Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Endla 13 10122, Tallinn 18.03.25. a, Tallinn Hanke viitenumber: 287982 Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikoodiga 10346917 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Järve tn 37, 11314 [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikoodiga 70001490 Valge tn 4, Tallinn Hankija esindaja: Hankeüksuse juhataja Ege Stiina Järvmägi [email protected] Transpordiameti vastus Tänavapuhastuse AS 17.03.25. a esitatud vaidlustusele Transpordiameti avatud hankemenetlusega riigihankes „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030“ TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustaja hankemenetluse peatamise taotlus rahuldamata. 2. Jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 3. Jätta vaidlustaja menetluskulud vaidlustaja endi kanda. 4. Lahendada asi kirjalikus menetluses. I Asjaolud ja senine menetluskäik 1. Transpordiamet (edaspidi hankija) viib läbi avatud hankemenetlust „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2025-2030" (viitenumber 287982) (edaspidi hange). 2. 19.02.2025 avaldatud ehk viimase hanketeate kohaselt on Hankes pakkumuste esitamise tähtpäevaks 24.03.2025 kl 13:00. 3. 10.12.2024 avaldas hankija riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh muutis RHAD-i viimati 10.03.2025 ja 12.03.2025. 4. Vaidlustaja registreerus vaidlusaluse hanke juurde 13.03.2025. 5. Vaidlustaja esitas 14.03.2025 vaidlustuse VAKO-sse, mille dokumente täiendas 17.03.2025. 6. VAKO edastas hankijale vaidlustuse teate 17.03.2025, millega andis seisukoha esitamiseks hankemenetluse peatamise taotluse kohta tähtaja 18.03.2025 ja kirjaliku vastuse esitamiseks vaidlustuse kohta tähtaja hiljemalt 20.03.2025. 7. Käesolevaga esitab hankija seisukoha nii menetluse peatamise ja vastuse vaidlustuse osas 18.03.2025, mistõttu on nii seisukoht menetlemise peatamise osas, kui ka vastus vaidlustuse osas esitatud tähtaegselt. II Hankija õiguslikud põhjendused ja seisukohad vaidlustuse osas - Vaidlustaja ilmseks eesmärgiks on (paha)tahtlikult nurjata vaidlusalune hankemenetlus 8. Hankija on seisukohal ja juhib VAKO tähelepanu, et vaidlustaja eesmärgiks on (paha-) tahtlik viivitamine vaidlusaluse riigihankemenetlusega lootuses, et tänase menetluse ajakriitilisusest tuleneva nurjumise läbi on EKT Teed OÜ-l sellest tulenevalt võimalik kuidagi jätkata lepingu täitmist (kuid mille pikendamise võimalust EKT Teed OÜ kehtiv hooldeleping ei sisalda). 9. Esmalt peab hankija oluliseks ja vajalikuks välja tuua, et Tänavapuhastuse ASi (vt lisa 1) omanik ja juhtorgani liige Vello Kink ning EKT Teed OÜ (registrikoodiga 12709519, vt lisa 2) ja Eesti Keskkonnateenused ASi (registrikoodiga 10277820) omanik ja juhtorgani liige Argo Luude on omavahel seotud isikud ning neile on varasemalt esitatud erinevaid süüdistusi konkurentsikuritegudes ning sh mõistetud süüdi konkurentsikuriteos (vt nt Harju Maakohtu lahend nr 1-09-14027, artikleid: Firmasid süüdistati kokkumängus, Maffias oleks asi lihtne, mehed lõpetaksid karjääris, Riigikokku pürgijate seas on viis kriminaalkorras karistatut 18.03.2025 jt). 