Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 22. juuni 2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kristo Adosson ja riigiprokurör Triinu Olev Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 19221000023 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 300 lg 2, § 294 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX) XXX kahtlustuse lühiülevaade 1. XXX on alust kahtlustada järgnevas. Ta osales Aktsiaselts XXX (XXX) riigihangete nr 194661 ja nr 200881 korraldamisel ning rikkus XXX ühiselt ja kooskõlastatult riigihanke menetluse nõudeid selleks, et eelistada riigihangetel XXX osalusega äriühingut XXX OÜ. Vastutasuna selle eest, et XXX rikkus hankemenetluse nõudeid ja seisis XXX XXX (XXX) juhina hea XXX huvide eest XXX-le meditsiinivahendite müümisel, võimaldas XXX XXX tasuda enda ja kolmanda isiku kulutusi. Seejuures on põhjendatud kahtlustada XXX järgnevas: 1.1. Hankemenetluse ettevalmistamise perioodil, s.o vähemalt alates 7.12.2017, muutus XXX ja XXX OÜ (kustutatud, XXX) juhatuse liikme ja XXX OÜ (XXX) osaniku XXX suhtlus intensiivsemaks seoses hanke protsessi kujunemisega XXX-s. 1.2. XXX ning XXX 7.12.2017, 23.01, 1.02, 9.03 ja 26.04.2018 vestlustes avaldas XXX korduvalt soovi, et XXX saadaks informatsiooni selle kohta, milline konkreetselt on XXX nägemus edasisest koostööst, millised on kokkulepped investeeringute osas järgmise nelja aasta jooksul ja millises mahus XXX saab toetada XXX-d. 1.3. XXX juhatuse 9.4.2018 koosolekul otsustati alustada avatud hankemenetlust leidmaks raamlepingu partner XXX kasutatavate XXX vahendite saamiseks. Sama otsusega määrati riigihanke eest vastutavaks inimeseks teiste seas XXX. Riigihanke ettevalmistamisel jaotati hankekomisjoni liikmete vahel ära ülesanded ning lisaks kaasati haigla tellimuste ja hangete korraga kooskõlas hanke tehnilise kirjelduse koostamisse XXX kirurg XXX, kes koos XXX tehnilist kirjeldust koostas ja täitis osaliselt ka teisi hankemenetluse läbiviimisega seotud ülesandeid. 1.4. Riigihanke ettevalmistamise perioodil jätkus XXX, XXX ja XXX vaheline tihe suhtlus 26.04, 7.05, 17.05, 13.06 ja 20.06.2018. XXX ootas XXX, et viimane valmistaks ette ning edastaks talle informatsiooni võimalike toodete kohta. Pooltevahelise suhtluse tulemusel edastas XXX XXX ja XXX 13.06 ja 20.6.2018 XXX meditsiinitarvete ja implantaatide 1 (8) brošüüre/ tootekatalooge. Pärast XXX 13.06 XXX brošüüride edastamist muutsid XXX ja XXX tehnilist kirjeldust selliselt, et formuleeritud nõuded ja kirjeldused annaksid aluse hankida XXX OÜ pakutavaid XXX implantaate ja seadmeid. 1.5. XXX suhtles XXX ja XXX hankemenetluse eel ja ajal OÜ XXX nimel. OÜ XXX juhatuse liige oli 28.9.2010 - 8.11.2013 XXX; 8.11.2013 - 13.11.2019 üksnes XXX ja alates 13.11.2019 üksnes XXX. Osaühingu ainuosanik on XXX ning põhitegevusalaks on meditsiiniseadmete ja kirurgiariistade ning ortopeediliste abivahendite hulgimüük. OÜ XXX esitas hanke nr 196641 pakkumusega koos kinnituskirja, millisega kinnitas XXX XXX. asepresidendina, et OÜ-l XXX on õigus müüa Eesti Vabariigis XXX. tooteid. 1.6. 29.7.2018 esitas hankes nr 196641 ainukese pakkumise (nr 186549) OÜ XXX nimel XXX. 30.7.2018 avas XXX hanke nr 196641, kuhu oli 29.7.2018 esitanud ainukesena pakkumuse OÜ XXX, kes pakkus XXX tooteid, sh navigatsioonisüsteemi ja XXX XXX. Hankekomisjon ja XXX asusid pakkumust hindama, sh hindas XXX OÜ XXX esitatud näidisostukorvi. Kuivõrd OÜ XXX pakkumusega esitatud lisainfo XXXi tehnilise kirjelduse kohta oli XXX meditsiinitehnika osakonna hinnangul ebapiisav, siis esitati ajavahemikul 1.8.2018 - 10.9.2018 XXX teadmisel ja vahendamisel mitmeid täiendavaid teabepäringuid nii XXX kui ka XXX esindajatele. 