Kiri

Riigikantselei Meie 03.10.2025 nr 8-1/8041-1 [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Seaduseelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Justiits- ja Digiministeerium edastab Vabariigi Valitsuse istungile esitamiseks kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1) Eelnõu tekst 2) Seletuskiri 3) Seletuskirja lisad Markko Künnapu 53911687 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 18.09.2025 Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seadus § 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 901 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Muude elektroonilise side seaduses sätestatud andmeliiklusandmete kohta võib elektroonilise side ettevõtjale teha päringu kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal. Kohtumenetluses võib vastava päringu teha kohus.”; 2) paragrahvi 901 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Menetleja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud päringu kirjalikus või elektroonilises vormis. Elektroonilise side ettevõtja vastab eelnimetatud päringule kiireloomulise päringu puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muul juhul kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisu arvestades võimalik.“; 3) paragrahvi 901 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Sideandmete“ sõnadega „päringus või“. § 2. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustiku § 312 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus võib kohtu loal teha üksikpäringu elektroonilise side ettevõtjale andmeliiklusandmete kohta elektroonilise side seaduse tähenduses, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1. Üksikpäring käesoleva paragrahvi tähenduses on kirjalik või elektroonilises vormis päring andmete saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta.“. § 3. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: “11) andmeliiklusandmed on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike 1 karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.07.2023, lk 118–180) artikli 3 punktis 11 nimetatud andmed;“; 2) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: “(21) Sideettevõtja on kohustatud avaldama ilma kliendi nõusolekuta sideteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud ja säilitatud andmeid menetlusseadustikes sätestatud alustel ja korras uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule ning väärteomenetluse seadustiku § 312 lõikes 1 nimetatud kohtuvälisele menetlejale.“; 3) paragrahvi 1111 lõike 11 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinnas … ………………. 2025 ______________________________________________________________________________ Algatanud Vabariigi Valitsus ………… 2025. a nr 2  Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Siseministeerium 1. KrMS § 901 lõike 2 puhul tekib küsimus, kas kohus ARVESTATUD. kohtumenetluses ei või omal algatusel seda päringut teha, vaid Sätte sõnastust vastavalt prokuratuur peab selleks taotluse esitama ning uurimisasutus muudetud. Seonduvalt täpsustatud pärast kohtult loa saamist päringu tegema? Siseministeeriumi ka sama paragrahvi lõiget 4 hinnangul tuleks arusaamatuste vältimiseks kohtumenetluse (lisatud eraldi punktiga eelnõusse). osa eraldi välja tuua nagu kehtivas seaduses on sätestatud - uurimisasutus võib teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses. Seda eeldusel, et prokuratuur või kohus sideettevõtjale otse päringut esitada ei soovi. 2. Siseministeeriumi hinnangul tuleks VTMS-s loobuda mõistest ANTUD SELGITUS „üksikpäring“, kuna: Käesoleva eelnõu eesmärk on 1) kannatanu ei tea minutilise täpsusega, mis kell lahendada üksnes sideseanss talle tehti, eriti puudutab see eakamaid süüteomenetluses sideandmete inimesi. Samuti ei väljasta sideettevõtja kliendile päringute õiguslik alus ning sissetulevate kõnede eristust. võimalus andmete saamiseks. 2) ühe sideseansi põhjal ei ole võimalik tuvastada Hetkel ei ole soov päringute ettemakstud kõnekaardi omanikku. tegemise kohaldamisala laiendada. Seetõttu tuleks selle küsimuse juurde tulla tagasi planeeritud hilisema eelnõu puhul. 3. Märgime, et süütegude menetlemine ja toimepandud tegude ANTUD SELGITUS tõendamine on riigi positiivne kohustus, mis tuleneb nii Nõustume toodud selgitustega, et põhiseadusest kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste eelnõu kohaselt ei pruugi tulevikus kaitse konventsioonist. Tänapäeva digiühiskonnas on enam andmed olla kättesaadavad elektroonilise side teenuse osutajate andmed määrava samasuguses ulatuses nagu tähtsusega, olgu siis tegemist internetis või väljaspool seda varasemalt. toime pandud süütegudega. Seetõttu on oluline, et riigi poolt Samas leiame, et riigil ei ole oleks paika pandud, mis andmeid ja mis aja perioodi kohta võimalik kehtestada regulatsiooni peavad teenusosutajad pädevatele asutustele järelepärimiste teatud andmete säilitamiseks korral edastama. Olukorras, kus eelnõu jõustumisel saavad ärilistel eesmärkidel, kuna see uurimisasutused kriminaalmenetlustes sideettevõtjatelt üksnes tähendaks sisuliselt üldise ja ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, siis need andmed ei ühetaolise säilitamiskohustuse pruugi enam olla ühetaolised – ühel ettevõttel võivad olla ühed jätkamist ning see ei oleks andmeid ja teisel teistsugused. Samuti on võimalik, et kooskõlas EL Kohtu praktikaga. sideettevõtja ärilised eesmärgid ajas muutuvad ja ettevõte ei säilita tuleviks, kas üldse või säilitab oluliselt lühema aja jooksul vajalikke andmeid. Seega võib tulevikus teatud faktiliste asjaolude tõendamine sõltuda sellest, millise 1  sideettevõtte klient on süüdistatav või kannatanu. Kokkuvõttes muudab see uurimisasutuste töö keerukamaks, kuna puudub kindlus ja teadmine, kas või mis andmeid on võimalik kasutada. Seetõttu me ei nõustu eelnõu seletuskirja peatükis „Mõju riigiasutuste töökorraldusele“ tooduga, et kavandatavad muudatused ei too kaasa olulisi põhimõttelisi muudatusi. Mööname, et arvestades seniseid Euroopa Kohtu (EK) lahendeid ei ole lihtsat lahendust viimaks olemasolev sideandmete üldine säilitamiskohustus kooskõlla EK otsustega. Sihistatud või teatud kriteeriumite alusel säilitamiskohustuse kehtestamisega tekivad muud õiguslikud ja tehnilised küsimused, sh kooskõla PS §-ga 12. Eestis tegutsevad kolm suuremat sideettevõtet on elutähtsateenuse osutajad, mistõttu on teatud andmete säilitamine vajalik ka sidevõrgu turvalisuse ja terviklikkuse ning teenuste koostalitusvõime tagamiseks, sh tehnilise toimepidevuse jälgimiseks ja rikete analüüsiks. Sellised andmed on muuhulgas vajalikud tuvastamaks vaenulike välisriikide küberluuret. Seega oleks riigil võimalik sarnaselt ESS § 87 lõikele 2 kehtestada regulatsioon teatud andmete säilitamiseks ärilistel eesmärkidel. Sellisel juhul oleks ka KrMSi ja VTMS alusel küsitud sideandmete/andmeliiklusandmete puhul tagatud ühetaolisus nii andmete koosseisu kui tähtaja osas. 4. Lisaks süüteomenetluses sideandmete jätkuvale ANTUD SELGITUS kasutamisvõimalusele on samavõrd oluline õiguslikult tagada Eelnõuga ei muudeta sideandmete säilitamine, juurdepääs ja nende kasutamine julgeolekuasutuste poolt päringute julgeolekuasutustele riigi julgeoleku eesmärgil, seda nii ESS § tegemise korda ning juurdepääsu 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete kui ka muude tekkivate andmetele. Julgeolekuasutuste andmete puhul. juurdepääs jääb alles vastavalt ESS § 1111 regulatsioonile. 1) Eelnõu 3 punktiga 2 täiendatakse ESS § 102 lõikega 21 ja Julgeolekuasutuste poolt päringute nähakse ette õiguslik alus ning sideettevõtjale kohustus tegemine, andmete säilitamise ja avaldada kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, andmetele juurdepääsu prokuratuurile ja kohtule sideteenuse osutamisel teatavaks regulatsiooni muutmine on saanud ja säilitatud andmeid. Siseministeeriumi hinnangul kavandatud hiljem eraldi eelnõuga. tuleks õigusselguse huvides sätestada sideettevõtjale ka õigus väljastada ärilistele eesmärkidel säilitatavaid andmeid, s.o ESS § 111 lõigetes 2 ja 3 nimetamata andmeid, julgeolekuasutusele. Kehtiva JAS § 26 lg 3 p 4 ja § 31 lg 1 p 6 kohaselt tuleb julgeolekuasutustele õigus küsida ja saada sideettevõtjalt ka neid ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, mida ESS § 1111 lõiked 2 ja 3 ei kohusta neid säilitama. Kuivõrd eelnõu § 3 punktiga 2 luuakse sideettevõtjatele eraldi alus ärilistel eesmärkidel säilitatud andmete väljastamiseks, siis tuleks 2 õigusselguse huvides täiendada eelnõu sõnastust ja lisada sinna juurde kohustus väljastada ärilistel eesmärkidel säilitatud andmeid ka julgeolekuasutustele. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada ESS § 102 lõige 21 näiteks järgmiselt: „(21) Sideettevõtja on kohustatud avaldama ilma kliendi nõusolekuta sideteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud ja säilitatud andmeid julgeolekuasutuste seaduses ja menetlusseadustikes sätestatud alustel ja korras julgeolekuasutusele, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule ning väärteomenetluse seadustiku § 312 lõikes 1 nimetatud kohtuvälisele menetlejale.“. 2) Teeme ettepaneku täiendada ESS § 1111 lõikeid 1 kuni 3 ja lisada sõnastusse andmete säilitamise eesmärgiks riigi julgeoleku tagamine ja raske kuritegevuse vastu võitlemine. Euroopa Kohus on öelnud, et sideandmete üldine säilitamine on küll EL õigusega vastuolus, kuid lubab säilitamist, kui on vajalik lahendada rasket kuritegu või esineb tõsine ja reaalne oht riigi julgeolekule. Arvestades, et Eesti idanaabriks on Venemaa Föderatsioon, kes alates 24.02.2022 peab täiemahulist agressioonisõda Ukrainas ja kelle režiimi on Riigikogu 18.10.2022 kuulutanud terroristlikuks, on oht Eesti riigi julgeolekule püsiv. Riigi julgeoleku seisukohast on oluline, et seaduse tasandil oleks selge õiguslik alus üldiseks sideandmete säilitamiseks ja nendele juurdepääsuks. Tuleb arvestada, et vastavalt Euroopa Liidu aluslepingu artikli 4 punkti 2 kohaselt jääb riigi julgeolek iga liikmesriigi ainuvastutusse, mistõttu riigi julgeolekuga seotud küsimused on riigi enda kehtestada. Tagamaks riigi julgeoleku eesmärgil sideandmete säilitamise ja sel eesmärgil tehtud päringute õiguspärasus teeme ettepaneku sõnastada ESS § 1111 lõigete 1 kuni 3 sissejuhatav tekst näiteks järgmiselt: „(1) Sideettevõtja on kohustatud riigi julgeoleku ja raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil säilitama andmed, et oleks võimalik teha järgmisi toiminguid:“; „(2) Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud riigi julgeoleku ja raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil säilitama järgmised andmed:“; „(3) Interneti-ühenduse, elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja on kohustatud riigi julgeoleku ja raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil säilitama järgmised andmed:“. 