10. Seda ilmestab lisaks asjaolu, et vaidlustaja on end vahetult peale EKT Teed OÜ-ga pooleliolevas vaidluses haldusasjas nr 3-25-497 pärast EÕK kohaldamise tühistamise jõustunud kohtumäärust Tallinna Ringkonnakohtu poolt (vt lisa 3) vaidlusaluse hanke juurde registreerinud (vt kuvatõmmis 1), s.o 13.03.2025. Sealjuures teiste hooldepiirkonna käimasolevate hangete (s.o Järva hooldehankele viitenumbriga 283786 ja Valga hooldehankele viitenumbriga 284013 juurde ta end huvitatud isikuna registreerinud ei ole). Kuvatõmmis 1 11. Sellest tulenevalt on täielikult arusaamatu vaidlustaja etteheide, et /…/ „Vaidlustaja on ühtlasi seisukohal, et hankija on RHAD-i muutmisel rikkunud ka RHS § 82 lg-t 1, kuna on muutnud 10.03.2025 ja 12.03.2025 RHAD-i, aga ei ole pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega.“ Kõnealuste dokumentide muutmistel ei olnud vaidlustaja isegi vaidlusaluse hanke juurde end registreerinud, mis näitab, et tal on puudunud reaalne huvi riigihankes osalemise vastu, mistõttu on mistahes vaidlustaja esitatud väited demagoogilised. Seega sellekohased vaidlustaja seisukohad on esitatud ilmselgelt põhjendamatult, ning millest tulenevalt on küsitav ka tema kaebeõigus antud muudatuste osas. - RHAD-is 10.03.2025 ja 12.03.2025 tehtud muudatused ei ole sisulised ja on RHS § 82 lg 2 kohased ning seega ei ole tegemist RHS § 82 lg 1 olukorraga (millest tulenevalt hankija oleks pidanud pikendama pakkumuste esitamise tähtaega), ning mistõttu ei esine alust RHS § 195 lg 10 kohaldamiseks 10.03.2025 kululoendi muudatus 12. Vaidlustaja heidab ette, et 10.03.2025 muudetud RHAD-i tingimused on vastuolus teiste RHAD-i dokumentidega ja ei võimalda tal pakkumust esitada. Hankija sellega ei nõustu. 10.03.2025 muudatuse puhul täpsustas hankija tavahoolde osa kululoendis lisades "tavahoole" vahekokkuvõtte reale nimetuse "suvehoole“, mitte ei muutnud alusdokumente sisuliselt. 13. Vaidlustaja, kui vastavas valdkonnas tegutsev eeldatavat kompetentsust omav oma ala professionaal, peaks arusaadavalt mõistma „tavahoolde“ sisulist tähendab. Juhul, kui see on tõesti mõistmatu definitsioon tema jaoks, siis aitab sellistes olukordades lepingu tingimuste tõlgendamisel dokumentide tähtsusjärjekord (vt lisa 4 - RHAD HD II lepingu projekti punkt 4.4), mis juhul tuleb mistahes arusaamatuste/vastuolude/tõlgenduste korral alati lähtuda dokumendist, mis on tähtsam. Seega on asjakohane juhinduda tehnilisest kirjeldusest sätestatust, kui üksnes kululoendist tõlgendusi otsida. Vaidlusaluse riigihanke korrashoiutööde tehniline kirjeldus (vt lisa 4 - RHAD HD II lepingu projekti lisa 2 (tehniline kirjeldus) p 1 (tavahoolde) sisu) täpsustab ja täiendab  nõudeid ning kirjeldab selgelt, milliste korrashoiutöödega kehtestatud nõuded saavutada. Tehnilise kirjelduse p-s 1 on selgelt ja üheselt arusaadavalt kirjeldatud tavahooldes sisalduvaid töid (sh kõnealuseid „suvihoolde“ töid). Sealhulgas eristab tehniline kirjeldus perioodilist hoolet ja remonttöid tavahooldest (lisaks sellele eristavad seda ka lepingu projekti p-d 7.5 ja 14.21). Seega ei laiendanud hankija kululoendi muudatusega tavahoolde mõistet, kuivõrd on tavahoole koguaeg hõlmanud endas nii talihoolet, kui ka nn suvihoolet. 14. Sellest tulenevalt on ilmne, et tegemist ei ole alusdokumentide sisulise muutmisega, mis vajaks RHS § 82 lg 1 kohast tähtaja pikendamist – hankija ei ole kululoendisse lisanud mitte ühtegi uut makseartiklit – sarnaselt eelmise kululoendiga liideti kokku muudetud kululoendis makseartiklite 10100010-10300220 read. Muudatusega ei muutu kululoendi rida „Leping kokku“ maksumus. Seega oli kululoendi korrigeerimine selles osas üksnes mitteoluline muutmine. 