EELNÕU 25.07. 2025 Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) § 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine 1 ) paragrahv i 4 lõi ke 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tulu elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata teavet käesolevas seaduses sätestatud muul alusel ;“; 2 ) paragrahvi 4 lõige t 3 täiendatakse punkt iga 7 järgmises sõnastuses : „7) muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu, välja arvatud selline dividenditulu, mis on vabastatud äriühingu tulumaksust nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8 – 16) artiklite 4, 5 või 6 kohaselt.“; 3 ) paragrahvi 4 1 täiendatakse lõikega 1 3 järgmises sõnastuses: „(1 3 ) Käesoleva seaduse 1 2 . peatükis sätestatut kohaldatakse ka välislepingukohasele ja konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe automaatsele vahetusele. Teabevahetuse partnerriikide ja -jurisdiktsioonide nimekirja avaldab Maksu- ja Tolliamet oma veebilehel. “; 4 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 1 2 järgmises sõnastuses: „ (1 2 ) Kui krüptovara kasutaja ei ole esitanud krüptovarateenuse osutajale nõutud teavet vaatamata kahele meeldetuletusele, takistab krüptovarateenuse osutaja teha kliendil tehingu id krüptovaraga , kuni klient esitab nõutud teabe. Neid meetmeid on lubatud rakendada pärast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 päeva möödumist teabe esmasest nõudmisest. “; 5 ) paragrahv i 8 lõi k e s 3 asendatakse sõnad „kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste“ sõnadega „käesolevast seadusest tulenevate“ ; 6 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Maksu- ja Tolliamet säilitab automaatse teabevahetuse teel saadud teavet vähemalt viis aastat a rvate s teabe kättesaamisest, kuid mitte kauem kui kümme aastat. “; 7 ) paragrahv 8 8 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) seadust täiendatakse 1 2 . peatükiga järgmises sõnastuses: „1 2 . peatükk Krüptovara teabe automaatne vahetus § 8 9 . Krüptovara (1) Aruand ekohustu sega hõlmatud k rüptovara on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205) (käesolevas peatükis edaspidi Euroopa Liidu määrus ) , artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud k rüptovara . (2) Aruand ekohustu sega ei ole hõlmat ud : 1) nõukogu direktiivi 2011/16/EL lisa 6 VI lisa 4. IV jao A jaotise punktis 5 nimetatud e-raha ; 2) keskpanga või muu keskse raha asutuse välja antud digitaal ne usaldusraha ; 3) krüptovara , mille puhul on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud, et seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks. § 8 10 . Krüptovara teave (1) Aruandlus kohustuse ga hõlmatud k rüptovara teave käesoleva peatüki tähenduses on krüptovarateenuste osutamisega seo tud aruandekohustusliku k rüptovarateenuse osutaja nõukogu direktiivi 2011/16/EL VI lisa 6 2. II jaos sätestatud aruandlus reeglite nõuete kohaselt maksuhaldurile esitatav sama direktiivi artikli 8 ad lõikes 3 nimetatud teave aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajate , ja kontrollivate isikute ning ja aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehingute kohta . (3) Krüptovara tehingud on nõukogu direktiivi 2011/16/EL VI lisa 6 4. IV jao C jaotises nimetatud aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara vahetamise ja ülekandmise tehingu d ning krüptovaraga kaupade ja teenuste eest tasumise tehingud, mille väärtus ületab 50 000 USA dollarit. ( 2 ) Krüptovara teave võib olla hõlmatud teabevahetusega. ( 3 ) Krüptovara teabe deklaratsioonide vormid ning deklaratsioonide esitamise ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 8 11 . Teabeandja (1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on nõukogu direktiivi 2011/16/EL VI l isa 6 1. I jao s sätestatud tingimustele vastav Eesti krüptovarateenuse osutaja. (2) Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja käesoleva peatüki tähenduses on nõukogu direktiivi 2011/16/EL lisa 6 VI lisa 1. I jaos nimetatud isik või õiguslik moodustis, kes osu tab krüptovara teenuseid , mis võimaldavad aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatel teha aruandekohustusega hõlmatud tehingu id krüptovaraga . Krüptovarateenu s on Euroopa Liidu Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/ 1114 artikli 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud teenus, samuti krüptovara laenami ne ja panustami ne . § 8 12 . K rüptovara kasutaja (1) Aruandekohustusega on hõlmatud nõukogu direktiivi 2011/16/EL VI lisa 6 4. IV jao D jaotises nimetatud füüsilisest või juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest krüptovara kasutaja , kes on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses . (2) Aruandekohustusega ei ole hõlmatud nõuko gu direktiivi 2011/16/EL VI lisa 6 4. IV ja o E jaotises nimetatud vabastatud isik. ( 3 ) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja tuvastatakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL VI lisa 6 3. III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldades. § 8 13 . Kontrolliv isik Juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest a ruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja kontrolliva isiku kindlakstegemise korral lähtutakse tegeliku kasusaaja määratlusest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses. § 8 14 . Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja ja kontrolliva isiku residentsuse kinnitus (1) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja ja kontrolliva isiku residentsuse kinnitus on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus isiku residentsuse kohta, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonna nimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi; 2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress ; 3) Euroopa Liidu liikmesriigid , mille resident isik on ; 4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) füüsilise isiku sünniaeg; 6) juriidilis t isiku t või õiguslik ku moodustis t , kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik , kontrolliva isiku roll id, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole var em välja selgitatud ; 7) kui see on asjakohane , teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmise korra l käsit at akse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiiv s e üksus e või vabastatud isik una . (2) K ontrolliva isiku eest võib kinnituse esitada juriidiline isik või õiguslik moodustis . (3) K äesoleva seaduse tähenduses finantsasutuseks olev aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib hoolsusmeetmete kohaldamise korra l tugineda ka käesoleva seaduse 1 1 . peatüki alusel kohaldatud hoolsusmeetmetele. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib sellisel juhul tugineda ka muule samaväärsele kinnitusele, mis vastab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele. § 8 15 . Teabeandja kohustused (1) Teabeandja hoidub tegevusest, mille eesmärk on hoida kõrvale krüptovara teabe kogumisest ja esitamisest. (2) Teabeandja tuvastab teabe aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehingute kohta nõukogu dir ektiivi 2011/16/EL VI lisa II jao s sätestatud aruandlusnõuete kohaselt ja aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajad sama direktiivi VI lisa 6 III jaos sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt . (3) Teabeandja esitab maksuhaldurile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tuvastatud aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara teabe eelmise kalendriaasta kohta elektroonse deklaratsiooniga iga aasta 30. juuniks. ( 4 ) Teabeandja võib täita hoolsusmeetmete kohaldamisega seotud kohustusi kolmanda isiku kaudu. Vastutus kohustuste täitmise eest lasub teabeandjal. § 8 16 . Krüptovarateenuse osutaja registreerimine (1) Maksuhalduri juures on kohustatud end registreerima nõukogu d irektiivi 2011/16/EL VI lisa 6 1. I jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises nimetatud krüptovara teenuse osutaja , kes ei tegutse Euroopa Liidu Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 reguleerimisalas , kuid kes võimaldab aruand lus kohustusega hõlmatud krüptovara kasutajal teha aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid. (2) Nõukogu D d irektiivi 2011/16/EL VI lisa 6 5. V jao F jaotise kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja end registreerima m aksuhalduri juures enne käesoleva seaduse § 8 15 lõikes 3 nimetatud teabe esitamise tähtaja möödumist. (3) Registreerimis riigi tuvastamise korra l lähtub krüptovarateenuse osutaja nõukogu direktiivi 2011/16/EL VI lisa 6 1. I jao A jaotise lõikes 2 sätestatud kriteeriumi d est. ( 4 ) Registreerimise korra l esitab krüptovarateenuse o s u t aja järgmis ed andmed : 1) nimi; 2) postiaadress ; 3) elektro nposti aadress, sealhulgas veebiaadress; 4) maksukohustuslasena registreerimise numbrid; 5) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille residendid tema kliendid on ; 6) Euroopa Liidu välised jurisdiktsioonid , kellega krüptovarateenuse osutajal on nõukogu direktiivi 2011/16/EL kohane puutumus ning kellel on sõlmitud käesoleva seaduse § 4 1 lõikes 1 3 nimetatud leping kõigi asjaomaste Euroopa Liidu liikmesriikidega . ( 5 ) Maksuhaldurit tuleb teavitada viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmete muutumisest . ( 6 ) Maksuhaldur annab krüptovarateenuse osutaja le registreerimisnumbri ja teavitab sellest teis i Euroopa Liidu liikmesriikide pädevaid ametiasutusi. ( 7 ) Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui: 1 ) krüptovarateenuse osutaja teavitab maksuhaldurit, et t ema klientide hulgas ei ole enam aruandlus kohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid ; 2 ) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud; 3) krüptovarateenuse osutaja ei vasta enam nõukogu direktiivi 2011/16/EL VI lisa 6 4 . IV jao B jaotise lõikes 2 sätestatud tingimustele; 4 ) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust vaatamata korduvatele meeldetuletustele . ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud juhul tunnistatakse registreering kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel arvates teabe esitamise tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva möödumist arvates viimasest meeldetuletusest. (9) Maksuhaldur teavitab Euroopa K omisjoni sellisest krüptovarateenuse osutajast, kes jätab end nõuetekohaselt registreerimata. (10) Maksuhaldur teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, et tagada krüptovarateenuse osutaja registreerimiskohustuse täitmine. ( 11 ) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud juhul kehtetuks tunnistat ud registreering taastatakse juhul, kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused käesolevast seadusest tulenevate kohustus te täitmise kohta ja esitab käesoleva seaduse § 8 15 lõikes 3 nimetatud teabe , mis on jäänud tähta jaks esitamata . “ ; 9 ) paragrahv i 20 1 lõi g e t 3 täiendatakse pärast tekstiosa „maksustamist“ tekstiosaga „ , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel“; 10 ) paragrahv i 20 1 täiendatakse lõi getega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu või tehingute kogumi summa ületab Maksu- ja Tolliametile teadaolevalt 1 500 000 eurot või samaväärset summat muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud summat, koosneb eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi puhul alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või varadega tehakse tehinguid mitu korda. (5) Automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, millega määratakse kindlaks , kas isik on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses. Teavet ei vahetata sellise eelotsuse kohta, mis käsitleb mitteresidendist töötajatele ja juhtidele makstavaid tasusid või mitteresidentide pensionide maksustamist tuluallika riigis.“; 11 ) paragrahv i 20 2 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kuulub“ sõnadega „ , samuti andmed tema maksukohustuslase registreerimise numbri kohta, kui see on olemas“; 12 ) paragrahv i 20 2 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „puudutab“ sõnadega „, samuti andmed tema maksukohustuslase registreerimise numbri kohta, kui see on olemas“; 13) paragrahv i 20 2 lõi get 3 täiendatakse pärast tekstiosa „teavet“ tekstiosaga „,välja arvatud käesoleva seaduse § 20 1 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel“; 1 4 ) paragrahv i 20 3 lõi ke 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) hargmaiste ettevõtete kontserni liikmete tuvastamist võimaldavat teavet, sealhulgas teavet riigi või jurisdiktsiooni kohta, mille maksuresident kontserni liige on või mille õigusaktide alusel ta on moodustatud, kui see erineb maksuresidentsuse jurisdiktsioonist, samuti teave t kontserni liikmete maksukohustuslase registreerimise numbri ja nende liikmete põhitegevusalade kohta. “; 1 5 ) paragrahvi 20 13 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) skeemi sisu kokkuvõte ja kirjeldus ning selline muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski , ilma et avaldataks äri-, tööstus- või kutsesaladust, turundusprotsessi ega teavet, mille esitamine oleks vastuolus avaliku korraga; “; 1 6 ) paragrahvi 20 13 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1 0) muu selline isik, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab, ning selline liikmesriik, millega isik on seotud , ja tema maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas ; “; 1 7 ) paragrahvi 20 13 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses „(1 1 ) Käesoleva seaduse § 20 14 lõike 2 teises lauses nimetatud teabeandja kohta teavet ei esitata.“; 1 8 ) paragrahv i 20 14 lõige t 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses : „ Kui teabeandja kutsesaladuse hoidmise kohustus tuleneb advokatuuriseaduse § -st 45, teavitab ta kohustuste täitmata jätmisest üksnes oma klien diks olevat teist asjaomast teabeandjat või sellise teabeandja puudumise korra l asjaomast maksukohustuslast . “; 19 ) paragrahvi 23 1 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Nõukogu direktiiv ist (EL) 2023/2226, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023) , tulenevaid muudatusi kohaldatakse käesoleva seaduse 1 1 . peatüki rakendamise korral alates 2026. aasta 1. jaanuarist.