3  Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa Märkuste arvestamise ja mittearvestamise tabel Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Riigiprokuratuur 1. Prokuratuur soovib tähelepanu juhtida eelnõu seletuskirja ARVESTATUD ebatäpsusele. Seletuskirjas on tsitaat: Seletuskirja on täpsustatud. „Kuna kehtiv KrMS ja VTMS ei teinud vahet, milliste sideandmete kasutamine on tõendina lubatud, keelasid Eesti kohtud sideandmete tõendina kasutamise Eestis üldse ära. Nii aga on väga keeruline tõendada näiteks telefonikelmusi või kuritegelikus jõugus osalemist, sest kurjategijad suhtlevad omavahel justnimelt internetis ja telefonitsi.“. Tegelikkuses kohus sideandmete tõendina kasutamist täielikult keelanud pole. Kohasem oleks tsitaat: „Kohtute seisukohad on sideandmete päringute esitamise ning sel viisil saadud tõendite lubatavuse osas erinevad ja nii on tekkinud õigusselgusetus.“. Andmekaitse Inspektsioon 1. Andmesubjekti õigus saada sideettevõtjalt isikuandmete ANTUD SELGITUS töötlemise teavet Leiame, et viidatud KrMS § 214 Eelnõuga luuakse menetlejale võimalus teha päring ESS § 102 on piisav alus ning sellest saavad alusel säilitatud andmete kohta KrMS-s või VTMS-is lähtuda ka sideettevõtjad. sätestatud korras. AKI hinnangul vajab täiendavat selgust Tegemist on horisontaalse sättega, regulatsioon, mis puudutab sideettevõtja poolt andmesubjekti mille kohaselt on vajalik IKÜM artiklist 15 tuleneva õiguse piiramist juhul, kui tegemist kriminaalmenetluse raames on vastusega õiguskaitseasutuse päringule. säilitada päringute AKI praktikast tulenevalt on olukorra kitsaskoht selles, et kui konfidentsiaalsus ning kui see võib andmesubjekt küsib sideettevõtjalt isikuandmete töötlemise ohustada kriminaalmenetluse teavet, siis IKÜM artikli 15 järgi peaks sideettevõtja justkui läbiviimist, siis on sellist sellise teabe väljastama. Tänases regulatsioonis ei nähtu informatsiooni keelatud avaldada. selgeid sätteid selle kohta, kuidas sideettevõtja peaks inimese Samas leiame, et seda küsimust taotlusele reageerima juhul, kui sideettevõtja teab, et mingid tuleks hiljem analüüsida ning isikuandmed on edastatud süüteomenetluses vajadusel seadust täiendada. õiguskaitseasutusele. Andmesubjekti õiguste piiramise aluseks on IKÜM art 23 (täpsemalt lg 1 punkt d) ja nii peaks ka andmesubjekti õiguste piiramisega seonduvad sätted vastama IKÜM art 23 lg 2 tingimustele. Kui isikuandmeid töödeldakse pädeva asutuse poolt nimetatud eesmärgil, on sellise tegevuse aluseks õiguskaitseasutuste direktiiv (EL) 2016/680.1 Eestis on õiguskaitseasutuste direktiiv üle võetud IKS-iga. Oluline on silmas pidada, et IKS 4. peatükile saab tugineda üksnes õiguskaitseasutus süüteomenetlust läbi viies, mitte aga muud isikud. Seega sideettevõtja ei saa tugineda IKS 4. peatüki sätetele. 1  Kuigi KrMS § 214 lg 1 näeb ette, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel, vajab siiski andmesubjekti õiguste piiramise regulatsioon täpsustamist. Nimelt peaks piirangu kohaldamise õigus olema ka andmeandja ehk sideettevõtja osas selgemini reguleeritud. Kehtiv regulatsioon jätab lahtiseks näiteks küsimuse, kuidas realiseerub andmesubjektide õigus olla piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki, täpsustamata on andmesubjekti õigustele seatud piirangu ulatus ja kestus, sh reguleerimata on andmesubjekti ESS alusel andmete edastamisest teavitamise kord juhul, kui piirang on ära langenud. 2. Kaotatakse ära lausaline andmete säilitamise kohustus, ANTUD SELGITUS kuid sellega kaasnevad muud seadusnormide edaspidise Käesolev eelnõu ning rakendamisega seotud küsimused kavandatavad muudatused ei Päringute tegemisel soovitakse õigusliku alusena minna puuduta andmete kogumist eelkõige KrMS või VTMS vastava sätte peale. Samas on terminalseadme reaalajas asukoha sideettevõtjale tehtava päringu puhul varasemalt tuginetud ka tuvastamise kohta. Nimetatud ESS §-le 112. Kuna eelnõuga EES § 112 muudatusi ette ei toimingu puhul on tegemist nähta, küsitavaks jääb, kuidas suhestub muudatustega edaspidi jälitustoiminguga ning kehtivad ESS § 112. eraldi KrMS sätted ja nõuded. Näiteks ESS § 112 lõige 3 võimaldab õiguskaitseasutusele Seetõttu leiame, et ESS § 112 mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha täiendav muutmine ei ole vajalik. tuvastamise reaalajas. Teisalt planeeritava muudatusega KrMS § 90¹ lõike 2¹ järgi tuleb menetlejal teha päring kirjalikult ja vastata tuleb sellele sõltuvalt päringu kiireloomulisusest kas kümne tunni või kümne tööpäeva jooksul. Selgusetu on, kuidas need omavahel suhestuvad ja kas ESS § 112 lõikes 3 nimetatud võimalus säilib. Sarnaselt võimaldab ESS § 112 lõige 4 saada ESS § 112 lõikes 3 nimetatud teabe kirjaliku lepingu alusel ning pideva elektroonilise ühendusega. See tähendab, et õiguskaitseasutusel võib andmete saamiseks olla pidev elektrooniline ühendus. Tekib küsimus, kuidas see võimalus edaspidi toimib, kui KrMS ütleb, et peab tegema päringuid. Arvestades, et ESS § 112 lg 1 ja 2 ei laiene enam ESS § 1111 lõige 11 punktides 1 ja 3 nimetatud asutustele, võiks eeldada, et ka § 112 lg 3 ja 4 võimaluse on soovitud võimaldada hetkel ainult julgeolekuasutustele. Kui see on nii, siis peab siiski muutma ka § 112 lg 3 sõnastuse. Olukorrale võib aidata selguse luua ka seletuskirja täiendamine, kuidas on sätete omavaheline suhestumine edaspidi planeeritud olema. 3. Päringu vorminõue ja päringule vastamise tähtaeg ANTUD SELGITUS Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KrMS § 90¹ lõikega 2¹, Käesoleva eelnõuga ei muudeta millega nähakse ette KrMS § 90¹ lõikes 1 või 2 nimetatud päringute tegemise korda ning päringu tegemine kirjalikus või elektroonilises vormis. eelnõu kordab selles osas juba Seletuskirjas on täpsustatud, et vormi juures on oluline kehtivas õiguses sätestatut. 2  paindlikkus ja et päring võidakse teha nii elektrooniliselt (st mingi andmevahetuskeskkonna või liidese kaudu) kui ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt elektronposti teel. Peame vajalikuks pöörata tähelepanu, et kirjalik vorm ei hõlma kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi, mis on oma olemuselt leebem, kuna ei nõua allkirjastamist. Palume seletuskirja täpsustada, et see oleks seaduses toodud vorminõudega kooskõlas. Päringule vastamise tähtaja osas on eelnõus märgitud, et päringule vastatakse kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisu arvestades võimalik. Juhime tähelepanu, et selline sõnastuse juures jääb arusaamatuks, mis on maksimaalne taotlusele vastamise tähtaeg. Tartu Ringkonnakohus 1. Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada ANTUD SELGITUS arvamust eelnõu kohta, mis reguleerib sideettevõtjate klientide Oleme teadlikud sellest, et ESS § sideandmete säilitamist ärilistel eesmärkidel ning nende 1111 alusel säilitamiskohustus andmete kasutamist süüteomenetluses. Kahjuks tundub, et säilib ning samuti eelnõukohaste muudatustega põhiprobleemi ei lahendata: julgeolekuasutuste juurdepääs elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 järgne sideandmete säilitatud andmetele. lausaline säilitamine jätkub. Seetõttu on Eesti õigus ilmselt Käesoleva eelnõu eesmärgiks on edaspidigi Euroopa õigusega vastuolus. üksnes lahendada andmetele juurdepääs süüteomenetluses. Andmete säilitamise regulatsiooni ning juurdepääsu muudel eesmärkidel käsitletakse hilisemas eraldi seaduseelnõus. 2. Lisaks sellele on keeruline mõista, kuidas saab olla kindel ANTUD SELGITUS selles, et andmevaldaja ei edasta tulevikus süüteomenetlejale Vastavalt ESS §-le 102 võib selliseid andmeid, mida ta säilitab just ESS § 1111 alusel. Mil sideettevõtja koguda ja töödelda viisil saab kontrollida, et edastatavad andmed pärinevad äriliste andmeid ärilisel eesmärgil. Äriline eesmärkide täitmiseks vajalikust „potist“, mitte ESS § 1111 eesmärk sõltub konkreetsest alusel loodud andmekogust? Kas ärilistel eesmärkidel üldse on sideettevõtjast ning tema tarvis neid andmeid säilitada? Lisaks sellele tekib küsimus, kas vajadusest. Võib eeldada, et üldse oleks (Euroopa) õiguse pärane, kui mõni äriühing hoiaks ärilisel eesmärgil ei ole vajalik iseenda initsiatiivil (ärihuvides) selliseid sensitiivseid säilitada andmeid sellises mahus ja isikustatud andmeid enda valduses pikka aega. Enamik ärilisi tähtaja jooksul nagu on sätestatud huve saaks ilmselt tagada ka anonüümitud andmete abil. ESS §-s 1111. Vajaliku hinnangu, et mis andmeid ja kui kaua on vajalik säilitada saab anda sideettevõtja ning juhul, kui andmed ei ole enam ärilisel eesmärgil vajalikud, siis tuleb need kustutada. Harju Maakohus 1. Eelnõus sätestatud päringule vastamise tähtaeg võib teatud ANTUD SELGITUS menetluslikes olukordades osutuda problemaatiliseks. Nimelt Eelnõu pakutud päringute on eelnõu järgi sideettevõtjal kohustus vastata päringule tegemise kord lähtub juba kehtivas kiireloomulisel juhul hiljemalt 10 tunni jooksul, muul juhul aga õiguses sätestatust. 