Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine

Kooskõlastamiseks: 11.03.2025 nr 8-2/25/1167 Rahandusministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorralduse ettepanek 3. Haridus- ja teadusministri määruse kehtetuks tunnistamine 4. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimääruse eelnõu 5. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimääruse muutmise seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli hoolekogu ja õpilasesindus Maarjamaa Hariduskolleegiumi hoolekogu ja õpilasesindus Madli Purge 735 4091 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 07.03.2025 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punkti 29 alapunkti 1 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 2 punkti 2 alusel: 1. Korraldan 1. juulist 2025. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused – Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi. Ümberkorralduse tulemusel Maarjamaa Hariduskolleegium liidetakse Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooliga, liidetav kool lõpetab tegevuse ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool jätkab tegevust. Ümberkorraldamise vajadus ja täpsem põhjendus on esitatud käesoleva otsuse lisas 1 Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamise ettepanekus. 2. Moodustan punktis 1 nimetatud kooli ümberkorraldamiseks komisjoni järgmises koosseisus: Priit Valk - komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja -varade osakonna juhataja; Indrek Riisaar - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht; Kerttu Ilvesmets - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna nõunik; Jürgen Rakaselg - Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juht; Madli Purge - Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert; Kristel Mägi - Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna eelarve peaekspert; Kristin Hollo - Maarjamaa Hariduskolleegiumi direktor; Veikko Annok - Maarjamaa Hariduskolleegiumi finantsjuht; Erle Kuusik - Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli direktor; Andra Hallang-Raidma - Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli juhiabi. 3. Määran komisjoni ülesanneteks korraldada Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“. 4. Ümberkorraldatava Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi 2025. a eelarve kasutamisel ja planeerimisel arvestada nii kooli pidajal  kui ka kooli direktoritel, et eraldi tegutseva koolina lõpetab Maarjamaa Hariduskolleegium tegevuse 30. juunil 2025. a. 5. Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide ja varade osakonnal teavitada ümberkorraldamisotsusest ümberkorraldatavaid koole ja direktoreid, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 6. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamise ettepanek Austatud haridus- ja teadusminister Käesolevaga esitan Teile ettepaneku korraldada ümber Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool ja Maarjamaa Hariduskolleegium nii, et Maarjamaa Hariduskolleegium liidetakse Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooliga 1. juuli 2025. a seisuga. Maarjamaa Hariduskolleegium (edaspidi MHK) lõpetab tegutsemise. Kooli nimeks jääb pärast liitmist Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool (edaspidi TKPV). Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamise kirjeldus ja põhjendus MHK on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatav põhikool suure abivajadusega psüühikahäiretega ja käitumisprobleemidega lastele. Kooli võetakse vastu õpilasi, kellele on vaja kohaldada kinnise lasteasutuse teenust. Õpilasi üldjuhul 12. eluaastast kuni 17. eluaasta vanuseni, suunatakse kooli kohtuotsuse või -määruse alusel. Alates 2014. a korraldab kool haiglaõpet Lõuna-Eesti piirkonnas. Koolil on 2 õppekohta: Emajõe Õppekeskus (Kastre vald) ja Valgejõe Õppekeskus (Tapa vald). Maarjamaa Hariduskolleegiumis on 10. novembri 2024. a seisuga 46 õpilast (Emajõe õppekohas 22 ja Valgejõe õppekohas 26) ning 209 töötajat (Emajõe õppekohas 114, sh 10 haiglaõpetajat ja Valgejõe õppekohas 95). TKPV-s õpivad psüühikahäiretega lapsed põhikooli riikliku õppekava alusel. Koolis tegutsevad ühe kuni kuue liikmelised klassid ja õpirühmad, mis on moodustatud lähtuvalt õpilaste eelnevast kooliteest, võimetest ja vajadustest. Alates 2014. aastast viib kool läbi haiglaõpet haiglaravil olevatele õpilastele Tallinnas (PERH-is ja Tallinna Lastehaiglas, sh Laste Vaimse Tervise Keskuses) ja vajadusel Pärnus. TKPV-s on 10. novembri 2024. a seisuga 73 õpilast ja 69 töötajat, sh 6 haiglaõpetajat. 