Teie 24.09.2025 nr 10-1/3347-1, MKM/25-
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
1045/-1K
[email protected]
Meie 10.10.2025 nr 8-2/7789
Turismitegevuskava 2026–2029 eelnõu
kooskõlastamine
Austatud minister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile
kooskõlastamiseks Turismitegevuskava 2026-2029 eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab
eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu sätestab Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandena kaasvastutajana (juhtroll MKMil):
Viime turismiseadusse sisse EL pakettreisidirektiivi muudatustest tulenevad nõuded ja
tõhustame tagatissüsteemi
Justiits- ja Digiministeerium on valmis toetama antud ülesande täitmist, kuid tegevuse
elluviimine ja ajakava on MKMi kui juhtrolli omava ministeeriumi määratleda.
2. Andmepõhisus ja digitaliseerimine. Turismitegevuskava suunad ja tegevused valdkonna
andmepõhisuse ja tehisaru kasutuselevõtu osas on mõistlikud ja kohased. Toetame MKMi ja
EISi tegevusi nimetatud teemades ja oleme omalt poolt valmis jätkama head koostööd MKMi,
EIS ja JDMi andmete ja tehisaru kompetentsikeskuste vahel. Ettepanek on lisada
tegevuskavasse digiühenduste, digikanalite ja digitaliseerimise kohta, et arvestada tuleb ka
ligipääsetavuse nõuete täitmisega, nt Eestit tutvustavad ning turismiettevõtjate veebilehed ja
äpid, broneerimis- ja piletimüügisüsteemid, reisiplaneerijad jne. Võimalusel näha
toetusmeetmete puhul digitaliseerimise toetamisel ette ka ligipääsetavuse nõuete täitmise
toetamist. Samuti teeme ettepaneku kasutada Digiriigi Akadeemiat uute materjalide
majutamiseks turismivaldkonna ettevõtete ja töötajate teadmiste tõstmisel (riigiasutuste poolt
loodav sisu) ning rakendada Digiriigi Akadeemias juba olemasolevaid materjale
turismivaldkonna digi- ja teenustealaste teadmiste arendamiseks.
3. Isikuandmete kaitse. Tegevuskava eelnõu lk 28 tuuakse tuleviku tegevuskava täpsemate
tegevustena välja turismisektoris innovatsiooni toetamiseks tehisintellektil põhinevate
lahenduste piloteerimine; uute tehnoloogiate ja avaandmete rakendamist toetavad tegevused;
tööprotsesside digitaliseerimine ja automatiseerimine (sh online-broneeritavus);
turismiandmeruumi väljaarendamine, mis koondab mh külastajate liikumismustrite andmed;
turismiobjektide külastatavuse seirama hakkamine ning külastajate liikumise haldamine ja
hajutamine.
Selgitame, et isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 4 p 1 kohaselt loetakse
isikuandmeteks igasugust teavet tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta ning et IKÜM
art 4 p 2 defineerib isikuandmete töötlemisena isikuandmete või nende kogumiga tehtava
automatiseeritud või automatiseerimata toimingu või toimingute kogumi, nagu nt kogumine,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
struktureerimine, lugemine, kasutamine jms. Seega on selge, et ülaltoodud tegevuskavas
esitatud tulevikutegevused hõlmaksid suures ulatuses isikuandmete töötlemist.
IKÜM art 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine legaalne üksnes siis, kui selleks esineb
vähemalt üks art 6 loetletud õiguslikest alustest (nt andmesubjekti vabatahtlik nõusolek või
seaduses sätestatud alus). Kui rääkida online-broneerimistest ning turistide liikuvuse
jälgimisest arenduste teostamiseks saaks asjakohaseks õiguslikuks aluseks olla eelkõige
andmesubjekti vabatahtlik nõusolek. Seda eriti, kuna andmekorje ning andmete riigi kätte
liikumine eeldab, et neid andmeid koguksid majutusettevõtted. Turistidel aga peab jääma
võimalus reisida/liikuda ning puhata ka ilma, et nende liikumistrajektoor oleks pideva jälgimise
all. Mõistagi peab olema järgitud ka ülejäänud IKÜM art 5 tulenevaid andmetöötluse
põhimõtteid – vajalikkus, minimaalsus ning eesmärgipärasus.
Arvestades ka eelnõus esitatud tehisintellekti kasutamise soovi juhime tähelepanu IKÜM art
25, mis käsitleb vaikimisi ja lõimitud andmekaitset, st nõuet, et isikuandmete kaitse reeglite
järgimist tagavad meetodid ja lahendused peavad olema rakendatud juba toote või teenuse
disainimise algusest peale. Seega palume eelnõu tegevuskavaks väljaarendamisel sellega
arvestada ning esitada eelnõus selged toimimiskirjeldused meetmetest, mis tagaksid
turismivaldkonna digitaalsel arendamisel isikuandmete kaitse nõuete järgimise.
Kui tegevuskava tulemusena esineb soov koguda isikustatud andmeid andmekogusse, tuleb
ka selles aspektis arvestada õigusliku aluse olemasolu erisustega. Isikuandmete
andmekogusse kogumise osas kehtivad Eesti praktikas täpsemad nõuded. Selgitame, et
igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist käsitatakse eraelu
puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult
kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS
§ 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega
kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni
põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama
seadusandja.
Eelkõige peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid,
töödeldavate isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega
(viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate
isikuandmete säilitamise tähtajad. Palume nende märkustega arvestada juba ennetavalt
seadusloomeprotsessides, mis puudutavad isikuandmete andmekogudesse kandmist.
4. Ettevõtete halduskoormuse vähendamine. Ettevõtluskeskkonnas riigipoolse
halduskoormuse vähendamine on valitsuse prioriteetide hulgas. Juhime tähelepanu, et
õigusloomeliste muudatustega koormuse vähendamisel tuleb koostatavas mõjuanalüüsis
hinnata ka nõuete leevendamisega kaasneda võivaid võimalikke riske. Oluline on see
eelkõige just turistidele osutatavate teenuste jätkuvat kõrget kvaliteeti ja kasutajakogemust
silmas pidades. Vastavad sihtrühma rahulolumõõdikud on tegevuskavas võetud edasisel
hindamisel ka aluseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
2
3