Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

08.10.2025 Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks sihiks on kaasajastada Eesti postiturgu puudutavat regulatsiooni, lähtudes põhimõttest, et jätkusuutliku universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutamiseks peavad olema parimal viisil kaitstud nii kasutaja kui ka UPT osutaja (edaspidi UPT osutaja) huvid. Eesti postituru võib olemuselt jagada kaheks. Ühelt poolt traditsioonilised postiteenused, mille hulka kuuluvad kirjade, postipakkide ja perioodiliste väljaannete edastamine ning teisalt kullerpostisaadetised. Neist ainult viimases on turul toimiv konkurents, kus teenuse pakkujaid on mitmeid ning teenuse kasutajatel on võimalus valida teenuseosutajat. Seevastu traditsiooniliste postiteenuste osas on tegemist sisuliselt monopoliga. Arvestades kõnealust olukorda, postituru muutust ning üleilmseid trende on vajalik muuta UPT teenust, selle rahastamist ning vähendada kogu postiturule kohalduvaid nõudeid selleks, et postiteenused oleksid jätkusuutlikud. Seonduvalt postiseaduses (edaspidi seadus) tehtavate muudatustega muudetakse ka konkurentsiseadust ja riigilõivuseadust. Võrreldes kehtiva seadusega näeb eelnõu ette järgmisi olulisi muudatusi: 1) kaasajastatakse UPT ja UPT osutaja postivõrgule kehtestatud nõudeid; 2) universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel; 3) kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet; 4) seaduses loobutakse UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioonist; 5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon. Eelnõuga vähendatakse üldist halduskoormust. Kõige rohkem väheneb halduskoormus universaalse postiteenuse osutaja vaatest, kes edaspidi ei pea enam esitama eraldi ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluseid. Vähesel määral väheneb halduskoormus ka teiste postioperaatorite hulgas, kes ei pea esitama enam tegevusluba, vaid edaspidi piisab kõikide postiteenuste osas (v.a UPT) majandustegevusteate esitamisest. Kasutajate (sh eraisikud, mittetulundusühingud) vaates ei muutu halduskoormus, kuna eelnõuga ei muudeta isikute ega postisektori väliste osapoolte õigusi ega kohustusi. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Seaduse eelnõu välja töötamisega alustas töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Konkurentsiameti ning ASi Eesti Post esindajad. Samuti osalesid eelnõu väljatöötamise protsessis UPT osutaja esindajad ning Konkurentsiameti spetsialistid. Alates 01.07.2023 on postside valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka REM) vastutusvaldkonnas, kes jätkas tööd seaduse eelnõuga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM) regionaalarengu osakonna nõunik Taavi Kurvits (tel: 625 6526, e-post: [email protected]). 1 Eelnõule on teinud juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp (tel: 5304 5154, e-post: elis- [email protected]) ning keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel: 5698 3427, e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu välja töötamisel on arvestatud halduskoormuse tasakaalustamise reeglit. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse postiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 58. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk 2009. aastal avati postiturg konkurentsile eesmärgiga tagada kvaliteetne postiteenuse osutamine, postiteenuse kasutajate kaitse ning UPT osutamise jätkamine konkurentsitingimustes. Seoses elektrooniliste teenuste arenguga on aga tänane postiturg muutunud väga kiiresti ning traditsioonilistele postiteenustele pakuvad üha rohkem konkurentsi elektroonse keskkonna kaudu osutatavad ja hõlpsasti kättesaadavad ning taskukohased teenused ning e-kaubandus. See on kaasa toonud UPT hulka kuuluva lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste mahu olulise vähenemise nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides. Samal ajal, kui nõudlus enamike postiteenuste järele on kahanenud, on nõudlus pakiteenuste järele kasvanud. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva eelnõu peamiseks sihiks kaasajastada Eesti postiturgu puudutavat regulatsiooni, uuendades UPT rahastamismudelit ning ajakohastada postiteenusele kohalduvaid nõudeid. Sisuliselt 15 aastat muutumatuna püsinud postituru regulatsioon vajab ajakohastamist, kasutades võimalikult paindlikku lähenemist ning arvestades uusi tehnoloogilisi lahendusi. Kehtiv postiseadus ei vasta enam ei kasutaja ootustele ega ole kooskõlas tänaste UPT osutamiseks vajalike tingimustega. Ühe suurima kitsaskohane ei ole kehtiv UPT rahastamismudel enam sobilik ning sellega seotud rakenduslikud vaidlused on jõudnud halduskohtuni. Eeltoodust tulenevalt on valitud eelnõus lahendused, mis lõpetavad ära tagantjärgi kulude kompenseerimise, muudavad UPT osutamise nõuded selgemaks ning ühtlustavad postituru regulatsiooni muutmaks kõikidele teenuse osutajale tingimused võrdsemaks. Käesoleva eelnõu eesmärgid on eelkõige järgmised: 1) tagada postiteenuse kasutajatele kättesaadav ja mugav teenus ning tõsta postiteenuse kasutajate rahulolu postiteenusega; 2) tõhustada kontrolli UPT tasude üle ja tagada teenuse jätkusuutlikkus; 3) vähendada halduskoormust ja kaotada konkurentsi pärssiv UPT rahastamise regulatsioon; 4) sätestada tingimused eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiseks vastastikuse põhimõtte alusel. 2 Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1, eelnes postiseaduse muutmise seaduse eelnõule väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) (EIS toimik nr 22-03401). VTK oli valitsuse eelnõude infosüsteemis arvamuse esitamiseks perioodil 25.03.2022–25.04.2022. Kaasatavad nõustusid, et väljatöötamiskavatsuses välja toodud murekohad vajavad lahendusi ja muudatusi õigusaktide tasandil ning postiseadus vajab kaasajastamist ja kehtiv regulatsioon ülevaatamist, mistõttu on väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud eesmärgid (kehtiva UPT sisu-, võrgu- ja kvaliteedinõuete täitmine on kulukas ning ei võimalda pakkuda postiteenuse kasutajate ootustele vastavat teenust, UPT taskukohasuse nõue koosmõjus UPT fondiga takistab kvaliteetse UPT jätkusuutlikku pakkumist ning perioodika kättetoimetamise sagedus toob lisakulusid UPT osutajale). Lühikokkuvõte olulisematest ettepanekutest ja arvamustest VTK kohta on lisatud allolevas tabelis. Esitaja Ettepanek, arvamus Selgitus UPT sisu-, võrgu- ja kvaliteedinõuete täitmine Eesti Maksu– ja Pakiautomaatide laiema Võetud teadmiseks. Esimeses Tolliamet kasutuselevõtu jälgida, et ei etapis saab pakiautomaati tekiks vastuolu saadetisi suunata eelkõige haldusmenetluse seaduse §-s 26 kasutaja enda soovil/kinnitusel. (Kättetoimetamine postiga) ja Saadetiste edastamine otse maksukorralduse seaduse §-s pakiautomaati vahendusel vajab 531 (Kättetoimetamine posti mitme osapoole koostöös välja teel) sätestatud normidega. töötamist, kuid oluline on luua vastav õigusruum, mis seda võimaldab, et saaks seda piloteerida. Eesti Linnade ja UPT kättesaadavus tuleb Arvestatud. Eelnõuga Valdade Liit tagada ja säilitada nii palju kui laiendatakse postivõrgu võimalik ka postkontori ja juurdepääsupunktide ringi, kirjakasti vormis. Kindlasti lisades sinna loetellu tuleb tagada teenuse juurdepääsupunktidena kättesaadavus kõikide seda automatiseeritud võimaldavate paindlike juurdepääsupunkti (näiteks tehnoloogiliste lahenduste teel. hetkel on kasutusel pakiautomaadid), liikuva juurdepääsupunkti ja tellitava juurdepääsupunkti, et muuta paindlikumaks UPT osutaja võimalused kättesaadavuse tagamiseks. UPT osutamine (mille hulka kuulub nii liht- kui ka tähtsaadetise kättetoimetamine) jääb kehtima samadel tingimustel vastavalt õigusaktides esitatud tingimustele. Eesti Linnade ja Täpsemat ja põhjalikumat Arvestatud. Eelnõus ei käsitleta Valdade Liit selgitamist ja analüüsi ning mugavusteenust ning postkastide miinimumnõuete osas ei toimu sisulisi muudatusi. 1 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/aecdaaf6-ad31-4c67-b1d2-41c9255f082d 3  seadusega reguleerimist vajavad postkastide paiknemise miinimumnõuete kehtestamise normatiivid. Täpsustamist vajab, kust alates hakkab olema mugavusteenus ja mida üldse saab mõista mugavusteenuse all. Rahandusministeerium VTK-s toodud kulude, Osaliselt arvestatud. UPT tänapäevasuse, paindlikkuse osutaja peab pakkuma argumendid postkontorite personaalset postiteenust (tellitav sulgemise ja kirjakastide arvu juurdepääsupunkt) inimestele, vähendamise ja asendamise kes paiknevad postkontorist osas on ilmselt asjakohased, kaugemal kui 5 kilomeetrit. aga kõigele muule lisaks tähendab see paratamatult tarbija jaoks teenuse kättesaadavuse vähenemist, mis tuleb alternatiivsete ja lisatasuta juurdepääsu- meetmetega kompenseerida. Inimeste jaoks, kes ei käi postkontoris, ei muuda postkontori sulgemine ju midagi, aga nende jaoks, kes käivad, tähendab see ohtu avaliku teenuse vähenemiseks. Rahandusministeerium Toetame ETOE-de Arvestatud. Eelnõus regulatsiooni väljatöötamist, reguleeritakse ETOE temaatika. kuna ETOE-de tegutsemise ulatuse ja tingimuste määratlemine on oluline tollialaste õigusaktide kontekstis. Sotsiaalministeerium Palume selgitada Arvestatud. Pensionite ja väljatöötamiskavatsusega toetuste väljamaksmise hõlmatud teemade osas, kas korraldust ei muudeta ning see planeeritud on muuta ka kohustus säilib UPT osutajale. Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvate pensionite ja toetuste väljamaksmise korraldust. UPT jätkusuutlikkus Eesti Meediaettevõtete EML nõustub VTK-s esitatuga, Mittearvestatud. Perioodiliste Liit mille kohaselt perioodika väljaannete edastamise hinna kojukandeteenuse hind tuleks allutamine Konkurentsiameti allutada Konkurentsiameti järelevalve alla ei ole tänasel järelevalvele, sarnaselt mitmete hetkel mõistlik, kuid on oluline teiste reguleeritud säilitada tänane kandepäevade üldhuviteenuste struktuur. Perioodiliste valdkondadega. väljaannete edastamine on 4  sarnaselt teiste postiteenustega (nt kullerpost) vabaturu teenus. Eesti Meediaettevõtete UPT ja perioodika kojukande Võetud teadmiseks. Eelnõu Liit teenuse rahastamine riigihanke koostamisel ei ole valitud korras väärib edasist analüüsi riigihanke korras rahastamist, kuid seda võib tulevikus täiendavalt analüüsida. Eesti Meediaettevõtete Maapiirkondade dotatsioon on Riik jätkab perioodiliste Liit vajalik säilitada väljaannete edastamise toetamisega maapiirkonnas. Rahandusministeerium Reguleeritud avalike teenuste Võtame teadmiseks. rahastamise läbipaistvuse UPT osatähtsus on vähenenud suurendamine ja ning tagamaks teenuse ristsubsideerimise lõpetamine jätkusuutlikkus on vajalik on küll riigi osaluspoliitika rahastusmudeli muutmine. seisukohast olulised eesmärgid, kuid avalike teenuste täiemahuline kinni maksmine tarbija poolt ei ole vältimatult vajalik. Kavandatavad muudatused postiseaduses peaksid aga tooma kaasa tegeliku teenuskvaliteedi tõusu, ideaalis koos samaaegsete kulude vähenemisega. Unified Post AS Eesti Posti hinnakujundus Arvestatud osaliselt. monopoolsetel turgudel peab Universaalse postiteenust alluma ex ante hakatakse rakendama hinnaregulatsioonile, et vältida põhjendatud tasu põhimõttel. See diskrimineerivat ja ebaõiglast tähendab seda, et UPT osutaja hinnakujundust, mis annab peab hinnad kooskõlastama enne Eesti Postile lubamatu nende jõustumist konkurentsieelise turgudel, kus Konkurentsiametiga. Samas ei Eesti Post konkureerib ole hetkel mõistlik tekitada erakapitalil põhinevate täiendavat haldus ja töökoormust ettevõtjatega. ning lisada see kohustus kõikidele postiteenustele. Perioodika kättetoimetamise sagedus Eesti Linnade ja Samuti märgime, et kuigi Võetud teadmiseks. Täna Valdade Liit kehtiv kohustus toimetada kätte ilmuvad väljaanded viiel päeval perioodika kuuel päeval nädalas ning selliselt seatakse ka nädalas on kulukas, on Eestis eelnõus kohustus. Perioodika mitmeid päevalehti kojukande teenuse täpsemad (perioodikat) mis ilmuvad nõuded sätestatakse valdkonna kuuel päeval nädalas. eest vastutava ministri Postiseadus peaks kehtestama määrusega. edaspidi täpsema kohustuse perioodika kojukandeteenuse kättesaadavuse tagamiseks. Eesti Meediaettevõtete EML on seisukohal, et Arvestatud. Kandepäevade arvu Liit kohustuslike kandepäevade ei vähendata, küll aga viiakse arvu vähendamine ei ole sobiv 5  ega proportsionaalne lahendus, kandepäevade arv kooskõlla kuivõrd see ohustab perioodika tegelikkusega. sektori toimivust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu § 1 punkt 1 Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt asendatakse seaduses läbivalt sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes. Kehtiva seaduse § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on UPT riigisiseste ja rahvusvaheliste kirisaadetiste edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi ning postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi teenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Nõue osutada UPT teenuseid taskukohase tasu eest tuleneb postidirektiivi2 artiklist 12, mille järgi peavad UPT tasud olema taskukohased kõikidele kasutajatele nende geograafilisest asukohast olenemata. Postidirektiiv seejuures taskukohaste tasude mõistet laiemalt ei ava, kuid 01.01.2009 jõustunud seaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu fikseeritud tasu, millest rohkem UPT osutaja UPT kasutajalt võtta ei või. Taskukohase tasu eesmärk on postiteenuse kasutajale mõistliku hinnataseme säilitamine üldistes huvides osutatava teenuse kasutamise eest. Taskukohase tasuna võib käsitada ka UPT teenuse kulupõhist hinda (mis samuti tuleneb postidirektiivi artiklist 12) tingimusel, et see on oma hinnatasemelt teenuse kasutajatele jätkuvalt kättesaadav. Näiteks Saksamaa on 1. jaanuaril 2025. a jõustunud seaduses sätestanud, et universaalseid teenuseid loetakse kättesaadavaks, kui need peegeldavad efektiivset teenuse osutamise hinda. UPT teenuse kulupõhine hind toob kaasa olukorra, kus UPT teenuse osutamise kulud on kaetud. See tagab UPT hulka kuuluvate postiteenuste õiglasema ja läbipaistvama hinnastamise. ASi Eesti Post kulude analüüsi põhjal on selgunud, et UPT riigisisese ja rahvusvahelise kirisaadetise lihtsaadetisena edastamise teenuse müügihind (taskukohane tasu) jääb oluliselt alla teenuse omahinnale. UPT kahjumist 50% tuleneb välismaalt Eestisse saabuvast mahust, mille eest tasuvad teised postiorganisatsioonid. Selline olukord mõjutab negatiivselt UPT kvaliteeti pikaaegses perspektiivis ning teenuse osutamise efektiivsust. Samuti seab see ohtu ettevõtte suutlikkuse investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja alternatiivsetesse UPT osutamise kanalitesse. Lisaks põhjustab omahinnast madalam müügihind ASi Eesti Post jaoks väiksema lõppmakse summa teistelt riikidelt. Lõppmaksena mõistetakse seaduse tähenduses postisaadetise edastamiseks vastuvõtnud välisriigi postiteenuse osutaja poolt postisaadetise Eesti territooriumil kättetoimetamise eest UPT osutajale makstavat tasu või UPT osutaja poolt vastuvõtvale postiteenuse osutajale makstavat tasu postisaadetise kättetoimetamise eest sihtriigis. Kuna lõppmaksed arvutatakse riigisiseste tariifide põhjal, siis kunstlikult madalal hoitud tasude korral kujunevad ka ASile Eesti Post ette nähtud lõppmaksed kunstlikult madalaks. See tähendab, et AS Eesti Post ei saa välisriikide postiadministratsioonidelt rahvusvaheliste kirisaadetiste Eestis kättetoimetamise eest õiglast tasu. Selle tulemusena saavad välismaa kaupmehed näiteks odavamalt saadetise edastamist Eestis kui kohalikud kaupmehed. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (ELT L 52, 27.02.2008, lk 3–20). 6 Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks peab UPT teenust osutama põhjendatud hinnaga, mis tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. On ka oluline märkida, et lisaks monopoolsetele tunnustele vastavale UPT osutamisele (seaduse § 6 kohaselt määratakse üks UPT osutaja, kellele kehtivad eritingimused nii kohustuste kui õiguste osas), pakutakse ka teisi monopoolseid avalikke teenuseid (nt elekter, gaas, vesi, kaugküte) kulupõhise hinnaga. Samuti sisaldavad nende teenuste hinnad mõistlikku kasumit. Eelnõu kohaselt tunnistatakse seaduses taskukohase tasu regulatsioon kehtetuks ning edaspidi lähtutakse UPT osutamisel teenuse põhjendatud hinnakujundusest, mis on samuti kooskõlas postidirektiiviga (vt täpsemalt seletuskirja peatükist 5). UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. See säte sätestatakse üleminekuajaga ning see jõustub hiljem, et anda aega UPT osutajale taotluse esitamiseks, Konkurentsiametile põhjendatud tasu kooskõlastamiseks ning kehtestatud põhjendatud tasu jõustamiseks. Taskukohase tasu muutmine põhjendatud tasuks toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise. Mõju UPT kasutajatele, kellest enamiku moodustavad eraisikud, on suhteliselt väike. Keskmine aastane kulu UPT kogumisse kuuluvatele teenustele on marginaalne, võrreldes nt elektrivarustusele, veevarustusele või soojusenergiale tehtavate kulutustega. 2024. aastal saadeti iga Eesti elaniku kohta keskmiselt 0,8 UPT saadetist aastas. Tegemist on hääbuva teenusega. Kui 2019. aastal edastati kokku 12,5 mln UPT saadetist, siis 2024. aastal kõigest 3,2 mln saadetist. Viimaste aastate keskmine aastane mahtude langus on 24%. Eelnõu § 1 punkt 2 Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse seaduses läbivalt sõnad „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga „tähtsaadetis“ vastavas käändes. Eesmärk on eemaldada seadusest väärtsaadetis eraldi teenuse liigina. Ka Ülemaailmse Postiliidu aktide käsitluses on väärtustamine ehk kindlustamine (inglise keeles insurance) lisateenusena välja toodud ja soov on seda edaspidi käsitleda tähtsaadetise lisateenusena. Kehtiva seaduse regulatsiooni praktiline probleem seisneb selles, et seaduses sisalduv postiteenuste käsitlus (liht-, täht- ja väärtsaadetised) ei vasta postiorganisatsioonide rahvusvaheliste võrgustike (Prime3, Interconnect4) poolt kasutatavale teenusestandardile. Enamik Eestisse saabuvast mahust liigub just nimetatud võrgustike kaudu. Enim kasutatav teenus on selline, kus saadetis on jälgitav (track and trace), kuid seda ei väljastata allkirja vastu ehk niinimetatud jälgitav lihtkiri. Praktikas tekitab paralleelsete, kuid samas erinevate (st ühelt poolt seadusest tulenevate ja teisalt käibes kasutatavate) postiteenuse käsitluste kasutamine ebaselgust ja jäikust teenuste arendamisel turu tegelikele nõuetele vastavaks. Seega on kehtiv käsitlus aegunud ja takistuseks postiteenuste disainimisel. Teenuse disaini mõttes on tarbija vaates lihtsam ja arusaadavam defineerida teenust tulevikus kombinatsioonidena ehk põhiteenus pluss erinevad lisateenused. Kindlustamise teenuse võimalus on jätkuvalt olemas, aga teisel moel ja mitte eraldi saadetise liigina. Sarnase lähenemise on võtnud ka Ülemaailmne Postiliit. Eelnõu § 1 punkt 3 Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse seaduse § 1 lõiget 5 tekstiosaga „ja selle alusel kehtestatud õigusakti“. Muudatus on vajalik tagamaks õigusselgus, et universaalse postiteenuse 3 https://www.prime-posts.com/ 4 https://www.ipc.be/ 7 osutaja rahvusvahelisele postiteenusele kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele ka selle alusel kehtestatud õigusakti Eesti territooriumil toimuva postisaadetise edastamise puhul niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus Eesti Vabariigile siduvate Ülemaailmse Postiliidu aktidega. Muudatus on vajalik, kuna mitmed nõuded liigutatakse eelnõuga seaduse tasandilt alamakti (määruse) tasandile. Eelnõu § 1 punkt 4 Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 1 lõige 6. Nimetatud sättega kaotatakse erisus seaduse 3. peatüki kohaldamisele. Senini kehtis seaduse 3. peatükk ainult tegevusloaga hõlmatud postiteenustele, mis oli vajalik eelkõige seaduse 4. peatüki 2. jaos nimetatud UPT rahastamise jaoks. 2008. aastal, mil seadus sai oma tänase ülesehituse, põhjendati seda seletuskirjas järgnevalt: „Tegevusloaga määratud postiteenuse osutamine mõjutab UPT osutamist ning arvestades UPTga kaasnevate ebamõistlikult koormavate kulude võimaliku hüvitamist, on oluline nimetatud teenuse mõningane reguleerimine (osutamise piirkond, tasud jne).