Maamaksuseaduse eelnõu (582 SE)

Vabariigi Valitsus .02.2025 nr 1-1/15-582/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Isamaa fraktsiooni k.a 19. veebruaril algatatud maamaksuseaduse eelnõu (582 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu kuuel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Maamaksuseaduse seletuskiri l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus Eelnöu eesmärk on Reformierakonna valitsuse poolt kehtestatud maamaksutöusu regulatsiooni tagasipööramine, et mitte halvendada maksutöusudega Eesti elanike majanduslikku kindlustatust ja ettevötete konkurentsivöimet. Eelnöuga soovime kehtestada maamaksuseaduse suuresti l. jaanuaril 2024. aastal kehtinud redaktsioonis koos tollal kehtinud maksumääradega ja maksusoodustustega, sealhulgas kodualuse maa maksustamise soodustusega. Lisaks soovime taastada seaduses maamaksutöusu piirmäära 10-protsenti aastas, mille Reformierakonna valitsus tuhistas. 2. Eelnöu sisu Eelnöu paragrahviga l sätestatakse, et maamaks on maa maksustamishinnast lahtuv maks. Maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hindamise seadusest. Maksu-ja Tolliamet arvutab maamaksu kohaliku omavalitsuse iiksuse poolt maamaksu infosusteemi esitatud alusandmete pöhjal. Eelnöu paragrahviga 2 sätestatakse, et maamaksuga maksustatakse kogu maa, väljä arvatud käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud maa. Eelnöu paragrahviga 3 sätestatakse, et maamaksu maksab maa omanik voi käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul maakasutaja. Eelnöu paragrahviga 4 sätestatakse maksuvaba maa. Maamaksu ei maksta: l) kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt ning piisielupaikade sihtkaitsevööndi maalt; 2) välisriikide diplomaatilisteja konsulaaresinduste hoonete voi nende osadejuurde kuuluvalt maalt; 3) välisriigi voi rahvusvahelise organisatsiooni kasutuses olevalt maalt Vabariigi Valitsuse ja välisriigi voi rahvusvahelise organisatsiooni vahel sölmitud lepingu alusel; 4) kirikuteja koguduste puhakodade aluselt maalt; 5) vastava omavalitsusuksuse haldusalal asuvalt mimitsipaalmaalt, väljä arvatud käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul; 6) avaliku veekoguja avalikult kasutatava veekogu aluselt maalt; 7) välislepingus sätestatud juhtudel rahvusvahelise söjalise peakorteri kasutuses olevalt maalt; 8) riigi omandis olevalt uhiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maalt; 9) uldkasutatava maa sihtotstarbega maalt; 10) riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt. Eelnöu paragrahviga 5 sätestatakse maamaksu määrade vahemikud. Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta l. juulil igalejärgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära: l) elamumaaleja maatulundusmaa öuemaa kölvikule 0,1-0,5 protsenti maa  maksustamishinnast aastas; 2) käesoleva löike punktis l nimetamata maatulundusmaale 0,1-0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas; 3) käesoleva löike punktides l ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 0,1-1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Eelnöu paragrahviga 6 sätestatakse, et maamaksu infosusteemi regulatsioon. Eelnöu paragrahviga 7 sätestatakse, et maamaks laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse uksuse eelarvesse. Eelnöu paragrahviga 8 sätestatakse maksu tasumise regulatsioon. Selle paragrahvi löikega l sätestatakse, et Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse uksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis uletab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vahem kui 64 eurot. Ulejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt l. oktoobriks. Löikega 2 sätestatakse, et Maksu-ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksuteadet ei pea allkirjastama. Eelnöu paragrahviga 9 sätestatakse maamaksuteate elektrooniline kättetoimetamise regulatsioon. Eelnöu paragrahviga 10 sätestatakse maksukohustuse tekkimine. Selle paragrahvi l löikes l sätestatakse, et maamaksukohustus tekibjooksva aasta l. jaanuarilja maksuteade väljastatakse isikule, kes l. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja voi kasutusvaldaja voi pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Löikes 2 sätestatakse, et kinnistusraamatus mittekajastuvale käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud kasutusöigusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi l. löikes sätestatut, arvestades kasutusöiguse kokkuleppe kehtivust maksustamisaasta l . jaanuari seisuga. Eelnöu paragrahviga 11 sätestatakse maamaksutöusu piirmäära regulatsioon. Selle paragrahvi löikega l sätestatakse, et kui maa maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10 protsenti suurem eelmise maksustamisperioodi maksusummast, suureneb maksusumma 10 protsenti. Seejuures ei vöeta arvesse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud maksuvabastusi ega §-s 11 sätestatud maamaksusoodustusi. Löikes 2 sätestatakse, et kui käesoleva paragrahvi löikes l sätestatud maamaksu summa suurenemine on vörreldes eelmise maksustamisperioodiga 10 protsenti, kuid on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse maksusunimat 5 euro vörra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnastja maamaksumäärast lähtuva maamaksu summani. Eelnöu paragrahviga 12 sätestatakse maakasutaja maksukohustus. Löikes l sätestatakse, et Kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras umber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja. Löikes 2 sätestatakse, et maa koormamisel hoonestusöiguse voi kasutusvaldusega maksab maamaksu hoonestaja voi kasutusvaldaja. Löikes 3 sätestatakse, et Munitsipaalomandis oleva kinnisasja maavara kaevandamiseks andmise korral maksab maamaksu maa kasutamise öiguse saanud isik.  Eelnöu paragrahviga 13 sätestatakse maksusoodustused. Löigetega l kuni 5 sätestatakse kodualuse maamaksu soodustuste regulatsioon. Löikega 6 sätestatakse, et maksusoodustused pensionärideleja löikega 7 represseeritud isikutele. Eelnöu paragrahviga 14 kehtestatakse maksuvabastusteja -soodustuste arvutamise regulatsioon. Eelnöu paragrahviga 15 tunnistatakse kehtetuks 6.05.1993. aastal vastu vöetud Maamaksuseadus. Eelnöu paragrahviga 16 sätestatakse, et käesolev seadus jöustub l. jaanuaril 2026. aastal. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Käesoleva seaduse möjuks on Reformierakonna valitsuse maamaksutöusude tagasipööramine ning Eesti elanikele ja ettevötetele kindlustunde tagamine, et maamaks ei saa töusta ule 10- protsendi aastas. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud riigieelarvele Kuna maamaks laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse, siis selle seaduse rakendamine ei möjuta otseselt riigieelarve laekumisi. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse paragrahvi 8 löike 8 kohaselt kehtestab maamaksu arvutamise ja tasumise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Paragrahvi 13 löike 10 kohaselt kehtestab maamaksu maksusoodustuse taotlemise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. 8. Seaduse joustumine Seadus jöustub l.jaanuaril 2026. aastal l Priit SiHul Isamaa aktsiooni aseesimees  EELNÖU Maamaksuseadus § l. Maamaks (l) Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. (2) Maa maksustamishind määratakseja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hindamise seadusest. Iga korralisel hindamisel määratud maa maksustamishind vöetakse maamaksu arvestamisel aluseks korralisest hindamisest arvates ulejärgmise aasta l.jaanuaril. (3) Maksu- ja Tolliamet arvutab maamaksu kohaliku omavalitsuse uksuse poolt maamaksu infosusteemi esitatud alusandmete pöhjal. §2. Maksu objekt Maamaksuga maksustatakse kogu maa, väljä arvatud käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud maa. § 3. Maksu sub j ekt Maamaksu maksab maa omanik voi käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtud juhul maa kasutaja. § 4. Maksuvaba maa (l) Maamaksu ei maksta: l) kaitsealade loodusreservaadija sihtkaitsevööndi maalt ning pusielupaikade sihtkaitsevööndi maalt; 2) välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete voi nende osade juurde kuuluvalt maalt; 3) välisriigi voi rahvusvahelise organisatsiooni kasutuses olevalt maalt Vabariigi Valitsuseja välisriigi voi rahvusvahelise organisatsiooni vahel sölmitud lepingu alusel; 4) kirikute ja koguduste piihakodade aluselt maalt; 5) vastava omavalitsusuksuse haldusalal asuvalt munitsipaalmaalt, väljä arvatud käesoleva seaduse §-s 10 ettenähtudjuhul; 6) avaliku veekoguja avalikult kasutatava veekogu aluselt maalt; 7) välislepingus sätestatudjuhtudel rahvusvahelise söjalise peakorteri kasutuses olevalt maalt; 8) riigi omandis olevalt uhiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maalt; 9) uldkasutatava maa sihtotstarbega maalt; 10) riigitee, kohaliku tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee teemaalt. (2) Looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndimaalt, 5. peatukis sätestatud hoiualade maalt, § 50 löike l alusel määratud pusielupaiga