EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 12.2.2025
COM(2025) 38 final
2025/0022 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
amending Regulation (EU) No 909/2014 as regards a shorter settlement cycle in the
Union
(Text with EEA relevance)
{SWD(2025) 37 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
The EU needs to do more to unlock the financing necessary to finance the digital, green and
social transition as well as to boost growth. Efficiently functioning and deep capital markets
are a necessary condition for achieving that goal. However, EU capital markets remain
fragmented despite substantial efforts to integrate them over the years; this fragmentation is a
substantial impediment to their development. This has been confirmed by a number of reports
during 2024 including the Draghi report1, and the Letta report2. These reports also underline
that the competitiveness and attractiveness of EU capital markets, and their ability to deliver
the financing that the EU needs, can only be achieved if those markets embrace innovation.
The Savings and Investments Union needs to be built on efficient and safe post-trade services.
These services play a key role, amongst other things, in the issuance of securities, finalisation
of trades (settlement), keeping track of the ownership of securities as well as managing and
reducing risks (clearing). Post-trade services are essential for the functioning of EU capital
markets. For these reasons, all aforementioned reports have emphasised that more needs to be
done to improve the efficiency of post-trade services.
Each day, more than EUR 4 trillion of securities3 are settled in EU central securities
depositories (CSDs). The longer settlement takes (i) the longer the risks4 faced by buyers and
sellers last; (ii) the longer investors have to wait to receive the money or the securities they
are owed – if the settlement doesn’t fail; and (iii) the more that opportunities to enter in other
transactions are reduced. Fast, efficient and reliable settlement is therefore an essential pre-
condition for developing the Savings and Investments Union.
It has now been ten years since the Central Securities Depositories Regulation (CSDR)5
entered into force and harmonised the securities settlement cycle in the EU at a maximum of
two business days after the trade date (so-called ‘T+2’) for certain secondary markets
transactions.6 Since then, financial markets and technology have continued to evolve.
1
In the Report on the Future of European Competitiveness, commonly referred to as “Draghi report”
reducing capital market fragmentation is the number one objective set for the Savings and Investments
Union, p.292.
2
The report “Much more than a market” or commonly called the “Letta report” stresses the need for
innovative and efficient capital markets to achieve the financing of the green and digital transitions.
3
Data generated through the Securities Trading, Clearing and Settlement Statistics Database, European
Central Bank, for the year 2023 https://sdw.ecb.europa.eu/browse.do?node=9691131.
4
A counterparty to a financial transaction is exposed to different type of risks such as credit, liquidity
and market risks between the trade and the settlement of such transaction.
5
Regulation (EU) No 909/2014 of the European Parliament and of the Council of 23 July 2014 on
improving securities settlement in the European Union and on central securities depositories and
amending Directives 98/26/EC and 2014/65/EU and Regulation (EU) No 236/2012 (OJ L 257,
28.8.2014, p. 1).
6
The scope of T+2 settlement in CSDR is transactions in transferable securities referred to in paragraph
1 of Article 5 of CSDR, which are executed on trading venues. Transactions that are negotiated
privately but executed on a trading venue, transactions which are executed bilaterally but reported to a
trading venue or the first transaction where the transferable securities are subject to initial recording in
book-entry form are not in the scope of T+2 settlement. Primary markets are not in the scope of T+2
settlement, as they involve non standardised transactions that require specific processes and monitoring.
Introducing a mandatory settlement period for such transactions in parallel to the move to T+1 would
EN 1 EN
Following the EU move at the end of 2014, many jurisdictions followed and moved to shorter
settlement; for example, the US moved to T+2 in 2017. But innovation and the need to
improve the efficiency of settlement, to increase competitiveness as well as to reduce risks to
financial stability, have meant that efforts have not stopped there. The rest of the world has
moved on since then: for instance China, India, the United States and Canada, have all
shortened settlement to a maximum of one business day after the trade date (so-called ‘T+1’).
Significantly, the global shift to T+1 is creating misalignments between EU and global
financial markets and creates potential competitiveness gaps for EU capital markets. These
misalignments will only increase the more countries will move to T+1.
The most recent review of the CSDR recognised these trends and mandated the European
Securities and Markets Authority (ESMA), in close cooperation with the members of the
European System of Central Banks (ESCB), to assess the appropriateness of shortening the
settlement cycle in the EU and present a roadmap for how such a move could be carried out.
ESMA published its report (ESMA Report) on 18 November 20247, recommending that the
EU move to T+1 no later than 11 October 2027. 8
Shortening the settlement cycle in the EU would significantly change the way in which
markets function today, with different impacts depending on the type of stakeholder, the
category of transaction and the type of security. Quantifying some of the costs and benefits
related to the shortening of the settlement cycle in the EU is challenging because of the lack
of data, but the elements assessed by ESMA suggest that the benefits of a move in terms of
risk reduction, margin savings9 and the reduction of costs incurred because of inefficiencies
stemming from the misalignment with other major jurisdictions globally, represent important
benefits for the Savings and Investments Union. Moreover, investment in modernising,
harmonising and improving the efficiency and resilience of post-trade processes that would be
prompted by a move to T+1 would facilitate achieving the objective of further promoting
settlement efficiency in the EU, promoting market integration and ultimately the Savings and
Investments Union, and avoiding a competitive disadvantage for EU capital markets, which
could see traders favour other, more efficient markets. Finally, maintaining the current
settlement cycle in the EU would contribute to further fragmenting the Savings and
Investments Union as different EU stakeholders would continue to implement divergent
solutions to cope with shorter settlement in most of the world’s capital markets.
require a broader analysis as well as market consultations that would not be possible to perform given
the need for clarity on a transition to faster settlement in the EU. In this respect, during a meeting with
Member States on 5 September, many Member States were open to exploring an extension of scope, but
only at a later stage and after having conducted more analysis, to avoid delaying the move to T+1 (see
Section 4, p.19 of the accompanying Staff Working Document).
7
Report – ESMA assessment of the shortening of the settlement cycle in the European Union, 18
November 2024, ESMA74-2119945925-1969, https://www.esma.europa.eu/document/report-
assessment-shortening-settlement-cycle-european-union, .
8
The ESMA Report assessed that the shift from T+2 to T+1 might require at least 31 months for the
industry to prepare and make the necessary investments and adapt processes. It also highlighted the
urgency to address the misalignment with international capital markets. In light of this, it suggested the
second Monday of October 2027 as the most adequate moment for the implementation of T+1, taking
into account other regular processes that market participants need to perform at different times of the
year, such as T2S updates or corporate actions processing.
9
Margins savings is commonly used to refer to the savings in the provision of margin (collateral
requirements to cover counterparty risks) that market participants are exposed to. See ESMA Report,
page 11, 37, 38 and Section 7.1.2 of the accompanying Staff Working Document for the benefits of T+1
settlement related to the reduction of the risk exposures subject to CCP guarantee and therefore of CCP
margins.
EN 2 EN
Most of the identified costs associated with a move to T+1 would manifest in the short term,
and are related to the investments needed to modernise, standardise and digitalise various
steps in the settlement process. On the other hand, the elements assessed by ESMA suggest
that the impact of T+1 in terms of risk reduction, margin savings and the reduction of costs
linked to the misalignment with other major jurisdictions globally, represent important
benefits for the competitiveness of EU capital markets and for moving towards the Savings
and Investments Union and would ultimately improve the efficiency of EU capital markets
and hence maintain their competitiveness at global level. 10
Settling securities transactions on T+1 is already technically and legally possible in the EU.
Hence a move to T+1 could be left entirely in the hands of the EU securities industry to
coordinate and carry out. However, the higher level of complexity of EU financial markets -
due to the number of different actors, systems and currencies involved - compared to other
jurisdictions that already moved to T+1, would make coordinating the process extremely
challenging for that industry and would not provide legal or even planning certainty.
These aspects have also been highlighted in the Joint Statement by ESMA, the Commission
and the ECB on shortening the standard securities settlement cycle in the EU, published on 15
October 2024 (‘Joint Statement’)11. The Joint Statement pointed out the need for the EU to
urgently act through a coordinated approach if it wants to avoid prolonging and amplifying
the negative impacts of the misalignment in settlement cycles with major jurisdictions
internationally and ensure an efficient and competitive Savings and Investment Union.
Therefore, this proposal aims to ensure that all stakeholders have sufficient time to prepare
and move to T+1 in a coordinated and timely manner.