1.7. XXX allkirjastas 12.9.2018 hankekomisjoni 10.9.2018 otsuse ja protokolli, kus kinnitas, et tal ei ole ega ole olnud suhteid, mis võivad tekitada kahtlusi komisjoni liikme otsuse objektiivsuses, pakkumuse esitatud pakkujaga, pakkuja ettevõtte omanikega ega pakkuja ettevõttes juhtival kohal töötava isikuga. Sama otsusega otsustas hankekomisjon riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 1 alusel OÜ XXX pakkumuse tagasi lükata ja tunnistada hankemenetlus RHS § 73 lg 3 p 2 alusel lõppenuks. Edasi anti suunised XXX-le, meditsiinitehnika osakonnale ja hankeosakonnale uue hankemenetluse alustamiseks ning uue hanke läbiviimisel kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluset RHS § 49 lg 1 p 1 alusel. 1.8. Samal päeval otsustati XXX juhatuse koosolekul alustada väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange nr 200881 ja teha ettepanek läbirääkimiste pidamiseks avatud hankes ainsana pakkumuse esitanud OÜ-le XXX, samuti kinnitati hankekomisjoni koosseis, kus osales samuti XX. Hanke eeldatav maksumus, raamlepingu kestus ja tehniline kirjeldus jäid samaks mis hankes nr 196641. Samuti jäid riigihankes nr 200881 tehnilises kirjelduses miinimumnõuded toodetele (v.a seadmetele) sisult samaks, hankes nr 200881 eemaldati kvaliteedipunktid. 1.9. 17.9.2018 tegi XXX OÜ-le XXX ettepaneku pakkumuse esitamiseks. Hankes nr 200881 esitas OÜ XXX pakkumuse 25.9.2018 ning komisjoni 25.9.2018 protokolli ja otsuse kohaselt langetas komisjon otsuse tunnistada RHS § 114 lg 1 kohaselt OÜ XXX pakkumus vastavaks ning RHS § 117 lg 1 alusel tunnistada OÜ XXX pakkumus edukaks. Sama protokolli allkirjastamisega kinnitas XXX teistkordselt, et tal ei ole ega ole olnud suhteid, mis võivad tekitada kahtlusi komisjoni liikme otsuse objektiivsuses, pakkumuse esitanud pakkujaga, pakkuja ettevõtte omanikega ega pakkuja ettevõttes juhtival kohal töötava isikuga. 1.10. 24.9.2018, s.o päev enne hankekomisjoni otsuse tegemist allkirjastas XXX OÜ XXX esindajana ning 28.9.2018 XXX XXX juhatuse esimehena raamlepingu. Hankes nr 200881 2 (8) sõlmitud raamlepingust nähtub, et navigatsioonisüsteemi juhtseade ja robotkäsi XXX ja metallosteosünteesi vahendite paigaldamiseks vajalikud instrumendikomplektid antakse XXX- le tasuta kasutamiseks ja kui XXX soetab OÜ-lt XXXlepingu kehtivuse jooksul (48 kuud) vähemalt 400 implantaatide komplekti, läheb navigatsioonisüsteemi ja robotkäe ning instrumendikomplektide omandiõigus üle haiglale. 1.11. Eeltoodust tulenevalt täitis XXX ametiisikuna hankija XXX esindajana avalikku ülesannet, rikkudes riigihankel nr 19664 ning riigihankel nr 200881 järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejale XXX seotud äriühingule OÜ XXX: RHS § 3 p 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ning RHS § 3 p 5 sätestatud hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. XXX ja XXX pikaajaline tutvus, pidev suhtlus muuhulgas ka hanke ettevalmistavas staadiumis ja majanduslikud suhted annavad aluse järeldada, et XXX ei saanud olla hanke ettevalmistamise ning läbiviimise perioodil OÜ XXX ning OÜ XXX esindaja XXX suhtes objektiivne ning erapooletu, mistõttu on rikutud ka RHS § 3 punktis 4 sätestatud huvide konflikti vältimise järgimise kohustust. 