3  10 tööpäeva jooksul. Kui päring tehakse uurimisasutuse või Samas leiame, et seda küsimust prokuratuuri poolt eeluurimise staadiumis, on selline tähtaeg tuleks hiljem analüüsida ning üldjuhul praktikas piisav ega tekita olulisi menetluslikke vajadusel seadust täiendada. takistusi. Olukord on aga teistsugune kohtumenetluses, kus päringu võib teha kohus poole taotluse (enamasti kaitsja või muu esindaja taotluse) alusel. Vastavalt KrMS § 297 regulatsioonile esitatakse sellised taotlused sageli täiendavate tõendite voorus, mis leiab aset kohtuliku uurimise lõppfaasis. Selles menetlusetapis on kohtul tavaliselt juba varasemalt paika pandud istungite ajakava, arvestades ka poolte hõivatust. Kui sideettevõtjale on seadusega ette nähtud kuni kümne tööpäeva pikkune vastamistähtaeg (nt kaitsja täiendava tõendikogumise taotluse rahuldamisel), võib selline ooteaeg segada kohtu ajakava ning viia istungite edasilükkamiseni. Praktiliselt oleks keeruline põhjendada „kiireloomulisust“ üksnes menetluspoolte hõivatuse argumendile tuginedes, sest seadusandja ilmselt ei ole sellise erisätte loomisel seda silmas pidanud. Kokkuvõttes tähendab aga tavalise 10 tööpäeva pikkuse tähtaja rakendamine, et menetluse kestus pikeneb põhjendamatult ja see võib kahjustada nii menetlusökonoomiat kui ka õigusemõistmise mõistlikkuse põhimõtet. Seetõttu teeb kohus ettepaneku, et kohtumenetluses kohtu poolt esitatud päringuid käsitletaks alati kiireloomulistena. Kuna selline taotlus saaks tekkida ainult kohtumenetluses, siis eelduslikult on see päring seotud süüküsimuse kiire ja õiglase lahendamise vajadusega ning võiks olla ka erikoheldud. See tagaks, et kohtumenetluse lõppfaasis esitatud taotlused ei takistaks istungite kavandatud kulgemist ning aitaks vältida olukordi, kus kohtul tuleb protsessi venitamise tõttu menetlust uuesti korraldada. Võib eeldada, et selliste taotluste hulk, mille kohus (kohtumenetluses) rahuldab, ei ole suur (maksimaalselt mõnikümmend), seega halduskoormus ka sideettevõtjatele ei ole märkimisväärne. Tartu Ülikool 1. Eelnõu ei kaota ära sideettevõtete kohustust säilitada ANTUD SELGITUS elektroonilise side andmeliiklusandmeid ühe aasta jooksul Käesoleva eelnõu eesmärgiks on sõltumata sellest, kas selleks on vajadus lähtuvalt sideettevõtte üksnes lahenduse leidmine ning ärihuvidest. ESS § 1111 lõige 4 kohustab sideettevõtjat uue õigusliku aluse loomine säilitama ESS lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid üheks aasta, süüteomenetluses sideandmete alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise päringute tegemiseks. käigus on loodud või neid on töödeldud. Euroopa Kohus on ESS, sealhulgas § 1111 suurem selgitanud, et sideandmete üldine säilitamine on muutmine ning üldise ja ühetaolise demokraatlikus ühiskonnas erandiks, seega on endiselt üleval säilitamiskohustuse ärakaotamine küsimus ESS-i § 1111 õiguspärasuses, kui jääb kehtima on kavandatud hiljem eraldi andmete üldine ja vahet tegemata säilitamine kõikide seaduseelnõuga. sideteenuseid kasutavate inimeste kohta. 4  Seadus ei näe ette loetelu Eelnõu seletuskirja kohaselt muudetakse seadusi nii, et „neid andmetest, mida sideettevõtjad sideteenuse andmeid, mida sideettevõtjad niikuinii oma säilitavad oma ärilistel tarbeks säilitavad, saab ka politsei süütegude tõendamisel eesmärkidel ning nende säilitamise kohtu loal kasutada.“ KrMS § 901 lg 2 sõnastuses ei ole aga tähtaegu. Võib eeldada, et ärilistel märgitud andmete kogumine oleks mingil moel võrreldes eesmärkidel ei pruugita enam varasemaga piiritletud. Veelgi enam, laiendatakse nende säilitada kõiki andmeid, samuti võimalike andmete hulka, mida saaks sideettevõtjalt välja võib säilitamise tähtaeg osade küsida, sest lisatav ESS § 2 lg 21 järgi on sideettevõtja andmekategooriate puhul muutuda kohustatud avaldama ilma kliendi nõusolekuta kõiki oluliselt lühemaks. sideteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud ja säilitatud andmeid. Sideteenuse osutamise käigus kogutakse ka endiselt ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid, mistõttu ei ole võimalik vahet teha, millisel eesmärgil kogutud andmeid võib menetleja välja küsida. Seega on tulemus eelnõu jõustumise järel sama, kui seda võrrelda kehtivaga. 2. Kuigi seletuskiri väidab, et KrMS ja VTMS hakkavad lubama ANTUD SELGITUS kasutada ainult sideettevõtete poolt ärilistel eesmärkidel Käesoleva eelnõu ja muudatuste säilitatavaid andmeliiklusandmeid, siis eelnõu tekst ei piira ettevalmistamisel on muuhulgas selgesõnaliselt, millisel alusel säilitatud andmeliiklusandmeid konsulteeritud ka süüteomenetluses saab sideettevõttelt välja nõuda. Eelnõu ei sideettevõtjatega. Seda, et mida ja too selgust juurde, sest puudub asjakohane mõiste, mida võiks kui pika perioodi jooksul säilitada, seletuskirja pidada ärilisel eesmärgil kogutud ja säilitatud otsustab iga sideettevõtja eraldi andmeteks. Sideettevõtja on märkinud, et ärilisel eesmärgil ei lähtudes oma ärimudelist ja ole vajadust säilitada andmeid, samuti ei ole vajadust suure vajadustest. Juhul, kui teatud liiki hulga isikustatud andmete hoidmise järele. Eelnõuga andmeid ei ole sideettevõtjal jätkamiseks tuleks enne teha põhjalikke uuringuid, et ärilisel eesmärgil vajalik säilitada, veenduda, milliseid andmeid sideettevõtjad oma siis on ta kohustatud need majandustegevuses vajavad. Seejärel saaks teha sisulisi kustutama. ettepanekuid seaduste täiendamiseks, mis defineeriks selgelt äriliselt kogutud andmete sisu. 3. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et ANTUD SELGITUS andmeliiklusandmeid võib süüteomenetluses sideettevõttelt Euroopa Kohus on oma otsustes ka välja nõuda ainult raskete kuritegude vastu võitlemiseks. leidnud, et sideandmete Eelnõu jätab alles võimaluse kasutada andmeliiklusandmeid kasutamisel on vajalik muuhulgas kõigi (s.t. ka kergete) kuritegude menetlemisel ning isegi lähtuda proportsionaalsuse väärteomenetluses. Väärteomenetluses peaks sideandmete põhimõttest. Euroopa Liidu kasutamist selgemalt piiritlema, nt juhtudega, kui tasandil ei ole ühtset mõistet sidevahendiga on väärtegu toime pandud või kui sidevahend raskete kuritegude osas ning see on on teoobjektiks. Liiga lai võimalus väärteomenetluses jäetud liikmesriikide otsustada. päringute tegemiseks on selgelt ebaproportsionaalne isikute tõhusat põhiõiguste kaitset silmas pidades. 4. Praeguse regulatsiooni probleemiks on sideandmete üldine ANTUD SELGITUS andmete säilitamise kohustus, kuid seejuures ei ole takistusi Saame nõustuda, et sideandmete andmete säilitamiseks, kui seda tingib kriminaalmenetluse üldise ja ühetaolise säilitamise huvi. Kui on teada, et isikute suhtes on vaja teha korduvaid regulatsiooniga on probleeme. päringuid, siis võiks KrMS näha ette võimaluse säilitada kohtu Samas on käesoleva eelnõu loal etteulatuvalt teatud perioodi sideandmeid. Nimetatu on eesmärk lahendada hetkel ainult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) süüteomenetluse raames 2023/1543, mille alusel võivad liikmesriigid teha koostööd sideandmetele juurdepääsu 5  kriminaalasjades sideandmete säilitamiseks ja edastamiseks. küsimus. Üldise ja ühetaolise Sideteenuse osutaja salvestab selliselt kõiki loas nähtuvaid andmete säilitamise regulatsiooni andmeid, mistõttu ei teki ka küsimust sellest, kas need on juurde on kavas tulla tagasi hiljem ärilisel või muul eesmärgil säilitatud. eraldi seaduseelnõuga. Eelnõu väljatöötamisel on muuhulgas kaalutud ka nn quick freeze lahendust, kuid siiski leitud, et see ei ole piisav ning ei lahenda praktikas tekkinud probleeme. Lahenduseks ei ole ka EL määruses 2023/1543 pakutu, kuna määruse kohaselt saab esitada Euroopa andmesäilitamismääruse ainult olemasolevate, mitte tulevikus tekkida võivate andmete kohta. 5. Võttes arvesse, et sideandmete päringuga riivatakse oluliselt ANTUD SELGITUS isikute põhiõiguseid, siis on ilmne vajadus kohaste Nõustume seisukohaga, et õiguskaitsevahendite kehtestamiseks. Praegu ei ole ette nähtud sideandmete päring nagu ka iga võimalust kohtu loa vaidlustamiseks määruskaebe korras, muu teine kriminaalmenetluse õiguste rikkumisele saab tähelepanu pöörata alles toiming riivab isikute põhiõigusi. kohtumenetluses. Menetlusvälised isikud ei saa teada, et nende Siinkohal on oluline, et enamasti kohta on sideandmete päringuid tehtud, mistõttu ei saa nad ka on vajalik päringu tegemise fakti võimalikele eksimustele tähelepanu pöörata (nt võidakse teha andmesubjekti eest varjata päring sideandmete saamiseks, kui on alust arvata, et sarnaselt jälitustoimingute kahtlustatav kasutab tuttava telefoni). Need on isikud, kes on tegemisega. Kahtlustatava ja olnud puutumuses kuriteoga või menetlusega, kuid ei osale ise süüdistatava saavad nad päringu kriminaalmenetluses, mistõttu ei saa nad menetlusvälise tegemise faktist teada hiljemalt isikuna kriminaalasja toimikuga tutvuda. Seega tuleks kriminaaltoimiku materjalide kehtestada kord, mis kohustab kohtueelset menetlejat teatama tutvustamisel. sideandmete päringute tegemisest isikutele, kes ei ole Kaalume lisaks võimalusi kriminaalasjas kahtlustatavaks ega ka muu subjekt ning kehtestada regulatsioon võimaldama neil kaevata kohtu loa peale. menetlusvälise isiku teavitamiseks selliselt, et see ei kahjustaks kriminaalmenetlust. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 1. Eelnõuga soovitakse tekitada uus regulatsioon, mille alusel ANTUD SELGITUS hakkaks toimuma sideandmete kasutamine kriminaal- ja Oleme teadlikud sellest, et teatud väärteomenetluses ja milles tuginetakse sideettevõtete poolt ajaks jääb kehtima kaks erinevat ärilisel eesmärgil säilitatud andmetele. Samal ajal jääks regulatsiooni. Käesoleva eelnõu paralleelselt kehtima praegu elektroonilise side seaduses eesmärgiks on samas lahendada sisalduv sideandmete säilitamiskohustus. See tähendab kahte üksnes süüteomenetluse raames erinevat regulatsiooni ja kahte erinevat tehnilist lahendust. sideandmetele juurdepääs. ESS täiendav muutmine, sealhulgas üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse kaotamine on plaanitud näha ette tulevikus eraldi seaduseelnõuga. 6 2. Ärilisel eesmärgil säilitatud sideandmetele tuginemisel on ANTUD SELGITUS mitmed puudused, millised me ka varem oleme välja toonud: Oleme nende puuduste ning a) Kui uurimisasutused toetuvad vaid sideettevõtjate ärilistel tekkida võivate probleemidega eesmärkidel kogutud andmetele, tähendab see, et kursis ning sellega on arvestatud. andmekoosseis ja säilitamise kestus ei ole sideettevõtjatel Samas ei näe me hetkel muud ühetaolised ega püsivad ning see võib mõjutada alternatiivi ärilisel eesmärgil süüteomenetluste tagajärgi. säilitatud andmete kasutamisel b) Andmekoosseis võib ajas pidevalt muutuda, kuna muutuvad süüteomenetluses, sest muud nii ettevõtete ärilised vajadused, kohtupraktika kui ka kaalutud variandid, sealhulgas tehnoloogia. See omakorda hakkab mõjutama uurimiste isikupõhine säilitamine või kvaliteeti ja menetluste stabiilsust. geograafilise tunnuse alusel säilitamine tekitaksid nii õiguslikke kui ka praktilisi probleeme. 