It is hence proposed that the EU move to a shorter settlement cycle requiring the settlement of
transactions that are currently subject to a settlement cycle in T+2 to take place at the latest on
the first business day after the trading takes place. This would not prevent CSDs that are
already technologically capable to do so, to voluntarily settle transactions on the same date as
the trade date.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The proposal is to amend CSDR by introducing a T+1 settlement cycle in the European
Union, to improve the efficiency of settlement with the aim of increasing competitiveness and
reducing risks to financial stability. The proposed legislative changes would contribute to the
development of a more efficient post-trading landscape in the EU, in line with the objectives
set out under CSDR Refit12. Moreover, this proposal is in line with the Commission’s
objective of building a Savings and Investments Union, to facilitate capital flow across the EU
to the benefit of consumers, investors and companies. The settlement of securities is at the
core of capital markets. Fast, efficient and reliable settlement is therefore an essential pre-
10
See ESMA Report, p.88.
11
ESMA, Commission and ECB Joint statement on shortening the standard securities settlement cycle in
the European Union: next steps, https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-10/ESMA74-
2119945925-2085_EC-ECB-ESMA_High_level_joint_statement_T_1.pdf
12
Regulation (EU) 2023/2845 of the European Parliament and of the Council of 13 December 2023
amending Regulation (EU) No 909/2014 as regards settlement discipline, cross-border provision of
services, supervisory cooperation, provision of banking-type ancillary services and requirements for
third-country central securities depositories and amending Regulation (EU) No 236/2012, OJ L,
2023/2845, 27.12.2023.
EN 3 EN
condition for developing the Savings and Investments Union. A shorter settlement cycle
would enhance the attractiveness of EU markets and unlock important benefits, notably by
achieving risk reduction, margin savings and the reduction of costs linked to misalignment
with other major jurisdictions globally.
• Consistency with other Union policies
This initiative aims to complement the broader Commission agenda to make EU capital
markets more competitive and resilient. A competitive and efficient post-trade environment,
of which the settlement cycle is a pivotal feature, is an essential element to achieve the
Savings and Investments Union objectives. A fully functioning and integrated market for
capital will allow the EU’s economy to grow in a sustainable way and be more competitive, in
line with the strategic priorities of the Commission, focused on creating the right conditions
for job creation, growth and investment.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The legal basis for this proposal is Article 114 of the Treaty of the Functioning of the
European Union, which is the legal basis for the CSDR. The main objective of the CSDR is to
increase the safety and efficiency of securities settlement and settlement infrastructures in the
EU. This initiative proposes to revise the duration of the settlement cycle in the Union,
shortening it from two to one business day after the trade, therefore the related legislative
proposal would be adopted under the same legal basis.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
According to the principle of subsidiarity provided in Article 5(3) of the Treaty on European
Union, action at Union level should be taken only when the aims envisaged cannot be
achieved sufficiently by Member States alone and can, because of the scale or effects of the
proposed action, be better achieved by the EU.
The objectives of the CSDR, namely, to lay down uniform requirements for the settlement of
financial instruments in the EU, rules on the organisation and conduct of CSDs and to
promote safe, efficient and smooth settlement, cannot be sufficiently achieved by the Member
States alone, as the co-legislators acknowledged in 2014 when adopting the CSDR and in
2023 when adopting CSDR Refit.
Notably, the CSDR introduced a requirement for a mandatory settlement period for most
transactions in transferable securities executed on a trading venue in the EU, setting this
period at two business days after trading takes place. It is then appropriate that the shortening
of such settlement period is undertaken through the same legal instrument.
This approach is further supported when considering the fragmentation of the landscape of
EU post-trade infrastructures and the differences in the Member States’ capital markets and
legal frameworks, which would make a common move to T+1 more challenging, were it not
coordinated at EU level. The adoption of diverging practices by EU CSDs and trading venues
with respect to the misalignment of global settlement periods would entail complexities and
risks, further fragmenting EU capital markets and creating unfavourable conditions for
participants and investors. As such, the aim of this initiative to shorten the settlement cycle in
the Union and thus remove misalignments with the global economy, in view of strengthening
the competitiveness and efficiency of the EU post-trade environment, cannot be sufficiently
achieved by Member States alone. Therefore, by reason of the scale of actions, these
EN 4 EN
objectives can be better achieved at EU level in accordance with the principle of subsidiarity
as set out in Article 5(3) of the Treaty on European Union.
• Proportionality
The proposal aims to remove the misalignment between EU and international settlement
cycles in a proportionate, effective and efficient manner.
Shortening the settlement cycle would provide a greater alignment with global markets,
significantly streamlining processes for all cross-border market participants and would reduce
risks and costs for securities listed or traded simultaneously in T+1 jurisdictions and in the
EU. Due to the number of different actors, systems and currencies involved in the EU
financial market, an entirely autonomous transition to T+1 by the Member States would be
challenging, inefficient and more costly. EU level action is necessary to adequately achieve
the objective of introducing a shorter settlement cycle in the EU and unlock the related
benefits. The proposal does not go beyond what is necessary to achieve its objectives.
• Choice of the instrument
The CSDR is a Regulation and thus it needs to be amended by a legal instrument of the same
nature.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations/fitness checks of existing legislation
Given the nature and the urgency of the initiative, which relates to a targeted amendment of
Article 5(2) of CSDR to introduce a shorter settlement cycle in the Union, and the related
preparatory work, the Commission services did not consider it appropriate to conduct an ex-
post evaluation of existing legislation. During the preparation of the Staff Working Document
accompanying this proposal, the Commission services have analysed the impacts of the
targeted amendment in light of international developments and have considered the feedback
received by stakeholders and the analysis set out in the ESMA Report.
• Stakeholder consultations
The Commission has consulted stakeholders throughout the process of preparing this
proposal. In particular through:
• A roundtable13 organised by the Commission on 25 January 2024 on moving to a
shorter settlement cycle in the EU. Attendees included high-level representatives
from a broad range of sectors of the industry (buy-side14, sell-side15, retail investors,
market infrastructures), from leading regulatory authorities, as well as representatives
of the European Parliament and European Central Bank. Although a range of views
13
Roundtable on shortening the settlement cycle in the EU, 25 January 2024
https://finance.ec.europa.eu/events/roundtable-shortening-settlement-cycle-eu-2024-01-25_en
14
The buy-side consists of the market participants that will be buyers of securities. These include
insurance firms, mutual funds, hedge funds, and pension funds, that buy securities for their own
accounts or for investors with the goal of generating a return.
15
The sell-side refers to the part of the financial markets that will be seller of securities. The sell-side is
indeed involved in the creation, promotion, and sale of stocks, bonds, foreign exchange, and other
financial instruments. The sell-side consists in investment banks or in market-makers that provide
liquidity.
EN 5 EN
were expressed, the majority of participants supported a legislative change to move
to T+1. They acknowledged that although a move to a shorter settlement cycle can
bring benefits, notably in the long term, those benefits were difficult to quantify.
They were of the view that the short-term benefits would predominantly materialise
through a realignment with other jurisdictions, notably the US, and collateral
savings, while the main medium- to long-term benefits would be a greater level of
automation of the whole settlement chain and the continued competitiveness of EU
capital markets. The participants were almost unanimous about the need for
coordination between European jurisdictions; there was also a consensus that a
misalignment between the EU and the US was not manageable in the long term. An
informal poll held at the roundtable on the dates of a potential move showed that the
majority (54%) supported a 2027/2028 move, while 34% supported an earlier move
and 12% would favour a later move.
• A Member States’ experts meeting held on 5 September 2024, to discuss a
potential shortening of the settlement cycle in the EU16. The vast majority of
Member States expressed their support for shortening the settlement cycle to T+1
and considered that a move to T+1 would lead to more efficient and timely
settlement and increase the attractiveness of EU capital markets for investors.
Furthermore, they considered that the stability of markets would improve, and
liquidity would be more efficiently used due to a reduction of settlement related risks
and costs. Member States were also of the view that a move should be signalled
through an amendment to the CSDR. They supported a simultaneous move for all
financial instruments rather than a phased one. Finally, they stressed that for the
move to T+1 to be successful, thorough preparation, including the development of a
detailed roadmap, would be essential.
• Collection and use of expertise
In preparing this proposal the Commission relied on external expertise and data from the
following sources:
• ESMA:
– the responses to a 3-month call for evidence on shortening the settlement cycle,
launched by ESMA on 5 October 2023 to which 81 responses were received. The
feedback received was summarised and published on 21 March 202417;
– the findings from ESMA’s industry workshop held on 4 December 202318;
– the findings from ESMA’s public hearing19 organised on 10 July 2024; and
– the ESMA report under Article 74(3) of CSDR submitted to the Commission on 18
November 2024.
16
The minutes of the meeting are available at https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-
register/screen/meetings/consult?lang=en&meetingId=57182 .
17
Feedback statement – ESMA call for evidence on shortening the settlement cycle, 21 March 2024,
https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-03/ESMA74-2119945925-
1959_Feedback_statement_of_the_Call_for_evidence_on_shortening_the_settlement_cycle.pdf .
18
See ESMA Report.
19
ESMA Public Hearing on shortening the settlement cycle, 10 July 2024.
