toetust saanud ettevõtjad“. Samas 2021-2027 meetmete nimekirjas on meetme väljundnäitajaks märgitud „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“. Seletuskirja lk 6, lõik: „Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, Loome uue viite Arvestatud IVEK ja Ida-Viru investeeringute Agetuur (edaspidi IVIA) sõlmisid ühiste kavatsuste protokolli (https://adr.rik.ee/ram/dokument/6985599), mis on Ida-Virumaa ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenuste inkubatsiooniprogrammi tööjaotuse määramise aluseks maakonnas.“ Viidatud aadressilt ei õnnestunud ühiste kavatsuste protokolli leida. Seletuskirja lk 7, lõik: „Punktis 4.1.4. toodud See täpsustus on sisse viidud Arvestatud inkubatsiooniprogrammi elluviija IVEK ega partner ei saa riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Partner osutab teenuseid turuhinnaga.“ Eeldan, et olete riigiabi teemad läbi analüüsinud, kas on kindel et partneri personalikulude katmisel ei teki ülefinantseerimise võimalust? Seletuskirja lk 7, lõik: „Vähese tähtsusega abi saajateks Sama Arvestatud on inkubatsiooni programmi raames osalevad ja nendest tegevustest otsest kasu saavad ettevõtted ehk kasusaajad, kelle üle peab inkubatsiooniprogrammi elluviija eraldi arvestust ning konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmine peab olema tagatud.“ Kui eelpool viidati, et teenuseid osutatakse ettevõtjatele turuhinnaga, siis mis tegevuste tulemusel tekib nende jaoks vähese tähtsusega abi? Seletuskirja lk 7, lõik „Käesolevas käskkirjas on Sama Arvestad elluviijate nimetamisel määravaks nimetatud kokkulepe ning asjaolu, et IVEK ja IVIA on Ida-Viru maakonnas organisatsioonid, mis on suutelised erinevaid arendustegevusi teostama ja korraldama, sh on neil varasem kogemus erinevate analoogsete projektide elluviimisel. Nende organisatsioonide elluviijaks nimetamisel kasutatakse ära kohapealset olemasolevat kontaktvõrgustikku ning varasemat valdkondlikku kogemust piirkonna arendusorganisatsioonidena.“ Seletuskirja lk 12 „Antud käskkirjas on elluviijaks IVIA ja IVEK, kes  vastavad seaduses ette antud definitsioonile elluviija kohta.“ Eelnõu järgi IVIA ei ole elluviija, vaid partner. Toetatavate tegevuste puhul on abikõlblikkuse periood Inkubatsiooniprogrammi loomise Arvestatud 01.01.2023 kuni 31.12.2029. Käskkirja rakendatakse ettevalmistused on lõppenud 2022 tegevuste elluviimisega seotud kuludele aasta lõpuga tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. Märgime, et IVEKle eraldati 2022. a märtsis Ida-Viru programmi vahenditest tegevustoetuse lepinguga (lisatud) vahendeid, mille üheks eesmärgiks oli ÕÜFi tugiteenuste meetmeks inkubatsiooniprogrammide koostamine. Seisuga 01.01.2023 ei olnud tegevustoetuse vahendite kasutamine veel lõppenud. Hetkel ei ole meieni jõudnud veel tegevustoetuse kasutamise lõpparuanne, et näha mis ulatuses vahendeid inkubatsiooniprogrammi ettevalmistamiseks käesoleval aastal veel kasutati. EIS eelnõu ja seletuskiri Arvamus on antud, soovitused sõnastuses Eelnõus on sätestatud: § 2.1. Ettepanek: Kuna määrusega soovitakse rakendada Arvestatud Toetuse andmise eesmärk on luua nõustamisteenuseid ja luua ning rakendada nõustamisteenuste rakendamise inkubatsiooniprogrammi, siis selguse mõttes kaudu eeldused /…/. soovitame eesmärgi juures mõlemad tegevused ära nimetada. Soovitame sõnastada järgmiselt: Toetuse andmise eesmärk on luua inkubatsiooniprogrammi ja nõustamisteenuste rakendamise kaudu eeldused /…/. Eelnõus on sätestatud: § 4.1. Ida- Ettepanek: Selles sõnastuses on säte Arvestatud Virumaa inkubatsiooniteenuste inkubatsiooniprogrammi keskne ning programmi loomisel, arendamisel ja nõustamisteenused välja jäänud. elluviimisel toetatakse järgmisi Soovitame antud sätte selguse mõttes sõnastada toetuse andmise eesmärgi järgmiselt: Ida-Virumaa nõustamisteenuste saavutamiseks vajalikke tegevusi, rakendamise ja inkubatsiooniteenuste programmi mille mõju ja ulatus avaldub Ida- loomisel, arendamisel ja elluviimisel toetatakse Virumaal: /…/. järgmisi toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks  vajalikke tegevusi, mille mõju ja ulatus avaldub Ida- Virumaal: /…/. Eelnõus on sätestatud: § 4.1. /…/ Ettepanek: Soovitame selguse mõttes lisada loetellu ka Arvestatud toetatakse järgmisi toetuse andmise inkubatsiooniprogrammi loomise ja läbiviimise eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevused. tegevusi, mille mõju ja ulatus avaldub Ida-Virumaal: 4.1.1. väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjate nõustamine; 4.1.2. potentsiaalsete ettevõtlusega alustavate füüsiliste isikute nõustamine; 4.1.3. sündmuste korraldamine; 4.1.4. turundustegevuste elluviimine punktides 4.1.1. ja 4.1.2. nimetatud isikute kaasamiseks inkubatsiooniprogrammi ja neile inkubaatorite tutvustamiseks. Eelnõus on sätestatud: § 9 Sihtgrupp Soovitame sõnastada järgmiselt: Toetatavate Arvestatud Toetatavate tegevuste sihtgrupp on tegevuste sihtgrupp on äriregistrisse kantud VKE-d ja tegevustest huvitatud äriregistrisse potentsiaalsed ettevõtlusega Ida-Virumaal alustavad kantud VKE-d ja potentsiaalsed füüsilised isikud. ettevõtlusega Ida-Virumaal alustavad füüsilised isikud. Ettepanek: Sõnastus tekitab segadust, kuna viitab, et sihtgrupp on tegevustest huvitatud äriregistrisse kantud VKE-d. Ilmselt on mõeldud sihtgrupi all potentsiaalsed ettevõtlusest huvitatud ja ettevõtlusega alustada soovivad inimesed ning äriregistrisse kantud VKE-d. Eelnõus on sätestatud: § 12.4. Ettepanek: Kuna abikõlblikud on ainult personalikulud Arvestatud Abikõlbmatud kulud on riigilõiv. vastavalt ühendmäärusele § 16, siis jääb arusaamatuks, mis kulu juures saab üldse tekkida riigilõiv, mistõttu tundub ebaoluline eraldi välja tuua. Kuna ühendmääruse § 16 personalikulude loetelus on ka lähetuskulud, mis sisaldavad käibemaksu, siis tuleks abikõlbmatute kulude loetelus käibemaks eraldi välja tuua. Soovitame sõnastada: Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule järgmised kulud: käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; Eelnõus on sätestatud: § 13.1. Ettepanek: Soovitame sõnastada, et „… antav toetus Määruse muudatus hakkab kehtima Tagasi lükatud Toetatavate tegevuste elluviimiseks võib olla vähese tähtsusega abi…“ Praegune sõnatus 1.042024 punktis 9. toodud sihtgruppi „on“ on kindlas kõneviisis ja justkui kohustusena. kuuluvale ettevõtjale antav toetus Samas punkt 13.2 ikkagi ütleb, et tuleb hinnata, kas on on vähese tähtsusega abi Euroopa VTA. Samuti soovitame lisada VTA määruse viitele Komisjoni määruse (EL) nr järgnevalt „või seda asendava määruse“, mis välistaks 1407/2013 tähenduses, milles käskkirja muutmise vajaduse järgmise aasta alguses, käsitletakse Euroopa Liidu toimimise kui võetakse vastu uus VTA määrus. lepingu artiklite 107 ja 108 Soovitame sõnastada: „13.1. Toetatavate tegevuste kohaldamist vähese tähtsusega abi elluviimiseks punktis 9. toodud sihtgruppi kuuluvale suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1– ettevõtjale antav toetus võib olla vähese tähtsusega 8, edaspidi VTA määrus) tähenduses abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 ning sellele kohaldatakse nimetatud tähenduses, milles käsitletakse Euroopa Liidu määruses ja konkurentsiseaduse §-s toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist 33 sätestatut. vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava määruse (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“ Eelnõus on sätestatud: § 13.3. VTA Ettepanek: Soovitame muuta punkti 13.3 sõnatust Määruse muudatus hakkab kehtima Tagasi lükatud määruse kohaselt ei tohi antud eesmärgiga vältida käskkirja muutmise vajadust VTA 1.042024 vähese tähtsusega abi koos määruse muutumisel: käesoleva käskkirja alusel antava Soovitame sõnastada: 13.3. VTA määruse kohaselt ei toetusega ja muude Euroopa tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva Komisjoni määruste kohaselt antud käskkirja alusel antava toetusega ja muude Euroopa vähese tähtsusega abiga jooksva Komisjoni määruste kohaselt majandusaasta ja kahe eelnenud antud vähese tähtsusega abiga jooksva majandusaasta majandusaasta jooksul kokku ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot ning tasu eest ületada VTA määruses sätestatud piirmäära. kaupu vedavale maanteetranspordi ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi ei tohi ületada 100 000 eurot. Eelnõus on sätestatud: § 13.7. Ettepanek: Kuna toetust ei anta grupierandi alusel, siis Arvestatud Käskkirja alusel ei anta toetust VTA on viide grupierandi määrusele üleliigne. määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise Soovitame sõnastada: 13.7. Käskkirja alusel ei anta grupierandi määruse artikli 1 toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ega lõigetes 1–5 sätestatud juhtudel, hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale. raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses ega hasartmänguvaldkonnas tegutsevale ettevõtjale. Samuti on ülemäärane rasksutes oleva ettevõtja toetamise välistamine, kuivõrd seda nõuet ei tulene VTA määrusest ega teistest toetuse alusaktidest. SK 1. Sissejuhatus Soovitame täiendada: Ida-Virumaal rakendatakse Arvestatud Eelviimane lõik: Ida-Virumaale nõustamisteenuseid ja luuakse inkubatsiooniteenuste luuakse inkubatsiooniteenuste programm /…/ programm, mille eelarve on 5 miljonit eurot./…/ SK 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seletuskirjas ei ole eelnevalt juttu taristust, mistõttu ei Arvestad Punkt 1. Reguleerimisala ole arusaadav, mis taristust käib jutt. Soovitame Teksti keskel on lõik, mis algab „Nii selgitada, et toetus on seotud eraldi käskkirjade alusel rajatav taristu kui rajatavate inkubatsioonikeskustega (taristu). inkubatsiooniteenused kokku moodustavad terviku /…/“. SK Punkt 3 on kirjeldatud seosed Eelnõu punktides 5 ja 6 nendest juttu ei ole. Palume See seletud asub uue numeratsiooni Arvestatud strateegiadokumentidega. täpsustada, kas see lõik on seletuskirjas ekslikult; või järel lisas 1 Viimane lõik: „Tegevustega kui see lõik on asjakohane, siis tuleb käskkirja näitajatesse „Väljaspool Harjumaad täiendada ja lisada juurde 5 ja 6. loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Ressursitootlikkus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ panustamist on kirjeldatud seletuskirja punktides 5 ja 6.“ SK Punkt 4. Toetatavad tegevused Soovitame täiendada: Toetust antakse Ida-Virumaa Arvestatud Kolmas lõik „Käskkirja punktis 4.1 on inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, välja toodud toetatavad tegevused. arendamiseks, elluviimiseks, nõustamiseks, sündmuste Toetust antakse Ida-Virumaa korraldamiseks ja turundamiseks eeldusel, et /…/. inkubatsiooniteenuste programmi loomiseks, arendamiseks ja elluviimiseks eeldusel /…/“ SK Punkt 5. Näitajad Palume selgitada, kas siin mõeldakse ainult Arvestatud Projektispetsiifiline näitaja on inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes „tegevuses osalenute arv“, kus osalenuid või ka teistes tegevustes nt loendatakse turundusüritustel osalenuid. inkubatsiooniprogrammi erinevates tegevustes osalenute arvu ja mille sihtase 2500 osalejat saavutatakse 2029. aasta lõpuks. SK Punktid 7 ja 8. Elluviija ja partner Eelnõus on nimetatud partnerina ka Sihtasutus Arvestatud Tallinna Teaduspark Tehnopol, kelle valimist ja rolli partnerina ei ole selgitatud. SK Punkt 13. Vähese tähtsusega abi Kuna eelnõu § 8 nimetab partnerina ka Sihtasutus Arvestatud Tallinna Teaduspark Tehnopol, siis tuleks ka nende osa siin punktis lahti kirjutada. SK Punkt 15. Elluviijate ja partneri Selle lause mõte jääb arusaamatuks, palume Arvestatud õigused ja kohustused täpsustada Käskkirjas sätestatakse kohustused nimetatule lisaks. Vabaühenduste Liit, arvamus Vabaühenduste Liit on tutvunud Ida- Vabaühenduste Liidu hinnangul on oluline meeles Tugiteenuste prorammist ei Tagasi lükatud Viru inkubatsiooni teenuste pidada, et lisaks traditsioonilisele ettevõtlusele on ettevõtted toetust taotleda, vaid programmi Eestis tegutsevaid muid juriidilisi ühinguid, kes Eesti saavad osaleda erinevates teenustes. loomise eelnõuga. majandust elavdavad ja oma tegevusega erinevate Teenuste pakkumise eesmärk on piirkondade elu arendavad. Üheks selliseks vormiks on ettevõtluse arendamine (uute nt sotsiaalne ettevõte, kes üldjuhul toimetab MTÜ või töökohade teke Ida-Virumaal) , s.h on SA juriidilises vormis. Praeguse eelnõu alusel aga ei ole võimalik osaleda programmis ka uue kodanikeühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel loodava ettevõttena. võimalus taotlusvoorudest osa saada. Sellega ei saa Seega puudub sisuline vajadus aga Vabaühenduste Liit nõustuda, sest olukorras, kus sihtgrupi laiendamiseks ja MTÜ-d või SA-d suudavad täita kõik teised kodanikeühenduste lisamiseks kriteeriumid, ei ole õiglane, kui pelgalt teistsuguse sihtgrupp. juriidilise vormi ei ole võimalik toetusi taotleda. Eelnevaga seoses teeb Vabaühenduste Liit ettepaneku laiendada nende isikute hulka, kes saavad programmist raha taotleda, lisades olemasolevale ka MTÜ-d ja SA-d.