1. juulil 2025. a viiakse MHK-s osutatav kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) haldusalast Sotsiaalministeeriumi (SOM) haldusalasse. Ümberkorraldamise eesmärk on viia hoolekandelise teenuse korraldamine, juhtimine, arendamine ja eelarve planeerimine terviklikult ühe, teemat sisuliselt korraldava ministeeriumi valitsemisalasse. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS § 1301 lõige 2) järgi on KLATi eesmärk toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Sisuliselt tähendab muudatus seda, et alates 1. juulist 2025. a muutub teenuse osutaja juriidiline vastutus ja teenuse osutamise võtab üle AS Hoolekandeteenused. Varem osutas teenust riigikoolina HTMi haldusalas olev MHK. See aga tähendab, et HTMile jääb MHK õppeasutuse osa, mis on mahult väga väike ning mida ei ole mõistlik eraldi asutusena pidada ning seetõttu liidetakse kool juriidiliselt TKPV-ga, et vähendada kooli bürokraatiat, asjaajamist ning juhtimiskulusid. Koolide ühendamise praktika Õpilaste arvu kahanemine on tekitanud kogu riigis, eriti kiiresti kahanevates piirkondades, vajaduse koole ühendada või viia ühise juhtimise alla. Koolide ühendamist ja ühise juhtimise alla viimist on soovitanud ka OECD oma soovitustes Eestile (OECD, 2021. Shrinking smartly in Estonia. Preparing regions for demographic change. OECD Rural Studies) ning seda on tänaseks järginud juba paljud kohalikud omavalitused (näiteks Põlva vald, Põltsamaa vald, Valga vald, Võru vald, Setomaa vald ja samasuguseid toimemudeleid kasutavad ka erakoolide pidajad (Tartu Erakool). Ka riigikoolides on mitmes asupaigas tegutsemine või ühendjuhtimine tavapärane praktika. Näitena saab tuua Maarjamaa Hariduskolleegiumi enda eraldiseisvad õppekohad (Tapal ja Kaagveres, haiglaõpe Tartus ja Viljandis), Kiviõli Riigikooli, Ida-Viru Kutsehariduskeskuse, Järvamaa Kutsehariduskeskuse, Valga-Jaanikese Kooli ja Urvaste Kooli, Narva Eesti Gümnaasiumi, Narva Eesti Põhikooli ja Narva Vanalinna Põhikooli. Ülaltoodud näidetest lähtuvalt saab väita, et koolide ühendamine on Eesti haridusmaastikul levinud praktika. Liitmise peamised eesmärgid Seoses sotsiaalhoolekande seaduse jõustuva muudatuse ja sellest tuleneva praktika muutmisega läheb alates 01.07.2025 MHK kinnise lasteasutuse teenuse osutamine üle AS-ile Hoolekandeteenused ning MHK jääb osutama vaid haridusteenust. Kuna vaid haridusteenuse osutamine eraldi õppeasutuses ei ole HTMi hinnangul otstarbekas, siis plaanib HTM liita MHK kooliosa TKPVga, kellel on samuti suured kogemused psüühika- ja käitumishäiretega laste õpetamisel ning haiglaõppe korraldamisel. Ühendkool võimaldab koondada kahe kooli kompetentsid ning oskusteabe, et moodustada kompleksne õppeasutus psüühikahäiretega lastele ning nendega töötavatele spetsialistidele. Mõlema kooli spetsialistidest koosnev meeskond võimaldab osutada kvaliteetset nõustamisteenust psüühikahäirega tavakoolide õpilastele üle Eesti. Koolide liitmisel väheneb eraldiseisvate koolide bürokraatia ja asjaajamise maht. Koolide eelarved ja ümberkorraldamise rahaline mõju Koolide juriidiline liitmine 2025. aastal ei mõjuta kooli eelarvet ja ümberkorraldamise tulemusena tänasega võrreldes kulude baas ei kasva. Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli 2025 a. eelarve Ümberkorralduse mõju koolide töötajatele ja õpilastele Koolide juriidilise liitmise otsus ei mõjuta töötajate töölepingutes fikseeritud töötingimusi ning ei too kaasa koondamisi. Kõik töötajad jätkavad senist tööd kokkulepitud tingimustel, välja arvatud MHK direktor, kelle ametikoht koondatakse. Töölepingu võimalikud muudatused lepitakse vajaduse tekkimisel töötajatega individuaalselt kokku. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli direktor jätkab liitmise järgselt ühendkooli juhina. Kuna muudatuse vajadus tuleneb sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest, siis koolide juriidiline liitmine ei mõjuta õpilaste õppimisvõimalusi. Kõik tänased õpilased saavad jätkata õpinguid samade õpetajatega, samades klassikomplektides ning samades hoonetes ning peale liitmist toimub vastuvõtt kooli KLAT osutamise kohtades tänasega sarnastel alustel. Kaasamisprotsess Ümberkorraldamisega seoses on toimunud mitmed kohtumised ja arutelud ümberkorraldatavate koolide direktoritega alates 2024. aasta jaanuarist. Direktorid on pidanud koolide meeskondadega erinevaid arutelusid ning esitanud meile arutelude tulemusena ettepanekuid, mida on arvestatud käesoleva ümberkorralduse ettevalmistamisel. ✓ 15.01.2024. a esmane arutelu TKPV direktoriga; ✓ 17.01. ja 23.01.2024. a esmased arutelud ümberkorraldatavate riigi HEV-koolide direktoritega; ✓ 31.01.2024. a HEV-koolide infotund; ✓ 17.04.2024. a ümberkorralduste arutelu riigi HEV-koolide kevadseminaril; ✓ 13.09.2024. a arutelu MHK direktoriga; ✓ 30.10.2024. a jätkuarutelu MHK ja TKPV direktoritega; ✓ 04.02.2025. a TKPV hoolekoguga kohtumine; ✓ 25.02.2025. a MHK Valgejõe töötajatega kohtumine; ✓ 26.02.2025. a MHK Emajõe töötajatega kohtumine. MHK poolt osutatava kinnise lasteasutuse teenuse üleandmiseks Sotsiaalministeeriu mi haldusalasse moodustati 2023. a sügisel eraldi töörühm, millel on temaatilised alatöörühmad ning mille juhtrühm kohtub kord kuus. Kõik kooliga seotud ja kavandatud muudatused on räägitud läbi seotud osapooltega, sh Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja AS-i Hoolekandeteenused esindajatega. Selleks, et ümberkorraldamise muudatusi veelgi paremini kavandada ja ellu viia, kohtutakse ühendatavate koolide hoolekogudega, õpilasesindustega ja töötajatega, et kuulata ära nende arvamus, vahetada informatsiooni ja arutada läbi ümberkorraldamisega kaasnevad muudatused. Kavandatavate kohtumiste ajakava: ✓ märts 2025. a koolide hoolekogude ja õpilasesinduste arvamuse küsimine. Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi liitmine ei too kaasa muudatusi seadustes. Maarjamaa Hariduskolleegiumi põhimäärus tunnistatakse kehtetuks ning Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli hetkel kehtivat põhimäärust muudetakse. Põhimääruse kehtetuks tunnistamise eelnõu on lisatud käesolevale ettepanekule Lisa 2. Ümberkorraldamise kuupäev Ümberkorraldatud kool alustab tegevust 1. juulil 2025. a. Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine Ümberkorraldamisettepanek esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi hoolekogule ja õpilasesindusele. Kristi Vinter-Nemvalts Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 49 kehtetuks tunnistamine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määrus nr 49 „Maarjamaa Hariduskolleegiumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 50 „Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 50 „Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus“ muutmine Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruses nr 50 „Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskohad Kooli asukoht ja tegutsemiskohad on: 1) Tallinn, Harju maakond; 2) Kastre vald, Tartu maakond; 3) Tapa vald, Lääne- Viru maakond.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kinnise lasteasutuse teenusel viibivate õpilaste õppekeeleks võib olla eesti keelest erinev keel, kui teenusele saabuja on õppinud eelnevalt ainult muus keeles. Eesti keelest erinevat keelt kasutatakse vajadusel, kuid mitte kauem kui kõikide koolide eesti keelsele õppele üleminekuni.“; 3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kättesaadavus“ tekstiosaga „käesoleva määruse § 3 punktis 1 asuvas tegevuskohas õppivatele õpilastele.“; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kool tagab põhihariduse omandamise võimaluse käesoleva määruse § 3 punktides 2 ja 3 toodud asukohtades kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele teenusel viibimise ajal.“; 5) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õpingute alusdokumendiks on „Põhikooli riiklik õppekava“ ja kinnise lasteasutuse teenusel viibijate osas ka „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ alusel koostatud kooli õppekava.“; 6) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva määruse § 3 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuskohtades kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele viiakse läbi õpet põhikooli riikliku õppekava järgi ja lihtsustatud õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi.“; 7) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kool ei paku üldjuhul õppekavaväliseid tegevusi kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele korraldatud õppes.“; 8) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Koolil on käesoleva määruse § 3 punktis 1 nimetatud tegevuskoha õppijatele õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus.“; 9) paragrahvi 15 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) käesoleva määruse § 3 punkti 1 asukoha õpilaste puhul võtta osa õppekavavälistest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas;“; 10) paragrahvi 15 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 30. septembri 2011. a määruse nr 50 „Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärus” muutmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg (735 0232; [email protected]), riigikoolide ja varade osakonna riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert Madli Purge (735 4091; [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Merilin Vipper (735 1445; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse seni kehtivat Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli põhimäärust. Põhimäärust muudetakse selleks, et viia see kooskõlla haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine“. Enamus põhimääruse muudatusi on tingitud koolide liitmisest. Liitmise järgselt hakkab Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool pakkuma põhiharidust kinnise lasteasutuse teenusel olevatele õpilastele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse paragrahvi 3 sõnastust. Põhimäärusesse lisatakse kaks tegevuskohta, kus hetkel osutatakse kinnise lasteasutuse teenust ning kus on seni tegutsenud ka Maarjamaa Hariduskolleegium. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 5 lõikega 3. Kinnise lasteasutuse teenusele saabuvad alaealised seoses endale või teistele ohtliku käitumisega. Sageli on taustategurite hulgas pikemaajalised eemalviibimised koolist ja olulised õpilüngad. Kuna teenusel viibitakse reeglina ühe aasta, harva kaks aastat ning väga harva kolm ja enam aastat, saab õpe toimuda vaid sellisel viisil, mis sobitud õpilase varasema õpiteekonnaga ning annab talle võimaluse sujuvalt liituda elukohajärgse kooli õppega. Seega võib tekkida vajadus õpetada õpilast nt vene keeles, sest ta pole pikemal perioodil koolis viibinud, kuigi tema eale vastav klass on juba läinud eesti keelsele õppele üle. Samuti on tõenäoline olukord, kus õpilane peab naasma elukohajärgsesse kooli sellisesse klassi, kes veel pole läinud üle eesti keelsele õppele. Põhimääruse muudatusega antakse koolile võimalus valida õppekeel paindlikult õpilase tegelikku toimetulekuvõimet ja ühiskonna naasmise perspektiivi arvestades. See aga ei tähenda, et koolil oleks volitust õppekeelena kasutada vene keelt peale eesti keelsele õppele ülemineku lõplikku tähtaega. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 6 lõiget 2 pärast sõna „kättesaadavus“ tekstiosaga „käesoleva määruse § 3 punktis 1 asuvas tegevuskohas õppivatele õpilastele“ ning eelnõu paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 6 lõikega 3. Rehabilitatsioonilised tegevused tagatakse kooli poolt tavapärase põhikooli vormis õppivatele õpilastele, kuid see ei laiene kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele. Muudatus on tehtud põhjusel, et kinnise lasteasutuse teenus on olemuselt äärmiselt intensiivne ja kõikehõlmav hoolekandeline teenus, milles sisalduvad osised katavad enamat kui rehabilitatsiooniteenused ning selle teenuse sisuline tagamine ja vajalikud finantsid tagatakse kinnise lasteasutuse teenuse osutajale. Eelnõu paragrahvi 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse paragrahvi 7 lõigete 2 ja 4 sõnastust. Muudatus tuleneb asjaolust, et Maarjamaa Hariduskolleegium on kinnise lasteasutuse teenusel viibijate õppes kasutanud põhikooli lihtsusatud õppekava lihtsustatud tasemel. Muudatusega ei laiendata Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli sihtrühma lihtsustatud õppekava õppijatega, kuid tagatakse sellisel õppekaval õppijate õpe kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 10 lõiget 2 teise lausega. Muudatuse aluseks on kinnise lasteasutuse teenuse sisust tulenev vastutuse piiritlemine kooli