Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 26-25/289516 Otsuse kuupäev 07.03.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus Aktsiaseltsi Ida- Tallinna Keskhaigla riigihankes „Ravi 27 A korpuse ja seda ümbritseva väliala projekteerimine“ (viitenumber 289516) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, Innopolis Insenerid OÜ, esindaja vandeadvokaat Mart Parind Hankija, Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla, esindaja Tarmo Bakler Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Innopolis Insenerid OÜ vaidlustus ja kohustada Aktsiaseltsi Ida- Tallinna Keskhaigla viima riigihanke alusdokumentides kvalifitseerimise tingimus (küte-ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija – sisekliima tagamise süsteemi projekteerija tase 7 (või samaväärne)) vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 2. Mõista Aktsiaseltsilt Ida-Tallinna Keskhaigla Innopolis Insenerid OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1791,66 eurot käibemaksuta ja riigilõiv summas 1280 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 20.01.2025 avaldas Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Ravi 27 A korpuse ja seda ümbritseva väliala projekteerimine“ (viitenumber 289516) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). 2. 12.02.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke alusdokumentidele. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 17.02.2025 kirjaga nr 12.2-10/26 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 20.02.2025 ja neile vastamiseks 26.02.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Innopolis Insenerid OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. Hankija on Riigihankes kehtestanud järgmise kvalifitseerimise tingimuse: Pakkuja meeskonnas peavad olema vähemalt järgmised projekteerimistööde eest vastutavad isikud: [---] 3) küte-ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija – sisekliima tagamise süsteemi projekteerija tase 7 (või samaväärne); [---] Sellist kutset nagu Hankija nimetatud sisekliima tagamise süsteemi projekteerija, tase 7, ei ole olemas. Eksisteerib kutse diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7, mille üks valitav kompetents on sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine. Vaidlustus lähtub eeldusest, et tegelikult on Hankija seadnud kvalifitseerimise tingimuse, mille järgi peab kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerijal olema kutse diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 valitava kompetentsiga sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine (või sellega samaväärne) (edaspidi Kutsenõue). 4.2. 24.01.2025 esitas Vaidlustaja Hankijale järgmise küsimuse (ID 925145): Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused, alapeatükk “Kvalifitseerimistingimused”, osa “C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus” seab kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija osas järgmised tingimused: „Pakkuja meeskonda peab kuuluma küte-ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija - sisekliima tagamise süsteemi projekteerija tase 7 (või samaväärne)“. Vastavalt kehtivale kutsestandardile ei oma diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener, tase 7 õigust projekteerida haigla hoonete tehnosüsteeme. Lisame siia väljavõtte kehtivast diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 kutsestandardist (https://urldefense.com/v3/__https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/1120496 5__;!!HBVxBjZwpQ!14_4uWabsE63zd_NP3N6GrBrqkvkHAdMu7nUYrhl1rBYCxROhXwoM P2U0n9dPmOuyTlZCh_b5kZ1YTSonZecnl15nUHf4Pk1BCzgBfj5$), peatükk A Kutsekirjeldus, alapeatükk A.1 Töö kirjeldus, alapunkt I SISEKLIIMA TAGAMISE SÜSTEEMI PROJEKTI KOOSTAMINE: „Kõik hooned köetava pinnaga kuni 10 000 m², välja arvatud: - kõrgendatud sisekliima nõuetega hooned või ruumid (õhu puhtus, temperatuur, müra, niiskus), nt muuseumid, haiglad, puhasruumid“. Vastavalt riigihangete seadusele on kvalifikatsioonitingimuse seadmise eelduseks, et pakkuja nimetatav ja vastava kvalifikatsiooniga spetsialist täidab kvalifikatsiooni eeldavat tööd hankelepingu täitmisel isiklikult. Diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 ei oma vastavalt kehtivale kutsestandardile pädevust 2 (8) antud hankeobjektiks oleva hoone projekteerimiseks. Vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a. määruse nr 51 lisale „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ kuulub ambulatoorse arstiabi osutamise hoone (alamkoodiga 12644) haiglate ja muude ravihoonete alla. Seega ei saa diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7, hankeobjektiks oleva hoone projekti koostada ainuisikuliselt ning peab töötama volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (edaspidi KVJ inseneri tase 8) kvalifikatsiooni omava pädeva isiku juhendamisel. Tulenevalt seatud kvalifitseerimistingimuse vastuolust kehtiva diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 kutsestandardiga, palume Hankijal viia antud nõue vastavusse kehtiva kutsestandardiga. 30.01.2025 vastas Hankija Vaidlustaja eeltoodud pöördumisele järgmiselt: Hankija loeb piisavaks sisekliima tagamise süsteemi projekteerija tase 7, kuna tegemist on kliinikuga. Hoonesse ei ole planeeritud rajada haiglale iseloomulikke kõrgendatud nõuetega operatsioonisaale, intensiivravi palateid, puhasruume jne. 4.3. Vaidlustaja arvates ei ole Hankija põhjendus korrektne ja tingimus on vastuolus RHS-iga, kuna tegu on eesmärki arvesse võttes liiga leebe nõudega. 4.3.1. Riigihankes kvalifitseerimise tingimuste seadmise eesmärk on tuvastada pakkuja eelduslik suutlikkus hankelepingut nõuetekohaselt täita. Vaidlusaluse Kutsenõude probleem seisneb selles, et see ei aita oma leebuse tõttu tagada, et hankelepingut täidetakse nõuetekohaselt. Kutsetasemeid puudutav õigustik seab haiglate tehnosüsteemide projekteerimisele kõrgendatud nõudmised ja vajalik on omada kutseraamistiku kõrgeimat taset (tase 8). 4.3.2. Rekonstrueerimisele kuuluvas Ravi tn 27 hoones asub Tallinna Lastepolikliinik. Tegu on „haiglaga“ kutsestandardite mõttes (haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus (tervishoiuteenuste osutamise seadus (edaspidi TTKS) § 22 lg 1). Ehitisregistrist nähtub, et Ravi tn 27 hoone kasutusotstarve on 12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone. Ka lastepolikliiniku koduleht kinnitab, et selles asutuses, mis kuulub omakorda Tallinna Lastehaigla koosseisu, osutatakse erinevaid ambulatoorseid tervishoiuteenuseid. 4.3.3. Hankija vahetegu haigla ja kliiniku vahel ei rajane õiguslikul alusel. 4.3.4. Lisaks RHS § 98 lg-le 1, millest tuleneb kvalifitseerimise tingimuse asjakohasuse nõue, on problemaatika relevantne ka RHS § 101 lg 1 p-i 6 kontekstis. Sellest sättest tuleneb, et isik, kelle pakkuja nimetab oma pakkumuses eesmärgiga täita ära mõni pakkuja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele seatud kutsetunnistuse nõue, peab hankelepingu täitmises isiklikult ja vahetult kaasa lööma. Kui pakkuja nimetab Riigihankes kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerijaks isiku, kel ei ole kutset KVJ inseneri tase 8, siis peab just tema asjaomast lõiku hankelepingust täitma, ehkki see satuks vastuollu ehitus- ja kutseõiguse normidega. 4.3.5. Liiga leebe kvalifitseerimise tingimus ei takista Vaidlustajal Riigihankes osaleda, aga sellega ahendatakse õigusvastaselt Vaidlustaja edulootusi Riigihankes ja/või antakse kellelegi teisele põhjendamatu konkurentsieelis. 4.4. Vaidlustaja täiendas 20.02.2025 oma seisukohti järgnevalt. 