1.12. Vastutasuna selle eest, et XXX seisis hea XXX ja temaga seotud äriühingu huvide eest kahel riigihankel, tasus XXX OÜ XXX arvelt kahtlustuses täpsemalt kirjeldatud kulude eest. XXX kindlustas läbi kahtlustuses täpsemalt kirjeldatud altkäemaksu andmise enda kui tarnija positsiooni XXX XXX-le metallosteosünteesi vahendite müümisel. Altkäemaks oli kahtlustuse kohaselt otseselt seotud XXX kui XXX juhataja tahtlusega teha ja jätkata koostööd XXX ja temaga seotud äriühinguga OÜ XXX. XXX tasus XXX OÜ arvelt XXX ühisüritustega seotud kulusid kokku seitsmel korral; XXX arstide, XXX esindaja(te) ja XXX ja/või XXX õhtusöökidega seotud kulud viiel korral; ning muid lülisambakirurgia kursuse, majutuse, konverentsi korraldamise ja reisimistega seotud kulud. 2. XXX tegevus on kvalifitseeritav karistusseadustiku (KarS) § 300 lg 2 ja § 294 lg 1 järgi. Kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendus 3. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg-st 1 tuleneb, et prokuratuur võib kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 4. XXX etteheidetavad teod on hinnatavad teise astme kuritegudena (KarS § 4 lg 3), sest KarS § 300 lg 2 ning § 294 lg 1 näevad maksimaalse karistusena ette vangistuse kuni viis aastat või rahalise karistuse. Seega annab KrMS § 202 lg 1 menetlejale täiendava võimaluse hinnata, kas XXX kriminaalkaristuse kohaldamine on vältimatult vajalik või on XXX suhtes võimalik saavutada karistuse eesmärke temale KrMS § 202 lg-s 2 nimetatud kohustuse määramisega. 5. KrMS § 202 lg-st 7 tuleneb, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 300 lg 2 näeb riigihanke teostamise nõuete eest ette rahalise 3 (8) karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 294 lg 1 näeb altkäemaksu võtmise eest ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega ei näe kummagi eelviidatud normi sanktsioon (KarS eriosa) ette vangistuse alammäära, mistõttu on kriminaalmenetluse lõpetamise otsustamise ning kohustuse määramise pädevus KrMS § 202 lg 7 kohaselt prokuratuuril. 6. XXX suhtes on kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel põhjendatud, sest esinevad KrMS § 202 lg-s 1 sätestatud eeldused: kahtlustatava süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi, kuriteoga tekitatud kahju heastamise ja menetluskulu hüvitamise nõue ei kohaldu ning kahtlustatav on menetluse otstarbekusel lõpetamisega nõus. 7. Riigikohtu praktika kohaselt (otsus nr 3-1-1-85-04 p 16) annab oportuniteediprintsiip prokuröridele kaalutlusõiguse, mille eesmärk on tagada nii menetlusökonoomia kui ka proportsionaalsuse põhimõtte järgimine. See loob võimaluse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamise juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid arvesse võttes ilmselgelt mittemõõdukas. 8. Esiteks, ei eelda menetluse lõpetamine KrMS § 202 järgi seda, et süü oleks väike, vaid seda, et ta ei oleks suur. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid viitavad sellele, et XXX süü suurus võimaldab tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse põhimõttel, sest tema süü on hinnatav keskmisena. 