EN 6 EN
• Advisory Group on Market Infrastructures for Securities and Collateral (AMI-
SeCo): during its plenary meeting on 26 June 2024, the AMI-SeCo, which advises
the Eurosystem on issues related to financial market infrastructures, underlined that
there is a need for a process to (i) develop an implementation timetable for an EU
move to T+1, (ii) monitor market preparedness and (iii) identify areas where
solutions must be developed. A majority of AMI-SeCo participants expressed the
view that the EU should not wait for a formal cost-benefit analysis and urged EU
decision makers to signal as soon as possible the intention to move as well as a target
date for the transition. In addition, the AMI-SECO called for setting up as soon as
possible a body to coordinate the move. 20
• European T+1 Task Force: the task force, which includes a wide representation of
members from the buy-side, sell-side and market infrastructures21, was established in
July 2023 by market participants to seek an industry wide agreement and present
their views on the impacts of the US transition to T+1 on EU stakeholders and on a
potential move to T+1 in the EU. It was set up following a report by the Association
for Financial Markets in Europe (AFME) on the potential benefits and challenges of
moving to T+1 in Europe22. The report concluded that many of the benefits and
challenges of a US migration to T+1 would also be applicable to European markets.
However, given the nature of European markets which, in comparison to the US,
have a multitude of currencies, market infrastructures, and actors to coordinate, the
implementation would be more complex than in the US. The task force published a
second report in October 202423, reiterating its support for a move to T+1 in the EU,
and recognising the potential benefits in terms of efficiency improvements and risk
reduction. They considered that a move to T+1 would be a complex, multi-year
undertaking, which requires the collaboration of all industry stakeholders to ensure
that no new risks are introduced or the existing efficiency, liquidity and functioning
of EU securities market are not damaged. In terms of scope, the task force supported
aligning to the scope of the CSDR, albeit excluding securities financing
transactions24. The task force’s members generally considered that, once a concrete
transition date is communicated, a transition period of between 24 and 36 months
would be required, reflecting the complexity of the market infrastructure landscape
in the EU. A range of views were expressed as to whether the second half of 2027,
the date identified for the UK transition, also could be a feasible implementation date
for the EU. The task force remained highly supportive of a coordinated approach
across the entire European region, including the EEA, the United Kingdom and
Switzerland.
20
See minutes of the 25 June 2024 meeting of the Advisory Group on Market Infrastructures for
Securities and Collateral (Ami-SeCo), item 4 - Potential shortening of the standard securities settlement
cycle (T+1). Link: https://www.ecb.europa.eu/paym/groups/shared/docs/dbdad-2024-06-25-ami-seco-
meeting-outcome-final.pdf
21
See Terms of reference of the EU T+1 Industry taskforce, https://www.afme.eu/key-issues/t-1.
22
AFME report, T+1 Settlement in Europe : Potential Benefits and Challenges, September 2022,
https://www.afme.eu/Portals/0/DispatchFeaturedImages/AFME_Tplus1Settlement_2022_04.pdf.
23
High-level roadmap for adoption of T+1 in EU securities markets – European T+1 Industry Task Force
October 2024 (https://www.afme.eu/publications/reports/details/high-level-roadmap-for-adoption-of-t1-
in-eu-securities-markets).
24
However, the ESMA Report concludes that SFTs should not be excluded from the current scope of
Article 5(2) of the CSDR.
EN 7 EN
The above has been complemented by input, at times including confidential quantitative and
qualitative information, provided by financial markets participants during bilateral meetings.
• Impact assessment
Due to the urgency to act given international developments, Commission services opted to
prepare a Staff Working Document analysing the impacts of an EU move to a shorter
settlement cycle. A derogation from the requirement to produce a fully-fledged impact
assessment has been granted. The Staff Working Document took into account the ESMA
Report assessing the costs and benefits of a shorter settlement cycle in the EU. The Staff
Working Document pointed out that greater automation and standardisation of core back-
office and post-trade processes, including a substantial increase in the use of straight-through
processing, will be needed to enable the move to T+1. It indicated that the magnitude of the
investment needs will vary from one market participant to another depending on their
business model, the number of CSDs and CCPs they are connected to and whether previous
investments have been made to comply with T+1 in other jurisdictions. It also highlighted that
these mostly one-off costs should, over time, be outweighed by the long-term benefits of
lower counterparty and market risks, more efficient and timely settlement and increased
attractiveness of EU capital markets for investors. It concluded that given the fragmented
nature of EU capital markets, coordination and cooperation of market participants is not only
useful but essential to ensure a smooth move to T+1.
• Regulatory fitness and simplification
The initiative aims to enhance the competitiveness and attractiveness of the EU post-trade
landscape by introducing a shorter settlement cycle in the EU. As such, it does not aim at
reducing regulatory burdens and costs per se. Costs associated with a move to T+1 would
manifest in the short term, related to the investments needed to modernise, standardise and
digitalise various steps in the settlement process. These costs would be borne by financial
entities. However, the expected benefits, such as increased automation and efficiency, risk
reduction, lower margin requirement and elimination of misalignment-related costs and
frictions, should, over time, largely outweigh the mostly one-off costs stemming from
necessary investments that a move to T+1 would entail.
• Fundamental rights
The EU is committed to high standards of protection of fundamental rights and is signatory to
a broad set of conventions on human rights. In this context, the proposal is not likely to have a
direct impact on these rights, as listed in the main United Nations conventions on human
rights, the Charter of Fundamental Rights of the European Union which is an integral part of
the EU Treaties, and the European Convention on Human Rights.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The proposal will have no implications for the budget of the Union.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
This proposal does not require an implementation plan or monitoring, evaluation and
reporting arrangements.
EN 8 EN
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
Article 1 introduces a targeted amendment to Article 5(2) of the CSDR, requiring that for
transactions in scope of Article 5(2)25 , the intended settlement date shall be no later than on
the first business day after the trading takes place. This proposal does not amend the scope of
application of Article 5(2).
25
The transactions in scope of Article 5(2) are transactions in transferable securities referred to in Article
5(1) which are executed on trading venues, with the exception of transactions which are negotiated
privately but executed on a trading venue, transactions which are executed bilaterally but reported to a
trading venue or the first transaction where the transferable securities concerned are subject to initial
recording in book-entry form.
EN 9 EN
2025/0022 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
amending Regulation (EU) No 909/2014 as regards a shorter settlement cycle in the
Union
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 114 thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Central Bank26,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee27,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) Article 5(2) of Regulation (EU) No 909/201428 regulates the settlement period for
most transactions in transferable securities executed on trading venues. With certain
exceptions, the intended settlement date for such transactions is to be no later than on
the second business day after the trading takes place. Such period is referred to as the
‘settlement cycle’. The requirement for the settlement to take place at the latest on the
second business day after the trading takes place is referred to as ‘settlement cycle in
T+2’, or, simply, ‘T+2’.
(2) Longer settlement periods for transactions in transferable securities increase risks for
transaction parties and reduce opportunities for buyers and sellers to enter into other
transactions. For those reasons, many third-country jurisdictions have moved, are in
the process of moving, or plan to move, to a settlement period of one business day
after the trade (‘T+1’). The global shift to shorter settlement periods is, however,
creating misalignments between Union and global financial markets. Those
misalignments will only further increase when more countries move to T+1 settlement
and increase the cost caused by such misalignments for Union market participants.
26
OJ C….
27
OJ C …
28
Regulation (EU) No 909/2014 of the European Parliament and of the Council of 23 July 2014 on
improving securities settlement in the European Union and on central securities depositories and
amending Directives 98/26/EC and 2014/65/EU and Regulation (EU) No 236/2012 (OJ L 257,
28.8.2014, p. 1).
EN 10 EN
(3) In its report on the appropriateness of shortening the settlement cycle in the European
Union, published on 18 November 2024, the European Securities and Markets
Authority concluded that shortening the settlement cycle in the Union to T+1 would
significantly reduce risks in the market, in particular with respect to counterparty and
volatility risks, and free up capital no longer required to cover margin calls. T+1
would also enable Union capital markets to keep up with the evolution of other global
markets, eliminating the costs associated with the current misalignment of settlement
periods. It would also contribute to further harmonisation of corporate event standards
and market practices in the Union and more generally to the competitiveness of Union
capital markets. The Commission shares those conclusions.
(4) It is therefore appropriate to introduce a targeted amendment to Regulation (EU)
909/2014 in order to shorten the current mandatory settlement cycle to one day after
the trading takes place. Such shortening of the settlement cycle would not prevent
central securities depositories from voluntarily settling transactions on the same date
as the trade date, where technologically capable.
(5) Regulation (EU) No 909/2014 should therefore be amended accordingly.
(6) Since the objectives of this Regulation, namely to introduce a shorter settlement cycle
in the Union, cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, by
reason of their scale and effects, be better achieved at Union level, the Union may
adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5
of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality,
as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order
to achieve those objectives.
