R ahandusministeerium Teie 1 7 .0 1 .2025
[email protected] Meie 1 3 .0 3 .2025 nr 4/ 46
[email protected] Arvamuse esitamine riigihangete seaduse lihtsustamise ettepanekute kohta Lugupeetud Jürgen Ligi ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Rahandusministeeriumi tellimusel Advokaadibüroo TGS Baltic poolt tehtud riigihangete seaduse lihtsustamise analüüsi s toodud ettepanekule nr 12 , mis näeb ette plaani muuta vabatahtlike kõrvaldamisaluste kontrollimine vabatahtlikuks . Viisime ettevõtjate seas läbi küsitluse ning ettevõtjatelt saadud tagasisidest lähtudes e sitame oma ettepaneku d nii ettepanekule 12 kui ka osade teiste analüüsis toodud ettepanekute kohta . L isaks esitame mõned ettepanekud probleemide kohta, millega on meie poole ettevõtjad korduvalt pöördunud. Toetame eesmärki muuta riigihangete seadus ja hangete protsess osapooltele arusaadavamaks ja lihtsamaks . Järgnevalt esitame meie seisukohad ja ettepanekud: Kaubanduskoda ei saa hetkel toetada ettepanekut, mi s näeb ette muuta riigihangete seaduse § 95 lg 4 toodud hankija õigust vabatahtlike kõrvaldamise aluste ilmnemisel pakkuja või taotleja kõrvalda misele lisaks a nda hankijale õigus otsustada, kas üldse ja milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kontrollida (ettepanek 12) . Nimelt leiame, et reeglid peavad olema läbipaistvad ja võrdsed . Tunneme muret, et selle muudatusega või dakse hankemenetluses suurendada riski, millega an takse varjatult konkurentsieelis ebaausatele ettevõtjatele, kui hankija tegelikult ei kohalda vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid üldse . Me ei toeta ettepanekut, mi lle kohaselt on hankijal võimalus kontrollida vaid majanduslikult soodsaima pakkumuse vastavust, kui pakkumusi hinnatakse üksnes maksumuse alusel (ettepanek 1). Kaubanduskojale tagasisidet andnud ettevõtetest on enamik sellele ettepanekule vastu. P robleemina nä hakse võimalikku pakkujate õiguskaitse vähenemist . Nimelt, kui muudatuse tulemusena nt 5 pakkumuse puhul hankija hindab hinna järgi 1. kohal asuva pakkumuse sisu vastavust , siis nt 3. kohal olev pakkuja ilmselt ei esita vaidlustust selles osas, et hankija on valesti 1. kohal oleva pakkumuse vastavaks tunnistanud, ku na ta ei tea, kas 2. kohal olev pakkumus on vastav. Koja liikmete seas läbi viidud küsitlusest tulenes, et ettevõtjad ei toeta ettepaneku t , mis näeb ette v õimaldada kohaldada alla rahvusvahelise piirmäära lihthankemenetluse korda (ettepanek 10 ), sest selle lahendusega väheneb hankemenetluse läbipaistvus . Enamik ettevõtjatest, kes meie küsitlusele vastasid, e i toeta ettepanekut k aotada riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) kohustusliku kohtueelse menetluse organina (ettepanek 31) , sest VAKO menetlus on kõigile pooltele kiirem ja odavam . Samas näeme, et osadele ettevõtjatele tekitab kahtlusi VAKO erapooletus, kuna tegemist ei ole kohtuga, vaid Rahandusministeeriumi alluvuses oleva organiga, mille liikmed ei ole kohtunikud . Mistõttu näeme vajadust VAKO tegevust täiendavalt analüüsid a ja regulatsiooni muuta viisil, et säiliks kiire ja soodsam vaidlustusmenetlus ning oleks tagatud erapooletus. Koja liikmete seas läbi viidud küsitlusest tuleneb, et ettevõtted toeta vad ettepanekut t õsta lihthanke ja riigihanke piirmäärasid (ettepanek 9) . Piirmäärade tõstmise puhul nähakse positiivsena, et see loob võimaluse han kijal kehtestada alusdokumentides tingimusi kestlikema materjalide kasutamiseks, mis aitab kaasa laialdasemale kestlike materjalide kasutusele. Ettevõtjad ei ole ühesel seisukohal selles osas, kas piirmäärasid tõsta inflatsiooni võrra või rohkem või mingi kindla protsendi võrra. Lisaks t oetame ettepanekut võimaldada hankijal anda