3. Eelnõuga tuuakse Eesti õigusesse uus mõiste ANTUD SELGITUS andmeliiklusandmed, mis tekitab rea küsimusi. Eelnõu väljatöötamisel leiti, et a) Eelnõu § 3 punkt 1 viidatakse andmeliiklusandmete selle asemel, et hakata erinevaid definitsiooni osas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse võimalikke andmekategooriaid (EL) 2023/1543 artikkel 3 punktile 11. Viidatud sättes antakse loetlema ja neid vajadusel selle mõiste sisu lahtise loeteluna: defineerima, on otstarbekam i. „andmeliiklusandmed“ – teenuseosutaja pakutava teenuse kasutada sideandmete juures osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda teenuse Euroopa Liidu määruses sisalduvat kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida mõistet. töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või Sideettevõtja saab ise hinnata, muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha missuguseid andmeid ja mis andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat, perioodi jooksul on vajalik ärilisel kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise eesmärgil säilitada. side metaandmed ning andmed, mis ei ole abonendiandmed Eelnõu seadusena jõustumisel on ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi võimalik uurimisasutustel leppida alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, sideettevõtjatega kokku täpsemad teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine. üksikasjad. ii. See tähendab, et tehniliselt jääb ebamääraseks, milliseid Andmete eristamisel kasutatakse konkreetseid andmeid edaspidi küsima võidakse hakata. Kuna üldiselt kolme erinevat andmete väljastamine käib tehnilise lahendusega, siis peab kategooriat, milleks on kasutaja- olema kokku lepitud täpne andmestik ja formaat. See tähendab, või abonendiandmed, et eelnõus sisalduv lahendus ei ole praktiliselt rakendatav. andmeliiklusandmed ja b) Andmeliiklusandmete mõiste lisandumisega seoses jääb sisuandmed. Lähtudes sellest segaseks uue mõiste ja ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud loogikast saab näiteks sideandmete seos: millises osas need kattuvad ja millises osas kärjetunnuse ja asukohaandmed on erinevad. lugeda andmeliiklusandmeteks. c) Seletuskirjas on märgitud et sõnumite sisu need kumbki ei Plaanitud on täiendav ESS, hõlma, ning andmeliiklusandmed ei hõlma ka sealhulgas ESS § 1111 abonentandmeid, s.t kliendi ja kliendilepingu andmeid nagu ülevaatamine, kuid see toimub nimi ja aadress (mis ESS § 1111 lõigete 2 ja 3 koosseisus on). hiljem eraldi seaduseelnõuga. Selgusetuks jääb, kas näiteks ESS „kärjetunnus kõne Eelnõu seadusena jõustumisel on alustamise ajal“ ja „tugijaama geograafiline asukoht viitega vajalik, et sideettevõtja hindab kärjetunnusele“ on ka andmeliiklusandmete koosseisus või ärilistel eesmärkidel säilitatavate mitte. andmete ulatust, sealhulgas d) Kas eelnõud koostades kaaluti lahendust, et muuta ka ESS § andmekategooriaid ja säilitamise 1111 lõigetes 2 ja 3 sisalduvad andmete loetelud tähtaega, kuna käesoleva eelnõu 7  tehnoloogianeutraalseks? See tähendab, et muuta kohaselt saab süüteomenetluses reguleerimisobjektiks „andmeliiklusandmed“ pluss esitada päringu ärilisel eesmärgil andmekategooriad, mis andmeliiklusandmete alla ei mahu (nt säilitatud andmete kohta. abonentandmed) ja mida tuleb julgeoleku tarbeks täiendavalt veel säilitada. e) Kui andmeliiklusandmete kategooria lisanduks ESS-is juba sisalduvate sideandmete kõrvale paralleelselt, siis peaks sideettevõtjad erinevatele asutustele hakkama väljastama erinevaid andmeid või isegi samadele asutustele erinevatel õiguslikel alustel koondatud, s.t oma ulatuselt erinevalt piiritletud andmeid, mis suurendab oluliselt nii päringute täitmise keerukust juriidilises vaates kui ka tehnilise võimekuse loomist päringutele vastamiseks. 4. Selgusetu on, kuidas peaks hakkama toimuma uue ANTUD SELGITUS regulatsiooni kohaselt andmeliiklusandmete päringute Nagu ka eelnõust nähtub jääb tegemine. Eelnõust saab järeldada, et uurimisasutused, süüteomenetlus ESS § 1111 prokuratuur ja kohtud ning kohtuvälised menetlejad hakkavad kohaldamisalast välja. Päringute andmeid pärima üksikpäringute kaudu. Nimelt ei muudeta tegemine hakkab toimuma eelnõuga ESS § 112, mis sätestab, et elektroonilise ühenduse vastavalt KrMS-le. võib ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete saamiseks Elektrooniliste liideste ja nende lepingu alusel võimaldada § 1111 lõikes 11 toodud asutustele. kasutamise juurde on võimalik ESS § 1111 lõikest 11 võetakse eelnõuga kriminaal- ja tagasi tulla järgmises etapis kui väärteomenetlust läbiviivad asutused välja. valmistatakse ette täiendav eelnõu Seega säilivad elektroonilised liidesed ainult ESS muutmiseks. julgeolekuasutuste jaoks. See tähendab tagasiminekut tehnoloogilises arengus, suurendades käsitsi töö mahtu ja kulusid nii riigiasutuste kui ka sideettevõtjate poolel. Kui me oleme valesti aru saanud ning ka eelnõu kohase andmete küsimise korral soovitakse elektroonilist liidest kasutada, siis tuleb selle loomise ja ülalpidamise kulud katta riigieelarvest. Samuti näha ette aeg selliste uute ühenduste väljatöötamiseks, testimiseks ja rakendamiseks. 5. Eelnõuga ei adresseerita muid sideandmete säilitamise ja ANTUD SELGITUS kasutamise vaatest probleemseid sätteid. Näiteks on väga Käesoleva eelnõu eesmärk on problemaatiline praktikas ESS § 1141, mille alusel on lahendada andmetele juurdepääs tsiviilkohtutel õigus küsida sideandmeid. Oleme selle sättega süüteomenetluse eesmärgil. seotud probleemidele samuti korduvalt ministeeriumi Eelnõus ei käsitleta andmete tähelepanu juhtinud. Kooskõlastamisel oleva eelnõu puhul säilitamist ega kasutamist muudel tekib küsimus, kas tsiviilkohtumenetluses tehtavad päringud ESS-s loetletud eesmärkidel ning on riigi hinnangul sama kaaluga nagu julgeolekuasutuste poolt nende küsimuste juurde tullakse riigi julgeoleku tagamiseks tehtavad päringud, mistõttu on tagasi järgmises etapis järgmise otsustatud, et tsiviilkohtutele jääb õigus saada seadusest seaduseelnõuga. tuleneva kohustuse alusel säilitatud andmeid, kuid kriminaalmenetluses tuleb edaspidi hakkama saada üksnes ärilisel eesmärgil säilitatud andmetega. Leiame, et tsiviilkohtumenetlust puudutav regulatsioon vajab samuti muutmist ning neile väljastavate andmete maht peab muutuma väiksemaks ja säilitavate andmete periood lühemaks. 8 6. Me ei saa nõustuda eelnõu seletuskirjas sisalduva väitega, mille ANTUD SELGITUS kohaselt puudub mõju sideettevõtetele, kuna uusi kohustusi Sideettevõtte jaoks on vajalik, kui neile ei panda. Praktikas see väide ei pea paika – ta säilitab ärilisel eesmärgil sideettevõtetele jääb endiselt kohustus andmeid säilitada ja andmeid, omada ülevaadet nendest neid väljastada. Samas lisandub kohustus töötada välja ja andmetest ja rakendada halduslikud ja tehnilised lahendused, et eristada säilitamistähtaegadest. julgeolekualaste kohustuste tõttu säilitatud andmete ja ärilisel Nõustume, et uus regulatsioon ja põhjustel säilitatud andmete päringud ning neid erinevatel uuel õiguslikul alusel andmete alustel täita. See toob kaasa olulisi ja kulukaid tehnilisi ning päringud võivad kaasa tuua teatud organisatsioonilisi muudatusi. Samuti suureneb oluliselt täiendava halduskoormuse. sideettevõtete halduskoormus, kui kriminaal- ja väärteomenetluses hakatakse tegema üksikpäringuid andmete saamiseks. 7. Eelnõul ei ole üleminekuaega. Seadus on planeeritud jõustuma MITTE ARVESTATUD üldkorras. Samas nõuab süsteemide ümberehitamine aega ja Eelnõu on plaanitud jõustuma ressursse, mistõttu on realistlik üleminekuaeg kindlasti vajalik. üldises korras, et tagada ITL-i ettepanek on, et see võiks olla 12-18 kuud. süüteomenetluse raames juurdepääs andmetele ja seeläbi süütegude menetlemine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Kaubanduskoda peab positiivseks, et eelnõus on tunnistatud ANTUD SELGITUS vajadust täpsustada elektroonilise side andmeliiklusandmete Eelnõu ettevalmistamise käigus on kasutamist süüteomenetluses. Kuid leiame, et eelnõu pakutud konsulteeritud erinevate lahendused on segadust tekitavad ega lahenda praktikas osapooltega ning korraldatud ka ilmnenud probleeme. Muu hulgas on üheks probleemiks ka kohtumisi ja arutelusid eelnõu menetlemine. Nimelt ei ole kõiki huvigruppe üldse analüüsimaks tekkinud probleeme kaasatud (nt ei ole kaasatud Kaubanduskoda ega Eesti ja leidmaks lahendusi. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu). Aruteludesse on olnud kaasatud ka sideettevõtete esindajad. 2. ESS § 1111 lõigete 2 ja 3 andmed ja andmeliiklusandmed ANTUD SELGITUS Kehtiva elektroonilise side seaduse (ESS) § 111¹ lõike 4 järgi Käesoleva eelnõu eesmärgiks on peab sideettevõtja säilitama lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid lahendada tekkinud olukord ning ühe aasta alates side toimumise ajast. Säilitada tuleb muu näha ette õiguslik alus saamaks hulgas telefonikõnede algus- ja lõpuaeg, kõne poolte juurdepääs andmetele telefoninumbrid, kärjetunnus kõne alustamise ajal ja süüteomenetluse läbiviimise asukohaandmed. Eelnõu § 3 punktiga 3 on plaanis jätta ESS § eesmärgil. 1111 lõikest 11 välja punktid 1 ja 3, mille kohaselt selle sätte ESS täiendav muutmine, 1 alusel kogutavaid andmeid ei edastata kriminaal- ja sealhulgas § 111 muutmine on väärteomenetluses uurimisasutusele, jälitusasutusele, kavandatud hiljem eraldi prokuratuurile, kohtule ning kohtuvälisele menetlejale. Kuid seaduseelnõuga. nimetatud andmete säilitamise kohustust ei muudeta. Lisaks Riik ei saa seadusega ette kirjutada täieneb eelnõu § 3 punkti 1 järgi ESS § 2 punktiga 11, võttes ärilisel eesmärgil andmete üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1543 säilitamise kohustust ning anda tulenev andmeliiklusandmete mõiste. EL-i määruse kohaselt loetelu andmete kategooriatest. on andmeliiklusandmed: „teenuseosutaja pakutava teenuse Seetõttu kasutatakse eelnõus üldist osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda teenuse mõistet – andmeliiklusandmed. kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida Andmete säilitamise, sealhulgas töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või andmekategooriad ja säilitamise 9  muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha tähtajad otsustab konkreetne andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat, sideettevõtja ning sellest kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise omakorda sõltub ka andmetele side metaandmed ning andmed, mis ei ole abonendiandmed juurdepääsu ulatus. ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi Nõustume, et seni kuni ei ole üle alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, vaadatud ja muudetud ESS § 1111, teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine“. tekib kaks erinevat regulatsiooni andmetele juurdepääsuks. Samas Seega eelnõu kohaselt jätkub ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 toodud kavas on ka ESS § 1111 andmete üldine säilitamine ning lisandub uute ülevaatamine ning üldise ja andmeliiklusandmete säilitamine ehk tekib 2 kõrvuti ühetaolise säilitamiskohustuse regulatsiooni sideettevõtjale andmete säilitamise kohta. kaotamine, milleks valmistatakse Seejuures ei ole selgu eelnõust, millises osas ESS § 1111 ette eraldi täiendav seaduseelnõu. loetletud andmed kattuvad eelnõuga lisanduvate andmeliiklusandmetega. Seletuskirja kohaselt sõnumite sisu ei hõlma ei kehtiva seaduse alusel kogutavad andmed ega ka lisanduv mõiste andmeliiklusandmed. Samas on märgitud, et andmeliiklusandmed ei sisalda sellist infot nagu nt kliendi nimi ja aadress, kuid ei ole arusaadav kas nt kärjetunnus kõne alustamise ajal on ka andmeliiklusandmete mõiste koosseisus või mitte. Mistõttu näeme, et selline eelnõu lahendus on poolik ning tekitab rohkem segadust kui lahendab probleemi. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku täiendada eelnõud selliselt, et ei tekiks mitut regulatsiooni andmete säilitamise kohustusega ettevõtjatele. 3. Andmete väljastamine sideettevõtja poolt ANTUD SELGITUS Eelnõu § 3 punktiga 2 lisatakse ESS-i § 102 lõige 2¹, mille järgi Ärilistel eesmärkidel andmete „sideettevõtja on kohustatud avaldama ilma kliendi säilitamise otsustab sideettevõtja nõusolekuta sideteenuse osutamise käigus temale teatavaks lähtudes oma ärimudelist ja saanud ja säilitatud andmeid menetlusseadustikes sätestatud vajadustest. Riik ei saa kohustada alustel ja korras uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule sideettevõtjat säilitama ärilisel ning väärteomenetluse seadustiku § 312 lõikes 1 nimetatud eesmärgil andmeid, andma kohtuvälisele menetlejale“. Lisaks täieneb eelnõu § 1 punkti 2 andmekategooriad ning määrama kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) paragrahv 901 tähtajad. lõikega 21 , mille kohaselt menetleja esitab Nõustume, et seni kuni ei ole üle andmeliiklusandmete kohta päringu kirjalikus või vaadatud ja muudetud ESS § 1111, elektroonilises vormis, millele sideettevõtja peab tekib kaks erinevat regulatsiooni kiireloomulisele päringule vastama esimesel võimalusel, kuid andmetele juurdepääsuks. Samas hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muul juhul kümne kavas on ka ESS § 1111 tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Eelnõu § 2 näeb ülevaatamine ning üldise ja ette väärteomenetluse seadustiku (VTMS) muutmise nii, et ühetaolise säilitamiskohustuse andmeliiklusandmete kohta tuleb esitada samuti kirjalik või kaotamine, milleks valmistatakse elektrooniline üksikpäring andmete saamiseks konkreetse ette eraldi täiendav seaduseelnõu. telefonikõne, elektronkirja, elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansi kohta. Samas ei muudeta eelnõuga hetkel kehtivat korda, et ESS-i § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid väljastatakse ESS § 10  1111 lõikes 11 toodud teistele asutustele, nt julgeolekuasutusele. Seletuskiri rõhutab, et KrMS-i ja VTMS-i muudatused võimaldavad edaspidi kasutada ainult neid andmeid, mida sideettevõtjad säilitavad ärilisel eesmärgil. Samas ei ole üheselt selgelt lahti seletatud, milliseid andmeid peetakse ärilistel eesmärkidel säilitatuks ning millises ulatuses need kattuvad andmeliiklusandmetega või kehtiva seaduse järgi säilitatavate andmetega. Eelnõu § 3 punktiga 2 ESS-i lisanduv § 102 lõige 2¹ kohustab sideettevõtjat avaldama sisuliselt kõik temale teatavaks saanud ja säilitatud andmed uurimisasutusele, prokuratuurile, kohtule ja kohtuvälisele menetlejale. Kuna samal ajal jääb kehtima ka ESS § 111¹ lõigetes 2 ja 3 toodud üldine säilitamiskohustus, siis näeme, et praktikas ei ole sideettevõttel võimalik vahet teha, kas tegemist on ärilisel eesmärgil või kohustuslikult kogutud andmetega, mida tuleb päringu alusel edastada. Kahe kõrvuti andmete säilitamise regulatsiooni puhul tuleb lisaks andmete eristamise probleemile, ettevõtjatel hakata erinevatele asutustele väljastama erinevaid andmeid või hoopis samale asutusele erinevate nõuete alusel kogutud andmeid. Hetkel on olemas elektroonilised liidesed päringute jaoks, kuid eelnõu järgi ei saa seda enam kriminaal- ja väärteomenetluses uurimisasutuse, jälitusasutuse, prokuratuuri, kohtu ning kohtuvälisele menetleja puhul kasutada. See tähendab, et muudatused teevad päringutele vastamise ettevõtjatele oluliselt keerulisemaks, aega nõudvamaks ning kulukamaks, sest on vaja teha vastavaid arendusi sideettevõtete süsteemides. Seega ei lahenda eelnõu praegusel kujul eelnõu eesmärki viia regulatsioon Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlla ning lõpetada sideandmete lausaline säilitamine, vaid tekitab segadust ja tõstab halduskoormust. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, milliseid andmeid, kellele ja kuidas päringute alusel väljastada tuleb. 4. Kaubanduskoja hinnangul ei ole võimalik seletuskirjas ANTUD SELGITUS sedastada, et eelnõuga puudub mõju sideettevõtetele. Hetkel ei Sideettevõtja jaoks on vajalik, kui selgu eelnõust, milliseid andmeid tuleb koguda, mis osas ta säilitab ärilisel eesmärgil kehtiva regulatsiooni alusel kogutavad andmed kattuvad andmeid, omada ülevaadet nendest lisanduva andmeliiklusandmete mõistega ja mis on ikkagi andmetest ja ärilisel eesmärgil kogutavad andmed. Samuti ei ole selge, säilitamistähtaegadest. milliseid andmeid tuleb menetlejale edastada ja kuidas Nõustume, et uus regulatsioon ja andmepäringutele vastamine toimuma hakkab. Lisaks peavad uuel õiguslikul alusel andmete ettevõtted tegema kulutusi oma süsteemide muutmisel, et päringud võivad kaasa tuua teatud andmekaitse reegleid rikkumata andmeid säilitada ja väljastada täiendava halduskoormuse. erinevatele asutustele. Kui seejuures tuleb kriminaal- ja 11  väärteomenetluses hakata tegelema üksikpäringutele vastamisega, siis sideettevõtte halduskoormus hoopis kasvab. Seega ei saa meie hinnangul väita, et mõju ettevõtetele puudub. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku täiendavalt eelnõu seletuskirjas analüüsida eelnõu mõjusid sideettevõtetele. 5. Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras. Meie hinnangul MITTE ARVESTATUD kulub sideettevõtjatel oma süsteemide muutmisele, et andmeid Eelnõu on plaanitud jõustuma säilitada ja menetlejate päringutele vastama hakata üldises korras, et tagada andmekaitsenõudeid täites, rohkem aega, kui eelnõu ette näeb. süüteomenetluse raames juurdepääs andmetele ja seeläbi Kaubanduskoja ettepanek: süütegude menetlemine. Teeme ettepaneku kehtestada eelnõule üleminekuaeg pikkusega vähemalt 12 kuud. Eesti Advokatuur 1. Oleme seisukohal, et kavandatavate muudatustega ei ole ANTUD SELGITUS võimalik saavutada seatud eesmärki ega kõrvaldada probleemi, Käesoleva eelnõuga reguleeritakse mis on tekkinud sideandmete üldisest ja vahet tegemata sideandmete kasutamist säilitamiskohustusest. Seetõttu ei toeta advokatuur eelnõu süüteomenetluse eesmärgil ning esitatud kujul. Selgitame oma seisukohta järgnevalt. nähakse juurdepääs andmetele, mis ei ole saadud üldise ja Eestis puuduvad Euroopa Kohtu lahendis SpaceNet AG (EKo ühetaolise säilitamiskohustuse C793/19 ja C794/19) esile toodud nõuetele vastavad tulemusena. Edaspidi on päringu kriteeriumid sideandmete kogumiseks. Euroopa Kohtu korduv tegemine eelpool nimetatud praktika kinnitab, et euroopalikus õigusruumis ei ole eesmärgil lubatud üksnes andmete sideandmete säilitamise kohustus aktsepteeritav, seda eriti puhul, mida sideettevõtja on eelnõus toodud kujul. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et säilitanud ärilisel eesmärgil. sideandmete üldiselt ja vahet tegemata säilitamisega kaasneb eriti raske ja ulatuslik põhiõiguse riive (EKo C-140/20 p 122; EKo C-203/15 ja C-698/15 p 100), milline on võrreldav jälitustoiminguna salajase pealtkuulamisega (EKo C-203/15 ja C-698/15 p 99; EKo C-793/19 ja C-794/19 p 61: „Täpsemalt võimaldavad need andmed koostada asjaomaste isikute profiili, mis on õigust eraelu puutumatusele arvestades sama tundlik teave kui sideseansi sisu ise“). Eelnõu viidatud murekohti ei lahenda. 2. Eelnõuga ei ole plaanis muuta ESS §- 1111 ning ka pärast ANTUD SELGITUS kavandatavate seadusemuudatuste jõustumist oleks Ärilisel eesmärgil andmete sideettevõtjatel kohustus 1 aasta jooksul säilitada kõiki säilitamine on konkreetse sideandmeid, sh liiklus- ja asukoha andmeid. Kuigi muudatuste sideettevõtja otsus tulenevalt tema kohaselt ei saaks süüteomenetluses andmeid küsida ESS § 1111 ärimudelist ja vajadustest. Riik ei alusel, vaid ainult ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid, siis saa kehtestada kohustust säilitada jääb jätkuvalt lahendamata küsimus, kuidas on võimalik andmeid ärilisel eesmärgil ning eristada sideettevõtja poolt ärilisel eesmärgil kogutud andmeid määrata sealjuures andmete ja ESS § 1111 alusel kogutud andmeid. Seletuskirjast ei nähtu, kategooriad ning säilitamise milliseid andmeid sideettevõtjad koguvad ärilisel eesmärgil. tähtajad. 12  Seega on jätkuvalt kõrvaldamata oht, et edaspidi KrMS § 901 Seega, on vajalik, et sideettevõtja alusel päringutele vastates edastavad sideettevõtjad andmeid, oskaks ise andmete säilitamise mida neil on kohustus valimatult säilitada. olukorda hinnata ning andmeid lähtuvalt säilitamise eesmärgist Eelmises lõigus kirjeldatud oht ei ole spekulatiivne ja hõlmab eristada. isegi sensitiivsemaid andmeid. Näiteks senises õiguspraktikas ESS, sealhulgas ESS § 1111 on esinenud lausa juhtumeid, kus uurimisasutused on KrMS § detailsem ülevaatamine ja 215 alusel esitatud päringutega nõudnud sideettevõtjatelt muutmine on kavandatud hiljem koguni nende juures säilitatavate sõnumite sisu. eraldi seaduseelnõuga. Riigiprokuratuur on vähemalt ühes pooleliolevas Käesolev eelnõu käsitleb üksnes kriminaalmenetluses väitmas, et e-postkasti sisu sellisel viisil andmeliiklusandmeid ning ei sideettevõtjalt küsimine olevat tavapärane ja reguleeri juurdepääsu säilitatud menetluspraktikas aktsepteeritav toiming. Kuigi küsimus on sõnumite sisule. kohtumenetluses vaidlusalune, ei saa välistada, et vaatamata muudetavale KrMS § 901 sätetele võivad uurimisasutused püüda (nt KrMS § 215 alusel) sideettevõtjatelt küsida siiski välja ka neid andmeid, mis jäävad KrMS § 901 kohaldamisalast välja ja millele vastavad piirangud (eelkõige kohtu loa kohustus) selgesõnaliselt ei laiene. Eelnõus kavandatud ESS § 102 lõike 21 täiendus võib probleemi isegi süvendada, sest sellega on hõlmatud mis tahes menetlusseadustikus toodud alused, mille alusel võiks kolmandatelt isikutelt (sh sideettevõtjad) andmeid küsida (mitte ainult KrMS § 901) ja ka kohtu puhul mitte ainult kriminaalmenetluses (nt ka TsMS § 279, VTMS § 31 lg 2). Selliselt ei ole piiratud andmete avaldamine isegi mitte ainult süütegude lahendamisega. 