8.1. XXX ei tunnistanud end temale esitatud kahtlustuses süüdi, kuid andis üksikasjalikke ütlusi talle etteheidetava kuriteo ja tema rolli kohta. Ülekuulamisel on ta selgitanud, et tema ülesandeks oli hankes implantaatide-instrumentide osa kirjeldamine ning XXX olid samasisulised ülesanded. Idee ja soov hankida XXX-le intraoperatiivne navigatsioonisüsteem ja sellega ühilduv robotkäe süsteem tekkis tal 2016. a või 2017. a, kui tekkis võimalus taotleda XXX XXX-le rahvusvahelist akrediteeringut. Kui 2018. a oli tarvis läbi viia metallosteosünteesi vahendite riigihange, tuli mõte ühildada hankes soetatavad seadmed robotkäega. Seoses altkäemaksu etteheitega on XXX selgitanud, et iga üritus, mida XXX korraldas ja mille eest tasus XXX, on olnud tema hinnangul kas töökoosolek või meeskonnaüritus. Lähtuvalt XXX ütlustest ning tulenevalt kriminaalasjas kogutud tõenditest esineb prokuratuuri hinnangul põhjendatud kahtlus, et toime on pandud KarS § 300 lg 2 ning KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 8.2. Riigikohus on 12.10.2012 otsuses nr 3-1-1-76-12 leidnud, et inimese süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 loetletud karistust kergendavate ja §-s 58 loetletud karistust raskendavate asjaolude esinemist (ka otsus 3-1-1-12-06; 3-1-1-18-11). Arvestada tuleb inimese panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse astet, inimese vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja sätestatud karistust. Samuti võivad süü suurust iseloomustada inimese teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus ja muud asjaolud (3-1-1-76-12 p 7). Lisaks peab süü suuruse hindamisel arvestama ka inimese käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see näitab süüdistatava või kahtlustatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (samas). 8.3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süü suurust võivad mõjutada objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud, mis on leidnud kriminaalasjas tuvastamist. Nii on kohtupraktikas peetud 4 (8) objektiivseteks süüd suurendavateks asjaoludeks näiteks inimese kuritegeliku käitumise intensiivsust, kuriteoepisoodide arvu, teopanust, teo toimepanemise viisi, kuriteoliigi esinemissagedust, kuriteo ohtlikkust jne. Seejuures ei saa süüd suurendavana arvestada nt regulatsioonialust – et kahjustatud õigushüve on eriti oluline vms. Subjektiivseks süüd raskendavaks asjaoluks peetakse aga kuriteo toimepanemise motiive ja eesmärke. XXX tegu ei sisalda kohtupraktikas omaks võetud süüd raskendavaid objektiivseid ega subjektiivseid asjaolusid. Kriminaalasjas on tuvastatud, et aastatel 2013-2014 vaidles XXX Rahandusministeeriumiga XXX-l avaliku hankija staatuse olemasolu üle. XXX nõustus 2014. a Rahandusministeeriumi käsitlusega ning alates sellest ajast on XXX korraldanud riigihankeid. Esimesed riigihanked, mis puudutasid XXX kasutatavaid vahendeid, olid käesolevas kriminaalasjas uurimise all olevad hanked nr 194661 ning nr 200881. Ka XXX on oma kahtlustatavana antud ütlustes 28.01.2020 selgitanud, et tegemist oli tema esimese hankemenetlusega. Eeltoodust nähtub, et kuna kõne all olevad riigihanked olid esimesed, milles XXX osales, ei tule kõne alla käsitlus kuritegeliku käitumise korduvusest või süstemaatilisusest. 8.4. XXX teosüü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta, et KarS § 294 lg 1 on kohaldatav, kui altkäemaksuna hinnatavate hüvede suurus on kuni XXX eurot. Kahtlustuse kohaselt võttis XXX XXX vastu hüvesid ligikaudu XXX euro eest. Saadud hüvede suurus võimaldab kvalifitseerida süüteo KarS § 294 lg 1 järgi, kuna hüvede ulatus jääb alla suure ulatuse, s.o XXX euro. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et XXX saadud hüved valdavalt on seotud tema juhitava keskuse ühisüritustega, st tegemist ei ole selliste varaliselt hinnatavate hüvedega, mis olnuks suunatud vahetult tema enda varalise seisundi suurendamisele (isiklikule rikastumisele). 