ettevõtjale ainult üks võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks (ettepanek 16) . Kaubanduskoja poole on mitmed ettevõtjad ka pöördunud seoses sellega, et miks saab maksuvõlgnevuse s ettevõtja hangetel osaleda või miks ei ole maksuvõlgnevusel piirmäära , mille ületamisel ei saa pakkumust esitada . Ettevõtjad näevad, et maksuvõlaga ettevõtja ei oska planeerida oma ettevõtte tegevusi . Hoolas ja kohustusi täitev ettevõte ei vaja lisavõimalusi kohustuste täitmiseks, kuna need on ette teada. Lisavõimaluste mitmekordne andmine o n ebaõiglane kohustusi eeskujulikult täitvate ettevõtete suhtes. Koja liikmete seas läbi viidud küsitlusest tuleneb, et enamik t oeta vad ettepanekut v õimaldada hankijal enamates olukordades esitada hankelepingu täitjale lisatellimus (ettepanek 23) . Nõustume, et e ttevõtja vahetamine ei pea olema võimatu, et tellida hanke võitnud pakkujalt lisa tellimusi, mida on öelnud ka kohus . K ui hanke võitnud ettevõtja teeb k valiteet s e t töö d ning projekti erinevate pakkujate vahel jagamine on keeruline ja ebamõistlik , siis see ongi järgmiste tellimuste eelduseks , mida seadus võiks toetada. Kaubanduskoja poole on pöördunud mitmed ettevõtted murega, et hetkel annab riigihangete seadus hankijale võimaluse, et ta ei pea hindama pakkumuste maksumusi igal juhul ilma käibemaksuta. Seega, kui riigihankele esitavad pakkumused käibemaksukohustuslane ja pakkuja, kes ei ole käibemaksukohustuslane, saab hankija riigihanke alusdokumentides määrata, et käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust võrreldakse koos käibemaksuga ja mittekäibemak suk ohustuslasest pakkuja pakkumust ilma käibemaksuta ning tema pakkumusele käibemaksu kunstlikult ei lisata. Meie küsitlusele vastanud ettevõtja d leid sid et riigihangete seadust peab muutma selliselt, et käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust peab hindama ilma käibemaksuta, kui pakkumuse esitavad käibemaksukohustuslane ja mittekäibemaksukohustuslane . Käibemaksukohustuslase ja mittekäibemaksukohustuslase pakkumuste erinevalt hindamine tekitab pakkujate vahel suurt ebavõrdsust , sest käibemaksukohustuslasest ettevõte ei suuda pakkuda nii soodsat hinda pakkumuses koos käibemaksuga, kui mittekäibemaksukohustuslane. Näiteks võib selline olukord tekkida koolitusteenuse osutamise leidmise hangetes . Seejuures võib k äibemaksukohustus tekkida ka sellel ettevõttel, ke llel seda ei olnud pakkumise esitamise ajal. Lisaks, k ui suureneb käibemaks umäär tööde teostamise ajal , siis ilma käibemaksuta pakkumiste puhul ei teki probleemi lisanduva k äibemaksu osas , sest kõik pakkumused hinnatakse ühte moodi . Märgime, et riigihangetes ei hinnata üh egi teise riikliku maksu suurust , mida ettevõtjad peavad tasuma. Seega võiks jätta hindamisest välja ka käibemaksu. Eeltoodust teeme ettepaneku muuta riigihangete seadust selliselt, et teenuste osutamise hangete puhul käibemaksukohustuslasest pakkuja pakkumust peab hindama ilma käibemaksuta, kui pakkumuse esitavad käibemaksukohustuslane ja mittekäibemaksukohustuslane. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja seisukohti ja ettepanekuid arvesse võtta. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Ann Raun
[email protected] 6040071
Saatja: "Ann Raun" <
[email protected]>
Saaja: "RAM Info", "Madina Talu"
Teema: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside riigihangete seaduse lihtsustamise ettepanekutele
Kuupäev: 2025-03-14 10:10
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere.
Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tagasiside riigihangete seaduse
lihtsustamise ettepanekutele.
Heade soovidega
Ann RaunJurist
<tel:+372%20604%200071> +372 604 0071
Eesti Kaubandus‑Tööstuskoda