15. Sellest tulenevalt ei oma antud kululoendi nn „kosmeetiline“ muudatus potentsiaalselt mõju riigihanke menetluse tulemusele teistsuguse pakkujate ringi või erinevatel tingimustel aktsepteeritavate pakkumuste näol. Lisaks ei saa esialgsetest riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus muutuda tehtud muudatuste tõttu riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks. 12.03.2025 ilmselge trükivea muudatus 16. Tehnilistes kirjelduses oli ekslikult märgitud mastiksi voolamisvastupidavuse temperatuuriks 600 °C, kuigi korrektne väärtus on 60 °C vastavalt standardile EVS-EN 14188-1, tabel 2 (vt kuvatõmmis 2). 17. Standard EVS-EN 14188-1 määrab, et mastiksi voolamisvastupidavust testitakse temperatuuril (60,0 ± 2,5) °C, mitte 600 °C. 600 °C on tehniliselt ebarealistlik ja ületaks mastiksite kasutuspiire. Sellisel temperatuuril laguneksid või aurustuksid enamik mastikseid, mistõttu see ei ole asjakohane katsetingimus, mis peaks teehooldajale olema ilmselge. Sellest tulenevalt sai tehnilises kirjelduses muudatusega täpsustatud mastiksi vastavust standardile EVS-EN 14188-1 (kasutatav tüüp on N1, peavad olema deklareeritud standardi tabelis 2 toodud väärtused, sh positsioon 7 (flow resistance ehk vastupidavus voolamisele 60 °C juures) ja kohesiooni määramisel positsioon 11.2). 18. Seega on ilmselge, et väär näitaja (600 °C) oli inimlik eksimus ja mistõttu ei ole tegemist alusdokumentide sisulise muutmisega, mis vajaks RHS § 82 lg 1 kohast tähtaja pikendamist. Seega ei saa ka selles osas tehtud muudatus esialgsetest riigihanke alusdokumentidest lähtudes koostatud pakkumus muutuda riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks. 1 Lepingu p 7.5 kohaselt ei määrata tavahoolde koosseisu kuuluvatel töödel eraldi ühikhindu, vaid kasutatakse komplekshindu. Perioodilise hoolde ja remonttööde indekseerimata hinnad lisatakse tavahoolde indekseeritud tööde hindadele. Lepingu p 14.2 järgi allkirjastavad Tellija ja Teehooldaja enne ehitustööde algust Lepingu lisa 21 kohase akti, millest lähtuvalt väheneb tavahoolde maksumus. Korrigeerimise aluseks on tööde proportsioonid tavahoolde komplekshinnas. Kasutamata tavahoolde vahendid võib suunata perioodilisse hooldesse. 19. Eelnevast tulenevalt vastavad hankija tehtud muudatused RHS § 82 lg-s 2 tingimustele, mistõttu ei esine alust RHS § 195 lg 10 kohaldamiseks. Kuvatõmmis 22 - RHAD on kooskõlas õigusaktidega ja vastava valdkonna juhendmaterjalidega 20. Vaidlustaja on seisukohal, et vaidlusaluse hanke hankelepingu maht ja sisu ei ole RHAD-is piiritletud, mis on vastuolus RHS § 87 lg-ga 1 ja § 88 lg-ga 1 ning VAKO varasema praktikaga, lisaks et töömahu arvestamise risk on seetõttu pandud täielikult pakkujale, mis ei võimalda tal pakkumust esitada. 21. Hankija viitab siinkohal hankija poolt juba läbi vaieldud varasemale kohtumenetlusele, s.o haldusasjale nr 3-23-2547, milles on samad vaidlustaja etteheited läbi analüüsitud ning milles nii VAKO, kui haldus- ja ringkonnakohus on jäänud hankijaga samale seisukohale (täiendavalt lisab hankija, et samas asjas esitas vastaspool ka kassatsiooni Riigikohtule, mille Riigikohus menetlusse ei võtnud ja mistõttu jõustus lõplikult ringkonnakohtu lahend). Seega ei hakka hankija selles osas täiendavalt midagi lisama ning jääb täielikult haldusasjas nr 3-23-2547 antud seisukohtade ja õiguslike põhistuste juurde (mida niisamuti analüüsiti EKT Teed OÜ 17.02.2025 vaidlustusasjas nr 14- 25/287982 ning mis hetkel on halduskohtus menetluses veel pooleli (haldusasi nr 3-25- 497, lahendi eeldatav kuupäev on 31.03.2025 – samas asjas tühistas ringkonnakohus ka algselt halduskohtu poolt kaebaja taotletud EÕK kohaldamise tühistamise). Sarnaselt vaidlustusele heitis vastaspool nimetatud kohtuasjas hankijale ette, et RHAD-s sätestatud tingimused (sh tehniline kirjeldus) ei vasta RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele ning RHS § 87 lg-le 1 ja § 88 lg-le 1, mille kohaselt tehniline kirjeldus peab kirjeldama hankelepingu eset viisil, mis on vastavas valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele arusaadav. 