Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 2 7 .08 .2025 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seadus § 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) seaduses asendatakse sõna „jahutussead med “ läbivalt sõnaga „külmutussead med “ vastavas käändes; 2 ) seadus e t 7. peatüki 1. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 143 1 järgmises sõnastuses: „ § 1 43 1 . Fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamine Käesolevas seaduses mõistetakse käsit l etakse fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamist määruse (EL) 2024/573 artikli 3 punktis 36 esitatud sätestatud tähenduses.“; 3 ) p aragrahv i 183 tekst muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ Os o onikihti kahandavad ained on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (E L ) 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta (ELT L, 20.02.2024, lk 1 – 46) I ja II lisas.“; 4 ) p aragrahvi 184 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (2) Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on käesoleva seaduse tähenduses kõik toimingud osoonikihti kahandavate ainete ga, mi s on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EL) 2024/590 ja selle rakendusmääruste s . “ ; 5 ) p aragrahv i 185 tekst muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „Osoonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud . Erandid nimetatud keelust on sätesta tud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/590 III ja IV peatük is . “; 6 ) paragrahvis 187 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1005/2009“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/590“; 7 ) s eaduse 7. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 6. jagu Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende käitlemine , fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive käitleva isiku pädevusnõuded ning fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide, mahutite ja käitlemistoimingute register “; 8 ) p aragra h v 189 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ § 189. Fluoritud kasvuhoonegaasid ja nende alternatiivid (1) Fluoritud kasvuhoonegaasid on käesoleva seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 517/2014 (ELT L, 2024/573, 20. 0 2.2024, lk 1 – 67 ) , I – III lisas ning mis esinevad kas eraldiseisva aine või seguna. (2) Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid on ammoniaak (NH 3 ), süsinikdioksiid (CO 2 ) ja süsivesinikud või muud asjakohased ained , mi s on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 või selle rakendusmäärustes . “ ; 9 ) p aragrahvi 190 täiendatakse pärast tekstiosa „Kyoto protolli“ tekstiosaga „ , osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli“ ; 1 0 ) paragrahvi 191 lõigetes 1 , 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „ nr (EL) 517/2014 “ tekstiosaga „ (EL) 2024/573“; 1 1 ) paragrahvi 19 1 1 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Ühekordsetele mahutitele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 11 punktis 3 sätestatud nõude i d. “; 1 2 ) p aragrahv i 192 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (1) Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute register FOKA (edaspidi FOKA register ) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu koondatakse andmed fluoritud kasvuhoonegaase või osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava te paikse te külmutus- ja kliimaseadme te , soojuspum pade , elektrijaotlate ning tuletõrjeseadm ete kasutusvaldkonna, aine koguste, tüübi ja käitlemistoimingute kohta . “ ; 1 3 ) paragrahvi 192 täiendatakse lõi getega 4 – 6 järgmises sõnastuses: „ ( 4 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 1 nimetatud seadmed kantakse FOKA registrisse , kui need sisaldavad : 1) viis või enam CO 2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas nimetatud fluoritud kasvuhoonegaas e ; 2) üks k ilogramm või enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase, mida kasutatakse mujal kui vahtudes ; 3) kolm kilogrammi või enam osoonikihti kahandavaid aineid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas . ( 5 ) Hermeetiliselt suletud seadmeid ei kanta FOKA registrisse , kui tootja on need märgista n ud hermeetiliselt suletud seadmetena ja need vastavad ühele järgmistest tingimustest : 1) sisaldavad vähem kui 10 CO 2 ekvivalenttonni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase ; 2) sisaldavad vähem kui kaks kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase ; 3) sisaldavad vähem kui kolm kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid ; 4) sisaldavad vähem kui kolm kilogrammi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 lisades nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse . ( 6 ) Elektrijaotlat ei kanta FOKA registrisse, kui se llele ei pea tegema lekkekontrolli, sest see vastab ühele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 5 lõike 1 teises alalõigus sätestatud tingimus ele .“; 1 4 ) paragrahv i 193 lõiked 1–5 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „(1) Käesoleva seaduse § 192 lõike s 4 nimetatud tooted, seadmed või süsteemid peab käitleja registreerima FOKA registris. (2) Käitleja peab käesoleva seaduse § 192 lõike s 4 nimetatud toote, seadme või süsteemi FOKA registris registreerima kahe nädala jooksul selle paigaldamisest arvates. (3) Kui käesoleva seaduse § 192 lõike s 4 punktides nimetatud aine kogust sisaldav toode, seade, süsteem või mahuti on juba FOKA registris registreeritud, peab käitleja selle toote, seadme, süsteemi või mahuti võõrandamise, kasutusvalduse ülemineku või kasutuselt kõrvaldamise ning jäätmekäitlejale üleandmise või mahuti hoiustamise registreerima FOKA registris kahe nädala jooksul toimingust arvates. (4) Pädev käitlemistoimingu tegija peab käesoleva seaduse § 192 lõike s 4 punktides 1 – 3 nimetatud aine kogust sisaldava toote, seadme, süsteemi või mahuti käitlemistoimingu FOKA registris registreerima viie tööpäeva jooksul toimingust arvates. (5) Kui käesoleva seaduse § 192 lõike s 4 punktides 1 – 3 nimetatud aine kogust sisaldavat toodet, seadet või süsteemi ümberehitamise käigus muudetakse , täiendab käitleja FOKA registri andme koosseisu muudetud toote, seadme või süsteemi andme tega kahe nädala jooksul ümberehitamise lõpetamisest arvates.“; 1 5 ) p aragrahv i 194 lõike 2 punkt id 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/62 5 , millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele ja juriidilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastik k use tunnustamise tingimused seoses teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase või asjakohaseid alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendus määrus (EÜ) nr 304/2008 ( ELT L 31.03.2025, lk 1 – 8) , artikli 2 lõikes 1; 2) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/623, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastik k use tunnustamise tingimused seoses seadmetest fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 306/2008 (ELT T L, 31.03.2025, lk 1 – 6), artikli 2 lõikes 1; “; 1 6 ) paragrahvi 194 lõike 2 punktid 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastik k use tunnustamise tingimused seoses fluoritud kasvuhoonegaase paiksete elektrijaotlate paigaldamise, hoolduse, teeninduse, parandamise ja kasutuselt kõrvaldamise ning paiksetest elektrijaotlatest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 2015/2066 ( ELT L 31.03.2025, lk1 – 6), artikli 2 lõikes 1; 5) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 , millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate paiksete külmutus - ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega , orgaanilise Rankine`i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega ning külmikveokite , -haagiste ja - kergsõidukite , konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmetega , samuti sellise sertifikaatide vastastikuse tunnustamise tingimused , ning tunnista ta kse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2067 (ELT L , 09.09.2024, lk 1–19), artikli 2 lõikes 1 . ; “ ; 1 7 ) seadust täiendatakse §- ga 195 1 järgmises sõnastuses: „§ 195 1 . Täiendkoolitused, kutse- ja osakutsete taastõendamine ning kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva seaduse § 194 lõik e 2 punkti des 1 ja 5 nimetatud kutse- või osakutsetunnistuse omaja peab osalema vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu rakendusmäärus e (EL) 2025/625 ja (EL) 2024/2215 kohasel t äiendkoolitustel või kutse või osakutse t aastõendamise l vastavalt kutse andmise korras nimetatud intervalli ga le . (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimus i ei täideta, on kutse andjal õigus kutse -või osakutsetunnistus kehtetuks tunnistada. “; 18 ) p aragrahv 197 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „§ 197. Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive sisaldava toote, seadme või süsteemi k äitlemis e l uba (1) Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme või süsteemi käitlemise luba (edaspidi käitlemisluba ) on kohustuslik füüsilisest isikust ettevõtjatele ja juriidilistele isikutele , kui käideldakse järgmiseid seadmeid: 1) paiksed külmutusseadmed; 2) paiksed kliimaseadmed ja soojuspumbad; 3) paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed; 4) külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed; 5) külmikkergsõidukite , konteinerite , sealhulgas külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed; 6) paiksed tuletõrjeseadmed. (2) Käesoleva paragrahvi l õike 1 punktides 1–5 nimetatud seadmete puhul on käitlemisluba nõutud järgmisteks käitlemistoiminguteks: 1) p aigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine, kui need seadmed sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või ammoniaaki (NH 3 ), süsinikdioksiidi (CO 2 ) või süsivesinikke (HC-d) ; 2) l ekkekontroll ja aine kokkukogumine , kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos . (3) Käesoleva paragrahvi l õike 1 punktis 6 nimetatud seadmete puhul on käitlemisluba nõutud järgmisteks käitlem istoiminguteks: 1) p aigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine , kui need seadmed sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC-i ehk perfluoro (2-metüül-3-pentanoon i ) , trifluorojodometaan i ( trifluorometüüljodiid i ), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een i (2-BTP ); 2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine , kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos. “ ; 19 ) p aragrahv i 198 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „ (2) Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitleja peab vastama Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2024/2215 artikli 6 lõikes 1 ja Euroopa Komisjoni rakendus määruse EL 2025 / 625 artikli 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele. “; 2 0 ) p aragrahvi 200 l õi k e 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) käesoleva seaduse §-s 197 nimetatud seadmetüüp , käitlemiseks lubatud fluoritud kasvuhoonegaasi või nende alternatiivide kogused seadmetes ja soojuspumpades ning käitlemistoimingud; “; 2 1 ) paragrahv i 202 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise ja muutmise täpsustatud korra, käitlemisloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav ministe r määrusega . “; 2 2 ) paragrahvis 205 asendatakse tekstiosa „ ( EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „ (EL) 2024/573 “; 2 3 ) p aragrahvi 206 l õigetes 1 – 5 asendatakse tekstiosa „ 2 0. juuniks“ tekstiosa ga „ 2 0. aprillik s “; 2 4 ) p aragrahvi 206 täiendatakse lõi kega 5 1 järgmises sõnastuses : „( 5 1 ) Elektrijaotla omanik, kelle valduses on väävelheksafluoriidi ( edaspidi SF 6 ) sisaldav pingejaotla, esitab Kliimaministeeriumile iga aasta 2 0. aprilliks aruande järgmiste andmetega : kõikides tema valduses olevate alajaamade pingejaotlates sisalduv SF 6 kogus ; uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF 6 kogus ; hoolduse käigus lisatud SF 6 kogus ; laos uuesti kasutuselevõtu ootel oleva tes seadmetes sisalduva SF 6 kogus ; seadmetest kokku kogutud SF 6 kogus ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks jäetud SF 6 kogus . “; 2 5 ) paragrahv i 206 lõike lõiget 6 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „andmeid koondavate asutuste“ tekstiosaga „ja ettevõtjate “; 2 6 ) seadus e 7. peatüki 6. ja gu täiendatakse § -ga 206 2 järgmises sõnastuses: „ § 206 2 . Väävelheksafluoriidi sisaldava pingejaotla kasutuselevõtmisest teavitamine Elektrijaotla omanik, kes võtab väävelheksafluoriidi sisaldava pingejaotla kasutusele p ärast eale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 lõikes 9 sätestatud keelu kuupäeva , teavitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 sama määruse artikli 13 määruse lõikes 17 loetletud juhtumitel Keskkonnaametit , nimetades määruse asjakohase artikli, milles on erisus koos põhjendusega. Kui tegemist on riigi hankel põhineva erisusega , tuleb viidata ka riigihangete registri toimikule . “; 2 7 ) paragrahvi 222 punktides 1 ja 3 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „(EL) 2024/573“ ; 28 ) paragrahvi 222 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „ seadmete ja süsteemide impordi“ tekstiosaga „ ning ekspordi“ ; 29 ) p aragrahvi 223 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „( 3 ) Korrakaitseseaduse § 53 rakendamisel tuleb osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside puhul arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus t es (EL) 2024/590 ja 2024/5 7 3 sätestatud keelde ja piiranguid. “; (4) Korrakaitseorganil on õigus ajutiselt keelata isiku l , kes on toime pannud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 või (EL) 2024/590 nõuete kohase raske rikkumise , millega kaasneb oluline keskkonnamõju , või määruste nõuete korduva rikkumise , kasutada , toota , importida, eksportida või lasta turule fluoritud kasvuhoonegaas e ide , osoonikihti kahandava id te aine id te või neid gaase sisaldava id te või neil põhineva id te too teid dete ja seadme id . te kasutamine, tootmine, import, eksport või turule laskmine. “; 3 0 ) paragrahv 236 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ § 236. Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ja mahuti kokku kogumise, lekkekontrolli ja märgistamise kohustuse täitmata jätmine „ (1 ) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete kogumise nõude täitmata jätmis e , neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete , süsteemide või mahutite nõuetele mitte vastava lekkekontrolli või märgistamise e est või lekkekontrolli tegemata või märgistamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. “ ; 3 1 ) seadust täiendatakse §- ga 236 1 järgmises sõnastuses: „ § 236 1 . Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete või mahutite ebaseaduslik tootmine, kasutamine, paigaldamine, hooldamine, teenindamine, import, eksport või turule laskmine (1) Osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud ainete ebaseadusliku tootmise , neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete, seadmete , süsteemide või mahutite ebaseadusliku kasutamise, paigaldamise, hooldamis e, teenindamise , impordi, ekspordi või turule laskmise eest – karistataks e rahatrahviga kuni viiekord ses asjaomas te gaas ide või neid sisaldava te too dete , seadme te , süsteemide või mahuti te turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomas te gaas ide või neid sisaldava te too dete , seadme te, süsteemide või mahuti te turuväärtus ele vastavas summas . ( 3 ) Sama teo eest , kui rikkumine kordub viie aasta jooksul , – karistatakse rahatrahv iga kuni kaheksakord ses asjaoma ste gaas ide või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus ele vastavas summas .“ ; 3 2 ) paragrahv 238 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „ (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2024/573 kohaste fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete , s ealhulgas artikli 13 lõike 9 kohase elektrijaotla kasutusele võtmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni viiekord ses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomas te gaas ide või neid sisaldava te too dete , seadme te, süsteemide või mahuti te turuväärtus ele vastavas summas . ( 3 ) Sama teo eest, k ui rikkumine kordub viie aasta jooksul , – karistatakse rahatrah v iga kuni kaheks akord ses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus ele vastavas summas . 3 3 ) seadust täiendatakse §- ga 238 1 järgmises sõnastuses: „ § 238 1 . Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate seadmete ja toodete kohta andmete esitami se, säilitamise ja teavitamise kohustuse rikkumine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 13 paragrahvis 17 nimetatud teavitamise kohustuse või paragrahvis 16 nimetatud andmete säilitamise kohustuse ning artikli 11 paragrahvis 4 ja artikli 19 paragrahvis 2 sätestatud vastavusdeklaratsiooni säilitamise nõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. “ ; 3 4 ) paragrahvi 239 pealkirja ja lõiget 1 täiendata kse p ärast tekstiosa „süsteemide lekke vältimise , “ tekstiosaga „lekke tuvastamise süsteemi olemasolu,“ ; 3 5 ) paragrahvis 240 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/201 4 “ tekstiosaga „ (EL) 2024/573“; 3 6 ) paragrahvis 241 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/201 4 “ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“; 3 7 ) seadust täiendatakse §- ga 240 1 järgmises sõnastuses: „§ 240 1 . Fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik tootmine , import ja eksport (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 kohas t e tootmise nõuete rikkumise ja tootmisõiguseta tootmise , ebaseadusliku impordi ja ekspordi eest – karistatakse rahatrahviga kuni vii e kord ses asjaomaste gaaside turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas summas. ( 3 ) Sama teo eest, k ui rikkumine kordub viie aasta jooksul, – karistatakse rahatrahv iga kuni kaheksakord ses asjaomaste gaaside turuväärtus ele vastavas summas .“; 38 ) paragrahvi 242 lõi kes 1 asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2015/2068 “ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 12 ning Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2024/2174“; 39 ) paragrahv 243 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 26 kohas t e aruandlusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – k aristatakse rahatrahviga kuni 200 000 eurot. “ ; 4 0 ) paragrahv 244 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „§ 244. Fluoritud kasvuhoone gaase sisaldava või nendel ainetel põhineva too t e ja , seadme ebaseaduslik turule laskmine (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli s 11 ning IV l isas nimetatud f luoritud kasvuhoonegaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete turule laskmise keeldude rikkumise n ing toote või seadme ebaseadusliku turule laskmise eest – k aristatakse rahatrahviga kuni vii ek ord ses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses asjaomaste gaaside turuväärtusele vastavas summas. ( 3 ) Sama teo eest, k ui rikkumine kordub viie aasta jooksul, – karistatakse rahatrahv iga kuni kaheksakord ses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus ele vastavas summas .“; 4 1 ) paragrahv 244 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „ § 244 1 . Fluoritud kasvuhoonegaaside , nende ühekordselt täidetavate mahutite ebaseadusliku kasutamise, turule laskmise, edasiandmise, vahendamise, omandamise ja valdamise keelu rikkumine (1) Fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseadusliku turule laskmise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 tähenduses ning ja k äesoleva seaduse §-s 191 1 sätestatud fluoritud kasvuhoonegaaside ühekordselt täidetavate mahutite ebaseadusliku kasutamise, turule laskmise, edasiandmise, vahendamise, omandamise või valdamise keelu rikkumise eest – k aristatakse rahatrahviga kuni vii ekor dses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtus ele vastavas summas . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – k aristatakse rahatrahviga kuni vii ekordses asjaomaseid gaase sisaldava toote, seadme või mahuti turuväärtus ele vastavas summas . ( 3 ) Sama teo eest, kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, – karistatakse rahatrahv iga kuni kaheksakord ses asjaomaseid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus ele vastavas summas . ( 4 ) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav. “; 4 2 ) paragrahvis 247 1 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „(EL) 2024/573“; 4 3 ) paragrahvi 24 7 2 lõi k es 1 asendatakse tekstiosa „ (EL) nr 517/2014 artikli 6 punktis 3“ tekstiosaga „(EL) 2024/573 artikli 7 lõigetes punktides 3 – 5“; 4 4 ) seadust täiendatakse §- ga 248 1 järgmises sõnastuses: „ § 24 8 1 . Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide t uruväärtus (1) Käesolevas peatükis nimetatud f luoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete, seadmete ja süsteemide turuväärtuse hindamisel lähtutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 65 sätestatust, võttes aluseks karistuse määramise ajahetke. ( 2 ) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud turuväärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, on turuväärtus soetusmaksumus või omah ind.“; 4 5 ) p aragrahvi 249 lõi kes 3 asendatakse tekstiosa „ §- s 236 “ tekstiosaga „ §- des 236 ja 236 1 “ ; 4 6 ) p aragrahvi 249 lõi ge 6 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt : „(6) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning kohus võivad käesoleva seaduse §-s 233 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerida vastavalt karistusseadustiku § -le 83 kohaselt .“; 4 7 ) p aragrahvi 249 täiendatakse lõi kega 6 1 järgmises sõnastuses: „ ( 6 1 ) Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet ning kohus konfiskeerivad §- de s 236 1 , 244 ja 244 1 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustiku § -le 83 kohaselt .“ ; 48) seadus e t 10. p eatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 254 4 järgmises sõnastuses: „ § 2 54 4 . Fluoritud kasvuhoonegaase käitleva töötaja kutse- või osakutsetunnistus e täiendkoolituse läbimine või kutse taastõendamine Isik ud , kellel on käesoleva sead u se § 194 lõike 2 punktide s 1, 3 või 5 kohane nimetatud fluoritud kasvuhoonegaas e ide käitleva isiku kutse-või osakutsetunnistus , pea b vad läbima käesoleva seaduse § -s 195 1 lõikes 1 nimetatud täiendkoolituse või taastõendamise esimest korda hiljemalt 2029. aasta 12. märtsi ks l 2029 .“. § 2. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud juhul isiku karistatuse ja väärteo korduvuse arvestamisel.“ ; 2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses: „ 20 ) kohtuvälisel menetlejal atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d e 236 1 , 238, 240 1 , 244, 244 1 järgi alustatud väärteo menetluses nimetatud korduvuse kontrollimiseks, kui karistusandmete registrisse kandmisest ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. “ " . § 3 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuari l. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 5 Algatab Vabariigi Valitsus … 202 5 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi Valitsuse nõunik 2 7 .08 . 20 2 5 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus 1.1 . Sisukokkuvõte 11. märtsil 2024. a jõustusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ed (EL) 2024/590 osoonikihti kahandavate ainete kohta ja (EL) 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta, millega asendati seni sed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta ja (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. Tegemist on otsekohalduvate määrustega, kuid nõuete korrekt s e rakendami s e ja määrus t e eesmärkide täitmi se tagamiseks tuleb mõned EL määruse sätted rakendada seaduse tasandil . Atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi ka AÕKS ) muutmise eesmärk on viia seadus vastavusse EL-i muudetud määrustega , sh nende rakendusmäärustega , et tagada määruste rakendami ne Eestis. Lisaks viidete korrastamisele t äiendatakse fluoritud kasvuhoonegaaside ja nende alternatiivide käitlemisega seotud kutse te ja käitlemisloa andmis t käsitlevaid sätteid. L isatakse viide EL rakendusmäärustele, mis käsitlevad pädevusnõude i d isikutele, kes käitlevad fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiiv e , nagu ammoniaak, süsinikdioksiid ning süsivesinikud. Süsivesinike rühma tuntuimad gaasid on propaan ja isobutaan . Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega kaasneb mõningane halduskoormuse suurenemine ettevõtjatele (infokohustus) . Eelnõu kohustab isikut, kelle valduses on elektrijaotla (nt elektriettevõte), mis sisaldab väävelheksafluoriidi (SF 6 ), esitama Kliimaministeeriumile andmeid. Andmed on vajalikud fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks. Praktikas ei tähenda see sisulist uut kohustust, sest elektriettevõtted on riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostajale esitanud samu andmeid vabatahtlikkuse alusel ka varem (alates 2013. aastast). Lisaks tuleb fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registris (edaspidi FOKA) registreerida uut ainerühma fluoro ( kloro )süsivesini kke (HFO-d) sisaldavad seadmed ja nende hooldustoimingud (nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/573). Sellest tulenevalt vähendatakse ettevõtjate h alduskoormust (infokohustust) järgmiste punktidega: J äetakse välja kohustus registreerida FOKA registris fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldavad seadmed. Vabastatakse FOKA registris registreerimisest hermeetiliselt suletud seadmed, kui tootja on need märgistanud hermeetiliselt suletud seadmetena ja sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse. Eelnõu ga kavandatud olulisim muudatus on karistussätete muutmine ja täiendamine. Osa trahvimäära sid tuleb EL -i otsekohalduvate määruste kohaselt siduda ebaseadusliku kauba turuväärtusega ( näited võimalike trahvimäärde kohta on toodud punktis 6.5) . Vähesel määral t äpsustakse ka riikliku järelevalve erimeetme id ja menetlus t käsitlevaid sätteid . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 osoonikihti kahandava te ainete kohta eesmärk on jätkata nende ainete heite vähendamist ja tagada Montreali protokolli kohustuste täitmin e, parandades järel evalvet. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta eesmärk o n vähendada Euroopas traditsiooniliste külmaainete ( freoonide ) ja muude F-gaaside kasutamist veelgi ning võtta nende asemel kasutusele rohkem alternatiivseid aineid . Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuar il 2026, sest Eestil on EL otsekohalduvatest määrustest tulenev kohustus nimetatud kuupäevaks kehtestada uued karistussätted. 1.2 . Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu valmistas id ette ja seletuskirja koostas id K liimam i nisteeriumi välisõhu osakonna nõunik Kaidi Kiil ( Kaidi.Kiil @ kliimaministeerium .ee, 6 05 0036 ) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus e OÜ kliimaüksuse vanemspetsialist Ene Kriis ( [email protected] , 611 2921 ) . Eelnõu õigusekspertiisi on teinud K liimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri ( mari-liis.kupri @ kliimaministeerium .ee, 62 6 0717 ) . Keeletoimetaja oli Justiits - ja Digi ministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, aili.sandre@just digi .ee). 1.3 . Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase seadusega muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust redaktsioonis RT I, 11.06.2024, 2 (jõustus 21.06.2024 ) ja karistusregistri seadust redaktsioonis RT I, 05.07.2025, 8 (jõustus 06.07.2025). Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega , sest tagatakse EL -i otsekohalduvate määruste täitmine ja kohustuste tagamine. Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja lik Riigikogu poolthäälte enamus. Seaduse eesmärk Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on viia seadu s e sätted vastavusse muudetud EL-i otsekohalduvate määrustega , arvestades ka seaduse senisel rakendamisel saadud kogemusi ja sätete toimimist . Ülevaade peamistest muudatus te st: Uuendatakse seaduses olevad osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside määruste viited uute EL-i määruste 2024/573 ja 2024/590 ja nende rakendusmääruste viidetega ; s ätestatakse, et fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega tegeleval füüsilisel isikul peab olema uute rakendusmääruste kohane töötaja sertifikaat või kutse- või osakutsetunnistus ; o soonikihti kahandavate ainete ja F-gaaside paiksete seadmete FOKA registri t käsitlev säte on parema loetavuse eesmärgil uuesti sõnastatud . Lisaks tuleb F OKA -s registreerida uut tüüpi fluoritud kasvuhoonegaaside ga ( HFO- dega ) paiksed seadmed, millele on F-gaaside raammääruse kohaselt vaja teha lekkekontrolli; v abastatakse FOKA registris registreerimisest hermeetiliselt suletud seadmed, kui tootja on need märgistanud hermeetiliselt suletud seadmetena ning sisaldavad vähem kui 2 kg ained; jäetakse välja kohustus registreerida fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registris fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldavad seadmed, sest sellist kasutust Eestis teadaolevalt ei ole; k õikide riigisiseste F-gaaside aruannete tähtaeg on edas pidi 2 0. aprill ; täiendatakse vastutus sätte id – te a tud rikkumiste puhul (ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise puhul) seot akse karistus ed keelatud kauba turuväärtusega . Karistuste rakendamiseks muudetakse ka karistusregistri seadust, et saaks kohaldada põhimõtet, et varasemalt määrust rikkunud isikuid saab karistada kõrgema trahviga ; t äpsustakse järelevalve sätteid , s h järelevalve erimeetmeid ja menetlus t käsitlevai d sätteid . Arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 , ei koostatud enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks väljatöötamiskavatsust. E elnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohane seadus koosneb k olmest paragrahvist . Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seadust. Paragrahv koosneb 4 8 punktist. Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse sõna „jahutusseade“ seaduses läbivalt sõnaga „külmutusseade“ vastavas käändes . Muudatus on tingitud mõiste muudatusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/5 73 ( ingliskeelne mõiste „ refrigeration “ on eesti keelde tõlgitud jahutuse asemel külmutuseks ) . Külmutus on toote, aine, süsteemi või muu eseme temperatuuri säilitamine või alandamine . Kõiki tehnilisi elektriajamitega seadmeid, mille abil saab luua keskkonna temperatuurist madalamaid temperatuure, nimetatakse külmutusseadmeteks. Keskkonna temperatuurist madalamat temperatuuri saavutatakse külmutusseadmetega . K utsesüsteemis on kasutusel kutsenimetus külm a mehaanik ning külmutusagensit nimetatakse külmaaine ks . Eesti k ülmavaldkonna spetsialistid (Eesti Külmaliit) soovitasid kasutada eestikeelse vaste na külmutus, kuna see on sisul t õigem. Sõna „ jahutus “ kasutamine „ refrigeration “ vastena pärines eelmis e määruses (EL) 517/2014 tõlk est . Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seadust §- ga 143 1 . Esitatakse fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise definitsioon vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 artiklile 3 punktile 36 . Määruse mõistes on kasutamine fl uoritud kasvuhoonegaaside kasutamine toodete ja seadmete tootmisel, hooldusel või teenindusel, s h korduvtäitmisel, või määruses osutatud muus tegevuses ja muudes protsessides . Kasutamise nõuded on sätestatud (EL) määruse 2024/573 artiklis 13. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse § 183 . Lisatakse viide uuele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/590 ja esitatakse avaldamismärge. S ätestatakse, et o soonikihti kahandavad ained on seaduse tähenduses ained, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/590 lisades I ja II. Lisa II ainete loetelu on täiendatud ja nendele kohalduvad kõik seaduse nõuded. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 184 lõiget 2 ja sõnastatakse see ümber. Kehtiva s seaduse s on mõiste „käitlemine“ defineeritud erinevate toimingute loeteluna. Kuna aga osoonikihti kahandavaid aineid reguleeritakse otsekohalduva määruse ja komisjoni rakendusmäärustega, siis on otsetarbeks luua otsene seos nendega. L is a ks on sama formuleeringut kasutatud ka fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise mõiste defineerimisel § 191 l õikes 2. Osoonikihti kahandavate ainete käitlemine on näiteks : nende ainete import, eksport, turule laskmine, kasutamine, kokkukogumine , ringlussevõtt, taasväärtustamine , kasutuselt kõrvaldamine, hävitamine, osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate või nendel põhinevate toodete, seadmete või mahutite lekkekontroll, märgistamine, paigaldamine ja hooldamine. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse § 185 , kuna selle sisu ei ole enam asjakohane . Sarnaselt kehtivale redaktsioonile sätestatakse, et o soonikihti kahandavate ainete, neid aineid sisaldavate või nendel ainetel põhinevate toodete ja seadmete käitlemine on piiratud või keelatud . Impordi ja ekspordi jaoks ei küsi EL enam liikmesriigi nõusolekut , seetõttu asendatakse see osa sättes osoonikihti kahandavate ainete käitlemise keelu eranditega (viide otsekohalduva määruse III ja IV peatükile) . Osoonik i hti kahandavate ainete sisse- või väljaveoks peab taotlema i mpordi - või ekspordilitsents i EL-i keskse litsentsiandmebaasi kaudu Euroopa Komisjoni lt . Osoonikihti kahandavate ainete importi ja eksporti on Eesti kaudu väga vähe. Põhiliselt hangivad litsentse õhusõidukite omanikud või hooldefirmad õhusõidukite tuletõrjeseadmetes kasutatava te haloonide pärast. Õhusõidukite impordi ja ekspordilitsents antakse automaatselt üheks aastaks. Erandid keelust on sätesta tud määrus e (EL) 2024/590 artiklite s 5 – 12 . Eelnõu § 1 punktiga 6 asendatakse § - is 18 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EÜ) 1005/2009 number uue määruse numbriga (EL) 2024/590. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse s eaduse 7 . peatüki 6. jao pealkir ja . Edaspidi reguleerib 6. jagu ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiiv e , kuna EL-i määrus sätestab neid alternatiiv e ( ammon i aagi, süsihappegaasi ja süsivesinike , nt propaan i ) käitlevale isikule pädevus nõuded ja teatud valdkondades käitlemisloa nõuded alternatiividega töötamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse § 1 89 . Eelnõus on § 189 jagatud kaheks lõikeks. Lõikes 1 on muudetud raammääruse numbrit ja asendatud see uue numbriga. Lõikes kaks sätestatakse, et fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide na peetakse silmas ammoniaaki (NH 3 ), süsinikdioksiidi (CO 2 ) ja süsivesinikke või muid asjakohaseid ained , mi s on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573 või selle rakendusmäärustes . Seadusesse lisa takse alternatiivide mõiste, sest raammäärus reguleerib nüüdsest ka alternatiivide pädevusnõudeid ning seega tuleb määratleda, milliseid ained selle all mõeldakse. Eelnõu § 1 punktiga 9 uuendatakse §-s 190 rahvusvaheliste kokkulepete n imekirja , millega reguleeritakse fluoritud kasvuhoonegaase . Alates 2017. aas ta st alates reguleerib osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll ka teatud tüüpi fluoritud kasvuhoonegaaside – fluorosüsivesinike ( HFC-de ) vähendamist. Eelnõu § 1 punktiga 1 0 asendatakse §- i 191 lõigetes 1 ,2 ja 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse number (EL) 517/2014 uue määruse numbriga (EL) 2024/573. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 täiendatakse § 190 1 lõiget 1 . Kehtivas seaduse s on kehtestatud ühekordsete mahutite edasiandmise, vahendamise, omandamise ja valdamise keeld . M ääruse (EL) 2024/573 artikli 11 punktis 3 esitati täpsustatud nõuded ühekordsete mahutite kasutamise kohta ning seetõttu lisatakse viide sellel e ka seadusesse, et täpsustada korda ja tagada nõuetele vastavus. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 muudetakse § 192 sõnastust, e t muuta see arusaadavamaks , sisu ja kohustusi ei muudeta. S ätesta takse , millised seadmed peavad olema registreeritud FOKA registris. Põhimõte on, et registreerima peab EL -i otsekohalduvates määrustes lekkekontrolli künnist ületavad seadmed . Lekkekontrolli künnised on fluoritud kasvuhoonegaaside puhul sätestatud määruse (EL) 2024/57 3 art ikli 5 lõikes 1 ja osoonikihti kahandavate ainete puhul määruse (EL) 2024/590 artikli 21 punktis 3 . Ne nde seadm e te puhul , millele peab tegema lekkekontrolli , tuleb EL-i määruse 2024/573 art ikli 7 ja 2024/590 art ikli 21 kohaselt registreeri da ka hooldus andmed . Eestis on hooldusandmete registreerimiseks FOKA register. Lõike s 1 täpsustatakse seadmetüü pe , mis peavad olema registreeritud. Võrreldes kehtiva seadusega on välja jäetud kohustus registreerida fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevad lahusteid sisaldava d seadmed, sest sellist kasutust Eestis teadaolevalt ei ole . Lisaks ei ole vaja teha lekkekontrolli ega üles märkida hooldusandmeid . Eelnõu § 1 punktiga 1 3 täiendatakse § 192 lõi getega 4 – 6 . Lõikes 4 sätestatakse lõikes 1 nimetatud seadmetes sisalduvatele osoonikihti kahandavatele ainetele ja fluoritud kasvuhoonegaasidele künniskogused , millest alates tuleb need kanda FOKA registrisse. Võrreldes kehtiva seadusega on lisandunud kohustus registreerida uut ainerühma , HFO- sid sisaldavad seadmed. HFO-d on loetletud määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaos. Muus osas on kohustused samad, mis kehtivas redaktsioonis. HFO külmaaineid kasutatakse üha enam erinevates külmutus - ja kliimaseadmetes , kuna need on madalama globaalse soojenemispotentsiaaliga (GWP) alternatiivid HFC- dele . Tegemist on küll väga madala GWP- ga ainetega, kuid nende kasutamine ja laguproduktid (TFA – trifluoräädikhape ) võivad siiski keskkonda mõjutada. HFO- sid kasutatakse peamiselt külmaainete segudes (teiste fluoritud kasvuhoonegaaside ja HFO-de segu) ja väga harva puhta ainena. T eada on ligikaudu 40 külmaaine segu, milles sisaldub HFO- sid . Eesti kasutatakse neid segusid veel suhteliselt vähe, kuid on oodata nende kasutuselevõtu suure mist määruse (EL) 2024/573 piirangute ja keeldude tõttu . Peamised valdkonnad, kus HFO- dega seadmeid kasutatakse , on kliimaseadmed, soojuspumbad ning t ööstuslik ja kaubanduslik külmatehnika . HFO-de näited: R-513a, R-454b, R-452b, R-1234yf. Lisaks kasutatakse HFO-1234ze(E) -d ja HFO-põhised segu sid järgmistes valdkondades: kontorihoonete, serveriruumide ja kaubanduspindade jahutuses; väiksema võimsusega soojuspumpades; kaubanduskülmutuses, sealhulgas supermarketite külmriiulites. HFO-de koguseid ja neid sisaldavate seadmete lekkemäärasid ja hooldustoiminguid arvestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuris. Lisaks kasutatakse FOKA registri andmeid järelevalves ja riskianalüüside koostamisel. HFO- dele kehtib lekkekontrolli nõue, kui seadmed sisaldavad seda ainet enam kui 1 kg . R aammääruse kohaselt tuleb ka nende paiksete seadmete hooldusandmeid registreerida , Eestis seega FOKA -s . Erinevalt teistest fluoritud kasvuhoonegaasidest peab HFO-de l ekkekontrolli künnise ja lekkekontrollide sageduse puhul lähtuma HFO komponendi kogusest (kg) segus , mitte kogu segu sisaldusest. Lõike s 5 sätestatakse , et hermeetiliselt suletud seadme id ei pea reg istreeri m a FOKA registris . Võrreldes kehtiva redaktsiooniga lisan d u b punkti 2 uus vabastus FOKA registri s registree ri misest HFO- sid sisaldavatele seadmetele , kui need sisaldavad alla 2 kg ainet . Punktiga 3 lisatakse vabastus seadmete puhul , mis on hermeetiliselt suletud ning sisaldavad vähem kui 3 kg fluoritud kasvuhoonegaase ning on paigaldatud eluhoonetesse . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573 artik li 5 punkti 1 kohaselt ei pea sellistele seadmetele tegema lekkekontrolli. Eluruumina käsit a takse ruum i või ruumide kogumit, mis on mõeldud inimeste püsivaks elamiseks ning vastab selleks ettenähtud nõuetele ja vastab majandus- ja taristuministri 02.07.2015 nr 85 määrusele „ Eluruumile esitatavad nõuded “ . Lõikes 6 täpsustatakse , millal ei ole elektrijaotla id vaja registreeri da FOKA registris. Säte on lisatud selguse mõttes, sisuliselt e lektrijaotlate re eglid ei muutu. FOKA-sse kantakse need elektrijaotlad, millele on vaja teha lekkekontrolli. Lekkekontrolli ei ole vaja teha, kui elektrijaotla vasta b vähemalt ühele järgmistest tingimustest (EL 2024/573 artikli 1 lõike 1 teises alalõigus sätestatud tingimused): elektrijaotla lekkemäär on tootja tehnilise spetsifikatsiooni kohaselt vä iksem kui 0,1 % aasta kohta ja sellel on vastav märgistus; elektrijaotla on varustatud rõhu või tiheduse jälgimise seadmega, millel on töötamise ajal automaatne hoiatussüsteem; elektrijaotla sisaldab vähem kui 6 kg I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaase. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 muudetakse § 193 ja lõi gete 1 – 5 sõnastust . Tegemist ei ole sisulise muudatusega, vaid muudeta kse sõnastus t , et tagada arusaadavus, millised toimingud millise aja jooksul FOKA registrisse kanda tuleb ja kes selle eest vastutab. Tähtajad toimingu te registreerimiseks FOKA registris on sama d , mis kehtivas seaduses . HFO- sid sisaldavate seadmete omanikele ja seadmeid käitlevatele pädevatele käitlemistoimingute tegijatele on lisatud kohustus toimingud registreerida . Pädev käitlemistoimingu tegija on isik, kellel on õigus fluoritud kasvuhoonegaase käidelda ehk käesoleva seaduse paragrahvis 194 lõikes 1 nimetatud isik. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 muudetakse § 194 lõi ke 2 punkt e 1 ja 2 . Euroopa Komisjoni rakendusmäärus ed on muutunud , seetõttu lisatakse vii ted uu t ele rakendusmäärus tele. Isikud, kes tegelevad f luoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega pe avad o mama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste koha st töötaja sertifikaat i või kutse- või osakutsetunnistus t . Rakendusmäärused kehtestavad miinimumnõudeid, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate seadmetega tegutsevatele isikutele pädevust kinnitavad sertifikaadid (Eestis kutsetunnistused ja juriidilisel isikul käitlemisluba). Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2025/625 tuletõrje seadmete kohta on muudetud järgmist: 1) uued normid hõlmavad paiksetes tuletõrjeseadmetes sisalduvate ainete laiendatud loetelu, sealhulgas asjakohaseid alternatiive, nimelt aineid perfluoro (2-metüül-3-pentanoon), trifluorojodometaan ( trifluorometüüljodiid ) ja 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP). Pädevust nõudvad käitlemistoimingud on: 1) p aigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine , kui need seadmed sisaldavad määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos nimetatud fluoritud kasvuhoonegaase või NOVEC -i ehk perfluoro (2-metüül-3-pentanoon i ) , trifluorojodometaan i ( trifluorometüüljodiid i ), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een i (2-BTP ); 2) lekkekontroll ja aine kokkukogumine , kui need seadmed sisaldavad fluoritud kasvuhoonegaase, mis on nimetatud määruse (EL) 2024/573 I lisas ja II lisa 1. jaos. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate lahustite (komisjoni rakendusmäärus 2025/623) kutsetunnistusi teadaolevalt Eesti ei väljastata , teadaolevalt lahustikasutus puudub. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 muudetakse § 194 lõike 2 punkte 4 ja 5. Asendatakse muutunud Euroopa Komisjoni rakendusmääruste viited uute rakendusmääruste viidetega. Isikud, kes tegelevad f luoritud kasvuhoonegaaside käitlemisega pea vad o mama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Euroopa Komisjoni määruste koha st töötaja sertifikaat i või kutse- või osakutsetunnistus t . Komisjoni rakendusmääruses 2024/2215 on v õrreldes seni kehtinud Euroopa Komisjoni rakendusakti ga muudatused järgmised: 1) täiendat akse pädevusnõudeid – lisaks fluoritud kasvuhoonegaaside käitlejatele seatakse nõuded ka nende alternatiive (CO 2 , NH 3 ja süsivesinikud) käitlevatele isikutele – ennekõike nende kasutamisel ohutuse tagamiseks; 2) lisa takse pädevusnõuded külmikkergsõidukite , konteinerite , s h külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadme te käitlejate le . Konteineri na käsit atakse i ntermodaal set konteiner it või ühistransporditav at konteiner it, mis on standardiseeritud merekonteiner, mida saab kasutada eri transpordiliikide (laev, rong, veoauto) vahel ümber laadimata. Eestis kasutatakse enamasti terminit „ merekonteiner “ , kuid siin on mõeldud laiemat kasututust kui meretransport. Eespool nimetatu tõttu tuleb muudatused t eha ka kutsesüsteemi s . See tähendab, et muuta tuleb järgmiseid kutseid: k ülmamehaanik, tase 3 ja selle osakutsed, külmamehaanik, tase 4, külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 , ning viia need komisjoni rakendusmäärusega vastavusse. Lisaks tuleb muuta välja õpet – ennekõike täiendkoolitusi fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ohutusnõuet e st ja energia tõhususe st. Määruse (EL) 2024/573 artikli 10 järgi peavad kõik kutsed olema tähtajalised ning vähemalt iga seitsme aasta tagant tule b läbida täiendkoolitus. Kutse andja, Külmaliit, peab hakkama korraldama täiendkoolitus i . Hiljemalt 12.03.2029 peavad kõik külmamehaaniku kutsete omanikud olema omandanud uued teadmised ja oskused. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate elektrijaotlate (komisjoni rakendusmäärus 2025/627) kutsetunnistusi teadaolevalt Eesti ei väljastata. Eesti pädevad isikud on sertifitseerimise läbinud teistes EL liikmesriikides (seda võimalust lubab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/573 artikkel 10 paragrahv 13). Eelnõu § 1 punktiga 1 7 täiendatakse seadust § -ga 195 1 . Tegemist on rakendussättega, mille lisamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 10 punktist 9. Kooskõlas määrusega (EL) nr 517/2014 väljastatud kehtivad kutsetunnistused kehtivad edasi vastavalt tingimustele, mille alusel need algselt väljastati , kuid läbida tuleb uutele nõuetele vastav täiendkoolitus või taastõendamise protsess hiljemalt 12. märtsiks 2029. Säte on vajalik, et saaks seda põhimõtet rakendada – st tunnistada kehtetuks kutsetunnistus, kui täiendkoolituse või taastõendamise eeldus ei ole täidetud. Kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamine toimub kutseseaduse alusel ning kehtetuks tunnistamise õigus on kutse andjal . Täiendkoolituse või taastõendamise intervall on sätestatud külmamehaaniku kutsete andmise korras, mis on leitav kutse andja Külmaliidu kodulehelt. Kutse andmise kord reguleerib kutse andmise korraldust, selle töötab välja kutse andja konkursil osalev organ koos kutsekomisjoniga ning kinnitab kutsenõukogu . Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 197 , et tagad a parem loetavus ja arusaadavus. Lõike s 1 sätestatakse käitlemisloa kohustus füüsilisest isikust ettevõtjatele või j uriidilis tele isiku tele . Võrreldes kehtiva korraga sätestatakse loakohustus ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide käitlemise ks (CO 2 , ammoniaak ja süsivesinikud) . Lõike 1 punktid es 3–5 sätestatakse uued seadmetüübid, mille käitlemise ks on vaja taotleda käitlemisluba: - paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed ; - külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed ; - külmikkergsõidukite , konteinerite , s h külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed . Orgaanilise Rankin e` i ringlusprotsess (ORC) on soojusenergia muundamise tehnoloogia, mis kasutab veeauru asemel madala keemistemperatuuriga orgaanilist töövedelikku (nt fluoritud kasvuhoonegaase) , muutes soojusallikast saadava soojuse elektri- või mehaaniliseks energiaks. See tehnoloogia võimaldab kasutada ka madalama temperatuuriga soojusallikaid ning jääksoojust nt 80–350 °C), mida tavaline auruturbiiniga Rankin e` i tsükkel ei suuda efektiivselt ära kasutada. Rankine’i protsessi kasutatakse laialdaselt elektrijaamades ja tööstuslikes aurumasinates. Samuti kasutatakse seda biomassi - ja jäätmepõletusjaamades, kus ORC tehnoloogia võimaldab efektiivselt kasutada madala ja keskmise temperatuuriga põlemisjääke. Praegu kasutatakse seda tehnoloogiat Eestis vähe. L õike s 2 sätestatakse käitlemistoimingud, mis nõuavad lõikes 1 nimetatud seadmete puhul käitlemisluba. Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide käitlemisel on ne ed paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine. CO 2 , ammoniaagi või süsivesinike lekkekontrolli ja kogumise jaoks pole käitlemisluba vaja. Paiksete külmutusseadmete, kliimaseadmete- ja sooju s pumpade, orgaanilise Rankine ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmete, külmikveokite ja-haagiste ning külmikkergsõidukite , konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmete puhul laieneb k äitlemisl oa kohustus lisaks tavapärastele fluoritud kasvuhoonegaasidele (määruse 2024/573 l isa I) ka määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaole (HFO-d) kõikidele käitlemistoimingutele: paigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine ning lekkekontroll ja aine kokku kogumine. Lõikes 3 täpsustatakse paiksete tuletõrjeseadmete käitlemisloa kohustuslikud käitlemistoimingud. Paiksete tuletõrje seadmete puhul laieneb käitlemisloa kohustus lisaks tavapärastele fluoritud kasvuhoonegaasidele (määruse 2024/573 lisa I) ka määruse (EL) 2024/573 II lisa 1. jaole (HFO-d) kõikidele käitlemistoimingutele. Lisaks on uuena lisandunud kolm uut alternatiivi: NOVEC -i ehk perfluoro (2-metüül-3-pentanoon i ) , trifluorojodometaan i ( trifluorometüüljodiid i ), 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een i (2-BTP ). Käitlemisluba nõudvad käitlemistoimingud tuletõrje sektoris on: p aigaldamine, parandamine, hooldus või teenindus ja kasutuselt kõrvaldamine . Käitlemisloa annab Keskkonnaamet. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse § 198 lõiget 2, sätestades, et Keskkonnaamet annab juriidilisele isikule käitlemisloa ühe või mitme § 197 lõikes 2 nimetatud tegevus e ks , kui juriidiline isik vastab rakendusmääruse (EL) 2024/2215 artikli 6 lõikes 1 ja komisjoni rakendus määruse (E L) 2025/625 artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Võrreldes kehtiva korraga muudetakse komisjoni rakendusmäärus t e numbr eid. Eelnõu § 1 punktiga 2 0 muudetakse § 2 00 l õike 1 punkti 4 . Muudatus on vajalik, sest võrreldes kehtiva korraga tuleb käitlemisloas esitada andmed lisaks fluoritud kasvuhoonegaasidele ka nende alternatiivide kohta. Alternatiivide lisamise nõue tule b määruse (EL) 2024/573 artiklist 10 ja k omisjoni rakendusmäärus est , mis on nimetatud § - s 194. Lisaks muudetakse sõna „pumpades“ sõnaks „soojuspumpadeks“, mis on korrektsem . Eelnõu § 1 punktiga 2 1 muudetakse § 202 , lisades pärast lauseosa „fluoritud kasvuhoonegaase“ lauseosa „või nende alternatiive“ ning lisades sõna „andmekoo s seis“ . Tegemist on volitusnormi muutmisega määruse (EL) 2024/573 artikli 10 ja selle rakendusmäärus te alusel . Lisaks võimaldab volitusnormi sõnastuse muutmine kehtestada käitlemisloa taotluse andmekoosseisuna. Rakendusmäärus ed on nimetatud atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 194. Fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiividele sätestatakse käitlemisloa kohustuslikkus (§ 197) ning se etõttu peab muutma ka volitusnormi, et käitlemisloa nõude i d käsitlevas määruses saaks küsida andmeid ka fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide (CO 2 , NH 3 ja süsivesinikud) kohta külmavaldkonnas , samuti alternatiivide kohta tuletõrjevaldkonnas . Tuletõrjes on käitlemisluba nõudva d alternatiivid : - NOVEC ehk perfluoro (2-metüül-3-pentanoon) ; - trifluorojodometaan ( trifluorometüüljodiid ) ; - 2-bromo-3,3,3-trifluoroprop-1-een (2-BTP ) . Eelnõu § 1 punktiga 2 2 asendatakse § - is 205 tekstiosa „ (EL) nr 517/2014 artikli 12 kohaselt“ tekstiosaga „(EL) 2024/573 artikli 12 kohaselt. Eelnõu § 1 punktiga 2 3 sätestatakse § 206 lõigetes 1 – 5 aruande tähta jaks senise 20. juuni asemel 2 0. aprill. Aruande tähtaja varasemaks toomise põhjus on see, et iga aasta 31. juuliks peab olema valmis kasvuhoonegaaside ligikaudne inventuur . K ui aruanded saabuvad alles 20. juuni ks , jääb liiga vähe aega , et andmeid koondada ja arvutusi teha. Lisaks jääb aruannete hilinemisel meeldetuletuste saatmine ja andmete küsimine juuli kuusse . Juuli on Eestis peamine puhkuste kuu ning andmete kättesaamine jääb venima. Eelnõu § 1 punktiga 2 4 lisatakse § 206 lõige 5 1 , millega kohustatakse isikut, kelle valduses on elektrijaotla (nt elektriettevõte) , mis sisaldab väävelheksafluoriidi (SF 6 ), esitama Kliimaministeeriumile andmeid. Andmed on vajalikud fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostamiseks. Praktikas ei tähenda see sisulist uut kohustust, sest elektriettevõtted on riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostajale esitanud samu andmeid vabatahtlikkuse alusel ka varem (alates 2013. aastast ). Seni on iga aasta andmeid esitanud keskmiselt 6 ettevõtet. U u s võib see kohustus olla tuuleenergiat tootavatele ettevõtetele, kelle valduses on SF6 sisaldavaid pingejaotlaid ning kes ei ole var em se lle kohta informatsiooni riigile esitanud. Hinnanguliselt on selliseid ettevõtteid u mbes 13. Aruandlus tehakse kohustuslikuks, sest tegemist on väga suure globaalse soojenemise potentsiaaliga ainega (ligi 2 4 3 00 korda suurem kui CO 2 -l) . K ohustuslik aruandlus tagab kindlama ja järjepideva andmete kättesaamise . Kliimaministeerium soovib saada põhjalikku ülevaadet ainete kasutamise st , et vältida selle aine võimalikku keskkonnakahju , lisaks kasuta b andmeid riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ . Andmete kogumisega saadakse ülevaade seadmetes sisalduva SF 6 üldkogusest , uutesse ja renoveeritud pingejaotlatesse lisatud SF 6 koguse, hoolduse käigus lisatud SF 6 koguse, seadmetest kokku kogutud SF 6 koguse ning kokku kogutud ja jäätmekäitlejale üle antud või omanikule edasiseks kasutamiseks jäetud SF 6 koguste kohta, et tagada määruse (EL) 2024/573 nõuete rakendamine. Eelnõu § 1 punktiga 2 5 täiendatakse § 206 lõike 6 teksti pärast tekstiosa „andmeid koondavate asutuste“ tekstiosaga „ja ettevõtjate“. Muudatus on vajalik, et viia volitusnorm vastavaks määrusega ja praktikaga. Seni on volitusnormi alusel kehtestatud määruse kohaselt andmeid esitanud ka ettevõtjad (nt fluoritud kasvuhoonegaaside turustajad ). Lisaks andmeid koondavatele asutustele esitavad andmeid ka fluoritud kasvuhoonegaasidega tegutsevad ettevõtjad. Muudatus on vajalik, et volitusnorm oleks korrektne. Eelnõu § 1 punktiga 2 6 täiendatakse seadust § - ga 206 2 . Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artik li 13 lõige 17 on kohustab elektrijaotla omanikku teavitama pädevat asutust (Eestis riikliku järelevalve tegija on Keskkonnaamet) kui võetakse kasutusele pingejaotla pärast nimetatud artikli lõikes 9 nimetatud kuupäeva (SF 6 sisaldavate pingejaotlate kasutuselevõtmise keelud). Esitada tuleb, millise erisuse (EL määruse artikli) alla kasutuselevõtmine läheb, koos põhjendusega. Määrus ei kitsenda erisust riigihankele, seega kohaldub ka mitte riigihanke puhul. Riigih anke erisuse korral viidata riigihangete registri toimikule . Sätte lisamine on vajalik, et määratleda liikmesriigi pädev asutus, antud juhul Keskkonnaamet. Eelnõu § 1 punktiga 2 7 asendatakse § 222 punktides 1 ja 3 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“. Eelnõu § 1 punktiga 28 lisatakse § 222 punkti 2 sõna „eksport“ , mis on ekslikult jäänud välja kehtivast seadusest . Maksu-ja Tolliamet teeb ka praegu riiklikku järelevalvet fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide ekspordi üle . Eelnõu § 1 punktiga 29 lisatakse § -i 223 lõi ge 3. Korrakaitseseaduse § 53 sätestab hoiulevõetud vallasasja müümise või hävitamise korra. Kuna osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside puhul on tegemist rangelt reguleeritud ainete ga , siis tuleb nende ainete müümisel või hävitamisel lähtuda EL otsekohalduvates määrustes toodud nõuetest (EL 2024/573 ja 2024/590). Näiteks ei tohi teatud tüüpi osoonikihti kahandavaid aineid (haloonid) hävitada, kui ei ole tõendatud, et nende taaskasutami ne on võimatu. Fluoritud kasvuhoonegaaside edasi müümisel tuleb veenduda, et ostjal on Euroopa Komisjon i väljastatud kvoot, registreering F-gaaside portaalis (Euroopa Komisjoni hallatav süsteem). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/572 artikkel 31 lõige 3 c ja määrus (EL) 2024/590 artikkel 27 lõige 3 c kohustab liikmesriike sätestama karistused, mis hõlmavad korduvate või raske rikkumise korral fluoritud kasvuhoonegaaside või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi või turule laskmise ajuti st keelami st. Majandustegevuse peatamiseks raskemate või korduvate rikkumiste puhul saab kohaldada MsüS § 43 (m ajandustegevuse ja tegevusloa peatamine ). Fluoritud kasvuhoonegaaside valdkonnas põhineb rikkumise raskusaste eelkõige gaaside kogusel ja nende mõjul keskkonnale (globaalse soojenemise potentsiaal (GWP)) . Mida suurem kogus ainet ja mida suurem GWP, seda raskem rikkumine. Kogust võib lugeda suureks, kui see ületab 10 tonni CO2 ekvivalenti – määrus vabastab alla 10 CO2 ekvivalenttonni sisaldavad seadmed nt aruandlusest. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse § 236. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/590 artikkel 27 kohustab liikmeriiki kohaldama rikkumiste korral teatud põhimõtteid ning kohaldama lisaks kriminaalkaristusele ka haldustrahve. Karistusnormidest tuleb Euroopa Komisjoni teavitada enne 1. jaanuari 2026. Osoonikihti kahandavate ainete või neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral peab haldustrahvi määr olema seotud asjaomaste ainete või toodete ja seadmete turuväärtus ega ( maksimaalne trahv peab olema vähemalt viis korda suurem kui turuväärtus ). Se etõttu jäetakse § - st 236 välja kõik need rikkumised, millele on vaja sätestada trahvimäär turuväärtuse põh jal ( seda käsitleb lisatav § 236 1 ). Lõi ked 1 ja 2 muudetakse ja sätestatakse trahviühikupõhine määr (samad määrad, mis kehtivas redaktsioonis) osoonikihti kahandavate ainete kokku kogumise nõude täitmata jätmise eest , lekkekontrolli või märgistamise eest aga ka lekkekontrolli tegemata või märgistamata jätmise eest. Hetkel kehtivad trahvimäärad on proportsionaalsed ja heidutavad ning puudub vajadus kehtiva väärteokoosseisu trahvimäära muutmiseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 1 täiendatakse seadust § - ga 236 1 . Lõikes 1 sätestatakse turuväärtuse põhine trahvimäär osoonikihti kahandavate ainete ebaseaduslikule kasutamisele, paigaldamisele, hooldamisele, teenindamisele, sisse- ja väljaveole ning turule laskmisele. See on vajalik tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/590 artiklist 27. Lõige 2 sätestab juriidilise isiku trahvimäära, mis on samaväärne lõikega 1. Lõikes 3 täpsustatakse, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul , võib trahvimäära maksimumsummat suurendada. Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse § 238 ja sätestatakse fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise nõuete rikkumise korra l trahvimäärad turuväärtuse põh jal . S a mad määrad kehtestatakse ka pingejaotla ebaseaduslik u kasutuselevõtmi se korral (määruse (EL) 2024/574 artikkel 13 ) . Elektrijaotlate kasutusele võtmine ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/573-s defineeritud. Euroopa Komisjoni tõlgendusel loetakse k asutuselevõtuks hetke, millal elektrijaotla antakse üle käit leja le eesmärgiga seda kasutada, pärast funktsionaalsuse ja töövõime kontrolli ning vajadusel muid asjakohaseid kontrolle. Lõikes 1 sätestatakse maksimaalne trahvimäär, mis on viis korda suurem kui gaaside või neid gaase sisaldavate toodete, seadmete ja mahutite turuväärtus. Lõikes 2 sätestatakse juriidilise isiku trahvimäär. Lõikes 3 sätestatakse trahvimäär korduvate rikkumiste puhul. Eelnõu § 1 punktiga 3 3 täiendatakse seadust §-ga 238 1 . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklis 13 on sätestatud mitu uut kohustust. Lõikes 1 sätestatakse nende uute kohustuste täitmata jätmise trahvimäär . EL määrus e 2024/573 artikkel 13 paragrahv 17 kohustab teavitama liikmesriigi pädevat asutust (Keskkonnaamet), kui võetakse kasutusele SF 6 sisaldav pingejaotla peale selle kasutamise keelu kuupäeva (selle sätestab paragrahv 9). Esitada tuleb, millise erisuse alla kasutuselevõtmine läheb, koos põhjendusega. Kui tegemist on riigih an kega tuleb viidata riigihangete registri toimikule. EL määruse a rtikli 13 punkt16 kohustab säilitama andmeid ning vajadusel ka neid esitama, kui kohaldatakse mõnda määruse erisust ehk võetakse kasutusele SF6 sisaldav pingejaotla. Kui ei teavitata pädevat asutust või ei säilitata andmeid peale keelu kuupäeva kasutusele võetud SF6 sisaldava pingejaotla kohta on tegemist väärteoga. Lisaks tuuakse eraldi välja rikkumine ühekordsete mahutite vastavusdeklaratsiooni (määruse (EL) 2024/573 artik li 11 § 4) ja fluoritud kasvuhoonegaasidega eeltäidetud toodete ja seadmete vastavusdeklaratsiooni (määruse (EL) 2024/573 artik li 19 § 2) säilitamata jätmise eest. Nende nõuete rikkumise eest määratakse trahvimäär, mis vastab eelmise redaktsiooni trahvimääradele. Trahvimäär on tõhus ja ei ole vajadust selle muutmiseks. Turuväärtus t kohalda da ei ole vaja, sest tegemist ei ole ebaseadusliku kasutamise, tootmise, sisse- ja väljaveo või turule laskmisega. Eelnõu § 1 punktiga 3 4 täiendatakse § 239 sõnastust. Lisatakse sõna d „lekke tuvastamise süsteem“. Lekke tuvastamise süsteemi olemasolu on kohustuslik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 6 kohaselt . Nõude täitm ata jätmise puhuks on lisa tud trahvi määramise võimalus. Eelnõu § 1 punktiga 3 5 asendataks e § -s 240 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/201 4 “ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/573“. Eelnõu § 1 punktiga 3 6 asendataks e § -s 241 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/201 4 “ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“. Eelnõu § 1 punktiga 3 7 täiendatakse seadust § -ga 24 0 1 . Lõigetes 1 ja 2 määratakse turuväärtuse põh jal trahvimäär ebaseaduslikule fluoritud kasvuhoonegaaside tootmise , impordi ja ekspordi korral . Tootmisele turuväärtuse põhise trahvimäära sätestamist nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2024/573 artikkel 31. Eestis fluoritud kasvuhoonegaas e praegu ei toodeta, seda i mpor ditakse Eestisse ( eksport on vähene ) . Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse § 242 lõiget 1 , asendades viite kehtetu le Euroopa Komisjoni rakendusmääruse le viitega kehtivale rakend us määrusele (märgistamisnõuded). Eelnõu § 1 punktiga 39 täpsustatakse § 243. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga muudetakse viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artiklile 26, kus on sätestatud kõik aruandlusnõuded fluoritud kasvuhoonegaaside kohta . Trahvimäärad jäävad samaks - hetkel kehtivad trahvimäärad on proportsionaalsed ja heidutavad ning puudub vajadus kehtiva väärteokoosseisu trahvimäära muutmiseks. Jälgitakse põhimõtet, et väärteokoosseisud e , mis käsitlevad andmete esitamist, on trahvimäärad väiksemad (juriidilisele isikule 50 000), kui need koosseisud, kus rikkumise tagajärjel toimub otsene keskkonna-või kliimamõju (nt AÕKS § 239 või § 236 – tagajärg: leke atmosfääri). Eelnõu § 1 punktiga 4 0 muudetakse § 244. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete turule laskmise nõuded on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli s 11 . Lisaks on sätestatud määruse (EL) 2024/573 IV lisas nimekiri toodetele ja seadmetele rakenduvatest turule laskmise keeldudest . K eelude rikkumise eest peab ette nägema turuväärtuse põh jal trahvi (EL määruse artik kel 31). Eelnõu § 1 punktiga 4 1 muudetakse § 244 1 . Lisatakse karistussäte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslikule turule laskmise eest , n äiteks kui fluoritud kasvuhoonegaase importival ettevõttel puudus HFC kvoot või ettevõte ületas kvooti või rikkus muul viisil kvoodisüsteemi nõudeid . T äiendatakse ka nõudeid ühekordsete mahutite kohta, viies need vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikliga 11. Nõuete rikkumise eest nähakse ette trahvimäär turuväärtuse põh jal (EL määruse artik kel 31). Eelnõu § 1 punktiga 4 2 asendatakse § -s 247 1 tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573“ . Eelnõu § 1 punktiga 4 3 muudetakse § 247 2 lõiget 1. Müügiandmete säilitamise nõuded on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 7 punktides 3 – 5. Seadust täiendatakse selle nõude rikkumise trahvimääraga. Trahvimäär jääb samaks. Hetkel kehtivad trahvimäärad on proportsionaalsed ja heidutavad ning puudub vajadus kehtiva väärteokoosseisu trahvimäära muutmiseks. Eelnõu § 1 punktiga 4 4 täiendatakse seadust §- ga 248 1 . Lõikes 1 määratletakse turuväärtus , mida käsitletakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 tähenduses. Turuväärtus on kohalik keskmine müügihind. Turuväärtus määratakse võttes aluseks karistuse määramise ajahetke – st ei pea otsima teo toimepanemise ajal olnud turuväärtust. Turuväärtuse kasutamisel trahvide määramisel muutub rikkumise trahv proportsionaalselt rikkumise ja kahju suurusega. Mida kallim või suurem kogus (arv seadmeid) ebaseaduslikku ainet või seadmeid, seda suurem on trahvimäär. Turuväärtuse määramiseks sobib võrdlusmeetod ehk keskmise hinna meetod, kus turuväärtus määratakse sarnaste varade või teenuste müügihindade põhjal. Näiteks kui ettevõte impordib ebaseaduslikult külmaaineid sisaldavaid külmutusseadmeid, saab turuväärtuse määrata sarnaste seadmete viimaste müügitehingute põhjal. Selleks võrreldakse samalaadsete esemete müügihinda või vajaduse korral kaasatakse ekspert . Fluoritud kasvuhoonegaaside turuväärtus võib aja jooksul muutuda, eriti arvestades regulatiivseid muudatusi ja turu dünaamikat. Kasutada saab sarnaseid juhtumeid. Sarnaste tehingute võimalikud allikad: t ootjate ja edasimüüjate hinnakirjad. a metlikud aruanded ja statistika (nt Euroopa Keskkonnaagentuur, EL-i ülevaated). o nline platvormid, veebipoed ja oksjonid, kus F-gaase müüakse. Haldustrahvi maksimaal ne määr on viis korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete turuväärtus . Lisaks on oluline, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul uuesti, siis on maksimaalne trahv toodete, seadmete või gaaside kaheksakordne turuväärtus. Näite d on toodud seletuskirja mõjude osas, punktis 6.5. Lõikes 2 käsitletakse olukorda, kus turuväärtuse määramine ei ole võimalik. See võib olla asjakohane osoonikihti kahandavate ainete puhul, sest tegemist on eelmise põlvkonna külmagaasidega ( freoonidega ). EL-is on nende ainete kasutamine üldjuhul keelatud. Sellisel juhul tuleb lähtuda soetusmaksumuses t, omahinnast või potentsiaalsest müügihinnast. Haldussunni ja väärteomenetluse valikul tuleb lähtuda ultima ratio põhimõttest. Olukorrad, kus rikkumine on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis (süü kergeim vorm), rikkuja on varasemalt sarnaste tegude eest karistamata ja rikkumine on kõrvaldatav, alustatakse haldusmenetlus. Rikkujale antakse võimalus rikkumine vabatahtlikult kõrvaldada ning ettekirjutust ei tehta ja haldussundi ei kasutata. Juhul, kui eelpool kirjeldatud eeldused on täidetud, kuid rikkumise kõrvaldamine eeldab pikemat aega või suuremahulisi investeeringuid, koostakse ka ettekirjutus. Juhul, kui ettekirjutus jääb tähtajaks täitmata ja adressaat ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ettekirjutus jäi temast sõltumatutel asjaoludel täitmata, rakendatakse haldussundi, reeglina sunniraha vormis. Samas olukorras, kus rikkumine on toime pandud otsese tahtluse või kavatsetuse vormis, st ettevõte on seadusest või selle alusel kehtestatud nõuetest teadlik ning rikkumine on kaalutletud tegevus või kui rikkujat on sarnase teo eest juba korra karistatud, alustatakse lisaks haldusmenetlusele ka väärteomenetlus ja karistuse kujunemisel arvestatakse muuhulgas põhimõtet, et rikkumine ei tohi olla kasumlik. Uute väärteokoosseisude koostamisel ja kehtivates sätetes karistusmäärade ülevaatamisel analüüsiti, kas oleks vajalik haldussunni maksimummäära tõsta. Keskkonnaameti järelevalve andmed haldussunni, ettekirjutuste ja sunniraha kohta: Aasta Haldusmenetlused Ettekirjutused Sunniraha 2020 48 6 1 2021 33 13 1 2022 34 12 1 2023 24 9 2 2024 26 12 7 Andmetest selgub, et sageli piisab ettevõtte mõjutamiseks haldusmenetluse alustamisest ja ettekirjutust ei ole vaja . Sunniraha on rakendatud suhteliselt vähe ja reeglina ettekirjutus täidetakse. Erisusena on aastal 2024 sunniraha määratud rohkem, põhjuseks aruannete esitamata jätmine. Aastate lõikes on see pigem erakordne. Sunniraha ülemmäär on seega mõjus ja selle tõstmist käesoleval hetkel vaja ei ole. V Eelnõu § 1 punktiga 4 5 täiendatakse § 249 lõiget 3. L õikes 3 nimetatakse osoonikihti kahandavate ainete rikkumiste kohtuvälised menetlejad. Lisatakse viide § -le 236 1 , milles on sätestatud karistus osoonikihti kahandavate ainete nõuete rikkumis e eest. Eelnõu § 1 punktiga 4 6 jäetakse § 249 lõi kest 6 välja viited § -dele 236, 244 ja 244 1 ning sätestatakse nende puhul konfiskeerimise kohustus uues lõikes (6 1 ). Sätete viimine erinevatesse paragrahvidesse on vajalik, sest paragrahvis 233 nimetatud ebaseadusliku toote puhul nähakse ette võimalus konfiskeerida, kuid see pole kohustuslik. Paragrahvides 236 1 , 244 ja 244 1 on osoonikihti kahandavaid aineid või fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate mahutite või toodete, seadmete konfiskeerimine kohustuslik . Ühekordsed mahutid on keskkonnaohtlikud ning neid kasutatakse ka ebaseaduslikuks kaubanduseks. Samuti on n ee d ohtlikud tehnilistel põhjustel – mehaaniline nõrkus, plahvatus- ja lekkeohtlikkus. Eelnõu § 1 punktiga 4 7 täie ndatakse § 249 lõi kega 6 1 , et taga da osoonikihti kahandavaid aineid ning fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava te ühekordse te mahuti te konfiskeeri mine . Seda nõuavad määrused (EL) 2024/573 ja 2024/590. Eelnõu § 1 punktiga 48 täiendatakse seadust § -ga 254 4 . Tegemist on rakendussättega, mille lisamise vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 artikli 10 punktist 9. Kooskõlas määrusega (EL) nr 517/2014 väljastatud kehtivad kutsetunnistused kehtivad edasi vastavalt tingimustele, mille alusel need algselt väljastati , kuid läbida tuleb uutele nõuetele vastav täiendkoolitus või taastõendamise protsess hiljemalt 12. märtsiks 2029. Eelnõu § -ga 2 muudetakse ja täiendatakse karistusregistri seadust. Paragrahv koosneb kahest punktist. Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse karistusregistri seaduse § -i 5 lõiget 2 punktiga 9. Karistusregistri seaduse muutmine on vajalik, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2024/573 ja 2024/590 karistussätete põhimõtet, mille kohaselt tuleb arvestada määruse varasemaid rikkumisi ning korduvuse puhul rakendada suuremat trahvimäära. Karistusregistri § 5 lõige 2 sätestab juhud, mil karistusregistri st kustutatud andmetel on õiguslik tähendus. Punkti 9 lisamisega tagatakse, et karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus, kui arvestatakse isiku karistuse ja väärteo kordumist. Registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus kuni andmete kustutamiseni. Andmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi üldjuhul kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2024/573 ja 2024/590 kohustavad liikmesriike sätestama karistussätted, mis arvestavad varasemaid rikkumisi . Määrused sätestavad, et kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, peab haldustrahvi maksimumsumma olema viiekordse turuväärtuse asemel kaheksakordne. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse § 20 lõiget 1 punktiga 20 . Lisatava punktiga antakse õigus saada karistusregistri arhiivist andmeid kohtuvälisel menetlejal väärteomenetluses, kui väärteokoosseisu tunnuseks on sama väärteo toimepanek varem kui käesoleva seaduse § 2 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud karistusandmete registrist kustumise tähtaeg (1 aasta jooksul peale rahatrahvi tasumist) . Selliselt saab vajadusel väärteomenetluses arvestada ka viie aasta taguseid F-gaaside või osoonikihti kahandavate ainete määruse rikkumisi ( atmosfääriõhu kaitse seaduse § 236 1 , 238, 240 1 , 244 ja 244 1 ) . K uigi seadus võimaldab kohtuvälisel menetlejal saada ligi kuni viis aastat tagasi arhiivi kantud andmetele, siis on see lahendus valitud, et lihtsustada registripidaja tööd. Kohtuvälise menetleja ülesanne on arhiiviandmete alusel teha kindlaks, kas nende arhiivi kantud andmete seas on väärteod, mille toimepanemine on lõpuleviidud kuni viie aasta jooksul. Eelnõu § 3 sätestab seaduse jõustumisaja. Seadus on kavandatud jõustuma 202 6 . aasta 1. jaanuar il. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2024/573 (artikkel 31) ja 2024/590 (artikkel 27) tuleb Euroopa Komisjoni teavitada karistusnormidest enne 1. jaanuari 2026. 4. Eelnõu terminoloogia Mõisteid kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste s (EL) 2024/590 ja 2024/573 määratletud tähenduses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna tegemist on otsekohalduvate määrustega, ei ole määruseid Eesti õigusesse üle võetud, kuid teatud juhtudel on nende tõhusaks kohaldamiseks loodud neid rakendav regulatsioon. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste 2024/573 ja 2024/590 ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud lisas 2. Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu õigusaktidele: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (E L ) 2024/590, milles käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1005/2009 (ELT L, 20.02.2024, lk 1 – 46); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014 ( ELT L, 2024/573, 20.2.2024, lk 1 – 67 ); 3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2215 , millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldavate paiksete külmutus - ja kliimaseadmete ning soojuspumpadega , orgaanilise Rankine`i ringprotsessi põhimõttel töötavate seadmetega ning külmikveokite , haagiste ja - kergsõidukite , konteinerite ja rongivagunite külmutusseadmetega , samuti sellise sertifi kaatide vastastikuse tunnustamise tingimused , ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2067 (ELT L , 09.09 .20 24 , lk 1 – 19 ) ; 3) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2174, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 rakenduseeskirjad seoses teatavate fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete ja seadmete märgiste vorminguga ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2068 (ELT L, 02.09.2024, lk 1 – 6); 4) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2195, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 (milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase) artiklis 26 osutatud aruannete esitamise vorm ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 1191/2014 (ELT L, 05.09.2024, lk 1 – 25); 5) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2473, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 rakenduseeskirjad F-gaaside portaalis registreerimise kohta ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/661 (ELT L, 19.09.2024, lk 1 – 7). 6) komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/625, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 miinimumnõuded, mille alusel antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele sertifikaate seoses teatavaid fluoritud kasvuhoonegaase või asjakohaseid alternatiive sisaldavate paiksete tuletõrjeseadmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määruse (EÜ) nr 304/2008 ( ELT L 31.03.2025, lk1 – 8); 7) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/623, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses seadmetest fluoritud kasvuhoonegaasidel põhinevate lahustite kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 306/2008 (ELT T L, 31.03.2025, lk 1 – 6); 8) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/627, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/573 füüsilistele isikutele antavate sertifikaatide miinimumnõuded ja selliste sertifikaatide vastastikkuse tunnustamise tingimused seoses fluoritud kasvuhoonegaase paiksete elektrijaotlate paigaldamise, hoolduse, teeninduse, parandamise ja kasutuselt kõrvaldamise ning paiksetest elektrijaotlatest fluoritud kasvuhoonegaaside kokkukogumisega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EÜ) nr 2015/2066 ( ELT L 31.03.2025, lk1 – 6). 6. Seaduse mõju Seaduse rakendamine ei too kaasa sellised olulise mõjuga muudatusi õiguskorras , mis tingiks HÕNTE § 46 lõi k e 2 nõuetele vastavat põhjalikku mõjuanalüüsi aruannet. Muudatustel ei ole sotsiaalset, s h demograafilist mõju , ega mõju regionaalarengule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2024/573 ja (EL) 2024/590 mõjusid on põhjalikult hinnatud riiklike seisukohtade seletuskirjas: „ Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse kohta, milles käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase , ja osoon i k i hti kahandavaid aineid käsitleva määruse kohta“ ning seletuskirjas selgitatakse eelkõige eelnõuga muudetavate punktide mõjusid . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/573 kohaselt pea vad kaubandus ning tööstus senisest suuremas mahus üle minema alternatiivsetele ainetele nii külmamajanduses kui elektrijaotlates. Peamised ettevõtetele kaasnevaid kulusid toovad algatuse punktid on HFC-de turule laskmise vähendamise graafiku muutmine järsumaks ja kiiremaks, kvoodisüsteemist tulenev 3-eurone tasu ühe CO2 ekvivalenttonni kohta ja seadmete ja toodete turule laskmise keelud ja piirangud. HFC külmaaine kättesaadavuse vähenemine toob vajaduse seadmete (jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade) moderniseerimiseks ja selleks on vaja teha investeeringuid. Riiklike seisukohtade seletuskiri on leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/b99536bf-7b8a-40ab-a708-780a7e5df076/eesti-seisukohad-fluoritud-kasvuhoonegaaside-ja-osoonikihti-kahandavate-ainete-maaruste-kohta---com2022-150-com2022-151/ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/573 tulenevad fluoritud kasvuhoonegaaside kasutamise piirangud ja turule laskmise keelud suunavad uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Fluoritud kasvuhoonegaaside asendamiseks kasutatakse üha enam alternatiivseid külmaaineid. Ammoniaak (NH 3 ) on tööstuslikus külmas olnud ammu kasutusel, kuid selle käitlemise ks pole pädevusnõudeid kehtestatud . O luline osa suurema i d supermarket e id on Eestis üle läinud CO₂-põhistele lahendustele, kuid ka CO 2 -ga seadmete ga seotud toiminguteks pole pädevusnõudeid. S uurima muutuse toob kaasa propaaniga soojuspumpade laialdasem turule tulek. Praegu müüakse Eestis enamasti R-32-ga (GWP 675) soojuspumpasid, kuid määruse 2024/573 artikli 11 ja lisa IV kohaselt liigutakse järk-järgult madalama GWP- ga ja alternatiivsete külmaainetega seadmete suunas, mille hulka kuulub ka propaan. Propaan (R290) on keskkonnasõbralik ja kõrge efektiivsusega külmaaine, kuid selle süttivuse tõttu tuleb rangelt järgida kõiki ohutusnõudeid. Tänapäevased R290-seadmed on projekteeritud nii, et need kasutavad väikseid külmaainekoguseid ning sisaldavad ohutusmehhanisme, mis minimeerivad lekke- ja süttimisriski. Siiski on propaaniga seadm e te korrektne paigaldus ja regulaarne hooldus üliolulised. Looduslike külmaainete kasutamise valdkonnas töötajate ja ettevõtete sertifitseerimise laiendamine aitab tõhusalt ennetada riske ja õnnetusi (tulekahjud, plahvatused, mürgistused) , parandades samal ajal töötajate oskuste ja teadmiste taset. Kvalifitseeritud tööjõud suurendab Eesti majanduse konkurentsivõimet ja loob eeldused kestlikuks arenguks. Seadus avaldab mõju välissuhtlusele. Uute pädevus- ja sertifitseerimis nõuete ülevõtmisega jätkatakse t öötajate ja ettevõtete vastastikkuse tunnustamisega Euroopa Liidus . Kui töötajate ja ettevõtete sertifitseerimissüsteem jääb uute nõuetega kohandamata, ei ole võimalik nende vastastikune tunnustamine ning pärs i takse inimeste võimalust teha tööd teises EL liikmesriigis. Mõju keskkonnale on positiivne. Seadusega luuakse rakendav regulatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside määruste kohaldamiseks Eestis – sätestatud on uued FOKA registris registreerimise nõuded, pädevusnõuded ning jõustatud on uued karistussätted . Määruse nõuete täi tmine aitab vähendada heitkogus eid ja laialdasema t ülemineku t uutele F-gaasi vabadele tehnoloogiatele . Seadus avaldab m õju ametnike töökoormusele , sest uusi ülesandeid tuleb juurde . O lulisemate muudatuste mõju 6. 1 . Mõju avaldav muudatus Uu t ainerühma, HFO - sid , sisaldavate seadmete registreerimine FOKA registris . Sihtrühm 1) HFO- sid sisaldavate s eadmete omanikud ; 2 ) k ülmutus/kliimaseadmete , soojuspumpade h ooldusfirmad ( käitlemisloaga firmasid on 283) ; 3 ) Keskkonnaameti ametnikud . Kaasnev mõj u HFO- sid võivad sisaldada näiteks külmutusseadmed, soojuspumbad ja kliimaseadmed. HFO- sid sisaldavate seadmete kasutajad peavad veenduma, et nende seade on registreeritud FOKA registris ning seadmetele on määratud pädev hooldustoimingute tegija (eelnõukoha s e seaduse § 194 lõikes 2 ja § -s 197 nimetatud isikud ). Pädev hooldustoimingute tegija peab seadet hooldama määruses ( EL ) 2024/573 sätestatud nõuete kohaselt ja säilitama FOKA - s andmed tehtud toimingute kohta. See suurendab mõninga l määral nii hooldefirmade kui ka Keskkonnaameti kui FOKA registri haldaja koormust. HFO- dega seadmed pole veel eriti levinud, seega pole näha massiliselt selliste seadmete FOKA-s registreerimise vajadust. Lisanduv infokohustus on pidev. Halduskoormus ei ole välditav, sest andmete säilitamist nõuab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/573. HFO- sid sisaldavaid seadmeid peab hooldama järgmise intervalli järel: seadmetele, mis sisaldavad vähem kui 10 kg II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase (HFO- sid ) , vähemalt iga 12 kuu järel, või kui sellistele seadmetele on paigaldatud lekke tuvastamise süsteemid, siis vähemalt iga 24 kuu järel; seadmetele, mis sisaldavad 10 kg või enam, kuid vähem kui 100 kg II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase (HFO- sid ) , vähemalt iga kuue kuu järel, või kui sellistele seadmetele on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, siis iga 12 kuu järel; seadmetele, mis sisaldavad 100 kg või enam II lisa 1. jaos loetletud fluoritud kasvuhoonegaase (HFO- sid ) , vähemalt iga kolme kuu järel, või kui sellistele seadmetele on paigaldatud lekke tuvastamise süsteem, siis iga kuue kuu järel. Hoolduskulud võivad olla üsna varieeruvad, sõltuvalt: seadme tüübist ja mahust (nt väike kliimaseade vs tööstuslik külmutus); seadme vanusest ja tehnilisest keerukusest; hoolduslepingu ulatusest (nt korrapärane kontroll vs rikkekorral remont); hooldusettevõtte hinnakujundusest; HFO-gaasihindadest ja kättesaadavusest. Väikese kuni keskmise kliimaseadme hooldus maksab ligikaudu 100–300 € . Lekkekontrolli hind sõltub jahutus-, kliimaseadmete ja soojuspumpade tüübist, suurusest ning süsteemi keerukusest. Tavapäraselt jäävad kulud väiksemate koduste ja büroo- või ärihoonete üksikseadmete puhul vahemikku 50–1 0 0 eurot , sõltuvalt teenuseosutajast, asukohast ja kontrolli ulatusest (kas tehakse ainult visuaalne ülevaatus või kasutatakse ka näiteks gaasianalüsaatorit või ultraviolettleketuvastust). Regulaarse lekkekontrolli tegemine ei ole üksnes seadusest tulenev kohustus, vaid ka majanduslikult mõistlik , kuna lekete varajane tuvastamine aitab vältida külmainekaotust, süsteemi kahjustusi, energiakulu suurenemist ja keskkonnamõjusid. Ennetav kontroll on sageli odavam kui hilisemad parandustööd ja külmaine taastäitmine . HFO-külmaineid on üldjoones veel gi kallimad kui traditsioonilised HFC-külmaaineid (nagu R-134a, R-410A või R-404A). Muudatuse tõttu on vaja arendada FOKA regist rit. Seda tööd alustati juba määruse (EL) 2024/573 jõustumisel 2024. aastal. Praeguseks on põh i funktsio on HFO-de lisamiseks registrisse tekitatud, kuid lekkekontrollide kannete tegemise loogikat on vaja veel muut a . Selleks on riigieelarvest raha eraldatud. Kokku kulub FOKA registri arendusteks ligikaudu 40 000 eurot. HFO - segusid sisaldavaid seadmeid on FOKA registris praegu kaheksa . HFO- sid sisaldavate seadmete lisandumisel FOKA registrisse suureneb vähesel määral ka Keskkonnaameti j ärelevalvekoormus. Tuleb kontrollida , kas täidetakse seadmete registrisse kandmise kohustus t , sh seda, kas hooldefirmad on sisestanud hooldustoimingu d. 6. 