“; 20 ) paragrahvi 23 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 20 1 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse sellise eelotsus e kohta , mis on tehtud või mi d a on muudetud või uuendatud pärast 2 026. aasta 1. jaanuari.“; 2 1 ) seadust täiendatakse §-ga 23 7 järgmises sõnastuses: „ § 23 7 . Käesoleva seaduse 1 2 . peatüki rakendamine (1) Käesoleva seaduse 1 2 . peatükis sätestatud krüptovara aruandlusega seotud õiguste ja kohustuste rakendamise korra l tuginetakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL artiklis 8ad ja VI lisas 6 sätestatule. ( 2 ) Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja kohaldab es imest korda käesoleva seaduse 1 2 . peatükis nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid , et kogu da tea v e t 20 2 6 . aasta kohta ning esitab aruandekohustusega hõlmatud krüptovara teabe esimest korda 20 27 . aasta 3 0 . juuniks . (3) Nende k rüptovara kasutajate hulgast , kellega on aruandekohustuslikul krüptovarateenuse osutajal sõlmitud kliendisuhe 2025. aasta 31. detsembri seisuga, tuvastab krüptovarateenuse osutaj a aru andekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajad hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks. “ ; 22 ) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ ja (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) “ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL) 202 3 / 2226 (ELT L 2023/2226, 24. 1 0.202 3 )“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 5 1 7 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „ ( 4 ) Rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet võib kasutada rahvusvahelise ametiabi aluseks olevas õigusaktis sätestatud eesmärkidel. “; 2 ) paragrahvi 91 5 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) M aksualase teabevahetuse seaduse § 20 1 lõikes 1 nimetatud piiriüles e eelotsus e taotlemise korra l märgitakse taotluses taotleja ja sellise isiku maksukohustuslase registreerimise number, keda eelotsus tõenäoliselt puudutab, kui tegemist ei ole Eesti residendiga tulumaksuseaduse § 6 tähenduses . “ ; 3 ) paragrahvi 155 3 lõikes 2 asendatakse arv „ 3200 “ arvuga „ 50 000 “; 4 ) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL) 2023/2226 (ELT L 2023/2226, 24.10.2023)“. § 3 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. ( 2 ) Käesoleva seaduse § 1 p unktid 1 4 ja 1 6 ning § 2 p unkt 2 jõustu vad 202 7 . aasta 3 1. detsembril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………………. 2025 Algatab Vabariigi Valitsus ………………………………….2025 (allkirjastatud digitaalselt) ………………… Valitsuse nõunik
M aksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muu tmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, 17. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023) (edaspidi halduskoostöö direktiivi muudatus ) . Eelnõuga nähakse ette krüptovara teenuse pakkujate maksualane aruandluskohustus ning lahendatakse maksuhaldurite halduskoostöös tõusetunud murekohti. Direktiiv muudab ka finantskontode maksualase teabevahetuse üksikasju. Krüptovara ja finantskontosid puudutava teabevahetuse regulatsioon põhineb OECD liikmesriikide poolt kokkulepitud teabevahetuse mudelitel : v astavalt krüptovara käsitlev CARF – crypto asset reporting framework ja finantskontosid käsitlev CRS – common reporting standard . Direktiivis sätestatud reeglite üle võtmine on ette nähtud 2025. aasta 31. detsembriks ja neid tuleb rakenda da alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Esimest korda tuleb krüptovara teave esitada ja sellekohast teavet vahetada 2027. aastal. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Anneli Valgma ( 5885 1315 ,
[email protected] ). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (
[email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (
[email protected] ). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga . E elnõu aluseks on üksnes halduskoostöö direktiivis sätestatud nõuded. Juriidilise isiku t rahvimäära tõstmine on seotud 12. juunil 2024. aastal vastu võetud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (trahviühiku suurendamine) . H ea õigusloome ja normitehnika eeskirj a (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest . Viidatud normist lähtuvalt ei ole eelnõu osas tehtud väljatöötamiskavatsust. Erandina on e elnõu § 2 punkti 3 kohta koostatud 2021. aastal väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK ), millega kavandati kuues seaduses juriidilise isiku trahvimäärade tõstmist. Eelnõu eesmärgiks on MTVS kooskõlla halduskoostöö direktiivi ga , mistõttu eelnõ us kajastatakse VTKst vaid MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette nähtud rahatrahvi määra. Direktiiv on olulisel määral üle võetud viiteliselt . Eriti finantskontode teabevahetusse (peatükk 1 1 ) ja krüptovara teabevahetusse (peatükk 1 2 ) puutuvalt. HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt tuleb küll üldjuhul vältida otseviidet direktiivi sättele, kuid sama lõike teine lause lubab seda teha juhul, kui tegemist on EL direktiivi tehnilise sättega, mille kohaldamine toimub niikuinii üksühele ja selle sätte dubleerimine riigisisesesse õigusesse ei ole otstarbekas. Automaatne teabevahetus on direktiivis kõige peenema detailina kokku lepitud ning komisjon jälgib iga sõna ülevõtmist Eesti õigusesse. See tähendab sisuliselt vajadust kogu direktiivi tekst kopeerida Eesti õigusesse. Kogemus näitab, et k a sellisel juhul ei õnnestu vältida direktiivi tööteksti tõlkimisel või ülevõtmisel tekkivaid nüansierinevusi , mis direktiivi rakendamise küsimuse alla seavad. Automaatse teabevahetuse instrumendid on alati liiduülesed, mis tähendab, et ettevõtjad peavad jälgima direktiivist tulenevaid kohustusi igas liikmesriigis. Soovime vältida liikmesriikide vahel direktiivi rakendamise erisusi direktiivi ülevõtmisel ja rakendamisel direktiivile otse viidates. Eelnõuga muudetakse maksualase teabevahetuse seadust (MTVS) redaktsioonis RT I, 02.05.2024, 9 ja m aksukorralduse seadust (MKS) redaktsioonis RT I, 19.12.2024, 4 . Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Eelnõu plaanitakse põhiosas jõustada 2026. aasta 1. jaanuarist , väike osa muudatusi 2027. aasta 31. detsembril. 2. SEADUSE EESMÄRK Rahvusvahelisi institutsioone ja üldsust on juba aastaid tugevalt kõnetanud õiglane maksustamine ja aus maksukonkurents, maksupettuste vastu võitlemine ning maksudest kõrvalehoidumise ennetamine. Üheks oluliseks meetmeks nende eesmärkide elluviimisel peetakse maksuhaldurite halduskoostöö pidevat laiendamist ja tõhustamist . Samad suundumused on OECD-s ning valdavalt lepitakse Euroopa Liidu tasandil kokku OECD liikmesriikide poolt kokku lepitud koostöömudelite rakendamise üksikasjades liidu tasandil. OECD puhul võib esile tõsta teabevahetuses osalevate riikide ja jurisdiktsioonide pidevaid hindamisi, mis peavad tagama teabevahetuse , kui ka selle osas teostava järelevalve tõhusus e. Halduskoostöö direktiivi hiljutise muudatuse ga kehtesta ti kogu finantsmaailma võrdsemalt hõlmav maksualane aruandluskohustus, et vähendada krüptovaradega seonduvaid maksudest kõrvalehoidumise võimalusi. Krüptovara tur ud on ka laiemas plaanis järjest rohkem reguleeritud , sh ka Eestis Markets in Crypto Assets (edaspidi MiCA ) määruse alusel krüptovaraturu seaduse kaudu . Krüptovarateenuse osutajate tegevust on senisest rangemalt reguleeritud hiljuti ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega. Krüptovara teabe vahetamine maksuhaldurite vahel täidab lünga finantstooteid puudutavas maksualases teabevahetuses. Finantskontode alase teabevahetuse sisseviimisel 2014. aastal ei osatud piisavalt ette näha krüptovara turu hüppelist kasvu ega hinnata krüptovara ja nendega seotud teenuste erinevusi traditsioonilisest finantsturust. Seetõttu jäid krüptovarad finantsteenuseid puudutava aruandlusega hõlmamata. K uigi k rüpto vara t urg on volatiilne , püsib see äärmiselt aktiiv s e na : mitmete allikate ja turuandmete kohaselt ületab m a ailma krüptovara koguturu maht suurem kui 2,4 triljonit eurot . Eesti Panga 2025. aasta I kvartali krüptovaraturu statistika kohaselt on Eesti krüptovarateenuste turg märkimisväärse mahuga. Teenusepakkujate bilansimaht ulatus 2,09 miljardi euroni, millest 1,81 miljardit eurot moodustasid klientide varad. Neist varadest kuulus 87% eraisikutele. Samas olid Eesti residentidest eraisikute valduses vaid 34% Eesti klientide varadest, mis viitab tugevale rahvusvahelisele kliendibaasile. Kvartali lõpuks hoiti teenusepakkujate juures krüptovarades kokku 125 miljoni euro väärtuses vara ning klientide tehingute kogukäive ulatus 4,57 miljardi euroni. Seetõttu on põhjendatud ka maksualase aruandluse laiendamine krüptovarale . Aruandlus on kõige tõhusam üleilmselt rakendatuna. K rüptovarad on kasutusel laiemalt, kui üksnes investeerimisvahendina . Nad leiavad kasutust arveldustes, kaupade ja teenuste eest tasumisel, töötasude maksmisel, ettevõtete omakapitali sissemaksete tegemisel ja muudes võimalikes tehingutes, kus saaks tekkida võimalus maksude tasumisest hoiduda. Lisaks on h alduskoostöö direktiivis pakutud lahendusi mitmetele Euroopa Kontrollikoja osundatud probleemkohtadele maksuhaldurite halduskoostöö tõhususes. Aruandluskohustuste laiendamine toob kaasa halduskoormuse ja kulud kohustatud isikutele. Halduskoormust ja kulusid on võimalik hoida eesmärgipärasel tasemel, kui maksuhaldurid kasutavad aruandlusega saadavaid andmeid tõhusalt ära maksukohustuste täitmise tagamisel. Euroopa Kontrollikoda on soovitanud kohustada liikmesriike esitama andmed kõigi direktiivi 1. versiooni tulukategooriate kohta ning laiendada kohustusliku teabevahetuse ulatust nii, et see hõlmaks muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu ( non- custodial dividend income ) ja varakatele füüsilistele isikutele antud piiriüleseid eelotsuseid. Samuti on Euroopa Kontrollikoda juhtinud tähelepanu liikmesriikide poolt saadud andmete kasutamise tõhustamise vajadusele ning maksukohustuslaste registrikoodi kasutamisega seotud vajakajäämistele. Ka karistuste ühtlustamise vajadusele on viidatud. Euroopa k omisjon hindas, et direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega . Halduskoostöö direktiivis sätestatud aruandluskohustused ning koostöö instrumendid on vajalikud ning eesmärgipärased. Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse kaudu. Andmevahetus toimub turvalise elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse andmeid ning juurdepääs andmetele on lubatud anda vaid volitatud ametnikele. Riigid peavad tagama andmete säilitamise vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud turvameetmetele ja tähtaegadele. 3. EELNÕU SISU Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine MTVS § 4 muutmine, teabevahetusega hõlmatud tulu ja kapitali kategooriad Lisaks koostööle kindlates teabevahetuse valdkondades vahetavad Euroopa Liidu maksuhaldurid omavahel automaatses korras regulaarselt sellist teavet tulu ja kapitali kategooriate kohta, mis neil olemas on - näiteks teave töötasude ja kinnisvara kohta. Automaatse teabevahetuse aluseks on halduskoostöö direktiivi 1. versioon (nn DAC 1) , milles loetletud tululiigid on Eestis üle võetud MTVS §-s 4. Maksuhalduril olemas oleva teabe vahetamine tähendab, et MTA ei hakka nendesse andmekategooriatesse kuuluvaid andmeid teisele liikmesriigile saatmiseks täiendavalt maksukohustuslastelt ega teistelt Eesti valitsusasutustelt koguma. Iga liikmesriigi maksuhaldur jagab seda teavet teise riigi residendi kohta, mida ta on juba kogunud oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel (nt regulaarsete maksudeklaratsioonidega , maksumenetluses vmt ). MTVS § 4 lõikes 3 täpsustatakse, milliste elukindlustustoodete kohta peavad maksuhaldurid teavet regulaarselt jagama. Kehtiva sõnastuse järgi on teabevahetusega hõlmatud elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis . Elukindlustustooted on finantstooted ja seega võivad olla hõlmatud ka finantskontode alase teabevahetusega. Elukindlustustoodetesse puutuvalt on vaja seega täpsustada, et DAC1 raames on teabevahetusega hõlmatud tulu sellistest elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata teavet muul alusel . Muudatusega laienda ti automaatset teabevahetust ka teatud liiki dividenditulule, inglise keeles non- custodial dividend income (muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividend). See hõlmab dividende, mis makstakse osaluse omaniku tavalisele pangakontole või tasutakse muus vääringus kui rahas (sh osalusena). Teabevahetus ei puuduta dividende, mida makstakse aktsionäri väärtpaberikontole (mis on hõlmatud finantskontode alase teabevahetusega) ega ema-tütre direktiivi alusel ( Nõukogu direktiiv 2011/96/EL, eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta) tulumaksust vabastatud dividende. Ema-tütre direktiiv vabastab tulumaksust dividende, mida liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühing maksab teisele liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingule, kellele kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% osalus nimetatud äriühingus. Selliste dividendide puhul ei ole kohustust teavet vahetada. Soovitus pärineb Euroopa Kontrollikoja raportist. Komisjon on selgitanud, et näiteks noteeritud väärtpabereid ( Listed Securities ) ja võimalik, et ka noteerimata väärtpabereid hoitakse „hoidmiskontol“ ( Custodial Account ) ning seega alluvad need juba finantskontode infovahetusele. Direktiivi üldosaga reguleeritud teabevahetuse kategooriatesse lisatud „muu, kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu“ on tulu sellisest dividendist, mille väärtpaberiturul noteerimata (äri)ühing maksis otse teise liikmesriigi residendist osaluse omaniku pangakontole (olemasolev konto). Kontoomaniku ja dividendi maksja vahel puudub vahendaja. Siia alla läheb ka mitterahaline dividend, mis kanti