OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

29.01.2024 nr 11.2-55/24/66 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla J. Sütiste tee 19, Mustamäe linnaosa Tallinn 13419, Harju maakond OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ tegevuse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“ raames otsuse Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi toetuse saaja, hankija või tellija) elluviidava tegevuse „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.15.02.21-0004; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 212908 „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehitustööd“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 478 463,13 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-st 3, § 223 lg 1 p-d 2 ja 5 ja lg 2 p-d 1 ja 2 ja tervise- ja tööministri 14.06.2021 käskkirja nr 74 „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ lisa „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) p 7.9.1, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD), mis on loetletud otsuse punktis 2. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS- i tähenduses. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. 1. Tuvastatud rikkumised Toetuse saaja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla viis rahvusvahelise piiratud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 212908 „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehitustööd“ (hanketeade avaldati 15.11.2019; edaspidi hange nr 212908), mille tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud ühispakkujatega Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti ehitustööde riigihanke hankeleping nr 1.2-7/2261- 1 maksumusega 37 138 403,47 eurot KM-ta. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 212908 õiguspärase läbiviimise kontrollimisel järgmised puudused:  pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks seatud kvalifitseerimise tingimuses nr 2 pädevusnõuded tugevvoolu ning tulekahju- ja valvesignalisatsiooni projektijuhtidele on põhjendamatult piiravad välispakkujate suhtes;  hanke alusdokumentides on loetletud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“. Kuivõrd riigihankega nr 212908 seotud kulusid on kajastatud ka toetuse saaja poolt rakendatavas projektis „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“, siis on rakendusüksus koostanud 20.07.2021 nimetatud rikkumiste osas finantskorrektsiooni otsuse nr 11.2-4/0912, kohaldades rikkumisega seotud kuludele 10%-list finantskorrektsiooni määra. 1.1 Toetuse saaja on riigihankes nr 212908 kehtestanud piiravad kvalifitseerimise tingimused 1.1.1 Rikkumise asjaolud Hankija on hanke nr 212908 hanketeate punktis III.1.3 kehtestanud pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks kvalifitseerimise tingimuse (tingimuse nr 2 alapunktid 5 ja 6 (4.3)), mille kohaselt peab pakkuja hankelepingu ehitustööde teostamisel kaasama tugevvoolu projektijuhi, kes peab omama A-pädevustunnistust ning tulekahju- ja valvesignalisatsiooni projektijuhi, kes peab omama kutsekvalifikatsiooni turvasüsteemide tehnik taset 5 või varasemalt väljaantud turvasüsteemide tehnik III (valdkonnas: tulekahju-signalisatsioonisüsteemi paigaldamine ja hooldamine, turva/valvesüsteemide paigaldamine ja hooldamine). Hanketeates ega hankedokumentides ei ole välja toodud, et hankija oleks aktsepteerinud välismaa pädeva asutuse poolt välja antud samaväärseid kutsetunnistusi. Hankemenetluses osalemise taotluse esitavad taotlejad pidid hankepassis välja tooma vastavat pädevust ja kutsekvalifikatsiooni omavate projektijuhtide andmed. Rakendusüksuse hinnangul on eelviidatud kvalifitseerimise tingimus, mis nõuab elektritööde ja tulekahju- ja valvesignalisatsiooni eest vastutava isikute vastavate pädevus- ja kutsetunnistuste esitamist juba hankemenetluses osalemiseks taotluste esitamise tähtajaks ning potentsiaalselt välisriigist pärit pakkujalt siseriikliku erialase hariduse tunnustamise protsessi läbimist, põhjendamatult konkurentsi piirav ja ning tekitab ebavõrdset kohtlemist . 1.1.