2 . Mõju avaldav muudatus Fluoritud kasvuhoonegaase ja nende alternatiive käsitlevate isikute pädevusnõu ete muudatused . Sihtrühm : 1) asjakohaste kutsetunnistuste omanikud (ligikaudu 450 isikut) ; 2 ) kutse andja – Külmaliit ; 3 ) Kutsekoda . Kaasnev mõju Komisjoni rakendusmääruste muudatuste tõttu tuleb muuta järgmisi kutseid: - k ülmamehaanik, tase 3 ja selle osakutsed ; - külmamehaanik, tase 4 ; - külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 ; - turvasüsteemide tehnik (f luoreeritud gaase sisaldavate gaasikustutussüsteemide käitlemine ) Kutsete muutmisel osalevad Kutseko j a (kutsub kokku töörühmad) kutse andjad ja Kliimaministeerium i esind aja . Lisaks tuleb muuta õpet – ennekõike täiendkoolitusi fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ohutusnõuete st ja energiaefektiivsuse st . Määruse (EL) 2024/573 artikli 10 järgi peavad kõik kutsed olema tähtajalised ning vähemalt iga seitsme aasta tagant tule b läbida täiendkoolitus. Külmaliit peab hakkama korraldama täiendkoolitus i . Hiljemalt 12.03.2029 peavad kõik külmamehaaniku kutsete omanikud olema omandanud uued teadmised ja oskused. Kutsetunnistuse (sh osakutsetunnistuste) omanikke on praegu järgmiselt : külmamehaanik, tase 3 – 68, külmamehaanik, tase 4 – 372, külmamehaanik, tase 5 – 7 . Turvasüsteemide tehniku kutset (spetsialiseerumisega fluoritud kasvuhoonegaasidele) –18. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Kutsekoja ja kutse andjate , samuti Kliimaministeeriumi töökoormus suureneb rakendusmääruste nõuete rakendamise ajal. Suureneb ka pädevate isikute arv, st lisan dub uusi valdkondi, mis varem ei olnud kutsetunnistuse kohustusega (fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid). Seega suureneb kutseandjate haldus koormus, eriti k ülmamehaaniku kutsete puhul. Koolitus i , nii teoreetilisi kui ka praktilisi , tuleb hakata korraldama ka alternatiivide käitlemise alal. See tähendab õpet korraldavatele asutustele rahalist väljaminekut , sest tuleb uuendada ja luua uut õppematerjali ning soetada uusi õppevahendeid , sh alternatiivide ohutuse ja energiaefektiivsuse kohta . Vähesel määral suureneb Keskkonnaameti järelevalvekoormus. Lisanduvad uued valdkonnad, kus nõut akse kutsetunnistust. Suureneb j ärelevalve selle üle , kas isikul on nõutav pädevus (kutsetunnistus) või mitt e . Mõju on ka ettevõtlusele, puudutatud sekto r ites tegutsevatele isikutele ja ettevõtetele . E ttevõtetel , mis tegelevad külmutusseadmete, kliimaseadmete ja soojuspumpade käitlemisega , tuleb üle vaadata käitlejate pädevus ja vajaduse korra l koolitada inimesi . Koolitused on tasulised ja kutsete uuendamine samuti . Uued k utse andmise või uuendamise tasu d kinnitatakse kutsenõukogu otsusega. Seletuskirja kirjutamise ajal ei ole uusi kutseeksami ega taastõendamise tasusid veel kalkuleeritud ega kehtestatud. Praegu on külmamehaanik u 3. t aseme kutseeksam i hind 423 , 34 eur ot , taastõendamine 140 , 30 eur . Külmamehaanik u 4 . taseme ku t seeksami tasu on 518 , 50 eurot ja külmatehnika paigaldusjuh i 5 . tase me eksam maksab 308,66 eurot. Taastõendamise tasu on 140 , 30 eurot. T ulevas t e täiendkoolituse maksumus ei ole praegu teada ( nt praegu maksab k ülmamehaaniku koolitus päev 80 eurot, lisandub käibemaks). Eestis on ligikaudu 400 sertifitseeritud külmamehaanikut. Kõrgema tasemega pädevaid isikuid on kindlasti juurde vaja. Liikuva id seadmeid (v.a külmikveokeid ja -järelhaagiseid) hooldavatele isikutele seni pädevusnõudeid ei olnud, lisandub ligikaudu 5600 liikuvat seadet, mille hooldustoimingu i d tohib teha pädev isik . See tähendab , et juurde on vaja vähemalt 20 pädevat isikut. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Lisanduvad uued valdkonnad, kus võivad töötada ainult pädeva d isiku d . See tähendab kaudset pos i tiivset mõju keskkonnale – mida rohkem teadlikke ja pädevaid isikuid, kes fluoritud kasvuhoonegaaside ning nende alternatiividega tegutsevad, seda väiksem on oht ne id aine id vale sti käsitse da ja neil keskkonda paisku da . Tagatud on looduskeskkonna ja isikute ohutus. 6. 3 . Mõju avaldav muudatus Fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive käitleva isiku käitlemisloa valdkondade laiendamine. Sihtrühm 1) fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisloaga ettevõtted (2 83 ) ja võimalikud lisandu nu d ainetega tegelevad ettevõtted (CO 2 , NH 3 , HC) – hinnanguli selt 10) ; 2) fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisloaga t uletõrjeettevõtted (1 1 ) ; 3) Keskkonnaameti FOKA registri haldaja ja järelevalve ametnikud . Kaasnev mõju Käitlemisloa kohustus laieneb järgmistele valdkondadele (paiksed külmutusseadmed, kliimaseadmed ja soojuspumbad, tuletõrjeseadmed): paiksed orgaanilise Rankine’i ringprotsessi põhimõttel töötavad seadmed; külmikveokite ja -haagiste külmutusseadmed; külmikkergsõidukite , konteinerite , s h külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadmed. Majanduslik mõju , mõju ettevõtlusele Rohkem e ttevõt teid peab omama käitlemisluba . Keskkonnaameti (FOKA registri ja käitlemislubade eest vastuta j a) töökoormus kasvab, mistõttu on vaja lisatööjõudu . Praegu on käitlemislub adega fluoritud kasvuhoonegaase käitleva id isiku id 283 . K äitlemislubade arv suurene b , kuna lisandub uusi valdkondi ja aineid (ammoniaak, CO 2 , HC ), mille käitlemiseks on vaja luba . V ähesel määral tuleb muuta ka käitlemisloa kooseisu. See tähendab k eskkonnaministri 16.12.2016. a määrus e nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded” ja majandustegevuse registri ( MTR ) muutmist . Täpne maksumus selgub määruse muutmisel. Suureneb ka Keskkonnaameti töökoormus käitlemisloa uute nõuete täitmise järelevalve s (loata tegevus e kontroll ). Mõju elu- ja looduskeskkonnale Lisanduvad uued valdkonnad, kus on nõutud pädevate isikute sertifitseerimine (käitlemisluba) . See tähendab kaudset positiivset mõju keskkonnale – mida rohkem teadlikke ja pädevaid isikuid, kes fluoritud kasvuhoonegaasidega ning nende alternatiividega tegutsevad, seda väiksem on oht , et ne id aine id käsitsetakse vale sti ja paisatakse seetõttu keskkond a . Tagatud on looduskeskkonna ja isikute ohutus. 6. 4 . Mõju avaldav muudatus SF 6 aruandlus kohustus neid aineid sisaldavate elektrijaotlate valdajatele. Sihtrühm aruande esitajad , s.t elektrijaotlate omanikfirmad ( kuni 25 ) ; fluoritud kasvuhoonegaaside inventuuri koostaja . Kaasnev mõju SF 6 on kasutusel nii tuulegeneraatorites asuvates pingejaotlates kui ka alajaamade pingejaotlates. Praeguse töökorralduse kohaselt kogutakse SF 6 heitkoguste andmeid elektrijaotlate omanikelt vabatahtlikkuse alusel. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus kui kasvuhoonegaaside F-gaaside inventuuri koostaja saadab elektriettevõtetele küsimused ja saab ettevõtetelt meil i teel vastused. Riigil on teada SF 6 üldkogused elektrijaotlates, lisatud aine kogused ning see, kui palju igal aastal uusi SF 6 -ga elektrijaotlaid lisandub ja palju SF 6 -t on kokku kogutud. Seaduse ga tekitatakse võimalus andmete kohustuslikuks esitamiseks. Uus nõue rakendatakse ellu, kui muudetakse Vabariigi Valitsuse 09.12.2016. a määrus t nr 143 “Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu” . Kavandatav aruand evorm põhineb küsimustikul, mida seni täideti vabatahtlikul t . K ogutavate andmete mahtu ega sisu ei muudeta . Vormi koostamisel on arvestatud, et ka kõige suurema arvuga alajaamadega (24 3 00) elektriettevõtte omanikul e ei kaasneks ülemäärast halduskoormust ega suureneks bürokraatia . Võivad lisanduda uued ettevõtted, ke llel on pingejaotlaid, kuid kes seni ei ole andmeid vabatahtlikkus t esitanud. Kohustuslik aruandlus võimaldab kaasata andmete esitamise protsessi ka tuuleenergia tootjaid, kuna ka tuulikutes leidub sageli SF 6 -ga jaotusseadmeid. Lisaks nõuab tuuleparkide ühendamine lõpptarbijatega ulatusliku elektrivõr gu rajamist, mis suurendab aruandluse olulisust (kui kasutusele võetakse SF 6 sisaldav pingejaotla). Lisanduv infokohustus on pidev. Saadud andmeid kasutatakse riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri koostamisel. K eskkonnainfo kättesaadavu s Eesti riigi käsutusse jõuavad kindlad ja tõesed andmed olemasolevate SF 6 sisaldavate seadmete ja kasutamise kohta , mille abil koostada täpset kasvuhoonegaaside inventuuri SF 6 osa ning jälgida määruse (EL) 2024/573 nõuete täitmist pingejaotlate puhul . See on eriti oluline, arvestades määrusest tulenevaid uusi piiranguid SF 6 -ga elektrijaotlate kasutuselevõtule. Mõju elu- ja looduskeskkonnale EL-i raammääruse nõu ded (uute SF 6 -ga pingejaotlate kasut usse võtmise keelud) ja aruandluskohustus taga vad tõhusama kontrolli väga keskkonnaohtliku aine (GWP 2 4 3 00 ) kasutamise üle . Majanduslik mõju: mõju ettevõtlusele Aruannete esitajate haldus koormus ei suurene, sest ka praegu esitatakse samu andmeid , kuid vabatahtlikult. Suureneda võib halduskoormus sektorites , k us seni andmeid ei esita t ud (nt tuuleparkide pingejaotlad – ligikaudu 13 ettevõtet ). Kasvuhoonegaaside inventuuri koostaja töökoormus väheneb . Andmete kättesaamine muutub lihtsamaks. 6. 5 . Mõju avaldav muudatus EL -i otsekohalduvate määruste nõuete rakendami se tagamiseks sätestatakse karistussätted . Mõningate rikkumiste puhul sätestatakse trahvimäär turuväärtuse põh jal. Sihtrühm Keskkonnaamet ; Maksu- ja Tolliamet ; s eaduse (ja EL -i otsekohalduvate määruste) nõudeid rikkuvad isikud ja ettevõtted . Kaasnev mõju EL -i otsekohalduva d määrused sätestavad põhimõtte: f luoritud kasvuhoonegaaside (või osoonikihti kahandavate ainete) või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral on haldustrahvi maksimumsumma viis korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete turuväärtus. Kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, on haldustrahvi maksimumsumma kaheksa korda suurem kui asjaomaste gaaside või toodete ja seadmete turuväärtus. Selle põhimõtte ülevõtmiseks muudetakse seaduse s kari s tussätteid ning muudetakse vajaduse korra l trahvimäära de arvestamise põhimõtet. Turuväärtusel põhinev trahv tähendab, et rikkumise eest määratav rahaline karistus sõltub kauba või teenuse turuväärtusest. See tähendab ühtlasi , et tr ahvi suurus arvestab rikkumise majanduslikku kaalu, vähendades olukordi, kus trahv on ebaproportsionaalselt väike või suur . Turuväärtusel põhineval trahvimääral on ka s uurem heidutav mõju – kui trahv on seotud turuväärtusega, motiveerib see ka ettevõtt e i d nõuetekohaselt käituma . Väiksem trahv võib jõukamate ettevõtete jaoks muutuda lihtsalt ärikuluks ega täida eesmärki hoida ära rikkumis i. Turuväärtuse põh jal lähenemist võib võrrelda ka põhimõttega „saastaja maksab “ – mida suurem potentsiaalne kahju, seda suurem trahv . Seda, milline saab teatud rikkumise puhul olema trahvimäära suurus on ka turuväärtusepõhisel meetodil raske ette öelda. See võib varieeruda, sõltudes nii külmaaine kui ka seadmete turuväärtusest, väärteo ulatusest, ehk seadmete arvust. Näited erinevatest võimalikest juhtumitest Näide 1. Ettevõtte laseb ebaseadusliku turule 1 tonni külmaainet R-404A (rikkumine vastavalt AÕKS § 240 1 -f luoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik import ). R-404A keskmine turuhind on ligikaudu 25–40 €/kg (muutub ajas) . 1000 kg x 30 teeb kauba turuväärtuseks 30 000 eurot. Selle viikordne väärtus on 150 000 eurot. Näide 2. Ettevõte toob turule 100 ebaseaduslikku soojuspumpa (rikkumine vastavalt AÕKS § 244 - fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava või nendel ainetel põhineva toote, seadme ebaseaduslik turule laskmine ). Kui eeldame, et ühe soojuspumba turuväärtus on 2000 eurot on koguväärtus 200 000 eurot. Selle viiekordne turuväärtus on 1 000 000 eurot. Näide 3. Eraisik lase EL turule illegaalsed ühekordsed mahutid (5 tk – kokku 50kg) ainega külmaainega R410A. R-410A ligikaudne hinnanguline turuhind on 20 eurot/kg. Kokku seega 1000 eurot. Viiekordne turuväärtus on 5000 eurot, mis on ka trahvi suurus eraisikule. Näited ilmestavad, et turuväärtusepõhised trahvimäärad on heidutava, mõjusad ja otseses seoses väärteo suurusega, ulatusega (mida rohkem, seda kallim). Riikliku järelevalv aja seisukohalt muutub trahvide määramise põhimõte mõnevõrra keerukamaks – turuväärtuse määramine nõuab erinevate meetodite kasutamist (keskmise hinna meetod, turuhinna meetod vms). Lisaks turuväärtuse põh jal lähenemisele muudetakse ka vastutussätete koosseisu, et tagada, et olulis t e EL -i otsekohalduvate määruste nõuete rikkumis te eest on karistus ed sätestatud. See peaks lihtsustama Keskkonnaameti tehtavat järelevalve t . Mõju elu- ja looduskeskkonnale Trahvide karmistamine tõenäo liselt suunab nõu deid paremini järgi m a . See omakorda aitab vähendada atmosfääri pais atavate ainete kogus eid ning selle kaudu ka negatiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale. Majanduslikud mõjud: mõju ettevõtlusele, halduskoormus Muudatuse kaudne mõju võib tähendada suuremaid trahve (koguse või seadme maksumuse põhjal ) suuremate rikkumiste puhul ja väiksemate (nii koguse kui ka seadme, toote maksumuse põhjal ) rikkumiste puhul. T rahvimäärade muutumi s e mõju ei ole võimalik kirjeldada, se e sõltub rikkumise koosseisust ja rikkumise ga seotud toodete või seadmete maksumusest. Keskkonnaameti töö koormus üldiselt ei suurene. Vähesel määral võib lisatööd kaasa tuua uue põhimõtte rakendamine, s . t turuväärtuse kindlaks tegemine. Uute vastutussätete lisandumine lihtsustab Keskkonnaameti järelevalve tööd ja trahvide määramist , sest on selgemini aru saada, millisele rikkumisele trahv kohaldub. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Kohaliku omavalitsus tele kaasnevad mõningad kulud. HFO- dega seadm e tele on vaja hakata tegema lekkekontrolli ning need seadmed FOKA registrisse kanda. Kui KOV - s on selliseid seadmeid, lisandub pädeva hooldusfirma kulu (kanded FOKA registrisse). Muudatus ed suurendavad riigi tulu k äitlemisloa riigilõivust. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide käitlemise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 270 eurot. Loa muutmise taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv 40 eurot. Kuna lisanduvad uued sektorid, k us tegutsemiseks on vaja käitlemisluba, suureneb selle arvel ka r iigilõivust laekuv tulu. Hindame, et käitlemislubasid lisandub ligikaudu 60 . Samuti tuleb muuta kõiki olemasolevaid käitlemislube (283). Kõige enam on muudatustest mõjutatud Keskkonnaamet. Ressurssi on juurde vaja Keskkonnaameti fluoritud kasvuhoonegaaside ja alternatiivide käitlemislubade ja FOKA registriga seotud tööks , kuna lisandu b uus aine grupp HFO-d ja on vaja tagada tõhusam kontroll registrisse kantud andmete üle . Nende ülesannete täitmiseks on pool töökohta , mi llest aga juba praegu e i piisa. Kõige rohkem kasvab Keskkonnaameti l järelevalve koormus . Keskkonnaamet teeb riikliku järelevalvet kõikide F-gaaside käitlemisnõuete üle (kõik määruse (EL) 2024/573 nõuded). Uued nõu ded , mille täitmis t peab kontrollima Keskkonnaamet, on järgmised : k äitlemisloa olemasolu ja FOKA registrisse kannete (seadme registreerimine, lekkekontrolli kohustus jne) tegemise kontroll – reguleerimisala on laienenud HFO-de, fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivide ning teatud liikuvate seadmetega; l isandu vate liikuvate seadmete (lekkekontrolli ja hoolduspäeviku täitmise ) kontroll. Lisandu vad külmikkergsõidukite , intermodaal konteinerite , s h külmutuskonteinerite ja rongivagunite külmutusseadme d ning kliimaseadmed ja soojuspumbad raskesõidukites, kaubikutes, põllumajanduses, mäetööstuses ja ehituses väljaspool teid kasutatavates liikurmasinates, rongides, metroodes, trammides ja õhusõidukites ; k utsetunnistuste olemasolu kontroll – lisandunud on nõuded uutele sektoritele: fluoritud kasvuhoonegaaside alternatiivid ning liikuvad seadmed ; kvoodinõuete kontroll (ettevõtte füüsilise püsiva aadressi kontroll); s uurenenud maht impordi- ja tõendamisaruan nete kontrollimisest (reageerimine nende esitamata jätmise , nõuete rikkumise korra l); f luoritud kasvuhoonegaaside või nendega eeltäidetud seadmete müügiandmete säilitamise kontroll; e lektrijaotlate kasutusele võtmise keelud ja nende vastavus artiklis 13 sätestatud erisusustele, sh pingejaotla kasutusele võtmise st teavitamine ja andmete säilitamine; u ued turule laskmise keelud, nendest kinnipidamise ja andmete säilitamise kontroll (ohutusnõuete erisus); d igiplatvormide kontroll; l isandunud hoolduskeeldudest (sh pingejaotlad) kinnipidamise kontroll . Vähesel määral võib lisatööd kaasa tuua uue turuväärtusepõhise trahvimäära rakendamine, s.t turuväärtuse kindlaks tegemine. Se etõttu oleks vaja järelevalves se juurde luua üks inspektor i ameti koh t (brutokuupalk x 13 (1 kuupalk tulemustasudeks) x 1,338 (maksude koefitsient) = 1 x 20 50x 13x 1,338 = 3 5 657,70 eurot/aastas) . FOKA registri ja käitlemislubade ga tegelemine nõuab juurde 0,5 kohta ( ehk 1 7 828,85 eurot/aastas ) . Kokku vajab Keskkonnaamet juurde 1,5 ametikohta. Kliimaministeeriumi töökoormus suureneb rakendusmääruste nõuete rakendamise ajal. Keskkonnameti järelevalve objekti kontrollimise andmekogu süsteemi (OKAS) arendami n e vajab samuti lisa ressurss i . Fluoritud kasvuhoonegaaside nõudeid tuleb juurde ning need tuleb järelevalvemenetluse s dokumenteerida. Määruse (EL) 2024/573 artik li 29 § 4 sätestab, et l iikmesriikide pädevad asutused dokumenteerivad kontrollid e ja märgivad dokumentidesse eelkõige kontrollide laadi ja tulemused ning mittevastavuse korral võetud meetmed. Kõikide kontrollide dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat. A rendada tuleb kontrollipõhj u uute nõuete kontrollimiseks (lisandumas on uued ainegrupid) ning FOKA ja OKAS2 liidestus andmevahetuseks. Nimetatud arenduse eeldatav maksumus on suurusjärgus 120 000 eurot. Käitlemisloa reguleerimisala laiendamine toob kaasa m ajandustegevuse registri (MTR) arendusvajaduse . Käitlemisloa nõuded sätestab k eskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded” . M ääruse muudatuse jõustumisel tuleb arendada MTRi registrit . M aksumus t ei ole v eel välja arvutatud, muudatusi on vähe (alternatiivide , nende töövahendite ja meetodite lisamine - suurusjärk 100 000 eurot ) . MTR-i muutmise kulu kannab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet MTR-i halduskuludest . HFO-de lisami sel FOKA registrisse o n samuti mõju riigieelarvel e . FOKA registri arendus HFO-de lisamiseks algas 2024 . aastal, otsekohalduva määruse (EL) 2024/573 jõustumise jär el ja praegu on veel töös HFO-de lekkekontrollide sageduse funktsioo n. Kogumaksumus on ligikaudu 40 000 eurot, mis on eelarvest ette nähtud ja eraldatud. 8. Rakendusaktid Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega muudetakse järgmisi rakendusakte: - Vabariigi Valitsuse 09.12.2016. a määrus nr 143 “Fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemise ja aruandluse kord, aruannete vormid ning käitlemise kohta andmeid koondavate asutuste loetelu” ; - k eskkonnaministri 12.09.2022. a määrus nr 41 “Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis” ; - k eskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 70 “Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemise loa taotlemise ja muutmise täpsustatud kord, käitlemisloa taotluse ja käitlemisloa täpsustatud nõuded” . Määruste kavandid on esitatud lisas 3 . 9. Seaduse jõustumine Seadus on kavandatud jõustuma 202 6 . aasta 1. jaanuar il. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2024/573 (artikkel 31) ja 2024/590 (artikkel 27) tuleb Euroopa Komisjoni teavitada karistusnormidest enne 1. jaanuari 2026. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita ti kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ile , Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ile , Haridus - ja Teadusministeeriumile , Justiits - ja Digi ministeeriumile , Siseministeeriumil e, Sotsiaalministeeriumile , Eesti Linnade ja Valdade Liidule . Eelnõu saadet i arvamuse avaldamiseks ka Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Ravimiametile, Terviseametile, Maksu- ja Tolliametile, Transpordiametile, SA-le Kutseko da , Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus- K aubanduskojale , Eesti Külmaliidule, Eesti Elektritööde Elektriettevõtete Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Soojuspumba L iidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Autokutseõppe Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule , Eesti Kaupmeeste Liidule, Tuuleenergia Assotsiatsioonile, Eesti Taastuvenergia Kojale , Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ile , ERAA Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon ile, Autoettevõtete Lii dule, Tallinna Linnatranspordi AS - i le. Laekunud tagasiside ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 1 olevas kooskõlastustabelis. Siseministeerium kooskõlasta s eelnõu sisuliste märkusteta . Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Kutsekoda, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei esitanud märkusi. Teie 15.09.2025 nr 1-4/25/2438-6, Kliimaministeerium KLIM/25-0581/-2K [email protected] Meie 03.10.2025 nr 8-2/4581 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kliimaministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ja karistusregistri seaduse (KarRS) muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium jätab eelnõu märkusest 1 tulenevalt kooskõlastamata, muus osas kooskõlastame eelnõu märkustega. I. Sisulised märkused 1. Eelnõu § 1 p 21 (AÕKS § 202) – norm sätestab, et valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatakse fluoritud kasvuhoonegaase või nende alternatiive sisaldava toote, seadme ja süsteemi käitlemisloa taotlemise kord. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirja lisana 3 ja kavandi lisa nr 1 näeb ette käitlemisloa taotluse vormi. Kõnealuse vormi p 3 sätestab loa taotleja töötajate kohta andmete esitamise kohustuse: ees- ja perekonnanimi, isikukood, töötundide arv aastas iga isiku kohta jms. Ka vormi p-ga 6 kohustatakse esitama taotluse esitaja ees- ja perekonnanime, kontaktandmed ning allkirja. Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 p 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Seega on üheselt arusaadav, et eelnõu rakendusaktides pannakse kohustus töödelda isikuandmeid. Samuti selgitame, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses piirangu intensiivsusega. Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  isikuandmete säilitamise tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5 sätestatule. Antud juhul ei näe kehtiv AÕKS § 202 ega ka eelnõuga tehtav muudatus ette isikuandmete töötlemist. Kui määrusega soovitakse reguleerida isikuandmete töötlemist, saab seda teha üksnes selles raamis, milleks AÕKS § 202 selge volituse annaks – praegusel juhul aga seadusest volitust ei tule. Teeme ettepaneku sõnastada planeeritav AÕKS § 202 ümber selliselt, et see (1) annaks volituse ministri määruses isikuandmete töötlemise reguleerimiseks ning (2) näeks ette ka selle volituse piirid: töödeldavate isikuandmete kategooriad; töötlemise eesmärgi; selle, kus kogutud isikuandmeid kavatsetakse säilitada ning andmete säilitustähtaja. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu üksnes ülaltoodud märkusega arvestamise korral. 2. Eelnõu § 1 p 29 (AÕKS § 223 lg-d 3 ja 4) – eelnõu kohaselt saab korrakaitseorgan õiguse keelata ajutiselt fluoritud kasvuhoonegaaside, osoonikihti kahandavate ainete või neid gaase sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamine, tootmine, import, eksport või turule laskmine, kui tegemist on EL viidatud määruste raske või korduva rikkumisega. Juhtisime I kooskõlastusringil tähelepanu, et korrakaitselise meetme (ajutine keelamine on sätestatud korrakaitseorgani erimeetmena) rakendamise eesmärk peab olema ohu tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Meetme eesmärk ei saa olla karistamine või kasu saamise takistamine. Samuti palume kaaluda, kas iseseisva sätte loomine teatud tegevuste ajutiseks keelamiseks on vajalik arvestades, et majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (MSÜS) sätestab majandustegevuse keelamise ning majandustegevuse ja tegevusloa peatamise alused. Eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabeli kohaselt jäetakse AÕKS lõige 4 eelnõust välja. Seletuskirjast on see norm välja jäetud, kuid eelnõus on lõige 4 olemas. Eeldame, et tegemist on inimliku eksitusega ning palume vea parandamiseks säte eelnõust välja jätta. 3. Eelnõu § 1 p 41 (AÕKS § 2441 lg 3) – kõnealuse paragrahvi lõikest 3 ei selgu, kas normi subjekt on füüsiline isik, juriidiline isik või mõlemad. Kuivõrd lõikest 3 ei nähtu, kumb, kas füüsiline või juriidiline isik teo korduvalt toime pani, siis kas saab alati olla kindel, et karistuse on varem saanud mõlemad ehk karistatud on nii lõike 1 kui ka lõike 2 alusel Kui karistada sai ainult füüsiline isik, siis juriidiline isik ei ole järgmine kord tegu korduvalt toime pannud, sest teda ei ole varem karistatud. Seega tuleb teha päring vaid füüsilise isiku kohta, et selguks, kas tegu on korduv. Kui aga karistada on saanud ainult juriidiline isik, siis tuleb korduvust pärida üksnes juriidilise isiku kohta. Kui eelmisel korral füüsilist isikut ei ole karistatud, siis ei saa füüsilise isiku puhul rääkida korduvast rikkumisest, sest füüsiline isik eelmisel korral süüdi ei jäänud või tema suhtes üldse menetlust läbi ei viidudki. Palume eelnõu ja seletuskirja täiendada, et oleks selge, kellele norm kohaldub. 4. Eelnõu § 1 p 47 (AÕKS § 249 lg 61) – palume täiendada vastava muudatuse juurde kuuluvat seletuskirja teksti viitega KarS §-le 83, mille kohaselt on süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimine üldjuhul kohtu kaalutlusõigus (lg 1). Eelduslikult on aga käesoleval juhul kohustuslik konfiskeerimine põhjendatud KarS § 83 lg 4 alusel, sest tegemist ainete ja esemetega, mille käitlemiseks vajalik luba puudub (vrd nt relvade ebaseaduslik käitlemine, KarS § 4234). Kuna vastav kohustusliku konfiskeerimise nõue tuleneb määrustest, siis võiksite viidata määruste vastavatele kohustustele lõike ja punkti täpsusega. 5. Eelnõu § 2 p-d 1 ja 2 (KarRS § 5 lg 2 ja § 20 lg 1 p 20) – muudatustega väljastatakse kohtuvälise menetleja poolt teostatava karistusregistri arhiivist päringu tulemusena karistusandmed järgnevate kumulatiivsete tingimuste esinemistel: isiku karistused atmosfääriõhu kaitse seaduse §-de 2361, 238, 2401, 244, 2441 ja karistusandmed ei tohi olla 2  kustunud (arhiivi kandmise kuupäev) rohkem kui 5 aastat tagasi (ehk vanemaid kui viis aastat arhiivis olnud karistusandmeid päringu tulemusena ei väljastata). Kuna seletuskirjast ei nähtu see, kuidas on planeeritud karistusregistris eelpoolnimetatud tingimustele vastavaid karistusandmeid pärida (kasutades selleks oma infosüsteemi, tehes üksikpäringud vms), siis pöörame tähelepanu, et juhul, kui on plaanis kasutusele võtta vastavasisuline teenus, eeldab see karistusregistri volitatud töötleja ehk Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) poolt spetsiaalse eritingimustega teenuse loomist. Samas, arvestades jõustumise tähtaega (01.01 2026) võib olla vastava menetlussüsteemi sedavõrd kiire valmimine ebatõenäoline, mistõttu tuleb arvestada vähemalt ajutiselt üksikpäringute tegemise vajadusega. Eelnevale tuginedes paluksime seletuskirjas lahti kirjutada, kuidas näeb eelnõu koostaja praktikas päringu tegemist – kas läbi mingi enda kasutatava infosüsteemi (millise), teenuse või üksikpäringu? Samuti märgime, et kui on planeeritud kasutada eriteenust karistusregistrist andmete pärimisel, tuleks seaduse rakendaja poolt juba lähiajal võimalikult varakult võtta ühendust karistusregistri volitatud töötleja ehk RIK-ga vastava eriteenuse tingimuste läbi arutamiseks ja sellise teenuse loomiseks II. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 6. Palume arvestada ka eelnõu ja seletuskirja failides esitatud normitehniliste märkustega ja märkustega eelnõu seletuskirja kohta. Lisa: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Kärt Voor 5868 0033, [email protected] Merili Koppel Anna Leena Neering Einar Hillep Mari Käbi Karen Alamets Aili Sandre 3