3. Juhime ka tähelepanu, et kehtiva VTMS § 312 alusel tohib ANTUD SELGITUS väärteomenetluses teha sideettevõtjale päringuid andmete Käesoleva eelnõu kohaselt on saamiseks konkreetse telefonikõne, elektronkirja, võimalik esitada päringuid elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi andmete kohta, mida sideettevõtja edastamisega seotud sideseansi kohta. Ehk et jätkuvalt säilitab omal algatusel ärilisel võimaldavad kogutavad andmed teha kindlaks isiku telefoni eesmärgil ning see ei puuduta või mobiiltelefoni side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja, andmeid, mida säilitatakse kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja tulenevalt riigi poolt kehtestatud mobiilsideseadme kasutamise asukoha, ilma et sideseanss üldisest ja ühetaolisest oleks tingimata toimunud. Veel võimaldavad need andmed säilitamiskohustusest. teha kindlaks kasutaja ja teatavate isikute sidepidamise Üksikpäring on päring konkreetse sageduse kindla ajavahemiku vältel. Kui KrMS-s on piiratud kõne, sõnumi, sideseansi kohta. kuritegude ringi, mille puhul on võimalik kõneeristusi küsida, Leiame, et kuigi ka üksikpäring kuriteo raskuse ja laadiga, siis väärteomenetluses sellist riivab isikute põhiõigusi, ei piirangut sätestatud ei ole. Jääb arusaamatuks, kuidas võimalda see isiku detailse profiili väärteomenetluses on võimalik tõendina kasutada koostamist, samuti põhjalikuma sideettevõtjalt saadud informatsiooni, kui Euroopa Kohtu pildi saamist isiku tegevuste, praktika kohaselt tohiks selliseid andmeid kasutada ainult harjumuste ja veendumuste kohta. võitluseks raske kuritegevusega või riigi julgeolekut ähvardava Euroopa Liidu tasandil ei ole ohu tõrjumiseks. määratletud raske kuritegevuse mõistet. Lisaks on ka kohus oma otsustes selgitanud vajadust 13  lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest andmete saamisel. 4. Eesti riigil on seejuures võimalik kehtestada regulatsioon, mis ANTUD SELGITUS võimaldab vajadusel nt julgeolekuohu tõrjumiseks ajutiselt Nõustume märkusega osas, mis sideandmeid koguda. EL direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lõikega puudutab võimalust kehtestada 1 koosmõjus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 regulatsioon sideandmete ajutiseks ja 11 ning art 52 lõikega 1 on Euroopa Kohtu praktika kohaselt säilitamiseks riiki ähvardava tõsise kooskõlas liikmesriigi seadusandlikud meetmed, mis ja vahetu julgeolekuohu korral. võimaldavad riigi julgeoleku kaitse eesmärgil teha ESS põhjalikum muutmine ning elektroonilise side teenuste osutajatele ettekirjutuse säilitada sellise võimaluse kaalumine on liiklus- ja asukohaandmeid üldiselt ja vahet tegemata plaanitud hiljem eraldi olukordades, kus asjaomane liikmesriik seisab silmitsi riigi seaduseelnõuga. julgeolekut ähvardava suure ohuga, mis osutub tõeliseks ja Samas märgime, et sellisel viisil vahetuks või ettearvatavaks, kusjuures ettekirjutuse tegemise ajutiselt säilitatud andmed ei aita otsust võib tõhusalt kontrollida kas kohus või sõltumatu kuidagi kaasa süüteomenetluse haldusasutus – kelle otsus on siduv –, selleks et teha kindlaks, eesmärgil andmete juurdepääsule, kas esineb üks neist olukordadest ning kas on järgitud sest kohus on korduvalt märkinud, tingimusi ja tagatisi, mis peavad olema ette nähtud, ning et riigi julgeoleku eesmärgil ettekirjutus peab olema ajaliselt piiratud sellega, mis on säilitatud andmete kasutamine tingimata vajalik, kuid seda võib ohu püsimise korral muul eesmärgil, sealhulgas pikendada (EKo C-793/19 ja C-794/19, resolutsioon). kriminaalmenetluse eesmärgil, ei ole lubatud. Taoline ettekirjutuse tegemise kord Eestis puudub. Samuti puuduvad õiguskaitsevahendid ja sõltumatu kontroll selle üle, kas ettekirjutus on ajaliselt piiratud tingimata vajalikuga. Senikaua kuniks ei ole kehtestatud Euroopa Liidu õigusega kooskõlas olevat regulatsiooni ja leiab aset sideandmete säilitamine ning nendele juurdepääsu andmine, ei ole inimeste õigused tagatud. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõuga tunnistatakse kehtetuks vaid paragrahvi 1111 lõike 11 punktid 1 ja 3 ning samadel uurimisasutustel, kellelt võetakse õigus andmeid tõendina esitada, on jätkuv õigus neid töödelda teiste seaduste alusel (nt PPVS-i alusel), seega ei ole õiguskindlust, et nt süüteomenetlust läbi viivad uurijad siiski ei saa enda valdusesse neile huvi pakkuvaid sideandmeid. Eelnõus nähakse ette ka paragrahvi 1111 lõike 11 punktide 1 ja 3 kehtetuks tunnistamine, "lahendades süüteomenetlustes tekkinud EL õiguse vastuolu", kuid samaaegselt jätab seadusandja alles õiguse küsida lauskogumisega saadud teavet mitte ainult julgeoleku- ja jälitusasutustele, vaid ka kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Omakorda on andmetele juurdepääs näiteks Finantsinspektsioonil (FIS § 481 lg 2; VPTS § 2303 lg 1 ja 2), kusjuures Finantsinspektsiooni puhul andme mahtu ei piirata ning ei ole ka kohtu eelneva loa tingimust. Seega vajab eelnõu läbimõtlemist ja lahendamist ka laiemalt. 14 15  Kriminaalmenetluse seadustiku, väärteomenetluse seadustiku ja elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Kokkuvõte: Euroopa Kohus otsustas, et riigid ei tohi sideettevõtjatelt nõuda kõikide klientide sideandmete (kes, millal, kellele, kust ja kui kaua helistas jne) üldist ja ühetaolist säilitamist ega nende andmete kasutamist süüteomenetluses. Süüteomenetluses võib Euroopa Kohtu otsuse järgi kasutada ainult neid sideandmeid, mida sideettevõte kogub ja hoiab oma ärilisteks vajadusteks (näiteks teenuste planeerimiseks, teenusekvaliteedi tagamiseks ja arvete esitamiseks). Kuna kehtiv KrMS ja VTMS ei teinud vahet, milliste sideandmete kasutamine on tõendina lubatud, on tekkinud olukord, kus kohtute seisukohad on sideandmete päringute esitamise ning sel viisil saadud tõendite lubatavuse osas erinevad ja nii on tekkinud õigusselgusetus. Nii aga on väga keeruline tõendada näiteks Interneti ja telefoni vahendusel toime pandavaid kuritegusid, sealhulgas näiteks telefonikelmusi või kuritegelikus jõugus osalemist, sest kurjategijad suhtlevad omavahel justnimelt Internetis ja telefonitsi. Selle eelnõuga muudetakse seadusi nii, et neid sideteenuste andmeid, mida sideettevõtjad niikuinii oma tarbeks säilitavad, saavad ka uurimisasutused ja kohtuvälised menetlejad, sealhulgas politsei süütegude tõendamisel kohtu loal kasutada. Telefonikõnede ja sõnumite sisu see seadus ei puuduta. 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on muuta kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), väärteomenetluse seadustikku (VTMS) ja elektroonilise side seadust (ESS) ning lahendada praktikas tekkinud probleemid KrMS § 901 lõikes 2 nimetatud sideandmete päringute ja sideandmete kasutamisega kriminaal- ja väärteomenetluses. Eelnõu puudutab üksnes tehniliste andmeliiklusandmete pärimist sideettevõtjatelt; sideseansside sisule (sõnumite, kõnede, alla ja üles laetud failide sisu) juurdepääsu eelnõuga ei reguleerita. Kehtiva õiguse kohaselt on Eestis võimalik kriminaal- ja väärteomenetluse raames kasutada sideandmeid, mis on saadud sideettevõtjatelt üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse tulemusena. Euroopa Liidu Kohus on aga leidnud, et selliselt kogutud sideandmeid ei tohi süüteomenetluses kasutada, sest see ei vasta Euroopa Liidu isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse nõuetele. Muudatuse eesmärk on tagada, et tehtavad sideandmete päringud ja nende andmete kasutamine oleks Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Muudatuse tulemusena ei ole edaspidi lubatud kriminaal- ja väärteomenetluses kasutada sideandmeid, mida sideettevõtjad on säilitanud üldise ja ühetaolise säilitamiskohustuse alusel. Muudatus näeb ette, et edaspidi tekib õiguskaitseasutustel võimalus kriminaal- ja väärteomenetluses teha päringuid nende sideandmete kohta ja kasutada neid sideandmeid, mida sideettevõtjad säilitavad oma äriliste eesmärkide täitmise jaoks. Sideettevõtjate jaoks halduskoormus oluliselt ei suurene, kuna iga- aastane päringute maht eeldatavasti jääb samasse suurusjärku võrreldes senisega. Kuna sideettevõtjad säilitavad juba praegu sideandmeid oma äriliste eesmärkide täitmiseks, siis muudatus ei too neile kaasa täiendavat halduskoormust. Eelnõu mõjutab õiguskaitseasutuste töökorraldust ja tõendite kogumise viise ning suurendab elanike põhiõiguste kaitset ja Eesti seaduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Muudatus toob 1 inimestele selgema kaitse nende sideandmete kasutamisel, sideettevõtjatele täpse õigusliku aluse päringutele vastamiseks ning ilma suurt lisakoormust tekitamata õiguskaitseasutustele kindlad protseduurireeglid, mis ühtlustavad ja lihtsustavad andmete kättesaamist kriminaal- ja väärteomenetluses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markko Künnapu ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 14, väärteomenetluse seadustiku redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 19 ja elektroonilise side seaduse redaktsiooni RT I, 02.01.2025, 23. Kuna muudetakse kohtumenetluse seadust, on Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 14 järgi eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktide 2 ja 5 alusel ei ole eelnõu väljatöötamiskavatsust koostatud. Tegemist on Euroopa Liidu õiguse rakendamisel tekkinud probleemide lahendamisega. Muudatusega viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga muudetakse KrMS-i, VTMS-i ja ESS-i teksti ning viiakse kriminaal- ja väärteomenetluse eesmärgil sideandmete päringute tegemine ja sideandmete kasutamine kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Hetkel on kehtiv õigus vastuolus Euroopa Liidu Kohtu praktika selle osaga, mis puudutab üldiselt ja ühetaoliselt säilitatud sideandmete kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses. Seetõttu on vaja nii KrMS-i, VTMS-i kui ka ESS-i muuta, et näha ette võimalus sideandmete päringuks ja sideandmete kasutamiseks viisil, mis vastab Euroopa Kohtu praktikale, tagab isikute põhiõiguste kaitse ning võimaldab efektiivselt võidelda kuritegevusega. Seadusemuudatustega nähakse ette selge alus juurdepääsuks sideandmetele, mida sideettevõtjad säilitavad ärilistel eesmärkidel, ning nende kasutamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 1 p-d 1 ja 2 Tulenevalt 13.05.2024. a Tartu Ringkonnakohtu määrusest nr 1-24-1694 on praktikas tekkinud olukord, kus ESS §-s 1111 loetletud sideandmeid ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses 2 kasutada. Prokuratuur on loobunud sideandmete päringute tegemisest kehtiva KrMS § 901 alusel ning uurimisasutustel ei ole enam võimalik kriminaalmenetluses neid andmeid kuriteo tõendamise eesmärgil kasutada. Kuna ESS § 1111 alusel säilitatud andmed ei ole tõendina kriminaalmenetluses lubatud, on vaja nii KrMS-i kui ka ESS-i muuta nii, et uurimisasutustel tekiks võimalus teha kriminaalmenetluse jaoks päring sideandmete kohta, mida sideettevõtjad säilitavad omal algatusel ning sõltumata riigi pandud säilitamiskohustusest. 