piiranguvööndi maaltja § 68 alusel sätestatud looduse uksikobjekti piiranguvööndi maalt ning veeseaduse §118 alusel sätestatud kalda voi ranna veekaitsevööndi maalt makstakse maamaksu 5^1>r.o,t,se^t^,ij.s^'ie; KuuPa^'^^^T ^~/^77^7^t  maamaksumäärast. (3) Käesoleva paragrahvi löike l punktides l, 7ja 11 ning löikes 2 nimetatud maksuvabastust kohaldatakse vabastuse aluse tekkimiselejärgneva aasta l. jaanuarist. Kui maksuvabastuse alus tekib l. jaanuaril, kohaldatakse maksuvabastust samast päevast. § 5. Maksumäär (l) Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta l. juulil igalejärgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära: l) elamumaaleja maatulundusmaa öuemaa kölvikule 0,1-0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas; 2) käesoleva löike punktis l nimetamata maatulundusmaale 0,1-0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas; 3) käesoleva löike punktides l ja 2 nimetamata sihtotstarbega maale 0,1-1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. (2) Maksumäärade muutmise korral sisestab kohaliku omavalitsuse uksus muudetud maamaksumäärad maamaksu infosusteemi maksustamisaastale eelneva aasta l. septembriks. Kui nimetatud tähtpäevaks ei ole muudetud maksumäärasid maamaksu infosusteemi sisestatud, arvutatakse maamaks eelmisel aastal kehtinud määradejärgi. Maamaksumäärad avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel. § 6. Maamaksu infosusteem (l) Maamaksu infosusteem on maksukorralduse seaduse § 17 löike l alusel asutatud maksukohustuslaste registrisse kuuluv andmekogu. Andmekogu pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri pöhimääruses. (2) Maamaksu infosusteem on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk on maamaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumineja töötlemine. (3) Kohaliku omavalitsuse uksus esitab Maksu- ja Tolliametile maamaksu infosusteemi maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maksustamisaasta l. veebruariks. (4) Kohaliku omavalitsuse uksus on kohustatud kontrollima maamaksu infosusteemis olevate andmete öigsustja vajaduse korral andmed parandama voi neid täiendama. § 7. Maksu laekumine Maamaks laekub maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse uksuse eelarvesse. § 8. Maksu tasumine (l) Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse uksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis uletab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks  vähemalt pool, kuid mitte vahem kui 64 eurot. Ulejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt l. oktoobriks. (2) Maksu-ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksuteadet ei pea allkirjastama. (3) Valdkonna eest vastutav minister vöib Vabariigi Valitsuse volitusel sölmida vastavalt halduskoostöö seadusele eraöiguslikujuriidilise isikuga lepingu maksuteadete kättetoimetamisega seotud tööde tegemiseks. Eelnimetatud eraöiguslikku juriidilist isikut loetakse haldusulesande piires maksukohustuslaste registri volitatud töötlejaks ja talle laieneb isikuandmete kaitse seaduses sätestatu. (4) Kui maksumaksjale kuulub mitu maatukki voi ta kasutab mitut uhe kohaliku omavalitsuse uksuse haldusterritooriumil asuvat maattikki, summeeritakse maatäkkide eest tasumisele kuuluvaa maksusummad, arvestamata käesoleva paragrahvi löikes 3 sätestatut. (5) Maamaksu ei määrätä ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. (6) Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päevajooksul teavitama Maksu-ja Tolliametit. (7) Kui maksumaksja ei ole saanud uhtegi maamaksuteadet, arvates käesoleva seaduse jöustumisest, on ta kohustatud kirjalikult voi elektrooniliselt teatama maa asukohajärgsele väliä- voi linnavalitsusele enda omandis voi kasutuses oleva maa suuruseja sihtotstarbe. (8) Maamaksu arvutamiseja tasumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määmsega. § 9. Maamaksuteate elektrooniline kättetoimetamine Maamaksuteate elektroonilisele kättetoimetamisele kohaldatakse maksukorralduse seaduse § 54 löigetes 1-3 ja löike 4 punktis l, samuti maksukorralduse seaduse § 45 alusel valdkonna eest vastutava ministri poolt antud määrusega sätestatut. §10. Maksukohustuse tekkimine (l) Maamaksukohustus tekibjooksva aasta l. jaanuarilja maksuteade väljastatakse isikule, kes l. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja voi kasutusvaldaja voi pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. (2) Kinnistusraamatus mittekajastuvale käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud kasutusöigusele kohaldatakse käesoleva paragrahvi l. löikes sätestatut, arvestades kasutusöiguse koKkuleppe kehtivust maksustamisaasta l. jaanuari seisuga.  § 11. Maamaksu töusu piirmäär (l) Kui maa maksustamisperioodi maamaksu summa on vähemalt 10 protsenti suurem eelmise maksustamisperioodi maksusummast, suureneb maksusumma 10 protsenti. Seejuures ei vöeta arvesse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud maksuvabastusi ega §-s 11 sätestatud maamaksusoodustusi. (2) Kui käesoleva paragrahvi löikes l sätestatud maamaksu summa suurenemine on vörreldes eelmise maksustamisperioodiga 10 protsenti, kuid on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse maksusummat 5 euro vörra, kuid mitte rohkem kui maa maksustamishinnastja maamaksumäärast lähtuva maamaksu summani. (3) Kui moodustatakse uus katastriuksus voi katastriuksuse maksustamishind muutub kölvikute, pindala voi sihtotstarbe muutumise töttu, arvutatakse katastriuksusele 2001. aasta korralise hindamise tulemuste pöhjal maksustamishind, vörreldakse seda viimase korralise hindamise tulemuste pöhjal määratava maa maksustamishirmaga ning seejärel kohaldatakse maksustamishinna muutusest tingitud maamaksusumma muutusele käesoleva paragrahvi löiget l ja vajaduse korral löiget 2. (4) Nende aastate kohta, kui käesoleva paragrahvi löikes 3 nimetatud katastriuksuse muudatuste tulemusel arvestatud uue katastriuksuse maksustamishinna suhtes oleks rakendunud löikes l nimetatud maamaksu töusu piirmäär, suurendatakse löikes 3 nimetatud arvestuslikku maamaksusummat iga maksustamisperioodi kohta l O protsenti ja kohaldatakse vajaduse korral löiget 2. § 12. Maakasutaja maksukohustus (l) Kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras imiber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja. (2) Maa koormamisel hoonestusöiguse voi kasutusvaldusega maksab maamaksu hoonestaja voi kasutusvaldaja. (3) Munitsipaalomandis oleva kinnisasja maavara kaevandamiseks andmise korral maksab maamaksu maa kasutamise öiguse saanud isik. (4) Riigi omandis oleva kinnisasja kasutamiseks andmise korral maksab maamaksu kinnisasja kasutamise öiguse saanud isik, väljä arvatudjuhul, kui kinnisasja kasutustasu kujundamisel on proportsionaalselt kasutusöiguse ulatusega arvestatud maamaksu summaga voi kui kinnisasja kasutamise öigus tuleneb reaalservituudi voi isikliku kasutusöiguse seadmise lepingustja kasutamiseks andmise lepingus ei ole sätestatud teisiti. § 13. Maksusoodustused (l) Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva voi käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud maa kasutaja tema kasutuses oleva maa, mille sihtotstarve voi uks sihtotstarvetest on elamumaa, voi maatulundusmaa öuemaa kölviku eest linnas asustusuksusena, alevis, alevikus ning uldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse uksuse poolt voi maakoimaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv  uldplaneering puudub, kuni 0,15 haja mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. (2) Maamaksu tasumisest on vabastatud hooneuhistu maa, mille sihtotstarve voi uks sihtotstarvetest on elamumaa, selliste fiiusilisest isikust hooneuhistu liikmete osamaksude proportsiooni aryestades, kelle elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele on sellel maal asuvas hoones, 0,15 ha ulatuses linnas asustusuksusena, alevis, alevikus ning uldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse uksuse poolt voi maakonnaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv uldplaneering puudub, ja 2,0 ha ulatuses mujal iga nimetatud tunnustele vastava hooneuhistu liikme kohta. (3) Kui maa on uhis- voi kaasomandis, on uhis- voi kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud käesoleva paragrahvi löikes l sätestatud tingimustel maa, mille sihtotstarve voi uks sihtotstarvetest on elamumaa, voi maatulundusmaa öuemaa kölviku eest linnas asustusuksusena, alevis, alevikus ning uldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse iiksuse poolt voi maakonnaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv uldplaneering puudub, kokku 0,15 haja mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. Käesolevas löikes sätestatut ei kohaldata korteriomandite omanike suhtes. (4) Kui katastriuksust läbib kohaliku omavalitsuse uksuse uldplaneeringuga voi maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustusega ala piir, kui kehtiv uldplaneering puudub, kohaldatakse käesoleva paragrahvi löigetes 1-3 nimetatudmaksusoodustustjärgmiselt: l) kuni 0,15 ha ulatuses, kui