üle täiendava osalusena või muudes vahendites. Teabe jagamise kohustus on dividendi maksva ühingu asukohariigil. Määratlus hõlmab ka sellist dividendi, mille emaettevõtja maksab tütarettevõtjale. Teabevahetusest on samas välistatud dividenditulu, mis „ema- tütarettevõtte direktiivi“ alusel on äriühingu (kinnipeetavast) tulumaksust vabastatud. MTVS § 4 1 täienda min e lõikega 1 3 , samade reeglite rak endamine nii OECD kui EL raamistikus Lisatav a normi kohaselt tuleb MTVS 1 2 . peatükis sätestatut kohalda da ka välislepingukohasele ja vastastikuse haldusabi konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe automaatsele vahetusele . Muudatus on vajalik selleks, et eelnõuga lisatavat peatükki 2 2 , mis sätestab krüptovara teabevahetuse reeglid Euroopa Liidus, oleks võimalik kasutada ka OECD mudelreeglite põhise krüptovara puudutava aruandlusreeglistiku kohaldamiseks. Selline lahendus on võimalik, sest OECD mudelreeglid ning direktiivipõhised aruandlusreeglid kattuvad pea täielikult ning nende eesmärgiks ei olegi üksteisega konkureerida, vaid ühtida rahvusvaheliseks standardiks. Muudatusega püüame vältida topeltaruandluse tekkimist Eestis tegutsevatel ettevõtjatel, kellel on kliente nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Teabevahetuse partnerriikide ja -jurisdiktsioonide nimekirja avaldab Maksu- ja Tolliamet oma veebilehel. Teave teabevahetuse partnerite kohta on oluline krüpto varateenuse osutajatele, et tuvastada aruandekohustusega hõlmatud kliendid. MTVS § 8 täienda min e lõikega 1 2 , ärisuhte peatamise võimaldamine Norm seondub MTVSi peatüki 1 2 kehtestamisega. Sellega antakse krüptovarateenuse osutajale õiguslik alus ärisuhte peatamiseks kliendiga, kes keeldub koostööst, mis võimaldaks krüptovarateenuse osutajal täita käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. Sarnane õiguslik alus on kehtestatud aruandekohustuslikule platvormihaldurile (MTVS § 8 lg 1 1 ). Normiga võetakse üle direktiivi 6. lisa 5 . jao A osa punkt 2. Krüptovarateenuse osutaja peab hoolsusmeetmete kohaldamisel koguma oma klientidelt ( krüptovara kasutajatelt) neid puudutavat teavet . K rüptovarateenuse osutajatel on õigus nõuda teabe usaldusvääruse kontrollimise ks täiendavat teavet ning kinnitusi. Kui klient keeldub seda tegemast, siis on krüptovarateenuse osutaja vahetult seadusest tulenev õigus ja kohustus takistada klientidel krüptovaraga tehingute tegemine . Seda eeldusel, et sellele kõigele eelneb vähemalt kaks meeldetuletust, kuid igal juhul mitte enne 60 päeva möödumist esimesest meeldetuletusest. Eelduslikult lisavad krüptovarateenuse osutajad vastava hoiatuse ka kliendiga ärisuhte loomiseks sõlmitavasse lepingu s se. Direktiiviga kehtestatavad teabe töötlemise reeglid, mis seaduste muutmist ei vaja MKS ametiabi reeglid (§§ 51 1 ja 51 7 ) ning Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA ) sisemised töökorrad võimaldavad rakendada direktiiviga kehtestatud järgmiseid muudatusi: 1 ) Direktiivis muudeti tähtaega, mille jooksul liikmesriik võib vaidlustada kolmandale riigile sellise teabe edastamise, mis on saadud direktiivis sätestatud ametiabi teel. Teabe edastanud riigil on õigus enne teabe kolmandale riigile saatmist see otsus vaidlustada. senise 10 tööpäeva asemel 15 kalendripäeva jooksul . 2 ) Euroopa Kontrollikoda on heitnud liikmesriikidele ja komisjonile ette, et direktiivi alusel toimuva halduskoostöö tõhusus ei ole piisavalt tag atud. Liikmesrii g id võtsid direktiiviga kohustus e luua mehhanismid automaatse teabevahetusega hõlmatud teabe vahetuse tõhususe hindamiseks ning jagada komisjoniga iga-aastaselt vastavat analüüsi (artikkel 23) . MTVS § 8 lõike 3 muutmine, keeleline täpsustus MKS § 8 lõike 3 sõnastus toob kaasa normi mitmeti mõistetav use . Norm sätestab, et teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte rohkem kui kümme aastat . Normi mõte on olnud sätestada teabeandjatele kogu MTVSi hõlmav andmete säilitamise kohustus, kuid normist võib ka jääda mulje, et mõeldud on üksnes FATCA kokkuleppe täitmiseks kogutud andmeid. Tekstist jäetakse välja praeguseks tarbetu viide FATCA- le . MTVS § 8 täiendamine lõikeg a 3 1 , teabe säilitamise tähtaeg MTVS § 8 lõikega 3 1 sätestatakse maksuhalduri kohustus säilitada automaatse teabevahetusega hõlmatud teavet vähemalt 5 aastat arvates teabe saamisest, kuid mitte kauem kui 10 aastat. MTVS tasandil ei ole praegu reguleeritud MTA poolt andmete säilitamise tähtajad. Normiga võetakse üle direktiivi erinevad sätted, mis sätestavad automaatse teabevahetusega saadud teab e minimaalse ja maksimaalse säilitamise tähtaja (direktiivis 5–10 a) . MTA töödeldavate andmete säilitamise tähtajad on täpsustatud maksukohustuslaste registri põhimääruse §-s 63, mille lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb MTA-l säilitada automaatse teabevahetusega saadud teavet seitse aastat. Andmete säilitamise tähtaja sätestamisel on võetud arvesse, et m aksusumma määramise aegumis tähtaeg on 3-5 aastat (MKS § 98) . Lisaks tuleks arvestada vajadusega kasutada andmeid maksukohustuse sundtäitmise menetluses. MKS § 58 sätestab maksukohustuslase le kohustuse säilitada andmeid seitse aastat. MTVS § 8 8 kehtetuks tunnistamine Siin on sätestatud m aksuhalduri kohustus esitada Euroopa komisjonile nimekiri aruandlusest välistatud finantskontodest ja finantsasutustest. Direktiivist nimekirja esitamise kohustus kaob. Üldine järelevalve pädevus ja kohustus tuleneb MTVS 3. peatükist. Lõige 2 ei ole asjakohane, kuna finantskontode teave tuleb esitada selliste kontoomanike kohta, kes on teabevahetuspartneri residendid. Ekslikult vale isiku andmete kustutamisele kehtivad eraldi reeglid. MTVS 1 1 peatükk, finantskontode teabevahetus Finantskontode alane aruandluskohustus on kehtestatud halduskoostöö direktiivi muudatusega 2014/107/EL, millega rakendati ELis OECD finantskontode aruandluse standard (CRS). OECD on teinud oma standardis mitmeid muudatusi, mis teeb vajalikuks ka EL reeglite muutmise. OECD mudeli kohaldamisala laiendati 2022. aastal e-raha toodetele ja riikide keskpankade digivääringutele. E-raha too detele ja keskpanga digivääringutele aruandluskohustuse rakendamisel kohaldatakse 10 000 USD lävendit . Aruandlusega ei ole hõlmatud kontod, mille väärtus või jääk ei ületa mistahes 90-päevase perioodi sees 10 000 USD. OECD finantskontode alase teabevahetuse mudelit uuendati, et hõlmata aruandlusega ühetaoliselt kõik finantstooted, vältides samas topelt-aruandlust krüptovara alase aruandluse mudeli kehtestanud CARFiga . Näiteks toodi mõistete laiendamisega CRS kohaldamisalasse ka krüptovarasid puudutavad tuletisväärtpaberid, mida hoitakse kontol ning ka krüptovarasse (nt fondide kaudu) investeerivad investeerimisühingud. Lisaks tehti teabe kasutatavust parandavaid ja finantsasutuste halduskoormust vähendavaid muudatusi: 1) täiendav teave konto (osaluse) omaniku ja kontrolliva isiku rollide kohta ühingus (omanik, kasusaaja, juht); 2) teave selle kohta, kas konto on uus/vana või kas see on ühises kasutuses ning mis liiki kontoga on tegemist; 3) erandlik ja ajutine õigus tuvastada uue konto omaniku residentsus olemasolevate kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmetega, kui kontoomaniku kinnitust ei ole võimalik tähtaegselt hankida; 4) sellise nö äriühingu kapitali sissemakseks loodud konto käsitlemine välistatud kontona, mille eesmärk on hoiustada teatud aja jooksul äriühingu asutamiseks vajalikke vahendeid. Finantskontode aruandluse reeglid on direktiivi väga tehnilise detailsuse tõttu sätestatud MTVS peatükis 1 1 suuresti viidates otse direktiivile. Sellest tulenevalt ei kajastu direktiivi muudatused MTVS tekstis ning seadust muuta ei ole tarvis. Muuta on aga tarvis andmete edastamiseks loodud XML vorm e , mis on kehtestat ud rahandusministri 19.05.2015 määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ lisades 5 –14. Halduskoostöö direktiivi finantskontode teabevahetust reguleerivas 1. lisas tehtud muudatused on märgitud seletuskirjale lisatud Lisa 1 terviktekstis (mitteametlik) . Kokkuvõtvalt on muudatused direktiivi 1. lisas järgmised: 1. jao muudatused (üldised aruandlusnõuded) 1.1 A jaotises tehti järgmised muudatused: 1) punkt 1 jaotati alapunktidesse a ja b, mis sätestavad kontoomaniku kohta esitatava teabe kategooriad. Lisati kohustus märkida , kas avaldatava isiku kohta (sh kontrollivad isikud) on finantsasutusele esitatud kehtiv residentsust puudutav kontoomaniku kinnitus. Juriidilise isiku ja õigusliku moodustise puhul tuleb märkida ka see kontrolliva isiku roll, mis annab talle kontrolliva isiku staatuse. Kontoomaniku kinnituse valideerimise juhendina tuleks lähtuda OECD ametlikest kommentaaridest finantskonto maksualase teabevahetuse standardi juurde, vt füüsilise isiku uue konto hoolsusmeetmete kommentaarid, IV osa punkt 7 jj. Siinjuures direktiiv ei nõua kontoomaniku andmete parandamist varasemates aruannetes, täiendatud ja parandatud teave tuleb esitada jooksva aruandluse raames. 2) punkti 1 täiendati alapunktiga c, mille kohaselt tuleb finantsasutusel esitada maksuhaldurile info selle kohta, kas konto on ühiskonto ning märkida ära , kui palju omanikke ühiskontol on. Kontoomanike arvu leidmisel võetakse arvesse ka isikuid, kelle kohta teavet ei vahetata (direktiiv ei piira seda infot vaid avaldatavate isikutega). 3) punkti 2 lisati kohustus märkida lisaks kontonumbrile ära ka konto liik ja see, kas konto on olemasolev või uus konto (DAC2 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2015. aasta 31. detsembrit avatud konto või DAC8 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2025. aasta 31. detsembrit avatud konto). 4) lisati punkt 6a, mille kohaselt tuleb õiguslikust moodustisest investeerimisüksuse puhul märkida ära rollid , mille alusel on avaldatavatel isikutel õigus osalusele ( equity interest ) investeerimisüksuses. 1.2. C jaotisele lisati kohustus püüda välja selgitada maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja sünniaega iga kord, kui konto infot ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi tõkestamise reeglite tõttu. 1.3. 1. jagu täiendati F jaotisega, mis vabastab finantsvara müügist saadud tulu raporteerimisest juhul, kui teavet jagatakse krüptovara aruandes art 8ad kohaselt. 6. jao muudatused (ettevõtte uued kontod) Punkti 2 alapunkti b lisati rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise reeglite juurde, millele ettevõtte (mistahes mitte-finantsasutus ehk non- financial entity ) kontrolliva isiku kindlakstegemisel tuginetakse, tingimus, et kohaldatavad reeglid peavad olema kooskõlas või sisuliselt sarnased rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiiviga. 7. jao muudatused (hoolsusmeetmete erieeskirjad) Lisati Aa jaotis. Kui finantsasutusel on uue konto avamisel kontoomaniku kinnituse saamisega ajutised raskused, peab ta hoolsus- ja aruandluskohustuste tähtaegseks täitmiseks kohaldama olemasoleva konto jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid kuni kontoomaniku kinnitus on saadud ja selle õigsus kindlaks määratud. 8. jao muudatused (määratletud mõisted) 4.1 A jaotist, mis sätestab aruandekohustusliku finantsasutuse mõiste, muudeti järgmiselt: 1) Punktis 5 lisati hoiustamisasutuse tunnusena klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha hoidmine. Siinjuures võib tegu olla mistahes riigi keskpangaga. 2) Punktis 6 täiendati läbivalt investeeritava finantsvara hulka ka krüptovara . Finantsvahendite, sh krüptovara investeerimise tunnuse alt alapunktis iii välistatakse selliste teenuste pakkumine, millega teostatakse/jõustatakse krüptovara vahetustehinguid kliendi jaoks või tema nimel. Finantsasutuse mõiste määratlemise kontekstis asendati viide FATF soovitustele viitega rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiivile. 3) Uue punktiga 9 lisati e-raha mõiste. 4) Uue punktiga 10 lisati usaldusraha mõiste. 5) Uue punktiga 11 lisati keskpanga digiraha mõiste. 6) Uue punktiga 12 lisati krüptovara mõiste. 7) Uue punktiga 13 lisati avaldatava krüptovara mõiste. 8) Uue punktiga 14 lisati vahetustehingu mõiste. 4.2 B jaotise punktis 1 välistati mittearuandekohustusliku finantsasutuse määratlusest valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt digiraha hoidmine muu kui finantsasutuse, valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga jaoks. 4.3 C jaotises , mis sätestab finantskonto mõiste, tehti järgmised muudatused: 1) Punktis 2 hõlmati hoiusekonto määratluse alla ka konto, mida kasutatakse e-raha või keskpanga digiraha hoidmiseks. 2) Punktis 9 sätestatud olemasoleva konto mõistet laiend at i ka kontole, mida loetakse finantskontoks DAC8 direktiivi alusel ning seda alates 2025. a 31. detsembrist. 3) Punktis 10 sätestatud uue konto mõistet laiend at i ka kontole, mida loetakse finantskontoks DAC8 direktiivi alusel ning mis avatakse 2026. a 1. jaanuaril või hiljem. 4) Punkti s 17 lisati aruandlusest välistatud kontode hulka: a) konto, mis on avatud äriühingu asutamise või kapitali suurendamise otstarbel ning b) konto, millel hoitakse kliendi kogu e-raha, mille 90 päeva päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse päeva jooksul ei ület a 10 000 USA dollarit aastas . 4.4 E jaotise uue punktiga 7 lisati tuvastusteenuse mõiste. 9. jao muudatused (tõhus rakendamine) Teabeandja poolt andmete säilitamise kohustusele sätestatakse minimaalne 5-aastane tähtaeg. 