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHS § 98 lg 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning nendega proportsionaalsed. RHS § 3 p 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Seega ei tohi hankija riigihankes osalemist piirata eespoolnimetatud riikidest pärinevatel isikutel ja samuti peavad kõigile neile isikutele riigihangetes seatavad piirangud olema proportsionaalsed ja asjakohased. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja välistanud A-klassi pädevustunnistuse ja turvasüsteemide tehnik taset 5 või varasemalt väljaantud turvasüsteemide tehnik III nõuete kehtestamisega nende hankest huvitatud isikute osalemise, kes potentsiaalselt soovisid samuti hankemenetluse raames taotluse esitada, kuid kelle elektritööde ning tulekahju- ja valvesignalisatsiooni eest vastutavatel isikutel puudus nõutud pädevus- ja kutsekvalifikatsiooni tunnistus pakkumuse esitamise hetkeks. Viidatud nõuded on põhjendamatult piiravad pakkujate suhtes, kes tegutsevad mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis ja võisid piirata välisriigist pärit pakkujate osavõttu hankemenetlusest, kuna nõuded pidid olema täidetud juba taotluse esitamise ajahetkeks. Samuti ei ole hankija andnud võimalust potentsiaalsele välisriigist pärit pakkujale esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, mis võimaldaksid hinnata välismaiste pakkujate võimekust hankelepingut täita. Olukorras, kus vastavalt õigusaktidele ei ole ilma Eesti Vabariigis väljaantava loa või registreeringuta konkreetse hankelepingu täitmiseks vajalikul tegevusalal tegutsemine lubatud, peab hankija võimaldama pakkujal hankemenetluses osaleda analoogse loa või registreeringu alusel ning pakkuja edukaks tunnistamise korral jätma pakkujale piisavalt aega vastav luba või registreering Eesti ametkondades ümber vormistada. Reeglina ei ole teiste riikide lubade ja registreeringute tunnustamine automaatne ehk eeldab teisisõnu kohaliku ametkonna heakskiidu küsimise protsessi läbimist. Vastavasisulised viited ja juhised välisriigi lubade ja registreeringute tunnustamise protsessi kohta peab hankija sellisel juhul hanketeates eraldi välja tooma. Hanketeates ega hankedokumentides ei ole välja toodud, et hankija oleks aktsepteerinud välisriigi pädeva asutuse poolt välja antud samaväärset pädevus- ja kutsetunnistusi. Niisamuti puuduvad kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest juhised, kuidas peab oma võtmeisiku pädevust tõendama välisriigist pärit pakkuja või millisel viisil toimub välisriigis väljastatud pädevust tõendavate dokumentide ja registreeringute tunnustamine ja ümber vormistamine Eesti Vabariigis. Oluline on juhtida tähelepanu Euroopa Kohtu seisukohale, mille kohaselt on pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus hankes osalemist võimaldavate tingimuste kehtestamine, mille õigesti aru saamiseks on vaja tunda hankija asukohariigi praktikat.1 1 Euroopa Kohtu otsus nr C-171/15 p 42; Euroopa Kohtu otsus nr C-27/15 p-d 45-46 ja 51. Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. See tähendab, et rahvusvahelise hanke puhul tuleb kõik hankemenetluses osalemise taotluse esitamiseks ettenähtud tingimused sõnastada selliselt, et välisriigist pärit pakkujad saaksid hankesse taotlusi esitada kohalike pakkujatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata. Ebamõistlikeks saab pidada toiminguid, mille tegemist nõutakse pakkujalt juba taotluse ja pakkumuse esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud lepingu täitmisele, mistõttu oleksid asjakohased nõuda alles edukalt pakkujalt hankelepingu sõlmimise faasis. Ka Euroopa Komisjon on oma juhendis, mis puudutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavates projektides kõige sagedamini esinevate vigade vältimist, välja toonud ebaseadusliku ja diskrimineeriva kvalifitseerimise tingimuste näitena olukorra, kus hankija on nõudnud ettevõtjatelt hankija asukohariigis tunnustatud kutsekvalifikatsiooni või erialaste lubade olemasolu juba pakkumuste esitamise hetkel, kuna välisriigi pakkujatel võib selle nõude järgimine olla sedavõrd kitsastes ajaraamides äärmiselt raskendatud2. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel võtab liikmesriikide isikute Eestis ajutise töötamise kontroll aega kuni üks kuu ja püsiva töötamise kontroll kuni kaks kuud. Kuivõrd hankes osalemisest huvitatud isikutel oli võimalus hanketingimustega tutvuda taotluste esitamise tähtajani, siis ei ole alust eeldada, et nad teevad seda vahetult pärast hanketeate avaldamist või ajal, mis võimaldanuks õigeaegselt läbida nõutav kontrollimenetlus ja korraldada töötaja ajutist töötamist Eestis või kvalifikatsiooni tunnustamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) juures. Järelikult võis pädevusnõuete täitmine taotluse esitamise hetkeks osutuda veelgi ajakriitilisemaks ja mõjutada välisriigist pärit ettevõtjaid jätta taotlus esitamata, kuna kutsekvalifikatsiooni tunnustamise protsessi ei oleks jõutud õigeaegselt läbida. Eeltoodust tulenevalt ei vasta vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõttele, kuna hankija ei ole kohaldanud kõigile hankest huvitatud isikutele ja pakkujatele (antud juhul hankemenetluses osalemiseks taotluste esitajatele) ühesuguseid tingimusi ega loonud kõigile võrdsed võimalused hankelepingu saamiseks. Rakendusüksuse hinnangul on vaidlusaluse tingimuse tõttu eelisseisundis taotlejad, kellel oli Eesti õigusaktidele vastava A-klassi pädevustunnistuse ja turvasüsteemide tehnik tasemega 5 või varasemalt väljaantud turvasüsteemide tehnik III isikud olemas juba enne riigihanke nr 212908 menetluse algust. Välisriigist pärit taotluste esitajate puhul on vaidlusaluse nõude varasem täitmine pigem ebatõenäoline, samuti peavad nad esmalt tegema endale piisava detailsusastmega selgeks nõude täitmisega seonduva õigusliku regulatsiooni (nt milline välisriigi asutuse poolt väljastatud kutsetunnistus vastab Eestis kasutusel olevale A-klassi pädevustunnistusele, mis tingimustel, kellele ja mis vormis saab esitada taotluse kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks jne), mistõttu on nad võrreldes Eestist pärit taotluste esitajatega eelduslikult ebavõrdsemas seisus. Eesti ettevõtted omavad siseriikliku nõude täitmise osas reeglina suuremat teadlikkust ning oma tavapärasest majandustegevusest seonduvalt võib kodumaistelt taotluse esitajatelt eeldada ka nõude varasemat täitmist. 2 Euroopa Komisjoni juhend „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“ Kuna toetuse saaja ei ole hanketeates täpsustanud, kas ja millisel viisil on võimalik välisriigi hankemenetluse osalemise taotluse esitajal tõendada oma samaväärset pädevust, siis ei saanud kõik pakkujad ühtmoodi eeldada, et nad võivad hankes osalemiseks esitada ka muid sarnaseid dokumente ja taotleda oma asukohariigi pädevuse tunnustamiseks Eestis vastava kontrollimenetluse läbimist. Oluline on lisada, et TTJA poolt ja konkreetsetes siseriiklikes õigusaktides viidatud elektritööde ja tulekahju- ja valvesignalisatsiooni valdkonnas kehtestatud pädevustunnistuste süsteem on omane ainult Eestile ning samasisulisi pädevusklasse üle- euroopaliselt fikseeritud pole. Käesoleval juhul on piirava iseloomuga kvalifitseerimise tingimuse puhul tegemist asutamislepingus sätestatud mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et riigihanke igal etapil koheldakse kõiki riigihankes osalevaid isikuid ühesugusel moel sõltumata teguritest, mis ei ole seotud hanke läbiviimisega. Euroopa Kohus on oma otsustes C-31/87 ja C-243/89 tõlgendanud võrdse kohtlemise põhimõtet selliselt, et hankele esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonda soosivad ega diskrimineerivad. Samuti peab hankija tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 p 3). Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et riigihankes nr 212908 hankemenetluses osalemiseks taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks seatud nõuded, et pakkujal peab hankelepingu ehitustööde teostamisel kaasama tugevvoolu projektijuhi, kes peab omama A-klassi pädevustunnistust ning tulekahju- ja valvesignalisatsiooni projektijuhi, kes peab omama kutsekvalifikatsiooni turvasüsteemide tehnik taset 5 või varasemalt väljaantud turvasüsteemide tehnik III, on põhjendamatult piiravad ning need ei ole proportsionaalsed ega asjakohased. Tagatud ei ole RHS §-s 3 sätestatud isikute võrdne kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte riigihankel, sest hankija on piiranud välisriikidest pärit ettevõtete osalemist ja taotluste tegemist vaidlusaluses hankes. Seega on hanke läbiviimisel rikutud toetuse saajale STS § 26 lõikega 1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust. 1.1.