(7) To ensure that all relevant stakeholders involved are sufficiently prepared and able to
move to T+1 settlement in a coordinated and timely manner, the date of application of
this Regulation should be deferred.
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
Article 1
Amendment to Regulation (EU) No 909/2014
In Article 5 of Regulation (EU) No 909/2014, paragraph 2 is replaced by the following:
‘2. As regards transactions in transferable securities referred to in paragraph 1
which are executed on trading venues, the intended settlement date shall be no
later than on the first business day after the trading takes place. That requirement
shall not apply to transactions which are negotiated privately but executed on a
trading venue, to transactions which are executed bilaterally but reported to a
trading venue or to the first transaction where the transferable securities concerned
are subject to initial recording in book-entry form pursuant to Article 3(2).’.
Article 2
Entry into force and application
This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
It shall apply from 11 October 2027.
EN 11 EN
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 12 EN
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 12.2.2025
COM(2025) 38 final
2025/0022 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema arveldustsükliga liidus
(EMPs kohaldatav tekst)
{SWD(2025) 37 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
EL peab rohkem pingutama, et kaasata rahastust, mida on vaja digi-, rohe- ja sotsiaalse
ülemineku rahastamiseks ning majanduskasvu edendamiseks. Tõhusalt toimivad ja sügavad
kapitaliturud on selle eesmärgi saavutamiseks hädavajalikud. ELi kapitaliturud on aga endiselt
killustunud, hoolimata viimaste aastate märkimisväärsetest jõupingutustest nende
integreerimiseks, lisaks takistab selline killustatus oluliselt turgude arengut. Seda on
kinnitanud mitu 2024. aastal koostatud aruannet, sealhulgas Draghi aruanne1 ja Letta
aruanne2. Nendes aruannetes on ka rõhutatud, et ELi kapitaliturgude konkurentsivõimet ja
atraktiivsust ning nende suutlikkust tagada ELile vajalik rahastus on võimalik saavutada ainult
siis, kui need turud käivad innovatsiooniga kaasas.
Hoiuste ja investeeringute liit peab rajanema tõhusatel ja turvalistel kauplemisjärgsetel
teenustel. Neil teenustel on muu hulgas oluline roll väärtpaberite emiteerimisel, tehingute
lõpuleviimisel (arveldus), väärtpaberite omandiõiguse jälgimisel ning riskide juhtimisel ja
vähendamisel (kliirimine). Kauplemisjärgsed teenused on ELi kapitaliturgude toimimiseks
hädavajalikud. Nendel põhjustel on kõigis eespool nimetatud aruannetes rõhutatud, et
kauplemisjärgsete teenuste tõhususe parandamiseks on vaja rohkem pingutada.
Iga päev arveldatakse ELi väärtpaberite keskdepositooriumides väärtpabereid rohkem kui 4
triljoni euro väärtuses3. Mida kauem arveldus aega võtab, i) seda kauem on ostjad ja müüjad
avatud riskidele4; ii) seda kauem peavad investorid ootama raha või neile võlgnetavate
väärtpaberite saamist (seda juhul, kui arveldus ei ebaõnnestu), ja iii) seda vähem on võimalusi
teha järgmisi tehinguid. Kiire, tõhus ja usaldusväärne arveldus on seega hoiuste ja
investeeringute liidu arendamisel oluline eeltingimus.
Väärtpaberiarvelduse ja väärtpaberite keskdepositooriumide määruse (CSDR)5 jõustumisest
on möödunud kümme aastat ja sellega ühtlustati teatavate järelturutehingute puhul
väärtpaberiarvelduse tsükli pikkust ELis, mis on maksimaalselt kaks tööpäeva pärast
tehingupäeva (nn T + 2 arveldus)6. Sellest ajast alates on finantsturud ja tehnoloogia edasi
1
Aruandes Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta, mida tavaliselt nimetatakse Draghi aruandeks, on
kapitalituru killustatuse vähendamist nimetatud peamise hoiuste ja investeeringute liidu eesmärgina,
lk 292.
2
Aruandes „Much More Than A Market“ („Palju enamat kui turg“), tuntud ka kui Letta aruanne,
rõhutatakse vajadust uuenduslike ja tõhusate kapitaliturgude järele, et tagada rohe- ja digiülemineku
rahastamine.
3
Need andmed on genereeritud väärtpaberitega kauplemise ning nende kliiringu ja arvelduse statistika
andmebaasi (Euroopa Keskpank) kaudu 2023. aasta kohta,
https://sdw.ecb.europa.eu/browse.do?node=9691131.
4
Finantstehingu vastaspool on kauplemise ja sellise tehingu arveldamise vahelisel ajal avatud
mitmesugustele riskidele, nagu krediidi-, likviidsus- ja tururiskid.
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb
väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega
muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014,
lk 1).
6
CSDRi T + 2 arvelduse kohaldamisala hõlmab kauplemiskohtades tehtavaid tehinguid CSDRi artikli 5
lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega. Kauplemiskohtades tehtavad määratud
vastaspoolega tehingud, kahepoolselt tehtavad tehingud, millest siiski teavitatakse kauplemiskohta, või
ET 1 ET
arenenud. EL läks lühemale arveldustsüklile üle 2014. aasta lõpus, misjärel tegid seda paljud
jurisdiktsioonid; näiteks läks USA T + 2 arveldusele üle 2017. aastal. Innovatsioon ja vajadus
parandada arvelduse tõhusust, suurendada konkurentsivõimet ja vähendada riske
finantsstabiilsusele aga tähendavad, et jõupingutused ei ole sellega veel lõppenud. Ülejäänud
maailm on sellest ajast alates edasi liikunud: näiteks Hiina, India, Ameerika Ühendriigid ja
Kanada on kõik lühendanud arveldustsüklit maksimaalselt ühele tööpäevale pärast
tehingupäeva (nn T + 1 arveldus). Märkimisväärne on see, et ülemaailmne üleminek T + 1
arveldusele tekitab ebakõlasid ELi ja ülemaailmsete finantsturgude vahel ning võib
nõrgestada ELi kapitaliturgude konkurentsivõimet. Need ebakõlad üksnes suurenevad, kui
rohkem riike läheb üle T + 1 arveldusele.
CSDRi viimase läbivaatamise käigus tunnistati neid suundumusi ja volitati Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalvet (ESMA) hindama tihedas koostöös Euroopa Keskpankade
Süsteemi (EKPS) liikmetega ELis arveldustsükli lühendamise asjakohasust ja esitama
tegevuskava selle kohta, kuidas seda teha. ESMA avaldas oma aruande (ESMA aruanne) 7 18.
novembril 2024 ja selles soovitatakse ELil minna T + 1 arveldusele üle hiljemalt 11. oktoobril
20278.
Arveldustsükli lühendamine ELis muudaks märkimisväärselt turgude praegust toimimist,
avaldades erinevat mõju sõltuvalt sidusrühma liigist, tehingu kategooriast ja väärtpaberi
liigist. ELis arveldustsükli lühendamisega seotud kulude ja tulude kvantifitseerimine on
andmete puudumise tõttu keeruline, kuid ESMA hinnatud elementide põhjal võib järeldada, et
lühemale tsüklile üleminekust saadav kasu, mis tuleneb riskide vähendamisest, tagatistega
seotud säästust9 ja selliste kulude vähenemisest, mis on tingitud ebakõlast teiste suurte
jurisdiktsioonidega kogu maailmas, kujutab endast hoiuste ja investeeringute liidu jaoks
olulist kasu. Lisaks toetaksid investeeringud kauplemisjärgsete protsesside ajakohastamisse,
ühtlustamisse ja vastupanuvõime suurendamisse, mis oleks ajendatud üleminekust T + 1
arveldusele, veelgi eesmärki parandada arvelduste tõhusust ELis, edendada turgude lõimimist
ning lõppkokkuvõttes hoiuste ja investeeringute liitu ning vältida ebasoodsat
esimene tehing, kui vabalt võõrandatavate väärtpaberite kohta tuleb teha esmane registrikanne, ei kuulu
T + 2 arvelduse kohaldamisalasse. Esmased turud ei kuulu T + 2 arvelduse kohaldamisalasse, sest need
hõlmavad mittestandardseid tehinguid, mis nõuavad spetsiifilisi protsesse ja järelevalvet. Selliste
tehingute jaoks kohustusliku arveldusperioodi kehtestamine paralleelselt üleminekuga T + 1 arveldusele
nõuaks laiemat analüüsi ja turu-uuringuid, mida ei oleks võimalik läbi viia, võttes arvesse vajadust
selguse järele, mis puudutab üleminekut kiiremale arveldusele ELis. Sellega seoses olid paljud
liikmesriigid 5. septembril toimunud kohtumisel nõus kaaluma kohaldamisala laiendamist, kuid alles
hilisemas etapis ja pärast põhjalikuma analüüsi tegemist, et vältida viivitust üleminekul T + 1
arveldusele (vt lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 4, lk 19).