01.01.2022 jõustunud KrMS § 901 muudatustega täpsustati sideandmete päringute tegemise tingimusi, sätestades muu hulgas kohtu loa nõude. Vastava eelnõu (kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE) Riigikogu kolmandaks lugemiseks koostatud seletuskirjas selgitati eelnõu eesmärgi kohta muu hulgas, et nii Euroopa Liidu Kohtu praktika, eelkõige Eesti suhtes tehtud otsuse C-746/18, kui ka Riigikohtu 18.06.2021. a otsuse nr 1-16- 6179 kohaselt ei ole keelatud teha kohtu loal päringut nende sideandmete kohta, mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustusest. Sideettevõtjad töötlevad andmeid ka äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks, muuks äriliseks infovahetuseks, sideteenuse nõuete täitmiseks ja kvaliteedi tagamiseks ning see ei ole seotud riigi kehtestatud andmete säilitamise kohustusega. Sellel põhjusel leidis seadusandja juba toona, et juhul kui päring tehakse ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete kohta, on sideettevõtja kohustatud edastama üksnes need, mitte aga ESS § 1111 alusel säilitatud andmeid. Samas, kuna ESS § 1111 jäi senisel kujul kehtima, võimaldas see Tartu Ringkonnakohtul eeldada, et andmed on esitatud ning saadud tulenevalt seadusega pandud säilitamiskohustusest – või vähemalt ei ole võimalik lausalise säilitamiskohutuse tõttu säilitatud andmete edastamist võimalik välistada. Seetõttu on vaja KrMS § 901 ning andmete esitamisega seotud ESS-i sätteid muuta. KrMS § 901 muutmise eesmärk on lahendada kohtupraktikas tekkinud olukord, kus sideandmete päringu ja sideettevõtja poolt andmete edastamise faktiga seoti ESS § 1111 alusel säilitatud andmed ning eeldati, et isegi juhul, kui päringu objektiks olid ärilisel eesmärgil töödeldavad andmed, edastas sideettevõtja (ka) andmed, mis on tal olemas tulenevalt ESS-is pandud säilitamiskohustusest. Seetõttu jäetakse eelnõu kohaselt KrMS-ist välja viide ESS §-le 1111. Praegu näeb ESS § 112 ette päringule vastamise korra ja tähtajad. Kuna see säte viitab omakorda ESS §-le 1111, ei oleks see viide eelnõu jõustumisel enam korrektne. Sellel põhjusel lisatakse eelnõuga KrMS §-i 901 lõige 21, millega nähakse ette päringule vastamise tähtajad. Muudatusega sõnastatakse ümber kehtiv § 901 lõige 2 ning jäetakse sealt välja viide ESS §-le 1111, mis näeb ette elektroonilise side ettevõtja kohustuse andmeid säilitada. Selle asemel nähakse ette, et päringut võib teha elektroonilise side ettevõtjale andmeliiklusandmete kohta ESS tähenduses. Samuti täpsustatakse sõnastust nii, et kohtumenetluses saab päringu teha ka kohus, kuna see võib olla vajalik näiteks kaitsja taotlusel tõendite saamiseks. Uurimisasutusel ei ole kohtumenetluses rolli, mistõttu kehtiv sätte sõnastus ei ole ses osas kooskõlas menetluse üldise loogikaga. Kuna muudatusega antakse päringu tegemise õigus ka kohtutele, täpsustatakse ka paragrahvi lõiget 4, mis ei räägi edaspidiselt ainult päringu loast, vaid ka (kohtu) päringust, milles peavad olema kajastatud lõike 4 punktides 1–3 nimetatud info. Uues sõnastuses viidatakse päritavatele andmetele kui andmeliiklusandmetele (traffic data). See termin tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/15431 artikli 3 punktist 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja 3 11 ning lisatakse ka ESS-i teksti. Andmeliiklusandmed tähendavad tehnilist laadi andmeid sideseansi kohta ja ei hõlma seansi käigus edastatava informatsiooni sisu. Sideseansi käigus edastatava teabe sisule juurdepääsemise kohta kehtivad eeskätt kriminaalmenetluse seadustiku jälitustoiminguid puudutavad sätted ning neid eelnõuga ei muudeta. Ühtlasi täiendatakse KrMS § 901 lõikega 21, millega nähakse ette päringu tegemine kas kirjalikus või elektroonilises vormis, samuti päringule vastamise tähtajad. Vormi juures on oluline paindlikkus ja et päring võidakse teha nii elektrooniliselt (st mingi andmevahetuskeskkonna või liidese kaudu) kui ka muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt elektronposti teel. Sideettevõtja, kellele menetleja on esitanud andmete kohta päringu, peab kiireloomulise päringu puhul esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kümne tunni möödumisel, ja muudel juhtudel kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates, kui nimetatud tähtaegade järgimine on päringu sisu arvestades võimalik, andma menetlejale teavet kõnesolevas paragrahvis ettenähtud andmete kohta. Sarnane päringute regulatsioon ja tähtajad on sätestatud ka kehtivas ESS §-s 112. Seega päringute tegemine ja nendele vastamine toimub nagu varem, muutub aga õiguslik alus kriminaalmenetluse eesmärgil päringute tegemiseks. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Eelnõu § 2 VTMS § 312 lõike 2 muudatus on sarnane eespool toodud KrMS § 901 lõike 2 muudatusega. Paragrahvist jäetakse välja viide ESS §-le 1111 ning tuuakse sisse andmeliiklusandmete termin. Päringu tegemise alused ja eesmärgid jäävad samaks. Muudatuse eesmärk on võimaldada päringute tegemine elektroonilise side ettevõtja poolt ärilisel eesmärgil säilitatud andmete kohta sarnaselt KrMS § 901 lõikes 2 sätestatud päringuga. Elektroonilise side seaduse muutmine Eelnõu § 3 p-d 1–3 ESS § 2 täiendatakse punktiga 11 ja võetakse kasutusele andmeliiklusandmete termin. Sama andmeliiklusandmete termin tuuakse sisse ka kriminaalmenetluse seadustikku. Kehtiv ESS ei defineeri andmeliiklusandmeid ning selle asemel on antud andmekategooriate loetelu ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3. Selleks, et KrMS-i alusel tehtavat päringut eraldi määratleda, on otstarbekas võtta kasutusele andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu määruse (EL) 2023/1543 artikli 3 punktist 11. Andmeliiklusandmete näol on tegemist sideseanssi kirjeldavate tehniliste andmetega, sideseansi sisu andmeliiklusandmed ei hõlma. Määruse kohaselt on andmeliiklusandmed teenuseosutaja pakutava teenuse osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda teenuse kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks (ELT L 191, 28.07.2023, lk 118–180), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023R1543&qid=1741863396896, artikkel 3 „Mõisted“. 11) „andmeliiklusandmed“ – teenuseosutaja pakutava teenuse osutamisega seotud andmed, mille eesmärk on anda teenuse kohta taustaandmeid või lisateavet ning mis luuakse või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning andmed, mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine. 4 või mida töödeldakse teenuseosutaja infosüsteemis, näiteks sõnumi või muud liiki suhtluse allikas ja sihtkoht, seadme asukoha andmed, kuupäev, kellaaeg, kestus, suurus, marsruut, formaat, kasutatav protokoll ja tihenduse liik, ning muud elektroonilise side metaandmed ning andmed, mis ei ole abonendiandmed ning mis on seotud kasutaja teenusele juurdepääsu seansi alguse ja lõpetamisega, kasutamise kuupäev ja kellaaeg, teenusesse sisselogimine ja teenusest väljalogimine. Kuna määruses toodud definitsioon ei anna ammendavat loetelu andmekategooriate kohta ning jätab selle lahtiseks, jääb see lahtiseks ka ESS-is. Kuna tegemist on Euroopa Liidu määrusega, ei ole võimalik seda riigisisese õigusega kitsendada. Siin tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et määruse definitsioon täpsemate andmekategooriate kohta ei ole ammendav ning on tingitud ühelt poolt soovist olla paindlik ning teiselt poolt vajadusest olla õigusaktis tehnoloogianeutraalne. Oluline on arvestada tehnoloogia arenguga ning vajadusega hõlmata ka muid tulevikus kasutatavate tehnoloogiliste lahendustega tekkida võivaid andmeid. Samas ei hõlma need andmed mitte mingil juhul teenuse osutamisel edastatavate sõnumite sisu. Tegemist on metaandmetega, mis tekivad sideettevõtja poolt kasutatavates süsteemides ning on seotud sõnumi edastamise ja vastuvõtmise fakti ja muude asjaoludega, nagu näiteks allikas, sihtkoht, asukoht, kuupäev, kellaaeg, kestus, formaat. Lisaks sõltuvad andmete hulk ning nende kategooriad sideettevõtja osutatavatest teenustest ning kasutatavatest tehnoloogilistest lahendustest, millest ühe puhul võib tekkida rohkem ning teise puhul vähem metaandmeid. Kuna siinse eelnõu kohaselt saab päringut esitada andmete kohta, mida sideettevõtja säilitab ärilisel eesmärgil, sõltub päringu objektiks olevate andmete hulk ja koosseis oluliselt ka konkreetsest sideettevõtjast ning tema antud hinnangutest ja tehtud otsustest andmete vajalikkuse ning säilitamisaja kohta. ESS § 102 muudatuse ning uue lõikega 21 nähakse ette õiguslik alus ja sideettevõtja selge kohustus avaldada kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud ja säilitatud andmeid. Muudatuse kohaselt saaks sideettevõtja väljastada andmeid, mis esitatakse KrMS-is ja VTMS-is sätestatud korras ja alustel. Kõnesolev muudatus on seotud nii KrMS § 901 muudatuse kui ka VTMS § 312 muudatusega, kus nähakse ette tingimused ja alused andmeliiklusandmete saamiseks sideettevõtjale päringu esitamise kohta. ESS § 102 näeb ette andmetöötluse põhimõtted ning koostoimes ESS §-dega 103 ja 104 sideettevõtja võimaluse ja õiguse töödelda andmeid ärilisel eesmärgil, sealhulgas teenuse kvaliteedi tagamiseks ning arveldamiseks. Kehtiv ESS § 102 näeb ühtlasi ette juhtumid, kui on lubatud kliendi nõusolekuta andmeid avaldada. Et tagada selgus, et päringuid võib teha ning andmeid avaldada ka kohtuvälisele menetlejale, uurimisasutusele, prokuratuurile ja kohtule, on vaja lisada uus lõige. Oluline on eristada andmeid, mida sideettevõtja säilitab ilma riigi pandud säilitamiskohustuseta ärilisel eesmärgil, ning andmeid, mida sideettevõtja säilitab vaid seetõttu, et talle on pandud selline kohustus ESS § 1111 kohaselt. Kuna viimati nimetatud alusel säilitatud andmete kasutamine ei ole kriminaal- ja väärteomenetluses lubatud, sätestataksegi, et süüteomenetluse käigus esitatud päringutele vastamisel võib sideettevõtja esitada ainult neid andmeid, mida ta säilitaks ka juhul, kui tal ESS § 1111 alusel andmete säilitamise kohustust ei oleks. Andmeid, mida sideettevõtja oma ärilistel eesmärkidel säilitaks lühema perioodi vältel kui ESS §-s 1111 sätestatud aeg, saab kriminaalmenetluse eesmärgil väljastada vaid siis, kui need andmed oleksid sideettevõtjal olemas ka ilma ESS §-s 1111 sätestatud säilitamiskohustuseta. Regulatsiooni kehtestamisel kaaluti ka võimalust sätestada KrMS-is, et lausalise sideandmete säilitamise tõttu olemas olevate andmete kasutamine tõendina ei oleks lubatud. Üksnes tõendite lubatavuse tagantjärele hindamisel ja lubamatute tõendite tõendikogumist väljaarvamisel põhinev kriminaalmenetluslik regulatsioon ei kaitseks aga piisavalt inimeste õigust eraelu puutumatusele, kuna sideandmed saaksid siis ikkagi uurimisasutusele teatavaks. 