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 p-s 2 toodud asjaolud, mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatud toetust 25%, kui taotleja kvalifitseerimiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis piirab konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 järgi kohaldatakse kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes ning kvalifitseerimistingimustele vastasid mitu ettevõtjat. Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes osales 6 taotlejat, kellest 5 kvalifitseeriti, siis on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 10%. Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Seega on õigusnormiga eeldatud, et kahju tekkis ja selle suurust ei ole võimalik hinnata. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu. 1.2 Toetuse saaja on riigihanke nr 212908 tehnilises kirjelduses loetlenud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“ 1.2.1 Rikkumise asjaolud Hankija on hanke tehniliseks kirjelduseks olevas ehitusprojekti eelprojektide väljavõtetes viidanud Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele, mida ei ole täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Vastavad viited on toodud näiteks järgnevates ehitusprojekti dokumentides: Regionaalhaigla Y-korpuse ehitusprojekti eelprojekti arhitektuurse osa seletuskirja (töö nr AR-3- 1), Regionaalhaigla palatikorpuse liftide 2.ehitusjärjekorra rekonstrueerimise ehitusprojekti arhitektuurse osa seletuskirja (töö nr AR-3-0101) ja Regionaalhaigla palatikorpuse tuletõrjerõdude kinniehitamise ehitusprojekti arhitektuurse osa seletuskirja (töö nr AR-3-0201) punktid: 1.3.3 normdokumendid: EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS 812-2:2014+AC:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid; EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid; EVS 812- 6:2012+A1:2013+AC:2016+A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded; EVS 812-8:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus; EVS 871:2017 – Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused; EVS 932:2017 Ehitusprojekt. töö nr AR-3-1 p 2.2.4.4 autoparkimiskohtade arvutus: vastavalt EVS 843:2016 on linnatänava parkimisnormatiiv 1/120 br-m2. töö nr AR-3-1 p 2.3.8 nõuded istikutele, istutustööde teostamine ja kasvutingimused: Põõsaste ja puude istikud peavad vastama EVS 778:2001 nõuetele. töö nr AR-3-1p 3.9.4 vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid: Vastavalt kõrghoone tuleohutuse standardile EVS 812-8 peab kõrghoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus olema R120; töö nr AR-3-0101 p 3.3 hoone ruumid: liftide rekonstrueerimisega seoses lisatakse korrustele ka puuduvad tuletõkkeuksed, et tekkiksid EVS 812-8:2018 Kõrghoone tuleohutuse standardiga nõutud tuletõrjeliftide tulekindlad lüüstamburid. 2) Regionaalhaigla Y-korpuse ehitusprojekt ajutise köögi ja söökla lammutusprojekti seletuskirja punkt: 1.3 lähteandmed ja kasutatavad õigusaktid: Eesti standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankija, nimetades hanke tehniliseks kirjelduseks olevas ehitusprojektis standardeid, seejuures lisamata märke „või sellega samaväärne“, järginud RHS § 88 lõgetest 3 tulenevat nõuet lisada konkreetsete standardite nimetamisel märge „või sellega samaväärne“. 1.2.