11. jao lisamine (üleminekumeetmed) Lisa I 1 jao A jaotise punkti 1 alapunkti b ja punkti 6a lisatud ettevõtet kontrolliva isiku rolli ning investeerimisüksuse osaluse omaniku rolli kohta teabe esitamisel on üleminekuaeg. Kontode kohta, mida finantsasutus haldab 2025. a 31. detsembri seisuga ning kahe aasta jooksul arvates sellest kuupäevast peab täiendavat teavet esitama vaid juhul, kui see on finantsasutuse andmekogudest elektrooniliselt kättesaadav. MTVS täiendamine peatükiga 1.2 , krüptovara teabevahetus Uue peatükiga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatusega kokku lepitud krüptovara aruandluse ja teabevahetuse reeglid. Ühtlasi rakendatakse direktiivi regulatsiooni kaudu OECD liikmetega sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, kohaldades seda samaväärselt 3. riigi või muu jurisdiktsiooni residentide kohta teabe kogumisel ja aruandluskohustuse täitmisel (vt MTVS § 4 1 ) . Direktiivi s ja seda üle võtvas eelnõus on püütud järgida krüptovaraturge käsitleva MiCA määruse regulatsiooni, eelkõige selles kasutatud krüptovara , krüptovarateenuste ja asjaomaste teenusepakkujate määratlusi ning arvesse võetud määrusega sätestatavat loakohustust. Krüptovara st hõlmatakse aruandluse ja teabevahetusega kõik krüptovara d , mida kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, sh sellele tunnusele vastavad NFT-d ( non fungible token ehk mitteasendatav virtuaalvääring). Eelnõus on seotud krüptovara määratlus eelkõige MiCA regulatsiooniga , mille artikkel 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on krüptovara väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat . Aruandekohustusega ei ole hõlmatud: 1) direktiivi 6. lisa 4. jao A osa punktis 5 nimetatud e-raha; 2) keskpanga või muu keskse rahaasutuse välja antud digitaalne usaldusraha; 3) krüptovara , mille osas on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud, et seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks. Aruandlusega hõlmatakse krüptovara ga tehtud tehingud , millega võimaldatakse krüptovara vaheta da või üle kand a . Krüptovara vahetamise all tuleb mõista kõiki teenuseid, mis hõlmavad krüptovara vahetamist mõne muu krüptovara vastu, krüptovara vahetamist tavavaluuta vastu ja vastupidi. Krüptovara ülekande tehingu all tuleb mõista krüptovara kandmist ühelt kontolt või aadressilt teisele. Aruandlusega ja t eabevahetusega on lisaks hõlmatud krüptovara s tehtud jaekaubanduse tehingud, mis ületavad 50 000 US D lävendi . Krüptovaraga tehtud t ehingute kohta tuleb koguda ja edastada järgmist teavet: krüptovara nimetus, turuväärtus tehingu tegemise hetkel, tehingute arv ja vahetatud krüptovara arv; tavavaluutat puudutavate tehingute puhul tehingu väärtus eurodes, mis arvestatakse tehingu tegemise päeval kehtiva kursi alusel. Direktiivi kohaselt tuleb krüptovara ga tehtud tehingute kohta esitada (ja vahetada) järgmist teavet: krüptovara liik; usaldusrahas omandamiste puhul makstud brutokogusumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv; usaldusrahas võõrandamiste puhul saadud brutokogusumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv; krüptovaras omandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv; krüptovaras võõrandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv; jaemaksetehingute õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja tehingute arv; kasutajale tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 2 ja 4, õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, teadaolevate ülekandeliikide kaupa; avaldatava kasutaja tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 3, 5 ja 6, õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, ning teadaolevate ülekandeliikide kaupa; aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja poolt MiCA määruses osutatud hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud krüptovarateenuse osutaja või finantsasutusega, tehtud ülekannete puhul õiglane turuväärtus kokku ja ühikute koguarv. Punktide 2 ja 3 kohaldamisel edastatakse makstud või saadud summa selles usaldusrahas, milles see maksti või saadi. Kui summad maksti või saadi mitmes usaldusrahas, edastatakse summad ühes vääringus, konverteerituna iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. Punktide 4–9 kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja edastatakse ühes usaldusrahas, kusjuures väärtus on kindlaks määratud iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. Edastatavas teabes täpsustatakse usaldusraha, milles iga summa on esitatud. Kohustatud isikuteks on krüptovara teenuseid pakkuvad isikud , kelle tunnused sätestab direktiivi lisa 6 1. jagu . Nendeks võivad olla kõik MiCA kohaselt registreerimiskohustuslikud ettevõtjad või ka isikud, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse , kuid kelle klientide hulgas on EL residente, kellele osutatakse aruandekohustusega hõlmatud krüptovarateenuseid ning kellel on seos liikmesriigiga, sh liikmesriigis asuv filiaal . MiCA reguleerimisalast on väljas krüptovarateenuse osutaja d, kes ei paku oma teenuseid aktiivselt Euroopa Liidu residentidele, kuid kellelt on sellele vaatamata Euroopa Liidu residentidest kliendid krüptovara vahetamise või ülekande teenuseid ostnud. MiCA reguleerimisalast on lisaks üldjuhul väljas NFT-ga seotud teenuste pakkumine, kuid need on hõlmatud direktiivist tuleneva aruandluskohustusega . Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja tuvastatakse eelkõige selle järgi, kas tal on asjakohase residentsusega kliente, kellele ta pakub selliseid krüptovarateenuseid , mis teevad võimalikuks aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehingu te realiseerimise . Krüptovarateenuse all mõistetakse krüptovara laenamist ja panustamist ning MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud teenuseid : a) krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel; b) krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine; c) krüptovara vahetamine raha vastu; d) krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu; e) krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel; f) krüptovara pakkumise korraldamine; g) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel; h) krüptovara kohta nõu andmine; i) krüptovaraportfelli valitsemine; j) krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel . Krüptovara s id puudutav liikmesriikide vaheline teabevahetus on üleilmse mõjuga sarnaselt platvormihaldurite aruandluskohustusega. E ttevõtjad, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse, peavad end registreerima liikmesriigis, millega ettevõtjal võiks olla kõige tugevam side. Aruandlus puudutab krüptovara teenuse osutajate kliente ehk krüptovara kasutajaid , kes on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid või muu partnerjurisdiktsiooni residendid (füüsilised, juriidilised isikud ning õiguslikud moodustised) ja keda saab käsitleda krüptovara l õpliku kasutajana. Aruandluskohustust ega ei ole hõlmatud sellised krüptovara kasutajad, kes kannavad väga madalat maksuriski või kes alluvad muule maksualasele aruandluskohustusele (väärtpaberiturul osalev ettevõtte, valitsusasutus, rahvusvaheline organisatsioon, Eesti Pank jne). Hoolsusmeetmed MTVS § 8 15 lõige 2 kohustab krüptovarateenuse osutajaid tuvastama krüptovara kasutajate hulgast aruandlus kohustusega hõlmatud kliendid . Selleks tuleb kohaldada direktiivis sätestatud hoolsusmeetme id, mi s võimaldab klientide hulgast välja sõeluda isikud, kelle tehtud krüptovaraga tehtavate tehingute kohta tuleb maksuhaldurile teavet esitada . Hoolsusmeetmeid seaduse eelnõuga eraldi ei defineerita , vaid viidatakse direktiivile. Sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega on siin võtmekohal aruandlusega hõlmatud isiku kinnitus tema residentsus (t)e kohta. Residentsus e kinnitus e õigsus ja ajakohasus on määrava tähtsusega, et välja selgitada liikmesriigid, kellel on õigustatud huvi isiku andmete vastu. Ka OECD ja komisjon on järelevalves liikmesriikide üle seadnud residentsuse andmete õigsuse tagamise võimekuse esikohale. Vajadusel tuleb krüptovarateenuse pakkujal koguda residentsuses veendumiseks lisainfot või -dokumente. Juriidilisest isikust (või õiguslikust moodustisest) klientide kohta tuleb välja selgitada ka nende kontrollivad isikud (tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes). MTVS § 8 14 lõike 1 kohaselt peab k rüptovarateenuse osutaja hankima oma klientidelt ärisuhte loomisel residentsuse kinnitusena järgmist teavet: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi; 2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress; 3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on; 4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) füüsilise isiku sünniaeg; 6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik, kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varasemalt välja selgitatud, 7) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmisel käsitletakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna. Krüptovara aruandluse rakendamise ajal olemas olevate klientide residentsuse kinnitus tuleb hankida 2026. aasta jooksul. MTVS § 8 14 lõikes 2 on sätestatud kohustatud isiku õigus tugineda residentsuse kohta kinnituse hankimisel ka varasemalt sarnasel otstarbel kogutud sama teavet. Krüptovara aruandluse jaoks sama teavet ei pea uuesti koguma. Küll aga peab hoolsusmeetmeid kohaldama uuesti, kui krüptovarateenuse osutajal tekib olemasoleva teabe pinnalt kahtlus, et senine teave on ebatäpne või aegunud. Hoolsusmeetmete täitmise kohustus on universaalselt kõikidel krüptovarateenuse osutajatel sõltumata sellest, kas nad on samaaegselt käsitletavad MiCA alusel tegutseva või muu krüptovarateenuse osutajana. Just nimelt viimase puhul on see eriti relevantne, sest tal tekib Eestis (E L is) registreerimise kohustus üksnes juhul, kui ta osutab teenuseid EL residentidest ( maksukohustuslastest ) aruandlus kohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatele . Sellest teadasaamine eeldab aga möödapääsematult hoolsusmeetmete rakendamist, ehk oma klientide kohta teabe kogumist ja selle kontrollimist. Juhul, kui hoolsusmeetmete tulemusel tuvastatakse klient e, kes on mõne EL liikmesriigi residendid ehk aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid , tekib krüptovarateenuse pakkujal (kes ei tegutse MiCA alusel) üldreeglina kohustus ennast ühes sellises EL liikmesriigis registreerida. Krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagatakse Euroopa komisjoni ja teiste liikmesriikidega. MTVS § 8 15 lõige 4 võimaldab krüptovarateenuse osutajal delegeerida hoolsusmeetmete kohaldamisega seotud kohustuse d kolmandale isikule, kuid säte ei võimalda koos sellega delegeerida ka vastutust. Kui krüptovarateenuse osutaja delegeerib hoolsusmee t me d kolmandale isikule, siis vastutab see krüptovarateenuse osutaja ikkagi selle eest, et kõnealused hoolsusmeetmed saaksid jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetu d . Õiguslikku vastutust MTA silmis kolmas isik hoolsusmeetmete rakendamise eest ei kanna. Kui see kolmas isik ei rakenda tähtaegselt hoolsusmeetmeid, või ei rakenda neid nõuetekohaselt, siis saab ta vastutada vaid krüptovarateenuse osutaja ees vastavalt nendevahelisele õigussuhtele. Hoolsusmeetmete rakendussätted , MTVS täiendamine §ga 23 7 Eelnõuga kehtestatav aruandlusreeglistik eeldab krüptovarateenuse ostuajalt toimivat IT taristut, mis on suuteline koguma ning muul viisil fikseerima vajalikku infot ning seda edastama maksuhaldurile. On mõistetav, et sellise IT taristu loomine vajab ressurssi ning aega, mistõttu võib hoolsusmeetmete rakendamise kohene nõudmine kogu olemasoleva kliendibaasi suhtes muutuda arvestatavaks koormuseks . Seetõttu nähakse rakendussättega ette täiendav kalendriaasta, mil le jooksul hankida aruandluskohustuste jõustumise ajaks olemas olevate klientide kinnitus nende residentsuse kohta . 2026. aastast tuleb koguda jooksvalt teavet uute klientide residentsuse kohta ning 2027. aasta 1 jaanuariks ka kõigi varasemalt olemas olnud klientide residentsuse kohta. Aruandlusega hõlmatud periood on sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega üks kalendriaasta. Teabe esitamise tähtaeg sätestatakse eelnõus sarnaselt finantskontode teabe esitamise tähtajaga. M aksuhalduri d vahe tavad kogutud tea vet iga aasta septembri lõpuks. Krüptovara teabevahetuse kanalina näeb direktiiv ette Euroopa komisjoni poolt loodava keskse andmebaasi . Samas korras, st keskse andmebaasi kaudu, kogutakse teavet suurkontsernide riikidepõhiste aruannete kohta ja piiriüleste maksuskeemide kohta. Võrdlusena, finantskontode alane teabevahetus on riikide vahel kahepoolne. MTVS § 8 16 . Krüptovarateenuse osutaja registreerimine MTVSist tulenevate kohustuste täitmise üle on oluline järele valvata, et tagada kohustatud isikute võrdne kohtlemine , sh piiriüleselt. Järelevalves on olulisel kohal ülevaade turul tegutsevatest ettevõtjatest . MiCA alusel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad on finantsinspektsiooni vaateväljas ning teave tegevusloa saanud või MiCA artik kel 60 kohase teavituse teinud ettevõtjate kohta on olemas . Krüptovara puudutav maksualane aruandluskohustus võib aga üksikjuhtudel olla ka ettevõtjatel, kes MiCA reguleerimisalasse ei jää. EL residentidele teenuseid pakkuvatest sellistest krüptovaraettevõtjatest ülevaate saamiseks nähakse neile ette registreerimiskohustus ühes EL liikmesriigis, mille ga ettevõtjal on asjakohane seos . Registreeritud krüptovarateenuse osutaja te nimekirja jagavad liikmesriigid keskses, komisjoni loodud andmebaasis. Euroopa komisjoni tuleb teavitada ka krüptovarateenuse osutajast, kes jätab end registreerimata. Direktiivi rakendamiseks näeb eelnõu ette kohustuse MTA-l teha teiste liikmesriikide maksuhalduritega koostööd, et tagada EL-is tegutsevate krüptovarateenuse osutajate registreerimine. Registreerimiskohustusega krüptovarateenuse osutajateks on direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises nimetatud füüsilised või juriidilised isikud , kes ei tegutse Euroopa Liidu määruse alusel, kuid kes võimalda vad aruandkohustusega hõlmatud krüptovara kasutajal teha aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid. Registreerimiskohustus tuleb täita enne krüptovara teabe nö esmakordse esitamise tähta ega ( kalendriaasta 31 30 . juunil ) . K rüptovarateenuse osutaja l on teataval määral vabadus valida üks liikmesriik, mille maksuhalduri juures end registreerida. Registreerimiskohustuse tekkimiseks peab tal lisaks EL residendist klientidele olema liikmesriigiga mõni seostest, mis on sätestatud direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises . Registreerimisel tuleb lähtuda tugevaimast võimalikust seosest liikmesriigiga. Vähenevas suunas on piisavaks seoseks