5 Paragrahvi 1111 muudatusega tunnistatakse kehtetuks lõike 11 punktid 1 ja 3. ESS § 1111 lõige 11 näeb ette asutused, kellel on õigus esitada päring ESS § 111 1 alusel säilitatud andmete kohta. Punktides 1 ja 3 nähakse praegu ette võimalus esitada päring nende andmete saamiseks kriminaal- ja väärteomenetluse eesmärgil. Riigikohus leidis oma 18.06.2021. a otsuses nr 1-16-6179, et kuna ESS § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldine ja ühetaoline säilitamiskohustus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, ei ole nende andmete kasutamine kriminaal- ja väärteomenetluses lubatud. Seetõttu on vaja kehtetuks tunnistada normid, mis võimaldavad teha ESS § 1111 alusel säilitatud andmete kohta päringuid kriminaal- ja väärteomenetluse jaoks. Kuna edaspidi toimuks KrMS-i järgi päringutele vastamine ESS § 102 alusel ja üksnes ärilisel eesmärgil töödeldavate andmete kohta, puudub vajadus saada ESS § 1111 kohaselt säilitatavaid andmeid. Muudatuse tulemusena ei saaks KrMS-i ega VTMS-i järgi tehtud päringuid enam seostada andmetega, mille kohta on riik kehtestanud ESS § 1111 kohaselt säilitamiskohustuse. Eelnõu on kooskõlas põhiseadusega (PS). Vastavalt PS §-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eelnõuga nähakse ette selged alused ja tingimused, millal kriminaal- ja väärteomenetluses on lubatud esitada päringuid sideandmete saamiseks. Eelnõuga viiakse kehtiv õigus ka kooskõlla Riigikohtu ja Euroopa Liidu Kohtu praktikaga sideandmete päringute tegemise ja kasutamise kohta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga tuuakse ESS-i andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/15432. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga täiendatakse KrMS-i, VTMS-i ja ESS-i regulatsiooni, et tagada sideandmete kohta päringute tegemine kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse jaoks ning viia Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu Kohtu praktikaga. Eelnõuga tuuakse ESS-i andmeliiklusandmete termin, mis tuleneb Euroopa Liidu õigusest, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1543. 6. Seaduse mõjud Sihtrühm Muudatuste sihtrühmad on eelkõige kohtuvälised menetlejad, uurimisasutused, prokuratuur ja kohtud, kuna muudatustega nähakse ette võimalused esitada sideandmete päringuid kriminaal- ja väärteomenetluses. Kriminaalmenetluses võivad päringu teha KrMS § 31 lõikes 1 loetletud uurimisasutused3 ja ka kohtud. Väärteomenetluses on päringu tegemise õigus VtMS § 312 lõikes 1 loetletud kohtuvälistel menetlejatel4. Võrreldes praegu seaduses sätestatuga on 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1543, 12. juuli 2023, mis käsitleb Euroopa andmeesitamismäärust ja Euroopa andmesäilitamismäärust elektrooniliste tõendite hankimiseks kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluse järgsete vabadusekaotuslike karistuste täitmisele pööramiseks 3 Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla. 4 Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Rahapesu Andmebüroo ning Politsei- ja Piirivalveamet. 6 sideandmete saamise võimalused edaspidi piiratumad. Samas, arvestades Eestis kujunenud kohtupraktikat, kus viidates Euroopa Kohtu praktikale on sideandmete pärimine ja saadud sideandmete kasutamine tõendina praktiliselt üldse võimatuks muutunud, annab eelnõuga tekitatav selge õiguslik alus taas võimaluse süüteomenetluses sideandmeid tõendina kasutada. Muudatuste sihtrühm on ka sideettevõtjad5, kellel tekib kohustus päringute alusel edastada andmeid, mida nad on säilitanud ärilistel eesmärkidel. Sideettevõtjatele eelnõukohase regulatsiooni jõustumisega täiendavaid kohustusi ei panda. Sihtrühmaks saab lugeda ka andmesubjekte ehk isikuid, kes kasutavad elektroonilise side teenuseid ning kelle andmeid sideettevõtjad saavad vastavalt ESS §-le 102 ärilisel eesmärgil säilitada. Eelnõuga laiendatakse andmesubjektide eraelu puutumatuse kaitset. Päringute tegemise alused nii KrMS-s kui ka VtMS-s jäävad sarnaseks. Päringute objektiks on edaspidi andmed, mida sideettevõtjad säilitavad omal algatusel ärilisel eesmärgil ning sõltumata ESS-is sätestatud säilitamiskohustusest. Sellel põhjusel ei too muudatused kaasa ka sotsiaalseid mõjusid. Muudatuste tulemusena viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu Kohtu praktikaga ning nendega ei kaasne ebasoovitava mõju riski. 6.1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Kavandatava eelnõu seadusena jõustumine mõjutab positiivselt riigi julgeolekut ja välissuhteid, kuna nähakse ette selged reeglid sideandmete päringuteks ning luuakse võimalus nende andmete kasutamiseks kriminaal- ja väärteomenetluses. See aitab lahendada kohtupraktikas kujunenud olukorda, kus Eesti seadusandluse ja Euroopa Kohtu praktika vahelise vastuolu tõttu on sideandmete tõendina kasutamine praktiliselt üldse võimatu. Päringute võimaldamine tõhustab ühtlasi kriminaalmenetlusalast piiriülest koostööd, aitab võidelda paremini piiriülese kuritegevusega ja mõjutab seeläbi positiivselt välissuhteid. 6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Eelnõuga kavandatavad muudatused ei too kaasa olulisi põhimõttelisi muudatusi kohtuväliste menetlejate, uurimisasutuste, prokuratuuri ja kohtute töökorralduses. Päringute tegemise alused on jätkuvalt KrMS-is ja VTMS-is, kuid muutub õiguslik alus andmete väljastamiseks sideettevõtjate poolt. Selge õiguslik alus päringute tegemiseks võimaldab tulevikus vähendada vaidlusi ja kaebusi sideandmete päringute ja saadud andmete kasutamise kohta. Senine praktika on näidanud, et sideandmete päringuid kriminaalmenetluse eesmärkidel tehakse suhteliselt erandlikult ning kuni 31.10.2024 on päringute arv aastas järjest vähenenud. Kui 2022. aastal esitati 291 taotlust ja 2023.aastal 280 taotlust ning perioodil 01.01.2024– 31.10.2024 esitati sideandmete päringuks kokku vaid 153 taotlust. 6.3. Mõju sideettevõtjatele ja elektroonilise side teenuse kasutajatele (andmesubjektidele) Sideettevõtjate jaoks võib halduskoormus suureneda, kuna kuigi päringute maht jääb eelduslikult sarnasele tasemele nagu eelnevatel aastatel peavad nad edaspidi lähtuma päringutele vastamisel ärilistel eesmärkidel säilitatavatest andmetest. Samas säilitavad 5 ESS § 2 p 5 – elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust, st nt Elisa, Telia, Tele2. 7 sideettevõtjad juba praegu sideandmeid oma äriliste eesmärkide täitmiseks. Eelnõuga muutub oluliselt selgemaks õiguslik regulatsioon sideandmete päringute tegemise kohta. Sideettevõtjate osutatavate elektrooniliste teenuste kasutajate seisukohalt suurendab muudatus õigusselgust - praegu kohtupraktikas valitsev mõnetine segadus lahendatakse selge regulatsiooniga, mille järgi on edaspidi selge, milliseid sideandmeid ja missuguses mahus saab süüteomenetluses kasutada. Andmesubjektide jaoks tähendab eelnõukohaste muudatuste jõustumine seda, et nendele osutatavate sideteenuste tehnilisi andmeliiklusandmeid saab edaspidi süüteomenetlust toimetavatele asutustele edastada üksnes ulatuses, milles need andmed on sideettevõtjal olemas ettevõtja enda äriliste eesmärkide täitmiseks. Võrreldes ESS §-s 1111 sätestatud lausalise säilitamiskohustusega on ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid vähem ning neid säilitatakse lühemat aega, mistõttu andmesubjekti eraelu puutumatus on eelnõu jõustumise järel kaitstud seni seaduses sätestatust suuremas mahus. Seadusandja on lisaks juba varasemalt väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetluses on võimalik päringuid teha ärilisel eesmärgil säilitatud andmetega seoses. Näiteks Riigikogu poolt 15.12.2021 vastu võetud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 SE6 kolmanda lugemise seletuskirjas on märgitud muuhulgas järgmist. „See ei tähenda aga, et kriminaalmenetluse eesmärgil (ning kõnesoleva eelnõuga sätestatud tingimustel) ei võiks kohtu loal teha päringuid nende sideandmete osas, mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. Nii näiteks töötlevad sideettevõtted sideandmeid ka ärilisel ning sideteenuse nõuete ja kvaliteedi põhimõtete järgimise eesmärgil (vt nt ESS § 87 lõike 1 punktid 1, 2, 3, 7 ja 10, § 102 lg 4 ja § 103) sõltumata riigi poolt sätestatud säilitamiskohustusest (vt ka Riigikohtu otsused 1-16-6179, p 75 ja 3-1-1- 51-14, p 22.3). Sideettevõtjad ei säilita andmeid, mida nad sideteenuse osutamise käigus ei loo ega töötle (ESS § 1111 lõige 4 esimene lause). Eelnõuga (392 SE) kavandatav KrMS § 901 lg 2 viitab küll ESS § 1111 lg-s 2 loetletud andmetele, kuid mitte ESS § 1111 lg 2 alusel säilitatud andmetele. Kuni sideandmete säilitamise regulatsiooni muutmiseni saab seega Riigikohtu otsusest nr 1-16-6179 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kõnesoleva eelnõuga kavandatud KrMS § 901 lg-s 2 sätestatud päringuga küsida välja üksnes andmeid, mis on sideettevõtjal olemas sõltumata ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud säilitamiskohustusest. See kitsendus ei kohaldu KrMS § 901 lg-s 1 sätestatud nn identiteedipäringutele (vt ka 1-16-6179, p 106).“. Vastav muudatus jõustus 01.01.2022 ning seda rakendati probleemideta kuni oktoobrini 2024. Seega ei ole arutelud ärilisel eesmärgil säilitatud andmete pärimisest ja kasutamist midagi uut ja seninägematut ning vastav loogika on toiminud kuni oktoobrini 2024. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kuna eelnõuga ei planeerita põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva korraga, ei kaasne muudatustega eelduslikult kulude kasvu ega vähenemist. Samuti puudub alus arvata, et eelnõu mõjutaks riigi tulusid. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral ei ole vaja kehtestada, muuta ega tunnistada kehtetuks rakendusakte. 6 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69f4f636-076c-487f-93c2- 3827044cfb50/kriminaalmenetluse-seadustiku-muutmise-seadus/ 8 9. Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. Eelnõu üldises korras jõustumine jätab nii menetlejatele kui ka sideettevõtjatele piisava aja muudatuste rakendamiseks valmistumiseks. Ühtlasi on vajalik kiirem jõustumine, et tagada õigusselgus ning päringute tegemine süüteomenetluse eesmärkidel. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigiprokuratuurile, Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale. Ministeeriumitest esitas märkused Siseministeerium. Arvamuse esitasid Andmekaitse Inspektsioon, Riigiprokuratuur, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Eesti Advokatuur, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond. Märkused ja ettepanekud on teadmiseks võetud ning neid on muuhulgas plaanis käsitleda tulevikus plaanitavas eraldi seaduseelnõus. ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2025. a nr (allkirjastatud digitaalselt) 9