22. Hankija rõhutab, et hankija ei nõustu ka vaidlustuses esitatud vaidlustaja samade seisukohtadega. Hankija kordab, et kõigile pakkujatele on vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid oma sisu osas selged ja üheselt mõistetavad, s.t et pakkujatele on arusaadav, mida tuleb tavahoolde tööde hulgas teha. Samuti on RHAD-is teada hooldepiirkonna teed, kus tuleb neid töid teha ja eesmärk, mida tuleb nende töödega saavutada. Sedavõrd on vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid piisavalt täpsed hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu (õiguspäraseks) sõlmimiseks. 23. Hankija on RHAD sätestamisel lähtunud eelkõige majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 „Tee seisundinõuded,“ millega reguleeritakse avalikult kasutatava tee seisundinõudeid. Sellest tulenevalt on ka tavahoolde näol tegemist komplekstöödega (seda kinnitab ühtlasi teehoiukava, mille alusel toimub riigiteedega seonduva tegevuse rahastamine vastavalt liiklusseaduse § 11 lg-le 1) ja mille teostamisel eraldi mahulist arvestust ei peeta – eesmärgiga tagada tee seisundinõuded. See tähendab, et lepingu eesmärgi saavutamiseks tuleb teha kõiki tööliike (mis on mh kirjeldatud RHAD tehnilise kirjelduse esimeses peatükis). Arvestades tavahoolde olemust ja eesmärki ei ole hankija RHAD-is viimse detailini lahti kirjeldanud, kuidas täpselt peab teehooldaja nõutud seisunditaseme tagama, millise graafiku alusel töid teostama või mitu meeskonnaliiget peab teehooldaja mingi töö jaoks varuma. Teehooldajal on teatud 2 Standard on kättesaadav veebis: EVS_EN_14188_1;2004_et.pdf, 18.03.2025.  vabadus, kuidas oma töid teostada selliselt, et oleks saavutatud lepingus seatud eesmärgid ning elutähtsa teenuse osutamine säiliks kogu lepingu perioodi jooksul. Sealhulgas ei ole tal ka kohustust tõendada reaalselt tehtud tööde mahtu üksikute tööliikide osas. Tee seisundinõuete tagamise eest tasutakse teehooldajale igakuiselt, mitte iga üksiku tööliigi eest. 24. Hankija on seisukohal, et vaidlusalune RHAD on koostatud piisavalt arusaadavalt ja täpselt ning vaidlustaja, kui vastavas valdkonnas tegutsev eeldatavat kompetentsust omav oma ala professionaal, peaks mõistma talle etteantud kohustuste sisulist tähendust ja vajadust ning sedavõrd suutma vastavalt kokkulepitud põhimõtetele ka töid eesmärgipäraselt täita ja planeerida. Lisaks sellele eeldab hankija, et teede hooldamisega tegelevad ettevõtted ehk potentsiaalsed pakkujad on tutvunud valdkonnas kehtivate määruste ja juhendmaterjalidega ning on sedavõrd võimelised teehooldajale seatud ootusi täitma. 25. Hankija eesmärk hankemenetluses on leida lepingupartneriks usaldusväärne teehooldaja, kes võtab endale kohustuse tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa teenuse osutamine. Esitatud pakkumused peavad hankijat veenma, et tulevasel teehooldajal on olemas vajalik võimekus, soov ja tahe niivõrd olulist teenust osutada. Selle täitmiseks on hankija kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele kättesaadavaks teinud kogu hanke hooldepiirkonna teede olemi ning RHAD-is sätestatud tingimused ei saa olla teedeala asjatundjatele (seda enam teehooldusega tegelevatele ettevõtetele) erinevalt mõistetavad. Kõikidele pakkujatele on üheselt arusaadav, et tavahoolet tuleb teostada teede olemile vastavas mahus ja ulatuses ning selleks vastavaid töömeetodeid kasutades, millega teehooldaja suudab tagada teedel nõutavad seisunditasemed. 