7
Report – ESMA assessment of the shortening of the settlement cycle in the European Union (Aruanne –
ESMA hinnang arveldustsükli lühendamisele Euroopa Liidus), 18. november 2024, ESMA74–
2119945925–1969, https://www.esma.europa.eu/document/report-assessment-shortening-settlement-
cycle-european-union.
8
ESMA aruandes leiti, et üleminekuks T + 2 arvelduselt T + 1 arveldusele võib sektoril olla vaja
vähemalt 31 kuud, et ette valmistada ja teha vajalikud investeeringud ning kohandada protsesse. Samuti
rõhutati selles pakilist vajadust kõrvaldada ebakõla rahvusvaheliste kapitaliturgudega. Seda silmas
pidades tegi komisjon ettepaneku, et T + 1 arveldusele üleminekuks oleks kõige sobivam hetk 2027.
aasta oktoobri teine esmaspäev, võttes arvesse muid korrapäraseid protsesse, mida turuosalised peavad
aasta eri aegadel tegema, näiteks T2Si uuendused või korporatiivsete sündmuste käsitlemine.
9
Tagatisega seotud säästu puhul peetakse tavaliselt silmas tagatise andmisel saadavat säästu
(tagatisnõuded selliste vastaspoole riskide katmiseks, millele turuosalised on avatud). Vt ESMA
aruanne, lk 11, 37, 38, ja lisatud komisjoni talituste töödokumendi punkt 7.1.2 T + 1 arvelduse eeliste
kohta, mis on seotud keskse vastaspoole tagatisega riskipositsioonide ja seega keskse vastaspoole
tagatiste vähendamisega.
ET 2 ET
konkurentsiolukorda ELi kapitaliturgude jaoks, mis võib suunata kauplejaid eelistama teisi
tõhusamaid turge. Lisaks suurendaks praeguse arveldustsükli säilitamine ELis hoiuste ja
investeeringute liidu edasist killustumist, kuna erinevad ELi sidusrühmad rakendaksid
jätkuvalt lahknevaid lahendusi, et tulla toime lühema arveldustsükliga enamikul muudel
maailma kapitaliturgudel.
Enamik T + 1 arveldusele üleminekuga seonduvatest kuludest tuleks kanda lühikese aja
jooksul ning need on seotud investeeringutega, mida on vaja arveldusprotsessi eri etappide
ajakohastamiseks, standardimiseks ja digitaliseerimiseks. Teisest küljest osutavad ESMA
hinnatud elemendid sellele, et T + 1 arvelduse mõju riskide vähenemisele, tagatisega seotud
säästule ja selliste kulude vähenemisele, mis on tingitud ebakõladest teiste suurte
jurisdiktsioonidega kogu maailmas, toob olulist kasu ELi kapitaliturgude konkurentsivõimele
ning hoiuste ja investeeringute liidu suunas liikumisele ning parandaks lõppkokkuvõttes ELi
kapitaliturgude tõhusust ja seega säilitaks nende ülemaailmse konkurentsivõime10.
Väärtpaberitehingutele T + 1 arvelduse kehtestamine on ELis juba tehniliselt ja õiguslikult
võimalik. Seega võiks ülemineku T + 1 arveldusele jätta täielikult ELi väärtpaberisektori
koordineerida ja ellu viia. ELi finantsturgude suurem keerukus (tulenevalt erinevate osalejate,
süsteemide ja valuutade arvust) võrreldes teiste jurisdiktsioonidega, mis on juba läinud üle
T + 1 arveldustsüklile, muudaks aga protsessi koordineerimise sektori jaoks äärmiselt
keeruliseks ega annaks õiguslikku ega isegi planeerimiskindlust.
Neid aspekte on rõhutatud ka 15. oktoobril 2024 avaldatud ESMA, komisjoni ja EKP
ühisavalduses standardse väärtpaberiarveldustsükli lühendamise kohta ELis (edaspidi
„ühisavaldus“)11. Ühisavalduses juhiti tähelepanu sellele, et EL peab tegutsema kiiresti ja
koordineeritult, kui ta soovib vältida rahvusvaheliste suurte jurisdiktsioonidega
arveldustsüklite ebakõlade negatiivse mõju pikenemist ja võimendumist ning tagada tõhus ja
konkurentsivõimeline hoiuste ja investeerimisliit.
Seepärast on käesoleva ettepaneku eesmärk tagada, et kõigil sidusrühmadel on piisavalt aega
ettevalmistusteks ja T + 1 arveldusele üleminekuks koordineeritult ja õigel ajal.
Seepärast tehakse ettepanek, et EL läheks üle lühemale arveldustsüklile, mille kohaselt
arveldatakse tehingud, mille suhtes kohaldatakse praegu T + 2 arveldustsüklit, hiljemalt
esimesel tööpäeval pärast kauplemise toimumist. See ei takistaks juba tehnoloogiliselt
suutlikel väärtpaberite keskdepositooriumidel arveldada tehinguid vabatahtlikult
tehingupäevaga samal kuupäeval.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanek on muuta CSDRi, kehtestades Euroopa Liidus T + 1 arveldustsükli, et parandada
arvelduse tõhusust eesmärgiga suurendada konkurentsivõimet ja vähendada riske
finantsstabiilsusele. Kavandatud seadusandlikud muudatused aitaksid kaasa tõhusama
kauplemisjärgse maastiku arendamisele ELis kooskõlas CSDRi muutmise raames sätestatud
eesmärkidega12. Lisaks on käesolev ettepanek kooskõlas komisjoni eesmärgiga luua hoiuste ja
10
Vt ESMA aruanne, lk 88.
11
ESMA, komisjoni ja EKP ühisavaldus standardse väärtpaberiarveldustsükli lühendamise kohta Euroopa
Liidus: järgmised sammud, https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-10/ESMA74-
2119945925-2085_EC-ECB-ESMA_High_level_joint_statement_T_1.pdf.
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2845, millega muudetakse
määrust (EL) nr 909/2014 seoses arveldusdistsipliini, teenuste piiriülese osutamise, järelevalvealase
ET 3 ET
investeeringute liit, et hõlbustada kogu ELis tarbijate, investorite ja ettevõtjate huvides
kapitali liikumist. Väärtpaberite arveldamine on kapitaliturgude põhiteema. Kiire, tõhus ja
usaldusväärne arveldus on seega hoiuste ja investeeringute liidu arendamisel oluline
eeltingimus. Lühem arveldustsükkel suurendaks ELi turgude atraktiivsust ja tooks olulist
kasu, eelkõige vähendades riske, annaks tagatisega seotud säästu ja vähendaks selliseid
kulusid, mis on tingitud ebakõladest teiste suurte jurisdiktsioonidega kogu maailmas.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Algatuse eesmärk on täiendada komisjoni laiemat tegevuskava, et muuta ELi kapitaliturud
konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks. Konkurentsivõimeline ja tõhus
kauplemisjärgne keskkond, mille üks põhitunnus on arveldustsükkel, on oluline element
hoiuste ja investeeringute liidu eesmärkide saavutamisel. Täielikult toimiv ja integreeritud
kapitaliturg võimaldab ELi majandusel kestlikult kasvada ja suurendada oma
konkurentsivõimet; see on kooskõlas komisjoni strateegiliste prioriteetidega, mille keskmes
on töökohtade loomiseks, majanduskasvuks ja investeeringuteks õigete tingimuste loomine.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis on
CSDRi õiguslik alus. CSDRi peamine eesmärk on ELis suurendada väärtpaberiarvelduse ja
arveldustaristu turvalisust ja tõhusust. Käesolevas algatuses tehakse ettepanek vaadata läbi
arveldustsükli kestus liidus, lühendades seda kahelt tööpäevalt ühele tehingujärgsele
tööpäevale, mistõttu võetakse sellega seotud seadusandlik ettepanek vastu samal õiguslikul
alusel.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele tuleks
liidu tasandil meetmeid võtta ainult juhul, kui liikmesriigid eraldi ei suuda kavandatud
eesmärke piisavalt saavutada ning seepärast saab kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete
ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi tasandil.
Nagu kaasseadusandjad 2014. aastal CSDRi vastu võttes ja 2023. aastal selle muutmise
raames tõdesid, ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada kõnealuse määruse eesmärke,
nimelt kehtestada ELis finantsinstrumentidega arveldamise ühtsed nõuded ja
keskdepositooriumide ülesehitust ja tegevust käsitlevad eeskirjad ning edendada turvalist,
tõhusat ja sujuvat arveldust.