“. Arvestades, et käesoleva eelnõuga muudetakse UPT rahastamist, ei ole tulevikus põhjendatud tegevusloa regulatsiooni säilitamine väljaspool universaalset postiteenust. Muudatuste järgselt kehtib seaduse 3. peatükk kõigile postiteenustele, luues väljaspool UPT-d võrdsed tingimused postiteenuste osutamiseks. Eelnõu § 1 punkt 5 Eelnõu § 1 punkt 5 kohaselt täiendatakse seadust võimalusega käsitleda postiaadressina ka juurdepääsupunkti asukohta juhul, kui postisaadetisele on lisatud saajale postisaadetise saabumise kohta teate saatmiseks vajalikke kontaktandmeid. Nimetatud võimalus loob õigusselguse ka automatiseeritud juurdepääsupunktide (nt pakiautomaat) kasutamisel ning nende kasutamiseks vajalike andmete küsimiseks ka näiteks universaalse postiteenuse osutamiseks. Saaja kontaktandmeteks saab lugeda näiteks mobiiltelefoni numbrit, mis võimaldab saata saajale personaalse koodi, mille kaudu on ainult saatjal õigus saadetis kätte saada. Muudatus võimaldab saata ja saada saadetisi, sh universaalse postiteenuse kaudu veelgi mugavamalt ja tarbija poolt eelistatud viisil. Eelnõu § 1 punkt 6 Eelnõu § 1 punkt 6 kohaselt muudetakse kirisaadetise mõiste definitsiooni. Muudatus on suuresti tingitud ülemaailmse postikonventsioonis tehtud muudatustest ning tulevikus planeeritavatest muudatustest. Alates 2026. aastast muutub R (tähitud) maksikiri ülemaailmse postikonventsiooni alusel ainult pabersisuga saadetiseks, seega tuleks edaspidi eristada kirisaadetise puhul tähitud ja lihtkirja. Eesti Post on nimetatud muudatuse valguses ühtlustanud samal põhimõttel nii siseriikliku tähitud kirja kui ka rahvusvahelise kirja, et klientide jaoks võimalikult vähe segadust tekitada. Tõenäoliselt tuleb tulevikus täiendavalt muudatusi ka kirisaadetiste kaalu ja mõõtmetega ning sellest tulenevalt on mõistlik teha etteruttavalt muudatused seaduses ja viidata otse ülemaailmse postikonventsioonis kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 1 punkt 7 Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 4 lõike 5 punkt 3, kus on nimetatud väärtsaadetise edastamine ühe eraldiseisva postiteenuse liigina. Muudatuse kohaselt eemaldatakse postiteenuste loetelust väärtsaadetise edastamine eraldi teenuse liigina. Eelnõu § 1 punkt 8 Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse seaduse § 4 lõike 7 punkti 1 selliselt, et punktis olevad sõnad "muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava" asendatakse sõnadega "saaja tuvastamist 8 võimaldava muu“. Muudatus on tingitud praktikast, kus saadetakse saadetisi ka viisidel, mis ei võimalda isikusamasust tuvastada, kuid võimaldavad tuvastada saaja (nt turvauksed, PIN koodid jms). Eelnõu § 1 punkt 9 Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse seaduse § 4 lõike 7 punkti 3 selliselt, et punktis olevad sõnad „postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma“ asendatakse sõnadega „postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitist“. Muudatusega täpsustatakse hüvitise maksmise tingimusi tähtsaadetise kaotsimineku või kahjustumise korral. Uue sõnastuse kohaselt maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja tüüptingimustes ettenähtud hüvitise. Praktikas on hüvitise maksmise tingimused sätestatud postiteenuse osutamise tüüptingimustes, seega on tegemist pigem tehnilist laadi muudatusega. Eelnõu § 1 punkt 10 Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 4 lõige 8. Muudatus on seotud eelpool tehtud muudatusega. Eesmärk on eemaldada seadusest väärtsaadetis eraldi teenuse liigina. Eelnõu § 1 punkt 11 Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt muudetakse seaduse § 4 lõikeid 81 ja 9. Seaduse § 4 lg 81 muudatuse eesmärk on parandada seaduse sõnastust, et partiisaadetis ei ole omaette postiteenus, vaid liht- ja tähtsaadetisena edastamise teenuse üks osa. Samuti on loetelust eemaldatud väärtsaadetiste edastamine partiisaadetisena ning eemaldatakse võimalus saata postipakke partiisaadetisena. Tegemist on Eesti Posti poolt kooskõlastamise käigus tehtud ettepanekuga, lähtudes asjaolust, et partiisaadetisena edastatav postipakk tähtsaadetisena (postkontorist üleantud ja postkontorist väljastatav) ei ole enam praktikas kasutatav. Arvestades, et tarbijad kasutavad selles osas vabaturuteenuseid ja mugavamaid kanaleid, puudub turul nõudlus tähtsaadetisena postipaki järele. Seaduse § 4 lõike 9 muudatuse kohaselt täpsustatakse, mida loetakse kullerpostiks, kuna kehtivas seaduses on see liiga üldine ning raske on eristada logistika ja transporditeenuseid. Kullerpostiks loetakse kirisaadetise või postipaki edastamist, mille edastamise tingimused vastavad vähemalt neljale tingimusele seitsmest, mis on loetletud selles lõikes. Kullerposti tingimuste mõte on määratleda seda teenusena, mis lisaks suuremale kiirusele oleks ka usaldusväärne esemete kogumisel, jaotamisel ja kohaletoimetamisel. Tingimuste kohaselt peavad kullerpostisaadetise edastamisel olema täidetud vähemalt neli tingimust järgnevatest: 1) see edastatakse individuaalse kokkuleppe ja kasutaja erinõuete kohaselt; 2) see edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3) see kogutakse saatja elu- või asukohast; 4) see väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või saaja muul viisil tuvastamist võimaldava tunnuse alusel; 5) selle kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil; 6) selle puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine; 7) selle saatjal on võimalik igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamine.; Eelnõu § 1 punkt 12 Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse loetelu adresseerimata saadetiste edastamisega. Adresseerimata saadetiste alla kuuluvad saadetised, mille peal ei ole postiaadressi ega muud saajale omastatavat identifitseerimistunnust. Muudatus on tingitud vajadusest luua õigusselgus, et adresseerimata saadetised ei kuulu otseposti alla. Muudatusega piiritletakse selgemalt 9 otseposti alla kuuluvad saadetised välistades olukorra, kus erinevad osapooled võivad tõlgendada adresseerimata saadetisi postiteenuse osaks. Ka kehtiv seaduse § 2 lg 2 kohaselt on postisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks üle antud adresseeritud saadetis. Eelnõu § 1 punkt 13 Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse seaduse § 5 lõiget 2, millega jäetakse universaalse postiteenuse ulatusest välja siseriikliku postipaki edastamine kui kohustuslik postiteenus. Muudatus on tingitud teenuse kättesaadavusest ning üldisest põhimõttest riigi poolsest sekkumisest turule. Kui teenuse osutajaid on turul palju, ning siseriikliku pakiteenuse osas see nii on, siis riigi poolne sekkumine turu toimimisse peaks olema minimaalne. Viimasel aastal on toimunud universaalse postiteenuse raames edastatavate siseriiklike postipakkide mahus neljakordne langus (2023 vs 2024). Universaalse postiteenuse raames edastatavate siseriiklike postipakkide kogused on olnud läbi aastate languses ja kogu postipakkide edastamise teenusest marginaalsed. Antud teenus konkureerib tihedalt kullerpostiteenusega, mis suudab pakkuda paremat kättesaadavust ning soodsamat hinda. Seetõttu ei ole mõistlik seda teenust enam osutada universaalse postiteenusena, vaid teenus on tarbijatele kättesaadav vabaturu põhimõttel. Sarnast lähenemist on kasutanud ka Taani ning viimati ka Rootsi. Lisaks jäetakse § 5 lõike 2 punktis 1 välja väärtsaadetise mõiste ning viidatakse kirisaadetiste nõuete osas ülemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjade nõuetele. Eelnõu § 1 punkt 14 Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt täiendatakse seaduse § 5 lõikega 21. Täienduse kohaselt lisatakse juurde loetelu postiteenuse hulka kuuluvatest lisateenustest. Muudatuse kohaselt reguleeritakse seaduses edaspidi eraldi UPT liigid ning lisateenused, mille pakkumine on kohustuslik ja mida kasutaja saab juurde tellida. Seega jääb kirisaadetise ja postipaki kindlustamine UPT hulka kohustusliku lisateenusena. Tähtsaadetise kindlustamise lisateenuse korral avaldab saatja postiteenuse osutajale saadetise väärtuse ja saadetise kaotsimineku või kahjustumise korral hüvitab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse. Samuti on lisateenuseks saadetise jälgimise teenus. Saadetise jälgimise teenust saab tellida nende teenuste puhul, kus see on tehniliselt teostatav. Eelnõu § 1 punkt 15 Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 61. Paragrahvis on sätestatud taskukohast tasu puudutav regulatsioon, mis tunnistatakse kehtetuks seoses üleminekuga põhjendatud tasu regulatsioonile (vt eelnõu § 1 punkti 1 selgitust). Eelnõu § 1 punkt 16 Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse seaduse § 7 lõiget 4 teise lausega, mille järgi ei pea juurdepääsupunkti asukoht olema püsiv. Muudatus on kooskõlas eesmärgi ja vajadusega mitte siduda UPT kättesaadavust ainult postkontori ja kirjakastiga, vaid tagada teenuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikide seda võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel (nt tellitav juurdepääsupunkt, automatiseeritud juurdepääsupunkt, liikuv juurdepääsupunkt). Eelnõu § 1 punkt 17 Eelnõu § 1 punktis 17 täiendatakse seaduse § 7 lõigetega 41–43. Muudatuse kohaselt kõrvaldatakse ebakõla majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“5 (edaspidi postivõrgu määrus) ja seaduse vahel juurdepääsupunktide määratlemisel. Nimelt kehtestatakse definitsioonid edaspidi postivõrgu määruse asemel seaduses, sest seaduse 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/121012022014?dbNotReadOnly=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A %2F%2Fwww.riigiteataja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HALDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee 10 struktuuri ja õigusaktide hierarhia kohaselt on nii õigem. Nii tagatakse olukord, et seaduses on defineeritud kõik juurdepääsupunktide liigid, mida kasutatakse UPT osutamiseks. Postivõrgu määruses sätestatakse nõuded juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele. Seaduse § 7 lõike 41 järgi on liikuv juurdepääsupunkt kindla graafiku alusel liikuv postiteenuse osutamise vahend (nt buss). Seaduse § 7 lõikes 42 sätestatakse automatiseeritud juurdepääsupunkt mõiste, milleks on püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks (nt pakiautomaat). Automatiseeritud juurdepääsupunkti mõiste sätestamine seaduses loob võimaluse mõnede UPT teenuste osutamiseks ka näiteks mistahes automatiseeritud juurdepääsupunkti vahendusel. E-kaubanduse jätkuva arengu ja postipakkide arvu kasvu tõttu on viimastel aastatel lisandunud võimalus kasutada UPT osutamiseks pakiautomaatide võrgustikku, mistõttu on juba hetkel võimalik pakiautomaatide vahendusel osutada liht- ja tähtsaadetiste edastamise teenust. Pakisaadetiste arv kasvab ja seega on kasvanud ka pakiautomaatide kasutamine. Seaduse § 7 lõikes 43 sätestatakse, et tellitav juurdepääsupunkt (näiteks personaalne postiteenus6) on osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või asukohas. Postivõrgu määruse § 2 lõige 6 kohaselt lähimast UPT-d osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel. Eelnõu § 1 punkt 18, 19 ja 20 Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 8 lõiked 3, 5 ja 6, mis sätestavad postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded. Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse seaduse § 8 lõiget 8 selliselt, et edaspidi peavad postkastile ja selle paigutamisele esitatavate nõuete osas järgima lisaks seadusele, ka seaduse alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõudeid. Muudatus on tingitud seoses teatud postkastile kohalduvate nõuete viimisest määruse tasandile. Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt lisatakse juurde volitusnorm, millega sätestatakse nõuded valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Nimetatud muudatus ei muuda postkastile kohalduvaid nõudeid, kuid annab tuleviku jaoks piisava paindlikkuse, et valdkonna eest vastutav minister saab reageerida kiiremini, kui peaks tekkima vajadus postkastile kohalduvate nõuete muutmiseks või täiendamiseks. Seejuures viiakse määrusesse pelgalt nõuded, mis sätestavad, mis tuleb postkastile märkida ning kuhu tuleb postkast paigutada linnas, alevis ja alevikus ning külas. Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist liiga detailse regulatsiooniga. Eelnõu § 1 punkt 21 Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse seaduse § 9 lõike 2 teist lauset. Selles lauses sätestatakse, kuidas märgitakse postmargi väärtus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt trükitakse postmargile sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus araabia numbritega. Muudatuse kohaselt lisatakse võimalus trükkida väärtus postmargile tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil, mis vastab Eesti Vabariigis käibel olevale rahaühikule. Nn klassimarkide süsteemi kasutavad paljud riigid, kasutades tähti ja/või numbreid nimiväärtuse väljendamiseks: • Soome – 1 kl ja 2 kl; • Norra – A ja B, VERDEN (maailm), INNLAND (sisemaa), EUROPA (Euroopa); • Rootsi – BREV, JULPOST, EKONOMI BREV; 6 https://www.omniva.ee/personaalne-postiteenus/ 11 • Suurbritannia – 1st ja 2nd, WORLDWIDE UP TO 20 GRAMS, EUROPE UP TO 20 GRAMS. Sellisel moel nimiväärtuse märkimine lihtsustab oluliselt tariifide muutumisel postmarkide kasutamist ja kaob vajadus täiendavalt postmarke juurde lisada. Täiendava margi lisamine saadetisele on ASi Eesti Post jaoks lisakulu, sest ühe margi asemel kulub neid sama saadetise edastamiseks mitu. Kasutajate jaoks paraneb markide kasutusmugavus ning pikeneb postmarkide kasutamise aeg. Eelnõu § 1 punkt 22 Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt eemaldatakse tegevusloa nõue kirisaadetise edastamisel nii liht-, täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena ning postipaki edastamisel nii liht-, täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena. Tegevusloa nõue jääb jätkuvalt kehtima UPT korral (seaduse § 10 lg 1 p 1). Muudatus on kooskõlas postidirektiivi artikliga 9. Nimetatud artikli kohaselt võib liikmesriik universaalteenuse kohaldamisalast välja jäävate teenuste korral võtta kasutusele üldload määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine. Üldloaks sobib ka registreerimine. Sellisel juhul ei ole vaja enne teenuse osutamisega alustamist Konkurentsiameti otsust, vaid piisab teavitamisest. Seega piisab edaspidi sellest, kui postiteenuse osutajad väljaspool UPT-d esitavad majandustegevusteate seaduse §-s 21 nimetatud juhtudel ja korras. Praktikas on lisaks Eesti Postile, kes on UPT osutaja, väljastatud postiteenuse tegevusluba täiendavalt ainult ühele postiteenuse osutajale, seega puudutab muudatus ainult kahte postiteenuse osutajat, kes saavad edaspidi teenust osutada majandustegevusteate alusel. Kehtiva seaduse kohaselt oli teatamiskohustus olemas juba kullerposti, otseposti, perioodiliste väljaannete edastamiseks ja muudeks postiteenusteks. Muudatus on seotud ka taskukohaselt tasult üleminekuga põhjendatud tasule. Arvestades, et kulupõhise hinna rakendamisel ei ole enam rahastamiskohustus (seaduse § 413) vajalik, kaob ka vajadus eristada väljaspool UPT-d olevaid postiteenuseid tegevusloa ja teatamiskohustuse osas. Eelnõu § 1 punkt 24 Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse seaduse § 10 lõikega 6, mis annab õiguslikud alused riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa läbivaatamiseks ja muutmiseks. Riigilõivuseaduse § 2 kohaselt on riigilõiv „/…/ seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.“ Riigilõivuseadus sätestab üksnes riigilõivumäära, kuid mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud alus peab tulenema eriseadusest, ehk antud juhul seadusest. Eelnõu § 1 punktid 23, 25, 27 ja 29 Eelnõu § 1 punktidega 23, 25, 27 ja 29 tunnistatakse kehtetuks tegevusloa nõuded, mis on seotud tegevusloa geograafiliste erisustega. UPT korral väljastatakse tegevusluba kogu Eesti territooriumile (seaduse § 14 lg 4) ning UPT osutajal on kohustus osutada ka rahvusvahelisi postiteenuseid (seaduse § 35 lg 1), seega ei ole edaspidi võimalik taotleda tegevusluba geograafiliste erisustega ning nimetatud sätete säilitamiseks puudub vajadus. Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks ka seaduse § 10 lg 4, mis sätestas postiteenused, mis ei vaja tegevusluba. Tegemist oli dubleeriva sättega, sest seaduse § 21 lõikes 1 on sätestatud postiteenused, mis kuuluvad teatamiskohustuse alla. Muudatuse järgselt jääb tegevusloa regulatsioon kehtima ainult universaalsele postiteenusele ning ülejäänud postiteenustele kohaldub teatamiskohustus. Eelnõu § 1 punkt 26 12 Eelnõu § 1 punktiga 26 täpsustatakse, et tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele ka UPT osutamise tüüptingimused. Nimetatud muudatus on seotud eelnevate punktidega, mille kohaselt jääb tegevusloa kohustus edaspidi alles ainult UPT korral. Eelnõu § 1 punkt 28 Eelnõu § 1 punkt 28 kohaselt muudetakse loetelu kõrvaltingimustest, mis lisatakse tegevusloale. Võrreldes varasemaga on kõrvaltingimustest eemaldatud võimalus välja tuua geograafiline piirkond, kus tegevusloa omaja osutab ise teenust, ja vajaduse korral geograafiline piirkond, kus tema nimel osutab teenust teine postiteenuse osutaja. Lisaks ei pea enam tegevusloas välja tooma juurdepääsupunktide asukoha andmeid ja postkontorite minimaalseid lahtiolekuaegu. Muudatus on seotud tegevusloa regulatsiooni kohustuse eemaldamisega teenustelt väljaspool UPT-d. Tegevusloale jääb jätkuvalt kohustus lisada kõrvaltingimuseks juurdepääsupunktide arv. Muudatus võimaldab UPT osutajal vajadusel hõlpsamalt ümber struktureerida juurdepääspunktide asukohti ning lahtiolekuaegu vastavalt olukorrale ja nõudlusele ning selleks ei pea algatama tegevusloa menetlust, mis on nii ajaliselt kui rahaliselt koormav UPT osutajale. Samuti väheneb ka Konkurentsiameti töökoormus, kes ei pea iga väiksema muudatuse tõttu tegevusloa muudatust menetlema. Jätkuvalt jäävad kehtima UPT juurdepääsupunktidele kohalduvad nõuded, tagamaks teenuse kättesaadavus igal pool Eestis. Nimetatud nõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruses nr 67 „Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“. Seega peab UPT osutaja juurdepääsu punkti paigutamisel arvestama mh postiteenuse kasutajate elu- ja asukohti, ühistranspordiliinide kulgemist, kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuid. Lisaks tuleb uue juurdepääsupunkti loomisel või olemasoleva juurdepääsupunkti asukoha muutmisel arvestada inimeste erivajadustega ja võimaldama neile ligipääsu juurdepääsupunktile. Täiendavalt tuleb lähimast UPT osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. aasta määruse nr 67 § 2 lõikele 6. Eelnõu § 1 punkt 30 Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse loetelu teenustest, mille osutamise korral peab esitama majandustegevusteate. Loetellu lisatakse eksterritoriaalsete postivahetuskeskusena (inglise keeles Extraterritorial Office of Exchange, edaspidi ETOE) tegutsemine ning kirisaadetiste ja postipaki edastamine nii liht- kui ka tähtsaadetisena. Viimased olid eelnevalt tegevusloaga hõlmatud teenused, kuid eelnõus tehtavate muudatuse järgselt piisab ka nende puhul majandustegevusteate esitamisest. Eelnõu § 1 punkt 31 Eelnõu § 1 punktiga 31 täpsustatakse täiendavad andmed, mida peab esitama eksterritoriaalse postivahetuskeskusena (ETOE) tegutsemise korral majandustegevusteates. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MsÜS-s) on reguleeritud põhilised tegevused, mida tuleb teha majandustegevuse alustamisel, teostamisel ja lõppemisel. Samuti reguleeritakse sellega seonduvalt andmete esitamist. Näiteks MsÜS § 14 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja esitama teate enne majandustegevusega alustamist ning § 34 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja teatama ka majandustegevusest loobumisest registripidajale, märkides teates majandustegevuse lõpetamise aja. Samad põhimõtted kehtivad ka postivahetuskeskusena tegutsedes. Tagamaks parema ülevaate, kes ja millises ulatuses plaanib tegutseda Eestis ETOE-na, on vajalik kooskõlas MsÜS § 15 lg 1 p 8 nimetada seaduses loetelu andmetest, mida tuleb täiendavalt majandustegevusteates esitada. Sätte kohaselt tuleb seega edaspidi esitada andmed 13 eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad postiteenuse kaubamahud ning lähte- ja sihtriigid. Eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad, eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad ning eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute andmed. Tolliküsimuste eest vastutav isik on ettevõttesisene isik või ettevõtteväline töövõtja, kes tegeleb majandustegevusteatise esitaja eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tollivormistuse küsimustega. Eelnõu § 1 punkt 32 Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 211-ga. Seadust täiendatakse ETOE definitsiooniga. ETOE on ülemaailmse postikonventsiooni artikkel 137 kohaselt eksterritoriaalne vahetusasutus, mis on määratud ettevõtja poolt (st UPT osutaja poolt) ärilistel eesmärkidel asutatud ja juhitud või määratud ettevõtja vastutusel olev asutus või rajatis nende enda omast erinevas liikmesriigis või territooriumil, mille eesmärk on suunata äritegevus väljaspool nende riigi territooriumi asuvatele turgudele. Praktikas annab ETOE punktina tegutsemine ligipääsu kõikidele sihtriigi postiasutustele võimaldatavatele lahendustele ning seeläbi võimaldab postivahetust korraldada oluliselt hõlpsamalt võrreldes olukorraga, kus üles tuleks ehitada enda logistikavõrgustik. ETOE-d puudutav ei ole seni riigisiseste õigusaktidega reguleeritud. Seega ei ole sätestatud ka ETOE-de suhtes kohalduvaid erinõudeid või -reegleid. ETOE-de populaarsuse kasv ja Eesti postiturul toimuv näitab seda, et on vajadus reguleerida riigisiseselt, mis on ETOE ja mis tingimustel võib ta tegutseda Eesti territooriumil. Teiste riikide ETOE-de ülevaade on toodud siin: https://www.upu.int/en/Members- Centre/Policies-Regulation/Extra-Territorial-Offices-of-Exchange-(ETOEs). Eelnõuga loodava seaduse § 211 lõikes 2 sätestatakse, mis tingimustel on teise riigi ETOE loomine ja tegutsemine Eestis lubatud: kui ETOE omaniku asukohariik võimaldab samuti ETOE asutamist oma riigi territooriumil ja kui Eesti Vabariigis saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud UPT osutajaga koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise kulude katmine. Kuigi postivahetuskeskuse asutamine on võimalik riikide vahel vastastikkuse põhimõtet arvestades, ei tähenda see automaatselt, et teise riigi eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT osutajaga. Euroopa Liidu tollialases regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh postitransiidi kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei tulene ELi tolliõigusest, et eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud riikliku tegevusloa alusel tegutseva UPT osutajaga. Kui Eestis asutatakse eksterritoriaalne postivahetuskeskus, siis enne postisaadetiste veoga alustamist tuleb koostöös Maksu- ja Tolliameti ning postivahetuskeskusega paika panna kasutatavad ELi tolliõiguse kohased tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s 9 sätestatut. Eelnõu § 1 punktid 33 ja 35 Eelnõu § 1 punktidega 33 ja 35 muudetakse seaduse § 24 ja § 27 sõnastust selliselt, et need nõuded kohalduvad ainult tegevusloaga postiteenuse osutajale ehk UPT osutajale. Seoses tegevusloa regulatsiooni leevendamisega on oluline nende sätete alt välja jätta kõik nö vabaturul tegutsevad postiteenused. Vastasel korral oleks tegemist üle reguleerimisega ning see läheks vastuollu planeeritud muudatustega. Ka kehtiva seaduse alusel on see kohustus vaid tegevusloaga postiteenuse osutajatel. Eelnõu § 1 punkt 34 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/228122017004 14 Eelnõu § 1 punktiga 34 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 26. Muudatuse eesmärgiks on tagada vaba konkurentsi toimimine postiteenuste turul ning kaotada ettevõtete suhtes kehtivad põhjendamatud ja sõnastuselt ebaselged piirangud. Senini kehtis seaduse § 26 kõigile postiteenustele, mille osutamiseks nõuti tegevusluba, sh sellistele teenustele, mille osas toimib sisuline konkurents sarnaste teenuste näol vabaturul. Näiteks on varasemalt tegevusluba nõudvale lihtpaki edastamise teenusele toimivaks alternatiiviks pakiautomaaditeenused ja kullerteenused, mis osutavad lihtpaki edastamise teenusele konkurentsisurvet. Kaotades väljaspool UPT-d tegevusloa regulatsiooni puudub ka vajadus kehtestada postiteenuste tasudele eriregulatsioon, kuivõrd toimiva konkurentsiga turgudel on parim regulaator turg. Liht- ja tähtsaadetise osas toimib konkurents nii pakiautomaaditeenuste kui kullerpostiteenustega. UPT puhul on teenuse kättesaadavus (sh ka kättesaadavus) igal juhul täiendavalt tagatud universaalteenuste hinna regulatsiooni alusel, mida nõuab ka postidirektiivi artikkel 12. Eelnõu § 1 punkt 36 ja 37 Eelnõu § 1 punktidega 36 ja 37 muudetakse postiteenus kvaliteedinõuete viitamise asukohta. Kehtiva sõnastuse kohaselt viidati seaduse §-le 37. Edaspidi on postiteenuse kvaliteedinõuded reguleeritud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist liiga detailse regulatsiooniga. Eelnõu § 1 punkt 38 Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse seaduse § 29 lõiget 1 selliselt, et punktis olevad sõnad „postkontoris, väljastatud isiklikult“ asendatakse sõnaga „juurdepääsupunkti“. Uue sõnastuse kohaselt loetakse postisaadetis kätte toimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud juurdepääsupunkti või postkasti kaudu. Muudatus on vajalik, sest saajaga kokkuleppel võib väljastamine toimuda erinevate juurdepääsupunktide kaudu (nt pakiautomaadis või postikulleri kohta) ning ühtlustamiseks on vajalik, et oleks üheselt aru saada, et ka siis on saadetis kätte toimetatud. Eelnõu § 1 punkt 39 Eelnõu § 1 punkt 39 on seotud eelnevate muudatusega, kus sätestatakse ühelt poolt kvaliteedinõuete reguleerimine valdkonna eest vastutava ministri määruses ning teisalt asendatakse sõna „postkontor“ sõnaga „juurdepääsupunkti“. Seega laiendatakse postisaadetise kättetoimetamise võimatuse olukordi ka teiste juurdepääsupunktide (nt pakiautomaadid) kaudu kättetoimetamisele. Muudatuse on vajalik olukorraks, kus saajaga kokkuleppel on küll kokku lepitud väljastamine muus juurdepääspunktis kui postkontor, kuid saadetise saaja ei tule postisaadetisele määratud ajaks järele. Eelnõu § 1 punktid 40 ja 41 Eelnõu § 1 punktidega 40 ja 41 sätestatakse postisaadetise esemelise sisu annetamise võimalus seaduse § 31 vaates. Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse seaduse § 31 lõiget 4 pärast sõna „müümise“ tekstiosaga „,annetamise“. Ja eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse seaduse § 31 lõike 5 teist lauset pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või annetatakse“. Seaduse § 31 sätted lubavad postisaadetist, mida on hoitud kuus kuud, kas hävitada või müüa. Müük on tihtipeale kulukas ja aeganõudev protsess, sest see hõlmab endast saadetise avamist, selle väärtuse määramist, oksjoni korraldamist, küsimustele vastamist ja müügi lõpule viimist ehk ostjale kätteandmist. AS Eesti Post on uurinud võimalust selliseid esemeid annetada, mille 15 järgi oleks puudust kannatavatel isikutel vajadus, kuid seadus ei võimalda otse annetamist ning annetamine oleks seaduse rikkumine. Annetamine oleks tihti mõistlik nii ASile Eesti Post ja oluliseks abiks annetuse saajale. Praktikas tähendab see, et annetamiseks sobivatelt esemetelt eemaldatakse kõik saatja ja saaja isikuandmed ning need saadetakse keskustesse, mis tegelevad esemete jagamisega abivajajatele. Eelnõu § 1 punkt 42 Eelnõu § 1 punkti 42 kohaselt muudetakse seaduse § 36 lõiked 1 ja 2. Seaduse § 36 lõikes 1 tehtud muudatuse tulemusena tunnistatakse kehtetuks UPT osutaja kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti rahasiirdeid ja muudetakse see UPT osutaja õiguseks. See annab UPT osutajale vajaliku paindlikkuse. Kehtima jääb UPT osutaja kohustus maksta oma postivõrgu vahendusel välja pensionid ja toetused üle Eesti. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 lõike 1 kohaselt on võimalik Eestis makstud riikliku pensioni saada ka posti teel. Pensionite kojukande teenust pakub käesoleval hetkel AS Hansab koostöös turvaettevõttega Viking Security. Teenuse tagamise eest vastutab Sotsiaalkindlustusamet8. Lisaks pensionitele makstakse kojukandega teatud juhtudel välja ka toetusi. Seaduse § 36 lõikes 2 tehtud muudatuse tulemusena ühtlustatakse sõnastus lõikega 1. Kuna eelnõus toodud uue lõike 1 sõnastuses ei kasutata enam sõna „finantsteenused“, siis ei ole edaspidi ka lõikes 2 vajadust seda sõna kasutada. Samuti täpsustatakse, et teenuse osutamisel tuleb lähtuda ka muudes asjaomastes seadustes sätestatust, seega lisaks riikliku pensionikindlustuse seadusele ka näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-st 22, perehüvitiste seaduse § 8 lõikest 5 ja töövõimetoetuse seaduse §-st 17. Rahasiirde teenuste osutamine on seotud sularaha käitlemisega ja sellele rakenduvad erinõuded, mille täitmisega seotud kulu UPT osutaja jaoks oli 2020. aastal ligikaudu 400 000 eurot. Lisaks tuleb täita üha karmistuvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mis samuti tõstavad UPT osutaja kulusid ja halduskoormust. Selliste kulude kandmine ei ole põhjendatud, kui osutatavate teenuste maht on väike ning teenust pakuvad turul ka muud teenusepakkujad, kes on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Rahasiire on rahakaardi teenus (raha sissemaks UPT osutaja võrgus ja sularaha väljamaks UPT osutaja võrgus). All on toodud tehingute arv ja selle muutus viimaste aastate jooksul: Tehingute arv 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Rahakaart 6618 4921 3875 3091 2441 2199 1933 1167 Rahakaardi teenust kasutavad enamuses ärikliendid (ca 60%), 40% moodustavad erakliendid. Kuivõrd rahasiirde teenust selle laias tähenduses pakuvad turul ka muud teenuse osutajad, puudub vajadus kehtestada UPT osutajale universaalne kohustus pakkuda kõiki rahasiirdena käsitletavaid teenuseid. Eelnõu § 1 punktid 43–45 Eelnõu § 1 punktidega 43–45 muudetakse UPT osutaja kohustuslikke tegevusi reguleerivaid sätteid. Sätetes ei tehta sisulisi muudatusi. Jätkuvalt on UPT osutajal kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente. Muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nõuded perioodilise 8 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/pensionide-toetuste-ja- huvitiste-valjamaksmine 16 väljaande ja menetlusdokumendi edastamise osas. Ministri määruse kavand on välja toodud seletuskirja lisas 1. Eelnõu § 1 punkt 46 Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse seaduse § 37 lõiget 1. Seaduse tekstist eemaldatakse viide kõikidele tööpäevadele, kuna langenud mahtude valguses ei ole mõistlik sätestada kohustust kõikidele tööpäevadele. Muudatuse järgselt on UPT osutaja kohustus tagada postisaadetiste kogumine ja saajale kättetoimetamine mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Nimetatud lähenemine on kooskõlas ka UPT osutaja kohustusega perioodiliste kojukannete edastamise osas ning muudab õigusruumi selgemaks ka tänaste toimuvate kojukande päevade osas. See tagab omakorda võimaluse vähenenud mahtude juures pakkuda täiendavalt efektiivsemat kojukannet nii UPT kui perioodika osas. Kojukande osas on oluline tagada, et kanne saaks toimuda lisaks tööpäevadele ka näiteks laupäeval, kus ilmuvad täna mitmed olulised lehed (nt Postimees, Õhtuleht). Seetõttu on nii teenuse tarbijate kui UPT osutaja vaatest mõistlik edaspidi reguleerida kohustuslikuks kojukande päevade arvuks minimaalselt 5 päeva, ilma täpsustamata mitu päeva peavad neist olema tööpäevad. Eelnõu § 1 punktid 47 ja 48 Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse seaduse § 37. Seadust täiendatakse § 37 lõikega 1¹, millega lisatakse juurde alus, mille kohaselt UPT kvaliteedile esitatavad nõuded, erandid ja nende kontrollimise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud määruses kehtestatakse edaspidi seaduse § 37 lõigetes 3–8 sätestatud nõuded, sh ka see, mis aegadel peab UPT osutaja tagama postisaadetise kogumise ja saajale kättetoimetamise. Muudatus on vajalik tagamaks paindlikkus UPT kättetoimetamisel olukorras, kus vähenenud mahtude taustal on teenuse osutamine muutunud kallimaks. Seadusesse jääb kehtima kohustus tagada postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamine kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses (seaduse § 37 lõige 1). Nimetatud nõue tuleneb otse postidirektiivist, kuid mitmed riigid on seda tõlgendanud paindlikumalt. Direktiiv ei sätesta üheselt, et igasse konkreetsesse piirkonda peab kohale toimetama postisaadetise viiel päeval nädalas. See annab UPT osutajale paindlikkuse oma kanderingide efektiivsemaks muutmiseks vastavalt tegelikule nõudlusele. Seega on oluline, et ka siseriiklik regulatsioon oleks võimalikult paindlik. Tõstes kvaliteedinõuded seadusest määrusesse ning ajakohastades kehtivad nõuded on võimalik tagada teenuse jätkusuutlikkus ning taskukohasus. Ka mitmed lähiriigid (Taani, Rootsi, Läti, Leedu) on UPT kvaliteedinõuded rakendanud seadusest madalamal tasandil. Ekspressteenus (kohale toimetamine järgmiseks päevaks) on kättesaadav üle Eesti läbi kullerposti. Punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 37 lõiked 3–8. Nimetatud sätted kehtestatakse ministri määruses. Eelnõu § 1 punkt 49 Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse seadust §-dega 391–393, mis sätestab UPT põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu kooskõlastamise ja kinnitamise ning ajutise hinna kehtestamise alused. UPT põhjendatud tasu asendab senist taskukohast tasu. Peamise muudatusena peab põhjendatud tasu olema kulupõhine, kattes ära teenuse osutamiseks vajalikud kulud ning sisaldades mõistlikku kasumit. Seaduse §-de 391–393 lisamise eesmärk on anda Konkurentsiametile sõnaselgelt pädevus kooskõlastada läbipaistvatel alustel UPT põhjendatud tasu ja selle muudatused. Konkurentsiametil on regulaatorina pikaajaline kogemus üldhuviteenuste valdkondades erinevate teenuste hindasid puudutavate regulatsioonipraktikate väljakujundamisel ning ka 17 eelnev kogemus UPT tasude ettepanekute tegemisel. Konkurentsiamet teostab juba praegu UPT taskukohaste tasude muutmise ettepanekute tegemisel sisulist ja põhjalikku analüüsi. Muudatus toob kaasa senisest tõhusama kontrolli UPT tasude üle ning selle üle teostatava järelevalve depolitiseerimine on kooskõlas ka praktikaga, mille kohaselt teostab monopoolse iseloomuga üldhuviteenuste valdkondades teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator. Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee puhul. Muudatus ei too kaasa Konkurentsiameti töökoormuse suurenemist, vastupidi, üldine töökoormus peaks vähenema, kuid suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalve tegemise õigus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei otsusta Konkurentsiamet hindu ega kinnita hinnalage. Konkurentsiamet teeb ainult ettepaneku taskukohase tasu määramiseks ning teostab UPT hüvitise põhjendatuse väljaselgitamiseks kulude analüüsi. Muudatuse järgselt suureneb Konkurentsiameti järelevalve õigus, sest Konkurentsiamet mitte ei tee ettepanekut vaid kooskõlastab vastava ettepaneku. Teisisõnu, taskukohaste tasude ja hüvitisega seonduv kuluanalüüs asendub UPT hinnamuudatuse taotluste analüüsiga ning kooskõlastatakse tegelikke UPT müügihindu. Müügihinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. UPT põhjendatud tasu Eelnõu § 391 lõike 1 kohaselt arvestatakse UPT põhjendatud tasu seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21 nimetatud teenustele. Lisaks põhiteenustele kuulub kohustusliku UPT alla ka lõikes 21 nimetatud lisateenused. Kehtestatud põhjendatud tasud peavad tuginema teenuse osutamise kuludel ning peavad tagama teenuse järjepidava toimimise. Põhjendatud tasu tuleb kehtestada nii, et oleks järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kapitalikulu ehk põhjendatud tulukus, kvaliteedinõuete täitmise kulud ning vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine. Praegu kehtestab UPT tasudele piirhinna seaduse § 61 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutav minister määrusega. See tähendab, et UPT osutaja võib tegelikud hinnad ise kehtestada, ületamata sealjuures ministri kehtestatud piirhindu. Eelnõuga muudetakse seda põhimõtet ja kooskõlastama hakatakse tegelikke müügihindu (mitte ei kehti piirhind). Seega vastab hind rohkem tegelikele kuludele. Lõike 2 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud: 1) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks - siia kuuluvad näiteks postkontorite, kirjakastide ja teiste juurdepääsupunktide rekonstrueerimise ja uuendamise kulud. Samuti ka transpordile tehtavad investeeringud. Lisaks arvestatakse siia ka investeeringud arenduskohustuste täitmiseks, mille alla kuulub ka teenuse edasi arendamiseks tehtavad investeeringud tagamaks teenuse järjepideva ja kvaliteetse pakkumise langevate mahtude juures. 2) kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus. Põhjendatud tulukuse arvestamise alused sätestatakse Konkurentsiameti koostatavas metoodikas. 3) kvaliteedinõuete täitmise kulud - siia alla arvestatakse kulud, mis tagavad UPT kvaliteedi tagamise. 4) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine - neid kulusid hinnatakse eelnõu § 5 lõigete 2 ja 21 nimetatud teenuste osutamise põhimõtete alusel. Nende kulude hulka kuuluvad mh nii personalikulu kui ka üldised majandamiskulud. Põhjendatuse hindamisel võetakse arvesse nii eelmiste 12 kuuliste perioodide tegevuskulusid kui ka kulude prognoosi. Põhjendatud tasu 18 kehtestamisel peab Konkurentsiamet lähtuma sellest, et hinda lülitatavad kulud peavad olema kuluefektiivsed ning põhjendatuks tuleb lugeda need tegevuskulud, mis võimaldavad säilitada UPT tegevuse jätkusuutlikkust ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega UPT põhjendatud tasu peab tagama teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmise. Lõike 3 kohaselt peab UPT osutaja teavitama avalikkust muutunud põhjendatud tasu suurusest oma veebilehel vähemalt 30 päeva enne tasu jõustumist. Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada, et kõik UPT kasutajad oleksid teavitatud UPT põhjendatud tasu muudatustest. UPT põhjendatud tasu arvestamise alused Eelnõuga loodava seaduse §-ga 392 sätestatakse UPT põhjendatud tasu alused, millest põhinedes tuleb UPT osutajal tasu kujundada. Sarnased tasude kujundamise põhimõtted on ka teistes Konkurentsiameti järelevalvepädevust reguleerivates seadustes. Lisaks konkreetsetele põhjendatud tasude kujundamise alustele peavad tasud olema seaduse § 392 lõike 1 kohaselt ühesugused kogu riigi territooriumil, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning tagama UPT kättesaadavuse kõigile kasutajatele. Nimetatud põhimõtted tulevad postidirektiivi artiklist 12, mille kohaselt peab liikmesriik UPT disainimisel arvestama, et 1) tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele; 2) tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa universaalteenuse osutamist; 3) tasud on läbipaistavad ja mittediskrimineerivad; 4) tasude kohaldamisel tuleb lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist ning liikmesriigi pädevuses on otsustada, et kogu riigi territooriumil kasutatakse ühtset hinda. Seda õigust on Eesti kasutanud ning seega on UPT hind igal pool Eestis sama. Lõike 2 kohaselt peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma kulutõhususest ja võimaldama UPT osutajal täita õigusaktidega seatud kohustusi. Samas peab põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada nõuetekohaselt, jätkusuutlikult ja kvaliteetselt. Lõike 3 alusel lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest: 1) kulude muutuste jälgimine ajas ja nende võrdlemine alampalga muutusega. UPT osutamise kuludest suure osa moodustab personalikulud, millest omakorda märkimisväärse osa moodustavad nn eesliinitöötajad (kirjakandjad). Nimetatud sätte kohaselt tuleks põhjendatud tegevuskulude alla arvestavate tööjõukulude osas vaadata eelkõige alampalga muutust ning lähtuda sellest ka UPT osutamisega seotud tööjõukulude uuendamisel. Nimetatud sätte eesmärk ei ole siduda tööjõukulud alampalgaga, vaid siduda tööjõukulude muutus ühe objektiivse komponendiga, mille pealt on võimalik objektiivselt hinnata tööjõukulude muutust. 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud. Seega on võimalik tegevuskulude hindamisel kasutada ka nii sise- ja väliste osapoolte poolt tehtud analüüse ja auditeid. Samuti ka teiste riikide määratud postioperaatorite võrdlusi. Lõige 4 täpsustab, missuguseid kuluartikleid ei tohi põhjendatud hinda arvestada. Sarnased välistused on ka teistes hinnaregulatsioonides näiteks elektri, gaasi ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses. Sätte kohaselt ei arvata põhjendatud tasu sisse: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) erisoodustuse kulu; 3) finantskulu; 4) sponsorlus, kingitus ja annetuskulu; 5) tulumaksukulu; 6) universaalse postiteenuse osutamisega mitteseotud kulu; 19 7) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja viivised ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse täitmata jätmisest. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete lülitamist põhjendatud tasusse ei saa aktsepteerida, kuna UPT kasutaja ei pea kinni maksma UPT osutaja võlgnike tasumata arveid. Kui lubada ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu lülitamist hinda, tekitaks see kasutajate ebavõrdse kohtlemise. Ebatõenäoliselt laekuvad arved tuleb UPT osutajal sisse nõuda vajaduse korral kohtu kaudu. Ka konkurentsi olukorras tegutsevatel ettevõtetel on ebatõenäoliste laekuvate nõuete kulu ettevõtja risk, mida ei saa jaotada kõigi tarbijate vahel. Erisoodustuste kulu (näiteks kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud jms) ehk tööandja poolt töötaja jaoks töösuhtes tehtavad lisakulud (hüved), mis ületavad tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud UPT osutamisega ning UPT osutajal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste halvemat kvaliteeti ja neil puudub seos põhitegevusega. Põhjendatud tasu sisaldab põhjendatud tulukust ärikasumi komponendina, mistõttu finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud peale ärikasumit) UPT põhjendatu tasusse ei lülitata. Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulu on UPT osutaja jaoks vabatahtlikud. Nimetatud kulud ei ole hinnatavad põhjendatud tegevuskuludena teenuse osutamisel, sest ei taga kvaliteetsemat teenust, mistõttu ei ole need kulud UPT osutamiseks vajalikud. Tulumaksukulu erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud UPT osutamiseks, mistõttu tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida muu tegevuse või tulukuse arvelt. UPT-ga mitte seotud kulu ei arvestata põhjendatud tasu sisse, kuna nimetatud kulu ei ole seotud UPT osutamisega ning sellise kulu arvestamine põhjendatud tasu hulka ei ole õiglane UPT kasutajate osas. Hindamaks, kas kulu on seotud UPT-ga, tuleb tuvastada esmalt, mis kulu põhjustab - kas kulu on vajalik UPT osutamiseks ning mis ulatuses. Samuti tuleb hinnata, kas ilma UPT osutamise kohustuseta, oleks kulu sellises ulatuses tekkinud. Keelates lülitada hinda UPT osutamisega mitte seotud kulusid, on kulumudel selge ja läbipaistev. Õigusaktide alusel määratud trahvid ja viivised ei ole UPT osutamisega seotud põhjendatud kulu, sest nende kulude tekkepõhjus on reeglina UPT osutaja käitumisest tulenev. Kuna UPT osutaja on kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi täitma, siis seaduste mittetäitmisest tulenevaid trahve või viiviseid ei ole põhjendatud lülitada UPT põhjendatud tasu hinda. Sama põhimõte kehtib ka muude rahaliste kohustuste osas, mille hulka kuuluvad näiteks trahvid lepingute rikkumisest. Lõike 5 kohaselt peab UPT osutaja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust UPT ja enda muu tegevuse kohta. Tegemist ei ole uue nõudega UPT osutajale. Sama kohustus tuli eelnevalt seaduse § 413 lõikest 2, kuid kuna UPT fondi lõpetamisega kaob ka rahastamiskohustus, tunnistatakse kogu seaduse 4. peatüki 2. jagu kehtetuks. Samas jätkub siiski vajadus, et UPT osutaja eristaks oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust. Ühelt poolt on see vajalik põhjendatu tasu menetluse läbiviimiseks ning teisalt ka näiteks ministeeriumiga sõlmitud perioodiliste väljaannete edastamiseks riigieelarvest määratud sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingust tuleva kohustuse täitmiseks. 20 Lõike 6 alusel töötab Konkurentsiamet välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel. Lõike 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus koostada ettekirjutus tasu muutmiseks, kui viimane tuvastab, et UPT osutaja tasu ei vasta kulupõhise hinna nõuetele. UPT põhjendatud tasu kooskõlastamine ja kinnitamine Eelnõuga loodava seaduse § 393 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu kehtestamine ja selle suuruse muudatused kooskõlastada Konkurentsiametiga. Selleks peab UPT osutaja esitama Konkurentsiametile vastava taotluse koos vajalike põhjenduste ja arvustustega. Amet teeb hinna kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise kohta otsuse. Eelnõuga loodava § 393 lõige 2 kohaselt kooskõlastab või jätab kooskõlastamata Konkurentsiamet UPT põhjendatud tasu 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava taotluse saamist. Samuti on Konkurentsiametil õigus eriti keeruka taotluse menetluse korral pikendada kooskõlastamise tähtaega 60 kalendripäevani. Seaduse § 393 lõike 3 kohaselt täpsustatakse, et lõikes 2 sätestatud UPT põhjendatud tasu kooskõlastamise tähtajad peatuvad kuni Konkurentsiametile esitatakse vajalik teave taotluse kohta otsuse tegemiseks. Sarnane säte on kehtestatud ka näiteks elektrituruseaduses. Nimetatud võimalus on Konkurentsiametile ette nähtud olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave, ilma milleta otsust ei ole võimalik teha. Näiteks saab Konkurentsiameti seda kasutada olukordades, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave ja otsust ei ole võimalik teha kuna vajalikud dokumendid puuduvad. Üldjuhul peaks Konkurentsiametile esitatama kogu vajaliku teabe taotluse kooskõlastamise käigus. Kui sellist teavet ei esitata ning Konkurentsiamet peab vajalikuks tähtajad peatama, peaks viimane teavitama ka õigusakti koostajat nimetatud kitsaskohast, mis ei võimaldanud menetlusega jätkata. Seaduse § 393 lõike 4 alusel otsustab põhjendatud tasu kehtestamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Minister kehtestab müügihinnad, lähtudes Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasust, mille aluseks on metoodika, mis põhineb seaduse § 391 ja 392. Võrreldes varasema lähenemisega on tegemist läbipaistvama ja selgema lähenemisega. Muudatusega kaob ära senine olukord, kus erinevate osapoolte (UPT osutaja, Konkurentsiamet) ettepanekud UPT tasudeks on erinevad, kuna ministrile esitatud UPT tasud on läbinud eelneva kooskõlastusmenetluse etteantud metoodikast lähtuvalt. Seega lähtub edaspidi valdkonna eest vastutav minister põhjendatud tasu kehtestamisel konkreetselt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasudest. Seaduse § 393 lõike 5 alusel lisatakse võimalus kehtestada UPT põhjendatud tasu ilma Konkurentsiametiga kooskõlastamata, kooskõlas töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära tõusu võrra juhul, kui UPT põhjendatud tasu ei ole kehtestatud lõike 4 alusel. Sätte eesmärgiks on tagada kindlus, et põhjendatud tasu muutus oleks järjepidevalt kooskõlas üldiste UPT osutaja kulude tõusuga, ka olukorras, kus poliitiliselt tasandil ei leia toetust UPT põhjendatud tasu tõstmine ulatuses, mis on kooskõlastatud Konkurentsiameti poolt. Viimasel viiel aastal on alampalga aastane muutus olnud keskmiselt 11%, viimasel kahekümnel aastal ca 8-10%. Nimetatud lähenemine on sarnane Leedus hiljuti jõustunud postiseadusega, kus UPT tariifide muutust kuni 10% ulatuses saab teha lihtsustatud kujul. 21 Lõike 6 kohaselt peab UPT osutaja teavitama Konkurentsiametit uutest põhjendatud tasudest 30 päeva jooksul enne uute põhjendatud tasu jõustumisest juhul, kui põhjendatud tasud muutuvad vastavalt seaduse § 393 lõikele 5. Eelnõu § 1 punkt 50 Eelnõu § 1 punkti 50 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 40 lõige 6, mis sätestas UPT osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded. Seoses üleminekuga põhjendatud tasule ning Konkurentsiameti poolt koostatava metoodika rakendamisele, ei ole nimetatud nõuete säilitamine eraldi määrusena vajalik. Eelnõu § 1 punkt 51 Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 41. Eestis pole seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud harmoniseeritud standardeid, millest UPT osutaja peaks lähtuma. Seega ei ole praktikas seaduse § 41 vajalik. Eelnõu § 1 punkt 52 Eelnõu § 1 punkti 52 kohaselt tunnistatakse kehtetuks 4. peatüki 2. jagu. Kuna edaspidi hakkab UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmist UPT osutaja poolt esitatava taotluse alusel kooskõlastama Konkurentsiamet ning muudatustega kaob UPT osutamisega seonduv rahastamiskohustus, tunnistatakse kehtetuks seaduse 4. peatüki 2. jagu. Kuna UPT tasud muutuvad kulupõhiseks, ei teki UPT osutamisel enam ebamõistlikult koormavaid kulusid ning edaspidi puudub UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise järele vajadus. Seaduse § 412 lõike 1 kohaselt hüvitatakse nimetatud kulud UPT makse kohustusega postiteenuse osutajate (käesoleval hetkel Nova Post Estonia OÜ ja AS Eesti Post) poolt tasutavast UPT maksest. UPT makse tasutakse selleks ettenähtud pangakontole (edaspidi ka UPT makse fond). Seaduse § 412 lõike 4 alusel kehtestab UPT makse määra Vabariigi Valitsus määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.9 Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võtab valdkonna eest vastutav minister ettepaneku esitamisel aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Hetkel kehtivad UPT makse määrad on 0,08 eurot lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise eest ja 0,40 eurot täht- ja väärtsaadetisena edastatava kirisaadetise eest. Postipakkide makse määr on 0 eurot. Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi, mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Samuti ei ole vajalik jätkata tegevusloa regulatsiooniga väljaspool UPT-d. Nimetatud regulatsioonide kehtetuks tunnistamine toob kaasa nii postiteenuse osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise. UPT fondi kaotamisega on tagatud ka põhimõte, et tarbetute sätete seaduses hoidmine ei ole põhjendatud ning võimalusel tuleb need kehtetuks tunnistada. Eelnõu § 1 punkt 53 Eelnõu § 1 punktiga 53 on seotud eelnõu eelnevate punktidega, mille kohaselt sätestatakse UPT kvaliteedinõuded, neist lubatud erandid ja nende kontrollimise kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega. 9 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.03.2009 määruse nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra kehtestamine“. 22 Eelnõu § 1 punkt 54 Eelnõu § 1 punkt 54 on seotud eelnõu § 1 punktiga 52 ehk UPT rahastamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega. Seoses sellega tunnistatakse kõnealuse punktiga kehtetuks seaduse § 43 lõiked 2 ja 3, mille kohaselt oli Konkurentsiametil õigus kontrollida rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tegevusloaga määratud teenuste osutamise tulu- ja kuluarvestust, UPT makse tasumise õigsust ja teha riigieelarvest väljamakseid UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks UPT osutajale. Eelnõu § 1 punkt 55 Eelnõu § 1 punkti 55 kohaselt muudetakse seaduse § 44, millega tõstetakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määra 640 eurolt 9600 euroni. Sunniraha tõstmine 9600 euroni on ette nähtud haldusorgani võimaluste parandamiseks kohustuse täitmise tõhusamaks tagamiseks. Maksimaalne võimalik sunniraha määr peab olema selline, mis ka kõige suurema ärihuvi üles kaalub ning on piisavalt mõjus juriidilisele isikule. Kehtiv määr on madal ja ei motiveeri ettevõtjat täitma ettekirjutusi. Konkurentsiamet pole varasemalt ühelegi ettevõttele määranud sunniraha ja võimalusel üritab vältida seda ka tulevikus. Sunniraha suurendamise eesmärk tuleneb sellest, et peamiselt tegeleb Konkurentsiamet suuremate postiettevõtetega (nt Eesti Post) ja nende puhul hetkel kehtiv määr 640 eurot ei ole piisav mõjutusvahend. Näiteks Eesti Posti käive oli 2024. aastal 141,4 miljonit eurot ning maksimaalselt 640 eurone sunniraha ülemmäär ei ole piisavalt tõhus heidutuse loomiseks. Viimati muudeti seadusega sunniraha suurusi 2014. aastal. Sellest ajast alates on oluliselt muutunud näiteks tarbijahinnaindeks ja elu on oluliselt kallimaks muutunud. Suurem (9600 eurot) sunniraha ülemmäär arvestab paremini tegelikke olusid ja on sobivam heidutuse loomiseks ning seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. Konkurentsiametil säilib kohustus hinnata igal üksikjuhtumil sunniraha määramise vajalikkust, sobivust ja mõõdukust, võttes arvesse isiku majanduslikku olukorda, kohustuse iseloomu ning varasemaid mõjutusmeetmeid. Sunniraha rakendamine ei toimu automaatselt vaid üksnes siis, kui see on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õigustatud ja põhjalikult põhjendatud. Seetõttu suurendab sunniraha määra tõstmine tõepoolest haldusorgani kaalutlusruumi ja vastutust, ent see ei vähenda kohustust järgida õiguspärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Eelnõus sätestatud sunniraha ülemmäär 9600 eurot on korrakaitseseaduse (KorS) üldreegli kohaselt lubatud maksimaalne sunniraha ülemmäär. KorS § 23 lg 4 näeb ette võimaluse eriseaduses sätestada ka teistsuguse ülemmäära, kuid antud hetkel ei ole see põhjendatud, kuna tegutsevad postiettevõtted, kellele nimetatud sunniraha saaks kohaldada, on suurettevõtjad, kelle käive ulatub üle 100 miljoni. Sunniraha ülemmäär ei tähenda, et sunniraha tuleks just selles summas määrata. Sunniraha suurus määratakse igal konkreetsel juhtumil vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele: mida raskem on korrarikkumise võimalik tagajärg, ja mida olulisem on piiratav avalik hüve, seda suurem on kohaldatav sunniraha. Eelnõu § 1 punkt 56 Eelnõu § 1 punkt 56 on samuti seotud eelnõu eelnevalt mainitud muudatustega. Seaduse § 47 lõike 2 punkt 5 kohaselt pidi Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete kasutamise kohta ning UPT makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks. Arvestades asjaoluga, et seaduses tunnistatakse kehtetuks senine UPT rahastamise regulatsioon, mis põhines UPT makse määral ja UPT taskukohasel tasul, ei ole nimetatud andmete kajastamine aruandes tulevikus enam asjakohane. 23 Eelnõu § 1 punkt 57 Eelnõu § 1 punkti 57 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 531–532, mis sätestavad vastavalt UPT põhjendatud tasule ülemineku ja UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise. UPT põhjendatud tasule üleminek Eelnõuga lisatava § 531 lõike 1 kohaselt töötab välja ja avalikustab Konkurentsiamet seaduse § 392 lõikes 6 nimetatud põhjendatud tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuariks. Eelnõu lisatava § 531 lõike 2 kohaselt esitatakse eelnõuga loodava seaduse § 393 lõikes 1 sätestatud UPT põhjendatud tasu kooskõlastamiseks taotlus Konkurentsiametile esmakordselt hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. Eelmainitud kaks sätet on vajalikud sujuva ülemineku jaoks UPT taskukohaselt tasult UPT põhjendatud tasu kehtestamisele. Eelnõu lisatava § 531 lõike 3 kohaselt seatakse üleminekuaeg täielikule kulupõhisusele jõudmiseks, tagamaks et hinnatõus ei oleks UPT kasutajatele liiga järsk. Seega seatakse põhjendatud tasule esimestel aastatel lagi, kui palju võib maksimaalset põhjendatud tasu iga muudatusega tõusta. Sätte kohaselt ei tohi aastatel 2026 – 2027 sellist UPT põhjendatud tasu suureneda korraga rohkem kui pool ehk 50% eelneval aastal kehtinud tasust. Nimetatud säte võimaldab liikuda mõõdukal tempol kulupõhisuse poole, tagades UPT kasutajatele kindluse hinna osas. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu10 kohaselt on kuni 50% hinnatõus tarbijatele vastuvõetav. Nimetatud lävi ei tähenda, et hind peaks igakordselt maksimaalselt tõusma 50%, vaid sätestab pelgalt piiri, mida ei või ületada. Kuna põhjendatud tasu kooskõlastab Konkurentsiamet, on viimase ülesandeks kontrollida, et põhjendatud tasu suurus on põhjendatud ning kooskõlas õigusaktidega. Eelnõu lisatava § 531 lõikes 4 täpsustatakse, et seni kuni pole kooskõlastatud ja kehtestatud esmast põhjendatud tasu, jääb kehtima seaduse § 61 lõike 2 alusel kehtestatud taskukohane tasu. Nimetatud üleminek on vajalik tagamaks, et võimalikult kiirelt lõpetada ära praktikas mitte töötav UPT rahastamisskeem ning samas jääks osapooltele (Konkurentsiamet, UPT osutaja) piisavalt aega, et viia läbi esmane kooskõlastusprotsess UPT põhjendatud tasuks. Nimetatud üleminek on planeeritud kestma 6 kuud ning selle möödumisel kinnitatakse esmane põhjendatud tasu, mis on eelnevalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Nimetatud perioodil tekkinud ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest on võimalik UPT osutajal hõlmata § 532 lõike 1 alusel esitatavasse taotlusse. UPT makse tasumise kohustuse lõpetamine Eelnõu lisatava § 532 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse üleminekusätetena periood kaua peab tasuma UPT makset (rahastamiskohustus) ning kui kaua on UPT osutajal õigus küsida taotlusega hüvitist ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Sätetega luuakse selgus, et rahastamiskohustus ning ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise õigus kehtib kuni põhjendatud tasu jõustumiseni. Põhjendatud tasu jõustumise aastale järgneva aasta esimese poolaasta jooksul on UPT osutajal õigus esitada viimane taotlus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitise taotlemiseks. Planeeritava seaduse § 532 lõike 1 alusel esitatava taotlusesse võib koondada ka mitme aasta ebamõistlikult koormavad kulud, juhul kui need on veel eelnevalt esitamata. Oluline on see, et 10 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf 24 peale nimetatud tähtaja möödumist ei ole UPT osutajal võimalik enam ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlust esitada. Eelnõuga lisatava § 531 lõike 2 kohaselt tasutakse universaalse postiteenuse makse viimast korda hiljemalt 2026. aasta 25. oktoobriks. Eelnõuga lisatava § 531 lõikes 3 sätestatakse, et lõike 1 alusel esitatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. Säte on vajalik selleks, et olenemata menetluse kestvusest oleks tagatud õigusselgus, et läbi viidav menetlus toimub samadel tingimustel nagu on toimunud kõik varasemad menetlused. Eelnõuga lisatava § 531 lõike 4 kohaselt tagastatakse tasutud UPT maksed sellises ulatuses, mida ei kasutata UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale, kes tasus UPT makset rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal, proportsionaalselt nimetatud kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel. Näiteks, kui rahastamiskohustus lõppeb 2026. aastal, sh viimane makse tehakse 2026.a II kvartalis, jagatakse tasutud ning mitte kasutatud UPT maksed nende rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate vahel, kes tasusid UPT makset 2025. aastal, seda tingimusel, et peale lõikes 3 nimetatud menetlust, on rahastamiskohustusest üle jäänud vabu vahendeid. Oletades, et selliseid ettevõtteid oli 2, kellest üks maksis 2025. aastal sisse 450 000 eurot ning teine maksis sisse 50 000 eurot. Seega on esimene maksnud rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal 90% ning teine 10% maksetest. Kui sissemaksete jääk peale viimast ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamist on näiteks 25 000 eurot, siis esimesele ettevõttele tagastatakse vastavalt 22 500 eurot ehk 90% ning teisele ettevõttele 2500 eurot ehk 10%. Eelnõuga lisatava § 531 lõike 5 kohaselt tuleb ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, mida ei ole võimalik katta rahastamiskohustusega ettevõtjate poolt tehtud UPT maksetest, kasutada riigieelarve vahendeid. Kuigi seaduse kohaselt peab ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks vajalike vahendite (nn „UPT fondi“) tagamiseks Konkurentsiamet hindama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste mahtu, käivet ja osutajate arvu, seaduse §-s 411 nimetatud kulude võimaliku suurust ja § 414 lõikes 5 sätestatud kasutamata UPT makse suurust, ei ole see praktikas enam töötav lahendus. UPT makseid teeb 99,9% juhtudel UPT osutaja, ehk AS Eesti Post ise ning ka ebamõistlikult koormavate kulude küsimuse õigus on temal endal. Seega ei ole mõistlik ega loogiline suurendada UPT fondi makseid, millega suureneks AS Eesti Posti kohustused, et viimane saaks hiljem läbi keeruka ja aeganõudva protsessi küsida hüvitist UPT ebamõistlikult koormavate kulude eest. Teisalt, arvestades, et AS Eesti Post on täitnud eelnimetatud olukorras talle pandud kohustusi, on igati õigustatud, et temale kui UPT osutajale, hüvitatakse ettenähtud põhjendatud ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest olukorras mil toimub üleminek uuele rahastusskeemile. Seega on oluline, et Konkurentsiamet hindab eelnevate aastate menetluste, kehtiva UPT tasude ja laekuvate UPT maksete suuruse pealt, kas senini tehtud UPT maksed on piisavad viimaste ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Kui mitte, tuleks läbi vastutava ministeeriumi esitada taotlus täiendavate vahendite saamiseks riigieelarve protsessi raames. Eelnõu § 1 punkt 58 Eelnõu § 1 punkti 58 kohaselt tunnistatakse seaduse § 53 lõige 9 kehtetuks. Tegemist on üleminekusättega, mis reguleeris väljaspool UPT tegevuslubade kehtima hakkamist. Kuna kõnealuse eelnõuga tunnistatakse väljaspool UPT-d olevad tegevusload kehtetuks, ei ole enam vajalik säilitada ka eelmainitud üleminekusätet. 25 Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse konkurentsiseadust. Kuna edaspidi kooskõlastab Konkurentsiamet ka UPT osutaja põhjendatud tasu, eemaldatakse konkurentsiseadusest vastavad erisused UPT osutaja osas. Muudatuse tulemusena ei muutu UPT osutaja poolt makstav järelevalvetasu, mis on jätkuvalt konkurentsiseaduse § 53² lõike 1 kohaselt 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. Eelnõu § 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduse § 2615, mis sätestab seaduse alusel tehtavate toimingute summad postiteenuse tegevusloa andmiseks ja muutmise taotluse läbivaatamiseks. Eelnõu § 1 välja toodud muudatuste järgselt kohaldub tegevusloa regulatsioon postiteenuste puhul ainult UPT korral ning ülejäänud postiteenustele hakkab kehtima teatamiskohustus, mis senini kehtis ainult teatud postiteenustele väljaspool UPT-d. UPT korral muudatusi tegevusloa regulatsioonis ei tehta ning seega jääb kehtima ka riigilõivuseaduse § 2614. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud tähtaeg võimaldab kohaldada eelnõuga tehtud muudatusi võimalikult kiirelt, mis toetavad ka põhjendatud tasule üleminekut esimesel võimalusel. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt jõustuvad käesoleva seaduse § 1 punktid 1 (seaduse tekstis sõnade „taskukohase tasu“ asendamine sõnadega „põhjendatud tasu“), punkt 15 (seaduse § 61 kehtetuks tunnistamine) ja punktid 22–29 ja 58 (tegevusloa regulatsiooni muutmine) ning § 2 ja § 3 2026. aasta 1. oktoobril. Punktide 22-29 ja 58 hilisem jõustumine on vajalik, kuna kehtiva seaduse kohaselt peavad UPT makseid teostama rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad. Seaduse § 413 kohaselt on rahastamiskohustus postiteenuse osutajal, kes on § 10 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud postiteenuste osutamiseks saanud tegevusloa. Seetõttu on vajalik jõustada tegevusloaga seotud muudatused samal ajal, kui muutub rahastamiskohustus (eelnõuga lisatava § 532 lõike 2 kohaselt tasutakse universaalse postiteenuse makse viimast korda hiljemalt 2026. aasta 25. oktoobriks. Peale seda, kui on jõustunud põhjendatud tasu, muutub ka tegevusloa regulatsioon selliselt, et tegevusluba on nõutav ainult UPT korral ning kõigi teiste postiteenuste osas on teatamiskohustus. Kehtiva seaduse § 61 lõike 2 järgi määrab taskukohase tasu suuruse valdkonna eest vastutav minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul iga UPT alla kuuluva teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil. Muudatuse järgselt hakkab UPT põhjendatud tasu muutust kooskõlastama Konkurentsiamet enne valdkonna eest vastutava ministri poolset hinna kehtestamist. Vältimaks olukorda, kus enne Konkurentsiameti poolt UPT põhjendatud tasu kooskõlastamist ja UPT osutaja poolt selle jõustamist postiteenuse tasusid üldse ei kehtiks, jõustub seaduse § 61 lõike 2 kehtetuks tunnistamine peale Konkurentsiameti poolt esmast põhjendatud tasu kooskõlastamist ja UPT osutaja poolt tasu jõustamist, s.o 01. oktoobril 2026. aastal. UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise ning ebamõistlikult koormavate kulude regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. 26 2026. aasta 1. oktoobril jõustub ka seaduse § 2, millega tunnistatakse kehtetuks postiteenuse tegevusloale menetluseks kohalduvad riigilõivud väljaspool universaalset postiteenust. Oluline on, et vastav muudatus toimuks samaaegselt, mil kaob tegevusloa nõue postiteenustelt väljaspool universaalset postiteenust. Samuti jõustub samal ajal seaduse § 3 ehk muudatused Konkurentsiseaduses. Tehtud muudatused on tehnilised, kuid alates 1. oktoobrist 2026. aastal on võimalik UPT osutaja puhul lähtuda samasugusest loogikast nagu teiste ettevõtjate puhul, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 50, 52, 54 ja 56 2027. aasta 1. juulil. Nimetatud sätete jõustumine on kooskõlas lähenemisega, mille kohaselt esitatakse UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks taotlus viimast korda hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Seega on korrektne jõustada nimetatud punktid järgmisel päeval peale seda kui UPT osutaja on esitanud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse § 532 lõike 1 alusel. Punktiga 50 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 40 lõige 6 ehk kohustus kehtestada universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele eraldi nõuded, kuna peale põhjendatud tasu jõustumist ning viimase ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse esitamist kaob vajadus nende nõuete eraldi reguleerimiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Punktiga 52 tunnistatakse kehtetuks seaduse 4. peatüki 2. jagu, mis sätestab senise universaalse postiteenuse rahastamise. UPT osutajal on kehtiva seaduse alusel tekkinud õigustatud ootus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks senimaani, kuni ta on osutanud teenust taskukohase hinna põhjal, ei saa nimetatud sätteid enne kehtetuks tunnistada kui on jõustunud Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasu ning UPT osutaja on esitanud viimase ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse. Seejuures on vajalik jätta mõistlik aeg UPT osutajale ebamõistlikult koormavate kulude koondamiseks ning esitamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet menetleb taotlust taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. Seoses rahastamiskohustuse kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ka eelnõu § 1 punkt 54 kohaselt seaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Konkurentsiameti pädevusnormid rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu ja kuluarvestuse kontrollimisel ning postiteenus makse õigust silmas pidades. Kuna seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks ning need jõustuvad peale põhjendatud tasu jõustumist, muutuvad seaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 toodud Konkurentsiameti pädevusnormid ebavajalikuks. Seoses UPT rahastamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamise jõustumisega, jõustub ka eelnõu § 1 punkt 56 (seaduse § 47 lõike 2 punkt 5) kehtetuks tunnistamine, mille kohaselt peab Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete kasutamise kohta ning UPT makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks. Arvestades, et UPT makseid enam ei tehta ning UPT taskukohane tasu on asendunud UPT põhjendatud tasuga, ei ole nimetatud sätete säilitamine enam vajalik. 3.1 Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele Eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse nii UPT kui UPT osutaja kohustusi. Muudatustega kujundatakse ümber UPT osutamise tasu ning muudetakse postivõrgu nõudeid ja nende kehtestamise tasandit. 27 Põhjendatud tasu olemus ja postiteenuse kättesaadavus Eelnõu kohaselt hakatakse UPT-d osutama põhjendatud tasu eest. UPT teenuse osutamine põhjendatud tasu eest tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Kehtiva PostiS § 5 lõike 1 kohaselt osutatakse UPT-d taskukohase tasu eest. Postidirektiivi11 artikkel 3 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kasutajatel on õigus universaalteenusele, mis hõlmab kindlaksmääratud kvaliteediga postiteenuse pidevat osutamist nende territooriumi igas punktis kõikidele kasutajatele sobiva hinnaga. Sama direktiivi artikkel 12 kohaselt peavad liikmesriigid kõigi universaalteenuse alla kuuluvate teenuste tasude osas muu hulgas kinni pidama järgmistest põhimõtetest: 1) tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele geograafilisest asukohast olenemata; 2) tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa universaalteenuse osutamist; 3) tasud on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. 1. jaanuaril 2009. a jõustunud postiseaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu fikseeritud tasu, millest rohkem universaalse postiteenuse osutaja universaalse postiteenuse kasutajalt võtta ei või. Taskukohase tasu eesmärk oli postiteenuse kasutajale mõistliku hinnataseme säilitamine üldistes huvides osutatava teenuse kasutamise eest. Praegu tuleb riigisisese kirja saatmise eest tasuda 1,5 eurot. Taskukohase tasu mudel on aga kaasa toonud UPT osutaja arvestatava kahjumi. 2024. aastal oli UPT osutamise kahjum 1,8 miljonit eurot. 30. juuni 2025. a seisuga on UPT osutajal riigi suhtes nõudeid 6,2 miljoni euro ulatuses. Postidirektiivi artiklist 12 kohaselt võib universaalteenuse alla kuuluvate teenuste tasu olla ka kulupõhine, tingimusel, et see on oma hinnatasemelt teenuse kasutajatele jätkuvalt kättesaadav. Näiteks Saksamaa on 1. jaanuaril 2025. a jõustunud postiseaduses sätestanud, et universaalseid teenuseid loetakse kättesaadavaks, kui need peegeldavad efektiivset teenuse osutamise hinda. Eelnõu kohaselt peab põhjendatud tasu põhinema universaalse postiteenuse osutamise kuludel, olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja sama kogu riigi territooriumil ning tagama universaalse postiteenuse kättesaadavuse kõigile kasutajatele. Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kulutõhususest ja võimaldama universaalse postiteenuse osutajal täita õigusaktidega sätestatud kohustusi. Eelnõus täpsustatakse ka, et põhjendatud tasu tuleb kehtestada sellises suuruses, mis tagab investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kapitalikulu ehk põhjendatud tulukuse, kvaliteedinõuete täitmise kulud ning vajalikud muutuv- ja tegevuskulud. Lisaks nähakse eelnõuga ette, millisel meetodil tegevuskulusid hinnatakse ja loetletakse kulud, mida põhjendatud tasu hulka ei arvata. Kokkuvõtlikult tagab UPT teenuse kulupõhine hind: 1) teenuse osutaja majandusliku stabiilsuse ja suutlikkuse investeerida postivõrgu arendamisse; 2) hinnakujunduse läbipaistvuse läbi hinna vastavuse tegelikele kuludele; 3) ristsubsideerimise vältimise, kus kasumlikumate teenuste (nt pakiteenused) kliendid doteerivad universaalset postiteenust. UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks 11 Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, ELT L 015 21.1.1998, lk 14. 