26. Seda, et hankijalt ei saa nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, ning et tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne ja arusaadav vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele, toetab ka asjakohane kohtupraktika (vt Tallinna Halduskohtu 09.05.2016 lahend nr 3-16-608, p 13; Tallinna Halduskohtu 19.01.2016 lahend nr 3-15-305, p 13; Euroopa Kohtu 22.04.2010 otsus asjas nr C- 423/07, p 58; Riigikohtu 22.02.2012 lahend nr 3-3-1-2-12, p 15.2). 27. Eelpooltoodule tuginedes on põhjendatud järeldada, et hankija on vaidlusaluse RHAD sätestanud järgides riigihangete üldpõhimõtteid ning need on kooskõlas RHS § 87 lg- ga 1 ja RHS § 88 lg-ga 1 – s.o piisavalt täpse selgusastmega, arvestades vastava valdkonna eripärasid. 28. Vaidlustaja on viidanud VAKO otsustele (08.08.2011 otsus nr 155-11/126583 ja 22.01.2021 otsus nr 282-20/228027, p-d 12-19) ja leidnud, et tavahoolde maksumuse sees tehtavad remonttööd tuleks määrata m2 alusel ning juhinduda tuleks nimetatud VAKO otsustest. Hankija juhib tähelepanu, et ka nimetatud otsustes on VAKO nentinud, et teatud juhtudel pole hankijatel võimalik tehnilises kirjelduses detailselt määratleda sõlmitava hankelepingu eset ja sellisel juhul peavad pakkujad lähtuma pakkumust koostades oma kogemustest vastavas valdkonnas (otsuse nr 155-11/126583 p 7 ja otsuse nr 282-20/228027 p 17). Samuti on VAKO asunud seisukohale, et iga riigihanke ning selles seatud nõuete õiguspärasust tuleb hinnata eraldi, lähtuvalt konkreetse riigihanke asjaoludest. Üheski teises riigihankes seatud nõuetel, isegi kui need hanked on korraldanud või neid korraldab sama hankija ja nendes riigihangetes on osalenud (või isegi edukaks tunnistatud) teises riigihankes vaidlustuse esitanud pakkuja, ei saa olla vaidlustatud riigihanke tingimuste seaduslikkuse hindamisel determineerivat mõju (otsuse nr 282-20/228027 p 9). Seega vaidlustaja viidatud VAKO lahendis nr 282-  20/228027 tehtud otsus ei tähenda antud vaidluses, et vaidlusaluses hankes tehnilised tingimused oleksid seetõttu õigusvastased. - Hankija seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse osas 29. Eelnevast tulenevalt on ilmne, et vaidlustaja vaidluseesemega esitatud põhjendused on otsitud ja esitatud täielikult põhjendamatult. 30. Hankija hinnangul ei ole põhjendatud riigihanke nr 87982 menetluse peatamine ega hankija kohustamine lükata vaidlustatud riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi mõistliku aja võrra ning kahjustaks intensiivselt olulist avalikku huvi, milleks on hankijale pandud kohustusena tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa teenuse osutamine. Hankija palub hankemenetlust mitte peatada. Vastasel juhul ei ole vaidlusaluse riigihankemenetlusega eesmärk enam saavutatav. 31. Lisaks sellele on riigihanke korraldamisel hankija kohustatud järgima põhimõtet, et hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul (RHS § 3 p 5). 32. Hankija ei nõustu menetluse peatamisel toodud väidetega, sh et vaidlustaja õiguste kaitse kaaluks hetkel üle avaliku huvi võimaliku intensiivse riive. 