Eelkõige kehtestati CSDRga nõue kohustusliku arveldusperioodi kohta enamiku vabalt
võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate tehingute puhul, mis on tehtud ELi kauplemiskohas,
kehtestades selleks tähtajaks kaks tööpäeva pärast kauplemise toimumist. Sellisel juhul on
asjakohane, et arveldusperioodi lühendatakse sama õigusliku vahendi abil.
See lähenemisviis on veelgi asjakohasem, kui võtta arvesse ELi kauplemisjärgsete taristute
maastiku killustatust ning liikmesriikide kapitaliturgude ja õigusraamistike erinevusi, mis
muudaksid ühise ülemineku T + 1 arveldusele keerulisemaks, kui seda ei koordineerita ELi
tasandil. ELi keskdepositooriumide ja kauplemiskohtade erinevate tavade vastuvõtmine
seoses ülemaailmsete arveldusperioodide ebakõladega oleks keeruline ja sellega kaasneksid
koostöö, panganduskõrvalteenuste osutamise ja kolmandate riikide väärtpaberite keskdepositooriumide
suhtes kohaldatavate nõuetega, ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L, 2023/2845, 27.12.2023).
ET 4 ET
riskid, see killustaks ELi kapitaliturge veelgi ning looks liikmetele ja investoritele ebasoodsad
tingimused. Seega ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada käesoleva algatuse eesmärki
lühendada liidu arveldustsüklit ja seega kõrvaldada ebakõlad maailmamajandusega, et
tugevdada ELi kauplemisjärgse keskkonna konkurentsivõimet ja tõhusust. Seetõttu saab neid
eesmärke meetmete ulatuse tõttu paremini saavutada ELi tasandil kooskõlas Euroopa Liidu
lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.
• Proportsionaalsus
Ettepaneku eesmärk on kõrvaldada ELi ja rahvusvaheliste arveldustsüklite vaheline ebakõla
proportsionaalsel, tulemuslikul ja tõhusal viisil.
Arveldustsükli lühendamine tagaks parema kooskõla ülemaailmsete turgudega, muudaks
protsessid kõigi piiriüleste turuosaliste jaoks märkimisväärselt sujuvamaks ning vähendaks
riske ja kulusid seoses väärtpaberitega, mis on noteeritud või millega kaubeldakse
samaaegselt T + 1 arveldusega jurisdiktsioonides ja ELis. Kuna ELi finantsturul on palju
erinevaid osalejaid, süsteeme ja vääringuid, oleks liikmesriikide täiesti autonoomne üleminek
T + 1 arveldusele keeruline, ebatõhus ja kulukam. ELi tasandi meetmed on vajalikud, et
saavutada asjakohaselt eesmärk kehtestada ELis lühem arveldustsükkel ja kasutada ära sellega
seotud eelised. Ettepanek piirdub üksnes sellega, mis on vajalik selle eesmärkide
saavutamiseks.
• Vahendi valik
CSDR on määrus, seega tuleb seda muuta samalaadse õigusaktiga.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Võttes arvesse selle algatuse olemust ja kiireloomulisust, mis on seotud CSDRi artikli 5 lõike
2 sihipärase muutmisega, et kehtestada liidus lühem arveldustsükkel, ning sellega seotud
ettevalmistavat tööd, ei pidanud komisjoni talitused asjakohaseks viia läbi kehtivate
õigusaktide järelhindamist. Käesolevale ettepanekule lisatud komisjoni talituste
töödokumendi ettevalmistamisel analüüsisid komisjoni talitused sihipärase muudatuse mõju
rahvusvahelise arengu valguses ning võtsid arvesse sidusrühmadelt saadud tagasisidet ja
ESMA aruandes esitatud analüüsi.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon on kogu käesoleva ettepaneku ettevalmistamise jooksul konsulteerinud
sidusrühmadega. Eelkõige toimusid järgmised konsultatsioonid.
• Ümarlaud13, mille komisjon korraldas 25. jaanuaril 2024 ELis lühemale
arveldustsüklile ülemineku teemal. Osalejate hulgas oli kõrgetasemelisi esindajaid
paljudest sektoritest (ostu-14 ja müügipool15, jaeinvestorid, turutaristud), juhtivatest
13
Ümarlaud arveldustsükli lühendamise kohta ELis, 25. jaanuar 2024
https://finance.ec.europa.eu/events/roundtable-shortening-settlement-cycle-eu-2024-01-25_en.
14
Ostupool koosneb turuosalistest, kes on väärtpaberite ostjad. Nende hulka kuuluvad kindlustusandjad,
avatud investeerimisfondid, riskifondid ja pensionifondid, kes ostavad väärtpabereid oma arvel või
investorite jaoks eesmärgiga teenida tulu.
ET 5 ET
reguleerivatest asutustest ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga esindajad.
Kuigi väljendati erinevaid seisukohti, toetas enamik osalejaid õigusakti muutmist, et
minna üle T + 1 arveldusele. Nad tunnistasid, et kuigi üleminek lühemale
arveldustsüklile võib tuua kasu, eriti pikas perspektiivis, on seda kasu raske
kvantifitseerida. Nad olid seisukohal, et lühemas perspektiivis realiseeruks kasu
peamiselt tänu arveldustsükli ühtlustamisele teiste jurisdiktsioonidega, eelkõige
USAga, ja tagatise pakkumisel saadavale säästule, samal ajal kui peamine kasu
keskpikas ja pikas perspektiivis oleks kogu arveldusahela suurem automatiseeritus ja
ELi kapitaliturgude konkurentsivõime säilimine. Osalejad olid peaaegu üksmeelel, et
Euroopa jurisdiktsioonide vahel on vaja koordineerimist; samuti oldi ühte meelt, et
ELi ja USA vaheline ebakõla ei ole pikas perspektiivis hallatav. Lühemale
arveldustsüklile võimaliku ülemineku kuupäevi käsitleval ümarlaual toimunud
mitteametlikul küsitlusel selgus, et enamik (54 %) toetas 2027.–2028. aastaks
kavandatud üleminekut, samas kui 34 % toetas varasemat ja 12 % hilisemat
üleminekut.
• Liikmesriikide ekspertide 5. septembri 2024. aasta kohtumine, et arutada
arveldustsükli võimalikku lühendamist ELis16. Valdav enamik liikmesriike toetas
arveldustsükli lühendamist T + 1 arveldusele ja leidis, et üleminek T + 1 arveldusele
tooks kaasa tõhusama ja õigeaegsema arvelduse ning suurendaks ELi kapitaliturgude
atraktiivsust investorite jaoks. Lisaks leidsid nad, et turgude stabiilsus paraneks ja
likviidsust kasutataks tõhusamalt arveldusega seotud riskide ja kulude vähenemise
tõttu. Liikmesriigid olid samuti seisukohal, et üleminekust tuleks teada anda CSDRi
muutmisega. Nad toetasid kõigi finantsinstrumentide üheaegset, mitte etapiviisilist
üleminekut. Lõpetuseks rõhutasid nad, et selleks, et üleminek T + 1 arveldusele oleks
edukas, tuleb põhjalikult valmistuda, sealhulgas töötada välja üksikasjalik
tegevuskava.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Käesoleva ettepaneku koostamisel tugines komisjon välisekspertidele ja andmetele, mis
pärinevad järgmistest allikatest:
• ESMA:
– vastused ESMA poolt 5. oktoobril 2023 algatatud kolmekuulisele tagasisidekorjele
arveldustsükli lühendamise kohta, millele saadi 81 vastust. Saadud tagasiside võeti
kokku ja avaldati 21. märtsil 202417;
– ESMA poolt sektorile korraldatud 4. detsembri 2023. aasta seminari järeldused18;
– ESMA poolt 10. juulil 2024 korraldatud avaliku arutelu järeldused19, ning
15
Müügipoole all mõeldakse finantsturgude seda osa, mis tegeleb väärtpaberite müügiga. Müügipool on
seotud aktsiate, võlakirjade, valuuta- ja muude finantsinstrumentide loomise, turundamise ja müügiga.
Müügipool koosneb investeerimispankadest või turutegijatest, kes pakuvad likviidsust.
16
Koosoleku protokoll on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/transparency/expert-groups-
register/screen/meetings/consult?lang=en&meetingId=57182.
17
Tagasisidearuanne – ESMA tagasisidekorje arveldustsükli lühendamise kohta, 21. märts 2024,
https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2024-03/ESMA74-2119945925-
1959_Feedback_statement_of_the_Call_for_evidence_on_shortening_the_settlement_cycle.pdf.
18
Vt ESMA aruanne.
19
ESMA korraldatud avalik arutelu arveldustsükli lühendamise teemal, 10. juuli 2024.
ET 6 ET
– CSDRi artikli 74 lõike 3 kohane ESMA aruanne, mis esitati komisjonile 18.
novembril 2024.
• Väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühm (AMI-SeCo): oma 26.
juuni 2024. aasta täiskogu istungil rõhutas AMI-SeCo, kes nõustab eurosüsteemi
finantsturutaristutega seotud küsimustes, et on vaja protsessi, et i) töötada välja
rakendamise ajakava ELi üleminekuks T+ 1 arveldusele, ii) jälgida turu valmisolekut
ja iii) teha kindlaks valdkonnad, kus tuleb välja töötada uued lahendused. Enamik
AMI-SeCo osalejaid väljendas seisukohta, et EL ei tohiks oodata ametliku kulude-
tulude analüüsi valmimist, ning kutsus ELi otsusetegijaid tungivalt üles andma
võimalikult kiiresti märku ülemineku kavatsusest ja ülemineku tähtpäevast. Lisaks
kutsus AMI-SECO üles looma võimalikult kiiresti üleminekut koordineeriva
asutuse20.
• Euroopa T + 1 arvelduse rakkerühm: 2023. aasta juulis lõid turuosalised
rakkerühma, mis hõlmab paljusid liikmeid nii ostu- kui ka müügipoolelt ja
turutaristutest21, et saavutada kogu sektorit hõlmav kokkulepe ja esitada oma
seisukohad mõju kohta, mida avaldab USA üleminek T + 1 arveldusele ELi
sidusrühmadele ja võimalikule üleminekule T + 1-le ELis. See loodi pärast Euroopa
Finantsturgude Assotsiatsiooni (AFME) aruannet Euroopas T + 1 arveldusele
ülemineku võimalike eeliste ja probleemide kohta22. Aruandes jõuti järeldusele, et
paljud eelised ja probleemid, mis kaasnesid USA üleminekuga T + 1 arveldusele, on
asjakohased ka Euroopa turgudel. Võttes aga arvesse Euroopa turgude olemust,
millel on USAga võrreldes palju valuutasid, turutaristuid ja koordineeritavaid
osalejaid, oleks rakendamine keerulisem kui USAs. Rakkerühm avaldas 2024. aasta
oktoobris teise aruande23, milles kordas oma toetust üleminekule T + 1 arveldusele
ELis ning tunnustas võimalikku kasu tõhususe parandamise ja riskide vähendamise
näol. Nad leidsid, et üleminek T + 1 arveldusele oleks keeruline mitmeaastane
ettevõtmine, mis nõuab kõigi sektori sidusrühmade koostööd, et vältida uute riskide
tekkimist või ELi väärtpaberituru tõhususe, likviidsuse ja toimimise kahjustamist.
Kohaldamisala osas toetas rakkerühm väärtpaberite CSDRi kohaldamisalaga
vastavusse viimist, kuid ka seda, et välja tuleks jätta väärtpaberite kaudu
finantseerimise tehingud24. Rakkerühma liikmed leidsid üldiselt, et kui konkreetne
üleminekukuupäev on teatavaks tehtud, on ELi turutaristu keerukust silmas pidades
vaja 24–36 kuu pikkust üleminekuperioodi. Väljendati erinevaid arvamusi selle
kohta, kas 2027. aasta teine pool, mis on Ühendkuningriigi ülemineku kuupäev,
20
Vt väärtpaberite ja tagatiste turutaristute nõuanderühma (Ami-SeCo) 25. juuni 2024. aasta koosoleku
protokoll, punkt 4 – Väärtpaberiarvelduse standardtsükli võimalik lühendamine (T + 1). Link:
https://www.ecb.europa.eu/paym/groups/shared/docs/dbdad-2024-06-25-ami-seco-meeting-outcome-
final.pdf.
21
Vt ELi T + 1 sektori rakkerühma pädevus, https://www.afme.eu/key-issues/t-1.
22
AFME aruanne, T + 1 arveldustsükkel Euroopas: võimalikud eelised ja probleemid“, september 2022,
https://www.afme.eu/Portals/0/DispatchFeaturedImages/AFME_Tplus1Settlement_2022_04.pdf.
23
Kõrgetasemeline tegevuskava T + 1 arveldustsükli vastuvõtmiseks ELi väärtpaberiturgudel – Euroopa
T+1 arveldustsüklit käsitlev majandussektori rakkerühm, oktoober 2024
(https://www.afme.eu/publications/reports/details/high-level-roadmap-for-adoption-of-t1-in-eu-
securities-markets).
24
ESMA aruandes jõutakse siiski järeldusele, et väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid ei tohiks
CSDRi artikli 5 lõike 2 praegusest kohaldamisalast välja jätta.
ET 7 ET
võiks olla ka ELile sobiv rakendamiskuupäev. Rakkerühm toetas jätkuvalt tugevalt
koordineeritud lähenemisviisi kogu Euroopa piirkonnas, sealhulgas EMPs,
Ühendkuningriigis ja Šveitsis.
Eespool nimetatut on täiendanud finantsturgude osaliste poolt kahepoolsetel kohtumistel
esitatud teave, mis mõnikord sisaldab konfidentsiaalset kvantitatiivset ja kvalitatiivset teavet.
• Mõjuhinnang
Kuna rahvusvaheliste suundumuste tõttu on vaja kiiresti tegutseda, otsustasid komisjoni
talitused koostada komisjoni talituste töödokumendi, milles analüüsitakse, millist mõju
avaldab ELi üleminek lühemale arveldustsüklile. Täieliku mõjuhinnangu koostamise nõudest
on tehtud erand. Komisjoni talituste töödokumendis võeti arvesse ESMA aruannet, milles
hinnati lühema arveldustsükli kulusid ja kasu ELis. Komisjoni talituste töödokumendis juhiti
tähelepanu sellele, et T + 1 arveldusele ülemineku võimaldamiseks on vaja põhi- ja
kauplemisjärgseid protsesse rohkem automatiseerida ja standardida, sealhulgas oluliselt
suurendada automaatset töötlemist. Selles märgiti, et investeerimisvajaduste suurus varieerub
turuosaliste lõikes sõltuvalt nende ärimudelist, nendega seotud keskdepositooriumide ja
kesksete vastaspoolte arvust ning sellest, kas teistes jurisdiktsioonides on T + 1 nõude
täitmiseks tehtud varasemaid investeeringuid. Samuti rõhutati selles, et need peamiselt
ühekordsed kulud peaks aja jooksul üles kaaluma pikaajaline kasu, mis tuleneb väiksematest
vastaspoole- ja tururiskidest, tõhusamast ja õigeaegsemast arveldamisest ning ELi
kapitaliturgude suuremast atraktiivsusest investorite jaoks. Dokumendis jõuti järeldusele, et
arvestades ELi kapitaliturgude killustatust, ei ole turuosaliste koordineerimine ja koostöö
mitte ainult kasulik, vaid esmatähtis, et tagada sujuv üleminek T + 1 arveldustsüklile.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Algatusega soovitakse suurendada ELi kauplemisjärgse maastiku konkurentsivõimet ja
atraktiivsust, kehtestades ELis lühema arveldustsükli. Seega ei ole eesmärk vähendada
regulatiivset koormust ja kulusid. T + 1 arveldusele üleminekuga seotud kulud tekiksid
lühikese aja jooksul ning on seotud investeeringutega, mida on vaja arveldusprotsessi eri
etappide ajakohastamiseks, standardimiseks ja digitaliseerimiseks. Need kulud oleksid
finantssektori ettevõtjate kanda. Eeldatav kasu, nagu suurem automatiseerimine ja tõhusus,
riskide vähenemine, väiksem tagatisnõue ning ebakõladega seotud kulude ja vastuolude
kõrvaldamine, peaks aja jooksul siiski suuresti üles kaaluma peamiselt ühekordsed kulud, mis
tulenevad vajalikest investeeringutest, mida üleminek T + 1 arveldusele kaasa tooks.
• Põhiõigused
EL on võtnud kohustuse järgida rangeid põhiõiguste kaitse standardeid ning on kirjutanud alla
mitmele inimõigusi käsitlevale kokkuleppele. Seetõttu on ebatõenäoline, et käesoleval
ettepanekul oleks otsene mõju kõnealustele õigustele, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni peamistes inimõigustealastes konventsioonides, ELi aluslepingute
lahutamatuks osaks olevas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja Euroopa inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsioonis.
4. MÕJU EELARVELE
Ettepanekul puudub mõju liidu eelarvele.
ET 8 ET
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Käesoleva ettepanekuga ei nõuta rakenduskava ega järelevalve, hindamise ja aruandluse
korda.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikliga 1 tehakse CSDRi artikli 5 lõikesse 2 sihipärane muudatus, milles nõutakse, et artikli
5 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvate tehingute25 puhul peab kavandatud arvelduspäev olema
hiljemalt esimene tööpäev pärast kauplemise toimumist. Käesoleva ettepanekuga ei muudeta
artikli 5 lõike 2 kohaldamisala.
