Kodanikuühiskonna Nupukate Lahenduste starditoetuse tingimused ja kord

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-0241 - Kodanikuühiskonna Nupukate Lahenduste starditoetuse tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21952ba3-32f1-45ce-9d84-507086dc5b28 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/21952ba3-32f1-45ce-9d84-507086dc5b28?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main -864235 -144145 0 0 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Rahandusministeerium delta_regDateTime \* MERGEFORMAT kuupäev digiallkirjas nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1-6/311 9 -1 delta_docName \* MERGEFORMAT Siseministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks siseministri määruse „Kodan ikuühiskonna Nupukate Lahenduste starditoetuse tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister siseministri ülesannetes Lisa: 1. Eelnõu 1 0 lehel 2 . Seletuskiri 1 4 lehel delta_ownerName \* MERGEFORMAT Erik Salumäe 6125008 EELNÕU 03.03 .202 5 SISEMINISTER MÄÄRUS Kodanikuühiskonna N u puk ate L ahenduste starditoetuse tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. p eatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis - ja kohaldamis ala (1) Määrus ega kehtestatakse Nupukate Lahenduste (edaspidi NULA ) starditoetuse (edaspidi toetus ) andmise, taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse kasutamise ning tagasinõudmise tingimus ed ja kord. (2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 1 lõike 1 punktides a-f sätestatud juhtudel. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on soodustada sotsiaalset innovatsiooni ja toetada ühiskondlikel algatustel põhinevate lahenduste loomist Eesti ühiskonna teravatele väljakutsetele. (2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse jätkusuutlikke ja mõjusaid lahendusi, mis leevendavad ühiskondlikke probleeme ning aitavad tugevdada kogukondade sidusust ja heaolu. § 3. Toetuse andja Toetuse andja on sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital ( edaspidi KÜSK võ i toetuse andja ) , kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus ), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle. § 4. V ähese tähtsusega abi (1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks , järgitakse konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831. (2) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot. (3) Vähese tähtsusega abi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel: 1) l oetakse üheks ettevõtjaks ettevõtted, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt; 2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi kumuleerimise kohta. (4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. 2. p eatükk Toetuse andmise alused § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse tegevusele, millega panustatakse otseselt toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Toetatavad tegevused on: 1) tegevusmudeli ja lahenduse piloteerimine ning testimine; 2) tegevusmudeli ja lahenduse arendamine ning täiustamine; 3) kestliku tegevusmudeli loomine; 4) kommunikatsiooni- ja turundustegevused; 5) ekspert- ja mentorabi kasutamine; 6) sihtrühma kaasamine ja tagasiside kogumine; 7) tehnoloogiliste ja loovlahenduste arendamine ; 8) mõjuhindami n e ja selle tulemuste analüüs; 9) muu toetuse taotleja poolt põhjendatud ja vajalik tegevus taotlusvooru eesmärgi täitmiseks. § 6. Kulu abikõlblikkus (1) Abikõlblik on kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab projekti eesmärgile ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega. (2) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) plaanitud tegevuste läbiviimisega otseselt seotud kulud; 2) t ööjõukulud, mis on tööandja kohustuseks ; 3) ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks kindlaksmääratud ajal; 4) tegevusega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud; 5) analüüside ja strateegiate koostamisega ning andmebaaside või andmevahetusplatvormi arendamisega seotud kulud; 6) toetatavate tegevustega seotud trüki- ja digimaterjalide väljaandmise ja teavitustegevuse kulud, sealhulgas veebilehe ja -rakenduse loomine ja täiendamine, kampaaniate korraldamine ja muu selline; 7) toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulu, näiteks õigusabi, notaritasud, tehnilise ja finantsekspertiisi kulud, raamatupidamiskulud ja muu selline, ning need teenused peavad sellisena olema kavandatud ka taotluse eelarves; 8) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta, näiteks käibemaks; 9) muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves. (3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1 ) investeeringud maa ja kinnisvara soetamiseks; 2 ) kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkinud kulu; 3 ) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; 4 ) viivised ja rahatrahvid; 5 ) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud; 6 ) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks; 7 ) sotsiaaltoetused; 8 ) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest; 9 ) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (4) Kui projektis tehakse tasulisi tehinguid, mis on seotud toetuse saaja juhtorgani liikme või korruptsioonivastase seaduse mõistes seotud isiku kontrolli all oleva juriidilise isikuga, tuleb sellised tehingud otsustada vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktile 4 või sihtasutuste seaduse § 25 lõikele 7, põhjendada need taotluse eelarves ja saada nendeks toetuse andja nõusolek . ( 5 ) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arve või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamisdokumendiga. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. ( 2 ) Projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendata. 3. p eatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 8 . Toetuse taotleja Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja ) on mittetulundusühing või sihtasutus , mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all. § 9 . Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotlejal ei ole esitamata majandusaasta aruandeid; 2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud; 3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 4) taotlejal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees; 5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest. 6) t aotleja on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud nõuetekohaselt ; 7) k ui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas ; 8 ) taotleja esindaja koos oma meeskonnaga peab olema läbinud NULA inkubaatori programmi täies mahus taotlemisele eelneval või üle-eelneval aastal. § 1 0 . Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse eesti keeles ja see peab sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida taotleja ja taotluse vastavust käeoleva määruse nõuetele. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja kontaktandmed; 3) taotleja arveldusarve number ja pank; 4) projekti eelarve kulude lõikes ja taotletav toetuse summa; 5) taotleja esindusõigusliku isiku andmed; 6) omafinantseeringu suurus. (3) Taotlu s p eab vastama järgmistele nõuetele: 1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse § - des 8 ja 9 sätestatud tingimustele ; 2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust või seda taotletud samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga ; 3 ) sisaldama ühiskondlikule probleemile pakutava lahenduse käiku, mida soovitakse toetuse abil projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul testid a, täiendada , välja arendada või rakendada kestlik tegevusmudel; 4 ) lahenduse elluviimi s e katsetamine peab algama hiljemalt pool aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust; 5 ) projekti elluviimisse peab olema kaasatud ekspert väljastpoolt taotleja organisatsiooni, kes jälgib ja nõustab projekti meeskonda kogu projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ; 6 ) taotlus peab olema esitatud kehtival KÜSK taotlus- ja eelarvevormil. (4) T aotluse esitajal peab olema õigus ühingut esindada. Juhul kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel , tuleb lisada taotlusele digitaalselt allkirjastatud esindusõigust tõendav volikiri . Kui t aotluse esitanud ühingu juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus, peavad taotluse allkirjastama kõik esindusõiguslikud isikud. 4. p eatükk Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine § 1 1 . Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor ) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) toetuse andja andmed; 2) sihtgrupi kirjeldus; 3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress; 4) taotlusvooru tingimused. (3) Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt: 1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused; 2) toetuse maksimaalne periood ja taotlusvooru eelarve; 3) nõuded taotlejale; 4) nõuded taotlusele; 5) taotluse hindamise kriteeriumid. (4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. (5) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja kehtival KÜSK taotlus- ja eelarvevormil ühes digiümbrikus digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressile [email protected]. Taotlus tuleb esitada konkursi väljakuulutamise teates toodud tähtajaks. Tähtajast hiljem esitatud taotlused jäetakse läbi vaatamata. § 1 2 . Taotluse menetlemise aeg Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 80 kalendripäeva taotluse esitamise täht ajas t arvates. § 1 3 . Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Toetuse andja kontrollib tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (2) Toetuse andja teostab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli seitsme tööpäeva jooksul. (3) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab toetuse andja sellest taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määrab toetuse andja kolm tööpäeva. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks. (4) Taotluse ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse § -des 8 – 1 0 ja § 1 1 lõikes 5 toodud nõuetele. (5) Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse kohta teeb toetuse andja rahuldamata jätmise otsuse 14 kalendripäeva jooksul. § 1 4 . Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine (1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindavad kaks toetuse andja hindajate kogu sõltumatut hindajat ja üks toetuse andja nõukogu liige. (2) Taotluste hindamine toimub järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) probleemi olulisus valdkonnas, kogukonnas või ühiskonnas ning lahenduse mõju sihtrühmale – 20% maksimaalse st koondhindest; 2) lahenduse elujõulisus ja jätkusuutlikkus , s eal h ulgas finants jätkusuutlikkus – 30% maksimaalsest koondhindest; 3) tegevuste ja tulemuste realistlikkus ning piisavus projekti abikõlblikkuse perioodil ja kommunikatsiooniplaani läbimõeldus – 20% maksimaalsest koondhindest; 4) meeskonna, partnerite ja võrgustiku asjakohasus ning nende rollide kirjeldus – 15% maksimaalsest koondhindest; 5) projekti eelarve otstarbekus ja kulude mõistlikkus – 15% maksimaalsest koondhindest. (3) Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti. (4) Taotlustest moodustatakse paremusjärjestus taotluste hindamistulemuste põhjal. Taotluse hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid ja arvutatakse hindajate arvuga jagades keskmine punktisumma. Hindamistulemuste ja ettepanekute läbiarutamiseks toimub hindajate koosolek. Hindajad on kohustatud läbi arutama kõik nõuetele vastavad taotlused, mille puhul kõrgeima ja madalaima taotluse koondhinde vahe on enam kui 25 punkti. (5) Võrdse koondhindega projektide korral saab paremusjärjestuses kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui liidetud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed , saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus. ( 6 ) Taotluse rahuldamise lävendiks on koondhinne vähemalt 60 punkti. ( 7 ) Lävendi ületavad taotlused kuuluvad rahuldamisele hindamistulemuste paremusjärjestuse alusel kuni vooru eelarve lõppemiseni. ( 8 ) Teavet, milles t aotlusi hinnanud hindajate nime d on isikuliselt seostatud hindajate poolt antud kriteeriumipõhis te hindamispunkt id e ga, ei väljastata. § 1 5 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb hindajate ettepanekul toetuse andja juhatus. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui: 1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks; 2) taotlus on saanud vähemalt ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks 0 punkti; 3) taotluse koondhinne on väiksem kui 60 punkti; 4 ) taotlus e rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarve vahendeid; 5 ) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata ; 6) taotleja või temaga seotud isik mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. (3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) otsuse kuupäev; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood; 3) toetatud projekti nimi ja toetuse suurus; 4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 5) muu vajalik teave. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) otsuse kuupäev; 2) taotleja nimi ja registrikood; 3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 4) taotlusele omistatud punktisumma ja koht pingereas; 5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 6) muu vajalik teave. (5) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise otsuse tegemist. (6) Toetuse saajate nimekiri koos projekti lühikirjelduse ja eraldatud toetuse summaga avalikustatakse toetuse andja kodulehel www.kysk.ee . 5. p eatükk Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine § 1 6 . Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping (1) Pärast taotluse rahuldamise otsust sõlmib toetuse andja toetuse saajaga riigieelarvelise toetuse lepingu (edaspidi leping ). Lepingu allkirjastab KÜSKi juhatus. (2) Leping sõlmitakse toetuse andmise tingimuste ja korralduse täpsustamiseks ning aruandluse sätes tamiseks. (3) Toetus makstakse toetuse saajale välja lepingus määratud tingimustel. (4) Kui lepingut ei ole võimalik toetuse saaja poolsetel põhjustel sõlmida 20 tööpäeva jooksul a rva tes taotlus e rahuldamise otsuse kättetoimetamisest toetuse saajale, on toetuse andjal õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. § 1 7 . Aruande esitamine ja kinnitamine (1) Toetuse saaja esitab vastavalt lepingule toetuse andjale esindusõigusliku isiku poolt (digi)allkirjastatud tegevuste elluviimise vahearuande ja lõpparuande lepingu lisa de ks olevatel aruandevormidel. ( 2 ) Lõpparuan n e esitatakse hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. ( 3 ) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused üldjuhul 15 kalendripäeva jooksul. ( 4 ) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui: 1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud otsuse määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud. § 1 8 . Toetuse tagasinõudmine (1) Toetuse andja võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) ei ole tõendatud projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine; 2) läbiviidud tegevused ei vasta lepingule või pole tõendatud; 3) tehtud kulud ei vasta nõuetele või lepingule ning toetust on kasutatud mitteabikõlblikuks kuluks; 4) oluliselt on rikutud toetuse andja poolt seatud ja lepingus sätestatud teavitusnõudeid; 5) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või toetuse rahuldamise otsuses määratud tingimusi; 6 ) selgub, et taotlus rahuldati esitatud vale andmete põhjal või toetuse saaja on varjanud andmeid või teavet või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisiga ; 7 ) toetus jääb projekti abikõlblikkuse perioodil kasutamata ; 8 ) toetuse saaja loobub toetusest. (2) Toetuse tagasinõudmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) toetuse andja nimi ja registrikood; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood; 3) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 4) tagasinõutava toetuse määr; 5) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev; 6) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed; 7) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 8) muu vajalik teave. (3) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt. (4) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist , esitades selleks 15 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale vastava kirjaliku avalduse, milles on kirjeldatud ajatamise vajaduse põhjendus ja tagasimaksmise soovitud ajatamiskava. 6. peatükk Poolte õigused ja kohustused § 19 . Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses , käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatu järgi; 2) kajastama tegevuste abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt eristatavalt; 3) võimaldama toetuse andjal ja muul toetuse andja poolt järelevalvet tegeval isikul juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie töö päeva jooksul vastavast nõudmisest arvates; 4) t eavita m a viivitamata toetuse andjat asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) esitama mitte hiljem kui üks kuu enne projekti lõppu taotluse, kui projekti tegevuskavas või eelarves on otstarbekas teha olulisi muudatusi; 6) a valikusta m a oma veebi lehel toetuse eesmärgid , toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta ning viitama toetuse andjale ; 7) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi tähtajaks; 8) s äilita m a taotluse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast p rojekti lõppemist . § 2 0 . Toetuse andja õigused ja kohustused (1) Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata . (2) Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise; 3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist; 5) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes; 6) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise; 7) lahendama toetuse andja otsuse või toimingu peale esitatud vaide. 7. peatükk Vaidemenetlus § 2 1 . Vaide esitamine ja menetlemine Toetuse saaja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse andja. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler Siseministri määruse „ Kodanikuühiskonna N u puk ate L ahenduste starditoetuse tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. Määrus reguleerib Nupukate Lahenduste ( edaspidi NULA ) programmi raames ühiskondlike algatuste ja sotsiaalse innovatsiooni projektide toetamise starditoetuse andmise, taotlemise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ning korda. NULA programm koosneb inkubaatorist ja starditoetusest. Määruse eesmärk on soodustada sotsiaalset innovatsiooni ja toetada NULA inkubaatori läbinud projektide elluviimist, mis tegelevad Eesti ühiskonna teravate le väljakutsete le lahenduste leidmisega . Toetuse tulemusena luuakse jätkusuutlikke ja mõjusaid tegevusmudelid ja ettevõtmis i , mis leevendavad ühiskondlikke probleeme ning tugevdavad kogukondlikku sidusust ja heaolu. Eelnõu määrab kindlaks toetuse taotlemise ja menetlemise tingimused, sealhulgas nõuded taotlejale ja taotlusele, kulude abikõlblikkuse tingimused, toetatavad tegevused ning järelevalve ja aruandluse korra. Toetust annab sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes vastutab ka taotlusvooru läbiviimise, taotluste hindamise ja toetuse kasutamise kontrollimise eest. Toetuse sihtrühmaks on Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused, ke lle idee on edukalt läbinud NULA inkubaatori . Ellu viidavad projektid peavad olema suunatud Eesti ühiskonna teravate probleemide lahendamisele. Sihtrühma kuuluvad organisatsioonid, mis pakuvad sotsiaalseid uuendusi ja jätkusuutlikke lahendusi, edendades kogukondlikku heaolu, sidusust ja aktiivsust. Eelnõul on positiivne mõju sotsiaalsele innovatsioonile, kogukondade heaolule ning arengule ja ühiskonna sidususele. Toetuse abil ellu viidud projektid aitavad lahendada ühiskonna prioriteetseid probleeme ja suurendavad kodanikuühiskonna suutlikkust ning loovad uusi koostöövorme avaliku ja erasektori ning kodanikuühiskonna vahel . Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe . Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on toetada uuenduslike ja sotsiaalset mõju omavate lahenduste loomist ja elluviimist, mis tegelevad Eesti ühiskonna väljakutsetega . Toetus on mõeldud NULA inkubaatori edukalt läbinud projektidele ja algatustele , et aidata kaasa nende rakendamisele ja mõju suurendamisele. NULA inkubaator on ainulaadne võimalus , mis toetab sotsiaalse innovatsiooni ja ühiskondlike algatuste arendamist Eestis. Inkubaatori raames loodud ja testitud lahendused vajavad elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks rahalist toetust. Määrus loob selged tingimused ja reeglid toetuse andmiseks, et tagada riigieelarve vahendite läbipaistev ja eesmärgipärane kasutamine. Kuna riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks , toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks , kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist , kehtestatakse siseministri määrus. Toetuse andmine on seotud „ S idus Eesti 2021- 2030 “ arengukava ja selle programmi „Kogukondlik Eesti 202 5 -202 8 “ eesmärkide täitmisega. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 7 peatüki st ja 2 1 paragrahvist . Eelnõu ülesehitus on järgmine: 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1 -4 ); 2. peatükk „ Toetuse andmise alused “ (§-d 5– 7 ); 3. peatükk „ Nõuded taotlejale ja taotlusele “ (§ d 8 – 1 0 ); 4. peatükk „ Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine “ (§ d 1 1 - 1 5 ); 5. peatükk „Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine“ (§ d 1 6 - 1 8 ); 6. peatükk „ Poolte õigused ja kohustused “ (§-d 19 -2 0 ) ; 7. peatükk „Vaide esitamine ja menetlemine“ (§ 2 1 ) . Eelnõu 1. peatük k. Üldsätted Peatükis sätestatakse määruse reguleerimis - ja kohaldamis ala , toetuse andja, toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning käsitletakse vähese tähtsusega abi sätte i d . Paragrahvi ga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib toetuse andja eelarvelistest vahenditest sotsiaalset innovatsiooni ja uute ühiskondlike algatuste elluviimist toetava taotlusv o oru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse andmise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda. Paragrahvi l õikes 2 sätestatakse , et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus ), artikli 1 lõike 1 punktides a-f sätestatud juhtudel. See on vajalik, et oleks üheselt selged välistused. VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktides a-f sätestatud juhud on: kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad; ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega; ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega ; eksport kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse; kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine impordi asemel. Paragrahvi s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Taotlusvooru eesmärk on soodustada sotsiaalset innovatsiooni ja toetada lahenduste loomist, mis tegelevad Eesti ühiskonna teravate väljakutsetega. Toetus on suunatud NULA inkubaatori programmi edukalt läbinud ideede ja lahenduste elluviimiseks, võimaldades nende rakendamist praktikas ning pakkudes tuge nende arendamiseks ja juurutamiseks. Toetuse tulemusena arendatakse jätkusuutlikke ja mõjusaid lahendusi, mis aitavad leevendada ühiskondlikke probleeme ning tugevdada kogukondlikku sidusust ja heaolu. Programmi raames loodud lahendused soodustavad ühiskondlikku ja kogukondlikku aktiivsust ja kaasatust, suurendades samal ajal nende võimekust luua püsivat positiivset mõju ühiskonna s. NULA starditoetuse puhul on tegemist ainulaadse toetusvõimalusega Eestis, kus vabaühendustel on võimalik ühiskonnas mitmetahulisi probleeme lahendada. NULA inkubaatorist on hoo sisse saanud mitmed teravaid ühiskondlikke probleeme lahendavad algatused. Üheks näiteks on Digiõps MTÜ , mis viib omavahel kokku kvalifikatsiooniga aineõpetaja ja kooli, kus aineõpetajat vajatakse. Lahendus aitab leevendada kvalifitseeritud õpetajate puudust ja vähendab kvaliteedilõhet maa- ja linnakoolide vahel. Paragrahvi s 3 nimetatakse toetuse andjaks sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK või toetuse andja ), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus ), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle. Toetuse andja vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab toetuse saamise võimalusest, menetleb esitatud taotlust ja otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on toodud § -s 2 0 . Paragrahvi s 4 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv. Kui määruse alusel antav toetus liigitub vähese tähtsusega abi ks , siis järgitakse toetuse andmisel konkurentsiseaduse 6. peatükist ja VTA määrus est tulenevaid kohustusi ja nõudeid. Toetuse andja peab kontrollima seda, kas toetus on vähese tähtsusega abi , tehes seda taotluse põhiselt. Toetuse andja analüüsib , kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muuhulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta kolme aasta jooksul, mis tähendab, et ülemmäära arvestatakse jooksvalt abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi . Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat. 2. peatükk. Toetuse andmise alused Paragrahv iga 5 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetusega toetatakse tegevusi, mis on otseselt suunatud sotsiaalse innovatsiooni arendamisele ja Eesti ühiskonna teravate probleemide lahendamisele. T aotlejad saavad r ahastust kasutada uuendusliku idee või lahenduse esmaseks rakendamiseks ja katsetamiseks või edasiseks elluviimiseks ja laiendamiseks , projekti sihtrühmaga koostöös lahenduse tõhususe hindamiseks ja kohandamiseks, et parandada lahenduse sobivust sihtrühmale ning lahenduse tehniliseks või metoodiliseks testimiseks ja täiustamiseks. Samuti toetatakse kestliku tegevusmudeli väljatöötamist, n äiteks f inants- ja tegevusplaani koostami s t lahenduse pikaajaliseks rakendamiseks , s trateegiliste partnerluste loomi seks ja koostöövõrgustike arendami seks . Toetusega on võimalik katta näiteks lahenduse arendamisega seotud ja vajalikud turundus- ning kommunikatsioonitegevused , sealhulgas tegevusmudeli või lahenduse tutvustamine sihtrühmale või avalikkusele või sihtrühma kaasamine ja teadlikkuse tõstmine lahenduse eesmärkidest ja kasust. Abikõlblikud on ka ekspertide kaasamis ega seotud kulud ja koolitused projektimeeskonna võimekuse tõstmiseks ja kulud, mis on toetavad lahenduse mõju hindamist ja selle tulemuste analüüsi. Toetusega on võimalik toeta da tehnoloogiliste või loovlahenduste väljatöötami st, sealhulgas erinevate digitaalsete tööriistade ja platvormide arendamiseks, mis toetavad lahenduse rakendamist . Kõik toetatavad tegevused peavad olema otseselt seotud lahenduse eesmärkide saavutamisega ning aitama tagada projekti jätkusuutlikkust ja mõju. Varasematel aastatel on starditoetuse abil loodud näiteks digitaalne andmevahetusplatvormi prototüüp (EatB4) ja tarkvara prototüüp kasutajasõbraliku videosuhtluse platvormi pakkumiseks, et vähendada põlvkondade vahelist sotsiaalset distantseerumist ja ühendada digi oskamatud eakad, nende lähedased ning hoole kande asutused ühtseks tervikuks (PEVICO). Samuti on toetust kasutatud kodulehe loomiseks ( Digiõps MTÜ; Arusaamise agentuur MTÜ), turundus- ja koolitusmaterjali väljatöötamiseks ( Digiõps MTÜ; Arusaamise agentuur MTÜ) või veebirakenduse arendamiseks (MTÜ Logopesa). Paragrahv 6 reguleerib kulu abikõlblikkust. Lõike 1 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastab projekti eesmärkidele ja on vajalik, põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Lõigetes 2 ja 3 on määratletud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, et tagada toetuse vahendite sihipärane ja tõhus kasutamine. Abikõlblikud kulud hõlmavad plaanitud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulusid, sealhulgas töö jõukulusid, mis on tööandja kohustuseks ( näiteks palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule, teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt palgaga, seadusest tulenev lähetuse või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu ) , ekspertide tasusid, ürituste ja koolituste korraldamise kulusid, analüüside ja strateegiate koostamist ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi. Mitteabikõlblike kulude hulka kuuluvad muu hulgas maa ja kinnisvara soetamine, finantskulud, viivised ja trahvid, huvide konfliktiga seotud tehingud ning juba teisest projektist rahastatud kulud. Selged juhised aitavad vältida väärkasutust, tagades avalike vahendite tõhusa ja eesmärgipärase kasutamise. Lõike 4 eesmärgiks on huvide konflikti vältimine projekti kavandamisel ja elluviimisel ning sätestatakse eraldi otsustuskord nende tasuliste tehingute jaoks, mis seonduvad juhtorgani liikmetega ja seotud isikutega. Lõikest 5 tulenevalt peavad k õik kulud olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega, nagu arved või samaväärse tõendusväärtusega dokumendid, et tagada kulutuste läbipaistvus ja kontrollitavus . Paragrahv 7 sätestab abikõlblikkuse perioodi. Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Kuupäevadega määratletud abikõlblikkuse periood esitatakse konkreetse taotlusvooru tingimustes. Lõike st 2 tuleneva lt ei saa abikõlblikkuse perioodi pikendada . Taotlusvooru avamisel kehtestatakse abikõlblikkuse periood ajaliselt piisavalt pikana, võimaldamaks mõistliku aja jooksul ellu viia taotlusvooru eesmärki täitva d teg e vus ed ning kasutada selleks eraldatud toetust. 3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele Paragrahvi s 8 sätestatakse, kes kvalifitseerub toetuse taotlejaks. Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registr isse kantud mittetulundusühing või sihtasutus , mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all . Seega on välistatud taotlejatena erakonnad, äriühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud ning kontrolli all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud ja katusliidud ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Õigusmõiste „valitsev mõju“ sisustamisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4 sätestatu s t, kohaldades seda käesoleva määruse sisu ja selle rakendamisega seotud juriidiliste isikute liikide kontekstis. Paragrahvi s 9 sätestatakse, millistele nõuetele pea b taotleja vastama. Taotleja peab vastama teatud tingimustele , mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ja kas tal on olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik kompetents, sealhulgas võime korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita. Taotleja peab olema suuteline planeeritud tegevust läbi viima. T aotlejal ei tohi olla majandusaasta aruande esitamise võlga ning olukorda , kus on rikutud KÜSKiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut või taotlejal on muid kehtivaid kohustusi toetuse andja ees. Majandusaasta aruannete esitamise kontrollimine võib näidata toetuse andjale, et taotlejal on probleeme oma kohustuste täitmisega ja aruandlusega või välditakse aruannete esitamist tahtlikult. Majandusaasta aruande esitamist kontrollitakse Äriregistrist. Taotlejal ei tohi ol la riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Kuna eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga, on see nõue vajalik. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Infot maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ja ajatatud maksuvõla andmete näol tegu avaliku teabega, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta. Juhul kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus riik toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes KÜSKi poolt makstud toetusi), Euroopa Liidu poolt makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks. Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega sundlõpetamist . Juhul kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus , samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab Ä riregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Lisaks ei tohi taotleja juhtorgani liiget olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud. T aotleja esindaja koos oma meeskonnaga peab olema läbinud NULA inkubaatori täies mahus taotlemisele eelneval või üle-eelneval aastal. Alates 2016. aastast on NULA inkubaatori läbinud 78 erinevat ühiskondlikku algatust. Paragrahvi s 1 0 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisalda m a , ning nõuded taotluse sisule . T aotlus peab vormiliselt sisaldama vähemalt infot taotleja , (sh nimi, registrikood, kontaktandmed, arveldusandmed), taotletava toetuse summa , esindusõigusliku isiku ja omafinantseerin g u suuruse kohta . Nimetatud info ja andmed on aluseks käesoleva määruse § -s 1 3 sätestatud taotluse vormiliste nõuete kontrolliks. NULA starditoetuse tingimused on kujundatud eesmärgiga tagada projektide realistlik elluviimine ja nende positiivne mõju ühiskonnale. Toetuse saamiseks peab taotlus sisaldama konkreetset lahenduskäiku, mida soovitakse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul testida, täiustada või arendada välja kestlik tegevusmudel. See tagab, et projektide elluviimine põhineb põhjalikul planeerimisel ja keskendub praktiliste tulemuste saavutamisele. Lahenduste elluviimine peab algama hiljemalt kuus kuud pärast projekti abikõlblikkuse perioodi algust, et tagada toetatud projektide ajakohasus ja nende kiire rakendamine. See aitab vältida viivitusi ja tagab, et toetuse mõju ühiskonnale oleks maksimaalne. Lisaks on projektidesse kaasatud välised eksperdid, kelle ülesanne on jälgida ja nõustada projekti meeskonda kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. Ekspertide kaasamine tugevdab projektide professionaalsust, aitab vältida potentsiaalseid vigu ja tagab lahenduste kvaliteedi. 4. p eatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine Paragrahv 1 1 sätestab taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise. Nu puk ate L ahenduste starditoetuse taotlusvoor kuulutatakse välja konkursi teavituse avaldamisega KÜSKi kodulehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: toetuse andja andmed (nimi, aadress, kontaktisik u , kellelt saab täiendavat teavet, e-posti aadress ja telefoninumber), sihtgrupp, keda oodatakse taotlusvoorus osalema, taotluse esitamise tähtaeg ja aadress ning taotlusvooru tingimused. Lõike 3 kohaselt sätestatakse taotlusvooru tingimustes vähemalt toetuse andmise eesmärgid ja oodatavad tulemused, toetuse maksimaalne periood ja taotlusvooru eelarve, taotlusele ja taotlejale esitatavad nõuded ning taotluse hindamise kriteeriumi d . Taotluse esitamise aeg on vähemalt 30 kalendripäeva. Seega võib vajadusel määrata ka pikema tähtaja. Lõike 5 kohaselt esitab taotleja kehtival KÜSK taotlusvormil ja taotluse eelarve vormil ühes digiümbrikus digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressile kysk @ kysk .ee. Kuna taotlus esitatakse e-kirja teel, on oluline määrata kindlaks e posti aadress, kuhu taotlus tuleb saata. See aitab vältida olukordi, kus taotlus võidakse ekslikult esitada mõnele muule e posti aadressile. Lisaks sätestatakse lõikes 5 , et taotlus tuleb esitada taotlusvoorus määratud tähtajaks. See loob selgema arusaama sellest, mis tähtajaks tuleb taotlus esitada ning aitab vältida võimalikke vaidlusi õigeaegselt esitatud taotluse üle. Taotluse esitamise tähtaeg määratakse käesoleva paragrahvi lõike s 1 sätestatud konkursi väljakuulutamise tea vituses . Tagamaks kõikide taotluste lihtsam ja ühetaoline esitamine, tuleb taotlus esitada KÜSKi kehtivatel taotlus- ja eelarvevormil. Paragrahv 1 2 sätestab taotluse menetlemise aja. Kõiki konkursile esitatud taotlusi menetletakse samal ajal ja otsus selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse 8 0 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kuna taotluste menetlemise protseduur näeb ette taotluste vormilistele nõuetele vastavuse kontrolli, taotluste hindamist, käskkirjade ettevalmistamist, vormistamist ja kooskõlastamist, siis on praktika näidanud, et sõltuvalt esitatud taotluste arvust, mahust ja kvaliteedist võib taotluste menetlemiseks kuluda kuni 8 0 kalendripäeva. Paragrahv 1 3 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist. Lõike 1 -3 kohaselt kontrollib toetuse andja tähtaegselt esitatud taotluse ja taotleja vastavust määruses sätestatud nõuetele , tehes seda seitsme tööpäeva jooksul. Juhul, kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Antud säte ei kohaldu seega juhul, kui taotluses esineb sisulisi puudusi. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui se e ei ol nud esitatud tähta egselt . Toetuse andja võib taotluse esitamise tähtaja ennistada vastavalt haldusmenetluse seaduse ( HMS ) sätetele. Tähtaega võib ennistada nii toetuse andja omal initsiatiivil kui ka taotleja vastava avalduse alusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Juhul, kui taotlusega ei ole esitatud eelarvet või puudub taotlus või kui taotlus ei ole digiallkirjastatud, jäetakse taotlus läbi vaatamata. T oetuse andja võib juhul, kui taotluse läbi vaatamise käigus selgub, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, küsida taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või nõuda taotluse täiendamist või muutmist. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade, milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet, ning märgitud tähtpäev puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni kolm tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata ja sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda nõue täidetuks. Vastav teavitus edastatakse taotlejale ja tema taotluse osas tehakse rahuldamata jätmise otsus. Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse nõuetele. Toetuse andja saab tunnistada taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 8-10 ja § 11 lõikes 5 sätestatud nõuded . Paragrahvi s 1 4 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindami se põhimõtted. Kui KÜSK on taotluse läbi vaadanud ning kontrollinud taotleja ja taotluse nõuetele vastavust, hinda b nõuetekohast taotlust kolmeliikmeline hindajate grupp (edaspidi hindajad ). Hindajad peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindaja kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Lõike 2 järgi hinda vad hindajad taotlust järgmiste kriteeriumi t e alusel: probleemi olulisus valdkonnas , kogukonnas või ühiskonnas ning lahenduse mõju sihtrühmale ; lahenduse elujõulisus ja jätkusuutlikkus , s eal h ulgas finants jätkusuutlikkus , personal; tegevuste ja tulemuste realistlikkus ning piisavus projekti abikõlblikkuse perioodil ja kommunikatsiooniplaani läbimõeldus ; meeskonna, partnerite ja võrgustiku asjakohasus ning nende rollide kirjeldus ; projekti eelarve otstarbekus ja kulude mõistlikkus. Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Kokku on võimalik ühele taotlusele omistada maksimaalselt 100 punkti. Vältimaks olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk taotlus saaks rahastuse, nähakse ette taotluse sisule mi nimaalne punktisumma , milleks on 60 punkti. Lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad ainult piisava sisulise kvaliteedi ja asjakohasusega taotlused. Nõuetele vastavate taotluste hindamistulemuste ja ettepanekute arutamiseks toimub hindajate koosolek. Lõikes 4 rõhutatakse hindamisprotsessi läbipaistvuse tagamist. Kui sama taotluse puhul annavad hindajad koondhinnetele olulisel määral erinevaid hinnanguid (üle 25 punkti vahe), peavad hindajad selle erinevuse põhjuseid ühiselt arutama. Selline nõue aitab vältida hindamisvigu ja vähendada subjektiivsuse mõju, saavutades ühtlasema ja põhjendatuma hindamistulemuse. Hindamisprotsessi konfidentsiaalsuse tagamiseks ei avalikustata t eavet, milles taotlusi hinnanud hindajate nimed on isikuliselt seostatud hindajate poolt antud kriteeriumipõhiste hindamispunktidega. See tagab hindamise erapooletuse ja usaldusväärsuse. Andmekaitse Inspektsioon on väljendanud seisukohta, et „eksperdi nime avalikustamine kujul, mil see on kokkuviidav tema antud hindamispunktide ja/või hinnangute/kommentaaridega, võib kaasa tuua hindajale eraelu olulise riive nt võimaliku rünnaku näol.“ Hindamise tulemusena tekib p aremusjärjestus . T aotlused, mis on saanud vähemalt 60 punkti, järjestatakse hindamistulemuste alusel alates kõrgeimast koondhindest. Toetusi eraldatakse vastavalt sellele järjestusele seni, kuni vastava vooru eelarvelised vahendid on ammendunud. Kui taotlusvooru eelarve ammendub , jäävad madalamale järjestatud taotlused rahastusest välja, isegi kui nende hinne ületab lävendi. Paragrahvi s 1 5 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemi s e tingimused ja kord. KÜSK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hinda jate ettepanekul. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse nõuetele. Rahuldamata jätmise aluseks võib olla , kui taotlus on saanud vähemalt ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks 0 punkti , taotluse koondhinde jäämine alla 60 punkti, eelarvevahendite puudumine pingerea alusel , olukord, kus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata , või kui taotleja või temaga seotud isik mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist . Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, taotleja nimi, otsuse põhjendus ning omistatud punktisumma ja selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt otsuse kuupäev, toetuse saaja andmed, toetuse summa ja toetatavad tegevused. Samuti sisaldab otsus viidet vaidlustamise korra kohta. Taotlejale saadetakse tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist . Kõik toetust saanud ühingud koos projekti nime ja toetussummaga lisatakse toetuse andja kodulehele toetuse andmise avalikustamise ja läbipaistvuse eesmärgil. Paragrahv 1 6 reguleerib riigieelarvelise toetuse väljamaksmise tingimusi . Kui hindamisotsuse alusel kuulub taotlus rahuldamisele, sõlmib toetuse andja toetuse saajaga riigieelarvelise toetuse leping u . Lepingus sätestatakse detailsemad tingimused toetuse väljamaksmiseks. Lõige 4 määrab kindlaks , mis juhtub siis, kui pärast toetuse andmise otsust ei õnne s tu toetuse saajaga lepingut sõlmida. Sätte eesmärk on tagada, et toetuse kasutamine toimub õigeaegselt ja tõhusalt. Kui lepingut 20 tööpäeva jooksul ei sõlmita ja põhjused on toetuse saaja kontrolli all, on toetuse andjal õigus tühistada varasem otsus, millega toetuse taotlus rahuldati. See tähendab, et toetuse saaja kaotab õiguse toetust saada. Paragrahv 1 7 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruandluskohustuse nõuded, mis reguleerivad, kuidas toimub toetuse saaja aruandlus, millised on tähtajad, aruannete kontrollimise kord ja võimalikud tagajärjed, kui aruandlus või projektitegevused ei vasta nõuetele. Toetuse saaja kohustub esitama vahearuande tähtajaks, mis on kokku lepitud lepingus, ja lõpparuande vastavalt lõi kes 2 sätestatud tähta ja ks . Määratud tähtajad võimalda vad toetuse andjal hinnata, kuidas projekti tegevused ja eesmärgid on projekti kestel ja jooksul ellu viidud ning tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid või vajadusi tegevuste ümberkorraldamiseks. See annab ka varajase ülevaate planeeritud tegevuste üldisest tulemuslikkusest ja selle mõjust. Järelevalve regulaarne läbiviimine suurendab läbipaistvust ja aitab tagada avalike vahendite tõhusa kasutamise. Hindamise eesmärk on tagada, et tegevused on ellu viidud tulemuslikult, toetuse vahendid on kasutatud vastavalt eesmärgile ja kõik tegevused vastavad kinnitatud ajakavale. A ruanded tuleb koostada ja allkirjastada esindusõigusliku isiku poolt (kas digitaalselt või käsitsi) ning kasutada selleks lepingu lisadeks olevaid aruande vorme. Kui aruande kontrollimisel ilmnevad puudused (nt ebatäpsused, lisadokumentide puudumine), on toetuse andjal õigus teha ettepanek nende kõrvaldamiseks. Kui toetuse saaja aruandluses või toetuse kasutamisega seotud dokumentides on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid, või kui projekti tegevusi ei ole ettenähtud tähtajaks ellu viidud või need ei ole tõendatud, on toetuse andjal õigus aruannet mitte kinnitada. See säte tagab, et toetuse kasutamine on läbipaistev ja vastab kehtestatud nõuetele, ning kaitseb toetuse andja õigust sekkuda rikkumiste korral. Paragrahv 1 8 sätestab toetuse tagasinõudmist ja -maksmist ning ajatamist puudutava. Eelnõu sätestab tingimused, mille korral on toetuse andjal õigus nõuda makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi. Need tingimused on mõeldud tagama, et toetust kasutatakse sihipäraselt, läbipaistvalt ja kooskõlas määruses sätestatud nõuetega. Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ei ole tõendatud heakskiidetud taotluses kavandatud tegevuste tulemuste ja eesmärkide saavutamist või kui toetust ei ole kasutatud otsuses ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti on tagasinõudmine põhjendatud juhul, kui toetuse saaja ei esita nõutavaid sisu - ja finantsaruandeid, mis kinnitavad toetuse kasutamise korrektsust. Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada teiste seotud osapoolte tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse § 19 lõike 2 punkti st 6. Toetus tuleb tagasi maksta, kui selgub, et taotlus rahuldati valeandmete põhjal või kui toetuse saaja on varjanud olulist teavet. Lisaks on tagasinõudmine võimalik juhul, kui toetuse saajal on toetuse andja ees muid täitmata rahalisi kohustusi, mis näitavad ebausaldusväärsust rahaliste kohustuste täitmisel. Kui toetus jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida vahendite kasutamist eesmärgitult. Selle sätestamine on vajalik, kuna praktikas on esinenud selliseid olukordi teistes KÜSKi taotlusvoorudes. Need tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades programmi eesmärke ning minimeerides väärkasutuse riski. Toetuse andja otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. Toetuse tagasinõudmine või toetussumma vähendamine otsustatakse käesoleva määruse § -s 1 7 sätestatud aruandluse käigus. Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontode väljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja kulusid kajastavad lepingud). Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja , arvestades võimalusel toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega. Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates. Juhul, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse toetuse saajat kirjalikult ettevõetavatest sammudest toetuse tagasinõudmisel. Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. P aragrahvis sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad toetuse andmise vastavuse haldusmenetluse põhimõtetele ja mis aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ning tagada toetuse andmise järelevalve. Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või toetus tagastada. Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustused rakenduvad alates taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuse eduka elluviimise. Paragrahvi s 2 0 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohu s tused. Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet ja tutvuda dokumentidega ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale määruses sätestatust . Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused, kontrollima toetatavate tegevuste läbiviimist, teavitama toetuse saajat määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Samuti peab toetuse andja tagama vähese tähtsusega abi andmisel andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ja muude konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise. Paragrahv 2 1 reguleerib vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse andja . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõus on kooskõlas VTA määrusega . Määruse mõjud Sotsiaalne mõju Sihtrühm : mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all. NULA inkubaatori on seni läbinud 78 erinevat ühiskondlikku algatust, millest kõik ei ole enam aktiivsed. Hinnanguliselt võib toetusest mõjutatud olla ligi paarkümmend NULA inkubaatori aastatel 2023-2024 läbinud ühiskondlikku algatust. Mõju ulatus : Toetuse andmisel sihtrühmale suureneb nende suutlikkus lahendada ühiskondlikke probleem e, edenda des seeläbi ka sotsiaalset innovatsiooni. Toetuse abil saavad organisatsioonid juurdepääsu vajalikele ressurssidele, mis võimaldavad edasi arendada projekte, mida on varasemalt valideeritud NULA inkubaatori s . Starditoetuse abil on võimalik luua jätkusuutlikke lahendusi, mis suudavad luua töökohti või parandada kogukondade elukvaliteeti, avalda des positiivset mõju kohalikule majandusele ja ühiskonnale laiemalt. Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike . Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtgrupile positiivne mõju, kun a avaneb toetusvõimalus oma idee elluviimiseks. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju sihtrühmale on pigem oluline , kuid positiivne . Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm : Sihtasutus e Kodanikuühiskonna Sihtkapital t öötajad ning hindajate kogu hindajad , kelle ülesanne on menetleda ja hinnata toetuse taotlusi. KÜSKis töötab 15 inimest . Lisaks koosneb KÜSKi hindajate kogu 15-st sõltumatust eksperdist, kelle ülesanne on tagada KÜSKi taotlusvoorude ja konkursside hindamise objektiivsus, sõltumatus ning vältida huvide konflikte. Toetuse taotluste menetlemise ja hindamisega puutuvad kokku maksimaalselt neli inimest . Seega on sihtrühm KÜSKi ja hindajate kogu koguarvuga võrreldes pigem väike . Mõju ulatus : Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormus, kuid kuna taotlusvoorude läbiviimine ei ole toetuse andja jaoks uus tegevus, ei teki vajadust lisatöökohtade järele. Mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest KÜSKi ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju sihtrühmale on väheoluline . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital teostab kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli vastavalt määrusele. Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes toetuse senise rakendamisega. Eelnõu rakendamiseks on vaja määrata taotluste hinda jad , kelle ülesanne on hinnata taotlusi. Hinda jate töö on tasustatud ning rahastatakse KÜSKi eelarvest. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras , s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist . Kuna määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse EIS -i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile .