EELNÕU 0 5 .0 9 .2025 Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ( bürokraatia vähendamine ) § 1. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 40 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „12) e-kaubanduses.“; 2) paragrahv i 40 lõi ke 1 2 teises lauses asendatakse sõnad „asub kassaaparaat“ sõnadega „tehing fikseeritakse“; 3 ) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „ Müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustusettevõttes või avalikul üritusel.“; 4 ) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 44. Tehingu fikseerimi n e Alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaja täpsusega fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alkohoolse joogi jaemüügi tehing.“; 5) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Enne a lkohoolse joogi valduse üleandmis t peab senine valdaja tuvastama , et valduse omandaja on täisealine , isikut tõendava dokumendi alusel , mis vasta b isikut tõendavate dokumentide seadusele , või e - identimis e vahendiga , mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e - identimis e süsteemi. T äisealisust ei pea tuvastama v alduse omandaja puhul , kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada. “; 6 ) paragrahvi 62 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kassaaparaadis“ . § 2 . Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „6 ja 7“ tekstiosaga „ 6–7 1 “ ; 2) paragrahvi 11 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kümme“; 3) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 7 1 järgmises sõnastuses: „ (7 1 ) Raadiosageduste kasutamiseks raadioteenuse osutamiseks annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raadiosageduste kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni raadioteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem aks kui seitsmeks aastaks.“; 4) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „3 1 ) sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal puudub soovitud sagedusloa kehtivus aja l kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba,“; 6) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 16 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „kehtivatel tingimustel“; 8) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „ Sagedusluba pikendatakse käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3, 6, 7 ja 7 1 sätestatud tähtaja võrra. “; 9) paragrahvi 17 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „lõikes 2 sätestatud taotluse, lõikes 5 nimetatud teate vormid ja“; 10) paragrahvi 17 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 90 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures“; 12) paragrahvi 90 lõige 5 ja § 137 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 3 . Lõhkematerjaliseaduse muutmine Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2) seadust täiendatakse §-ga 37 1 järgmises sõnastuses: „ § 37 1 . Lõhkematerjali veo teatis ( 1 ) Lõhkematerjali vedamiseks Eestis , välja arvatud tegevuskoha piires, tuleb Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne ve du esitada elektrooniline veo teatis järgmiste andmetega: 1) vedaja nimi, telefoninumber, elektronposti aadress; 2) saadetise saaja nimi, telefoninumber, elektronposti aadress; 3) lõhkematerjali nimetus, kogus, ÜRO number ja unikaalsed identifitseerimisandmed; 4) veo toimumise viis, marsruut ja vedamise aeg kalendripäeva täpsusega. ( 2 ) O lulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks. “ . § 4 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 206 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „20“; 2) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 6 1 järgmises sõnastuses: „(6 1 ) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatjale sagedusloa kuni seitsmeks aastaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/7 osa lisas 3 sätestatud määrast iga aasta kohta.“; 3) paragrahvi 206 lõiget 7 1 täiendatakse pärast sõna „eurot“ sõnadega „iga sagedusloale kantud sageduskanali ja sagedusvahemiku kohta“; 4) paragrahvi 206 lõikeid 8 ja 10 täiendatakse pärast sõnu „välja arvatud“ tekstiosaga „ raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja le antud sagedusluba, “; 5) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja le sagedusloa 8–31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/42 osa lisas 3 sätestatud määrast.“; 6) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 10 1 järgmises sõnastuses: „(10 1 ) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja le sagedusloa 32 kalendripäeva ks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/84 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.“; 7) paragrahvi 206 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „Sagedusloa“ tekstiosaga „, välja arvatud raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja le antud sagedusloa ,“; 8) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 13 1 järgmises sõnastuses: „(13 1 ) Raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja le antud sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/84 osa lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni.“; 9) seaduse lisa 3 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 5 . Tarbijakaitseseaduse muutmine Tarbi jakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 lõige t 1 täiendatakse pärast sõn u „esimees ja“ tekstiosaga „ käesoleva paragrahvi lõikes 11 2 nimetatud juhul “; 2 ) paragrahvi 41 lõiked 11 1 ja 11 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (11 1 ) Komisjoni koosseis kinnitatakse üheliikmelisena. Üheliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest. (11 2 ) Kui tarbijavaidlusasja läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on tarbijavaidlusasja asjaolud ebaselged või keeru kad , võib komisjoni koosseisu kinnitada kolmeliikmelisena. Kolmeliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest, ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava organisatsiooni või asutuse esindajast . Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse komisjoni koosseisu , lähtudes vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide esindajana ei kinnitata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku. “; 3) paragrahvi 44 lõikes 2 asendatakse sõna „protokollimise“ sõnaga „helisalvestamise“; 4 ) paragrahvi 47 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „Komisjon“ sõnadega „Komisjoni sekretariaat“; 5 ) p aragrahvi 47 lõike 3 punktis 4 asendatakse arv „30“ a rvu ga „50“ ; 6) p aragrahv i 47 lõike 4 esimene lause tunnistatakse kehtetuks ; 7) paragrahvi 51 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „(2) Tarbijavaidlus lahendatakse kirjalikus menetluses. Tarbija l on õigus esitada komisjonile kirjalik taotlus asja arutamiseks suulisel istungil. Kui vaidluse läbivaatamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged, võib komisjoni esimees jätta tarbija taotluse rahuldamata . “; 8) paragrahvi 51 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ kui tarbija on selleks soovi avaldanud või“; 9) paragrahvi 54 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 54. Komisjoni istungi helisalvestamine (1) Poolte osavõtul toimuv istung helisalvestatakse. Poolte osavõtuta toimuva istungi heli salvestamise vajaduse otsustab komisjoni esimees.“ ; 1 0 ) paragrahvi 54 lõiked 1 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 1 1 ) paragrahv i 54 lõikes 3 asendatakse sõna „protokolle“ sõnaga „helisalvestisi“ . § 6 . Tubakaseaduse muutmine Tubakaseaduse § 22 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „( 2 1 ) Tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala , kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks.“. § 7 . Turismiseaduse muutmine Turismiseaduse § 15 1 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „väljastamist“ tekstiosa ga „käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil “ . § 8 . Väärismetalltoodete seaduse muutmine Väärismetalltoodete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv i 20 1 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Nimemärgise registreering kehtib registreerimisest arvates tähtajatult. (2) Kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline, kehtib nimemärgise registreering nimetatud täht päevani . (3) S issevedaja nimemärgise t ähtajalise registreeringu kehtivusaega pikendatakse, kui sissevedaja on : 1) tasunud riigilõivu ning 2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitanud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja vastavasisulise kirjaliku nõusoleku. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtjat nimemärgise registreeringu kehtivusaja lõppemisest hilje malt kaks kuud enne kehtivusaja lõppemist. “; 2) paragrahv i 20 1 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Enne käesoleva sätte jõustumist registreeritud nimemärgised loetakse kehtivaks tähtajatult, välja arvatud juhul, kui sissevedaja nimemärgise registreerimisel esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline.“. § 9 . Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 7 jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………… 2025 Algatab Vabariigi Valitsus …………2025 (allkirjastatud digitaalselt)
0 5 . 0 9 . 2025 Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu seletuskiri Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kavandatakse alkoholiseaduse, elektroonilise side seaduse, lõhkematerjaliseaduse , riigilõivuseaduse, tarbijakaitseseaduse, tubakaseaduse, turismiseaduse ja väärismetalltoodete seaduse muudatus ed , mi lle jõustumisel seadusena vabanevad ettevõtjad liialt bürokraatlike nõuete täitmisest. Tegemist on kobareelnõuga , mi s tähendab, et loetletud seadus te muutmine ei ole omavahel seotud muul viisil kui bürokraatia vähendami s e eesmärgi kaudu . Eelnõukohane seadus, v.a turismiseaduse muudatus, on kavandatud jõustuma üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Turismiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma kolmekümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja alkoholiseaduse ja tubakaseaduse osa on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Tanel Kivi (
[email protected] ), e lektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse osa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) õigusnõunik Grete Leesmann (
[email protected] ) , lõhkematerjaliseadus e osa Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maris Raudsepp (
[email protected] ) , tarbijakaitseseaduse osa Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Mari-Liis Aas (
[email protected] ), väärismetalltoodete seaduse osa Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna nõunik Maanus Urb ( m aa
[email protected] ) ning turismiseaduse osa Majandus- ja K ommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turisminõunik Kati Kikas (
[email protected] ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi §-de 1, 3 ja 5–8 osas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi Tammiku (
[email protected] ) ning §-de 2 ja 4 osas sama osakonna õigusnõunik Ragnar Kass (
[email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja on keele toimeta nud Justiits- ja Digimi nisteeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (
[email protected]). 1. 3 . Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) alkoholiseadus ( RT I, 09 .0 1 .202 5 , 20 ); 2) elektroonilise side seadus ( RT I, 02.01.2025, 23) ; 3 ) lõhkematerjaliseadus ( RT I, 12.12.2024, 9 ); 4) riigilõivuseadus ( RT I, 08.07.2025, 64 ); 5 ) tarbijakaitseseadus ( RT I, 08.07.2025, 3 2 ); 6 ) tubakaseadus ( RT I, 09.01.2025, 30 ); 7 ) turismiseadus ( RT I, 10.02.2023, 34 ); 8 ) väärismetalltoodete seadus ( RT I, 30.04.2024, 14 ) . Eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju (HÕNTE § 1 lg 2 p 5). Eelnõu koostamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud ettepanekud loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 1 2.0 6 .2025 . a Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamise le ( valitsuskabineti nõupidami ne) , kus ettepanek kobar eelnõu koostada heaks kiideti. Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punkti 9.1 alapunktiga 224 „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja regulatsioone. Pidev tegevus.“ . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu Seaduse eesmärk Õigusaktide muudatuste eesmärk on vähendada bürokraatiat . Eelnõuga on kokkuvõtlikult kavas järgmised muudatused: A lkoholiseaduse m uudatus t e eesmärk on seaduse kaasajastamine , et vähendada ettevõtjatele kehtivaid ebamõistlikke nõudeid ning samal ajal suurendada e-kaubanduse paindlikkust ja soodustada tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu. Füüsilise kaupluse ja kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab halduskoormust, samas kui täiendava te nõu ete kehtestamisega taga takse , et alkohol ei oleks alaealistele kättesaadav. E lektroonilise side seaduse (ESS) muudatus t e eesmärk on ajakohastada elektroonilise side seadust , vähendada ettevõtjate halduskoormust, ühtlustada raadio- ja sageduslubade kehtivusaegu ning tunnistada kehtetuks nõuded, mis ei ole enam asjakohased. L õhkematerjaliseaduse m uudatus t e eesmärk on leevendada ettevõtja te le kehtivaid nõudeid . L oakohustuse asendamine teatamiskohustusega lõhkematerjali vedamise korral Eesti territooriumi piires vähen dab nii ettevõtja t e kui ka riigi halduskoormust . R iigilõivuseaduse muudatus t e eesmärk on otseselt seotud ESS-i muudatustega, millega pikendatakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega ning ühtlustatakse raadioteenuse osutamiseks antava sagedusloa kehtivusaeg meediateenuste seaduse ( MeeTS ) alusel antava raadioteenuse tegevusloa kehtivusajaga. Sellest tulenevalt on vaja korrigeerida ka vastavate toimingute eest tasumisele kuuluvaid riigilõive, et tagada nende proportsionaalsus ja vastavus kulupõhimõttele pikema perioodi jooksul. T arbijakaitseseaduse m uudatus t e eesmär k on tõhustada tarbijavaidluste komisjoni tööd , muutes komisjoni koosseisu reeglina üheliikmeliseks ja andes komisjoni esimehele õigus e otsustada suulise istungi vajaduse üle , suurendades komisjoni sekretariaadi pädevus t otsustada menetluse mittealustamise ja lõpetamise üle , kaotades ära mahukate protokollide koostamise nõude ja suurendades piirmäära, mill e korr al komisjon võib jätta tarbija avalduse menetlusse võtmata või menetlus e lõpetada. Vastavad muudatused a valdavad positiivset mõju ka kaupleja te le ja tarbija te le, kes saavad lahendi tulevikus kätte kiiremini . Lisaks väheneb ettevõtlus- või kutseliidu esindajate halduskoormus komisjonis osalemise vajaduse vähenemise tõttu . T ubakaseaduse m uudatuse eesmärk on luua õigusselgust müügisaalita müügikoha termini defineerimisel. Tubakaseadus keelab tubakatoodete müügi müügisaalita müügikohas, müügisaalita müügikoht aga on defineerimata. Praktikas on erinevate müügikohtade defineerimine olnud ettevõtjatele keerukas , mistõttu vajab termin legaaldefinitsiooni seaduse tasandil. T urismiseadus e muudatuse eesmärk on ühtlustada reisiettevõtjate erinevate dokumentide T TJA- le esitamise viisi, et vähendada halduskoormust ning muuta dokumentide esitamine lihtsamaks ja menetlus kiiremaks. V äärismetalltoodete seadus e muudatus t e eesmärk on muuta nimemärgise registreerimise protsess ühekordseks tegevuseks, kus registreering kehtib tähtajatult, ilma et seda oleks vaja perioodiliselt uuendada või pikendada. Tähtajatu registreering vähendab nii ettevõtjate kui ka riigi halduskoormust. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist , milles nähakse ette kaheksa seaduse muutmine . Eelnõu §-ga 1 muudetakse alkoholi seadust ( AS ) Punktiga 1 muudetakse AS § 40 lõike 1 punkti 12 ja see sõnastatakse järgmiselt: „12) e-kaubanduses“. Seni on alkoholiseaduse kohaselt olnud alkoholi e-kaubanduses jaemüügiga tegeleval ettevõt ja l kohustus pidada füüsilist kauplust või toitlustusettevõtet, kuna nimetatud säte lubab alkohoolsete jookide jaemüüki e-kaubanduse korras üksnes ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu, mis on kantud majandustegevuse registrisse. Kavandatav muudatus võimaldab alkohoolsete jookide müüki ka ilma füüsilise kaupluse olemasoluta. Tänapäeval on füüsilise kaupluse nõue osutunud ebamõistlikuks ja ebaefektiivseks, eriti Eesti enda väikeettevõtjate ja -tootjate jaoks, kellel puudub võimalus konkureerida suurte jaekettidega ning kelle jaoks on e-kaubandus ja avalikud üritused sageli ainsad realistlikud turustamiskanalid. Füüsilise poe pidamine üksnes e-kaubanduse võimaldamiseks toob kaasa ebaproportsionaalseid kulusid, mida väiksemad tootjad sageli kanda ei suuda. Samuti ei võimalda ühe kauplus e pidamine neil mõistlikult jõuda tarbijateni, kes võivad asuda üle Eesti. Selleks, et kehtivat piirangut formaalselt täita, on ettevõtjad avanud väikeseid poode laoruumidesse, millel on väga piiratud lahtiolekuajad ja mis ei täida tegelikku kaubanduseesmärki, vaid võimaldavad üksnes kauba legaalset realiseerimist e-kaubanduse vahendusel. Õiguskantsler on juba 2011. aastal juhtinud tähelepanu sellele, et selline piirang moonutab konkurentsi, annab põhjendamatult eelise suurtele kauplustele ja maaletoojatele ning piirab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust. Alkoholi kättesaadavuse piiramine on saavutatav ka leebemate meetmetega. Alkoholiseaduse alusel on järelevalve tegemine jagatud mitme asutuse vahel (TTJA, Maksu- ja Tolliamet ( MTA ) , Põllumajandus- ja Toiduamet ( PTA ) , Politsei- ja Piirivalveamet ( PPA ) , kohalik omavalitsus enda haldusterritooriumil) ning füüsilise poe olemasolu ei hõlbusta e-kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuivõrd veebimüügi üle tuleb teha eraldi järelevalvet. Füüsilise poe kohustuse kaotamine ei võta kohalikelt omavalitsustelt voli kehtestada piiranguid selle kohta , kus võib alkoholi müüa. Positiivsena võib see vähendada kohalike omavalitsuste töökoormust , kuivõrd jääb ära nn näiliste poodide ga seonduv haldustegevus , kus pood on loodud üksnes seadusest tuleneva nõude täitmiseks ja tegutseb piiratud lahtiolekuajaga. Müügik ellaaegade suhtes kehtestatud piirangud, reklaamikeeld , alaealiste kaitse vanuse kontrolli teel ning alkoholi nähtavuse piirangud jäävad endiselt kehtima. Samuti on tulenevalt alkoholiseaduse AS § 41 lõikest 5 alkohoolse joogi kohaleveoteenuse osutamine endiselt keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni. Punktiga 2 muud etakse AS § 40 lõiget 1 2 . Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning nende väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud müügisaali see ala, kus tehing fikseeritakse ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav. Tegemist on tehnilise muudatusega , millega asendatakse sõna „kassaaparaat“ sõnadega „tehing fikseeritakse“ . Tulenevalt §-s 44 tehtavast muudatusest, millega kaotatakse kasutuselt kassaaparaadi termin , ei ole otstarbekas viidata enam alale, kus asub kassaaparaa t , kuna tehingu fikseerimiseks saab kasutada ka teisi vahendeid . Punktiga 3 täienda takse AS § 41 lõiget 3 kolmanda lausega, mille kohaselt müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toit lustusettevõttes või avalikul üritusel. Alkoholiseaduse § 40 lg 1 p-dest 2 ja 8 tulenevalt võib alkoholi müüa jaemüügi korras toitlustusettevõttes ja avalikul üritusel. Alkoholiseaduse § 41 lõige 3 keelab alkohoolse joogi jaemüügi müügisaalita müügikohas, mis justkui välistab võimaluse toitlustusettevõtetel, millel puudub ehitises olev piiritletud müügisaal, alkoholi müüa. Samuti ei ole väli etendustel, laatadel ja teistel avalikel üritustel alkoholi müüjatel müügisaali, mis justkui muudaks nende tegevuse ebaseaduslikuks olenemata sellest, et alkoholiseadus (§ 40 lg 1 p-d 2 ja 8) seda lubab. See muudatus annab müüjate jaoks kindlust ja tagab õigusselguse järelevalves, et müügisaali puudumine nendel konkreetsetel juhtudel ei muuda tegevust ebaseaduslikuks. Rõhutada tuleb, et alkoholi tarbimine avalikus kohas on üldjuhul keelatud korrakaitseseaduse § 55 lõike 2 kohaselt. Samuti ei ole muudatuse eesmärgiks laiendada alkoholi jaemüügikohti. Oluline on samuti kohalike omavalitsuste roll alkoholimüügi reguleerimisel ning nende jaoks säilib võimalus ja õigus kehtestada oma haldusterritooriumil täiendavaid piiranguid (AS § 42). Punktiga 4 muud etakse AS § 44 pealkirja ja sätte sõnastust selliselt, et alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik alkohoolse joogi jaemüügi tehingud . Seni kehtib kauplustes ja toitlustusettevõtetes kohustus alkohoolse joogi jaemüügi ks omada kassaaparaati ja fikseerida tehinguid sellega . See nõue on eelkõige väikeettevõtjate jaoks ebamõistlik ning säte ei täida oma eesmärki, kuivõrd kassaaparaadile kohaldatavad nõuded puuduvad. Nüüdseks on arenenud erinevad tehnoloogilised lahendused ja ettevõtjatel on võimalik kasutada müügi fikseerimiseks mitmesuguseid elektroonilisi lahendusi, mis ei ole seotud kassaaparaadi olemasoluga. Kassaaparaadi nõude kaotamisega liigutakse ajaga kaasa , muutes regulatsiooni tehnoloogianeutraalseks ja rõhutades , et oluline on tulemus, milleks on konkreetsete andmete fikseerimine , tähtsusta ma ta vahendit, mille abil seda tehakse . Väikeettevõtjal ei ole majanduslikult otstarbekas kassaaparaati soetada ja ülal pidada üksnes seadusest tuleneva kassaaparaadi omamise kohustuse tõttu. Ettevõtja saab valida sobiva müügitulemuse fikseerimise viisi, mis tagab vajaminevate andmete säilitamise. Kehtiv kohustus omada alkohoolse joogi jaemüügi ks kaupluses ja toitlustusettevõttes kassaaparaati asendatakse kohustusega fikseeri da tehingu toimumise kellaaeg kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Alkoholiseadus piirab alkoholi jaemüüki teatud kellaaegadel ning tehingu kellaaja fikseeri mise nõue tagab võimaluse andme id kontrolli da järelevalve korras, lihtsustades järelevalveasutus e jaoks tuvasta mist , kas alkoholi müüdi väljaspool lubatud a ega . K assaaparaadi olemasolu kohustus ei taga, et müügitehingu kellaaeg oleks fikseeritud ning seeläbi järelevalveasutuse jaoks kontrolli t av. Lisaks tehingu kellaaja fikseeri misele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis peab alkohoolse joogi jaemüügi korral kaupluses ja toitlustusettevõttes järgima tarbija õigust saada teavet kauba müümise või teenuse osutamise kohta tulenevalt tarbijakaitseseadusest (TKS § 4 ). Säte ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, kuna tehingu toimumise aeg ei ole seal seotud füüsilise müügihetkega ega alkohoolse joogi üleandmise hetkega, vaid tellimuse vormistamisega, mis võib toimuda väljaspool alkoholi müügiks lubatud kellaaegu. Kuna e-kaubanduses ei toimu alkoholi müüki kaupluses ega toitlustusettevõttes, siis ei ole otstarbekas rakendada samasugust tehingu kellaja fikseerimise nõuet, nagu füüsilises müügikeskkonnas. AS § 41 lõike 5 kohaselt on keelatud alkohoolse joogi tarbijale üleandmine kohaleveoteenuse osutamisel ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni, millest tulenevalt ei ole tarbijal võimalik e-kaubanduses alkohoolset jooki omandada väljaspool selleks ettenähtud kellaaegu. Punktiga 5 muudetakse AS § 47 lõike 3 sõnastust, mille kohaselt enne alkohoolse joogi valduse üleandmist peab senine valdaja tuvastama, et valduse omandaja on täisealine , isikut tõendava dokumendi alusel , mis vastab isikut tõendavate dokumentide seadusele, või e- identimise vahendiga, mis kuulub kõrge usaldusväärsuse tasemega e- identimise süsteemi. Täisea l isust ei pea tuvastama valduse omandaja puhul, kes on ilmselgelt täisealine või kelle täisealisus on senisele valdajale teada. Muudatusega täpsustatakse alkohoolse joogi valduse üleandmise hetkel vanuse tuvastamise viisi, et see vastaks tänapäevastele tehnoloogilistele võimalustele ning tagaks alaealiste kaitse alkoholi eest. Edaspidi peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse kas isikut tõendava dokumendi andmete alusel või kõrge usaldusväärsuse tasemega e- identimise süsteemi vahendi abil, milleks on näiteks Smart -ID või riigi aute ntimis teenuse ( TARA ) kaudu teiste liikmesriikide eID - vahendi d . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e- identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ) art ikli 8 lõike 2 punkt c kohaselt osutab kõrge usaldusväärsuse tase e- identimise süsteemi kuuluvale e- identimise vahendile, mis on isiku väidetav a või tema kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks kõrgema usaldusväärsuse tasemega kui märkimisväärse usaldusväärsuse tasemega e- identimise vahend ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on hoida ära isikuandmete väärkasutamist või muutmist. Vanuse tuvastamine ei ole vajalik juhul, kui isik on ilmselgelt täisealine. Kui vanust ei ole võimalik tuvastada, ei tohi alkohoolse joogi valdust üle anda. Kehtiv regulatsioon näeb ette vanuse tuvastamis t e üksnes isikut tõendava dokumendi alusel, kuid praktikas on võimalik sama eesmärki saavutada erinevate tehnoloogiliste lahenduste abil, mis võimaldavad turvalist ja usaldusväärset autentimist. Kavandatav muudatus annab ettevõtjatele paindlikkuse valida sobivaim tehniline lahendus, säilitades nõutav a turvalisuse tase me . Punktiga 6 muud etakse AS § 62 lõike 1 sõnastust, mille kohaselt alkohoolse joogi jaemüügil tehingu fikseerimata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Tegemist on tehnilise muudatusega , millega kaotatakse väärteokoosseisust sõna „kassaaparaat“ . Tulenevalt §-s 44 tehtavast muudatusest, millega kaotatakse kassaaparaadi kohustus , ei ole otstarbekas viidata enam kassaaparaadile, kuna on lubatud kasutada ka teisi lahendusi tehingu fikseerimiseks. M uudatuse järel rakendub sanktsioon edaspidi olukorras, kus tehing on jäetud fikseerimata lähtuvalt muudetavast §-st 44. Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektroonilise side seadust (ESS ) P unktiga 1 muudetakse ESS § 11 lõiget 3 ja lisatakse viide eelnõuga kavandatavale uuele sagedusloa kehtivusaja erandile, mida hakkab reguleerima ESS § 11 lõige 7 1 . ESS § 11 lõige 3 sät e stab üldreegli sagedusloa kehtivusajale, milleks on üks aasta. Sama sättega viidatakse erandkorras pikema kehtivustähta ja ga sageduslubade liikidele. Ku na k õn esoleva eelnõuga on kava s luua er and raadioteenuse osutamiseks kasutatavate raadiosageduste sageduslubade tähtajale, siis lisatakse ESS § 11 lõikesse 3 täpsustus, et üheaastane kehtivusaeg ei kohaldu kavandatava ESS § 11 lõike 7 1 tegevusloa puhul. P unktiga 2 pikenda takse ESS § 11 lõikes 7 amatöörraadiojaama tööloa maksimaalset kehtivusaega viielt aastalt kümnele. Praktikas ei ole leid u nud põhjendust amatöörraadiojaama tööloa lühem ale kehtivusa jale . Tööloa väljastamise üheks eelduseks on raadioamatööri kvalifikatsioonitunnistuse olemasolu, mis antakse tähtajatult. Raadioamatööride tegevus on reguleeritud ning rikkumisi esineb harva. Kui rikkumisi peaks esinema, on TTJA-l õigus tööluba peatada või kehtetuks tunnistada. Seega on tööloa tähtaja pikendamisega kaasnevat riski võimalik maandada teiste meetmete abil ning sagedane loa uuendamine ei ole põhjendatud. Arvestades, et vastavaid töölubasid on praeguse seisuga ligi 700 ning tööload vajavad pikendamist viie aasta tagant, esitab igal aastal tööloa taotluse ligikaudu 140 isikut. Tööloa kehtivusaja pikendamine viielt aastalt kümnele vähendab oluliselt taotlejate halduskoormust ning TTJA poolt töölubade andmise otsuste arvu poole võrra. P unktiga 3 täiendatakse ESS § 11 lõikega 7 1 , kehtestades erandi sellisele sagedusloa kehtivuse tähtajale, mis on antud raadioteenuse osutamiseks. Uue sätte kohaselt annab TTJA raadioteenuse osutamiseks raadiosageduse kasutajale sagedusloa kehtivusega kuni raadioteenuse osutamise tegevusloa kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem aks kui seitsmeks aastaks. Uue erandi eesmärk on ühtlustada MeeTS-is reguleeritud raadioteenuse tegevusloa (edaspidi ka raadioluba ) ja raadiosagedustel raadioteenuse pakkumiseks vajaliku sagedusloa kehtivusaegu. MeeTS § 35 lg 2 näeb ette, et raadioluba antakse kuni seitsmeks aastaks. Kui hetkel kehtib raadioteenuse osutamise otstarbel kasutatav sagedusluba vaid ühe aasta, siis tähendab see , et raadioteenuse osutaja taotleb raadioloa kehtivuse ajal sagedusloa kehtivuse pikendamist iga l aasta l . Muudatuse eesmärk on vähendada raadioteenuse osutajate halduskoormust. Sagedusloa kehtivuse sidumine raadioloa kehtivusega on loogiline ja vähendab tarbetut bürokraatiat. Seitsmeaastane maksimaalne tähtaeg on kooskõlas MeeTS-is sätestatud raadioteenuse tegevusloa maksimaalse kehtivusajaga. Samas ei anta ESS § 11 lõikega 7 1 raadioteenuse osutajale sagedusluba pikemaks ajaks kui asjaomase raadioloa kehtivuse lõpuni. P unktiga 4 tunnistatakse kehtetuks ESS § 12 lõige 3. Nii sageduslubade kui ka raadioteenuse osutamise tegevuslubade väljaandja on TTJA, mistõttu seab säte ebamõistliku halduskoormuse sagedusloa taotlejale, kohustades teda esitama asutusele dokumente, mille asutus on ise välja andnud. Vabade sageduste efektiivseks kasutamiseks on sellegipoolest vajalik, et raadioteenuse osutamiseks antakse sagedusluba üksnes juhul, kui taotlejal on vastavaks perioodiks kehtiv raadioluba. Seetõttu täiendatakse ESS-is sageduslubade andmisest keeldumise aluseid (vt selgitusi eelnõu § 2 punkti 5 kohta ). S ageduslubade andmisest keeldumise aluse seadmisega jäetakse välja praegu ESS § 12 lõikes 3 olev võimalus anda sagedusluba taotlejale, kellele ei ole väljastatud soovitud sagedusloa kehtivus aja l kehtivat raadioluba, kuid kes taotleb sagedusluba raadioluba omava raadioteenuse osutajaga kokkuleppel tema programmi edastamiseks. Edaspidi antakse raadioteenuse osutamiseks sagedusluba üksnes isikule, kellel on selleks vastav raadioluba. Sagedusloa andmine üksnes raadioloa omanikule ühtlustab praktikat ja lihtsustab kõikide osapoolte jaoks sageduslubade menetlemise ja väljaandmise protsessi. P unktiga 5 täiendatakse ESS § 14 lõiget 1 punktiga 3 1 , mis loob aluse sagedusloa andmisest keeldumiseks juhul, kui sagedusluba taotletakse raadioteenuse osutamiseks, kuid taotlejal puudub soovitud sagedusloa kehtivus aja l kehtiv meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadioteenuse osutamise tegevusluba. Muudatus on seotud eelmises punktis kirjeldatud muudatusega, ku na raadioloa vajalikkus raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamise ks o n praegu reguleeritud ESS § 12 lõikega 3. Kavandatav sagedusloa andmisest keeldumise alus täpsustab praegus es ESS § 12 lõikes 3 sätestatut nõudega , et raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamiseks on vajalik just meediateenuste seaduse alusel väljastatud raadiol uba . Täpsustusega luuakse õigusselgus selles, et sagedusluba ei ole võimalik anda teises riigis väljastatud raadioloa alusel. P unktiga 6 tunnistatakse kehtetuks ESS § 14 lõike 1 punkt 7 ja lõige 4. Muudatus on vajalik õigusselguse loomiseks ning ebavajalike piirangute kaotamiseks. ESS § 14 lõikega 4 on sätestatud volitusnorm vastutavale ministrile TTJA tehnilise järelevalve te ge miseks statsionaarsete seadmete paiknemise piirkondade kehtestamiseks määrusega . Volitusnormi alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud 21. aprilli 2005 . a määrusega nr 46 „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnad “ vastavad piirkonnad . ESS § 14 lõike 1 punktiga 7 ja sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud monitooringujaamade kaitse nõuded ei ole enam vajalikud ega ajakohased. Kõnealuste sätete ja määruse algne mõte ja eesmärk oli see, et TTJA monitooringujaamasid ei segaks muud lähedal olevad FM - ja TV - saatjad oma tugevate signaalidega. Tänapäevane tehnoloogia on oluliselt vastupidavam välistele häiretele ning monitooringujaamade tööd on võimalik tagada ka ilma geograafiliste piiranguteta. ESS § 14 lõike 1 punktis 7 reguleeritud sagedusloa andmisest keeldumise alus ei ole seega enam proportsionaalne ega vajalik. Sätte kehtetuks tunnistamine vähendab piiranguid sageduste kasutamisele ja lihtsustab regulatsiooni. ESS-i volitusnormi ja ESS § 14 lõike 1 punkti 7 kehtetuks tunnistamine tagaks õigusselguse ja kaotaks ebavajalikud piirangud. P unkti de ga 7 ja 8 muudetakse ESS § 16 lõiget 1, täpsustades sageduslubade pikendamisel uue loa kehtivusaega. Kehtiv ESS § 16 sätestab sageduslubade pikendamise üldised alused ja korra, kuid ei täpsusta pikendatud sagedusloa kehtivusaega. Lisatav lause loob õigusselguse, nähes ette, et sagedusluba on võimalik pikendada sama pika tähtaja võrra, kui on vastavale sagedusloa liigile ette nähtud algne maksimaalne kehtivusaeg. Näiteks sagedusluba, mis on antud raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal vastavalt ESS § 11 lõikele 6 kolmeks aastaks , on võimalik pikendada kuni kolme aasta võrra. Pikenda da võib korduvalt. Lisaks jäetakse ESS § 16 lõikes t 1 välja tarbetu tekstiosa „kehtivatel tingimustel“. Ku na säte reguleerib juba olemasoleva sagedusloa tähtaja pikendamist, on enesestmõistetav, et loa muid tingimusi ei muudeta . P unktiga 9 kaotatakse ESS § 17 lõikest 9 tulenev kohustus avaldada TTJA veebilehel ESS § 17 lõike 2 kohase sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise taotluse ja sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse andmise teate vormid. Kõnealuste taotluste ja teadete edastamise kohustus säilib vastavalt ESS § 17 lõigetele 2 ja 5, kuid taotlusteks ja teadeteks ei ole ette nähtud kindlat vormi. Lisaks säilib ESS § 17 lõikest 9 tulenev regulatsioon, et TTJA avalikustab oma veebilehel ESS § 17 lõikes 5 sätestatud raadiosageduste kasutuslepingu alusel kasutamise õiguse andmise teates sisalduva info. Vormide avalikustamis t ei ole vaja reguleeri da . P unktiga 10 tunnistatakse kehtetuks ESS § 17 lõikes 10 sätestatud volitusnorm raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 1. juuli 2011 . a majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 61 „Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord“. Volitusnormi kehtetuks tunnistamine on põhjendatud, kuna sagedusloa üleandmise protsess on piisavalt reguleeritud seaduse tasandil (ESS § 17) ning eraldi määruse kehtestamine ja ajakohastamine ei anna olulist lisaväärtust, kuid tekitab juurde halduskoormust. P unktiga 11 lihtsustatakse kriteeriumi hindamise metoodikat ESS § 90 lõike 1 p-s 2 , kuna selle täpsem reguleerimine ei ole vajalik. Asjaolu, kas vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad kanalid on kaabellevivõrgu piirkonnas antenniga vastu võetavad, on võimalik tuvastada üldlevinud standarditele ja normidele tuginedes ja seda ei ole vaja määrusega eraldi tehniliste tingimustena sätestada . Veelgi enam, sellise i d tehnoloogilis i lahendus i , mis kirjeldavad kanalite seda tüüpi edastust, enam peaaegu kasutusel ei ole. Sellega seoses tuleb kehtetuks tunnistada ka ESS § 90 lõige 5 koos volitusnormi alusel vastu võetud määrusega (vt selgitusi eelnõu § 2 punkti 12 kohta ) . P unktiga 12 tunnistatakse kehtetuks ESS § 90 lõikes 5 sätestatud volitusnorm kaabelleviteenuse osutamisele nõuete kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri poolt. Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnormi alusel 19. oktoobri 2005 . a majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 127 „Nõuded kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele“ (vt selgitusi ka eelnõu § 2 punkti 11 kohta ). Samuti tunnistatakse punktiga 12 kehtetuks ESS § 137 lõige 3. Praegu kehtiva ESS § 137 lõikes 3 sätestatud regulatsiooni kohaselt koostab ja esitab TTJA üks kord kolme kuu jooksul Justiits- ja Digiministeeriumile ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutustest koos sideteenuse turu peamiste näitajate statistiliste andmetega. Aruandluskohustuse täitmiseks esitavad sideturu kohta käivaid andmeid ettevõtjad TTJA- le kuni neli korda aastas. Praktika on näidanud, et sideturul ei toimu niivõrd kiireid muutusi, et nii tihe seire- ja aruandluskohustus oleks põhjendatud, mistõttu tuleks muuta aruandlus aastapõhiseks (ESS § 137 lg 1). M uudatusega vähend atakse ettevõtjatelt andmete kogumist – vähend atakse puudutatud ettevõtjate arvu (44 sideettevõtja asemel 34) ja küsitavat e andme te koosseisu (nt jäetakse välja küsimused transiidiliikluse, mobiilse andmeside kiiruse jaotuse ja välismaa SIM-ide arvu kohta). Ettevõtjatelt saadud andmestikku kasutatakse lisaks andmete edastamise kohustuse täitmiseks Euroopa Komisjoni ning Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ameti ( ingl Body of European Regulators for Electronic Communications ) ja teiste organisatsioonide ees. Eelnõu §-ga 3 muudetakse lõhkematerjaliseadust (LMS ) Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LMS § 37 lõi k e 1 punkt 1 , et kaotada veoloa kohustus lõhkematerjali vedamiseks Eestis. Riigisisese veol oa taotluste menetlemisel kontrollib TTJA loataotluse nõuetelevastavust, taotluses kirjeldatud veotingimuste nõuetelevastavust ning Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti arvamust julgeoleku kõrgendatud ohu esinemise kohta . Muud asjaolud, mida TTJA saab veoloa andmiseks või selle andmisest keeldumiseks hinnata, on asjakohased üksnes piiriüleste vedude puhul. Riigisiseste vedude korral korraldavad lõhkematerjali vedamis t üksnes TTJA antud tegevusl oa ga ettevõt ja d. Seni on v eoload o lnud väljastatud peaaegu kõik kaheks aastaks , aga need ei ole täitnud oma sisulist eesmärki. E ttevõtjal ei ole praktikas võimalik ennustada kõiki kahe aasta jooksul ette tulevaid marsruute . Kui v eos t kontrolli b liikluspatrull , on seni esita tud kaheks aastaks väljastatud veoluba, millelt ei ole konkreetse saadetise kohta võimalik tuvastada , kes, millisel marsruudil ja millist kogust lõhkematerjali veab. E ttevõt ja te töö iseloomu tõttu (kaevandamine, lõhkamistööd, lahingumoona tootmine) ei ole olnud võimalik ega ka majanduslikult otstarbekas taotleda veoluba iga konkreetse saadetise veoks, kuna saadetisi võib ettevõt ja l ühe objekti (näiteks karjääris lõhkamiseks) teenindamiseks olla ühe aasta jooksul sadu. Kogu vajaliku koguse lõhkematerjali korraga objektile viimine ei ole samuti võimalik, kuna karjääride ega ka lõhketöö tegemise kohas (näiteks Rail Baltic u trassi ettevalmistamine) ei ole nõuetele vastavaid tingimusi lõhkematerjali suuremahuliseks ja pikaajaliseks ladustamiseks. Seega on l oataotluses kirjeldatud veotingimuste ning taotluse üldise nõuetelevastavuse kontrolli puhul tegu üksnes formaals usega ning lõhkematerjali riigisisese l vedamisel täidaks eesmärki ka vedudest teatamine , millega seonduvalt on kavandatud eelnõu järgmises punktis seaduse täiendus . Punktiga 2 lisatakse LMS peatükki 5 § 37 1 , mille kohaselt tuleb edaspidi l õhkematerjali vedamiseks Eestis esitada Politsei- ja Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne ve du elektrooniline veoteatis . Veoteatis peab sisaldama andmeid vedaja, saadetise saaja ja lõhkematerjali kohta ning veoviisi, - marsruu t i ja -aega . Veoloa asendamine teatamiskohustusega tähendab väiksemat halduskoormust nii ettevõtjale kui ka riigile . L oakohustuse teatamiskohustusega asendamise korral kaob ettevõt ja l ka riigilõivu tasumise kohustus. Kavandatud LMS § 37 1 lõike 2 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule nõuda marsruudi muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks. Kuigi kehtiva regulatsiooni kohaselt (LMS § 37 l õi g e 9) kohaselt võib TTJA teha seda sama, on oluline juhtida tähelepanu, et kui kehtiva õiguse kohaselt teeb TTJA seda loamenetluses, siis kavandat ava regulatsiooni kohaselt saaks PPA samasisulist õigust rakendada üksnes riikliku järelevalve menetluses eesmärgiga ohtu ennetada või tõrjuda. Kavandat ava LMS § 37 1 lõike 2 näol on seega tegemist erisättega korrakaitseseaduse § 28 lõike st 1. Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigilõivuseadust (RLS ) P unktiga 1 suurendatakse RLS § 206 lõikes 1 kehtestatud riigilõiv 10 eurolt 20 eurole. Muudatus on otseselt seotud ESS § 11 lõike 7 kavandatava muudatusega, millega pikendatakse amatöörraadiojaama tööloa kehtivusaega viielt aastalt kümnele aastale. Kuna loa kehtivusaeg kahekordistub, võimaldatakse amatöörraadiojaama tööloa omanikule ka riigi piiratud ressursiga sagedusala kasutamist viie aasta asemel kümme aastat. Tasumisele kuuluva r iigilõivu määra tõstmine 20 eurole on proportsionaalne saadava hüve suurenemisega . K ümneaastase kehtivusaja kohta jääb l õiv tööloa taotleja jaoks samaks ning mõistlikuks. P unktiga 2 lisatakse RLS § -i 206 lõige 6 1 , millega reguleeritakse raadioteenuse osutamiseks sagedusloa väljastamise või sagedusloa pikendamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu määramise alus t . Muudatused on vajalikud, et rakendada eelnõus kavandatavat ESS § 11 muudatust, millega lisatakse lõige 7 1 ning kehtestatakse raadioteenuse sagedusloa pikem, kuni seitsmeaastane kehtivusaeg. Kuna sagedusluba antakse edaspidi pikemaks ajaks, tuleb luua proportsionaalne ja õiglane riigilõivu määramise süsteem, mis võimaldab lõivu määrata kuni seitsme aasta kohta , tasudes vastavalt sagedusloa kehtivusajale riigilõivu 1/7 osa RLS lisas 3 sätestatud määrast iga taotletava sagedusloa kehtivusaasta kohta. P unktiga 3 lisatakse RLS § 206 lõike 7 1 lõppu täpsustus, et sättes ette nähtud riigilõiv rakendub iga sagedusloale kantud sageduskanali või sagedusvahemiku kohta. Muudatus on vajalik, kuna kehtiv sõnastus ei täpsusta, kas lühiajalise sagedusloa riigilõiv on taotluspõhine või sageduspõhine. Kavandatava muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida väärtõlgendusi. Täpsustus ega sätesta takse üheselt, et riigilõivu tuleb tasuda iga eraldatava sageduskanali ja -vahemiku kohta. Sõnastuse täpsustamine tagab, et riigilõivu suurus vastab tegelikule haldus koormusele ja loa andmisega eraldatud ressursile. P unktiga 4 täiendatakse RLS § 206 lõi k e id 8 ja 10 , lisades sätestatud regulatsioonile välistuse raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusloa puhul. Muudatus välistab raadioteenuse sageduslubade puhul seni kehtinud lühiajaliste lubade riigilõivumäärade kohaldamise, kuna eelnõuga planeeritakse ESS-is kavandatavate muudatustega arvestades kehtestada raadioteenuste sageduslubadele uued täpsustatud riigilõivumäärad. P unktiga 5 lisatakse RLS § -i 206 lõige 8 1 , mi llega kehtesta takse lühiajalise , 8–31 kalendripäeva kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/42 osa RLS lisas 3 märgit ud riigilõivu määrast. Muudatus on vajalik selleks, et luua proportsionaalne riigilõivumäär ajutiste raadiolubadega seotud sageduslubade andmiseks. P unktiga 6 lisatakse RLS § -i 206 lõige 10 1 , mi llega kehtesta takse 32 päevast kuni 11 kuuni kehtiva raadioteenuse sagedusloa riigilõivuks 1/84 osa RLS lisas 3 märgit ud määrast iga kuu kohta. Selli n e määr tuleneb loogikast, et aasta kohta rakendatav 1/7 osa määrast on jagatud 12-ga ning seega saadud kuude arvu ga arvestav sagedusloa riigilõivumäär, mis tagab sagedusloa kehtivusega proportsionaalse lõivu. P unktiga 7 täiendatakse RLS § 206 lõiget 13 ja välista takse kavandatava regulatsiooni alt raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja sagedusl ub a. Muudatus on seotud eelnõu § 4 punktiga 8 , millega lisatakse raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja le antud sagedusloa riigilõivu kohta uus regulatsioon RLS § 206 lõike 13 1 näol. P unktiga 8 lisatakse RLS § -i 206 lõige 13 1 , mis sä testab , et raadioteenuse osutamiseks ringhäälinguvõrgu raadiosaatja le antud sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise eest tasutakse riigilõivu lisaks RLS § 206 lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale 1/84 osa RLS lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja lõppemiseni. Selle muudatusega kehtestatakse eelnevaga analoogne proportsionaalse lõivu arvestuse kord ka juhuks, kui raadioteenuse sagedusloa tingimusi muudetakse loa kehtivusaja jooksul. See tagab, et riigilõivu tasutakse ainult sagedusloa tegeliku kehtivusaja eest. P unktiga 9 kehtestatakse RLS lisa 3 uues sõnastuses. Lisa 3 uuendamine on vajalik, et viia riigilõivumäärad vastavusse k õn esoleva eelnõuga kavandatavate muudatustega sageduslubade kehtivusaegades ja arvestuspõhimõtetes. Samuti on uues redaktsioonis ühtlustatud digi - TV ja digiraadio lõivumäärasid, kuivõrd nende erinev lõivumäär ei ole põhjendatud. Selle t ulemusena lähevad digiraadio load vähesel määral taotlejale soodsamaks ning lõivumäärad on loogilises seoses lubade kehtivusaja ja eraldatava ressursiga. Lisaks kaotatakse lisas 3 ette nähtud eraldi riigilõivumäärad väga suure võimsusega saatjate jaoks, ku na tehnoloogia arengu tõttu ei ole nii suure võimsusega saatjaid enam kasutusel. RLS lisas 3 muudetakse ka satelliitside maajaama riigilõivude määra. Arvestades ressurs s i ja satelliidisageduste planeerimise keerukust sõltumata sagedusalast ei ole põhjendatud praeguse regulatsiooni kohane lõivu vähenemine kõrgematel sagedustel. Kõnealust lõivu tasuvad globaalsed satelliitsideteenuse pakkujad konkureerivad Eesti ettevõt ja tega samal turul, kuid satelliitsageduste eest küsitav väike lõiv jätaks Eesti ettevõt ja d, kes tasuvad sama teenuse osutamise jaoks vajalike sageduste eest palju rohkem, ebavõrdsesse seisu. Eelnõu §-ga 5 muudetakse tarbijakaitseseadust ( TKS ) Punktiga 1 täiendatakse TKS § 41 lõiget 1 pärast sõnu „esimees ja“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 11 2 nimetatud juhul“ . Muudatuse tegemine on vajalik tulenevalt komisjoni koosseisu üldreegli muutmises t , mille kohaselt vaadatakse vaidlus üldjuhul läbi üheliikmelises koosseisus ( komisjoni esimees ainuisikuliselt). Punktiga 2 muudetakse TKS § 41 lõikeid 11 1 ja 11 2 ning nähakse ette, et enamasti vaatab komisjoni esimees tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt (üheliikmeline komisjon) . See võimaldab kiiremat ja efektiivsemat menetlus t. Kui vaidluse läbivaatamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud ebaselged või keeru kad , võib komisjoni koosseisu kinn i tada ka kolmeliikmeli na . Kolmeliikmeline komisjon koosneb komisjoni esimehest, ettevõtlus- või kutseliidu esindajast ja tarbijate huve esindava organisatsiooni või asutuse esindajast. Ettevõtlus- või kutseliidu esindaja kinnitatakse komisjoni koosseisu , lähtudes vaidlusega seotud kaupleja tegevusvaldkonnast. Tarbijate huvide esindajana ei kinnitata komisjoni koosseisu vaidluse läbivaatamist ettevalmistanud ametnikku (lõige 11 2 ). Kehtiva seaduse kohaselt lahendab komisjon vaidlusi reeglina kolmeliikmelises koosseisus ning kui asjaolud on selged, lahendab komisjoni esimees vaidluse ainuisikuliselt. Juba praegu lahendab komisjoni esimees suurema osa vaidlusi ainuisikuliselt ning seetõttu tehakse seaduse s muudatus, mille kohaselt lahenda b vaidlus e enamasti üksnes komisjoni esimee s , v.a kui vaidluse asjaolud ei ole selged. Kui vaidlust vaatab läbi komisjoni esimees ainuisikuliselt, ta g ab see kiirema lahendi nii tarbijale kui ka kauplejale, ku na puudub vajadus kaasata tarbijate ja kauplejate esindaja t , kellega tule ks eraldi kokku leppida sobi v aeg kaasuse aruteluks. Kehtiva TKS § 41 lõigetes 11 1 ja 11 2 on juba sätestatud põhimõtted , kuidas komisjoni koosseis kujuneb, kuid kuna eelnõuga tehakse muudatused komisjoni koosseisu üldreeglis , tuleb sätete 11 1 ja 11 2 asukohad vahetada. Kuigi hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 37 sätestab , et kehtiva seaduse struktuuriosade numeratsiooni ei muudeta, tuleb seda antud juhul siiski teha, sest komisjoni koosseisu üldreegli muudatus e tõttu ei ole sätete loogilist järjestust muul viisil võimalik tagada kui sätete asukohti omavahel vahetades . Punktiga 3 sätestatakse TKS § 44 lõikes 2 komisjoni sekretariaadi kohustus istungeid helisalvestada, mitte enam protokollida , nagu seda näeb ette kehtiv regulatsioon. Istungite protokollimiseks puudub praktiline vajadus, sest uued tehnilised lahendused võimaldavad istungeid kiirelt ja lihtsalt helisalvestada . Seega puudub vajadus koostada mahuka id ja aeganõudva id protokoll e . Punktiga 4 5 tehakse muudatus TKS § 47 l õike 3 punktis 4 ning nähakse ette, et avaldust ei pea võtma menetlusse siis, kui vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot ja see on kehtinud juba üle kaheksa aasta. Arvestades inflatsiooni, on nõude esitamise alampiiri tõstmine asjakohane ja vajalik. Komisjonile jääb endiselt kaalutlusõigus ka alla 50 euro suuruste nõuete menetlemiseks, seda näiteks juhul, kui vaidluse lahendamine on oluline praktika kujundamise seisukohast. Seega on komisjon pädev lahendama ka väik sema summa (alla 50 euro) üle peetavat vaidlust, juhul kui see on oluline paljude tarbijate õiguste seisukohast. Näiteks võib olla oluline lahendada vaidlus, mis puudutab sideettevõt ja te poolt tuhandetele tarbijatele saadetud arveid , ning kujundada selle s küsimuses tarbijaõiguslik praktika, vaatamata sellele, et konkreetsele tarbijale esitatud arve võib olla väike. Komisjonis menetlemisele kuuluva nõude suurendamisel 30-lt eurolt 50-le eurole väheneks menetluste arv (maksimaalselt 14%) ning seejuures ka ressurss ja koormus nii ettevõt ja tel, kes menetluses osalema peavad, kui ka sekretariaadil ja komisjoni esimehel, kes kaebusi lahendavad ja menetlusi läbi viivad. Kehtivas korras on alampiiriks 30 eurot ja see on kehtinud juba üle kaheksa aasta. Punktiga 5 4 tehakse muudatus TKS § 47 lõikes 3, millega antakse komisjoni sekretariaadile lisa pädevus otsustada, millal jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada. Muudatustega antakse sekretariaadile õigus jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada, kui: 1) avaldus ei ole esitatud tarbija seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks; 2) tarbija taotletava eesmärgi saavutamine kohtuvälises menetluses on perspektiivitu; 3) vaidluse lahendamine ei ole võimalik põhjaliku uurimise ja tunnistajate ärakuulamiseta ning seda oleks otstarbekam lahendada maakohtus; 4) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 50 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise või senise praktika olulise muutmise vajaduse seisukohast, vaidlusel ei ole tähendust võimalike teiste tarbijate jaoks või tegemist ei ole lepingu täitmise või lepingu tühisuse tuvastamise nõudega. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on selline pädevus komisjoni esimehel, kes teeb otsuse vastavalt sekretariaadi ettevalmistatud ettepanekule. Seega on juba praegu komisjoni sekretariaadil pädevus ja kogemus selliste otsuste tegemiseks, kuid need vormistab esimees. See on lisakulu riigile, sest komisjoni esimehi tasustatakse tunnipõhiselt. Sellise pädevuse andmisega sekretariaadile vähendatakse esimeeste koormust ning ku na juba praegu vormistavad esimehed sellised otsused sekretariaadi ettepanekul, puudub alus kahelda sekretariaadi pädevuses selliseid otsuseid teha. K omisjoni sekretariaat koosneb õigusharidusega juristidest, kes teevad juba praegu suure osa ettevalmistavat tööd ära. Sisulise otsuse tegemise pädevus jääb jätkuvalt komisjoni esimehele (TKS § 57). Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TKS § 47 lõike 4 esimene lause, mille kohaselt tarbija avalduse menetlusse võtmata jätmise otsustab komisjoni esimees sekretariaadi ettepanekul. L ause tunnistatakse kehtetuks , kuna komisjoni sekretariaadile antakse juurde pädevus jätta tarbija avaldus menetlusse võtmata või menetlus lõpetada sama paragrahvi lõike 3 punktide 1 – 4 alusel. Kehtiva regulatsiooni alusel otsusta b seda komisjoni esimees sekretariaadi ettepanekul. Punktiga 7 muudetakse TKS § 51 lõiget 2 ja n ähakse ette, et vaidlus vaadatakse läbi ja lahendatakse kirjalikus menetluses ning et tarbija võib taotleda asja arutamist suulisel istungil. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib tarbija taotleda asja arutamist suulisel istungil ning komisjonil puudub alus sellest keeldumiseks, kuigi menetluse käigus võib saada komisjonile selge ks , et suuliseks istungiks vajadus puudub. Komisjoni esimees võib jätta tarbija taotluse rahuldamata, kui vaidluse lahendamise ettevalmistamise käigus kogutud teabe ja tõendite alusel on vaidluse asjaolud selged ja otsuse tegemine asjas on võimalik ilma suulise arutamiseta. Sealjuures näitab komisjoni praktika, et ligi 60% tarbijavaidlusasju lahendatakse kirjalikus menetluses ja kui tarbija ongi taotlenud asja suulist arutamist, siis sageli ei ilmu kaupleja istungile. Seetõttu võib eeldada, et kavandatav muudatus ei mõjuta oluliselt komisjoni väljakujunenud praktikat. Punktiga 8 jäetakse TKS § 51 lõikest 3 välja sõnad „kui tarbija on selleks soovi avaldanud või“. Komisjoni esimehele jääb kaalutlusõigus korr aldada istung, kui ta peab seda vajalikuks. Punktiga 9 muudetakse TKS § 54 pealkirja ja jäetakse välja nõue tarbijavaidluste komisjoni suulisi istungeid protokollida, ku na tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad komisjoni istungite arutelu helisalvestada, mistõttu puudub komisjoni sekretariaadi l vajadus koostada mahuka id protokolle. Punktiga 10 tehakse muudatus TKS § 54 lõikes 1 – kaotatakse ära komisjoni sekretariaadi kohustus istungeid protokollid a ja see asendatakse helisalvestamise kohustusega. Võrreldes kehtiva seadusega jääb samaks see, et komisjoni esimees otsustab istungi helisalvestamise (kehtivas seaduses protokollimise) vajaduse üle olukorras, kus vaidlevad pooled istungil ei osale. Punktiga 1 1 tunnistatakse kehtetuks TKS § 54 lõiked 1 1 (kohustuslikud andmed protokollis) ja 2 (protokolli allkirjastamise kohustus) , kuna eelnõuga kaotatakse ära tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi kohustus protokolle koostada ning protokollide koostamine asendatakse istungi helisalvestamisega. Ku na edaspidi komisjoni istungeid ei protokollita, vaid need helisalvestatakse, siis kaob vajadus protokolle allkirjastada. Punktiga 1 2 asendatakse TKS § 54 lõikes 3 sõna „protokolle“ sõnaga „helisalvestisi“. Muudatuse tingib asjaolu, et uue regulatsiooni kohaselt komisjoni istungeid ei protokollita, vaid need helisalvestatakse. Eelnõu §-ga 6 muudetakse tubakaseadust ( TubS ) Muudatusega täienda takse TubS § 22 lõikega 2 1 , mille kohaselt t ubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses olev selgelt eristatav ja piiritletud ala, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks . Tubakaseaduse muudatustega l uuakse õigusselgust müügisaali g a müügikoha termini defineerimise teel . Tubakaseadus keelab üldjuhul tubakatoodete müügi müügisaalita müügikohas. Tegemist on tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete jaemüügikohale kehtiva esemelise majandustegevuse nõudega, mida ei kohaldata vaid müügikohtadest moodustuval marsruudil liikuva le, kauba jaemüügiks kohandatud sõidukile ja kioskile. Müügisaali g a müügikoht on seaduses aga defineerimata. Seetõttu on erinevate müügikohtade seadusele vastavuse hindamine olnud ettevõtjate jaoks praktikas keerukas, eriti just avalik k e üritus i arvestades . Õigusselguse põhimõtte kohaselt peavad õigusaktid olema piisavalt selged ja arusaadavad, et isikutel oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt. Seetõttu on vaja müügisaaliga müügikoh a termin defineerida seaduse tasandil. Legaaldefinitsiooni s on oluline esile tuua, et tegemist ei pea olema siseruumiga, vaid tegemist võib olla ka alaga või piirkonnaga, mis aga peab olema ülejäänud ala või ruumi ga võrreldes selgelt piiritletud ja seega eristatav. Sealjuures on oluline, et tooted ega kaubamärgid ei oleks nähtavad väljastpoolt seda ala ( TubS § 22 lg 3 1 p 1). Ala na võib sealjuures käsitleda ka telki või muud ajutist lahendust, kui see täidab eel nimetat ud tingimused. Ku na definitsiooni kohaselt peab tarbijal olema võimalik siseneda selgelt eristatava l e a la l e , ei ole võimalik kasutada tubakatoodete müügiks põrandale asetatud riiulit või ratastega käru. Õigusnormide selgus ja ühesemalt mõistetavus võimaldavad ettevõtjatel edaspidi paremini aru saada müügisaaliga müügikoha nõude sisust. Defineerimine loob ettevõtjatele õiguskindlust. Kuna müügisaaliga müügikoha nõue kehtib , ei kaasne muudatusega uusi kohustusi. Eelnõu §-ga 7 muudetakse turismiseadust ( TurS ) Eelnõuga täiendatakse TurS § 15 1 lõiget 10 pärast sõna „väljastamist“ sõnadega „käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud viisil” . Turismiseaduse § 15 1 l õi g e 10 kohustab reisiettevõtjat e das tama TTJA - le tagatise olemasolu tõendava dokumendi (allkirjastatud kindlustuspoliis, pangagarantii) viivitamat a pärast tagatise väljastamist. Tagatise dokumendi enese esitamise viisi ei ole seni TurS - is reguleeritud. Muudatuse kohaselt saab tagatise dokumenti esitada edaspidi üksnes majandustegevusregistri kaudu (Eesti teabevärava või notari kaudu), nagu esitatakse majandustegevustea de . Kehtiv ad M S ÜS ja TurS näevad ette, et reisiettevõtja esitab majandustegevusteates andmed tagatise suuruse, kehtivuse alguskuupäeva ja lõpukuupäeva ning tagatise väljastanud ettevõtja kohta. Kuna enamik tagatisi väljastatakse üheks aastaks, siis peab reisiettevõtja tagatise andmeid registris uuendama pea iga aasta, tagamaks registriandmete õigsus e . Tagatise dokumendi hõlpsaks esitamiseks on majandustegevusteates loodud võimalus lisada see failina tagatise andmete juurde, kuid jätkuvalt kasutatakse ka võimalust esitada tagatise dokument e-posti teel. Lihtsustamise ja menetluste kiirendamise eesmärgil nähakse edaspidi ette, et ettevõtja esitab ka tagatise dokumendi(d) sama ühtse kanali kaudu. M uudatus aitab tagada TTJA-s avalike ressursside tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades koormust , mis kaasneb tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisidel vastuvõtmise, registreerimise ja nende vastavuse kontrollimise ga . Eelnõu §-ga 8 muudetakse väärismetalltoodete seadust ( VMTS ) Punktiga 1 muudetakse VMTS § 20 1 lõi keid 1 – 4. Paragrahvi 20 1 lõikes 1 tehakse muudatus, mille järg i on nimemärgise registreering edaspidi tähtajatu ehk nimemärgis tuleb registreerida üks kord . Kehtiva korra järgi o n registreering tähtajaline ja vaja b iga kümne aasta tagant uuendamist, mis tekita b nii ettevõtjatele kui ka TTJA- le juurde halduskoormust . VMTS § 20 1 lõi get 2 muudetakse ja see sõnastatakse ümber nii, et edaspidi tuleb nimemärgise registreeringule tähtaeg määrata ainult juhul , kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline. Sellisel juhul tuleb lähtuda sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõt ja kirjalikku nõusolekusse märgitud tähtajast. Tegemist on kehtiv a nõudega, mis VMTS- is säilitatakse . VMTS § 20 1 lõi kes 3 sätestatakse tingimused, mille täitmise korra l tule b tähtajalist nimemärgise registreeringut pikendada. Pikendamine on võimalik juhul, kui: sissevedaja on tasunud vastava riigilõivu ning esitanud uue kirjaliku nõusoleku sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtjalt . Kirjeldatud tingimuste sätestamine tagab selguse ja läbipaistvuse sama paragrahvi lõikes 2 kirjeldatud tähtajalise registreeringu pikendamise protsessis ning välistab tõlgendamisruumi. Var em kehtisid samad tingimused kõigi nimemärgiste pikendamisele , kuid kuna eelnõuga muudetakse ilma kirjaliku nõusoleku kohustuseta nimemärgised tähtajatuks, siis kitsendatakse tingimusi ainult eelnõu kohase s § 20 1 lõi kes 2 kirjeldatud nimemärgistele. VMTS § 20 1 lõ ikega 4 kitsendatakse T TJA- le nimemärgise registreeringu lõppemisest teatamise kohustust ainult juhtudele, kui lõpeb kavandatud VMTS § 20 1 lõikes 2 kirjeldatud kirjaliku nõusoleku kehtivusa eg . Muudatusega säilitatakse etteteatamise tähtaeg, milleks oli vähemalt kaks kuud. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks VMTS § 20 1 lõige 5, mis on tehniline muudatus ilma sisulis e muutus eta . Se da , kas registreeringu kehtivusa ega pikenda takse kande tegemisega või muul viisil, ei ole vaja seaduse tasandil reguleeri da . Punktiga 3 täiendatakse § 55 lõikega 7, mille kohaselt loetakse enne muudatuse jõustumist registreeritud nimemärgised kehtivaks tähtajatult, välja arvatud juhul, kui registreering põhines tähtajalisel kirjalikul nõusolekul. Lisatava sättega välditakse, et juba tähtajaliselt registreeritud nimemärgised kaotaksid kehtivuse kehtivustähtaega lõpetava päeva saabumisega. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega . ESS-i ja RLS-iga tehtavad muudatused on peamiselt riigisisese haldusmenetluse ja riigilõivude korra täpsustused, mis ei ole vastuolus Euroopa elektroonilise side seadustiku (direktiiv (EL) 2018/1972) põhimõtetega. Halduskoormuse vähendamine on kooskõlas Euroopa Liidu parema õigusloome põhimõtetega. Seaduse mõju d Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju, mõju regionaalarengule ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele . Muid valdkondi eelnõu ga kavandatavad muudatused ei mõjuta . A lkoholiseadus Kavandatav muudatus: lisatakse täpsustus, et müügisaali nõue ei kohaldu alkohoolse joogi jaemüügile e-kaubanduses, toitlustuses ega avalikul üritusel. Mõju valdkond: majanduslik mõju Sihtrühm: väikeettevõtjad, e-kaubanduse platvormid, toitlustusasutused, avalike ürituste korraldajad Mõju võib pidada väheoluliseks. Muudatus loob õigusselguse, et alkohoolse joogi jaemüüjal on võimalik e-kaubanduses, toitlustuse ttevõttes ja avalikel üritustel müüa alkoholi ilma müügisaali olemasoluta. See toetab regionaalset ettevõtlust. Praegu seaduses olev teatav vasturääkivus võis tekitada ettevõtjates segadust, kas toitlustus ettevõttes ja avalikul üritusel on lubatud alkoholi jaemüük ilma füüsilise müügisaali olemasoluta. Muudatus ega kaob see vasturääkivus ning toeta takse ka järelevalvet . Mõju valdkond: mõju regionaalarengule Sihtrühm: maapiirkondade ettevõtjad , kohalike ürituste , laatade ja festivalide korraldajad Muudatuse mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. See loob õigusselguse, et alkohoolse joogi jaemüük on avalikel üritustel, sealhulgas laatadel ja festivalidel, lubatud ka ilma püsiva müügisaali olemasoluta. Muudatus toetab regionaalset ettevõtlust ning kaudselt ka turismi. Kavandatav muudatus: muudetakse alkohoolsete jookide jaemüügi regulatsiooni selliselt, et jaemüük on lubatud e-kaubanduses ilma kauplust või toitlustusettevõtet omamata. Mõju valdkond: majandus Sihtrühm: väikeettevõtjad, e-kaubanduse platvormid, tootjad Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Muudatus vähendab ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, kuna kaob kohustus pida da füüsilist müügisaali. E-kaubanduse kaudu müük muutub paindlikumaks, mis soodustab väikeettevõtlust ja kohalike väiketootjate turulepääsu . Füüsilise müügisaali nõue, mis on osutunud ebaefektiivseks ja konkurentsi moonutavaks, kaob ära. Ettevõtjad ei ole kohustatud oma senises tegevuses muudatusi tegema, kuid neil avaneb võimalus teha majandustegevust väiksemate kuludega, kui nad ei soovi pidada eraldi füüsilist müügisaali. Muudatus mõjutab positiivselt kõiki ettevõtjaid, sealhulgas ekspordiga tegelevaid äriühinguid ja e-residentide asutatud Eestis registreeritud ettevõt ja id, kes on tundnud huvi just veebimüügi vastu. See laiendab ettevõtjate võimalusi müüa tooteid otse kliendile. Suureneb ettevõtja iseseisvus oma majandustegevuse korraldamisel ja planeerimisel. Positiivse mõjuna võib esile tõsta ka suuremat mõju väike - ja kohalikele ettevõtjatele, kellel on nüüd lihtsam oma tooteid otse tarbijatele turustada. Seeläbi lüheneb tehinguahel võrreldes edasimüügiga kauplustele ning ahela lühenemine võib tähendada tarbijale odavamat toote hinda ja tulu liikumist otse tootjale. Mõju valdkond: halduskorraldus Sihtrühm: kohalikud omavalitsused , järelevalveasutused (TTJA, PPA , MTA , PTA ) Muudatuse mõju TTJA- le on oluline. See vähendab halduskoormust , kuna kaob vajadus menetleda näilisi poode (nt laoruumides või olematu lahtiolekuajaga), mis on loodud üksnes kehtiva seaduse nõude täitmiseks. Füüsilise müügisaali olemasolu ei ole hõlbusta nud e-kaubanduse müügitehingute kontrollimist, kuna veebimüügi üle on tulnud te h a eraldi järelevalvet. Kuna ettevõtjatel kaob vajadus pidada fiktiivseid poode alkoholi jaemüügiks e-kaubanduse kaudu, võib eeldada, et paljud sellised müügikohad suletakse, kuna nende pidamine on olnud lisa kulu. Selle tule musel väheneb TTJA ja PPA kontrollitavate müügikohtade arv. Tõenäoliselt on mõju PPA-le (vanusekontroll) siiski minimaalne, kuna paljudes fiktiivsetes poodides müüki tegelik ult ei toimu. Samas on oodata mõningast majandustegevuse registri ja PTA teavituste arvu kasvu, kuna kõik e-poodi pidavad ettevõtjad, kellel füüsiline müügikoht puudub , ei ole siiani teinud nõutavaid teavitusi. Selliste teavituste arvu kasv on aga eelduslikult ühekordne, kuna muudatuse jõustumise jär el võib oodata, et need, kellel on teavitused tegemata, teevad need ära. Samas võib alkohoolse joogi iseseivalt e-kaubanduses müümise lubamise järe l eeldada selle tegevusvormi mõningast kasvu. Edaspidi võib piirangu kadumise tõttu eeldada toodete mõningast suuremat müüki e-kaubanduse kaudu , mis järelevalveasutustele tähendab laiemat kontrollitavate ringi. Kuna e-kaubanduses müümine on ka praegu lubatud, ei ole siiski alust prognoosida koormuse märgatavat kasvu. E rinevalt kauplusest või toitlustusettevõttest saab e-kaubanduse puhul paljude nõuete täitmist kontrolli da ka toiminguid kohapeal tegemata, mistõttu on järelevalvetoimingute tegemine lihtsam, kiirem ja ajaliselt paindlikum nii korrakaitseorganile kui ka ettevõtjale. Kogumis võib järelevalvatavate e-kaubanduse müügikohtade arvu suurenemist tasakaalustada mõnegi füüsilise müügikoha kadumine. Seetõttu võib eeldada, et järelevalveasutused ei vaja muudatuse tõttu lisaressurss i , vaid eelkõige võib muudatus mõjutada mõningal määral juba tehtavate toimingute iseloomu ja ressurss minna ühelt toimingult teisele. Kavandatav muudatus: kaota takse kassaaparaadi nõue ning sätestatakse, et alkohoolse joogi jaemüük kaupluses ja toitlustusettevõttes on lubatud, kui kellaaja täpsusega fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõik alkohoolse joogi jaemüügi tehingud . Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm: väikeettevõtjad, kauplused ja toitlustusasutused Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Kassaaparaadi nõude kaotamine vähendab ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, eriti väiksemate müügikohtade puhul, kus kassaaparaadi soetamine ja ülalpidamine on olnud ebamõistlikult koormav. Oluline on, et puuduvad konkreetsed nõuded kassaaparaadile ning sõnasõnalise tõlgenduse kohaselt on kassaaparaat spetsiaalne seade rahaliste arvelduste tegemiseks kassas. Sellisest tõlgendusest lähtuvalt ei sobiks kassaapara adiks nt tahvelarvuti, mis võib sobiva tarkvaralise lahenduse puhul olla piisav nõuete täitmiseks. Muudatusega jääb ettevõtjale vabadus valida sobiv tehniline lahendus müügitehingute salvestamiseks, mis toetab ka innovatsiooni . Regulatsioon muutub tehnoloogianeutraalseks, rõhutades tulemuse olulisust – tehingu andmete fikseerimist , mitte konkreetse seadme kasutamist. Ettevõtjatele ei kaasne kohustust kassaaparaadist vabaneda ja ettevõtjad võivad jätkata olemasoleva kassaaparaadi kasutamist, eeldusel, et sellega on võimalik fikseerida vajaminevad andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: TTJA , kohalikud omavalitsused Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Seni kehti va seaduse kohaselt on ettevõt ja l kohustus omada kassaaparaati. Samas on järelevalve seisukohalt eelkõige tähtis tehingu aja fikseerimine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Edaspidi ei pea järelevalve korras eraldi tuvastama, kas ettevõtja kasutatav süsteem on käsit a tav kassaaparaadina või muu süsteemi kasutamine kassaaparaadi nõude täitmata jätmise tõttu korrarikkumine. Seega saab muudatuse järel keskenduda üksnes sellele, et tehingu kellaaeg oleks säilitatud. Kavandatav muudatus: sätestatakse, et alkohoolse joogi valduse üleandmisel peab senine valdaja tuvastama valduse omandaja vanuse kas isikut tõendava dokumendi alusel või kõrge usaldusväärsuse tasemega e- identimise süsteemi vahendiga, välja arvatud juhul, kui isik on ilmselgelt täisealine või tema isik on senisele valdajale teada. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: tarbijad, müüjad , üldsus Mõju võib pidada väheoluliseks , kuid positiivseks. E- identimise võimaldamine loob täiendava turvalise kanali vanuse kontrolliks, mis on eriti oluline e-kaubanduses ja kontaktivabas müügis. S ee s uurendab innovatsiooni ning tarbija jaoks kiirust ja mugavust , eesmärgiga tagada kontroll, et alaealisele ei müüdaks alkoholi. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: alkoholi müüjad, e-kaubanduse platvormid Mõju võib pidada väheoluliseks, kuid positiivseks. Muudatus võimaldab müüjatel valida vanuse tuvastamiseks sobiv tehnili n e lahendus , sealhulgas Smart -ID ja Mobiil-ID, mis vähendab vajadust kontrollida füüsilis t dokumen ti . Samas võib see tähendada vajadust investeerida uutesse süsteemidesse, mis võib olla koormav väiksematele ettevõtjatele. Kuna uute süsteemide loomise kohustus t ei ole ja see on ettevõtja vaba valik , kas võtta uusi süsteeme kasutusele, siis majanduslikult kahjulik mõju ettevõtja jaoks puudub . Ettevõt ja võib ka edaspidi tuvastada isiku vanuse , paludes ostjal esitada isikut tõendav dokument. See, kas ja milliseid muid tehnilisi lahendusi ettevõtja tarbijale vanuse tuvastamiseks pakub, on ettevõtja valida, v . a e-kaubanduse puhul, kus alkohoolse joogi ostja vanus t saabki enne tehingu tegemist või kauba tarbijale üleandmist (nt väljastades pakiautomaadi kaudu) kontrollida vaid tehnilise lahenduse abil. Elektroonilise side seadus Kavandatav muudatus: tarbetu aruandluse vähendamine. Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : sideturul tegutsevad ettevõtjad Tarbetu aruandluse vähendamine toob kaasa positiivse mõju sideteenuse osutajatele. Praegu küsib TTJA aruandluseks ettevõtjatelt pidevalt andmeid nende tegevuse kohta. See kohustus tekitab ettevõt ja te le nii otses eid kui ka kaudse id kulu sid , k una nõuab tööaega andmete kogumiseks, töötlemiseks, kontrollimiseks ja edastamiseks. Aruandluskohustuse muutmine aastapõhiseks vähendab oluliselt ettevõtjate halduskoormust. Andmete kogumise ja esitamise sageduse vähenemine vabastab ettevõtjate ressursse, mida saab suunata põhitegevuse arendamisse, näiteks teenuste kvaliteedi parandamisse, innovatsiooni või klienditeenindusse. Mõju valdkond : mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm : TTJA, Justiits- ja Digiministeerium TTJA jaoks väheneb andmete kogumise, süstematiseerimise, analüüsimise ja säilitamisega seotud töömaht. Kvarta li aruannete koostamise ja esitamise kohustuse kaotamine ettevõtjatel võimaldab TTJA-l oma ressurss i tõhusamalt kasutada. Vabanenud ressurss i on võimalik suunata olulisemate ja sisulisemate ülesannete täitmis s e . TTJA saab keskenduda põhjalikumale iga-aastasele turuülevaatele, mis annab pikaajalistest trendidest parema pildi kui sagedased, kuid pealiskaudsemad kvarta li aruanded. See on kooskõlas praktikaga, mis on näidanud, et sideteenuste tur ul ei toimu ühes kvartalis sedavõrd olulisi muutusi, mis nõuaksid pidevat detailset aruandlust. Ka Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus väheneb, kuna kvarta li ülevaadete vastuvõtmise, läbitöötamise ja arhiveerimise kohustus kaob. Justiits- ja Digiministeerium saa b vabanenud ressurss i tõhusamalt kasutada valdkonna strateegiliste küsimustega tegelemiseks, selle asemel et töödelda sagedasi, kuid väheinformatiivseid aruandeid. Samas saab Justiits- ja Digiministeerium siiski tutvuda a astapõhi ste aruannetega , mis annavad põhjalikum a turuülevaa t e ning peegeldavad efektiivsemalt turu pikaajalisi arengusuundi. Kavandatav muudatus: pikendatakse raadioamatööri tööloa kehtivuseaega viie aasta pealt kümne aasta peale. Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : raadioamatööri tööloa taotlejad Raadioamatööri tööloa kehtivusaja pikendamine kümnele aastale avaldab positiivset mõju loa omanikele ja uutele taotlejatele. Mõju on peamiselt seotud halduskoormuse vähenemisega. Loaomanikud ei pea enam iga viie aasta tagant taotlus t esitam a , dokumente täitm a ja tegema m uid kaasneva id tegevus i . Pikem kehtivusaeg annab raadioamatööridele suurema kindlustunde ja stabiilsuse. Väheneb oht, et loa pikendamine ununeb ja tegevus katke b . Mõju valdkond : mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm : TTJA Tööloa kehtivusaja pikendamine vähendab otseselt ja püsivalt TTJA menetletavate pikendamistaotluste arvu. Pikas perspektiivis väheneb esitatavate pikendamistaotluste hulk ligikaudu poole võrra, mis toob kaasa olulise töökoormuse languse. Töökoormuse vähenemisest vabanevat ressurssi – nii tööaega kui ka sellega seotud kulusid – saab TTJA suunata teiste ss e oluliste ss e ülesannete ss e. Kavandatav muudatus: ü htlusta takse raadio- ja sagedusl oa kehtivusajad . Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : raadiosagedustel tegutsevad raadioteenuse osutajad Raadio - ja sagedusl oa kehtivusaegade ühtlustamine avaldab raadiosagedustel tegutsevatele raadioteenuse osutajatele olulist positiivset mõju . Eri neva kehtivusa ja ga lubade haldamine on ettevõt jat e jaoks ebaefektiivne ja tekitab asjatut bürokraatiat. Lubade kehtivusaegade sünkroniseerimine vähendab administratiivset segadust ja kulusid. Ühtlustatud ja pikemad l ubade kehtivusajad annavad ettevõtjatele stabiilsema tegevuskeskkonna. See on eriti oluline kapitalimahukate investeeringute tegemisel, kuna ettevõt ja saab kindel olla, et tema tegevuseks vajalikud load kehtivad prognoositava ja piisavalt pika perioodi vältel. Ettevõt ja d ei pea enam pidama arvestust lubade erineva te tähta egade üle ja esitama pikendamistaotlusi eri aegadel. Lubade haldamine muutub lihtsamaks . Lubade üheaegne pikendamine võimaldab ettevõt ja l planeerida oma tegevust ja eelarvet efektiivsemalt. Mõju valdkond : mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm : TTJA M uudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele. Erineva kehtivusa ja ga lubade menetlemine on killustatud ja ressursimahukas tegevus. Lubade kehtivusaegade ühtlustamine võimaldab TTJA-l oma tööd paremini planeerida ja muuta see süsteemsemaks. Selle asemel, et käsitleda sama ettevõt ja erinevaid lubasid eri aegadel, saab neid menetleda ko os , mis säästab oluliselt tööaega. Kavandatav muudatus: m ajandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „ Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnad “ tunnistatakse kehtetuks. Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : r aadiosagedusi kasutavad ettevõtjad Määruse ja selle aluseks olevate seadusesätete kehtetuks tunnistamisel on majandusele otsene positiivne mõju. Kehtiv regulatsioon takistab sagedusloa andmist teatud geograafilistes piirkondades, mis piirab ettevõtjate vabadust paigaldada oma saatjaid tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekamatesse asukohtadesse. Selle piirangu kaotamine suurendab paindlikkust ja soodustab investeeringuid. Regulatsiooni lihtsustamine muudab sageduslubade taotlemise protsessi ettevõtjate jaoks läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Mõju valdkond : mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm : TTJA Muudatusel on positiivne mõju TTJA töökorraldusele, kuna see kaotab ühe sagedusloa andmisest keeldumise aluse ning sellega seotud menetlustoimingud. TTJA ei pea sagedusloa taotluste menetlemisel enam kontrollima, kas kavandatav saatja asub monitooringujaama kaitsepiirkonnas. See muudab lubade menetlemise kiiremaks ja vähem bürokraatlikuks. Aegunud ja tehnoloog ia arengule jalgu jäänud piirangute kaot amine on osa heast haldustavast. See viib õigusruumi vastavusse tänapäeva tehnoloogilise reaalsusega, kus monitooringuseadmed on piisavalt häirekindlad. Kavandatav muudatus: t arbetu dokumentatsiooni vähendamine ja õigusselguse loomine. Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : sideturul tegutsevad ettevõtjad Kavandatavatel muudatustel on sideturul tegutsevatele ettevõtjatele selge ja üheselt positiivne mõju. Ne ed muudatus ed vähenda vad bürokraatiat, suurenda vad tegevusvabadust ning muuda vad õigusruumi selgemaks ja paindlikumaks. Kuigi iga üksik muudatus võib tunduda väiksena, on muudatuste ko gu mõju halduskoormuse vähendamise näol märgatav. Ettevõtja ei pea enam esita ma selliseid dokument e , mis on riigiasutuse enda andmebaasis olemas. See kaotab ära sisutühja protseduurilise sammu, säästes ettevõtja aega ja ressurss i , mida saab kasutada põhitegevuseks. V ormide kaotamine sagedusõiguste üleandmisel tähendab, et ettevõtjad saavad esitada teateid ja taotlusi vabas vormis, mis vastab seaduses nõutud sisule. Sagedusõiguste üleandmise kor d a sätesta va määruse kehtetuks tunnis tamine lihtsustab oluliselt protsessi mõistmist. Regulatsiooni lihtsustamine annab ettevõtjatele rohkem paindlikkust oma äriprotsesside korraldamisel. Aegunud tehniliste kriteeriumite kaotamine vabastab ettevõtjad kohustusest järgida regulatsiooni, mis ei vasta enam tänapäeva tehnoloogilisele reaalsusele. See annab neile vabaduse lähtuda oma tegevuses kehtivatest standarditest ja parimast praktikast. Ebavajalike ja aegunud õigusaktide (määrused, vorminõuded) kehtetuks tunnistamine ja sõnastuse uuendamine muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks. Ajakohane õigusruum on stabiilse ja prognoositava ärikeskkonna oluline osa. Mõju valdkond : mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm : TTJA Muudatuste kogumõju TTJA töökorraldusele on positiivne. Muudatused optimeerivad TTJA sisemisi tööprotsesse, vähendavad bürokraatiat ja annavad otsuste tegemiseks selgema õigusliku aluse. Kõige otsesem mõju on sagedusloa menetluse muutmise l . Selle asemel, et hallata taotlejate saadetud dokumente (raadiolube), mida TTJA ise väljastab, saab TTJA teha kiire ja usaldusväärse kontrolli omaenda andmebaasist. See asendab ebaloogilise ja aeganõudva protseduuri tõhusa sise mi se kontrolliga. Aegunud tehnilise kriteeriumi kaotamine vabastab TTJA kohustusest rakendada praktikas kasutut õigusnormi . Loobumine kohustuslikest vormidest ja eraldi määrusest sageduskasutusõiguse üleandmisel vähendab TTJA töö koormust. Kaob vajadus vorme hallata ja uuendada . Mõju valdkond : s otsiaalsed mõjud Sihtrühm : ü ldsus, side- ja meediateenuste tarbijad O tsene sotsiaalne mõju on vä ik e , kuid kaudselt aitab õigusruumi korrastamine kaasa stabiilsemale ja prognoositavamale teenuse osutamisele. Kavandatavate muudatuste sotsiaal ne mõju on peamiselt pikaajali ne , avaldudes läbi tõhusama riigihalduse ja paremini toimiva turu. Kiirem ja sujuvam asjaajamine riigiga võib soodustada uute teenuste turule toomist või olemasolevate laiendamist, mis rikastab tarbijate valikuvõimalusi. Efektiivsemalt tegutsev TTJA suudab paremini täita oma põhiülesandeid, näiteks te h a turujärelevalvet ja lahendada raadiohäiretega seotud probleeme, mis tagab tarbijatele kvaliteetsema ja stabiilsema teenuse. L õhkematerjaliseadus Kavandatav muudatus: lõhkematerjali veoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude korral . Eesti territooriumi piires lõhkematerjali vedamise korra l asendatakse l oakohustus teatamiskohustusega. Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : l õhkematerjali käitlevad ettevõt ja d Majandustegevuse r egistri kohaselt on Eestis 14 ettevõt ja t , kellele on väljastatud lõhkematerjali käitlemise tegevusluba. Seoses kaitsetööstuse arenguga on oodata lõhkematerjali käitlevate ettevõt ja te arvu mõningast suurenemist. V eoloa kohustuse kaotamine riigisiseste vedude korral on valdkonnas tegutsevatele ettevõt ja tele soodsa mõjuga , kuna vähendatakse halduskoormust ning lõhkematerjali riigisisene vedu muutub oluliselt paindlikumaks. Kuna veoloal märgitakse vedaja andmed, lõhkematerjali andmed tootepõhiselt ja ka marsruut ning veoluba väljastatakse kuni kaheks aastaks, tähendas veoloal märgitud oluliste asjaolude muutumine (näiteks toodete lisandumine) varem uue veoloa taotlemist, millega kaasnes ka riigilõiv summas 130 eurot. Seejuures veoloa menetlusaeg on üldjuhul 6 – 10 tööpäeva. Praktikas on ettevõt ja tel väga keeruline kõiki veotingimusi kaheks aastaks ette ennustada. Teatise puhul ei pea muudatuste järel enam loamenetlust läbima ja ettevõt ja d saavad veetavaid tooteid ja kaasatud koostööpartnereid paindlikumalt vahetada . Kuna riigisiseseid veolube taotletakse aastas kümmekond, on otsene mõju ettevõt ja te halduskoormusele mõõdukas ja finants mõju riigilõivu näol väheoluline, kuid paindlikkuse lisamine soodustab oluliselt konkurentsi ja aktiivset majandustegevust. Mõju valdkond : riigivalitsemine Sihtrühm : TTJA, PPA, Kaitsepolitseiamet Riigisisese veoloa asendamine veoteatisega vähendab vähesel määral halduskoormust veolubade menetluste arvu vähenemise tõttu. Riigilõiv u laeku b vähe m suurusjär gus 1000 – 2000 eurot aastas. Veoteatis annab julgeolekuasutustele parema ülevaate lõhkematerjali vedudest ja võimaldab seega vajaduse korra l operatiivselt täiendavaid julgeolekumeetmeid rakendada (näiteks nõuda marsruudi muutmist). Mõju riigiametite halduskoormusele on mõõdukas, kuid positiivne. Mõju valdkond : sotsiaalne mõju Sihtrühm: elanikkond Veoloa asendamine riigisiseste vedude puhul veoteatisega (vedu käitamisloaga hoiukohast kasutamiskoh ta ) ei too elanikkonna jaoks kaasa otseselt tajutavaid muudatusi . Muudatus tagab mõnevõrra tõhusama järelevalve lõhkematerjali vedude üle, mis kaudselt suurendab vähesel määral ühiskonna turvatunnet. Riigilõivuseadus Kavandatav muudatus: amatöörraadiojaama tööloa riigilõivu muutmine . Mõju valdkond : m õju majandusele Sihtrühm : raadioamatööri tööloa taotlejad Muudatus ei avalda raadioamatööridele finantsmõju, kuid sellel on positiivne mõju halduskoormuse vähenemise näol. Kuigi riigilõivu summa kahekordistub, kahekordistub ka loa kehtivusaeg. Seega jääb kulu loa kehtivusaasta kohta samaks. Positiivne mõju seisneb selles, et loa uuendamise ja riigilõivu tasumisega seotud toiminguid tuleb edaspidi sooritada poole harvemini, mis säästab loaomaniku aega ja vaeva. Kavandatav muudatus: p roportsionaalse riigilõivusüsteemi kehtestamine raadioteenuse sageduslubadele . Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : r aadioteenuse osutajad, sh lühiajalise raadioteenuse osutamiseks sageduslubade taotlejad Muudatuse d on seotud raadioteenuse osutamiseks mõeldud sageduslubade kehtivusaja pikendamisega. Muudatuse järel tasuvad e ttevõtjad riigilõivu täpselt selle perioodi eest, kui nad sagedusressurssi kasutavad. Kuupõhine arvestus ja proportsionaalne tasu loa tingimuste muutmise eest annavad ettevõtjatele paindlikkuse oma tegevuse planeerimisel ja sagedusvajaduse muutmisel. Mõju valdkond : mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm : TTJA Muudatus muudab riigilõivude administreerimise loogilisemaks ja õiglasemaks. Süsteem tagab, et riigi tulu piiratud ressursi kasutamise eest on otseses vastavuses eraldatud ressursi mahu ja kasutusajaga. Selged arvutuspõhimõtted muudavad menetlusprotsessi läbipaistvamaks. Kavandatav muudatus: d igitaaltelevisiooni ja -raadio sageduslubade riigilõivumäärade ühtlustamine . Mõju valdkond : m õju majandusele Sihtrühm : d igiraadio teenuse osutajad Muudatusel on positiivne majanduslik mõju digiraadio teenuse pakkujatele, kuna nende tegevuskulu (riigilõiv) vähene b . Kaotatakse põhjendamatu erisus ja turg muutub loogilisemaks. Kavandatav muudatus: a egunud riigilõivumäärade kaotamine (väga suure võimsusega saatjad) . Mõju valdkond : m õju majandusele Sihtrühm : s ideturul tegutsevad ettevõtjad Otsene majanduslik mõju puudub, kuna keegi neid lõivumäärasid enam ei kasuta. Kaudne mõju on positiivne, kuna muudatus muudab õigusruumi selgemaks ja arusaadavamaks . Mõju valdkond : m õju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm : TTJA Muudatus on osa hea õigus loome tavast, mille käigus õigusruumi korrastatakse ja kaota takse aegunud sätted. Mõju on positiivne regulatsiooni kvaliteedi seisukohast. Kavandatav muudatus: s atelliitside maajaamade riigilõivude korrigeerimine . Mõju valdkond : m õju majandusele Sihtrühm : satelliitsideteenuse pakkujad , sideteenuste osutajad Muudatusel on turgu korrastav mõju. Globaalsetele satelliitsideteenuse pakkujatele tähendab see tegevuskulude kasvu Eestis, kuna nad peavad hakkama sagedusressursi eest tasuma suur emat ja õiglasemat lõivu . Kohalikele Eesti sideettevõtjatele on mõju aga selgelt positiivne. See kaotab turumoonutuse, kus globaalsed konkurendid said väärtusliku ressursi kätte põhjendamatult odavalt. See loob Eesti ettevõt ja tele võrdsemad konkurentsitingimused, kuna kõik turuosalised tasuvad sarnase teenuse pakkumiseks vajaliku ressursi eest võrreldavat hinda. T arbijakaitseseadus Kavandatav muudatus: nähakse ette, et reeglina vaatab tarbijavaidlusasja läbi ja lahendab vaidluse ainuisikuliselt komisjoni esimees . Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: T TJA Mõju TTJA- le on väheoluline, kuivõrd juba praegu lahenda b suurem a osa vaidlus i ära komisjoni esime es ainuisikuliselt, st ilma tarbijate ja kauplejate esindajat kaasamata. 2024. a tarbijavaidluste komisjoni tegevusaruande kohaselt lahendas komisjon 2024. aastal vaidluse otsusega 955 juhtumil ning 806 otsust vormistas komisjoni esimees ainuisikuliselt, mis tähendab , et 85% otsustest lahenda b juba praegu komisjoni esimees üksi . Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses Mõju tarbijatele ja kauplejatele on väheoluline, sest ka komisjoni praeguse praktika kohaselt teeb esimees otsuse ainuisikuliselt, kui vaidluse asjaolud on selged. Kavandatav muudatus: kaotatakse tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi kohustus koostada istungitest mahukaid protokolle ning see asendatakse istungi heli salvestamise kohustusega. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA Mõju TTJA- le on positiivne ning oluline , sest praegu koosta b tarbijavaidluste komisjoni sekretariaa t mahukaid ja aeganõudvaid protokolle, kuigi tänapäevased digilahendused võimaldavad istungeid protokollida helisalvestad es , mis võtab oluliselt vähem a ega . Mõju valdkond: mõju m ajandusele Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses Mõju kauplejatele ja tarbijatele on väheoluline, sest tulevikus istungeid küll ei protokollita, kuid istungid helisalvestatakse ning menetlusosalistel ja komisjonil on võimalik ikkagi hiljem tutvuda istungi helisalvestisega. Kavandatav muudatus: antakse tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadile uus pädevus – otsustada menetluse alustamata jätmise või lõpetamise üle . Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA Mõju TTJA- le on positiivne ja oluline, sest komisjoni esimehi tasustatakse tunnipõhiselt, mis on kulu riigieelarvele. Kui edaspidi teeb selliseid otsuseid komisjoni sekretariaat, tähendab see rahalist kokkuhoidu. Komisjoni sekre tariaadil olulist töökoormuse kasvu ei ole, sest juba kehtiva regulatsiooni alusel vormistab sellised otsused komisjoni esimees sekretariaadi ettep anekul. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses Mõju kauplejatele ja tarbijatele on väheoluline , sest kehtiva regulatsiooni kohaselt on otsuse vormistamise pädevus komisjoni esimehel, kes teeb otsuse vastavalt sekretariaadi ettevalmistatud ettepanekule. Seega on juba praegu komisjoni sekretariaadil pädevus ja kogemus selliste otsuste tegemiseks, kuid need vormistab esimees . Kavandatav muudatus: suurendatakse nõude suurust, mil le korral võib komisjon jätta kaebuse menetlusse võtmata või menetluse lõpetada (30 eurolt 50 eurole). Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA Mõju TTJA- le on oluline, ku na eeld atavasti väheneb vaidluste arv, mida tarbijavaidluste komisjonis lahendatakse. TTJA on ise hinnanud, et vaidluste arv väheneb maksimaalselt 14%, seega teatud määral väheneb TTJA töö koormus . Samas säilib võimalus võtta menetlusse ka alla 50 - euroseid nõudeid, kui komisjon leiab, et see on oluline näiteks praktika kujundamiseks. Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses Mõju tarbijatele on oluline, kuivõrd komisjonil on õigus keelduda alla 50 - euroste nõuete menetlemisest , v.a siis, kui see on oluline praktika kujundamise seisukohast. Kuivõrd TTJA hinnangul langeks menetlusest välja kõige rohkem 14% vaidlustest , ei ole tegemist suure muudatusega. Mõju kauplejatele on samuti oluline, sest kuigi osalem ine tarbijavaidluste komisjoni menetluses on vabatahtlik, osale b selles suur osa kauplejatest ja nad ei peaks enam tarbija väikeste nõuete kohta vastuseid ja s eisukohti kirjutama. Kavandatav muudatus: komisjoni esimehele antakse õigus otsustada suulise istungi vajalikkuse või mittevajalikkuse üle. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA Mõju TTJA- le on suur , sest kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub komisjonil alus keelduda suulise istungi korraldamisest, kui tarbija seda soovib, kuigi tegelikult on vaidluse asjaolud selged. Seega ant akse komisjoni esimehele kaalutlusõigus otsustada, kas istungi korraldamine on vajalik või mitte. Seega vähen eb TTJA töö koormus , sest istungeid korraldatakse üksnes siis, kui komisjoni esimees selleks vajadust nä eb. Mõju valdkond : mõju majandusele Sihtrühm : tarbijad ja kauplejad, kes osalevad tarbijavaidluste komisjoni menetluses Mõju menetlusosalistele on väheoluline, sest suurem osa vaidlusi lahendatakse ka praegu ära kirjaliku s menetluses ning suulis i istungeid korraldatakse väga harva. T ubakaseadus Kavandatav muudatus: täpsustatakse, et tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote müügisaaliga müügikoht on kaupleja valduses asuv selgelt eristatav ja piiritletud eraldi ruum või ruumi osa, kuhu tarbija siseneb tehingu tegemiseks. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: tubakatoodete jaemüüjad, avalike ürituste korraldajad Mõju võib pidada väheoluliseks, aga positiivseks. Muudatus loob õigusselgust ja ettevõtjad saavad paremini aru, millised tingimused peavad olema täidetud, et müügikoht vastaks seadusele. See vähendab vaidlusi ja menetlusi ning toetab ausat konkurentsi. Mõju valdkond: riigivalitsemine Sihtrühm: TTJA , valla- ja linnavalitsused Õigusselgus müügikoha definitsioonis vähendab järelevalveasutuste koormust, kuna väheneb vaieldavate juhtumite arv ja seaduse tõlgendamiseks kuluv a eg . T urismiseadus Kavandatav muudatus: muudatuse tulemusel esitavad turismiettevõtjad edaspidi tagatise dokumendid TTJA- le üksnes majandustegevus e registri kaudu (Eesti teabevärava või notari kaudu), nii nagu esitatakse ka majandustegevusteate id . Mõju valdkond: majanduslik mõju Sihtrühm : r eisiettevõtjad, kellel on turismiseaduse tähenduses kohustus omada tagatist ning § 15 1 kohaselt esitada sellekohane tõend TTJA- le . M ajandustegevus e registr i kohaselt on 12.08.2025. a seisuga 326 ettevõtjat, kes on teatanud, et tegutsevad reisiettevõtjana. Nendest 209 reisiettevõtjat on tagatiskohustuslased ehk on kohustatud omama tagatist ning seadnud kas ühe või mitu tagatist. Suurem osa reisiettevõtjatest esitab tagatise dokumendi juba praegu majandustegevuse registri kaudu. Muul viisil (e-posti teel) esitab tagatise dokumendi TTJA hinnangul iga ku u vaid 10–15 reisiettevõtjat. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Ka muudatuse mõju on sihtrühmale pigem väike, ku na eelnõuga muutub vaid see, mil viisil võib dokumenti edaspidi TTJA- le esitada. Kui varem sai seda teha mitmel viisil, siis nüüd saab seda teha vaid majandustegevuse registri kaudu. Kuivõrd samad ettevõtjad niikuinii esitavad juba teisi dokumente majandustegevuse registri kaudu, siis muudatus ei t ekita neile olulis t negatiivse t mõju. Küll aga ühtlustub dokumentide esitamine ning see omakorda muudab riigiasutusega suhtlemise lihtsamaks ja kiiremaks. Samuti vähendab see ettevõtja halduskoormust, ku na reisiettevõtja peab niikuinii majandustegevuse registrisse sisse logima, et sinna tagatise andmed lisada , mille käigus on tal praegu võimalus (mitte kohustus) kohe ka tagatise dokument s amasse üles laadida. Muudatuse tulemusena on ettevõtjal kohustus see dokument sealsamas lisada, mis tähendab, et ettevõtja ei tee lisaks registris t egutsemisele midagi e-posti teel. Kokkuvõtlikult on mõjutatud sihtrühm väike ning muudatusel on väike, kui d positiivne mõju. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori tuludele ja kuludele Sihtrühm: TTJA Muudatus aitab tagada TTJA-s avalik u ressursi tulemusliku ja efektiivse kasutuse, vähendades koormust , mis tek ib tagatisega seotud andmete ja dokumentide eri viisil vastuvõtmisel, registreerimisel ja vastavuse kontrollimisel. Reisiettevõtjaid, kes esita vad oma tagatist tõendava dokumendi e-posti teel , on iga ku u hinnanguliselt 10–15. E-posti teel saadetud dokumentide vastuvõtmisele kulub iga ku u pea üks tööpäev, kui arvestada kõikide ametnike töö d , kes e-kirjade vastuvõtmise, registreerimise ja menetlemisega TTJA infosüsteemis tegele vad . Juhul, kui reisiettevõtja esitab tagatise dokumendi majandustegevuse registri kaudu, jääb see osa tööst (s.o dokumendi menetlemine TTJA infosüsteemis enne majandustegevuse registrisse jõudmist) ära ning amet saab tööressurssi säästa. Seega väheneb TTJA töökoormus tagatist tõendava dokumendi menetlemisel. Mõju on oluline. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: tarbijad (reisijad) Muudatusel on reisiettevõtjate teenuseid tarbivatele inimestele kaudne mõju see läbi, et TTJA saab oma töö efektiivistamise tõttu rohkem aega ja ressurssi suunata järelevalvesse ning seeläbi aidata rohkem kaasa tarbijate õiguste tagamisele. V äärismetalltoodete seadus Kavandatav muudatus: väärismetalltoodete nimemärgise registreerimine muudetakse ühekordseks tegevuseks . Erandina säilib nimemärgise registreeringu uuenda mise kohustus juhul , kui nimemärgise registreerimisel sissevedaja esitatud sisseveetava väärismetalltoote valmistanud ettevõtja kirjalik nõusolek on tähtajaline . Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: v äärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad Nimemärgiste registris on 304 kehtivat registreeringut. 2023. aastal esitati 25 taotlust, 2024. aastal 39 taotlust ja 2025. a I poolaastal 12 taotlust . Tähtajatu registreering vähendab halduskoormust ja kulu riigilõivu maksmiseks . Seisuga 30.06.2025 on nimemärgise registris 306 „korras“ staatusega ettevõt ja t (aktiivsed turuosalised), lisaks 23 „kehtetu“ ja 21 „kustutatud“ staatusega ettevõt ja t ning 425 arhiveeritud üksust, mistõttu tähtajatu registreering vähendab halduskoormust ja kulusid vähemalt 300 ettevõtjal. Mõju on väheoluline, kuid ettevõtjatele soodne. Mõju valdkond : m õju riigivalitsemisele Sihtrühm : TTJA TTJA-l väheneb järk-järgult iga-aastane töö koormus (menetlused), mis viimastel aastatel on olnud Metrosert AS-il suurusjärgus 25–39 taotlust aastas. Metrosert AS -i andmed on esitatud, sest nimemärgise registreerimise kohustus anti Metrosert AS-i lt TTJA - le üle aastal 2025 . Kuna enamik registreeringuid on juba pikendatud kümneks aastaks, avaldub mõju töömahule järk-järgult. Mõju on mõõdukas, kuid toob kaasa selge töö koormuse vähenemise ja ressurs i vabanemise. Mõju valdkond : õ iguslik ja sotsiaalne mõju Sihtrühm : t arbijad Muudatus ei mõjuta tarbijate õigusi ega toote ohutust. Nimemärgis säilib vastutuse tähisena ja järelevalve väärismetalltoodete vastavuse üle jätkub kehtiva korra alusel . Mõju on väheoluline. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud A lkoholiseadus e kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest. Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusena tekib mõningane aja ja raha kokkuhoid. Protsessid muutuvad kiiremaks ning mingis mahus saab vabanev at inim - ja raharessurss i suunata prioriteetsemate ss e tegevuste ss e . Kohalikele omavalitsus t ele muudatused lisategevusi ega - kohustusi kaasa ei too. Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega e eldatavaid olulisi kulusid ja tulusid riigieelarves ei teki. Muudatused v abast avad töö koormuse vähendamise kaudu mõningal määral riigi ressurs s i. L õhkematerjaliseadus e kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. R iigieelarvesse laekuv tulu väheneb , sest loakohustuse asendamise tõttu teatamiskohustusega kaob ettevõt ja tel ära riigilõivu tasumise kohustus. Kohalikele omavalitsust ele muudatused lisategevusi ega - kohustusi kaasa ei too. T arbijakaitseseaduse kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarve st , muudatused tagavad aja ja raha kokkuhoiu TTJA- le ning seeläbi ka riigieelarvele, kuivõrd TTJA tegevust rahastatakse riigieelarvest. T ubakaseaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest. Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemuse l tekib väike ajakokkuhoid. Kohalikele omavalitsust ele muudatused lisategevusi ega - kohustusi kaasa ei too. T urismiseadus e kavandavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarve st , muudatused anna vad TTJA- le ajakokkuhoiu, mis võimaldab tööd efektiivistada ning seeläbi riigieelarvest saadud raha efektiivsemalt kasutada. Väärismetalltoodete seaduse kavandatavate muudatuste rakendamisega lisatulusid riigieelarvesse ei laeku. Tähtajatu registreeringu kehtestamine nimemärgiste registris vähendab ettevõtjate halduskoormust ja riigilõivu tasumise ga tekkivat k ulu, mistõttu väheneb mõnevõrra riigieelarvesse laekuv tulu. Kohalikele omavalitsustele muudatused lisategevusi ega kohustusi kaasa ei too. Rakendusaktid ESS-is tehtavate muudatuste jõustumisel muutuvad kehtetuks järgmised volitusnormi kaotavad määrused ( haldusmenetluse seaduse § 9 3 lg 1) : m ajandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2005. a määrus nr 46 „Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise järelevalve teostamise statsionaarsete seadmete paiknemise piirkonnad “ ( RT I, 13.04.2017, 2 ) ; m ajandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuli 2011. a määrus nr 61 „Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmise kord “ ( RT I, 06.07.2011, 5 ) ; m ajandus- ja kommunikatsiooniministri 19. oktoobri 2005. a määrus nr 127 „Nõuded kaabellevivõrgu piirkonnas vastuvõetava televisiooniprogrammi edastamise teenuse osutamisele “ ( RT I, 10.02.2012, 17 ) . Eelnõuga seo ses muudetakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. märtsi 2005 . a määrust nr 37 „Raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise ja raadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise kord“, mille muutmise kavand on lisatud seletuskirjale . Seaduse jõustumine Eelnõuga kavandatava d muudatus ed jõustu vad üldkorras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist , v.a eelnõu § -ga 7 tehtav turismiseaduse muudatus , mis jõustub 30. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile , Rahandusministeeriumile , Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile , Siseministeeriumi le ning Sotsiaalministeerium ile . Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, MTÜ-le Eesti Kulla- ja Kellalii t , MTÜ-le Eesti Metallikunstnike Lii t , MTÜ-le Eesti Kaubandus-Tööstusko da , MTÜ-le Eesti Kaupmeeste Lii t , MTÜ-le Eesti E-Kaubanduse Lii t , MTÜ-le Eesti Turismi- ja Reisifirmade Lii t , MTÜ-le Alkoholitootjate ja Maaletoojate Lii t , MTÜ-le Eesti Õlletootjate Lii t , MTÜ-le Eesti Väikepruulijate Lii t , Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, MTÜ-le Eesti Meediaettevõtete Liit ning MTÜ-le Eesti Ringhäälingute Liit , MTÜ-le Reisibüroode Liit . ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2025 (allkirjastatud digitaalselt)
Teie 12.09.2025 nr 2-2/3247-1, MKM/25-
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
1004/-1K
[email protected]
Meie 10.10.2025 nr 8-2/7490
Alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse (bürokraatia vähendamine) eelnõu
kooskõlastamine
Austatud minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile
kooskõlastamiseks alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine)
eelnõu.
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
I. Sisulised märkused eelnõu osas
1. Eelnõu § 1 p-ga 5 täpsustatakse täisealisuse tuvastamise regulatsiooni alkohoolse joogi
üleandmisel.
Kavandatava muudatuse puhul on oluline veenduda, kas sõnastus katab ära ka isikut tõendavate
dokumentide seaduse (ITDS) § 181 lg 11 sätestatud eesti.ee äpi kaudu isiku tuvastamise, mis
jõustus 06.07.2025. Selles osas palume täiendada ka seletuskirja, et isiku tuvastamine on
võimalik eesti.ee äpi kaudu.
2. Eelnõu § 3 p-ga 2 täiendatakse lõhkematerjalide seadust (LMS) sättega, milles nähakse ette, et
lõhkematerjali vedamiseks Eestis, välja arvatud tegevuskoha piires, tuleb Politsei- ja
Piirivalveametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu esitada elektrooniline veoteatis. Palume
täpsustada, kas veoteatis võib sisaldada ka isikuandmeid, näiteks füüsilisest isikust vahetu
vedaja nimi, isikukood vms. Juhul, kui veoteatis sisaldab isikuandmeid, siis tuleb seaduses ette
näha ka isikuandmete säilitamise tähtaeg või viidata seletuskirjas, millises seaduse sättes
sellekohane tähtaeg ette on nähtud.
LMS § 16 näeb ette nõuded lõhkematerjali käitlejale. Palume täpsustada, kes neid nõudeid
kontrollib ja millisel õiguslikul alusel. Võrdlusena toome välja, et hädaolukorraseaduses on
sellekohase kohustuse täitmiseks nähtud ette taustakontrolli sätted ning viis, kuidas ettevõtjal on
võimalik isiku nõuetele vastavust kontrollida. Palume üle vaadata, kas LMS sätestatud kohustuste
täitmine on ettevõtjale ka tegelikkuses võimalik.
3. Eelnõu § 4 p-ga 1 suurendatakse riigilõivuseaduse (RLS) § 206 lõikes 1 (amatöörraadiojaama
tööloa taotlus või tööloa kehtivusaja pikendamise taotlus) 10-lt eurolt 20-le eurole.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Riigilõivu tõusu põhjendatakse sellega, et kuna loa kehtivusaeg eelnõuga kavandatud
muudatustega kahekordistub, siis on proportsionaalne kahekordistada ka taotluse esitamise
riigilõivu. RLS § 4 lg 1 kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega
kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). Eelnõu seletuskirjas ei ole täpsemalt selgitatud kas ja
kuidas on plaanitav amatöörraadiojaama tööloa taotlemise riigilõivumäär kooskõlas RLS § 4
lõikes 1 sätestatud kulupõhimõttega. Palume seletuskirja selles osas täiendada.
4. Eelnõu § 5 p-dega 4 ja 6 muudetakse tarbijakaitseseaduses (TKS) tarbijavaidluste komisjoni
(TVK) sekretariaadi rolli.
TKS § 40 kohaselt on TVK sõltumatu tarbijavaidlusi lahendav organ. TVK sekretariaadi senine
roll on olnud formaalne ja komisjoni toetav, ta edastab dokumente, kontrollib formaalsete nõuete
täitmist jms (§ 44 lg 2). Sisuliste otsustuste tegemise pädevust sekretariaadil ei ole. Sekretariaat
ise ei ole ega saa kehtiva õiguse kohaselt olla sõltumatu organ, kuna sekretariaadi ülesandeid
täidab täitevvõimu asutus (TTJA, § 44 lg 1). Eelnõuga kavandatud muudatustega laiendatakse
sekretariaadi pädevust selliselt, et täitevvõimu asutus hakkab edaspidi tegema TKS § 47 lg 3
kohaseid diskretsiooniotsustusi, seega otsustusi, mis ei tähenda formaalset seaduse nõuete
kontrolli, vaid hakkab andma õiguslikke hinnanguid ja otsustama selle üle, milliseid vaidlusi TVK
menetleb ja milliseid mitte. Seletuskirjas on muudatusi põhjendatud kulude kokkuhoiu
eesmärgiga. Seletuskirjas märgitakse, et sekretariaadis töötavad juristid, kuid seadusest selliseid
nõudeid ei tulene.
Kuigi TVK-l ei ole pädevust teha siduvaid otsuseid ja TVK menetlus ei ole kohustuslik kohtueelne
menetlus, palume täiendavalt seletuskirjas analüüsida, kas pakutud lahendus täidab senist TVK
kui sõltumatu vaidluste lahendamise organi eesmärki, sh kas sellist lahendust võimaldab EL õigus
(sh nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise
lahendamise kohta, aga ka teised valdkondlikud õigusaktid). Samuti palume seletuskirjas
täiendavalt analüüsida ka, milline mõju kaasneb tarbijatele (nt ei saa välistada, et tarbijate
juurdepääs senisele komisjonimenetlusele väheneb, arvestades et kaebuste menetlusse võtmise
üle otsustab täitevvõimu asutus, kes diskretsiooniotsustuste tegemisel ei ole sõltumatu, vaid
lähtub nt kokkuhoiu eesmärgist).
5. Eelnõu § 5 p-dega 3, 7-11 asendatakse TKS-s TVK istungite protokollimine helisalvestamisega.
Eelnõuga kavandatud muudatustega tunnistatakse kõik protokollimist puudutavad nõuded,
millest nähtub, mida protokollitakse, kehtetuks ega kehtestata ning ei ole ette nähtud nõuete
kehtestamist helisalvestamisele.
Palume selgitada seletuskirjas, kuidas tehakse edaspidi kindlaks, millist istungit salvestati ja
kuidas konkreetse menetlusega seotakse. Samuti palume selgitada, kas salvestis lisatakse
konkreetse asja toimiku juurde (toimiku regulatsiooni TKS-s ei ole) või kas salvestuse alguses
öeldakse, mida ja millal salvestatakse või kas failile pannakse vastav pealkiri vms. Samuti palume
selgitada, mis õiguslik tähendus on helisalvestisel. Kuna nõudeid ei kehtestata, palume
seletuskirjas kirjeldada, mis nõuetele eelnõu koostajate hinnangul peaks helisalvestamise
protseduur vastama.
Kuna nii protokollid kui ka helisalvestised sisaldavad isikuandmeid, siis palume seletuskirjas
selgitada, mis on nende säilitamise kord, sh kus ja kaua neid säilitatakse (sh viidates ka
asjakohasele regulatsioonile). Juhime tähelepanu, et isikuandmete säilitamise tähtaeg peab
olema reguleeritud seaduse tasandil.
II. Täiendavad märkused seoses muudetava regulatsiooniga
6. Eelnõu § 1 p-ga 6 muudetakse alkoholiseaduse (AS) § 62 lõike 1 sõnastust, jättes välja sõna
„kassaaparaadis“.
Eelnõuga kavandatakse alkoholiseaduse, elektroonilise side seaduse, lõhkematerjaliseaduse,
riigilõivuseaduse, tarbijakaitseseaduse, tubakaseaduse, turismiseaduse ja väärismetalltoodete
seaduse muudatused, mille jõustumisel seadusena vabanevad ettevõtjad liialt bürokraatlike
2
nõuete täitmisest. Tegemist on kobareelnõuga, mis tähendab, et loetletud seaduste muutmine ei
ole omavahel seotud muul viisil kui bürokraatia vähendamise eesmärgi kaudu.
Seletuskirja kohaselt on tegemist tehnilise muudatusega, millega kaotatakse väärteokoosseisust
sõna „kassaaparaat“. Tulenevalt §-s 44 tehtavast muudatusest, millega kaotatakse
kassaaparaadi kohustus, ei ole otstarbekas viidata enam kassaaparaadile, kuna on lubatud
kasutada ka teisi lahendusi tehingu fikseerimiseks. Muudatuse järel rakendub sanktsioon
edaspidi olukorras, kus tehing on jäetud fikseerimata lähtuvalt muudetavast §-st 44.
Kui vaadata kehtivas AS-s oleva § 62 sõnastust tervikuna, tõstatame laiema probleemi seoses
juriidilise isiku karistusmääraga.
Füüsilise isiku karistusmäär §-s 62 on kuni 200 trahviühikut ehk 1600 eurot (8x200). KarS üldosa
§ 47 kohaselt on maksimaalne võimalus füüsilise isiku osas kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot
(8x300). Seega on kehtivas sättes karistusmäär maksimaalsele määrale võrdlemisi lähedal.
Juriidilise isiku karistus on aga kuni 3000 eurot ehk füüsilise isiku karistusmäärast vaid 1400 eurot
rohkem. Kui vaadata karistusseadustiku (KarS) § 47 lõiget 2, siis selle kohaselt on võimalik
juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Ehk AS § 62 lõikes 2 ettenähtud
juriidilise isiku karistusmäär jääb lubatud maksimaalmäärast 133 korda madalamaks. Samas kui
füüsilise isiku karistusmäär on maksimaalsest madalam vaid 1,5 korda.
Seega füüsilise isiku karistusmäär on maksimaalsele karistusmäärale võrdlemisi lähedal,
juriidilise isiku määr jääb aga väga kaugele. Tegemist on ilmselge ebaproportsionaalsusega.
KarS võeti vastu 2001. a ning see jõustus 2002. a 1. septembril. KarS §-ga 47 nähti ette piirid,
millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarS § 47 lõikes 2
sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500–50 000
krooni (32–3200 eurot).
AS algtekstis, mis jõustus 01.09.2002 on §-s 62 ettenähtud karistusmäär juriidilisele isikule kuni
30 000 krooni ehk ümardatult 2000 eurot (see ümardus tehti euro kasutusele võtmise seaduse §
8 punktiga 8). 30 000 krooni oli KarS §-ga 47 lubatud maksimaalmäärale (50 000 krooni) lähedal,
proportsioonis füüsilise isiku maksimaalse karistusega.
2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr KarS-is 500 000 kroonini (32 000
euroni) ning 2015. a KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni.
Valdkonnaseaduste karistusmäärade muutmisvajaduse analüüsimine on iga ministeeriumi
ülesanne.
Arvukatest eriseadustest, mille väljatöötamine ja vastuvõtmine jäi 2000. aastate esimesse poolde,
samasse aega KarS eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi määraks valiti
valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarS järgi oli see 50 000 krooni (3200 eurot). Sama määr
kehtib paljudes eriseadustes tänaseni. Ka AS on üks sellistest eriseadustest, kus trahvimäärasid
ei ole tõstetud aastaid ning uued väärteokoosseisudki on varustatud seniste koosseisude
eeskujul suhteliselt madala trahvimääraga.
On väga küsitav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv
karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma. Meie
arvates on alkoholivaldkond üks selliseid, kus liiguvad suured summad, kasumid ning kohustuste
tahtlik täitmata jätmine ei tohiks anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Karistus peab selle
võimaliku eelise kõrvaldama.
Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis
karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki.
Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmisega KarS-s, millega füüsilisele isikule
määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot. Kui juriidilisele isikule sama teo eest
määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot või mõned tuhanded eurod kõrgem, siis sellisel
3
kujul ei ole juriidilise isiku karistusel preventiivset toimet, samuti on füüsilise ja juriidilise isiku
karistused omavahel ebaproportsionaalsed.
Kui vaadata kehtiva AS vastutuse sätteid, siis eriti äärmusliku näitena torkab silma § 59, mille
lõike 2 kohaselt saab juriidilist isikut maksimaalselt karistada kuni 1300 euro suuruse
rahatrahviga, füüsilise isiku karistus on kuni 100 trahviühikut ehk 800 eurot. Karistusmäärade
vahe on vaid 500 eurot.
Ülaltoodud näidetest ja selgitustest tulenevalt on selge, et AS-is sätestatud väärteotrahvide
tervikuna ajakohastamine on oluline teema, millega tuleb tegeleda. Palume teavet, millal on
kavas juriidilise isiku karistusmäärad AS-is üle vaadata.
Nii nagu eelnõu seletuskirja sissejuhatuses märgitakse, on hetkel tegemist kobareelnõuga, mis
tähendab, et eelnõus loetletud seaduste muutmine ei ole omavahel seotud muul viisil kui
bürokraatia vähendamise eesmärgi kaudu. Seega on mõistetav, kui selle eelnõu raames juriidilise
isiku karistusmäärasid ei korrastata, kuid palume teemaga esimesel võimalusel tegeleda.
7. Eelnõu §-ga 2 muudetakse elektroonilise side seadust (ESS).
Palume täiendada eelnõu § 2 täiendavalt ühe punktiga: paragrahvi 191 lg 6 tunnistatakse
kehtetuks. See on põhjendatud, kuna selle alusel kehtestatud määrust ei rakendata enam.
Volitusnormi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks (haldusmenetluse seaduse § 93 lg 1)
ka volitusnormi alusel kehtestatud 11. veebruaril 2005. a Vabariigi Valitsuse määrus nr 30
„Riigilõivu tasaarvestuse kord numbrilubade andmisel“.
8. Eelnõu § 2 p-ga 4 muudetakse ESS paragrahvi 12, mis puudutab sagedusloa taotlemist. Seoses
sagedusloa taotlemise regulatsiooniga peame vajalikuks teha ka järgimised märkused ESS-i
regulatsiooni osas.
A. ESS § 12 lg 1 sätestab, et sagedusloa saamiseks esitab isik Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemi kaudu
vormikohase taotluse. ESS § 12 lõikes 1 punktis 1 on loetletud isikuandmed, mida taotlus
sisaldab, samas ei selge, kui kaua isikuandmeid töödeldakse. ESS § 12 alusel ei ole selge, kas
eelnimetatud infosüsteem on sama, mis seadme ohutuse seaduse (SeOS) §-s 12 nimetatud
infosüsteem. Kui jah, siis tuleb muuta ESS-i regulatsiooni nii, et seal kajastuks korrektne
infosüsteemi nimi, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem.
Kui tegemist on muu infosüsteemiga, siis palume täpsustada, kus asub infosüsteemi seaduse
tasandi regulatsioon.
Kui taotluste menetlemine toimub aga SeOS § 12 reguleeritud infosüsteemis, siis juhime
tähelepanu, et nimetatud andmekogu regulatsioon ei vasta isikuandmete ega avaliku teabe
töötlemise nõuetele. Teeme nimetatud andmekogu regulatsiooni kohta järgmised tähelepanekud.
SeOS § 12 näeb ette, et andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Kuna seaduse tasandi regulatsiooniga on andmekogu juba
asutatud ning seda asutamist ei ole võimalik edasi delegeerida, tuleb sättest välja jätta sõnad
„asutab ja“.
SeOS § 12 ei näe ette, et andmekogus töödeldakse isikuandmeid. Seaduses loetletud andmetest
(nt ESS § 12, 34, LMS § 13) nähtub, et andmekogus töödeldakse isikuandmeid. Sellisel juhul
tuleb seaduse tasandil reguleerida:
1) mis eesmärgil andmeid töödeldakse – andmete töötlemise eesmärk ei saa olla pelgalt andmete
kogumine, vaid see on seotud asutusele seadusega pandud ülesannete täitmisega;
2) milliseid isikuandmete kategooriaid töödeldakse, nt üldandmed1 (….), hariduse andmed jne;
3) kes on isikuandmete töötlemisel vastutav või kaasvastutavad töötlejad;
4) kui kaua andmeid säilitatakse.
1
Isiku üldandmed on kinnine loetelu, kuhu kuuluvad nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel. NB!
üldandmete hulka ei kuulu eriliiki isikuandmeid (sh rahvus).
4
Seega tuleb SeOS § 12 täiendada sätetega, mis näevad ette töödeldavate isikuandmete
kategooriad ning nende säilitamise maksimaalse tähtaja.
SeOS § 12 lg 5 näeb ette, et põhimääruses sätestatakse andmekogusse kantavate andmete
täpne koosseis, andmete esitamise ja andmetele juurdepääsu tingimused. Juhime tähelepanu,
et üldjuhul nähakse põhimääruses ette ka andmekogu pidamise kord, andmeandjad,
andmevahetus teiste andmekogudega, vastutava/volitatud töötleja ülesanded, juurdepääs ja
väljastamise kord, muud korralduslikud küsimused. Hetkel ei nähtu volitusnormist, et ministrile
oleks edasi delegeeritud õigus määrata kindlaks andmeandjad ja nende poolt esitatavad andmed
(põhimääruse § 6), andmete säilitamise tähtaeg (põhimääruse § 9) jne.
Põhimääruse § 8 lg 2 kohaselt on andmekogus töödeldavad andmed seadme auditi, kontrolli ja
isiku kompetentsust tõendava tunnistuse kohta on avalikud. Juhime tähelepanu, et kui
isikuandmeid (mis üldjuhul kannavad AK märget) avalikustatakse, siis peab selleks olema
seaduse tasandil (ei piisa põhimääruse tasandist, vt § 8 lg 4) ette nähtud norm, millest nähtub,
milliseid andmeid avalikustatakse ning mis eesmärgil neid avalikustatakse ning kui kaua neid
avalikustatakse. Palume viidata, millise normi alusel on tunnistuse andmed avalikud.
Põhimääruse § 8 lg 5 näeb ette andmekogu andmetele juurdepääsu. Juhime tähelepanu, et
eristada tuleb juurdepääsu ja väljastamist. Juurdepääs tähendab võimalust andmekogusse
siseneda ja seal andmeid näha. Ilmselt ei ole lõikes ette nähtud, et kõik loeteletud isikud ja
asutused saavad andmekogusse sisenedes andmeid näha. Näiteks ei ole ilmselt igal sissetuleva
kirja saatjal (kuna andmekogu kasutatakse ka TTJA dokumendiregistrina) võimalus
andmekogusse siseneda ja enda kohta andmeid näha. Palume säte sõnastada nii, et eristatud
oleks juurdepääs ja andmete väljastamine.
B. ESS § 13 lg 10 näeb ette, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Infosüsteemis ei
avalikustata amatöörraadiojaama ning füüsilise isiku vee- või õhusõiduki sagedusloa andmise
otsust ja sagedusloa tingimusi.
Juhime tähelepanu, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi
teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on
saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid
täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub
AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud
juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang.
AvTS-is on sätestatud juurdepääsupiirangud §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei kohaldu
automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda, kas piirangut teabe suhtes
kohaldada või mitte (va mõned üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud).
Isikuandmetele saab juurdepääsupiirangu seada AvTS § 35 loetletud alustel. Palume selgitada,
mis alusel on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks ülejäänud teave sagedusloa andmise
otsuses ja sagedusloa tingimustes. Kui sagedusloa andmise otsuse kohta esitatakse teabenõue,
siis kas otsus väljastatakse, kuid kinni kaetakse üksnes isikuandmed. Juhul kui kaitstavad on
üksnes isikuandmed, siis tuleb ESS § 13 lg 10 seadusest välja jätta, kuna see kordaks AvTS §
35 ette nähtud alust.
Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid
katma üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata.
Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda
saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei ole piisavad).
Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma
kaalutlusõigus, st et andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja
langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime
ka tähelepanu, et isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus
selle suhtes esitatakse teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda
teavet saab siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang ning enne teabe
avalikustamist piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2).
5
AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult
kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut.
Andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele,
juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. Seega peabki
eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu.
Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks
juurdepääsupiirang kehtestatakse.“. Eriseaduses andmekogu andmetele absoluutse
juurdepääsupiirangu kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline juurdepääsupiirang on lubatud
kehtestada üksnes olukorras, kui on teada, et kõik andmekogus olevad andmed on
juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et seadusandja peab eriseaduses absoluutse
juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema andmekogus sisalduva kogu teabe suhtes
kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt avalikku huvi nende andmete avalikustamise suhtes ning
teiselt poolt selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega kaitstavat huvi. Näiteks
on üheks selliseks absoluutseteks juurdepääsupiiranguks AvTS-is ette nähtud § 35 lg 1 punkt 5,
mis näeb kohustuslikuna ette, et kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja
mobilisatsiooni korral üleantava riigivara kohta käiva teabe peab teabevaldaja tunnistama
asutusesiseseks kasutamiseks ilma, et tal oleks sealjuures antud võimalus kaaluda sellise
piirangu põhjendatust. Samas on valdavalt AvTS § 35 lõikes 1 loetletud juurdepääsupiirangute
puhul seadusandja pannud teabevaldajale siiski kohustuse juurdepääsupiirangu vajalikkust
hinnata. Näiteks AvTS § 35 lg 1 p 7, mille kohaselt tuleb AK teabeks tunnistada teave, mille
avalikuks tulek ohustaks (st teabevaldaja peab igal juhul hindama, kas ohustab või ei ohusta)
muinsuskaitse all olevat objekti või muuseumikogusse kuuluvat museaali.
2020. aasta 1. detsembril jõustus Tromsø konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal.
2024. aastal antud hinnangus Eesti seadusandluse kooskõlale nimetatud konventsiooniga on
välja toodud, et absoluutsed seadusega ette nähtud erandid teabe avalikkusest peavad olema
minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt nimetatud hindamise raames antud selgitustes viidanud,
et isegi kui sellised absoluutsed erandid teabe avalikustamisest on kehtestatud, siis on
seadusandja selle kehtestamise raames hinnanud juba, kas erandiga kaitstud huvi kaalub igal
juhul üle avaliku huvi nimetatud teabe vastu.
Seoses Tromsø konventsiooniga on oluline ka märkida, et eriseaduses sätestatav täiendav
juurdepääsupiirang peab jääma konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse. Konventsiooni
artikkel 3 annab ammendava loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib piirata ametlikele
dokumentidele juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust seda loetelu laiendada.
Eelnevast tulenevalt on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et eriseaduses saab täiendava
juurdepääsupiirangu ette näha üksnes juhul, kui AvTS sellekohast alust ette ei näe. Eriseaduses
sätestatud juurdepääsupiirangu normist peab nähtuma selgelt piirangu kehtestamise eesmärk, st
millist huvi avaliku huvi vastu kaalutakse. Välja tuleb tuua, millise Tromsø konventsiooni artiklis 3
sätestatud aluse alla sätestatav juurdepääsupiirang mahub ja millise mõttekäigu tulemusel sellise
järelduseni jõutud on. Samuti on vajalik täpsustada, kas tegemist on täiendava
juurdepääsupiirangu alusega või on võimalik kaitstav teabe tunnistada asutusesiseseks
kasutamiseks ka AvTS-i alusel. Viimasel juhul tuleb ESS § 13 lg 10 seaduses kehtetuks
tunnistada. Kui tegemist on uue juurdepääsupiirangu alusega, tuleb säte ümber sõnastada,
nähes seal ette mida puudutavat teavet ja mis eesmärgil ning vajadusel, kui kaua kaitstakse.
C. ESS § 1021 näeb ette isikuandmete kaitse. Juhime tähelepanu, et osaliselt kattub regulatsioon
isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete kaitse seaduse regulatsiooniga. Palume seega
kõnealuse sätte regulatsioon üle vaadata, et see ei dubleeriks riigisisesesse õigusesse Euroopa
Liidu määrust ega kordaks isikuandmete kaitse seaduses sätestatut.
III. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused eelnõu mõjuanalüüsi kohta
9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta.
10. Täiendavalt märgime, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab liikmesriik
konsulteerima järelevalveasutusega (Eestis Andmekaitse Inspektsioon (AKI)), kui koostamisel on
riigi parlamendis vastu võetava õigusakti eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev rakendusakt, mis
6
on seotud isikuandmete töötlemisega (vt IKÜMi artikli 36 lõige 4). Tavaliselt on selle kohustuse
täitmiseks AKI kaasatud eelnõu esimese kooskõlastusringil arvamuse küsimisega. IKÜMi artikli
52 järgi tegutseb AKI IKÜMiga kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste kasutamisel
täiesti sõltumatult. Seetõttu ei ole Justiits- ja Digiministeeriumil võimalik kohustada AKI-t andma
sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks ning eelnõu koostaja peab ise eelnõu AKI-
le kooskõlastamiseks edastama.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele
esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega.
Maarja-Liis Lall (54770628,
[email protected])
Joel Kook
Liisi Moks
Stella Johanson
Helen Uustalu
Alar Teras
Einar Hillep
Silja Tammeorg
7