3 (8) 4.4.1. Hankija vastus vaidlustusele ja nähtavasti ka tema valikud Kutsenõude kehtestamisel taanduvad teatavale käsitlusele seoses majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ (edaspidi Määrus). Hankija on arvamusel, et kuna Ravi tn 27 hoone Määruse kohane kasutusotstarve ehitisregistris on 12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, siis ei ole selle hoone puhul tegu haiglaga ning vaidlustuses esile toodud probleeme ja vastuolusid ei esine. Hankija käsitlus on ekslik. 4.4.1.1. Hankija teeb vea selles, et ta lähtub jäigalt vaid Määrusest ja väldib küsimust, millisel õiguslikul alusel tuleb kutsestandardi diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 mõistestikku tõlgendada just Määruse valguses. Vastame Hankija eest: sellist õiguslikku alust ei eksisteerigi. Mitte ükski õigus- ega haldusnorm ei ütle, et kutsestandardites, sh kõnealuses standardis, kasutatud mõisteid tuleb tõlgendada Määruse valguses. Määrus on valdkonnaspetsiifiline alama astme õigusakt, mis annab vaid tehnilise juhise selle kohta, kuidas ehitisi ehitisregistris formaalselt liigitada. Sellest formaalsest liigitusest ei saa teha järeldusi selle kohta, kas üks või teine hoone on kutsestandardi mõistes „haigla“. 4.4.1.2. Kutsestandardit tuleb tõlgendada nagu iga teist juriidilist teksti. Asjakohased on seega klassikalised tõlgendamiskaanonid, sh keeleline ja eesmärgipärane tõlgendamine. Keelelisel (grammatilisel) tõlgendamisel võetakse arvesse sõna tavatähendust. EKSS-i järgi on haigla asutus (ka hoone v. hooned), kus haigeid uuritakse ja ravitakse. Seega on sõnal lai tähendus, mis ei hõlma nii peent ja formaalselt vahetegu nagu Määruses. Ka loogikast lähtuvalt on tõenäoline, et kutsestandardi kirjutajad ei mõelnud sõna „haigla“ kasutades, et selle all peame silmas vaid Määruse koodi 12641 ja võib-olla ka 12643. 4.4.1.3. Eesmärgipärase (teleoloogilise) tõlgendamise puhul otsitakse ja võetakse arvesse normilooja eelduslikku või tuvastatavat tahet ja eesmärki. Vaidlusalust kutsestandardit tervikuna lugedes võib järeldada, et selles tehtud välistuste eesmärk oli tagada, et nn kõrgendatud sisekliima nõuetega hooneid projekteeriks kõrgeimat kutsetaset omavad isikud. Sellist eesmärki teenib mõiste „haigla“ tavatähendusele vastav funktsionaalne ja avar käsitlus, millega kattub ka TTKS § 22 lg-s 1 sätestatud haigla definitsioon. 4.4.2. Isegi kui tinglikult jaatada, et õige on lähtuda just Määrusest, siis on oluline tähele panna, et Ravi tn 27 hoone kasutusotstarbe kood 12644 on koodi 12640 Haiglad ja muud ravihooned alamjaotis. Ühe nn katuskoodi alamjaotised on kõik sarnase kasutusviisiga ning järelikult puudub isegi Määruse alusel mõistlik alus väita, et hoonet koodiga 12641 (haigla) tuleb vaadelda põhimõtteliselt erinevalt hoonest koodiga 12644 (ambulatoorse arstiabi osutamise hoone). 4.4.3. Hankija viidatud standard EVS-906:2018 Mitteeluhoone ventilatsioon on Eestis järgimiseks vabatahtlik. Hankija ei saa vaidlustusmenetluses deklareerida, et tema lähtub sellest standardist. Hankija on jätnud selle 26,84 eurot maksva standardi tõendina lisamata ja Hankija väited selle standardi kohta on kontrollimatud. Vaidlustaja esitab standardi EVS-906:2018 ja vaidlustuskomisjon võib sealt veenduda, et see ei sätesta, mida tähendab kõrgendatud sisekliima nõuetega hoone. 4.4.4. Ravi tn 27 hoone suletud netopindala on 12 388,4 m2. Kutsestandard diplomeeritud kütte- , ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 mitte ei tee üksnes välistusi nn kõrgendatud sisekliima nõuetega hoonete osas vaid seab üleüldise piirangu: selle kutse omanik tohib sisekliima tagamise süsteemi projekte teha vaid selliste hoonete puhul, mille köetav pind on 4 (8) kuni 10 000 m2. 5. Aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Vaidlustusest nähtuvalt soovib Vaidlustaja piirata teiste pakkujate võimalust osutuda Riigihankes edukaks, kuna madalama taseme nõue annab tema hinnangul teistele ettevõtjatele põhjendamatu konkurentsieelise. 