ja teenuse osutaja vahel. Teenusel viibijate ööpäevaringne päevakava on ehitatud üles konkreetse õpilase arengulistest vajadustest lähtuvalt ning selle raames pakutakse tervet rida tegevusi, mis tavapäraselt võiks olla ka õppekavavälise hõivatuse tagamisega sarnased. Üldjuhul on kooli poolt õpekavaväliste tegevuste pakkumise eesmärgiks vabaaja sisustamine ning õppekava omandamist toetavate tegevuste korraldamine. Kinnise lasteasutuse teenuse sees on nimetatud tegevused planeeritud ning tegevuste toetavad seosed kooli õppekavas pakutavaga räägitakse läbi teenuse osutaja ja kooli vahel. Samas ei panda koolile kohustust neid tegevusi teenusel viibijatele pakkuda. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse paragrahvi 11 lõige 1 sõnastust. Muudatus tuleneb kinnise lasteasutuse teenuse olemusest, kus teenuse vältimatuks osaks on elamine kontrollitud keskkonnas. Õpilaskodu on seevastu täiendav toetav meede vaid tavapärases põhikoolis õppijatele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse paragrahvi 15 punkti 3. Muudatusega piiritletakse õpilase õigusi osaleda õppekavavälises tegevuses ning õigus jäetakse vaid tavapärases põhikooli osas õppijatele, kuid eelnevalt toodud põhjustel ei laiene see kinnise lasteasutuse teenusel viibijatele. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 10 tunnistatakse paragrahvi 15 punkt 10 kehtetuks. Õpilaskodu on olemuselt hoolekandeline toetav meede, mille peamiseks eesmärgiks on statsionaarses vormis õpilase toetamine õppetöövälisel ajal. Seda võimaldatakse ka täna mitte õpilase absoluutse õigusena vaid nii nagu kõikide teiste toetavate meetmetega pigem vajaduspõhiselt. Õpilaskodu kui organiseeritud majutusteenuse kasutamine peab olema sisuliselt põhjendatud ning seda peaks rakendama lühimaks vajalikuks ajaks. Selle rakendamise vajaduse otsustab kooli direktor koolis kehtestatud korras reguleeritult ning põhimääruses selle kasutamise õpilase õigusena reguleerimine pole asjakohane. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga seotud valdkonda Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad eelkõige järgmisi sihtgruppe: 1) Õpilased – koolide juriidiline liitmine ei mõjuta õpilaste õppimisvõimalusi. Kõik tänased õpilased saavad jätkata õpinguid samade õpetajatega, samades klassikomplektides ning samades hoonetes. Muutub vaid see, et liitmise järgselt moodustatud kool võimaldab koondada kahe kooli kompetentsid ning oskusteabe, et moodustada kompleksne õppeasutus psüühikahäiretega lastele. Mõlema kooli spetsialistidest koosnev meeskond võimaldab osutada kvaliteetset nõustamisteenust psüühikahäirega tavakoolide õpilastele üle Eesti. 2) Koolitöötajad – koolide juriidilise liitmise otsus ei mõjuta töötajate töölepingutes fikseeritud töötingimusi ning ei too kaasa koondamisi. Kõik töötajad jätkavad senist tööd kokkulepitud tingimustel. Liitmise järgselt saavad töötajad keskenduda senisest rohkem õppe- ja kasvatustööle, sest väheneb eraldiseisvate koolidega kaasnev bürokraatia ja asjaajamise maht. Töölepingu võimalikud muudatused lepitakse vajaduse tekkimisel töötajatega individuaalselt kokku. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud kaetakse riigieelarve seaduses Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kuludes riigikoolidele ettenähtud vahenditest. Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli 2025 a. eelarve Toodud numbrid sisaldavad endas liidetavate koolide 2025. aasta eelarvelisi numbreid. Peale koolide liitmist (alates 1. juuli 2025. a) toimub kahe liidetava kooli eelarve jääkide liitmine üheks uue kooli eelarveks. Muudatuse tulemusena koolide 2025. aasta eelarve ei suurene. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Põhimääruse muutmise eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Priit Valk riigikoolide ja varade osakonna juhataja EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0258 - Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli ja Maarjamaa Hariduskolleegiumi ümberkorraldamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.03.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e78c5ba7-f163-41ba-890e-7f80b5d30d2e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e78c5ba7-f163-41ba-890e-7f80b5d30d2e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main