25
Artikli 5 lõike 2 kohaldamisalasse kuuluvad tehingud on tehingud artikli 5 lõikes 1 osutatud vabalt
võõrandatavate väärtpaberitega, mis tehakse kauplemiskohtades, välja arvatud määratud vastaspoolega
tehingud, mis tehakse kauplemiskohas, või tehingud, mis tehakse kahepoolselt, kuid millest siiski
teavitatakse kauplemiskohta, või esimene tehing, kui asjaomaste väärtpaberite kohta tuleb teha esmane
registrikanne.
ET 9 ET
2025/0022 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema arveldustsükliga liidus
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust26,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust27,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Määruse (EL) nr 909/201428 artikli 5 lõikega 2 reguleeritakse enamiku
kauplemiskohtades toimuvate vabalt võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate
tehingute arveldusperioodi. Kui teatavad erandid välja arvata, peab selliste tehingute
kavandatud arvelduspäev olema hiljemalt teine tööpäev pärast kauplemise toimumist.
Seda ajavahemikku nimetatakse „arveldustsükliks“. Nõuet, et arveldus peab toimuma
hiljemalt teisel tööpäeval pärast kauplemise toimumist, nimetatakse „T + 2
arveldustsükliks“ või lihtsalt „T+ 2 arvelduseks“.
(2) Vabalt võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate tehingute pikemad arveldusperioodid
suurendavad tehinguosaliste riske ning vähendavad ostjate ja müüjate võimalusi teha
muid tehinguid. Neil põhjustel on paljud kolmandate riikide jurisdiktsioonid läinud,
lähevad või kavatsevad üle minna arveldusperioodile, mis on üks tööpäev pärast
kauplemise toimumist (edaspidi „T + 1 arveldus“). Üldine üleminek lühematele
arveldusperioodidele tekitab siiski ebakõlasid liidu ja ülemaailmsete finantsturgude
vahel. Need ebakõlad suurenevad veelgi siis, kui T + 1 arveldusele läheb üle rohkem
riike, mis suurendab sellistest ebakõladest tulenevaid kulusid liidu turuosalistele.
(3) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jõudis 18. novembril 2024 avaldatud aruandes
Euroopa Liidus arveldustsükli lühendamise asjakohasuse kohta järeldusele, et liidus
arveldustsükli lühendamine T + 1-le vähendaks märkimisväärselt tururiske, eelkõige
26
ELT C….
27
ELT C …
28
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb
väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega
muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.8.2014,
lk 1).
ET 10 ET
seoses vastaspoole- ja volatiilsusriskidega, ning vabastaks kapitali, mida ei ole enam
vaja tagatisnõuete katmiseks. T+ 1 arveldus võimaldaks ka liidu kapitaliturgudel
pidada sammu muude ülemaailmsete turgude arenguga, kõrvaldades
arveldusperioodide praeguse ebakõlaga seotud kulud. Samuti aitaks see kaasa
korporatiivsete sündmuste standardite ja turutavade edasisele ühtlustamisele liidus
ning toetaks üldisemalt liidu kapitaliturgude konkurentsivõimet. Komisjon on nende
järeldustega nõus.
(4) Seepärast on asjakohane teha määrusesse (EL) nr 909/2014 sihipärane muudatus, et
lühendada praegust kohustuslikku arveldustsüklit ühele päevale pärast kauplemise
toimumist. Arveldustsükli selline lühendamine ei takistaks väärtpaberite
keskdepositooriumidel arveldamast tehinguid kauplemispäevaga samal kuupäeval, kui
see on tehnoloogiliselt võimalik.
(5) Seepärast tuleks määrust (EL) nr 909/2014 vastavalt muuta.
(6) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt minna liidus üle lühemale arveldustsüklile,
ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime
tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa
Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis
sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud
eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(7) Selleks et kõik asjaomased sidusrühmad oleksid piisavalt ette valmistatud ja
võimelised üle minema T + 1 arveldusele koordineeritult ja õigel ajal, tuleks käesoleva
määruse kohaldamise kuupäeva edasi lükata,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 909/2014 muutmine
Määruse (EL) nr 909/2014 artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Lõikes 1 osutatud vabalt võõrandatavate väärtpaberitega tehtavate tehingute
puhul, mis tehakse kauplemiskohtades, on kavandatud arvelduspäev hiljemalt
esimene pangapäev pärast kauplemise toimumist. Seda nõuet ei kohaldata
kauplemiskohtades tehtavate määratud vastaspoolega tehingute suhtes,
kahepoolselt tehtavate tehingute suhtes, millest siiski teavitatakse kauplemiskohta,
ja esimese tehingu suhtes, kui asjaomaste väärtpaberite kohta tuleb teha esmane
registrikanne artikli 3 lõike 2 kohaselt.“
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 11. oktoobrist 2027.
ET 11 ET
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 12 ET
10.03.2025
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema
arveldustsükliga liidus; COM(2025) 38
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
KOKi esitamise tähtpäev 26.03.2025
VV esitamise tähtpäev 03.04.2025
Subsidiaarsuse tähtpäev 09.04.2025
Ettepaneku selgitus: Põhivastutaja Rahandusministeerium
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju (RKKTS §
152¹ lg 1 p 2);
Sisukokkuvõte
Komisjon teeb ettepaneku kiirendada ELi väärtpaberite keskdepositooriumides
väärtpaberitega arveldamist. Selleks lühendatakse arveldustsüklit seniselt kahelt
maksimaalselt ühele tööpäevale pärast tehingupäeva. Komisjon teeb ettepaneku
määrata arveldustsüklile T + 1 ülemineku kuupäevaks 11. oktoober 2027.
Palju aastaid on arveldustsükli ülemaailmne standard olnud T + 2. Kuid viimastel aastatel
on rahvusvahelisel tasandil selgelt hoogustunud üleminek arveldustsüklile T + 1. 2024.
aasta oktoobri seisuga arveldatakse väärtpaberitehingud kapitaliturgudel, mis
moodustavad 60% üleilmsest turukapitalisatsioonist, sealhulgas Ameerika Ühendriikides,
Kanadas, Hiinas ja Indias, tsüklis T + 1. Muud rahvusvahelised kapitaliturud, nagu
Ühendkuningriik, Šveits, Jaapan ja Austraalia, on samuti lubanud või kaaluvad üleminekut
arveldustsüklile T + 1. Kui EL peatselt arveldustsüklile T + 1 üle ei lähe, suureneb ebakõla
suurimate kauplemiskohtadega Ameerika Ühendriikides, Euroopas ja Aasias. Ebakõla
tõttu on ELi turuosalistel raske kaubelda väärtpaberitega välisturgudel, mis on
arveldustsüklile T + 1 juba üle läinud.
Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei
Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Jah
Eesmärgid
Ettepaneku eesmärk on kõrvaldada ELi ja rahvusvaheliste arveldustsüklite vaheline
ebakõla proportsionaalsel, tulemuslikul ja tõhusal viisil.
Mõju ja sihtrühm
Mõju valdkonnad
Majandus
Ettevõtlus
Mõju sihtrühmale: Arveldustsükli lühendamine tagaks parema kooskõla ülemaailmsete
turgudega, muudaks protsessid kõigi piiriüleste turuosaliste jaoks märkimisväärselt
sujuvamaks ning vähendaks riske ja kulusid seoses väärtpaberitega, mis on noteeritud
või millega kaubeldakse samaaegselt T + 1 arveldusega jurisdiktsioonides ja ELis.
Üleminek kiiremale arveldustsüklile võib parandada ELi kapitaliturgude
konkurentsivõimet ja atraktiivsust ning toetada hoiuste ja investeeringute liitu, vältides
turu edasist killustumist. Keskpikas perspektiivis toob see komisjoni hinnangul suurt kasu
paljudele sidusrühmadele (investorid, nt fondivalitsejad ja jaeinvestorid, ning äriühingud
ja turutaristud).
Kaasamine
Kaasata mõjutatud huvigruppe sh Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Nasdaq CSD SE Eesti
filiaal jt
2
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 6.1.1/25-0056 - COM(2025) 38 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema arveldustsükliga liidus
Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 11.03.2025 resolutsioonile.
Osapooled: Rahandusministeerium
Tähtaeg: 24.03.2025 00:00
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6dde1d0b-450e-4d13-adf7-aa1bf7ef5e03
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6dde1d0b-450e-4d13-adf7-aa1bf7ef5e03?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/25-00431
Resolutsiooni teema: ELi väärtpaberite arveldustsükli lühendamine
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi
Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse
eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse
määrust (EL) nr 909/2014 seoses lühema arveldustsükliga liidus, COM(2025) 38.
EISi toimiku nr: 25-0056
Tähtaeg: 24.03.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 03.04.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (26.03.2025) EL koordinatsioonikogus.
Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 24.03.2025.
Kinnitaja: Nele Grünberg, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 11.03.2025
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201