33. Hankijal esineb vältimatu vajadus jätkata hankemenetlusega ja hädavajadus hankelepingu sõlmimiseks vaidlustusmenetluse ja/või kohtumenetluste ajal enne 01.05.2025 kuupäeva. Hankija on vastava klausli sätestanud lisas nr 4 RHAD HD II lepingu projekti punktides 5.1-5.5, mis on ajendatud hooldelepingu täitja ettevalmistamiseks lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Seda eelkõige põhjustel, et tulevasel täitjal oleks võimalus vajaminevat tehnikat vajadusel hankida ja/või uus või vana lepingupartner peaks vajadusel jõudma soetada talihoolde libedustõrjeks ja nö suvehoolde tolmutõrjeks vajaminevaid kloriide, mis hankijale teadaolevate andmete pinnalt tulevad hetkel ilmselt väljapoolt Euroopat (sh kasutatakse meretransporti) jms. 34. Seega kahjustaks hankemenetluse peatamine intensiivselt avalikku huvi ja seaks otseselt ohtu riigiteedel toimepidevuse ja elutähtsa teenuse osutamise tagamise. 35. Hankija on seisukohal ja juhib VAKO tähelepanu, et vaidlustaja eesmärgiks on (paha-) tahtlik viivitamine vaidlusaluse riigihankemenetlusega tõenäoliselt lootuses, et tänase menetluse ajakriitilisusest tuleneva nurjumise läbi on temaga varasemalt seotud EKT Teed OÜ-l sellest tulenevalt võimalik kuidagi jätkata lepingu täitmist (kuid mille pikendamise võimalust EKT Teed OÜ kehtiv hooldeleping ei sisalda). 36. Eelnevast, ja vaidluse kontekstist tulenevalt, on lisaks ilmselt vaidlustaja eesmärgiks pidada läbirääkimisi temale soodsamate või sobilike hankelepingu tingimuste sätestamiseks, mis ei ole avatud hankemenetluses lubatud. Hankija pikaaegse kogemuse näitel ei ole varasemates samalaadsetes korrashoiuhangetes või -lepingutes (sh Eesti Taristuehituse Liiduga peetaval ümarlaua kuukoosolekul) tekkinud küsimusi selles, et samas ulatuses esitatud teabe põhjal oleks pakkujatel või hankes edukaks osutunud teehooldajatel probleeme mõistmaks, millises ulatuses tuleb tavahoolde teenust osutada. Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning võimalikud pakkujad ei saa hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid  hankelepingu tingimusi. Kui vaidlustajale ei ole hanketingimused vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk (sh lepingu teostatavuse riisiko) on tema hinnangul põhjendamatult suur, on tal alati õigus jätta pakkumus esitamata. Lisaks sellele on pakkujatel (sh vaidlustajal) võimalik sõlmitavas hankelepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks määrata pakkumuse hind selliselt, et see oleks RHAD-is sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav ning samuti, juhul kui lepinguline tasakaal peaks drastiliselt ka paigast nihkuma, on võimalik pooltel esitada nõudeid (sh üles öelda ja taganeda) VÕS § 97 alusel. 37. Seega on hetkel tegemist olukorraga, mil oluline avalik huvi, mida kahjustatakse hankemenetluse peatamisega ja sellest tulenevalt hankelepingu sõlmimata jätmisega, kaalub ilmselgelt üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Vaidlusaluse menetluse jätkamine on põhistatud ja seostatud hankelepingu vältimatult vajaliku ning viivitamatu sõlmimisega, kuivõrd võivad selle sõlmimata jätmisega kaasneda hankijale pöördumatud tagajärjed (sama seisukohta jagab ühtlasi Tallinna Ringkonnakohus oma 07.03.2025. a määruses haldusasjas nr 3-25-497). Eelnevale tuginedes, palub hankija hankemenetlust mitte peatada ning jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja enda kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ege Stiina Järvmägi Eesti Vabariigi esindaja Transpordiameti kaudu Lisad: 1. Tänavapuhastuse AS registri väljavõte 2. EKT Teed OÜ registri väljavõte 3. TlnRn 3-25-497 määrus 4. HD II Hankelepingu projekt