8.5. XXX teopanus kuriteo toimepanemises on teise kahtlustatavaga võrreldes suurem, sest XXX kuulus hankemenetluses hankekomisjoni ning vastutas hankekomisjoni liikmena konkreetselt hanke tehnilise kirjelduse koostamise ülesande eest. XXX tegude karistamisväärsust vähendab aga see, et ta on enda sõnul teinud oma tegevusest järeldused ning hoidunud senini hankemenetlustes huvide konflikti olukorda esilekutsumast. Samuti on XXX nõus maksma kindla summa riigituludesse. 9. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et täidetud on KrMS § 202 lg 1 kohaldamise esimene eeldus. 10. Lisaks tuleb kriminaalmenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel hinnata ka avaliku menetlushuvi kriteeriumi, kuivõrd KrMS § 202 kohaldamise teiseks eelduseks süü suuruse järel on avaliku menetlushuvi puudumine. Avalik menetlushuvi on määratlemata õigusmõiste, mida peamiselt sisustatakse eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste kaudu. See on seotud karistusõiguses ultima ratio põhimõttega, mis näeb ette, et karistust tuleb kohaldada siis, kui muud vahendid osutuvad ebapiisavaks ja karistamise järele eksisteerib tungiv vajadus. Menetlusõiguses hinnatav avalik menetlushuvi ei ole seotud süüdistatava staatuse ega meediatähelepanu suurusega. 10.1. Eripreventiivset kaalutlust analüüsides tuleb rõhutada, et XXX ei ole varem kriminaal- või väärteokorras karistatud. Samuti ei ole tema suhtes varem kohaldatud ka KrMS §-s 202, §- s 203 või §-s 2031 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise otsustusi. Selles kriminaalasjas ei 5 (8) ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kriminaalmenetluse lõpetamine ja XXX kohtulikust karistamisest loobumine võiks viia selleni, et ta jätkaks uute süütegude toimepanemist. Kuigi XXX etteheidetavad süüteod ei kätke endast otsese varalise kahju tekitamist, mida kriminaalmenetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel tuleks hüvitama asuda, on kahtlustatav nõus tasuma kriminaalmenetluse lõpetamisest ühe kuu jooksul XXX euro suuruse rahalise kohustuse. Sellise rahalise kohustuse tasumisel on võimalik saavutada ka eesmärk, mille kohaselt ei tohi kuritegu end ära tasuda. Kuritegude puhul, mille motivaatoriks on ebaseadusliku raha/hüve saamine, on oluline, et inimene tajuks reaalseid varalisi tagajärgi. Käesolevas kriminaalasja ei tuvastatud asjaolusid, milliste korral oleks põhjendatud taotleda kohtult XXX suhtes KarS §-s 49 sätestatud tegutsemiskeeldu. Seda arvestades on eripreventiivsed kaalutlused XXX suhtes täidetud ka karistust mõistmata, sest kahtlustatav on vahetult tajunud, et kuriteole järgnevad reaalsed majanduslikud tagajärjed läbi kohustuse tasuda riigituludesse XXX eurot. 10.2. Kokkuvõtvalt on prokuratuur seisukohal, et XXX kohaldatakse kriminaalmenetluse lõpetamisel piisavalt mõjus ja hoiatav kohustus, et asuda kriminaalmenetluse tulemusena tõdemuseni, et XXX suhtes on karistusõiguslikud eesmärgid saavutatavad ka ilma karistust kohaldamata. 10.3. Analüüsides avaliku menetlushuvi esinemist üldpreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamisel ning kahtlustatavale tema süüga proportsionaalse kohustuse määramisel ei saa kahjustada ega kannatada ühiskonna usk õiguse kehtivusse. Üldpreventiivsed kaalutlused on praegusel juhul võimalik täita ilma kriminaalkaristust kohaldamata, kuna menetluse lõpetamisel määratava kohustusega on saavutatud kindlus, et õigusnormid kehtivad kõigi suhtes võrdselt. Samuti on oluline, et kahtlustatav tasub riigituludesse XXX eurot, mis ületab tema poolt saadud ebaseaduslikku tulu. Kui XXX selle rahalise kohustusega nõus ei oleks, siis ei saaks ka avaliku menetlushuvi puudumisest kõneleda. See kinnitab, et igale õigusrikkumisele reageeritakse ning kinnitatakse nii kahtlustatavale kui ka avalikkusele, et kuriteo toimepanemine ei tasu ära. 10.4. Avaliku menetlushuvi puudumise kriteerium on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Sellest tulenevalt on prokuratuur seisukohal, et XXX kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnev kohustus tasuda riigituludesse XXX eurot on kohane ja proportsionaalne talle etteheidetavate rikkumistega. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama ultima ratio iseloomu ehk jääma inimese käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ja muudest vahenditest ei piisa või neid ei ole võimalik kohaseks pidada. Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel on seega proportsionaalne, sobilik ja kohane, kuivõrd XXX tunneb määratava kohustuse kaudu vahetut, arvestatavat ja materiaalset mõju. 10.5. Põhiseaduse § 22 ja KrMS § 7 lg 1 kohaselt ei tohi käsitada isikut süüdiolevana enne, kui tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Riigikohus on kohtupraktikas asunud seisukohale, et „KrMS § 202 kohaldamine eeldab teo karistatavuse üldiste eelduste (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü) tuvastamist ning võib seetõttu näida isikut süüstavana, ei 6 (8) rajane sellel alusel kriminaalasja lõpetamise määrus samasugusel tõenduslikul baasil ja õiguslikul analüüsil kui süüdimõistev kohtuotsus ega ole sellega samastatav.“ (1-17-3615) 11. XXX ei tekitanud kuriteoga otsest varalist kahju KrMS § 202 lg 1 mõttes. Seega ei tõusetu vajadust käsitleda menetluse lõpetamise eeldust, mille kohaselt peab kahtlustatav vähemalt olema asunud kuriteoga tekitatud kahju heastama. 12. Riigil ei tekkinud XXX suhtes tõusetunud kuriteokahtluse kontrollimisel KrMS §-s 175 loetletud menetluskulusid ning seetõttu ei ole XXX kohustatud KrMS § 202 lg 1 mõttes menetluskulusid hüvitama 13. Lisaks eeldab kriminaalmenetluse otstarbekusel lõpetamine kahtlustatava nõusolekut, XXX on menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamisega nõus. 14. Kui XXX määratud kohustus jääb tähtajaks täitmata, uuendab prokuratuur menetluse (KrMS § 202 lg 6). Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ning §-st 206, prokurörid määrasid: 1. Lõpetada kriminaalasjas menetlus XXX suhtes. 2. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada XXX täitma rahalise kohustuse, tasudes riigi tuludesse 38 000 (kolmkümmend kaheksa tuhat) eurot tähtpäevaga 23.07.2023. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendiga toimimise viis: XXX ja/või temaga seoses asju ei kogutud. 5. Riiklikes registrites ja andmekogudes sõrmejälgede ja DNA andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine: menetluskulu puudub. 7. Anda käesolev määrus kahtlustatavale XXX ja kaitsjale XXX (XXX). Kahtlustatava kinnitus Olen käesoleva määruse ja makseinfo kätte saanud. Minule on selgitatud kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Nõustun kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Olen kohustusega nõus ja selle täitmiseks võimeline. Olen teadlik, et kohustuse tähtaegsel täitmata jätmisel menetlus uuendatakse. (omakäeliselt: nimi, allkiri, kinnituse andmise kuupäev) 7 (8) Kristo Adosson Triinu Olev Dmitri Teplõhh ringkonnaprokurör riigiprokurör vandeadvokaat 8 (8)