residentsus maksustamise mõttes, asutamiskoht või maksustamisalase aruandluse koht, juhtimiskoht, tegevuskoht. Kui sama seos on mitme liikmesriigiga, valib isik ise ühe liikmesriigi, mille maksuhalduri juures end registreerib . Registreerimisel esitab krüptovarateenuse osutaja enda üldandmed, maksukohustuslasena registreerimise numbri ning kontakt andmed . Registreerimisel tuleb ära märkida ka liikmesriigid, mille residendid on tema kliendid ning võimalikud Euroopa Liidu välised jurisdiktsioonid, kellega krüptovarateenuse osutajal on direktiivi kohane puutumus ning kellel on sõlmitud käesoleva seaduse § 4 1 lõikes 1 3 nimetatud teabevahetuse leping kõigi asjaomaste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui: 1) krüptovarateenuse osutaja tea tab , et tal ei ole enam aruandluskohustusega hõlmatud kliente ; 2) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud; 3) krüptovarateenuse osutaja l ei ole enam direktiivi kohaseid seoseid liikmesriigiga ; 4) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Kui MTVSist tulenevad kohustused jäetakse vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitmata, tunnistatakse registreering kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel teabe esitamise tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva möödumist viimasest meeldetuletusest. R egistreering u võib taasta da , kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused kohustuste täitmise kohta ning esitab ka tähtaegselt esitamat a teabe. MTVS § 20 1 muutmine, eelotsuste teabevahetus Eelotsuste alase teabevahetuse jaoks MTA lisateavet ei kogu, vahetatakse olemas olevat teavet riikidega, kellel maksustamisõiguseid võib eelotsus puudutada. Eelotsuse taotlejatele täiendavaid kohustusi teabevahetusega ega direktiivist tulenevate muudatustega ei kaasne. Muudatusega kehtestatakse v arakatele üksikisikutele ( high net worth individuals ) antud piiriüleste eelotsuste vahetamine maksuhaldurite vahel. Euroopa Kontrollikoda on soovitanud hõlmata piiriüleste siduvate eelotsuste alasesse teabevahetusse ka varakatele üksikisikutele antud siduvad eelotsused ning eelkokkulepped. Eelnõuga sätestatakse, et automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu või tehingute kogumi summa ületab Maksu- ja Tolliametile teada olevalt 1 500 000 eurot või samaväärset summat muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud summat, koosneb eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi puhul alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või varadega tehakse tehinguid mitu korda. Komisjon on selgitanud, et alusväärtus tähendab siin seda, et tehingute seeria või kogumi puhul ei tohiks tehingu hinda summeerida. Näiteks lisandväärtuse lisamisel võetakse aluseks asja lisandunud väärtusega hind, mitte algne, nö väärindamata hinna ja lisandväärtusega hinna summa. Di rektiiv ei kohusta maksuhaldurit eelotsuse väärtust ise välja selgitama, kui maksumaksja pole seda infot tehingu kirjeldusse lisanud . Lisaks hõlmatakse a utomaatse teabevahetusega andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, millega määratakse kindlaks , kas isik on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses. Teavet ei vahetata eelotsuse kohta, mis käsitleb mitteresidendist töötajatele ja juhtidele maksatavaid tasusid või mitteresidentide pensionide maksustamist tuluallika riigis. Komisjon on selgitanud, et residentsustunnistuse väljastamine ei ole siduva eelotsuse määratlusega kaetud, kui hinnatakse haldusotsustuse raames mineviku asjaolusid. Kui residentsustunnistus on aga osa eelotsusest, siis allub see aruandlusele. MTVS § 20 2 , 20 3 ja 20 13 ning MKS § 91 5 muutmine, m aksukohustuslaste registrikood Maksukohustuslase registrikoodi (kasutatakse lühendit TIN, taxpayer identification number ) puudutavaid muudatusi on eelnõus läbivalt . M aksuhalduri le pannakse kohustus lisada alates 01 .01.202 8 maksukohustuslase registrikood järgmistel juhtudel; 1) eelotsuse saanud isiku TIN vahetatavate eelotsuste juurde, kui see on olemas (MTVS § 20 2 ) ; 2) teavet kontserni liikmete maksukohustuslase registreerimise numbri kohta (MTVS § 20 3 ) ; 3) lisaks muu isiku, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab , maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas (MTVS § 20 13 ). Neid muudatusi rakendatakse alates 2028. aasta jaanuarist, muudatused on planeeritud jõustuma 31.12.2027. Direktiiviga on lisaks kokku lepitud k omisjoni kohustus liikmesriikidega koostöös töötada välja rakendus, mille abil veenduda TIN õigsuses. Seniste arutelude käigus ei ole komisjon soovinud täpsustada, milline see rakendus võiks olla ning kuidas TIN õigsuse kontroll üles oleks ehitatud . Direktiiviga on liikmesriikidele pan dud kohustus püüda pakkuda aruandekohustuslikele isikutele TINi elektroonilise valideerimise võimalus t alates 202 8. aastast . Seda kohustust eelnõuga praegu üle ei võeta . Mõistlik on oodata ära, milliseid tehnilisi lahendusi komisjon hakkab pakkuma TIN õigsuse valideerimiseks. MTVS § 20 13 ja 20 14 , p iiriüles te maksuskeem ide teabevahetus Halduskoostöö direktiiviga sätestatud piiriüleste maksuskeemide alases aruandluses on võtmeroll pandud vahendajatele, st isikutele, kes on skeemi välja töötanud. Sageli on nendeks maksuaudiitorid ja advokaadid, kes on üldjuhul seotud kutsesaladuse hoidmise kohustusega ega saa seega kliendiga seostatavat teavet maksuhaldurile edastada. D irektiiv viidi kooskõlla Euroopa Kohtu suunistega piiriüleste maksuskeemide aruandluse kohta. Euroopa Liidu Kohus (otsus asjas C-694/29) leidis, et halduskoostöö direktiivi artikkel 8ab lõige 5 on Euroopa Liidu Inimõiguste Harta artikli 7 valguses kehtetu. Vahendajalt (advokaat, maksunõustaja), kellele laieneb kutsesaladuse hoidmise kohustus, ei saa nõuda, et ta teavitaks teist vahendajat aruandluskohustuse täitmisest loobumisest kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu. Direktiiv peab tagama, et aruandluskohustuse täitmisest loobumise tagajärgedest teavitatakse klienti, kellele piiriülese maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti. See tähendab, et aruandekohustus nihkub advokaadilt või maksunõustajalt isikule, kelle jaoks maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti, olgu ta maksumaksja ise või teatud juhul teine vahendaja. Täna praktikas juba sedasi aruandlus ka toimib ning piiriüleste maksuskeemide kohta esitavad maksuhaldurile teavet maksukohustuslased ise, mitte vahendajad, kes maksuskeemi välja töötasid, turustasid või pakkusid skeemi rakendamisega seotud teenuseid. Arvestades, et Eu r oopa Koh us leidis, et kutsesaladusele võib 100%liselt tugineda vaid vandeadvokaat (Eesti õigusruumi sobivamalt küll kõik advokaadibüroo töötajad) , jäetakse eelnõuga ära teise vahendaja teavitamise kohustus sellistel teabeandjatel, kes tuginevad advokatuuriseaduse § is 45 sätestatud kutsesaladusele. Audiitortegevuse seaduse § is 48 sätestatud kutsesaladusele tugineva teabeandja jaoks eelnõuga midagi ei muutu. MTVS rakendussätete muutmine MTVS 23 3 lõikega 4 sätestatakse MTVS § 20 1 lõi gete 4 ja 5 kohalda mine nende eelotsuse kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari. Varasemate eelotsuste kohta liikmesriikidele viidatud teavet ei jagata. MTVS § -s 23 1 sätestatakse direktiivis tehtud finantskontode teabevahetuse muudatuste rakendamine alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Seadus on üle võetud viidetega direktiivile, mistõttu direktiivis tehtud muudatused MTVS tekstis ei peegeldu. Muudatused peegelduvad ministri määruses, millega kehtestatakse teabevahetuse vormid (vt rakendusaktide muutmine). MTVS § -s 23 7 sätestatakse krüptovara teabevahetuse rakendamine. Direktiivist juhinduv tõlgendamine tagab direktiivi ühtse kohaldamise EL-is, mistõttu on lõikes 1 sätestatud juhis juhinduda MTVSist tulenevate hoolsus- ja aruandlusnõuete täitmise l direktiivi tekstist, eelkõige direktiivi 6. lisas sätestatud üksikasjalikest juhistest. Esimest korda tuleb kohaldada hoolsusmeetmed teabe kohta, mis kogutakse 2026. aastal ning esitada 2026 kohta käiv teave esimest korda 2027. aasta 30. juuniks. Krüptovarateenuse osutajatel on kliendisuhted sõlmitud ka enne 2026. aastat. Varasema l perioodil sõlmitud ärisuhete ja kogutud teabe suhtes kohaldatakse hoolsusmeetme d 2027 . aasta 1. jaanuariks ehk 2026. aasta jooksul. MTVS normitehnilis t märkus t täiendatakse viiteg a halduskoostöö direktiivi seitsmendale muudatusele. Maksukorralduse seaduse muutmine MKS § 5 1 7 täiendamine andmete kasutamise üldklausliga MKSi lisatakse üldine alus rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete kasutamiseks , mis annab MTA-le õiguse rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet kasutada rahvusvahelise ametiabi aluseks olevas õigusaktis sätestatud eesmärkidel. Analoogselt sisaldab norm MTA-le õiguse jätta nõudmata teise liikmesriigi nõusolek andmete kasutamiseks, kui eesmärk on sätestatud koostöö aluseks olevas direktiivis, maksulepingus või muus koostööinstrumendis. Direktiiv seab liikmesriikidele piirangud rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete kasutamiseks. Kokku on lepitud andmete kasutamise eesmärgid, mis ei vaja andme i d edastanud liikmesriigi kooskõlastust. Ülejäänud juhtudel tuleb saada andmete kasutamiseks teise liikmesriigi luba. Direktiivi viimase muudatusega laiendati andmete kasutamise eesmärke, mis kooskõlastamist ei vaja. Kuna need eesmärgid kaugenevad mõnevõrra maksustamise eesmärgist , on vajalik andmete kasutamise õigus direktiivis sätestatud eesmärkidel sätestada ka MKSis . Andmete kasutamine on aktuaalne ka maksulepingute alusel toimuva rahvusvahelise ametiabi konteks tis. Direktiivi rakendamist võimaldav norm on seega otstarbekas sätestada abstraktsena ning siduda andmete kasutamise õiguse tuvastamine konkreetse instrumendiga, mille alusel andmed on saadud. Direktiiv on seni lubanud andmeid kasutada peamiselt otseste maksudega seotud menetlustes, sh kohtumenetlus t es , väärteo- ja kriminaalasja des ning maksudega seotud kohustuste sundtäitmisel. Hiljutise muudatusega täiendati andmete kasutuseesmärkide loetelu tollimaksudega seotud ülesannete täitmise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesannete täitmisega. Lisati ka teavet saanud riigi õigus kasutada saadud teavet ilma luba küsimata sellistel eesmärkidel, mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 215 põhineva õigusaktiga , ning jagada teavet ka oma riigi teiste asutustega (direktiivi artikkel 16). Maksuhalduri või riigi muu asutuse poolt andmete kasutamine muudel eesmärkidel on võimalik siiski vaid juhul, kui liikmesriigi õigus neid andmeid jagada võimaldab. Ametist välja võib seega rahvusvahelise ametiabi teel saadud teavet jagada vaid MKS §-s 29 ja 30 sätestatud juhtudel. MKS § 15 5 3 , MTVS väärteotrahvi suurendamine Halduskoostöö direktiivi kehtivad normid nõuavad, et riigid kehtestaksid direktiivist tulenevate aruandluskohustuste täitmise tagamiseks karistused ja muud sunnimeetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Euroopa Kontrollikoda on juhtinud tähelepanu, et karistuste suurused on liikmesriigiti väga erinevad ning mõningates riikides põhjendamatult madalad. Euroopa komisjon ning OECD juurde moodustatud Maksustamisalase Läbipaistvuse Üleilmne Foorum juhib jätkuvalt Eesti tähelepanu väga madalale trahvimäärale MKSis , mis ei pruugi tagada automaatse teabevahetuse järelevalve tõhusust. Piiriülest koostööd tagavate sanktsioonide puhul tuleb karistusnormide kujundamisel järgida lisaks rahvusvahelisi suundumusi, et tagada piiriüleselt tegutsevate isikute võimalikult võrdne kohtlemine. Maksuhaldurite piiriülese koostöö toimivust peab tagama MKSi §-s 155 3 sätestatud väärteokoosseis (teabevahetuse takistamine) , mille kohaselt võib m aksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmata jätmise eest või teabevahetuse takistamise eest määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalseks suuruseks ette nähtud 3200 eurot . Juriidilise isiku trahvimäärade tõstmi ne muudab MTVS- is sätestatud kohustuste rikkumise eest ette nähtud trahvimäärad paremini kooskõlla ajakohastatud karistusseadustikuga ( KarS ) . KarS võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril. KarSi §-ga 47 nähti ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarSi § 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Arvestades inflatsiooni ja elatustaseme tõusu, on KarSi viidatud sätet kahel korral muudetud ning trahvimäära tõstetud. 2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. KarSi § 47 lõike 2 muutmisega seoses ei ole riiklikku järelevalvet reguleerivate eriseaduste sanktsioonimäärade ajakohasust süsteemselt analüüsitud ning vastutuse peatükki sisaldavate mitmete või kõigi selliste eriseaduste muutmist ühe paketina menetletud. Seepärast jääb valdkonnaseaduste muutmisvajaduse analüüsimine iga ministeeriumi ülesandeks. Analüüsivajadusele on Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud erinevate seaduseelnõude kooskõlastuskirjades. Arvukatest eriseadustest, mille väljatöötamine ja vastuvõtmine jäi 2000. aastate esimesse poolde, samasse aega KarSi eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi määraks valiti valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarSi järgi oli see 50 000 krooni (3200 eurot). Sama määr on püsinud paljudes eriseadustes tänaseni ning koos KarSi muutmisega aastatel 2007 ja 2015 ei ole trahvimäärasid tõstetud. MKS on üks sellistest eriseadustest, kus trahvimäärasid ei ole tõstetud ning uued väärteokoosseisudki on varustatud seniste koosseisude eeskujul suhteliselt madala trahvimääraga . On kaheldav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõne tuhande euro suurune rahatrahv karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma. Näiteks võivad finantsasutustel ja suurkontsernidel müügi käibed ja kasumid olla väga suured. Kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei tohi anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Karistus peab selle võimaliku eelise kõrvaldama. Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis karistusena täidaks nii üld - kui ka eripreventiivset eesmärki. Trahvimäära muudatuse eesmärgiks on muuta juriidiliste isikute rikkumised sellise tagajärjega tegudeks, mille eest määratavate trahvide suurus oleks paremas seoses õigusrikkumise objektiks oleva võimaliku teabevahetusest kõrvalehoidumise tõttu varjatud maksukohustuse suurusega . Seaduses sanktsiooni ülemmäära tõstmisel saab MTA karistuse suuruse määramisel suurema kaalutlusruumi. Trahvimäärade tõstmisel tuleb hinnata, kas eelnõus välja pakutud uu s rahatrahvi määr on seadusega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaal ne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Muudatuse eesmärk on tagada, et maksuhaldurite vahel maksualase teabe vahetamise takistamise tagajärjeks on karistus, millel on nii üld - kui eripreventiivne mõju. Valitud meedet peetakse sobivaks, kui see täidab eesmärki ning vajalikuks, kui eesmärki ei ole võimalk saavutada muul moel. Karistusmäärasid, mis on võrreldavad 22 aasta taguste trahvimääradega , ei saa pidada mõjusaks ning eesmärki täitvaks. Seepärast on trahvi määra tõstmine vajalik ning sobiv lahendus karistuse üld - ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmi sega KarSis , millega füüsilisele isikule määrata va rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot ja juriidilisele isikule sama teo eest määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot. Sellise l kujul ei ole juriidilise isiku karistusel preventiivset toimet, samuti o n füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel ebaproportsionaalsed. Seepärast on põhjendatud juriidilise isiku trahvimäär a tõsta. Sobiva ü lemmäära leidmiseks võrreldi MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette nähtud juriidilise isiku trahvimäärasid nende seaduste trahvi määradega, mida on viimastel aastatel muudetud. Selgus, et kõrged trahvimäärad, mis ulatuvad miljonitesse, on sätestatud näiteks vedelkütuse seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses, isikuandmete kaitse seaduses ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses. KarSi § 47 lõike 2 maksimaalne määr 400 000 eurot on ette nähtud veeseaduses, infoühiskonna teenuse seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, tarbijakaitseseaduses, maapõueseaduses ja reklaamiseaduses. Paljudes eriseadustes on jäädud enne 2015. aasta KarSi § 47 muudatust kehtinud maksimaalse määra juurde, mis oli alates 2011. aastast 32 000 (kalapüügiseadus, biotsiidiseadus, maksukorralduse seadus, mõõteseadus). Sellises kontekstis on MKS § is 155 3 sätestatud trahvimäär 3200 eurot ebaproportsionaalselt madal. Arvestades KarSiga lubatud maksimaalset trahvimäära ning näidetena toodud eriseadusi, samuti teabevahetuse takistamise eest ettenähtud sanktsioonide piiriülest mõju, ei ole eelnõuga valitud trahvimäär 5 0 000 eurot ülemäära kõrge ning seda saab pidada mõõdukaks. Eriti reljeefselt tuleb trahvimäära mõju vähesus välja rahatrahvi suuruse määramise halduspraktika valguses . Riigikohtu suunistest lähtudes võtab menetleja seadusega sätestatud maksimaalsest trahvimäärast poole ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaludes kas tõstab või langetab summat. Kui raskendavaid asjaolusid ei tuvastata, siis maksimaalset trahvi või sellele lähedast trahvisummat ei määrata. Samadel kaalutlustel ning võrreldavas suurusjärgus tõsteti hiljuti ka tolliseaduses ettenähtud rahatrahvide ülemmäärasid. Teabevahetuse takistamise tõkestamise eesmärgiga sanktsiooni näevad ette halduskoostöö direktiiv ning sarnased Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tasandi rahvusvahelised kokkulepped . Ka Euroopa Kontrollikoda on maksuhaldurite halduskoostöö tõhususe hindamisel välja toonud sanktsioonide mõjususe suurendamise vajadust . Teabevahetuse takistamisega seotud väärteomenetlusi seni algatatud ei ole ning muudatusel on seega eelkõige preventiivne mõju. Väärteomenetluste puudumise tõttu on väga keeruline asjakohaselt hinnata muudatuse praktilist ja vahetut mõju. Maksuvaldkonna väärteotrahvide ajakohastamise vajadus jääb endiselt aktuaal s e ks . Muudatus ei puuduta füüsilise isikule määratava rahatrahvi suurust. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõuga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatused ning neid rakendatakse kooskõlas MiCA määrusega . 6. SEADUSE MÕJUD Komisjoni esialgse mõjuhinnangu kohaselt on krüptovarateenuse osutaja te aruandluse loomiseks vajalik liiduülene regulatsioon. Praeguse olukorra säilitamine, kus maksuhalduritel puudub juurdepääs krüptovaradega seonduva maksukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikule teabele ning seega tuleks üles ehitada erinevad riiklikud aruandlusreeglid, oleks kõige madalama tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususega variant. Euroopa Liidu üleste aruandlusreeglite sätestamine seaks kõik Euroopa Liidus tegutsevad krüptovara teenuste pakkujad ning ka maksuhaldurid liidu tasandil võrdsesse olukorda. Komisjoni hinnangul võib krüptovarateenuse osutaja te aruandlusest saadav teave tuua kaasa täiendava maksutulu liidu tasandil kuni 2,4 miljardit eurot. MTA hindab teabevahetust krüptovara kasutajate osas vajalikuks. Kogutavad andmed võimaldavad tuvastada probleemseid maksumaksjad, kes jätavad krüptovara ga tehtud tehingutest saadud kasu deklareerimata, kasutavad krüptovara s id ettevõttest raha välja viimiseks vmt , töötasude maksmiseks, omakapitali sissemakseteks ning mh kasutavad seda makse/arveldusvahendina. Lisaks annavad andmed olulist lisandväärtust ka muudes valdkondades nt rahapesu, rahvusvahelised sanktsioonid või võitlus kuritegevusega. Valdkonna reguleeritus korrastab ka turgu ja omab krüptovaradega seonduva maksukuulekuse osas positiivset mõju . Krüptovara teabevahetuse rakendamine Kaasnev mõju: Mõju majandusele Mõju krüptovarateenuse osu t ajatele Sihtrühm ad . Krüptova rade aruandlus puudutab ettevõtjaid, kes osutavad krüptovara vahetamise ja ülekandmise teenuseid Euroopa Liidu liikmesriigi residentidele. Lisaks puudutab aruandluskohustus ka krüptovara teenuse pakkujaid , kelle majandustegevus ei vaja tegevusluba. 2025 . aasta suve seisuga on Eestis 3 9 teadaolevat krüptovara teenuse pakkujat . Krüptovara ettevõtjate arv on drastiliselt langenud seoses uute rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS ) nõuetega . Rahapesu Andmebüroo lõpetas alates 30.12.2024 krüptovara teenuse tegevuslubade väljastamise ning selle asemel annab krüptovaraturu osalise l oa Finantsinspektsioon. Teenusepakkujad viiakse krüptovaraturu seadusega täielikult Finantsinspektsiooni järelevalve alla alates 1.07.2026, mil kaotavad kehtivuse Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusload krüptovara teenuse osutamiseks. Neile krüptovarateenuse osutaja tele, kellel on kehtiv Rahapesu Andmebüroo tegevusluba, jääb õigus selle alusel tegutseda 2026. aasta 1. juulini. Juhul kui krüptovara tegevusluba omavad isikud jätkavad oma majandustegevust kuni 2026. aasta esimese juulini ning uut tegevusluba Finantsinspektsioonilt ei taotle , võivad nad suure tõenäosusega sattuda krüptovara alase teabevahetuse skoopi tehingute osas, mida teostati 2026. aasta I poolaastal. Krüptovaraturu seadusega (edaspidi KrüTS ) toodi krüptovaraturu osaliste tegevus Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Krüptovaraturu seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes tegelevad krüptovara emiteerimise, pakkumise ja vastaval platvormil kauplemisele võtmisega ning kes osutavad krüptovarateenuseid MiCA määruse tähenduses. Kõik isikud, kes MiCA tähenduses omavad tegevusluba , on raporteerimiskohustuslased. Krüptovara jaguneb KrüTSi ja MiCA tähenduses varapõhiseks tokeniks (tuntud ka kui ART ); e-raha tokeniks , ja (tuntud ka kui EMT ); muuks krüptovaraks (millega seotud teenuste teenusepakkujad on tuntud ka kui CASP id ). Analoogselt jaotuvad ka nende osas pakutavad teenused: 1. v arapõhise tokeni emiteerimise teenus ; 2. e -raha tokeni emiteerimise teenus ; 3. m uu krüptovara teenus . Krüptovarade alane aruandlus mõjutab isikuid, kes pakuvad varapõhise tokeni emiteerimise teenust ning muid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. E-rahaga seotud teenusepakkujad langevad finantskontode alase teabevahetuse skoopi. Seletuskirja koostamise seisuga ei oma Eestis Finantsinspektsiooni andmetel eelmainitud valdkondades tegevusluba ükski finantsturu osaline. Võimalik on, et tegevusloaga isikute arv võib väheneda kuni 50% võrra. Lisaks tekib aruandluskohustus isikutel (nii füüsilistel, kui ka juriidilistel), kes pakuvad krüptovaradega seotud teenuseid EL residendile või muu partnerjurisdiktsiooni residendile , mis ei vaja tegevusluba. Mõju esinemise sagedus ja ulatus. Hoolsusmeetmete rakendamise ning teabe esitamise kohustuse täitmine eeldab krüptovarateenuse osutajatelt nii ühekordseid kui ka alalisi kulutusi. Kõige suurem mõju esineb muudatuste jõustumise järgselt, kui on tarvis hoolsus- ja aruandluskohustused välja selgitada ja luua infotehnoloogiline taristu, mis võimaldab krüptovarateenuse osutajal operatiivselt koondada ning edastada nõutud teavet. Samuti on aruandlusega alustamise aastal vaja rohkem investeerida töötajate koolitamisse. Jook s valt kaasneb s uurem mõju hoolsusmeetmete kohaldamise , klientidelt vajalike andmete kogumise ja aruandluse koostamise võimekuse loomisega. Krüptovarateenuse osutaja d peavad looma tehnilise võimekuse oma klientide ja nende tehingute andmete kogumiseks , XML deklaratsioonivormi koostamiseks ning kord aastas maksuhaldurile edastamiseks. Klientide kohta tuleb koguda täiendavat infot, et välja selgitada nende tõenäoline residentsus (isikukood, isiku kinnitus oma residentsuse kohta) ja nende osas kindla regulaarsusega kohaldada täiendavaid hoolsusmeetmeid, tuvastamaks võimalikke muutusi nendega seotud andmetes. Finantskontode alase teabevahetuse näitel saavad loetletud tegevused suure tõenäosusega olema lahutamatuks osaks tunne-oma-klienti põhimõ tte kohaldamise st , rahapesu vastu võitlemise meetmete rakendamis est ja muude seonduvate regulatiivsete nõuete (vastavuskontrolli funktsioon) täitmise st . Tehingute kohta on andmed elektroonilisel kujul olemas. Andmete kogumine ja maksuhaldurile edastamine on võimalik lahendada XML formaati kasutades, mis võimaldab automatiseeritud aruandlust, kuid on suhteliselt kulukas. Mõju ulatuse osas kaasnevad aruandekohustuslikele krüptovara platvormidele ühekordne IT arenduse kulu , teataval määral selle ülalhoidmiskulu ning sõltuvalt nende suurusest ka potentsiaalne täiendav personalikulu, et aruandluskohust , kui ka sellega kaasnevaid hoolsusmeetmeid täita. Mõju on eelduslikult veidi madalam finantsasutuste jaoks, kes pakuvad krüptovarateenuseid lisaks oma põhiteenustele ning kes praegu juba täidavad finantskontode maksualase aruandluse kohustusi, kus hoolsusmeetmed on võrreldavad ning aruandluskogemus olemas, sh klientide teavitamine nende andmete töötlemisest. Mõju ulatust tuleb pidada keskmiseks kuni suureks. Halduskoormuse ulatus sõltub klientide arvust ning andme töötluse automatiseeri m ise korral vähemal määral aruandekohustusega hõlmatud krüptovara ga tehtavate tehingute arvust. Mõju sagedus on mõõdukas , kuna hoolsusmeetmeid ei pea kohaldama sama kliendi suhtes uuesti enne kui pole toimunud asjaoludes muutuseid ja ettevõtjal pole tekkinud kahtlust andmete ebatäpsuse osas. Aruandluskohustus tuleb täita üks kord aastas. Ebasoovitavate mõjude risk . Erinevate aruandluse standardite täitmisega seoses on kaasnenud ja kaasneb ka peale muudatuste jõustumist nii Eesti kui välisriigi krüptovarateenuse osutajale mitmeid kulusid (näiteks infosüsteemide muutmine, töötajate koolitamine). Ebasoovitavate mõjude riski hoitakse proportsionaalsena pideva kontakti hoidmise kaudu turuosalistega ning juhendmaterjalide pakkumisega. Samas ühtlustab erinevate aruandluse standardite rakendamine krüptovarateenuse osutajate konkurentsitingimusi. Üleilmselt ühtsena kehtestatud aruandlusreeglid ning rahvusvahelistest rahapesureeglitest kantud hoolsusmeetmed peaksid hoidma piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormuse võimalikult madalal. Euroopa komisjoni hinnangul võivad teenuspakkujate kulud aruandluseks vajalike infosüsteemide loomiseks ulatuda kuni 1,7 miljoni euroni suurema teenusepakkuja kohta. Komisjon on ka vajalikuks pidanud rõhutada, et eeldused, millel hinnang põhineb, ei pruugi olla korrektsed, ja et kulu on sõltuv väga paljudest teguritest, eelkõige raporteeritavate tehingute arvust. Miljoni euroni küündivate kulude vajadust võib eeldada peamiselt suurimatelt , rahvusvaheliselt tegutsevatelt teenusepakkujatelt (nt Binance , Coinbase Exchange, Kraken ) . T ehingumahud Eestis on võrreldes maailma suurimate krüptoplatvormidega väiksemad . Sestap on ka süsteemiarenduskulud madalamad. Teabevahetusega seonduvate nõuete rakendamisega võib kaasneda ka täiendavaid personalikulusid, et maksualase teabevahetuse regulatsioonidest tulenevaid raporteerimisnõudeid ja hoolsusmeetmeid täita. Mõju krüptovara kasutajatele Sihtrühm. MTVS reguleerimisalas on kõik EL liikmesriigi või liiduvälise partnerriigi residendist füüsilised ja juriidilisest isikud, kes kasutavad Eesti, või Eestis registreeritud välisriigi krüptovarateenuse osutaja teenuseid aruandekohustusega hõlmatud krüptovaratehingute tegemiseks. Sihtrühm on suur. Eesti Panga statistika kohaselt on Eesti krüptovarateenuse osutajate klientide arv kokku 1,92 miljonit isikut. Need on nii füüsilised kui juriidilised isikud. Samas ei ole teada klientide arvu väga täpselt nende residentsuse kaupa. Kindlasti on klientide hulgas sellise riigi või jurisdiktsiooni residente, kellega teabevahetuse kokkulepet ei ole. 12% klientidest on pärit „maksuparadiisist“ või „muust“ jurisdiktsioonist. Eesti kliente on 4%, EL 28% (v.a. Poola, mille residente kokku 20%), Šveits 23%, Suurbritannia 13%. Šveits ja Suurbritannia on teatanud huvist liituda krüptovara teabevahetusega esimesel võimalusel. Mõju ulatus. Krüptovara kasutajate jaoks on krüptovara teabevahetuse rakendamisel passiivne mõju, kuna täiendavaid kohustusi kontoomanikele ei panda. Juba täna on krüptotehinguid teha soovival isikul kohustus esitada krüptovarateenuse osutajale oma isikuandmeid, sh residentsuse kohta rahapesureeglitest tulenevalt. Mõju ulatus on mõõdukas. Mõju avaldumise sagedus. Mõju avaldub põhimõtteliselt kord aastas krüptovarateenuse osutaja poolt maksuhaldurile andmete edastamise kaudu. Vahetu kokkupuude krüptovara kasutajatel teabevahetusega puudub. Mõju avaldumise sagedus on seega väike. Ebasoovitavate mõjude risk. Negatiivne mõju võib kaasneda eelkõige siiski isikute jaoks, kes soovivad pääseda oma tulude varjamise kaudu maksukohustusest. Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm. Automaatse teabevahetuse laiendamine krüptovaradele avaldab eelkõige mõju Maksu- ja Tolliameti üksikutele ametnikele. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste ja ka ametnike koguarvuga on väike. Mõju ulatus . Maksu- ja Tolliameti hinnangul eeldab direktiivi ülevõtmine infosüsteemide arendustöid (täpsemalt selgitatud seletuskirja 8. osas) ning t ekib vajadus täiendava tööjõuressursi järgi . Arvestades Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide suurust, juba töös olevate arenduste mahtu ning mõjutatud töötajate arvu, on teabevahetuse laiendamise mõju keskmine kuni suur. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Kõige suuremad mõjud kaasnevad teabevahetusega alustamisel, mis on ühekordne tegevus. Edaspidi toimub teabevahetus rutiinselt kord aastas ning üles tuleb ehitada ka OECD ja EL nõuetele vastav teabe analüüsi ja kontrollivõimekus. Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, kuna muudatustega kaasneb Maksu- ja Tolliametil küll ühekordne väga kõrge kulu üleminekuperioodil, kuid seda tasakaalustab asjaolu, et MTA hakkab saama välisriikidelt vastu infot Eesti maksukohustuslaste kohta, mis lihtsustab kontrolli piiriülese maksudest kõrvalehoidumise üle. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Muudatuste rakendamisega kaasnevad võimalikud tulud Krüptovara ga tehtud tehingute kohta täiendavate andmete saamisest saadava võimaliku tulu prognoosimine ei ole tõsikindlalt võimalik. Ka komisjoni koostatud mõjuanalüüsis on viidatud vastavaks hindamiseks vajalike andmete vähesele kättesaadavusele ning olemasolevate andmete madalale kvaliteedile. Coinmarketcap.com järgi on maailmaturul kokku 22 927 erinevat kaubeldavat krüptovara . Turu suurust ja varade mitmekesisust arvestades on keeruline hinnata võimalikku saamata jäänud maksutulu. Lisaks mõjutab võimaliku tulu suuruse hindamist varade volatiilsus ning krüptovara kasutajate andmete kättesaadavuse piiratus. Seejuures näitavad erinevad analüüsid ja andmeanalüütika , et krüptovarade kasutajate hulk on globaalselt kasvamas . K rüptovarade turu maht ehk turu kapitalisatsioon on kasvanud 2024. aastal 97% . Kuivõrd p lokiahelas toimunud tehingud ei ole otse seostatavad isikutega ja krüptovarateenuse osutaja te vahendatud tehingud toimuvad sageli plokiahela väliselt, ei ole tehingute tegelike mahtude kohta võimalikult andmeid avalikest allikatest koguda või asuda lõplikule seisukohale, kas ja millised nendest tehingutest tõsikindlalt ka maksukohustuste kaasa tõid . Arvestades, et krüptovara turgu võib pidada veel kujunemisel olevaks ning inimeste teadlikkust krüptovara le kohalduvatest maksureeglitest mõõdukaks , võib eeldada, et vastava aruandluskohustuse sisseviimine toob kaasa teadlikkuse kasvu ning krüptovara st saadud tulult kogutavate maksutulude märgatava suurenemise. Eestis kuulub täna maksustamisele igasugune residentide poolt krüptovara ga / krüptovara s tehtud tehingutest saadud tulu. Tulu deklareerimise kohustus on maksumaksjal endal. Deklareerida tuleb ka need maksustatavad tulud, mis on saadud krüptovara s , näiteks üür, intress, ettevõtlustulu jne. Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks: krüpto vara hinnamuudatusest, mis tekkis müües/vahetades krüpto vara tavavaluuta või teise virtuaalvääringu vastu; krüpto vara eest kaupade/teenuste eest tasumisel; krüpto vara kaevandamisest; arvuti andmemahu rentimisest; saades tehtud töö eest tasu krüpto varana . Alates 2025. aastast on võimalik lepinguriigi tegevusloaga ( MiCA ) krüptovara teenuse osutaja juures asuvat kontot kasutada investeerimiskonto pikendusena ning seeläbi tulumaksu maksmist edasi lükata. Rahapesu Andmebüroo 2022. aasta jaanuaris avaldatud uuringu kohaselt on 25-l suuremal krüptovarateenuse osutaja l kokku ca 13 000 Eesti klienti. Krüptovara huvigrupp Krüpto Klubi on läbi viinud ligikaudu 500 inimest hõlmanud küsitluse, kus ilmnes, et 50% vastanutest kavatses oma tulu deklareerida. Chainanalysis reastab riike indeksi põhiselt, mille fookus on sellel, kui suurel määral antud riigis kasutatakse erinevaid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. Indeksi skoor kujuneb viie alam-indeksi põhiselt, võttes arvesse rahva arvu, ostujõudu, tehingute volüümi , internetiliiklust jms. Mida lähemal on skoor 1-le, seda suurem on ka riigis krüptovarade kasutus . 2023. aastal oli Eesti selles pingereas 106. kohal ja indeksi skoor oli 0.005, kuid 2024. aastal oli Eesti 89. kohal indeksi skooriga 0,015. See omakorda näitab, et krüptovaradega seotud tehingute aktiivsus on Eestis kasvanud, mis omakorda tähendab, et kasvanud on ka tehingute maht, millest potentsiaalselt maksukohustus saaks tekkida. See peegeldub samuti ka füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide ( FIDEK ) statistikast, kus deklareeritud tulude maht on 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga kasvanud. Erinevad turuosalised näevad, et krüptovarade kasutus 2024. aastal Euroopas on hinnanguliselt 60,3 % kasvanud võrreldes varasemaga. S ama tendents jätkub ka 2025. aastal. Krüptovarade ning plokiahela analüüsiga tegelevate ettevõtete andmetel hinnatakse 2023. aastal geograafiliselt Eestis asuvate krüptovara omanike arvu 20 564-le isikule. Oluline on silmas pidada, et krüptovarade omamine ei too endaga kaasa maksukohustust, vaid see tekib juhul , kui seda vahetatakse toodete, teenuste, tava valuu t a, teiste krüptovarade või muude varade vastu. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmete automaatne võrdlemine ei võimalda teha lõplikke ja kindlaid järeldusi selle kohta, kui palju maksumaksjaid ja millises mahus on krüptovara ga kauplemisest saadud tulu tegelikult deklareerinud. Võib vaid öelda, et selliseid maksumaksjaid ei ole palju , võrreldes maksumaksjate koguarvuga, kuid keskmine üksnes krüptovarade tehingutelt deklareeritud tulu summa oli 7 826 eurot . Krüptovara st saadud tulu on võimalik deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis muu vara võõrandamisena Eestis (deklaratsiooni tabel 6.3) või välisriigis (tabel 8.3). 2019 2020 2021 2022 2023 2024* Isikuid tabelis 6.3 62 155 1264 626 940 1941 Kasu 1 835 485 3 290 301 34 550 577 2 129 433 5 599 389 8 892 475 Isikuid tabelis 8.3 35 121 679 119 316 412 Kasu 415 787 1 703 341 22 718 974 2 215 768 4 217 034 9 522 176 *2024. aasta andmed on esitatud 22.04.2025 seisuga ja ei pruugi olla lõplikud. Lähtudes sellest, et MTA peamine raskus krüptovara võõrandamisest saadava kasu eest tasumisele kuuluva tulumaksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel on maksustamiseks vajalike andmete kättesaadavuse keerukus, võib eeldada, et krüptovara alane teabevahetus igal juhul suurendab maksukuulekust ning parandab ka maksuhalduri võimekust maksude tasumise õigsust kontrollida. Veelgi enam on aruandluskohustuse skoobis ka jaemüügitehingud jms, kuivõrd krüptovarasid kasutatakse maksevahendina ehk toodete ja teenuste eest tasumisel, mistõttu on täna krüptovarade kasutus selgelt laiem kui üksnes investeerimisvahend ina, omades mõju ka teiste maksude laekumisele ja järelevalvele üldiselt peale füüsilise isiku tulumaksu. Tuleb siiski mainida, et direktiivi ja OECD rahvusvahelise teabevahetuse välislepinguga seonduvate ülesannete maht ja keerukus on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu on üha keerulisem tagada nende piisavat kvaliteeti olemasoleva inim - ja tehnilise ressursiga. Hetkel ei ole MTA-l selles valdkonnas piisavat erialast oskusteavet ega ressursse, et kasutada saadavat infot maksimaalselt tõhusaks järelevalveks ja seeläbi maksutulu suurendamiseks. Kui eesmärk on neist andmetest reaalset maksutulu saada, tuleb leida võimalused täiendava võimekuse loomiseks. Direktiivi rakendamisega kaasnevad kulud Komisjoni andmetel on Euroopa Liidu tasandil direktiivi rakendamise ja aruandluse laiendamise ühekordne kulu hinnanguliselt ligikaudu 300 miljonit eurot kõikide krüptovarateenuse osutaja te ja maksuhaldurite kohta ning püsikulud ligikaudu 25 miljonit eurot aastas. Ühekordsed ja püsikulud tulenevad peamiselt IT-süsteemide arendamisest ja toimimisest, samuti järelevalve teostamisest. Direktiivi rakendamiseks vajalikeks arendusteks ja hoolduskuludeks ei ole täna riigieelarves vahendeid planeeritud ning nendele lisakuludele tuleb hiljem eelarveprotsessi raames kate leida. Seni on rahastatud automaatse teabevahetuse arendusi struktuurifondide toetusel. Hinnanguliselt on MTA ja R ahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (R MIT ) kogukulud seoses aruandluseks vajaliku süsteemiarenduse ja selle hooldusega järgmised: Majandamiskulud 2027-2029 : rakenduse ülalpidamise ja halduskulu, tarkvara ajakohasena ja toimivana hoidmise kulu on aastal 2027 10% investeeringust, 2028 ja edasi 20% investeeringust. MTA’le lisandub halduskulu 155 000 eurot, RMIT ’ile 863 000 eurot ; IT investeeringu kulu 2026 -29 : 2 831 000 eurot . Kulud jagunevad eelnõuga kavandatavate muudatuste vahel järgmiselt: Maksuhaldurite üldisele automaatsele teabevahetusele täiendava tulu ja kapitalikategooria lisamine toob kaasa arendusvajaduse, mille maksumus on ligikaudu 100 000 euro t; Finantskontode alase teabevahetuse muudatuste rakendamine toob kaasa arendusvajaduse, mille maksumus on hinnanguliselt 100 000 eurot ; Varakatele eraisikutele antud eelotsuste lisamine maksuhaldurite vahelisse teabevahetusse ei too kaasa täiendavaid kulutusi ; Kõik ülejäänud kulud seonduvad krüptovara teenuse osutaja te aruandluse kehtestamisega. Võimalikke kulusid hinnati platvormihaldurite aruandluskohustuse (nn DAC7) kehtestamise maksumusele tuginedes. Tegelik kulu sõltub sellest, millisena ehitatakse üles teabevahetuse üksikasjad. Arenduse maksumust ei mõjuta tuntavalt see, kas aruandlus saab olema riikide vahel kahepoolne või toimub keskse andmebaasi kaudu. Arenduse maksumust mõjutab mh ka asjaolu, et Eesti on allkirjastanud mitmepoolse lepingu seoses krüptovara rahvusvahelise infovahetusega, Crypto -Asset Reporting Framework (CARF). Lepingu alusel hakkab MTA krüptovara infot vahetama jurisdikts i oonidega, kes on lepingu allkirjastanud ja kellega on vahetatud teavitused infovahetuse suhte aktiveerimiseks. Seetõttu on IT arenduse skoobis ka 3ndate riikidega teabevahetuseks vajalike süsteemide välja arendamine. Arvestades krüptovara tehingute andmete töötlemise keerukuse taseme ga , elukalliduse tõusu ga , teabevahetus e ulatuse ga ning vajadusega alustada arendustöid 2026. aastal, tuleb krüptovara teenuse osutajate aruandluskohustuse rakendamiseks vajaliku RMIT kuluna arvestada 2,8 miljoni euro suuruse investeeringuga. Kõige odavam on rakendus, mis võimaldab ainult andmeid koguda ja edasi jagada, kuid maksustamiseks vajalik andmetöötlus eeldab mahukamaid arendusi. Seejuures suurendab arenduse kulude mahtu ka lisakeerukus CARF ehk OECD Crypto -Asset Reporting Framework ehk kolmandate riikidega andmevahetusega, mis võrreldes plat vormihaldurite aruandlusega ei olnud IT arenduse skoobis. Hoolduskulude määraks on võetud 20% investeeringust, mis on välja toodud riigikontrolli 2019. aasta auditis „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumites ja nende asutustes.“ Halduskulud tulenevad rakenduse funktsionaalsuse järjepidevast täiendusvajadusest, mis omakorda tulenevad spetsifikatsioonide muudatustest ja tarkvara teekide j ärjepidevast uuendamise vajadusest, et ära hoida teekidest tulenevaid haavatavusi. 2027. aastal on ka vahetumas infrastruktuuri teenuse pakkuja, kelle hinnakiri ei ole teada . Sõltuvalt süsteemi kogumaksumusest hindame, et iga-aastased hoolduskulud jäävad vahemikku 300 000 – 6 00 000 eurot aastas . 8. RAKENDUSAKTID MTVS § 8 10 lõikes 3 sätestatakse rahandusministrile volitusnorm k rüptovara teabe deklaratsioonide vormid e ning nende esitamise ja täitmise korra kehtesta miseks. Aruandlus on üles ehitatud XML formaadile, milles on praegu esitatud ka finantskontode alase teabevahetuse deklaratsiooni vormid. Deklaratsioonide kehtestamiseks tuleb täiendada rahandusministri 19.05.2015 määrust nr 16 „ Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine .“ uu t e lisa dega, mis kajastavad Euroopa Liidus ja OECDs kokku lepitud aruandluse vorme XML formaadis. Direktiiv muutis finantskontode alase teabevahetuse mõningaid üksikasju, mis tingib ka selle teabevahetuse rakendamiseks vajalike XML vormide muutmise viidatud määruse lisades 5– 14. Direktiivis kokku lepitud muudatused kajastuvadki eelkõige ministri määruses, kuna direktiivi ülevõtmiseks on viidatud asjakohastele direktiivi sätetele. Rahandusministri 22.12.2022 määrus t nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ on vaja muut a, kuna seoses tuvastusteenuse abil hoolsusmeetmete kohaldamise võimalusega muutub teave, mida platvormihalduritelt nõutakse. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Direktiivi muudatused tuleb valdavas osas üle võtta 2025. aasta 31. detsembriks ja rakendada 2026. aasta 1. jaanuarist. Maksukohustuslaste registreerimise numbri ga seotud muudatused tuleb rakendada 2028. aasta 1. jaanuarist. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE Eelnõu ja käesolev seletuskiri edastatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Advokatuurile, Audiitorkogule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Lii dule , Eesti Web3 Ko jale , Eesti Digivara Lii dule , FinanceEstonia MTÜ -le , KPMG Baltics OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le ja PWC Eestile.