suurem osa katastriuksusest asub tiheasustusega alal; 2) kuni 2,0 ha ulatuses, kui suurem osa katastriuksusest asub väljaspool tiheasustusega ala. (5) Kui katastriuksust läbib asustusuksuse lahhnejoon, kohaldatakse käesoleva paragrahvi löigetes 1-3 nimetatudmaksusoodustustjärgmiselt: l) kuni 0,15 ha ulatuses, kui suurem osa katastriuksusest asub linnas asustusuksusena, alevis, alevikus voi tiheasustusega alal; 2) kuni 2,0 ha ulatuses, kui suurem osa katastriilksusest asub väljaspool linna asustusuksusena, alevit, alevikku voi tiheasustusega ala. (6) Kohaliku omavalitsuse uksus vöib käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud vabastuse ulatust suurendada, vabastades maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja voi isiku, kellel on töövöimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline voi puuduv töövöime, tema kasutuses oleva maa, mille sihtotstarve voi uks sihtotstarvetest on elamumaa, voi maatulundusmaa öuemaa kölviku eest linnas asustusuksusena, alevis, alevikus ning uldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse uksuse poolt voi maakonnaplaneeringuga tiheasustusega alaks määratud alal, kui kehtiv uldplaneering puudub, kuni 0,15 hektari ulatuses. (7) Kohaliku omavalitsuse uksus vöib käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud vabastuse ulatust suurendada, vabastades maamaksust represseerituja represseerituga vördsustatud isiku okupatsioonireziimide poolt represseeritud isiku seaduse tähenduses tema kasutuses oleva maa, mille sihtotstarve voi uks sihtotstarvetest on elamumaa, voi maatulundusmaa öuemaa kölviku osa. (8) Kohaliku omavalitsuse uksuse täitevorgan otsustab käesoleva paragrahvi löigetes 5 ja 6 sätestatud maksuvabastuse andmise isiku kirjaliku avalduse alusel omavalitsuse uksuse  volikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras. (9) Käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud maksuvabastust kohaldatakse vabastuse aluse tekkimisele järgneva aasta l. jaanuarist. Kui maksuvabastuse alus tekib l. jaanuaril, kohaldatakse maksuvabastust samast päevast. (10) Maamaksu maksusoodustuse taotlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 14. Maksuvabastuse ja -soodustuse ar^utamine (l) Kui käesoleva seaduse § 4 löigetes l ja 2 nimetatud maksuvaba maa voi § 11 löigetes 1- 3, 5 ja 6 nimetatud maksusoodustusega ala on väiksem kui kogu maatukk, arvutatakse iga selline maksuvabastus ja -soodustus kogu maatuki maksustamishinnast vördeliselt selle maksuvaba maa voi maksusoodustusega ala pindala osaga kogu maatuki pindalast. (2) Kui käesoleva seaduse § 4 löikes l nimetatud maksuvabastus voi § 11 löigetes 1-3, 5 ja 6 nimetatud maksusoodustus on seotud maa sihtotstarbe voi kölvikuga, arvutatakse iga selline maksuvabastus ja -soodustus kogu maatuki asjaomase sihtotstarbega ala voi kölviku maksustamishinnast vördeliselt maksuvaba maa voi maksusoodustusega ala pindala osaga kogu asjaomase sihtotstarbega ala voi kölviku pindalast. (3) Mitme käesoleva seaduse § 4 löigetes l ja 2 nimetatud maksuvabastuse voi § 11 löigetes 1-3, 5 ja 6 nimetatud maksusoodustuse esinemisel samal maksustataval maatukil maksuvabastusedja -soodustused summeeritakse. §15. Maamaksuseaduse kehtetuks tunnistamme Tunnistada kehtetuks 6.05.1993. aastal vastu vöetud Maamaksuseadus. § 16. Seaduse jöustumine Käesolev seadusjöustub l.jaanuaril 2026. aastal. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab Isamaa fraktsioon 19.02.2025.a. \ Priit Sil ui Isamaa •aktsiooni aseesimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0204 - Maamaksuseaduse eelnõu (582 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 28.2.2025 resolutsioonile. Osapooled: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 13.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4220d1c0-c195-449e-aefb-204c8169e5c3 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4220d1c0-c195-449e-aefb-204c8169e5c3?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 26.02.2025 / 1-1/15-582; Riigikantselei / 26.02.2025 / 2-5/25-00360 Resolutsiooni teema: Maamaksuseaduse eelnõu (582 SE) Adressaat: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 13.03.2025 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada ettepanek. Tähtaeg: 06.03.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 20.3.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0204. Kontroll: Diana Mölder Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 28.02.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655