5.2. Määruses esitatud kasutusotstarbe kood 12640 viitab üldisemalt haiglatele ja muudele ravihoonetele järgmiste suurema täpsusastmega kasutamise otstarvetega: 12641 Haigla 12643 Kinnipidamiskoha haigla 12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone 12645 Sanatoorium, spaa 12646 Veterinaarkliinik 12649 Muu tervishoiuhoone. Seega tehakse Määruses selgelt vahet haiglal, ambulatoorse arstiabi osutamise hoonel, sanatooriumil, spaal ja muul tervisehoiuhoonel. Välja arvatud esimesed 2, on ülejäänud loetletud kasutamise otstarbed Määruse mõistes üldisema täpsusastme alusel „muud ravihooned“ ehk mitte „haigla“, vastasel juhul viidataks nende nimetuses sõnale „haigla“. 5.3. Vaidlustaja viitab tervishoiuteenuse korraldamise seadusest tulenevale mõistele „haigla“ ja sellele, et Ravi 27 hoone ehitisregistrikohane kasutus on „polikliiniku hoone“, mis eelviidatud seaduse mõistes on ka haigla. Vaidlustaja poolt viidatud TTKS-i eesmärk on reguleerida tervishoiuteenuste osutamise korraldust ja nõudeid ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korda (TTKS § 1 lg 1). Määrus lähtub hoonetele seatud tehnilistest eeldustest ja on kehtestatud ehitusseadustiku (edaspidi EhS) alusel. Määrus ei lähtu TTKS-i mõistetest. Määruse mõistes on Ravi 27 hoone näol tegemist muu hoonega, kuivõrd selle kasutusotstarve ehitisregistris ei ole haigla ja kasutusotstarbe kood on 12644. 5.4. Vastavalt EhS-ile on kasutusotstarve määratud kasutusloaga ja kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt (EhS § 50 lg1 ). Seega lähtub Määruse terminoloogia muudest kaalutlustest kui on esitatud TTKS-is ja viimast ei saa antud juhul kohaldada. 5.5. Hankija põhineb oma käsitluses ka standardil EVS-906:2018 (edaspidi Standard). Standardi Lisa A (üldkasutatavate ruumide sisekeskkonna ja ventilatsiooni normatiivarvud) järgi on polikliiniku ja arstipunkti ruumide (arstikabinet, protseduuride ruum, röntgen) sisekliima näitajad sisuliselt sarnased kontoriruumide näitajatega. Nt õhuvahetuse ja temperatuurinõuete osas need praktiliselt kattuvad. Kuna Standardi järgi polikliiniku sisekliima nõuded ei kvalifitseeru kõrgendatud sisekliima nõuetega hoone kategooriasse, ei ole vajalik ka KVJ inseneri tase 8 kvalifikatsioon. Hankija lähtub oma kohustusest mitte tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg 7). 5.6. Kutsekoja kvalifikatsioonitasemete KVJ tase 8 kirjelduse kohaselt on KVJ insener tase 8 vajalik eelkõige ehitiste puhul, millel on kõrgendatud sisekliima nõuded. Nimetatud kategooriasse kuuluvad haiglad intensiivravi ja operatsiooniruumide, sterilisatsiooni, labori ja muude puhasruumidega, nagu ka samalaadsed tööstushooned (toit, elektroonika), kus sisekliima peab vastama eritingimustele, mis käsitlevad õhu puhtust, temperatuure, niiskusastet ja mürataset. 5.7. Projekti objekti hoone Ravi 27 Tallinn, puhul on Määruse mõistes tegemist ambulatoorse arstiabi osutamise hoonega (kasutusotstarbe kood 12644), kuhu on planeeritud ainult 5 (8) ambulatoorse vastuvõtu ruumid. Nende ruumide sisekliima nõuded ei ole sama kõrged kui haigla intensiivravi, operatsiooniruumide, sterilisatsiooni, labori või muude puhasruumide puhul, mille jaoks on mõeldud KVJ inseneri tase 8. 5.8. RHS § 98 lg-st 1 ja § 3 p-idest 1 ning 3 tuleneb, et kvalifitseerimise tingimus peab vastama hankelepingu esemeks olevate teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele, olema vajalik eesmärgi saavutamiseks ega tohi olla ebaproportsionaalselt range. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. RHS § 98 lg 1 sätestab, et hankija võib kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Seega RHS ei kohusta Hankijat kvalifitseerimise tingimusi kehtestama (ja pakkujad ei saaks riigihanke alusdokumentide vaidlustamise kaudu nõuda enda huvides ja konkurentsi vähendamiseks nende kehtestamist), kuid kui Hankija on seda teinud, nt kehtestanud antud juhul Kutsenõude, peab kehtestatud kvalifitseerimise tingimus vastama hankelepingu esemeks olevate teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Lubamatu on kehtestada kvalifitseerimise tingimusi, mis on ühest küljest kas ebavajalikult ranged (ka leebem nõue võimaldaks hankijal veenduda pakkuja suutlikkuses hankelepingut nõuetekohaselt täita) või teisest küljest näilised, mis pakkuja kvalifikatsiooni hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks üldse ei tõenda või mille alusel ei ole võimalik kvalifikatsiooni kontrollida. Vaidlustaja ei väida, et Kutsenõue rikuks tema õigusi seetõttu, et ei võimaldaks tal pakkumust esitada, st vaidlus ei ole selles, et Kutsenõue oleks liiga range. Küll aga nähtub vaidlustusest, et Vaidlustaja eesmärk ongi rangema kvalifitseerimise tingimuse kehtestamine, kuna Vaidlustaja hinnangul on Hankija kehtestanud kvalifitseerimise tingimuse, mis sellisena ei tõenda pakkuja suutlikkust hankelepingut nõuetekohaselt täita ja Kutsenõudele vastav isik hankelepingu täitmiseks vajalikke projekteerimistöid oma pädevuse piires teostada ei saa (ei või). 7. Hankija on kvalifitseerimise tingimusena kehtestanud RHAD-is Kutsenõude, mille järgi peab kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerijal olema kutse küte-ventilatsiooni ja jahutuse projekteerija – sisekliima tagamise süsteemi projekteerija tase 7 (või samaväärne). Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et lähtumine eeldusest, et tegelikult on Hankija seadnud kvalifitseerimise tingimuse, mille järgi peab kütte, ventilatsiooni ja jahutuse projekteerijal olema kutse diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7 valitava kompetentsiga sisekliima tagamise süsteemi projekteerimine (või sellega samaväärne), on õige ja Hankija ei ole sellele ka vastu vaielnud. Samuti puudub vaidlus, et Kutsenõue on olemuslikult madalam nõue kui seda oleks Vaidlustaja poolt soovitav nõue KVJ insener tase 8. Vaidlustuskomisjon rõhutab, et vaidlustuskomisjon ei kohusta Hankijat ühelgi juhul Vaidlustaja soovitavat kvalifitseerimise tingimust RHAD-is kehtestama, seda isegi mitte juhul, kui Kutsenõue on lõpptulemusel õigusvastane ja tuleb viia kooskõlla õigusaktidega. 8. Kutseregistrist nähtava kutsestandardi, kutsenimetus diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja 6 (8) jahutuseinsener, tase 71, lisast 11 nähtub, et 7. kutsetaseme vastutava spetsialisti volituste ulatus kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide projekteerimisel on kõik hooned köetava pinnaga kuni 10000 m2 v.a. 8. taseme inseneri pädevusse kuuluvad. Vaidlust ei saa olla selles, et Riigihanke esemeks on projekteerimine (mitte ehitusjuhtimine ega ehitustegevuse juhtimine, mistõttu volituse ulatus ei ole kõik hooned köetava pinnaga kuni 20000 m2[---]. Seega kui Ravi 27 hoone köetav pind on üle 10 000 m2, puuduks 7. kutsetasemega vastutaval spetsialistil kutsestandardi kohaselt volitus vajalike tööde teostamiseks isegi juhul, kui vaidluses haigla mõiste sisustamise üle oleks õigus Hankijal (milline hinnang on hetkel andmata). Vaidlustuskomisjon leiab, et asjaolu, et hankelepingu esemeks on hetkel vaid Ravi 27 hoone A korpus, ei ole antud juhul määrava tähtsusega. Hoonena kutsestandardi tähenduses on käsitletav hoone Ravi 27 tervikuna, sh on märkimisväärne, et ka RHAD tehnilise kirjelduse p-is 1 on märgitud, et projekteerimisel tuleb arvestada, et järgmises etapis rekonstrueeritakse ka hoone B-korpus. 