28 viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise ning ebamõistlikult koormavate kulude regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Samas jääb postiteenus inimestele kättesaadavaks ja tasu suhteliselt väikeseks (prognoosi kohaselt 2,4 eurot, võrdluseks oli 2025. aastal keskmine pension 817 eurot). Arvestada tuleb, et siseriiklikke kirisaadetisi postitatakse lihtsaadetisena terve aasta kohta keskmiselt ainult 0,69 kirja elaniku kohta. Kokkuvõttes tagab UPT hulka kuuluvate postiteenuste õiglasema ja läbipaistvama hinnastamise viisil, mis võimaldab pakkuda väikese tasu eest postiteenuseid, mis vastavad elanikkonna põhivajadustele. Postivõrgu nõuete regulatsiooni muudatused Eelnõuga laiendatakse postivõrgu juurdepääsupunktide loetelu, täiendades juurdepääsupunktide loetelu automatiseeritud juurdepääsupunktiga (näiteks pakiautomaadid), liikuva juurdepääsupunktiga ja tellitava juurdepääsupunktiga, et muuta paindlikumaks UPT osutaja võimalused kättesaadavuse tagamiseks. Ka tehakse muudatus postivõrgu nõuete otsustustasandis. Eelnõu kohaselt defineeritakse seaduses kõik juurdepääsupunktide liigid, mida kasutatakse UPT osutamiseks ning postivõrgu määruses sätestatakse detailsemad nõuded juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele. Postivõrgu nõuete muudatuste eesmärk on tagada teenusepõhine lähenemine selliselt, et teenus oleks kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Eelnõuga täiendatakse juurdepääsupunktide loetelu järgmiste juurdepääsupunktidega: - tellitav juurdepääsupunkt - UPT osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või asukohas; - automatiseeritud juurdepääsupunkt - püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks; - liikuv juurdepääsupunkt - kindla graafiku alusel liikuv vahend postiteenuse osutamiseks. Eelnõu loob võimaluse tehnoloogiliste lahenduste senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Nii pakiautomaatide, automatiseeritud kui tellitava juurdepääsupunktide kasutamine lisab täiendava paindlikkuse UPT kasutajatele. Maapiirkonnas, kus paljud inimesed käivad kaugemal tööl, on pakiautomaadi teenus mugavam, kui postkontori külastamine, mis on avatud üldjuhul tööaegadel. UPT osutaja peab juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. UPT kasutaja jaoks muutub postiteenus kättesaadavamaks ja mugavamaks, kuna UPT osutamine juhul, kui juurdepääsupunkt on kaugemal kui 5 kilomeetrit, tagatakse kasutaja elu- või asukohas (personaalne postiteenus). Postidirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama oma postivõrgu toimimisel UPT kättesaadavuse, mis on taskukohane, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav. Liikmesriigid on kohustatud tagama UPT, mis hõlmab: 1. pidevat teenust - postiteenust tuleb osutada püsivalt, teatud arvu päevadel nädalas (tavaliselt vähemalt viiel päeval nädalas); 2. kättesaadavust - igale füüsilisele ja juriidilisele isikule peab olema tagatud juurdepääs postivõrgul (eelkõige tähendab see piisava arvu postkontorite või juurdepääsupunktide olemasolu); 3. ühtset tasu; 4. kvaliteeti - liikmesriigid peavad kehtestama postiteenuste kvaliteedistandardid, eriti saadetiste edastamise kiiruse osas; 5. teenuste ulatuse - UPT hõlmab nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi kirisaadetisi (kuni 2 kg) ja postipakke (kuni 20 kg). 29 Lisaks näeb postidirektiivi artikli 5 lõige 1 muu hulgas liikmesriikidele ette kohustuse tagada UPT arendamine kooskõlas tehnilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonnaga ning kasutajate vajadustega. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Kuigi põhiseadus ei sätesta otseselt õigust postiteenusele, on riigil kohustus tagada elanikele vajalikud teenused. Põhiseaduse § 3 lõikega 1 sätestatud seadusliku aluse nõue põhiõiguse riivel on samuti seotud sellega, et lõppastmes on põhiõiguse tagamiskohustus seadusandjal. Universaalse postiteenuse tagamine on osa sellest kohustusest, eriti maapiirkondades, kus alternatiivsed suhtlusvõimalused võivad olla piiratud. Hästi toimiv UPT on sotsiaalse sidususe ja regionaalse võrdsuse tagamise instrument, mille toimimise eest vastutab riik. Postivõrk on üks teabevahetuse kandjaid ja regulatsioon ei tohi põhjendamatult piirata väljendusvabadust ega teabe liikumist. Põhiseaduse § 44 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kui PS § 44 keskendub õigusele informatsiooni saada, siis informatsiooni levitamise õigust tagavaks sätteks on PS § 45. Mõistlik on käsitleda õigust informatsiooni saada ja õigust informatsiooni levitada üheskoos. PS § 44 lg 1 kaitsealasse kuuluvad igasugused informatsiooniallikad, mille vahendusel on võimalik infot saada ükskõik kellel, nt raadio, televisioon, ajakirjandusväljaanded, internet jne.12 Seejuures on postiside osatähtsus sõnumite edastamisel aja jooksul oluliselt vähenenud. 2024. aasta jooksul langes Eestis universaalse postiteenusega saadetud kirjade maht 23%, pakkide maht 54%. Kui kümme aastat tagasi saatsid Eesti inimesed kirjakastide ja postkontorite kaudu teele 5 miljonit kirja, siis möödunud aastal pandi kirjakastidest teele u 700 000 kirja ja postkontoritest lisaks u 200 000. Statistikaameti 2025. aasta internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmed näitavad, et internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800 leibkonnani, mis on 95% kõigist Eesti leibkondadest. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti.13 Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommentaaride kohaselt kujutab endast PS § 44 lg 1 kaitseala riivet raadio- või telesaadete segamine, välismaalt pärinevale infole juurdepääsu takistamine, interneti või mis tahes muu infokandja kasutamisele takistuste tegemine. Selliseks takistuseks tuleb pidada ka postisaadetiste edastamist tasu eest. Turumajanduse tingimustes on vältimatu see, et vähemalt teatud liiki informatsiooni saamine eeldab isikutelt selleks vajalike toimingute ning kulutuste tegemist: ajalehtede ostmine või tellimine, televisiooni- või raadioprogrammist osasaamiseks vajalike tehniliste vahendite hankimine jne. Seega tuleb leida, milline on avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus seoses info saamiseks vajalike jõupingutustega ning selle eest makstava tasu suurusega. On selge, et riigil ei ole kohustust tagada kõigi informatsiooniallikate tasuta kasutamine, kuid teatud miinimumi peab riik tagama. Näiteks peab riik tagama, et teabele juurdepääs oleks üldse võimalik (nt raadio- ja televisioonilevi kõikides riigi regioonides vms), et piiratud vabadusega ja puuetega inimestel oleks juurdepääs olulisemale informatsioonile ning et vähemalt osa informatsiooniallikaid oleksid kättesaadavad kas tasuta või mõistlike kulutustega. Sõltuvalt informatsiooni iseloomust ja teabevahenditest võib põhiseaduslikult nõutav miinimum siiski erineda. Nii on Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) pikka aega pidanud ringhäälingut, eriti televisiooni üheks olulisimaks kommunikatsioonivahendiks – nii leviku kui mõju mõttes. Eri allikate osatähtsus on kindlasti 12 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 44 kommentaarid 13 Statistikaamet „Internetikasutuse ja digioskuste uuring 2025“ 30 ajas muutuv. Nii on viimase aja kohtupraktikas ka EIK üha enam hakanud rõhutama interneti tähtsust: „Arvestades juurdepääsetavust ja võimet säilitada ja levitada suurt hulka informatsiooni, mängib internet olulist rolli avalikkuse juurdepääsu tagamisel uudistele ja informatsiooni levimise edendamisel üldisemalt. [---] Juurdepääsu internetile on üha enam hakatud käsitlema õigusena.“14 Osade inimeste, eriti vanemaealiste ja maapiirkondades elavate inimeste jaoks, kes ei kasuta digitaalseid kanaleid, on füüsiline postiteenus endiselt vahend ametlike teadete, arvete, ajakirjanduse ja isikliku kirjavahetuse saamiseks. Kui teenuse hind muutub neile ebamõistlikult kõrgeks või postiteenused muutuvad muul viisil kättesaadamatuks, võib see piirata nende juurdepääsu informatsioonile. Samamoodi võib liiga kõrge postitasu või regionaalseid eripärasid mittearvestav postivõrk takistada üksikisikutel ja väikestel organisatsioonidel oma arvamuste ja teabe levitamist kirja teel. See võib olla eriti oluline olukordades, kus digitaalsed alternatiivid ei ole kättesaadavad või sobivad. Riigil on positiivne kohustus tagada põhiõiguste teostamise võimalused. Universaalse postiteenuse hinna vastuvõetavuse tagamine läbi seadusandluse ja järelevalve on osa sellest kohustusest, et kindlustada reaalne, mitte ainult teoreetiline võimalus informatsiooni saada ja levitada. Samuti tagavad eelkirjeldatud postivõrku puudutavad muudatused postiteenuse parema ja paindlikuma kättesaadavuse, arvestades senisest rohkem tehnoloogiliste võimalustega tagada postiteenuse parem kättesaadavus maapiirkondades. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab põhjendatud tasule üleminekut mõistlikuks ja asjakohaseks, eriti arvestades, et hinnastamise metoodika on seotud postidirektiivi ja postiseadusega ning allub Konkurentsiameti kontrollile. Põhiseadus ei nõua, et postiteenuse kasutamine oleks isikute jaoks tasuta.15 Postiteenuse osutamise ja kasutamisega kaasnevad paratamatult kulutused. Kuigi postiteenuse eest tasu võtmine võib riivata informatsiooni saamise ja levitamise kaitseala, on riive proportsionaalne. Eelkirjeldatule tuginedes hindame, et põhiõiguste riivel on legitiimne eesmärk, see on sobiv eesmärgi saavutamiseks ja on vajalik ning riive on mõõdukas. Ka postivõrgu nõuete muudatusi peab eelnõu koostanud ministeerium mõistlikuks ja asjakohaseks, sest muudatuste tulemusena muutub postiteenus inimesele kättesaadavamaks ja paindlikumaks. Muudatused võtavad arvesse tehnoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid arenguid ja vajadusi. Leiame, et postivõrku puudutavad muudatused ei riiva õigust informatsiooni saamisele ja levitamisele. Ka postivõrgu nõuete korrastamine ja osade nõuete otsustustasandi muutmine on kooskõlas olulisuse põhimõttega, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi reguleerima seadusandja. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uusi termineid ja neid on vastavate sätete juures ka selgitatud. Kõiki seaduses esitatud termineid kasutatakse ainult seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kontekstis. Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid: - põhjendatud tasu tähendab, et UPT osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel jälgib Konkurentsiamet, et tasu oleks ka kättesaadav. 14 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 44 kommentaarid 15 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 44 kommentaar 15 jj. 31  - tellitav juurdepääsupunkt on UPT osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või asukohas. - automatiseeritud juurdepääsupunkt on püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks. - Liikuv juurdepääsupunkt on kindla graafiku alusel liikuv vahend postiteenuse osutamiseks. Eelnõuga muudetakse kolme seaduse §-s 4 sätestatud mõistet: kullerpostisaadetise, kirisaadetise ja partiisaadetise mõisted. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega (edaspidi postidirektiiv). Postidirektiivi artikkel 12 sätestab universaalse postiteenuse tasude põhimõtted. Seejuures peavad tasud olema üheaegselt nii taskukohased kui ka kulupõhised, mis motiveerivad tõhusa universaalse postiteenuse osutamist. Eelnõuga muudetakse universaalse postiteenuse mudelit tasakaalu poole, kus kasutusele võetakse põhjendatud tasu, mis on kulupõhine ning teisalt peab olema ka vastuvõetav kasutajatele. Tegemist on vältimatu olukorraga, arvestades olukorda kus UPT mahud aina vähenevad. Kui võtta aluseks keskmine saadetise arv elaniku kohta selgub, et Eesti elanik kasutab UPT-d väga vähesel määral. Kui siseriiklikke kirisaadetisi postitatakse lihtsaadetisena terve aasta kohta keskmiselt ainult 0,69 kirja elaniku kohta, siis rahvusvahelisi saadetisi postitatakse keskmiselt üks kiri elaniku kohta nelja aasta jooksul. Ülejäänud UPT kogumisse kuuluvate teenuste tarbimine keskmiste näitajate põhjal praktiliselt puudub. See tähendab, et UPT ei ole Eesti elaniku jaoks prioriteetne teenus ja igapäevane vajadus selle teenuse järele praktiliselt puudub. Tagamaks, et hind oleks jätkuvalt nendele kasutajatele vastuvõetav, kes seda siiski vajavad, jääb hinna kooskõlastamine Konkurentsiameti pädevusse mis tagab ka vastavuse postidirektiiv artikliga 12. 6. Seaduse mõju Eelnõu vastuvõtmisel on oodata positiivset mõju UPT osutamise jätkusuutlikkusele. UPT osutaja paindlikkuse suurendamine UPT kättesaadavuse tagamisel ja taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmine tagab seni kahjumis oleva UPT osutamise vastavuse tavapärasele ja normaalse majandustegevuse käigus osutatavale teenusele, mille puhul teenuse osutamise eest saadavad tasud katavad teenuse osutamiseks vajalike kulusid. UPT korral on tegemist hääbuva teenusega. Peamiseks mahtude languse põhjuseks on nõudluse vähenemine, kuna suhtlus on kolinud elektroonseks ning postipakkide turul on suurenenud kullerposti kasutus. Muudatuste elluviimisel vähenevad ka UPT osutamise kulud ning tagatud on UPT teenuse jätkusuutlik osutamine läbi kulupõhisuse saavutamise. Seetõttu puudub ka vajadus rahastamiskohustusega ettevõtjate määramiseks ja nendelt UPT makse kogumiseks. See omakorda kaotab vajaduse tegevusloa regulatsiooni säilitamiseks. Seega ei pea varasemalt tegevusloaga hõlmatud postiteenuse osutajad enam esitama igas kvartalis Konkurentsiametile maksedeklaratsioone ega tasuma UPT makset, mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ning omab positiivset mõju ka teenuse hinna konkurentsivõimelisemaks muutmisel. UPT kasutaja jaoks on postiteenus senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav. 32 Võrreldes väljatöötamiskavatsusega (edaspidi VTK)16-ga on eelnõust välja jäänud tulenevalt sidusrühmadega läbi rääkimisest perioodika kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti järelevalve alla, mis tooks kaasa täiendava töö- ja halduskoormuse osapooltele. Eelnõus on võrreldes VTK-ga käsitletud laiemalt tegevusloa regulatsiooni muutmist, mida käsitleti VTK punktides 1.3, 1.6 ja 2. 6.1 Kavandatavad muudatused Seaduse muutmise seaduse eelnõu olulisemad muudatused: 1) kaasajastatakse UPT-le ja UPT osutajale kehtestatud nõudeid; 2) UPT-d hakatakse osutama põhjendatud tasu alusel; 3) kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet; 4) seadusest tunnistatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon; 5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon. Lisaks eeltoodule on eelnõus käsitletud ka muudatused, mis ei oma olulist mõju, kuna nende ulatus on väike. Näiteks lihtsustatakse väljaspool UPT-d kohustusi, ehk väheneb tegevusluba nõudvate teenuste ulatus. Nimetatud muudatus puudutab pelgalt kahte postiteenuse osutajat (AS Eesti Post, Nova Post Estonia OÜ) ning on seega väikese mõjuga. 6.2 Sihtgrupp Kõikide muudatuste puhul on otseseks sihtgrupiks UPT osutaja, teised postiteenuse osutajad, Konkurentsiamet ning UPT kasutajad. Peamiselt kasutavad UPT teenust eraisikud ja mikroettevõtted. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt on UPT-d kasutades saatnud kirisaadetise viimase 12 kuu jooksul 25% Eesti elanikest. Arvestades juurde isikud, kes ise ei ole saadetisi saatnud aga on neid saanud, või hinnata UPT kasutajate sihtgrupiks hinnanguliselt kolmandiku Eesti elanikest. See teeb sihtgrupis hinnanguliselt 456 tuhat inimest. Enamik riigiasutusi ja ettevõtteid kasutavad ärikirja teenust, mis ei kuulu UPT koosseisu. 6.3 Kaasnev mõju Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-st 46 omavad eelnõus tehtavad muudatused peamiselt mõju UPT osutajale ja kasutajale läbi majandusliku mõju. Teatud määral on mõjutatud ka teised postiteenuse osutajad, kes osutavad postiteenuseid väljaspool UPT-d. Mõju neile on minimaalne, kuna eelnõuga ei seata uusi nõudeid, vaid täpsustatakse üldiseid postiteenuse sätteid ning definitsioone. Postiteenuse osutajatele, kellel on tegevusluba väljaspool UPT-d (antud hetkel AS Eesti Post ja Nova Post Estonia OÜ) on mõju positiivne, kuna edaspidi ei pea väljaspool UPT-d taotlema enam tegevusluba, vaid piisab majandustegevusregistris teatise esitamisest. Eelnõuga kaasneb mõningane mõju riigiasutuste töökorraldusele, mis puudutab eelkõige töökorralduse muutust ning marginaalset mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Mõningad muudatused omavad väiksemal määral mõju ka regionaalarengule, sh linna-, maa ja rannapiirkondadele ning sotsiaalset mõju. Eelnõu ei oma mõju järgmistele valdkondadele: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnamõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mõju siseturvalisusele. 16 Eelnõude infosüsteemis 22-0340/04. 33 Majanduslik mõju Eelnõuga suurendatakse UPT osutaja paindlikkust UPT kättesaadavuse tagamisel ja taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmine soodustab UPT kulude vähendamist, mis omab üldist positiivset mõju UPT osutaja jätkusuutlikkusele ja arengule. Põhjendatud tasu võib negatiivselt mõjutada UPT hinda, mis omab omakorda negatiivset mõju UPT kasutajale. Nimetatud mõju ulatus ja reaalne mõju on väike. Sellest hoolimata on eelnõus ette nähtud üleminekuaeg, mis rakendub leevendusmeetmena, tagamaks, et potentsiaalne hinnatõus ei ole liiga järsk. UPT puhul on tegemist hääbuva teenusega. Mahud on võrreldes nelja aasta taguse seisuga vähenenud 66% ning peamised mahud tulevad rahvusvahelisest postist (riiki sisenevad kirjad), millele järgneb lihtkirjade saatmine riigisiseselt. Arvestades pakiautomaatide ja kullerposti kasvu ning rahvusvahelise teenuse kättesaadavuse paranemist, väheneb kiirelt ka UPT sees olevate postipakkide maht, mistõttu eemaldatakse eelnõust UPT ulatusest siseriiklike postipakkide edastamise teenus. Nimetatud teenus on kättesaadav turupõhiselt läbi kullerposti, mida osutavad mitmed erinevad ettevõtted. Teenuse välja jätmine UPT ulatusest ei mõjuta üldist teenuse kättesaadavust. 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Postiteenus 12 574 663 9 749 446 8 164 564 5 051 739 4 200 127 3 193 778 (tk) Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust. Eelnõuga antakse Konkurentsiametile täiendavaid õigusi ja kohustusi. Muudatus ei suurenda Konkurentsiameti töökoormust, suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Kontrolli UPT edastamise tasude suuruse üle hakkab teostama Konkurentsiamet. Mõju regionaalarengule Eelnõuga muudetakse postivõrgu nõudeid tagamaks teenusepõhise lähenemise selliselt, et see on kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Lisaks pakiautomaatide laialdasemale kasutamisele on maapiirkonnas võimalik kasutada ka personaalset postiteenust, mis on maapiirkonna elanikele tasuta ning kus saab samasid teenuseid, mis postkontoris. Sotsiaalne mõju UPT tasu taskukohaselt tasult põhjendatud tasule üle viimine võib tõsta UPT hinda, mis omab potentsiaalset negatiivset mõju UPT kasutajale. Samas on mõju ulatus minimaalne, kuna UPT teenust kasutatakse peamiselt erilisemate sündmuste puhul (nt jõulukaartide saatmine, sünnipäeva kaartide saatmine). Ka peale muudatusi jääb UPT hind paari euro ümber, olles kättesaadav kõigile ühiskonna gruppidele. Samuti on eelnõus rakendatud kaitsemehhanismi, mis ei lase hinnal tõusta korraga üle 50%. REM poolt tellitud uuringu17 kohaselt on kriitiliseks hinnatõusuks ca 50%. Ülemaailmse postikonventsiooni kohaselt edastatakse UPT raames tasuta pimedatele mõeldud väljaandeid ehk sekogramme, mis antakse postkontorile üle lahtiselt ning mida edastatakse rahvusvaheliselt maismaatranspordiga ning kirisaadetisi ja postipakke, mille saajateks või saatjateks on sõjavangid, samuti eraisikud, kes sõjategevuse puhkemise tagajärjel on mõnes neutraalses riigis interneeritud. Mõju haldus- ja töökoormusele Eelnõuga ei lisandu täiendavat halduskoormust kodanikele ega ettevõtetele. Samas väheneb halduskoormus postiteenuse osutajatele, kuna kaotatakse ära tegevusloa regulatsioon väljaspool 17 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-11/uuring-2024-universaalne-postiteenus.pdf 34 UPT-d. Otseselt on mõjutatud kaks postiteenuse osutajat, kes omavad täna tegevusluba postiteenuse osutamiseks väljaspool UPT-d. Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust. Kuna eelnõu kohaselt jääb ära Konkurentsiameti poolne ebamõistlikult koormavate kulude menetlus ning kohustus koguda UPT makseid, väheneb Konkurentsiameti töökoormus ning mõju riigiasutuste töökorraldusele on positiivne. Kavandatav muudatus 1: kaasajastatakse universaalsele postiteenusele ja UPT osutajale kehtestatud nõudeid; UPT nõuete kaasajastamine kätkeb endas erinevaid meetmeid, mis võimaldavad UPT osutamise kulude kokkuhoidu ja teenuse kasutajatele mugavamaks muutmist. Sellised meetmed koosnevad järgmistest olulisematest muudatustest: UPT juurdepääsupunktide loetelu laiendamine, UPT osutamise nõuete paindlikumaks muutmine, siseriikliku postipaki teenus eemaldamine UPT teenuste hulgast, eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise reguleerimine. Mõju valdkond: Mõju majandusele – majandusliku mõju saab jagada kaheks: mõju UPT osutajale ja mõju kasutajale. Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja kasutaja Mõju kirjeldus: Eelnõu aitab tõsta UPT osutaja kuluefektiivsust. UPT osutaja saab võimaluse ise valida, kuidas tal on kõige kuluefektiivsem UPT teenust osutada, arvestades nõudlust konkreetses regioonis. UPT osutaja saab võimaluse reageerida paindlikumalt muutustele regioonides. See võimaldab paindlikku UPT teenuse osutamist ning vabadust pakkuda teenuseid vastavalt eri piirkondades esinevale nõudlusele, reageerides näiteks hooajalistele muutustele (jõuluaeg vms). Juurdepääsupunkti paigutamisel peab UPT osutaja võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. Eelnõu loob võimaluse tehnoloogiliste lahenduste senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. UPT kasutajale teenuse kättesaadavus uue regulatsiooni jõustumisel ei halvene, sest UPT osutaja tagab endiselt postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kogu Eesti territooriumi ulatuses. Vastupidi, UPT kasutajad saavad kasutada varasemast rohkem näiteks pakiautomaate, mis on eelistatud punkt postipakkide saatmiseks ja saamiseks. Siseriiklike postipakkide edastamiseks on võimalik kasutada kullerpostiteenust, mis on UPT teenusest soodsam ning teenuse kättesaadavusega on kaetud kogu Eesti. Järeldus mõju olulisuse kohta: UPT nõuete leevendamisel ning läbimõeldud, põhjendatud ja tarbijate reaalsetele vajadustele vastaval nõuete kaasajastamisel on UPT osutajal võimalus vähendada kulusid, mis omakorda aitab kaasa UPT põhjendatud hinna madalamal hoidmisele. Samuti aitab see kaasa UPT osutaja jätkusuutlikkusele. UPT kasutaja jaoks muutub postiteenus kättesaadavamaks ja mugavamaks, kuna UPT osutamine juhul, kui juurdepääsupunkt on kaugemal kui 5 kilomeetrit, tagatakse kasutaja elu- või asukohas (personaalne postiteenus). Mõju valdkond: Mõju regionaalarengule Mõju kirjeldus: Pakiautomaadi teenus on kasutajate poolt hästi vastu võetud ka kättesaamise kanalina ning teenuse tarbimisel pole ka esmakasutaja seisukohast erilisi raskusi AS Eesti Post täheldanud. Tegemist on lihtsa ja mugava iseteenindusliku pakkide saatmis- ja kättesaamisviisiga, millega saab ekraanil olevate juhiste abil hakkama valdav osa Eesti 35 elanikkonnast. Enamik postiteenuse kasutajaid eelistab piiratud lahtiolekuajaga postkontori asemel saata ja saada pakke pakiautomaadist, kuid maapiirkondades asuvad pakiautomaadid postiteenuse kasutajatest keskmiselt kaugemal kui postkontorid, mille võrgustikku reguleeritakse. E-kaubandusliidu andmetel18 80% pakke tellitakse pakiautomaati. Ka vanema generatsiooni kõige eelistatuim kättesaamise kanal on pakiautomaat. Pakiautomaadi olulisemad eelised postkontori teenuse ees on teenuse soodsam hind ja kättesaadavus ööpäev läbi. Pakiautomaate on pea 300-s Eestimaa asustusüksuses, sh üle 1000 elanikuga asustusüksustes on pakiautomaate 95% juhtudel, üle 500 elanikuga 85% juhtudel ning üle 250 elanikuga asustusüksustes on neid pooltes asustusüksustes. Postivõrgus automatiseeritud vahendite senisest laiem kasutuselevõtt omab tugevat potentsiaali elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui automatiseeritud vahendeid on võimalik kasutada senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi. Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid. Suurenenud on huvi ka kogukonna pakiautomaatide osas19, mis on mõeldud eelkõige naabritele, kortermajadele ja ärihoonetele. Kogukonna pakiautomaat on lihtsam ning paigaldatakse jalutuskäigu kaugusele. Üldjuhul on sellised automaadid avatud kõikidele kulleritele, võimaldades kasutajal valida meelepärane pakiveo teenus vastavalt vajadustele. Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab maapiirkondade atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa-elanikkonna kasv suurendab ka suurematest linnadest eemal asuvate kohalike omavalitsuste tulubaasi. Eelnõu aitab kaasa regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele (tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime) ja soodustab piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikumat kasutamist. See tähendab, et UPT osutajal on edaspidi võimalus osutada UPT teenust vastavalt nõudlusele konkreetses regioonis ilma kahjumita. UPT teenus on tagatud kogu Eesti territooriumil võrdsetel tingimustel. Eelnõu ei mõjuta erinevate Eesti piirkondade koostööd ja sidusust piiriüleste regioonide ning ülejäänud Euroopaga, kuna UPT teenuse kvaliteedinõuded ei muutu. Järeldus mõju olulisuse kohta: Eelnõu ei mõjuta eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegureid, kuna UPT teenuse kvaliteedi nõuded on võrdsed sõltumata regioonist. Samuti on UPT teenuse tasu sama kogu Eesti territooriumil, isegi tellitav juurdepääsupunkt, ehk UPT teenuse osutamine kasutaja asu- või elukohas on sama hinnaga kui teenuse osutamine postkontoris. Pakiautomaatide kasutamine lisab aga täiendava paindlikkuse UPT kasutajatele. Maapiirkonnas, kus paljud inimesed käivad kaugemal tööl, on pakiautomaadi teenus mugavam, kui postkontori külastamine, mis on avatud üldjuhul tööaegadel. UPT osutaja peab juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. Muudatus 2: universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel; ja muudatus 3: kontrolli UPT hinna üle hakkab teostama Konkurentsiamet. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimisest tingitud mõningast hinnatõusu aitavad leevendada eelnõus sätestatud postivõrgu kaasajastamise lahendused (muudatus 1) ning 18 https://www.e-kaubanduseliit.ee/liidust/statistika ja https://www.kantaremor.ee/pressiteated/pakiautomaatide- populaarsus-on-veelgi-kasvanud-turu-liider-jatkuvalt-omniva/ 19 https://www.err.ee/1609735092/polvamaa-sai-esimesed-omniva-kogukonnapakiautomaadid 36 sätestatud üleminekuaeg. Kaasajastatud postivõrguga on võimalik UPT teenust osutada kuluefektiivsemalt ning seega on ka mõju UPT kasutajale väiksem. Mõju valdkond: Majanduslik mõju – mõju UPT osutajale ja UPT kasutajale Mõju sihtgrupp: UPT osutaja ja UPT kasutaja Mõju kirjeldus: põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud ja tagab mõistliku kasumi. Enam ei ole vajadust ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, kuna põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud. Mõju UPT kasutajale – ka UPT kõrgemate tasude puhul on nende taskukohasus postiteenuse kasutajatele tagatud, sest keskmiselt moodustavad kulutused UPT-le selle kasutaja igapäevastest väljaminekust väga väikse osa. Keskmiselt kulub UPT kasutajal aastas kümmekond eurot teenuse kasutamiseks. See hinnang arvestab kõiki UPT saadetisi. Kui jätta välismaalt saadetud UPT saadetised hinnangust kõrvale (üldjuhul Eesti elanik nende saatmise eest tasuma ei pea), kujuneb UPT-le tehtavate kulutuste suurus aastas ligikaudu poole väiksemaks (4–5 eurot). Samuti on olemas alternatiivseid võimalusi nii info ja teadete edastamiseks (eelkõige infotehnoloogilised võimaluse) kui ka postipakkide saatmiseks (eelkõige kullerpost ja pakiautomaaditeenus). UPT teenuse hinnatõusu puhul on mõjutatud enim eraklient (UPT) ja mikroettevõtja, kuid lähtudes iga üksiku isiku tarbimise mahust ei ole mõju oluline. Arvestades eelnõus sätestatut, kehtivaid seotud regulatsioone, tegevusluba, kokkuleppeid KOV-dega, UPT mahutrende, nende jätkumist samas ulatuses ning kulude kasvutrende oleks Eesti Posti prognoosi kohaselt UPT kulupõhine hind aastal 2026: • riigisiseselt saadetav standardkiri hinnanguliselt 2,4 EUR; • riigisiseselt saadetav tähtkiri hinnanguliselt 9,1 EUR; • rahvusvaheline kiri hinnanguliselt 4,7 EUR; Toodud hinnad lähtuvad mitmetest kriteeriumitest ja eeldustest, mille muutmisel muutub ka kõnealune prognoos. Samuti ei ole UPT teenus oma olemuselt sobilik kasutamiseks valdavale osale äriklientidest. Neile pakutakse juba täna UPT alternatiivseid teenuseid (ärikiri, pakiautomaat, kuller), mis sobivad kirjade ja pakkide saatmiseks, sh allahindlused saadetiste mahust või teenuse osutamise protsessist lähtudes. Eelnõu muudatused ei puuduta ärikirja ehk partiikirja ja partiipaki hinda. Nii praegu kui ka tulevikus on see äri ning hind kujuneb turutingimustes. Järeldus mõju olulisuse kohta: lähtudes väiksest tarbimise mahust ei ole mõju oluline. UPT liiga kõrge hinna riski maandab esmalt asjaolu, et Konkurentsiamet hinda kooskõlastades peab järgima, et see oleks jätkuvalt vastuvõetav elanikele. Teisalt on eelnõusse lisatud üleminekuaeg, mis piirab järsku hinnatõusu. Lisaks muutuvad kasvava hinna puhul kasutajale alternatiiviks esemete ja dokumentide saatmisel ka teised väiksemad logistikafirmad ehk UPT osutaja peab kirja ning pakihinnaga konkurentsis püsimiseks suutma pakkuda konkurentsivõimelist hinda. Turg on avatud ja konkurendiks osutuvad ka naaberriikide ettevõtted. Liiga kõrge hinna riski realiseerumine ei ole tõenäoline. Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele 37 Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet, Maksu- ja Tolliamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Mõju kirjeldus: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökoormus jääb suurel määral samaks. Vähesel määral kasvab Konkurentsiameti töökoormus ajutiselt, kuna viimane peab välja töötama põhjendatud tasu metoodika. Samuti on põhjendatud tulukuse ületamise korral Konkurentsiametil õigus sekkuda (peatada ettekirjutusega tasu suuruse rakendamine, kui see ei vasta seadusele (näiteks kasum ületab põhjendatud tulukuse). ETOE asutamise regulatsiooni sätestamisega seaduses ei kasva Maksu- ja Tolliameti töökoormus, kuna ka täna saavad Eestis tegutseda ETOE-d vastavalt Ülemaailmse Postiliidu kongressi otsusele C 63/2008. Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatus ei too kaasa riigiasutuste keskpikas vaates töökoormuse muutumist, suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. Monopoolse iseloomuga üldhuviteenuste valdkondades teostab teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator. Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee sektorites. Muudatus 4: seaduses tunnistatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon. Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja Mõju kirjeldus: UPT osutajale ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajatele toob muudatus kaasa haldus- ja rahalise koormuse vähenemise. Praegu kehtiva UPT makse määruse kohaselt riigisiseselt ja rahvusvaheliselt lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste makse määr on 8 eurosenti ning täht- ja väärtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste makse määr on 40 eurosenti iga saadetise kohta. Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast. Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi, mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist positiivset mõju UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate rahalisele koormusele ning töökorraldusele. Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet Mõju kirjeldus: Selle regulatsiooni kehtetuks tunnistamine toob kaasa nii postiteenuse osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise, kuna Konkurentsiamet ei pea 38 enam haldama UPT fondi ega menetlema ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks esitatud taotlusi, mille menetlemine on praktikas kujunenud vägagi ajamahukaks ja keeruliseks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju Konkurentsiameti töökorraldusele. Muudatus 5: seaduses kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad Mõju kirjeldus: Seoses rahastamiskohustusega kaotamisega on mõistlik eemaldada tegevusloa regulatsioon väljaspool universaalset postiteenust, mis vähendab postiteenuse ettevõtjate halduskoormust. Ettevõtjad, kes soovivad Eestis pakkuda ükskõik millist postiteenust, mis jääb universaalsest postiteenusest välja, saavad tegutseda samadel alustel esitades MTR teate. Ka ei pea teenuseosutajad maksma riigilõivu, mis oli taotluse läbivaatamise eest 370 eurot ning tingimuste või tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest 250 eurot. Otseselt mõjutab kahte postiteenuse osutajat, kellel on täna tegevusluba väljaspool universaalset postiteenust. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju postiteenuse osutajale on keskmine, kuna summad ei olnud suured ning tegevusluba tuli taotleda iga viie aasta tagant. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet Mõju kirjeldus: Tegevusloa regulatsiooni leevendamisega väheneb vähesel määral Konkurentsiameti töökoormus. Kuigi nimetatud tegevuslubasid ja nende menetlusi ei ole palju, kaob Konkurentsiametil kohustus tegevuslubasid kontrollida ja menetleda nende muudatusi olukorras, kus sarnaseid teenuseid (nt kullerpost) osutatakse ainult teavitamiskohustusega. Seeläbi saab Konkurentsiamet keskenduda enda põhimääruses välja toodud tegevusele ehk järelevalve teostamisele ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle (antud hetkel siis UPT valdkonnas). Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väikene, kuna tegevusloa taotlusi ja nendega seonduv töökoormus oli vähene. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõul on minimaalne mõju riigieelarve tuludele. Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkt 1 kohaselt ei maksustata UPT käivet käibemaksuga, seega ei mõjuta UPT põhjendatud tasule üleminek riigieelarve tulu ega kulu. Eelnõuga kaotatakse ära tegevusloa esitamise kohustus väljaspool universaalset postiteenust, mistõttu ei tasuta edaspidi enam ka vastavaid riigilõivusid. Nimetatud riigilõivud olid vastavalt 370 eurot taotluse läbi vaatamise eest ning muutmise taotluse läbi vaatamise eest 250 eurot. Kuna tegevusloaga postiteenuse osutajaid on hetkel kaks ning väljastatud tegevusload kehtivad viis aastat, väheneb aastane riigieelarve tulu maksimaalselt mõne saja euro ulatuses, mis oleks laekunud tegevusloa tingimuste muutmise taotluse riigilõivu tasumisest või potentsiaalsest uue tegevusloa taotluse riigilõivu tasumisest. 39 Mõju riigieelarve kuludele ei ole. Muudatustega ei kaasne postiteenuse osutajatele ega riigile täiendavaid kulusid. 8. Seaduse rakendusaktid Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse kolme majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust ning luuakse üks regionaal- ja põllumajandusministri määrus. Nimetatud määrused jõustuvad hiljemalt 01. oktoobriks 2026. aastal. Muudetavad määrused on järgmised: 1) Postiseaduse § 4 lõike 13 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006. a määrus nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ – muudetakse määruse pealkirja ning määrus viiakse kooskõlla muudetud seadusega (määrusest eemaldatakse väärtsaadetise eraldi postiteenuse liigina); 2) Postiseaduse § 6 lõike 5 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a määrus nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja määramiseks“ – määruses asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes; 3) Postiseaduse § 7 lõike 7 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006. a määrus nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ – muudetakse määruse pealkirja, § 2 ning lisatakse juurde nõuded universaalse postiteenuse osutamise kohta seaduse § 8 lõike 9, 36¹ lõike 5 ja § 37 lõike 1¹ alusel; Eelnõuga luuakse ka üks uus volitusnorm. Postiseaduse § 393 lõike 4 kohaselt kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega universaalse postiteenuse põhjendatud tasu. Volitusnorm on vajalik põhjendatud tasu kehtestamiseks ja sarnase sisuga volitusnorm on kehtestatud kehtiva postiseaduse § 61 lõikes 2, mille kohaselt määrab taskukohase tasu suuruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd eelnõuga kujundatakse taskukohane tasu ümber põhjendatud tasuks, on vajalikud muudatused ka volitusnormides. Põhjendatud tasu olulised elemendid ja arvestamise alused kehtestatakse eelnõukohaste §-dega 391-393. Volitusnormi alusel kehtestatavas määruses nähakse ette konkreetsed tasud, mille kehtestamine seadusega ei ole mõistlik, sest tasud võivad muutuda tihti ja tasu kujuneb seaduses sätestatud metoodika alusel, mille järgimist kontrollib Konkurentsiamet. Muudatus on kooskõlas seaduse reservatsiooni põhimõttega, mille kohaselt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja ning seadusandja pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel. Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimesest lausest tuleneb nõue, et määrus peab olema lisaks volitusnormile kooskõlas ka muude seaduste ja põhiseadusega. Eelnõukohane volitusnorm on üksikasjalik, see tähendab, et sellest selgub seadusandja antava volituse sisu ja ulatus põhjendatud tasu kehtestamiseks, ning trafaretne. Eelnõuga nähakse ette ühe Vabariigi Valitsuse määruse, ühe rahandusministri määruse ja nelja majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kehtetuks tunnistamine: 40 1) Vabariigi Valituse 05.03.2009. a määrus nr 46 „Universaalse postiteenuse makse määra kehtestamine“20 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestatud ajal; 2) majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2009. a määrus nr 8 „Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“21 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatud ajal; 3) majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009. a määrus nr 17 „Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestuse andmete deklareerimise nõuded“22 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal; 4) majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2009. a määrus nr 21 „Universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hüvitamise kord“23 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud juhul; 5) majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.05. 2009.a määrus nr 20 „Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded24“ – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal; 6) rahandusministri 19.03.2009. a määrus nr 24 „Universaalse postiteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“25 – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal; 9. Seaduse jõustumine Seadus, välja arvatud § 1 punktid 1, 15, 22-29, 50, 52, 54, 56, 58 ja § 2 ning 3, jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Muul ajal jõustuvate punktide kohta on antud täpsem põhjendus seletuskirja § 4 selgitustes. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mis on arvesse võetud. Sotsiaalministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud ega jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotletud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ASile Eesti Post, Nova Post Estonia OÜ-le ja Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu kohta tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise ning mittearvestamise tabel on seletuskirja lisas 1. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2025. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/120022014005 21 https://www.riigiteataja.ee/akt/106062025004 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122010063 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/13156505 24 https://www.riigiteataja.ee/akt/13314079 25 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011079 41  Postiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa Lisa 2 Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel September 2025 Nr Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus Justiits-ja Digiministeerium 1. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu käesolevas kirjas viidatud Arvestatud. põhimõtteliste ja sisuliste märkustega arvestamisel. Eemaldasime eelnõus Konkurentsiameti poolt I. Põhimõttelised ja sisulised märkused ajutise hinna kehtestamise võimaluse. 1. Eelnõu § 1 p-ga 48 täiendatakse seadust §-dega 391-394, mis sätestab universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu kooskõlastamise ja kinnitamise ning ajutise hinna kehtestamise alused. A. Konkurentsiameti pädevus ja sõltumatus ning haldusakti mõiste ja kehtestamine Eelnõuga kavandatud postiseaduse (PostiS) § 391 lg 1 ja § 393 lg-d 1–3 ja 6 annavad Konkurentsiametile pädevuse kooskõlastada UPT põhjendatud tasu. Konkurentsiseaduse (KonkS) § 55 lg 1 kohaselt on Konkurentsiamet konkurentsiasutus, välja arvatud KonkS 7¹. peatüki tähenduses, ning on pädev täitma kõiki KonkS alusel temale pandud ülesandeid. KonkS § 55¹ sätestab Konkurentsiameti sõltumatuse oma ülesannete täitmisel. PostiS § 43 lg 1 kohaselt teostab Konkurentsiamet riiklikku järelevalvet PostiS ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle. Eelnõuga kavandatud PostiS § 394 lg-d 1 ja 3 annavad Konkurentsiametile õiguse kehtestada ajutine põhjendatud tasu. See on meie hinnangul vastuolus KonkS § 55 lg 1 ja § 55¹ sätestatud Konkurentsiameti rolliga, mis keskendub konkurentsiolukorra analüüsimisele, meetmete kohaldamisele konkurentsi taastamiseks ja säilitamiseks ning soovituste andmisele, mitte otseselt teenuste tasude kehtestamisele. Kuigi Konkurentsiamet teostab järelevalvet, ei anna kehtivad seadused talle otsest õigust tasusid kehtestada, vaid pigem kontrollida nende põhjendatust ja kooskõla õigusaktidega. Lisaks tekib huvide konflikt, kus Konkurentsiamet on nii tasu kehtestaja kui ka järelevaataja rollis. Eelnõuga kavandatud PostiS § 394 lg-te 1 ja 2 kohaselt kehtestab Konkurentsiamet ajutise põhjendatud tasu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Ajutise tasu kehtestamine Konkurentsiameti poolt on haldusakt. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused, sealhulgas nõude, et see peab olema antud pädeva haldusorgani poolt. Nagu eelnevalt mainitud, ei anna kehtiv KonkS Konkurentsiametile otsest pädevust tasusid kehtestada. Eelnõuga kavandatud PostiS § 394 lg 1 sätestab, et Konkurentsiamet võib kehtestada ajutise põhjendatud tasu, kui UPT osutaja on jätnud täitmata § 392 lg 7 kohase Konkurentsiameti ettekirjutuse. KonkS § 57¹ ja PostiS § 44 sätestavad sunniraha määra ettekirjutuse täitmata jätmise korral. See viitab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral on kehtivates seadustes ette nähtud sunniraha kohaldamine, mitte uue tasu kehtestamine. Tasu määramine PostiS kontekstis on õigustloov akt (HMS § 88), mis reguleerib piiritlemata arvu juhtumeid. Kehtivad õigusnormid annavad määruse andmise  volituse valdkonna eest vastutavale ministrile ja Vabariigi Valitsusele, ning puudub volitusnorm, mis lubaks selle kohustuse edasi volitada Konkurentsiametile. Konkurentsiameti roll piirdub ettepanekute tegemisega tasu suuruse osas. Palume eelnõu muuta, et tasu määramise kohustus oleks valdkonna eest vastutaval ministril. 2. A. Menetlustähtajad ja kaalutlusõigus Osaliselt arvestatud. Eelnõu § 393 lg 2 parandatud selliselt, et tähtaja Eelnõu § 393 lg 2 sätestab Konkurentsiametile 30-päevase tähtaja põhjendatud tasu pikendamisest teavitatakse koheselt, kui on kooskõlastamiseks või kooskõlastamata jätmiseks, mida saab pikendada 60 vajadus tähtaega pikendada. kalendripäevani. HMS § 41 kohaselt peab haldusorgan viivituseta teatavaks tegema haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud Samuti parandatud eelnõu § 393 lõike 4 tähtajast mittekinnipidamise põhjuse, kui seda ei ole võimalik ettenähtud tähtaja sõnastust selliselt, et oleks selgem sätte jooksul teha. HMS § 33 lg 5 kohaselt võib haldusorgan enda määratud eesmärk. menetlustähtaegu oma algatusel pikendada. Seega ei ole haldusmenetluse seadusega kooskõlas 393 lg 2 lause 3. sõnastus, kus tähtaja pikendamisest teavitatakse hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Sellest tuleks teavitada koheselt, kui on olemas teadmine, et tähtaega tuleb pikendada. Palume eelnõu teavitamise tähtaegade osas muuta. Eelnõu § 393 lg 4 sätestab valdkonna eest vastutavale ministrile 30-päevase tähtaja põhjendatud tasu suuruse kehtestamiseks. Eelnõu § 393 lg 5 sätestab, et kui minister ei teavita 30 päeva jooksul tasu kehtestamisest, on UPT osutajal õigus tasu tõsta. See säte piirab oluliselt haldusorgani kaalutlusõigust ja menetlustähtaegade paindlikkust, mis on vastuolus HMS §-ga 4 ja § 33 lg-ga 5. HMS § 4 lg 1 ja 2 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, mida tuleb teha kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Eelnõu säte piirab seda kaalutlusõigust, sidudes selle automaatse õigusega tasu tõsta.  Palume eelnõust jätta välja automaatne õigus tasu tõsta. 