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus RHSi § 88 lõige 2 sätestab, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks erinevad standardid, tehnilised tunnustused või tehnilised kirjeldused. RHSi § 88 lõige 2 sätestab, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks erinevad standardid, tehnilised tunnustused või tehnilised kirjeldused ning lõike 3 kohaselt tuleb iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendada märkega „või sellega samaväärne”. Tegemist on selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle järgimisest kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Sisuliselt sama on sätestatud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetes, mille kohaselt peab hankija tagama hangete läbiviimisel muuhulgas pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Rakendusüksuse hinnangul on hankija hankes nr 212908 osaliselt jätnud täitmata RHS § 88 lõikes 3 sätestatud tingimuse, mille kohaselt oleks hankija pidanud täiendama hankedokumentatsioonis loetletud standardeid ja juhiseid märkega „või sellega samaväärne“, mistõttu võis mõni potentsiaalne pakkuja loobuda hankemenetluses osalemise taotluse esitamisest viidatud standardite ja juhise tõttu. Rakendusüksus möönab, et ehitushangetes, millel on mahukas projektdokumentatsioon ning hangitakse rohkelt väga spetsiifilisi ehitusmaterjale erinevate tootmisviisidega, ei pruugi olla võimalik kirjeldada kõiki soovituslike nõudeid ehk ei ole võimalik nõudeid kirjeldada ilma konkreetset standardit või juhist nimetamata. Samas olukorras, kus hankija ei suuda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada, võib hankija vastavalt RHS § 88 lõikele 3 nimetada ka konkreetseid standardeid, kuid sel juhul oleks tulnud kindlasti lisada standardile märge “või sellega samaväärne”. Antud juhul ei ole hankija aga kõigi soovituslike standardite sätestamisel antud sättest lähtunud. Tulenevalt Euroopa Liidu direktiivist 2014/24/EL punktist 74 peavad avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast peaks olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel kirjeldustel. Seega tuleks tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi. Kui viidatakse oma riigi standardile, peaksid avaliku sektori hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Samaväärsete lahenduste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile ja just kindla riigi standardid ning juhised ei pruugi olla rahvusvahelistele pakkujatele võrdsel määral kättesaadavad ja tuttavad ning osutuda seetõttu piiravateks. Seega viidates Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile peab hankija kaaluma ja lubama esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Kuivõrd erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi, siis konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ piiravad pakkujate ringi, kuna erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi. Pakkujatel (antud juhul taotlejatel) ei ole lihtne ning võib olla ka võimatu muuta oma protsesse ja protseduure ja võivad leida, et mingil teistel viisil toimides võib saavutada soovitud eesmärgid. Kuivõrd erinevates maades võivad olla analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel erinevad standardid ja/või juhised, siis vältimaks võimalikku piiravat mõju potentsiaalsetele pakkujatele on oluline lisada standarditele ja/või juhistele märge „või sellega samaväärne“. Rakendusüksus selgitab, et pakutavate lahenduste samaväärsust hinnatakse pakkumuste vastavuse hindamise käigus. Antud põhimõtet toetab ka Euroopa Kohtu otsus nr C-14/17, mille punkt 32 järgi saab toote samaväärsuse kontrollimine ja sellise otsuse tegemine, et toode pole samaväärne, toimuda alles pärast pakkumuste avamist pakkumuste hindamise staadiumis ja eeldab seda, et hankija käsutuses on kogu tõendusmaterjal, mis võimaldab tal hinnata, kas ja mil määral vastavad esitatud pakkumused tehnilises kirjelduses toodud nõuetele, vastasel juhul tekib hankemenetluses võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise ja eeskirjade eiramise oht. Seega, et pakkujatel oleks juba hankemenetluses osalemise taotluse ettevalmistamisel, pakkumuse esitamisel ning pakkumuste hindamise ajal võrdsed võimalused samaväärse standardite ja juhiste alusel pakkumuse esitamiseks, peab selline võimalus olema ettenähtud hanke alusdokumentides. Kui hankija on hinnanud lahenduste samaväärsust alles edukal pakkujal hankelepingu sõlmimisel või peale hankelepingu sõlmimist, siis ei ole pakkujaid võrdselt koheldud. Rakendusüksus selgitab, et hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahendustega. Ei