Teie 15.08.2025 nr 1.1-10.1/3670-1,
Rahandusministeerium
RAM/25-0907/-1K
[email protected]
Meie 03.10.2025 nr 8-2/6872
Maksualase teabevahetuse seaduse ja
maksukorralduse seaduse muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Rahandusministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks maksualase
teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi
ülevõtmine) eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 1 p 6 (MTVS § 8 lg 31) – säte ütleb järgmist: „Maksu- ja Tolliamet säilitab automaatse
teabevahetuse teel saadud teavet vähemalt viis aastat arvates teabe kättesaamisest, kuid mitte
kauem kui kümme aastat.“
Juhime tähelepanu, et seadusandja peab ette nägema selge andmete säilitustähtaja, selle
vajadust tuleb hinnata sõltuvalt eesmärgist ning andmeid ei tohi säilitada kauem, kui see eesmärgi
täitmiseks vajalik on. Seletuskirjas on selgitatud, et andmete säilitamise tähtajad on täpsustatud
maksukohustuslaste registri põhimääruse §-s 63, mille lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb Maksu- ja
Tolliametil säilitada automaatse teabevahetusega saadud teavet seitse aastat. Palume eelnõu
täiendada selliselt, et seadus sisaldaks viidet, et andmeid töödeldakse maksukohuslaste registris,
ning seaduses ka selgelt välja tuua, et andmeid säilitatakse 7 aastat.
Teeme järgmise sõnastusettepaneku:
(31) Maksu- ja Tolliamet säilitab automaatse teabevahetuse teel saadud teavet maksukohuslaste
registris seitse aastat.
2. Justiits- ja Digiministeerium on varasemalt korduvalt juhtinud tähelepanu, et maksukohustuslaste
registri (MKR) sätted MKS-is vajavad täpsustamist. Selgitame veelkord.
Maksukohustuslaste register on asutatud maksukorralduse seaduse (MKS) §-ga 17 ning registri
põhimäärus on kehtestatud MKS § 17 lõike 1 alusel. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi
regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud, seega ei saa asutamist enam edasi
delegeerida. Eelnevast tulenevalt palume sättest välja jätta sõnad „asutab ja selle“.
MKS § 17 lg-ga 2 nähakse ette, kelle andmeid registris töödeldakse. Muu hulgas sisaldab
nimetatud loetelu ka isikuandmeid. Igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja
avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja
vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse
ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama
seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid
põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja
vastavuses piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka isikuandmete töötlemisel.
See tähendab, et isikuandmete töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega võib
seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida
intensiivsem on põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema täitevvõimu
tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise
seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik peamised küsimused täitevvõimu
reguleerida. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja
eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega
(viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete
säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse
põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule.
Eelnevast tulenevalt palume täpsustada MKS-is sisalduvat registri regulatsiooni selliselt, et see
vastaks seadusereservatsiooni põhimõttele, ning põhimääruse kehtestamise volitusnormi selliselt,
et sealt nähtuks volituse selged raamid. Seaduse tasandil peab olema kindlaks määratud
andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu
vastutav töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg
(seda saab põhimääruses täpsustada, aga mitte pikendada) ning andmekogu põhimääruse
volitusnormi raamid. Maksukohustuslaste registri puhul on seaduses ette nähtud andmekogu
pidamise eesmärk ja vastutav töötleja, seega tuleks seaduses ette näha veel isikuandmete
koosseis isikuandmete kategooria täpsusega ja andmete säilitamise maksimaalne tähtaeg.
Palume seaduse regulatsiooni vastavalt täiendada. Seoses andmekogu põhimääruse
volitusnormiga palume täpsustada seaduses selle raame.
Samuti vaadates MKS § 17 sätestatud MKR-i eesmärke, palume selgitada, millise eesmärgi alla
kuulub automaatne teabevahetus. Palume hinnata, kas MKR-i eesmärki oleks vaja laiendada.
3. EN § 1 p 8 (MTVS § 810) sätestab, et krüptovara teave on teave, mis on nimetatud direktiivi artiklis
8ad lõikes 3. Võttes arvesse, et andmeid hakatakse töötlema MKR-is, on vaja vastavad andmete
kategooriad ka MKR sätetes välja tuua või vähemalt viidata MTVSi vastavale sättele. Palume
eelnõu vastavalt täiendada.
4. EN § 1 p 8 (MTVS § 814) sissejuhatavas lauseosas on sätestatud, et isiku kinnitus sisaldab
vähemalt järgmisi andmeid. Juhime tähelepanu, et isikuandmete loetelu seaduses ei saa olla nö
lahtine loetelu. Seadusandja peab ette nägema raamid, milliseid isikuandmeid on lubatud
töödelda. Palume eelnõust välja jätta sõna „vähemalt“.
5. Seletuskirjas lk 4 on öeldud, et riigid peavad tagama andmete säilitamise vastavalt isikuandmete
kaitse üldmääruses sätestatud turvameetmetele ja tähtaegadele. Juhime tähelepanu, et IKÜM ei
näe ette konkreetseid säilitustähtaegasid. Säilitustähtaegade määramisel peab arvestama, millisel
eesmärgil igal konkreetsel juhul andmeid töödeldakse ja vastavalt sellele ka määrama, kui kaua
andmeid sel eesmärgil säilitada on vaja. Palume siinkohal seletuskirja muuta.
6. Kehtiva MTVS § 81 lg 1 sätestab järgmist:
MTVS § 8¹ lg 1 sätestab, et finantskonto käesoleva peatüki tähenduses on Eesti finantsasutuse
peetav konto, mis vastab nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) (edaspidi
direktiiv) lisa 1 8. jao C jaotises sätestatud tingimustele.
Märgime, et sättes esitatud kujul „(edaspidi direktiiv)“ viitamine direktiivile ei ole HÕNTE järgi
lubatav. Euroopa Liidu õigus areneb ja muutub ning edaspidi võib tekkida vajadus võtta samas
seaduses üle veel mõni teemakohane direktiiv. Juba kehtivas MTVS-s viidatakse teisele
direktiiviile (MTVS § 8 lg 3), eelnõuga lisanduvad viited veel mitmele direktiivile (eelnõu kohased
MTVS § 4 lg 3 p 6, § 231 lg 7). Selleks, et seadusest oleks alati üheselt arusaadav, millisele
2
konkreetsele Euroopa Liidu õigusaktile konkreetses sättes viidatakse, on HÕNTE-ga kehtestatud
Euroopa Liidu õigusaktidele viitamise reeglid. Neid reegleid tuleb järgida kõigile Euroopa Liidu
õigusaktidele viitamise puhul (vt HÕNTE § 29 lg 3 ja 4). Palume eelnõu täiendada muudatustega,
millega parandatakse kehtivas MTVS-s olevad vigased viited.
Samuti märgime, et kõnealuse direktiivi lisad ja nende alajaotused on tähistatud rooma
numbritega (I lisa, II lisa; I jagu, II jagu jne), mitte araabia numbritega, nagu viitab lisadele kehtiv
MTVS ja eelnõu. Õigusselguse huvides palume korrastada ka viited direktiivi lisadele ja nende
alajaotustele (vt ka märkuseid lisatud eelnõu failis).
7. Eelnõu § 2 punktiga 3 soovitakse MKS § 1553 lõikes 2 asendada arv „3200“ arvuga „50 000“.
See tähendab, et teabevahetuse takistamise eest saaks edaspidi juriidilist isikut karistada kuni
50 000 euro suuruse rahatrahviga.
Eelnõu seletuskirjas lk 19 märgitakse väga õigesti, et karistusmäärasid, mis on võrreldavad 22
aasta taguste trahvimääradega, ei saa pidada mõjusaks ning eesmärki täitvaks. Seepärast on
trahvimäära tõstmine vajalik ning sobiv lahendus karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi
saavutamiseks. Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmisega KarSis, millega
füüsilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot ja juriidilisele isikule sama
teo eest määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot. Sellisel kujul ei ole juriidilise isiku
karistusel preventiivset toimet, samuti on füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel
ebaproportsionaalsed. Seepärast on põhjendatud juriidilise isiku trahvimäära tõsta.
Tuuakse välja, et maksuvaldkonna väärteotrahvide ajakohastamise vajadus jääb endiselt
aktuaalseks. Palume täpsustada, millal on kavas juriidilise isiku karistusmäärad tervikuna
maksukorralduse seaduses üle vaadata.
Füüsilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot ja juriidilisele isikule
sama teo eest määratava rahatrahvi ülemmäär on mitmes MKS §-s 3200 eurot (§-d 154, 1541,
1551, 1552). Sellisel kujul ei ole juriidilise isiku karistusel preventiivset toimet, samuti on füüsilise
ja juriidilise isiku karistused omavahel ebaproportsionaalsed. Seepärast on põhjendatud juriidilise
isiku trahvimäära tõsta.
Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse
erimärgistamise seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse kooskõlastuskirjas 13.08.2021 nr 8-2/4383 tegime ettepaneku, et juriidilise isiku
karistusmäärade tõstmise kõrval analüüsitakse eelnõu ettevalmistamise etapis ka riikliku
järelevalve kohaldamise meetmete tõhusust, eriti sunniraha kohaldamise võimalusi. Palusime, et
eelnõu koostajad vaataksid juriidilise isiku karistusmäärade tõstmise kõrval üle ka riikliku
järelevalve peatükid vastavates eriseadustes ning analüüsiksid, kas on olemas ja ära kasutatud
võimalus kohaldada karistamise asemel haldussundi: lahendada probleem ettekirjutusega või
kohaldada sunniraha ja asendustäitmist. Selle raames tuleb omakorda üle vaadata, kas
eriseadustes sätestatud sunniraha määrad on piisavad või tuleks ka neid tõsta.
Kui MKS § 1553 sätestatud füüsilise isiku karistusmäär on maksimaalne, mis KarS üldosa lubab,
ehk kuni 300 trahviühikut, siis juriidilise isiku karistusmäär jääb sellest väga kaugele, isegi, kui
nüüd kavandatakse selle suurendamist 50 000 euroni. KarS-is lubatud maksimaalmäär on kuni
400 000 eurot. Sellest tulenevalt palume veekord analüüsida juriidilise isiku karistusmäära
tõstmist, mis hetkel on meie arvates ebapiisav. Teeme ettepaneku teha kõnesoleva eelnõu
raames vähemalt MKS § 1553 sanktsioonimäär proportsionaalseks ja õiglaseks ning seejärel
esimesel võimalusel ka ülejäänud MKS juriidilise isiku karistusmäärad.
8. Kehtiv MKS § 1553 näeb ette vastutuse teabevahetuse takistamise eest. MKS § 67 on sätestatud
sunniraha teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest, §-s 91 sunniraha deklaratsiooni
ja selle paranduste esitamata jätmise eest. Need summad on taaskord väga madalad (640, 2000,
2640, 3300 eurot). Palume selgitada, kas viidatud paragrahve saab kohaldada ka MKS §-s 1553
sätestatud teabe esitamata jätmise korral. Kui jah, siis tuleb kõnesoleva eelnõu raames lisaks
väärteotrahvi määrale üle vaadata ja muuta ka sunniraha sätteid.
3
Riigikogu poolt 19.06.2014 vastu võetud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus, mis jõustus 1.01.2015 (RT I, 12.07.2014, 1), kandis Riigikogus numbrit 554SE.
Eelnõu 554SE seletuskirja kohaselt lähtus KarS revisjoni eelnõu arusaamast, et väärteovastutust
tuleb kohaldada üksnes siis, kui haldussund ei anna tulemust.
Kui haldussunni vahend (sunniraha) on kehtivas õiguses väga madal, ei oma see mingit mõju, riik
kulutab palju ressurssi järelevalvele, kuid juriidilist isikut see oma käitumist muutma ei motiveeri.
Kui MKS §-d 67 või 91 ei ole seotud teabevahetusega, siis palume selgitada, milliste MKS sätete
alusel toimub teabevahetuse üle riiklik järelevalve ning milline on sunniraha suurus selles
valdkonnas.
9. Seletuskirjas lk 26 on märgitud: "Direktiivi rakendamiseks vajalikeks arendusteks ja
hoolduskuludeks ei ole täna riigieelarves vahendeid planeeritud ning nendele lisakuludele tuleb
hiljem eelarveprotsessi raames kate leida. Seni on rahastatud automaatse teabevahetuse
arendusi struktuurifondide toetusel.". Seletuskirjas nähakse ette IT-arenduskulusid 2,8 mln eurot.
Seletuskirjas peab olema märgitud rahastuse allikas (riigieelarve, struktuurivahendid) või peab
Vabariigi Valitsus eelnõu heakskiitmisel ka rahastuse allika leidma. Palume seletuskirja vastavalt
täiendada.
10. Juhime tähelepanu, et 25.05.2025 jõustus HÕNTE muudatus, millega kehtestati halduskoormuse
vähendamise reegel. Reegli kohaselt tuleb iga ettevõtetele ja kodanikele halduskoormust toova
uue nõude kehtestamisel tunnistada kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest. Info reegli
rakendamise kohta tuleb kajastada seletuskirja peatükis ,,Sisukokkuvõte''.
Eelnõuga kaasneb ulatuslik info-, ehk aruandluskohustus krüptovarateenuse pakkujatele,
halduskoormust vähendavaid muudatusi eelnõuga kavandatud ei ole. Palume eelnõus näha ette
ka halduskoormust tasakaalustav muudatus. Juhis, kuidas halduskoormuse vähendamise reeglit
rakendada, on kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel:
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-
06/Halduskoormuse%20tasakaalustamise%20juhis.pdf
Juhul kui halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole järgitud, jätab Justiits- ja
Digiministeerium eelnõu kooskõlastamata.
11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
12. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi
Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
4
2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Katariina Kärsten 5388 8918
[email protected]
Alar Teras
Birgit Hermann
Einar Hillep
Kristel Niidas
5