9. Vaidlustaja on vaidlustuses küll viidatud Ravi tn 27 hoone suletud netopinnale 12 388,4 m2 ja vastavale 7. kutsetaseme spetsialisti volituste ulatusele, kuid on ilmselt jäänud hätta andmetega Ravi 27 hoone köetava pinna kohta, kuna vastavaid andmeid ehitisregister ei sisalda. Vaidlustuskomisjon pöördus Hankija poole järgmise järelepärimisega: Tehnilise kirjelduse kohaselt on Ravi 27 hoone mõõdistus teostatud Hades Geodeesia OÜ poolt (töö nr HG-779) 07.2024. Kas hoone mõõdistuse tulemus sisaldab andmeid ka Ravi 27 hoone köetava pinna kohta? Kui jah, milline on Ravi 27 hoone köetav pind? Ehitusregistris vastavad andmed puuduvad. Hankija vastas: Ravi 27 hoone mõõdistamine eraldi köetavat mahtu ei kajasta. Kõik ruumid, mis on korruste plaanidel on ka köetavad. Köetava mahu (m3) saamiseks on vaja ruumi põrandapind korrutada ruumi kõrgusega. Kõrgused on toodud lõigete joonistel. Kirjale lisatud korruseplaan ja lõike joonis. Märkimisväärne on, et Hankija on viidanud andmetele köetava mahu (m3) kohta, kuid asjas omavad tähtust ja vaidlustuskomisjon küsis andmeid köetava pinna (m2) kohta. Samas on Hankija esitanud küll 1. korruse korruseplaani, kuid ei ole esitanud ühtegi selget ja konkreetset numbrilist näitajat, millest ta Kutsenõude esitamisel RHAD-is lähtus. Neid andmed vaidlustuskomisjonil Kutsenõude õiguspärasuse kontrollimiseks jätkuvalt ei ole ja Hankija poolt e-kirjale lisatud korruseplaan ei ole selline, mille alusel oleks asjakohane arvutus kogu köetava pinna suuruse kohta vaidlustuskomisjoni poolt hõlpsasti tehtav. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija oleks pidanud Kutsenõude õiguspärasuse kontrolli teostamiseks vajalikud konkreetsed andmed esitama juba vastuseks Vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele, kuna juhul, kui Ravi 27 hoone köetav pind ületab 10 000 m2, mis vaidlustuskomisjoni arvates on väga tõenäoline olukorras, kus hoone Ravi 27 suletud netopind on ehitisregistri andmetel 12 388,4 m2 (nt Hankija vastuses vaidlustusele esitatud psühhiaatriakliiniku (ERH kood 104038308) ehitise mõõtmete kohta ERH-is avaldatud andmete kohaselt on hoone suletud netopind 13 305,03 m2 ja köetav pind vaid 756,7 m2 väiksem - 12 548,3 m2) ja Hankija on ka oma vastuses vaidlustuskomisjoni järelepärimisele kinnitanud, et kõik ruumid, mis on korruste plaanidel on ka köetavad, ei tõenda Kutsenõue pakkuja kvalifikatsiooni hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks (vt p 8). Antud juhul ei ole need andmed vaidlustuskomisjonile kättesaadavad ja vaidlustuskomisjonil on ka põhjendatud kahtlus, et Hankija ei ole nendest andmetest Kutsenõude kehtestamisel lähtunud, mistõttu Kutsenõude kehtestamise õiguspärasus ei ole kontrollitav ja vaidlustus kuulub rahuldamisele ainuüksi sellel põhjusel (vastuolu RHS § 3 p-iga 1). 1 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10631240 7 (8) 10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlus haigla mõistest ja mõjust vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasusele saaks mõjutada vaidluse lõpptulemust vaid juhul, kui esmalt oleks minimaalselt tõendatud Hankija põhimõtteline õigus kaasata hankelepingu täitmisse 7. kutsetaset omavat spetsialisti juhul, kui tegemist ei ole 8. taseme inseneri pädevusse kuuluvate töödega. Praegusel juhul see nii ei ole (vt p-id 8 ja 9). Seega haigla mõiste sisustamine ei mõjuta antud juhul enam vaidluse lõpptulemust ning selle suhtes ei pea võtma ammendavat seisukohta (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-1198, p 26). 11. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, tuleb Vaidlustajale välja mõista lepingulise esindaja kulud RHS § 198 lg-st 1 lähtuvalt. Vaidlustaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude välja mõistmiseks summas 1791,66 eurot (käibemaksuta) 8 tunni ja 20 minuti õigusabiteenuse osutamise eest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Hankijalt välja mõista. Lisaks tuleb Hankijalt välja mõista vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 8 (8)