ole välistatud, et hankes osalemisest loobusid need hankes osalemisest huvitatud isikud, kes ei saanud pakkuda hankija soovitud konkreetsete standardite järgi toodetud ja vastavate juhiste järgi paigaldatud tooteid/töid, kui hankija oleks võimaldanud selgesõnaliselt hanke tehniliseks kirjelduseks olevas ehitusprojektis nimetatud konkreetsete standardite ja juhise osas pakkuda samaväärseid lahendusi. Antud juhul on konkreetsete standardite nimetamisega jäetud tagamata kõigile hankes osalemisest huvitatud isikutele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ja on tekitatud objektiivselt põhjendamatuid takistusi hanke avamisel konkurentsile. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et hankija, nimetades hanke tehniliseks kirjelduseks olevas ehitusprojekti eelprojektide väljavõtetes kindlaid standardeid, seejuures lisamata märketa „või sellega samaväärne“, ei ole hankija järginud RHS § 88 lõigetest 3 tulenevat nõuet lisada konkreetsete standardite ja juhendite nimetamisel märge „või sellega samaväärne“ ning sellest tulenevalt on hankija rikkunud RHS § 88 lõikes 7 ja §-s 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Seega on hanke läbiviimisel rikutud toetuse saajale STS § 26 lõikega 1 pandud kohustust järgida riigihangete seadust. 1.2.3 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 p-s 5 toodud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra (välja arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne), kui tehnilises kirjelduses seatud kriteerium või tingimus, mis on vastuolus RHS § 88 lõikega 3 või 6-ga. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimusesines pakkumuste vastavustingimustes, kohaldatakse lg 1 p-s 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Antud juhul ehitusprojektis ehk hanke tehnilises kirjelduses välja toodud standardid ei puuduta vähetähtsat osa hankelepingust, mistõttu ei ole rikkumine formaalne. Kuivõrd hankes esitati 6 hankemenetluses osalemise taotlust ja 3 pakkumust, millest 2 tunnistati vastavaks, siis on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada hankelepingule finantskorrektsiooni määra 5%. 2. Hanke nr 212908 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja projekti eelarve vähendamine Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna hankes nr 212908 on tuvastatud kaks rikkumist, millest p-s 1.1 käsitletud rikkumise osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 10-protsendilist ja p-s 1.2 käsitletud rikkumise osas 5- protsendilist korrektsiooni määra, siis rakendatakse hanke nr 212908 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses. Toetuse saaja on riigihanke nr 212908 alusel tekkinud kulusid kajastanud KD-des nr 178-213, nr 215-216 projekti tegevuse 2 „B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ raames kokku abikõlblikus summas 4 784 631,13 eurot. Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1 ja 1.2 ja ühendmääruse § 21 lg-st 3, § 223 lg 1 punktidest 2 ja 5 ja lg 2 punktidest 1 ja 2 loeb rakendusüksus KD-des nr 178-213 ja nr 215-216 riigihankega nr 212908 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 478 463,13 eurot (4 784 631,13 * 10 %), millest toetus moodustab 478 463,13 eurot. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet, juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus. 3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusaktiandmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 18.01.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 01.02.2024. Toetuse saaja vastas 19.01.2024, et tal täiendavaid kommentaare ei ole. 4. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 478 463,13 eurot, millest toetus moodustab 478 463,13 eurot;  2. vähendada KD-des nr 178 – nr 213 ja nr 215 - nr 216 riigihankega nr 212908 seotud kulusid 10% võrra; 3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ käesoleva otsuse punktis 1 märgitud summade osas; 4. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks esitatud riigihankega nr 212908 seotud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Liivika Põder 663 2025 [email protected]