3. A. Raamatupidamise sise-eeskiri ja läbipaistvus Arvestatud. Eelnõud vastavalt muudetud. Eelnõu § 392 lg 5 sätestab, et UPT osutaja peab oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust UPT ja enda muu tegevuse kohta ning määratlema kulude ja tulude eristamise põhimõtted oma raamatupidamise sise-eeskirjas. See on kooskõlas PostiS § 40 lg 1 ja 5, mis juba nõuavad tulu- ja kuluarvestuse eraldatust ning põhimõtteid. Samuti on see kooskõlas Raamatupidamise seaduse (RPS) § 11 lg 1, mis nõuab raamatupidamise sise-eeskirja koostamist. RPS § 45 lg 1 ja 2 sätestavad täiendavad nõuded avalikule ettevõtjale, eri- või ainuõigust omavale ettevõtjale ja üldist huvi pakkuvat teenust osutavale ettevõtjale raamatupidamise läbipaistvuse tagamiseks ja andmete esitamiseks. PostiS § 5 lg 5 kohaselt on UPT osutaja üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. Seega on juba kehtivates seadustes olemas nõuded raamatupidamise läbipaistvuse kohta. Palume jätta eelnõust välja viidatud sätete sõnastus, kuivõrd raamatupidamise sise- eeskirju puudutavad nõuded on juba seaduse tasandil reguleeritud. 4. A. Vaidemenetlus Arvestatud Eelnõud täidetud § 392 lõikega 7. 2 Eelnõu § 39 lg 7 sätestab, et Konkurentsiametil on õigus teha ettekirjutus ja määrata tähtaeg kehtestatud tasu käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. HMS § 71 lg 1 kohaselt on isikul, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus esitada vaie. HMS § 72 lg 1 p 3 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Kui leiate, et Konkurentsiametil peaks olema õigus tasu kehtestada, palume eelnõu täiendada sättega, mis kohustab Konkurentsiametit lisama ettekirjutusele ja ajutise tasu kehtestamise otsusele vaidlustamisviide vastavalt HMS § 57 nõuetele. See tagaks menetlusosalistele selguse nende õiguste osas.  HMS § 73 lg 1 ja 2 sätestavad vaidealluvuse. Kui Konkurentsiameti ettekirjutus on haldusakt, siis on selle vaidlustamine võimalik HMS sätete alusel. Eelnõu ei muuda neid sätteid, kuid on oluline märkida, et ettekirjutuse vaidlustamise õigus on juba tagatud. Palume analüüsida, kas PostiS Konkurentsiameti poolt antud haldusaktide vaidemenetlus toimub Konkurentsiametis endas (HMS § 73 lg 2 alusel) või on ette nähtud eriline vaidemenetluse kord ning sellest tulenevalt vajadusel täiendada eelnõu ja seletuskirja. See annaks õigusselguse ja väldiks ebaselgust vaidemenetluse alluvuse osas. 5. 2. Eelnõu § 1 p-ga 54 tõstetakse sunniraha määra. Arvestatud. Eelnõu seletuskirja vastavalt täiendatud. PostiS § 44 muutmise põhjendatuse hindamiseks tuleb analüüsida asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) sätteid, mis reguleerivad sunniraha rakendamist ja selle ülemmäära. ATSS § 10 lõige 2 sätestab, et sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus. See tähendab, et seadusandjal on õigus määrata sunniraha ülemmäär konkreetsetes seadustes, nagu näiteks postiseadus. PostiS § 44 kehtestab praeguse sunniraha ülemmäära 640 eurot. Kavandatav muudatus tõstaks selle ülemmäära 9600 euroni. ATSS § 3 lõige 3 sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. See põhimõte on oluline sunniraha ülemmäära kehtestamisel, kuna see viitab vajadusele tagada, et sunniraha suurus oleks proportsionaalne ja tõhus, kuid samas ei kahjustaks isikut ülemäära. Kavandatav muudatus, mis tõstab sunniraha ülemmäära 640 eurolt 9600 eurole, on märkimisväärne. Kuigi ATSS § 10 lõige 2 annab seadusandjale õiguse määrata  ülemmäära, peab see olema kooskõlas ATSS § 3 lõikes 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Seega on PostiS § 44 muutmine, mis tõstab sunniraha ülemmäära 9600 euroni, põhjendatud, kui see on kooskõlas ATSS § 3 lõikes 3 sätestatud põhimõttega, et sunnivahendi määr peab olema leebeim ja tõhusaim ega kahjusta isikut ülemäära. Palume täiendada seletuskirja sunniraha ülemmäära osas proportsionaalsuse analüüsiga, kuna sunniraha määra oluline tõstmine ei pruugi olla kooskõlas kohustuse täitmise tagamise eesmärgiga ning võib isikuid liigselt kahjustada. Sunniraha ülemmäära tõstmine PostiS § 44-s 9600 euroni suurendab haldusorgani kaalutlusruumi ja vastutust proportsionaalsuse põhimõtte järgimisel ning nõuab eriti hoolikat põhjendamist ja menetlusnõuete täitmist, et vältida isikute õiguste rikkumist ja tagada sunniraha rakendamise õiguspärasus. 6. II. Märkused mõjude osa kohta Arvestatud. Eelnõu seletuskirja vastavalt täiendatud. 3. 25.05.2025 jõustus hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel: iga halduskoormust suurendava nõude kavandamise korral tuleb kavandada ka halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41). Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel1. Selle muudatuse tõttu palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuua välja, kas halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu, ja kui suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse. Samuti palume tuua eeltoodud järelduse põhjendus. 7. I. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta Võtame teadmiseks. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. 1 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf  Juhime tähelepanu sellele, et alates 01.05.2023 kooskõlastatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendile (VVR) Justiits- ja Digiministeeriumiga (JDM) seaduse eelnõud kaks korda (VVR § 6 lg 1 teine lause ja lg 5). Esimesel korral annavad oma tagasiside eelkõige ministeeriumi erinevate valdkondade vaatest ning teise ringi eesmärk on tagada eelnõu lõplik vastavus HÕNTE nõuetele (VVR § 4 lg 41). Käesoleval juhul on eelnõu saadetud JDM-ile esimest korda. Kuivõrd eelnõu ja seletuskirjas osas on JDM-il mitmeid põhimõttelisi ja sisulisi märkuseid, palume vastavalt VVR § 6 lõikele 5 eelnõu esitada JDM-ile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale Juuli 2025 Nr Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus Eesti Meediaettevõtete Liit 1. Eesti Meediaettevõtete Liit tänab võimaluse eest esitada oma seisukohad Võtame teadmiseks. postiseaduse muutmise eelnõule. Oleme jätkuvalt veendumusel, et kvaliteetsete postiteenuste, sh ka ajalehtede kojukande kättesaadavusel on oluline regionaalpoliitiline, kriisiolukordades aga isegi julgeolekupoliitiline mõõde. Arusaadavalt soovime käesoleva seadusemuudatuse raames kõneleda oma liikmete põhitähelepanu all olevast perioodiliste väljaannete kojukandest. Seaduseelnõu keskendub ennekõike universaalse postiteenuse (UPT) korraldusele. Perioodiliste väljaannete kojukannet ei loeta universaalse postiteenuse hulka, kuid põhimõttelised muudatused viimase juures avaldavad paratamatult suurt ja olemuslikku mõju ka sellele. Samuti juhime seaduseelnõu koostajate ja otsustajate tähelepanu sellele, et aastast 2023 tegutseb AS Eesti Post üleriigilise perioodika kojukande valdkonnas turul ainukesena ja omab meie hinnangul turgu valitsevat positsiooni, mistõttu tuleb tema  tegutsemisele ja hinnakujunduse põhimõtetele pöörata tavalisest suuremat tähelepanu. Soovime jätkuvalt, et ka pärast postiseaduse uue redaktsiooni vastuvõtmist säiliks praegune perioodika kandepäevade arv ja jaotus nädalas (viis päeva, T-L), et säiliks ajalehtede hommikune kojukanne, et teenuse hinnakujundus oleks läbipaistev ning et kande hind oleks taskukohane ja prognoositav. 2. Kandepäevad ja hommikune kojukanne Selgitame. Perioodiliste väljaannete kojukande päevade arv sätestatakse edaspidi postiseaduse Kinnitame jätkuvalt, et kandepäevade arvu edasine vähendamine kahjustaks oluliselt asemel valdkonna eest vastutava ministri ajakirjanduse väärtuspakkumist ning tooks kaasa paberlehe tellijate arvu ning ühtlasi määruses. Kandepäevade arvu sisustamine ka tellimustulu märkimisväärse kahanemise. See omakorda sunniks väljaandeid toimub väljaannete ning kojukande eest vähendama ilmumissagedust või paberväljaandeid sootuks sulgema. Seega on viie vastutavate osapoolte kokkuleppel. Arvestades kandepäeva säilimine meile perioodika kojukande puhul miinimumnõue. laekunud ettepanekut plaanime EML on korduvalt rõhutanud, kui oluline on ajalehtedele praeguse viie kandepäeva rakendusmääruse sõnastust täiendada selliselt, ning ajalehtede hommikuse kojukande säilimine. Eelnõu seletuskiri viitab vajadusele et lisaks viie päevasele kandele peab üheks "säilitada tänane kandepäevade struktuur", samuti jääb seadusesse kehtima kohustus kandepäevaks olema laupäev (vt juurde lisatud tagada postisaadetiste kogumine ja saajale kättetoimetamine kõigil tööpäevadel ning rakendusakti). Konkreetse rakendusmääruse mitte vähem kui viiel päeval nädalas. See annab teatava kindluse. muutmisel räägitakse see täiendavalt läbi seotud osapoolte, sh Eesti Meediaettevõtete Liiduga. Samas ei ole seaduseelnõus otsest garantiid perioodika laupäevasele kojukandele. Samuti reguleeritakse postiteenuse täpsed tingimused (sh perioodika hommikuse kande tingimused) ministri määrusega, mis postiettevõtte ja seadusandja vaatest lisab küll paindlikkust, kuid vähendab meediaettevõtete jaoks seadusest tulenevat kindlust. 3. Hinnakujundus ja „põhjendatud tasu“ Võtame teadmiseks. Eelnõus on postiteenuse „taskukohane tasu“ asendatud „põhjendatud tasuga“. Kuigi mõistame universaalse postiteenuse (UPT) osutaja vajadust katta kulud ja teenida mõistlikku kasumit, oleme mures selle muudatuse mõju pärast perioodiliste väljaannete kojukande hinnale. Meie hinnangul on mitmed UPT osutamise kulud otseselt ja kaudselt seotud ka perioodika kojukande kuludega. See tähendab, et UPT kulude põhjendatust ei ole võimalik analüüsida ilma perioodika kojukande kulusid analüüsimata.  Samuti näeme, et üleminek kulupõhisusele võib meie jaoks halvendada teenuse üldist kvaliteeti (eeldasime, et 2023, mil AS Eesti Postist sai sisuliselt ainuke perioodika kojukannet teostav ettevõte, saavutab ta oma tegevuses sünergiat ennekõike dubleerivatest tegevustest loobumise teel – kahe postiringi asemel – perioodika varahommikul ja kirjad-otsepost enne- ja pärastlõunal – saab sageli hakkama ühe ringiga. Kuid kui selle sünergia käigus kaob ära perioodika hommikune kojukanne, on teenuse kvaliteet meediaettevõtete vaates tunduvalt halvenenud), samuti võib see tuua kaasa hinnatõusu või surve meediaettevõtetele loobuda laupäevasest kandest. 4. Meie hinnangul perioodiliste väljaannete kojukande turul konkurentsi ei ole Mittearvestatud. Nõustume põhimõttega, et ka Eelnõu koostajad on seisukohal, et perioodiliste väljaannete kojukande kohustus on perioodika väljaannete kojukande hind peab universaalse postiteenuse osutajale seatud täiendav kohustus, mida osutatakse olema põhjendatud hinnaga, kuid ei pea hetkel turutingimusel ning mida võivad osutada ka teised teenuseosutajad (vt reaalseks, et perioodiliste väljaannete hinnad “Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel p. 4 . liidetakse esimeses etapis Konkurentsiameti Taskukohane tasu, põhjendatud tasu, hinnakujunduse läbipaistvus ning riiklik kooskõlastamise protsessi. Eelnõuga disainitud järelevalve hinnakujunduse üle). Samas väidetakse, et eelnõu koostamise seisuga on põhjendatud tasu on loodud universaalse perioodiliste väljaannete või menetlusdokumentide edastamiseks majandustegevuse postiteenuse jaoks, ilma kaasnevaid kohustusi teatise esitanud lisaks AS Eesti Postile veel 8 ettevõtet. arvestamata. Kõnealuse kohustuse liitmine ka Väitega, nagu osutataks perioodika kojukannet turukonkurentsi tingimustel, ei saa UPT osutaja kaasnevatele kohustustele tekitaks EML nõustuda. täiendavat bürokraatiat ning ajakulu nii teenuse Kui väiksemad kohalikud väljaanded võivad veel leida ettevõtteid, kes neile tellijale, osutajale kui regulaatorile. Lisaks kojukande teenust osutavad, siis suuremate üle-Eestiliste väljaannete jaoks tekiks ebavõrdne kohtlemine UPT osutaja ja alternatiivset teenusepakkujat, kes suudaks 5 korda nädalas ilmuvaid väljaandeid teiste potentsiaalset perioodiliste väljaannete kvaliteetselt ja tarbijate ootustele vastavalt (varahommikune kanne) tellijateni kojukannet pakkuvate teenuseosutajate vahel. toimetada, ei ole. Erinevalt pensionide ja toetuste kojukandest on perioodikaväljaannete tarneahel oluliselt pikem ja mahukam ning eeldab, et teenusepakkujal on olemas teatud tingimustele vastavad logistikakeskused (jaotuskeskused), kuhu ajalehed iga päev toimetatakse ja kus need sorteeritakse ja kandjatele üle antakse. Näeme ka, et langeval turul ei oleks ühelgi teisel pakkujal samasuguse logistikavõrgu väljaarendamine enam mõistlik. Meil ei õnnestunud ka EMTAK 2025 koodide alusel tuvastada, mis ettevõtted AS Eesti Postiga kojukandeturul konkureerivad ja on valmis samasugust teenust  pakkuma (koodiga 53301 Posti ja kullerteenuste vahendusteenuse pakkujaid on sadades). Seepärast leiame, et AS Eesti Posti teostatava perioodikaväljaannete kojukande hind peaks olema sarnaselt UPTle põhjendatud ja seda peaks kooskõlastama konkurentsiamet või mõni muu amet, kelle pädevuses on reguleerida turgu valitsevate ettevõtete tegevust ja hinnakujundust. 5. Kojukande hind vajab stabiilsust, prognoositavust ja leevendusmeetmeid koguturu Võtame teadmiseks. vähenemise korral Eelnõuga tehtud muudatused puudutavad universaalse postiteenuse tasu (põhjendatud Tunnustame riigi jätkuvat abi perioodika kojukande doteerimisel hajaasustuse tasu). Ettepanekus käsitletud perioodiliste piirkonnas, kuid meie hinnangul ei lahenda see täielikult ajalehtede kojukande üldist väljaannete kojukande hind ei ole reguleeritud hinnastabiilsuse ja prognoositavuse probleemi. postiseadusega ega planeeritava eelnõuga, kuid mõistame nende omavahelist sünergiat ja Oleme välja toonud, et kojukande hinna sidumine turu kogumahuga (kui koguturg koosmõju ning tõstatud probleeme, mille osas väheneb, kasvab igaühe hind) ja "põhjendatud tasu" kontseptsiooniga võib viia tuleb leida lahendused väljaspool eelnõud. perioodika kojukande prognoosimatu hinnatõusuni, mis omakorda tekitab "surmaspiraali" – kõrgemad hinnad, tellijate kadu, edasine hinnatõus. Nõnda langeb viimastele väljaannetele, kes kojukandeturule jäävad, ebaõiglane koormus kogu perioodika kojukandesüsteemi kinnimaksmiseks “põhjendatud tasuna”, mis on ebamõistlikult kõrge. Palume seadusandjalt siin kindlasti kaitse- ja leevendusmeetmeid. Rõhutame, et professionaalsel ajakirjandusel, eriti kohalikul ajakirjandusel on oluline roll kvaliteetse inforuumi loomisel ja hoidmisel, valeinfo ja vaenulike narratiivide leviku tõkestamisel ning ühiskonna sidususe suurendamisel. Eriti oluliseks muutub see kriisiolukorras, kus riik ja omavalitsused vajavad usaldusväärset ning usaldust pälvinud teavituskanalit, mis jõuaks ka nende elanikeni, kes ei saa või ei oska tarbida digitaalseid infokanaleid. Kõike seda - ka praegust rahvusvahelist julgeolekuolukorda - silmas pidades näeme selget vajadust tagada paberväljaannete kättesaadavus ja elujõud ka edaspidi ning hoida ja säilitada olemasolevaid usaldusväärseid ja sissetöötatud infokanaleid.  Täname senise sisuka kaasamise eest postiseaduse aruteludesse ning oleme jätkuvalt valmis nõu ja jõuga aitama kaasa kvaliteetse ja kõikide osapoolte vajadusi arvesse võtva postiseaduse sünnile. AS Eesti Post 1. Aktsiaselts Eesti Post (edaspidi Eesti Post) esitab arvamuse Regionaal- ja Võtame teadmiseks. Põllumajandusministeeriumi poolt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitatud postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Eesti Post kui postiteenuse osutaja, sh universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutaja on esitanud juba varasemas kooskõlastusringis oma seisukohad, sh 14.02.2025. Eesti Post toetab postiseaduse kaasajastamisega tegelemist ning nõustub suures osas eelnõus tooduga. Eesti Postil on heameel, et tema mitmed ettepanekud (nt partiisaadetise määratlus, kirisaadetise defineerimine, UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine) on eelnõus arvestatud. Eesti Post jääb oma varasema seisukoha juurde küsimustes, milles tema seisukohaga ei ole arvestatud. Järgnevalt toome välja küsimused, mille osas palume seaduse eelnõud ja rakendusaktide kavandeid muuta ja täiendada ja seletuskirja muuta või täiendada 2. Põhjendatud tasu mudel ja sellele üleminek Selgitame. Eesti Post toetab põhjendatud tasu mudelile üleminekut. Eesti Posti jaoks on aga jätkuvalt murekohaks, kuidas toimub mudeli järgi tegelike kulude ja mõistliku Saabunud tagasiside valguses ning kasumi tagamine. konsulteerides osapooltega oleme otsustanud Kavandatav põhjendatud tasu mudel sarnaneb küll teistes reguleeritud valdkondades loobuda eraldi rakendusmääruse koostamisest. (võrreldes nt kaugkütte, veeteenuse, elektrivõrkude võruteenusega on UPT teenus Eelnõu kohaselt töötab välja ja avalikustab äärmiselt tööjõumahukas) mudelitele ja annab etteulatuvalt parema indikatsiooni Konkurentsiamet oma veebilehel põhjendatud tulude-kulude lõikes, kuid ei arvesta UPT teenuse olemuslikku erinevust teistest tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud reguleeritud valdkondadest. Oleme varasemalt ka selgitanud, et hinnastamise juures tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel liiga pikad tähtajad (praktikast on teada 500 päeva pikkuseks veninud kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub kooskõlastamised ja sama kogemus on Eesti Postil viimastel aastatel UPT sellest universaalse postiteenuse põhjendatud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamistega) ja paindlikkuse puudumine paneb tasu kooskõlastamisel. Algselt planeeritud UPT osutaja taas kahjumlikult tegutsema. rakendusmääruse puhul oleks tegemist dubleeriva ning bürokraatiat suurendava Põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulu komponendid ja tasu arvestamise mehhanismiga. Ka Eesti Posti poolt eraldi alused. saadetud kommentaarid rakendusmääruse osas viitasid seda. Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse PostiS §-ga 391–394, mis sätestab UPT põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu Selgitame veelkord, et ei saa nõustuda kooskõlastamise ning ajutise hinna kehtestamise alused. lähenemisega, et kui konkreetset kulu ei peeta Eesti Post kui pikaaegse kogemusega UPT osutaja on väljendanud korduvalt muret, põhjendatuks, on teenuseosutajal õigus see kuidas edaspidi tagatakse, et UPT-d saab tõesti osutada kulupõhiselt, st kulud saaksid tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse kaetud ja ettevõtjale oleks tagatud mõistlik kasum. Varasemates aruteludes oli selgelt osutamisest. Selline võimalus oleks vastuolus sõnum, et UPT põhjendatud tasu arvutamise täpsed alused nähakse ette rakendusakti UPT osutajale pandud kohustusega. Ka ei päde kavandis, kuid 19.06.2025 kooskõlastamisele esitatud eelnõu kohaselt on üldse siinkohal täielikult viide Taani ja PostNordi loobutud rakendusmääruse loomisest. Seejuures lisatud varasema kooskõlastustabeli näitele, kuna viimane lõpetas universaalse järgi on Eesti Posti ettepaneku nr 3 kommentaarina vastuoluliselt märgitud, et postiteenuse osutamise seetõttu, et Taani riik põhjendatud tasu küsimuse reguleerimiseks luuakse rakendusmäärus. Eesti Posti lõpetas ära sellises mahus UPT kohustuse. Taani jaoks toob rakendusmäärusest loobumine kaasa täiesti uue olukorra ja Eesti Posti kui otsustas, et siseriiklike teenuste osas, kus on UPT osutaja jaoks kasvab ebakindlus ja määramatus oluliselt. potentsiaalselt turul teisi pakkujaid, on Eesti Post on selgitanud, et arusaadavad on PostiS § 391 lg 1 järgi ette nähtud mõistlikum pakkuda turutingimustel. Riik tellib põhimõte kulude põhjendatusest kui ka põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad nö UPT-d ainult teatud sihitud teenustele, mida kulukomponendid ja kulude loetelu, mida arvesse ei võeta on samuti iseenesest ilma riigi tellimuseta ei pruugita osutada selged, kuid nende sisustamise kohta ei ole Eesti Postil ilma rakendusakti kavandita (rahvusvaheline post, väikesaartele teenuse võimalik seisukohta võtta. Veel aprillis 2025 esitas ministeerium rakendusmääruse osutamine). Eestis tuleb UPT osutajal osutada kavandi, mille kohta ka Eesti Post esitas oma kommentaarid. Arusaamatu on, miks postiseaduse kohaselt kõiki UPT alla kuuluvaid nüüd on rakendusmäärusest üldse loobutud. Ka ei ole avaldatud Eesti Postile teenuseid kogu Eestis ettenähtud tingimuste ja Konkurentsiameti kavandatavat metoodika. kvaliteedi alusel. Eesti Post rõhutab taas kord, et tänase kogemuse pealt on põhjust arvata, et postiteenuse osutaja puhul, kes osutab lisaks UPT-le ka teisi teenuseid, võib UPT Seletuskirja täiendatud. põhjendatud tasu kooskõlastamisel vaidluskohaks kujuneda see, kas teatud tegevus on UPT-ga seotud või mitte ja millises ulatuses. Põhjuseks on asjaolu, et postiettevõtjal võib osaliselt või täielikult kattuvalt koos UPT-ga olla sama võrgu peal erinevaid teenuseid või seonduvalt erinevate teenustega tuleb kanda üldkulusid, kuid kulumudeli järgi jagatakse need osakaalude järgi erinevate teenuste külge – eri teenuste eraldi hoidmine kõigi tegevuste lõikes ei ole mõistlik ega säästlik (nt iga erineva teenuse jaoks ei ole vaja eraldi kanderingi ülal pidada või raamatupidamisteenust pidada). UPT teenuse osutamisel on käesoleval hetkel peamine vaidluskoht, millised tegevused on olemuslikult ning millises ulatuses UPT- ga seotud. Postiseaduse muudatustega asendub tänane olukord sellega, et milline kulu on põhjendatud. Näiteks on vaidlus selles, kas kanderingi kanne on olemas UPT teenuse või vabaturu teenuste jaoks ja kuidas toimub nende teenuste vahel õiglane kulude jaotus. Kahetsusväärselt ei ole arvestatud eelmises kooskõlastusringis tehtud Eesti Post ettepanekut, et juhul kui mingit konkreetset kulu ei peeta põhjendatuks, on teenuse osutajal õigus see tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse osutamisest (ettepanek seletuskirja lk 14 alt 3. lõigu lõpu täiendamiseks). Eesti Post mõistab, et põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist, kuid kui olemuslikult teenust või tegevust ei arvesta Konkurentsiamet, tuleb teenus või tegevus välja jätta. Eesti Post juhib siinkohal ka tähelepanu Taani riiklik postiteenistuse PostNord näitele, kes on teatanud, et lõpetab 2025. aasta lõpus kirjade kohaletoimetamise. Seepärast jääb Eesti Post oma varasema ettepaneku juurde. Eesti Post on korduvalt juhtinud tähelepanu, et UPT maht aja jooksul väheneb, kuid teenuse osutamise kulud ei vähene samas proportsioonis. Probleemi on nenditud ka seletuskirjas (vt lk 24, p 6) Eesti Post on ka varasemalt välja toonud, et äärmiselt oluline on metoodikas (ja juba ka seletuskirjas näidetena) avada, mida on peetud silmas põhjendatud tasu arvestamisel aluseks olevate kulude all (loetelu PostiS § 391 lg-s 2) ja millised on ikkagi kulud, mida ei või arvata põhjendatud tasu hulka (PostiS § 392 lg 4). Nii on vaja kõikidest kulukomponentidest ühtemoodi aru saada (nt segadusi võib hakata tekitama PostiS § 392 lg 4 p-s 3 universaalse postiteenuse osutamisega mitte seotud kulud). Tervitame seda, et seletuskirjas on arvestatud meie ettepanekuga parandada eksitav näide ja sõnastataks seletuskirja lk 14 alt viimases lõigus lauset: „Nende kulude hulka kuuluvad mh nii personalikulu kui ka üldised majandamiskulud.“ Oleme varasemalt ka rõhutanud, et põhjendatud tasu arvestamise aluste metoodikas ja Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel tuleb silmas pidada, et tegevuskulud peavad võimaldama säilitada UPT jätkusuutlikkuse ja teenuse nõutud  kvaliteedi. Seepärast palume täiendavalt täiendada seletuskirja lk 16 lauset allajoonitud sõnaga: „Samas peab põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada nõuetekohaselt, jätkusuutlikult ja kvaliteetselt.“ Kokkuvõttes Eesti Post rõhutab, et talle kui UPT osutajale ja äriühingule ei saa jääda regulatsioonis äriliselt sedavõrd suurt ebakindlust. UPT teenuse kvaliteetseks, nõuetekohaseks ja jätkusuutlikuks tagamiseks peab ettevõtjale omakorda olema tagatud UPT-ga seotud kulude kate ja mõistlik kasum, vastasel juhul aga jäetud võimalus teenuse osutamisest loobuda. Kui seadus tegelikult ei võimalda neid kulusid tagada, siis ei saavuta see oma eesmärki edendada vaba konkurentsi ja uute osalejate postiturule tulekut. 3. Põhjendatud tasu muutmine ilma Konkurentsiameti kooskõlastusmenetlust läbimata Osaliselt arvestatud. Eelnõuga on ette nähtud põhjendatud tasu kooskõlastamise (PostiS § 393 lg 2) Asendame tarbijahinnaindeksi töölepingu alternatiivina põhjendatud tasu muutmine ilma Konkurentsiamet seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu kooskõlastusmenetlust läbimata (PostiS § 393 lg 5). Selle juures on aga peamine alammäära muutusega, mis peegeldab paremini lähtepunkt tarbijahinnaindeksi muutus. UPT osutamisega seonduvaid kulusid. Eesti Post peab küll äärmiselt vajalikuks Konkurentsiameti kooskõlastamismenetlusele alternatiivset viisi, kuid nagu oleme ka varasemalt välja toonud, et UPT hinna kooskõlastamisel ei ole kohane kasutada tarbijahinnaindeksi kui elukalliduse muutust näitava indeksi dünaamika. UPT omahind koosneb suuremal määral tööjõukuludest ja rahvusvahelistest lõppmaksetest, lisaks väga sõltub mahtude kõikumistest. Pealegi on teada, et UPT teenused on üsna suure tempoga langustrendis. Postiteenuste võrku me ei suuda sama kiirusega efektiivistada, ning efektiivistamisel on ka oma piir olemas, mida ületades hakkab oluliselt kannatama teenuse osutamise kvaliteet. Seepärast ei ole kohane kasutada tarbijahinnaindeksit lähtepunktina teenuste puhul, mille struktuur on niivõrd kompleksne (sh sisaldab rahvusvahelist osa) ja mis on nii sügavas languses. Eesti Post ei pea selles osas kohaseks võrdlust stabiilsete teiste reguleeritud valdkondadega. Eesti Post ei saa selles osas nõustuda ka kooskõlastustabelis ministeeriumi poolt toodud vastusega Eesti Posti ettepanekule p-s 4. Eesti Post on selgitanud, et UPT eripära tõttu on tegevus- ja muutuvkulude osakaal suur – erinevalt teistest reguleeritud valdkondadest on UPT teenus märkimisväärselt suuremas ulatuses tööjõukuludest sõltuv (suures ulatuses, millest omakorda väga suur osa on sõltuv  miinimumpalga muutusest). Arvestades, et suurema osa moodustavad tegevuskulud ja selle juures on määrav palgaindeksi muutus (mõju ei ole vaid palgakulude grupis, vaid see kandub ka kaudselt teistele kuludele), siis on põhjendatud muuta ära tarbijahinnaindeksi kasutamine palga muutust kajastava (palgaindeksi) vastu. Eesti Posti ettepanek: Eelnõus PostiS § 393 lg-s 5 Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi suurenemine asendada Statistikaameti poolt avaldatud palgaindeksi suurenemisega. 4. Põhjendatud tasu kinnitamine Mittearvestatud. Eelnõuga on ette nähtud põhjendatud tasu kinnitamine valdkonna eest vastutava Tegemist ei ole muudatusega võrreldes kehtiva ministri määrusega (PostiS § 393 lg 4). Eesti Postile jääb selline eraldi etapp seadusega. Senise süsteemi probleem on olnud arusaamatuks, sest eelnevalt toimub juba Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasueelkõige see, et taskukohase tasu ettepanekute kooskõlastamine (PostiS § 393 lg 2) või toimub tasu kehtestamine lihtsustatult ilma kujunemine ei ole olnud üheselt selge ja Konkurentsiameti kooskõlastusmenetluseta (PostiS § 393 lg 5) ning UPT osutaja läbipaistev. Näiteks 2024. aastal muutis avalikustab põhjendatud tasu suuruse oma veebilehel ja postkontorites (PostiS § 391 Konkurentsiamet omaalgatuslikult talle lg 3). laekunud Eesti Posti poolset taskukohase tasu Eesti Posti hinnangul puudub Konkurentsiameti poolt hinna kooskõlastamise ja hinna ettepanekut kõrgemaks. Muudatuse järelevalve juures vajadus hinda kinnitada veel ministri poolt. Eesti Post leiab, et tulemusena koostatakse põhjendatud tasu hinna kinnitamine sel viisil võib hakata venima ja muutuma ka poliitiliste tõmbetuulte ettepanek etteantud metoodika kohaselt ning mängumaaks. Sellist ministri poolt tasu kehtestamist ei toimu ka teise reguleeritud läbib seejärel Konkurentsiameti kooskõlastuse. valdkondade puhul, kui Konkurentsiamet kooskõlastab hinna. Kui nimetatud säte See tähendab seda, et hinna kujunemine on siiski jääb, peavad olema tagatud UPT osutajale nii põhjendatud kulude kui ka üheaegselt läbipaistev, selge ning tegelikele mõistliku kasumi tagamine ka aegade eest, mil ministri tõttu venib kooskõlastatud kuludele vastav. Ministri poolt hinna või kooskõlastamata viisil hinna kinnitamine. Seepärast on Eesti Posti ettepanek jätta kehtestamine tagab täiendavalt selle, et hind on vastav säte üldse eelnõust välja. kasutajatele vastuvõetav. Täiendavalt oleme Eesti Posti ettepanek: lisanud kaitsemehhanismi, mis võimaldab UPT Jätta eelnõust välja ministri poolt põhjendatud tasu kehtestamine (PostiS § 393 lg 4). tasu muuta lähtuvalt alampalga määra muutusest olukorras, kus minister ei ole kehtestanud uut põhjendatud tasu. 5. Põhjendatud tasu kooskõlastamise tähtaeg ja teavitamise tähtaeg Arvestatud osaliselt. Eelnõus ei ole jätkuvalt arvestatud Eesti Posti ettepanekut põhjendatud tasu Ettepanekuga tehtud tähtajad on liiga lühikesed kooskõlastamise ja teavitamise tähtaegade lühendamiseks (Konkurentsiameti poolt ning ei ole kooskõlas hea haldustavaga. põhjendatud tasu taotluse kooskõlastamise tähtaega 10 päevale, pikendamise Menetlusajad peavad jätma piisava aja teabe ja  võimalusega 20 päevale ning uuest põhjendatud tasust teavitamise tähtaega 10 esitatud dokumentidega tutvumiseks ning päevale). võimaldama vajadusel küsida täiendavaid Eesti Post oma kogemusest seoses UPT ebamõistlikult koormavate kulude andmeid ja tõendeid menetluse läbiviimiseks. hüvitamise menetlustega näeb probleemi selles, et näiliselt lihtne menetlus võib Eelnõu kohaselt tuleb Konkurentsiametil kujuneda ettevõtja jaoks aeganõudvaks ja äärmiselt koormavaks. UPT eripära tõttu kooskõlastada põhjendatud tasu 30 päeva on tegevus- ja muutuvkulude osakaal suur, mistõttu on vajalik ajale jalgu jäämata jooksul. Eriti keeruka või töömahuka taotluse muuta ka põhjendatud tasu suurust. Kui Eesti Postil tekib nt tööandjana juba menetlemise korral võib Konkurentsiamet miinimumpalga muutusest tulenevalt kohustus maksta suuremat palka, kuid UPT pikendada kooskõlastamise tähtaega 60 päevani. põhjendatud tasu ei ole veel kooskõlastatud, tähendab see UPT ettevõtja jaoks juba Seega võiks menetlus, koos vajaliku ooteajaga sisse kirjutatult kahjumilikku tegevust. Kui ministeerium muudab postiseaduse võtta 2-3 kuud, mille järgselt saaks minister regulatsiooni nii, et uued tähtajad tegelikkuses kasumlikkusele kaasa ei aita, on hinna kehtestada. UPT osutaja peaks ministeerium rikkunud RVS §-st 8 lg-st 1 tulenevat kohustust valitseda riigivara põhjendatud tasu esitamisel selle ajaga eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. arvestama ning enda kulusid planeerima Siiski on eelnõus ka leitud teatud lahendus selles osas, et PostiS § 393 lg 5 järgi ei pea selliselt, et täiendav kulu tekiks samaaegselt, mil UPT osutaja põhjendatud tasu kooskõlastama, kui põhjendatud tasu hinna muutus saabub kooskõlastus põhjendatud tasu osas. lähtub Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi Täiendasime seletuskirja § 393 lõike 3 osas. suurenemisest ning põhjendatud tasu muutus ei ületa rohkem kui 10%. See alternatiiv ei ole aga piisav, et kaotada vajadus Konkurentsiameti kiirema otsuse järele. Eesti Posti ettepanekud: Lühendada Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu taotluse kooskõlastamise tähtaega 10 päevale, pikendamise võimalusega 20 päevale ning uuest põhjendatud tasust teavitamise tähtaega 10 päevale. Täiendada seletuskirja, et menetluse peatamise alus PostiS § 393 lg 3 järgi on mõeldud vaid olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave ja otsust ei ole võimalik teha. 6. Põhjendatud tasule üleminekul on vajalik tagada rahastamismehhanism kuni esimese Selgitame. põhjendatud tasu kehtestamiseni Konsulteerides täiendavalt oleme üle vaadanud Eelnõuga nähakse ette PostiS § 531 ette UPT põhjendatud tasule ülemineku esmakordse taotluse esitamise tähtaja ning selle regulatsioon. Ülemineku sätete kohaselt esitab UPT osutaja Konkurentsiametile aluseks oleva metoodika koostamise tähtaja. esmakordselt taotluse hiljemalt 31.01.2026, samas UPT ebamõistlikult koormavate Eelnõu kohaselt tuleks esmakordne taotlus tasude kooskõlastamiseks taotlus tuleb esitada hiljemalt 30.06.2027. Kuni põhjendatud tasu kooskõlastamiseks esitada Konkurentsiamet ei ole aga kooskõlastanud põhjendatud tasu (menetlus võtab eelnõu hiljemalt 28.02.2026. Kuni esmakordse  kohaselt aega vähemalt 30 + 30 päeva), ei ole UPT osutajal võimalik küsida põhjendatud tasu menetluse lõppemiseni kehtib põhjendatud tasu uue põhjendatud tasu järgi. See aga omakorda tähendab, et taskukohane tasu (§ 531 lõige 3). Senimaani kuni ettevõtjale tuleb tagada pikema aja eest UPT ebamõistlikult koormavate kulude kehtib tasukohane tasu on ka UPT osutajal õigus hüvitamise võimalus (kuni esmakordselt põhjendatud tasu kehtivuse jõustumist taotleda hüvitist ebamõistlikult koormavate (PostiS § 391 lg 3). kulude hüvitamiseks (§ 531 lõige 1). Eraldi palume üle vaadata ka kõik üleminekusätted (sh seonduvalt PostS § 414 järgi tasutavate maksetega), et oleks tagatud sujuv üleminek ühelt süsteemilt teisele. Esmakordne põhjendatud tasu peaks jõustuma Eesti Posti ettepanek: 2026. aastal. Seetõttu on eelnõu § 532 lõike 1 Tagada üleminekusätetes ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine kuni kohaselt viimase ebamõistlikult koormavate põhjendatud tasu kehtestamiseni. kulude hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg 2027. aasta 30. juuni. Nimetatud ajaraam jätab UPT osutajale õiguse esitada ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks. 7. Põhjendatud tasule üleminekul tasude muutuse osas on vaja teha muudatused Mittearvestatud. UPT põhjendatud tasule ülemineku sätetest juhib Eesti Post tähelepanu veel ka PostiS Selleks, et üleminek põhjendatud tasule ei oleks § 531 lõikele 3, mille kohaselt Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026-2027 kasutajatele liiga järsk on oluline lisada tasu, mis on suurem kui 50 protsenti eelmise aasta tasust. seadusesse kaitsemehhanismid. Arvestades Võrreldes varasema versiooniga (muutus max 20% eelmise aasta tasust ning eelnõus reguleeritud aastast kasvu ning Eesti perioodiks oli 2026-2030) on eelnõu küll UPT osutaja jaoks leebem, kuid ei taga Posti poolt prognoositud põhjendatud tasu hinda kulupõhist hinda. Postiteenuse osutajal on UPT teenuse osutamisel õigus saada on kulupõhine hind saavutatav enamik teenuste kaetuks teenuse osutamise põhjendatud kulud ja teenida mõistlikku kasumit. Eelnõus osas 2026. aastal ning siseriikliku kirja osas toodud versioon näeb ette aga taskukohaselt tasult kulupõhisele hinnale ülemineku 2027. aastal. Juhul, kui eelnõu vastuvõtmise etapiviisiliselt. Jätkuvalt on vaja arvestada ka sellega, et 50% UPT kahjumist tuleb hetkeks on muutunud ka taskukohane tasu, võib välismaalt Eestisse saabuva mahu pealt ja seal on piirmäärad aastaseks muudatuseks kulupõhisus olla saavutatav kõikide teenuste ees, siis see on juba oluline mõjutaja, et meil ei muutu see koheselt, vaid ca 3 aastat puhul juba 2026. aastal. peale postiseaduse vastuvõtmist. Jätkuvalt puudub eelnõus igasugune lahendus Täiendavalt oleme seletuskirjas selgitanud, et vahepealse perioodi kulude katmiseks. tagamaks hinnalae korral siiski ettevõtte jätkuva Eesti Posti ettepanek: kasumlikkuse, on oluline, et ettevõtte lubatud eelnõust välja jätta säte, mille kohaselt Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kasumimarginaal oleks nendel aastatel kõrgem, kooskõlastamisel aastatel 2026-2027 on seatud piirang, et tasu ei tohi olla suurem kui võimaldades tagada jätkusuutlikku postiteenuse 50 protsenti. Alternatiivselt on vaja tagada UPT osutajale ülemineku perioodil UPT osutamise.  osutamisega tekkiv ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine analoogselt kehtiva regulatsiooniga, kus taskukohane tasu ei korva kõiki UPT osutamisega tekkivaid kulusid ja mõistlikku kasumit. 8. Kanderingi kiirus Selgitame. Eesti Postile jääb arusaamatuks, kuidas kavandatakse välismaalt Eestisse saabuvate Eelnõu kohaselt viiakse kvaliteedinõuded saadetiste puhul aluseks kanderingi kiirust. Kehtiva postiseaduse järgi alluvad need määruse tasandile ning seega kehtivad edaspidi kirjad D+1 reeglike, kuid kas muudatustega on need tarnekiirused määruse kavandi välismaalt Eestisse sisenevale mahule järgi tasemel D+3 ja D+5. Eesti Posti jaoks on vaja selles osas selgust, kas välismaalt tarnekiiruseks D+3. Selguse huvides oleme Eestisse sisenev maht saab tarnekiiruseks D+3. täpsustanud ka seaduse § 1 lõiget 5. 9. ETOE lepingud Arvestatud. PostiS § 211 lõike 2 punkt 2 jätab hetkel ebaselgeks millist kokkulepet on vaja Täiendasime eelnõud viitega, et see kehtib ainult sõlmida universaalse postiteenuse osutajaga. Kuna ETOEd kasutatakse ka transiit Eesti mahule. mahtude teenindamiseks siis oleks mõistlik õigusselguse huvides lisada juurde viide, et on vajalik kokkulepe mahtude teenindamiseks Eesti Vabariigis Eesti universaalse postiteenuse osutajaga. Eesti Posti ettepanek: • Lisada eelnõus PostiS § 211 lõike 2 punkti 2 täiendus, et antud viide kehtib vaid Eesti Vabariigi mahule ning ei rakendu muudele mahtudele. Loodame, et eeltoodud ettepanekud võetakse arvesse eelnõus ja selle rakendusaktides. Lisaks peab Eesti Post vajalikuks veelkord kohtuda, et arutada eelnõus tehtud muudatused läbi. Eesti Posti jaoks suurim muudatus on loobumine metoodika määrusest ja selles osas on kindlasti vajalik veelkord arutada. Samuti palub Eesti Post veelkord võimalust esitada oma seisukoht, kui ta on saanud tagasisidet eeltoodud ettepanekutele. Eesti Post postiteenuse osutajana soovib, et Eesti postiturul on võimalik kaasaegselt areneda ja selleks üheks eelduseks on mõistlik ja läbimõeldud regulatsioon. Konkurentsiamet 1. Konkurentsiamet on tutvunud seaduseelnõuga ning sellele lisatud seletuskirjaga. Mittearvestatud. Seaduse § 1 lõike 6 kehtetuks Seaduseelnõu sisulises osas toob amet välja oma poolsed ettepanekud: tunnistamine mõjutab seaduse kolmanda  1) Palume täiendada § 15 ja alustada pealkirja sõnadega "Universaalse postiteenuse peatüki kohaldamist, mitte teist peatükki. tüüptingimuste …". Hetkel kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab Konkurentsiamet Seaduse § 10 on reguleeritud, millistele ainult tegevusloaga ettevõtete tüüptingimusi. Konkurentsiamet saab aru, et seda osa postiteenustele kohaldub tegevusluba. Seaduse ei muudeta. Segaduse vältimiseks, kes peavad tüüptingimusi kooskõlastama, soovitab § 11 lõige 4 sisustab tüüptingimuste mõiste ära, Konkurentsiamet alustada § 15 pealkirja sõnadega Universaalse postiteenuse seega ei saa § 15 tõlgendada selliselt, et tüüptingimuste …". Kuna seaduse eelnõuga soovitakse kustutada § 1 lõige 6, siis võib kõikidele postiteenuste osutajatele tekiks vastasel korral aru saada § 15 sõnastusest ka nii, et kõik postiteenuse osutajad peavad kohustus kooskõlastada tüüptingimused tüüptingimused Konkurentsiametiga kooskõlastama; Konkurentsiametiga. 2. Paragrahvis 24 on läbivalt sõna „Teise“ muudetud sõnaga „Tegevusloaga“. Arvestatud. Konkurentsiamet teeb ettepaneku sarnaselt pealkirjas sõna "Teise" asendada sõnaga "Tegevusloaga“; 3. Konkurentsiamet teeb ettepaneku vahetada § 393 3 lõigete 4 ja 5 järjekord seaduse Arvestatud. parema jälgitavuse huvides. Siis oleks esimese nelja lõikega kirjeldatud põhjendatud tasu kooskõlastamise protsess ja lõpuks põhjendatud tasu kinnitamine ministri poolt; 4. Arvestatud. Teeme ettepaneku välja jätta §40 lõige 6,millega kehtestatakse tulu-ja kuluarvestusele esitatavad nõuded ministri määrusega, kuna universaalse postiteenuse osutaja tulu-ja kuluarvestuse aluspõhimõtted on juba seaduses olemas ja täpsem saab kajastatud kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhinevas metoodikas. Metoodika koostamise nõue tuleneb seaduseelnõu § 1 punktist 46, millega seadust täiendatakse § 39² lõikega 6. Viidatud säte näeb ette, et Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-des 39¹–39² sätestatut. 5. Konkurentsiamet teeb ettepaneku täiendada § 46 lõike 1 sõnastust nii, et ameti Mittearvestatud. kohustuseks oleks kaebuste lahendamine ainult universaalse postiteenusega Seaduse § 1 lõike 6 kehtetuks tunnistamine seonduvalt. Seetõttu palume § 46 lõike 1 sõnastust alustada sõnaga „Tegevusloaga“. puudutab seaduse kolmandat peatükki, ehk Viidatud lõike sõnastus oleks järgmine „Tegevusloaga postiteenuse osutaja tegevuse kõnealune peatükk kohaldub eelnõu kohaselt peale, mis on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa kõrvaltingimustega, võib  iga isik esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.“ Sõnastuse muudatuse asjakohastel juhtudel kõikidele postiteenuse ettepanek on tehtud põhjusel, kuna kehtiva seaduse § 1 lõige 6 muutub kehtetuks, siis osutajatele. võib § 46 lõike 1 sõnastusest ekslikult aru saada ka nii, et Konkurentsiametile laieneks Riikliku järelevalve pädevus tuleb seaduse seaduse muutmisega igasugune riiklikujärelevalve teostamine tegevusloata viiendast peatükist, § 43-st ning riikliku postiteenuse osutajatele, mh kulleritele. See läheks vastuollu eelnõu eesmärgiga järelevalve, sh kaebuste esitamise ulatuse osa ei vähendada halduskoormust ja ajakohastada 15 aastat sisuliselt muutumatuna püsinud ole eelnõus käsitletud. postituru regulatsiooni, kasutades võimalikult paindlikku lähenemist. Seda enam, et tegevusloa omamise, hinna ja tüüptingimuste kooskõlastamise ning järelevalvetasu maksmise kohustus on ainult tegevusloaga postiteenuse osutajal. 6. Konkurentsiamet selgitab, et kui teenuse osutajaid on turul palju, siis riigi poolne Arvestatud. sekkumine turu toimimisse peaks olema minimaalne. Seetõttu teeb Konkurentsiamet Eelnõud täiendatud vastavalt ning siseriikliku täiendava ettepaneku eemaldada siseriikliku postipaki teenuse osutamine postipaki teenuse osutamine universaalse universaalse postiteenuse koosseisust. Selgitame seda sellega, et viimasel aastal on postiteenuse ulatusest välja arvatud. toimunud universaalse postiteenuse raames edastatavate siseriiklike postipakkide mahus nelja kordne langus (2023 vs 2024). Universaalse postiteenuse raames edastatavate siseriiklike postipakkide kogused on olnud läbi aastate languses ja kogu postipakkide edastamise teenusest marginaalsed. Antud teenus konkureerib tihedalt kullerpostiteenusega, mis suudab pakkuda paremat kättesaadavust ning soodsamat hinda. Eesti Maksu- ja Tolliamet 1. Täname võimaluse eest tutvuda postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste Arvestatud. Seletuskirja vastavalt täiendatud. seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Toome järgnevalt välja Maksu- ja Tolliameti (MTA) tähelepaneku eelnõu osas. Postiseaduses eksterritoriaalse postivahetuskeskuse (ETOE) vastastikuse põhimõtte soovitud täiendused on kajastatud §-s 211 . Eelnõu punktiga 29 paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(21) ..... 4) „eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute andmed."  Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirjas, et "Tolliküsimuste eest vastutav isik on ettevõttesisene isik või ettevõtteväline töövõtja, kes tegeleb majandustegevusteatise esitaja eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tollivormistuse küsimustega." Pro Ametiühing 1. Täname võimaluse eest avaldada oma arvamust. Osaliselt arvestatud. Arvestatud sõnastuslike 2 Võib juhtuda, et need märkused ja arvamused saavad rohkem lahti kirjutatud parandustega seletuskirjas. Suur osa erinevates määrustes aga hetkel lisasime need kohtadesse, kus mõtted tekkisid. ettepanekuid on suunatud rakendusaktide muutmisele. Rahandusministeerium 1. Eelnõuga postiseadusesse lisatava § 531 järgi on hinnamuutuse lagi 50% kehtivast Arvestatud. hinnast. Seletuskirjas on selgitatud, et „on oluline, et ettevõtte lubatud Seletuskirja vastavalt parandatud ning vastukäiv kasumimarginaal oleks nendel aastatel kõrgem,“. Jääb arusaamatuks, millist lause eemaldatud. kasumimarginaali on silmas peetud (universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) või vabaturuteenuseid), ning kuidas peaks toimuma kasumimarginaali tõstmine, kui hinnamuutuse maksimaalne määr on reguleeritud. Kui eelnõu koostajad on silmas pidanud UPT marginaali, siis selle teenuse põhjendatud tulukus on reguleeritud ning eelnõu ei näe ette selle muutmist seoses saamata jäänud tuluga. Kui aga silmas on peetud vabaturuteenuste kasumimarginaali, siis ei ole mõistetav, millel tugineb eelnõu koostajate optimism, et UPT osutaja saab ühepoolselt suurendada teenuste marginaali, et UPT osutamisest saamata jäänud kulusid katta (ristsubsideerimine). Kui põhjendatud tasu ei ole saavutatav seoses regulatiivse hinnamuutuse laega, siis ei ole tegemist enam põhjendatud tasuga, sest selline tasu ei vasta eelnõuga lisatava § 391 lõike 2 tingimustele. 2. Eelnõuga lisatav § 532 seab viimase UPT makse tähtajaks 25. juuli 2026. a. Selline Selgitame. range tähtaeg ei arvesta võimalusega, et regulaatori menetlus maksetaotluse Kõnealune säte, mis lisatakse § 532 reguleerib kontrollimiseks võib venida ning võib tekkida vaidlus UPT osutaja ja UPT makse tegemist. Universaalse postiteenuse järelevalveasutuse vahel. Ka praegu on Eesti Posti ja Konkurentsiameti vahel käimas makse on rahastamiskohustusega postiteenuse kohtuvaidlus 2021. aasta UPT tasu üle (kohtusse pöörduti 2,5 aastat peale hüvitise osutaja tasutav makse postiseaduse §-s 411 aasta lõppemist). Seadusesse range tähtaja seadmine jätab riski, et Konkurentsiamet nimetatud kulude hüvitamiseks. Kõnealune tähtaeg ei reguleeri ühelgi viisil seda, mis 2 Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi dokumendiregistris 1.4-1/476-4. ei tee antud tähtajaks otsust või see vaidlustatakse ning peale seatud tähtaja saabumist hetkeks peab Konkurentsiamet tegema UPT ei saa enam väljamakset teha. ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise otsuse, millele vastuskirjas on viidatud ning mille osas on Eesti Posti ja Konkurentsiameti vahel kohtuvaidlus. Säte reguleerib pelgalt seda, mis hetkeks peab rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tegema viimase universaalse postiteenuse makse. Veebruar 2025 Eesti Meediaettevõtete Liit 1. Eesti Meediaettevõtete Liidu liikmeslehtedele on oluline, et säiliks praegune Võtame teadmiseks. kandepäevade arv ja jaotus nädalas (viis päeva), säiliks ajalehtede hommikune kojukanne, teenuse hinnakujundus oleks läbipaistev, selle üle oleks järelevalve ning et kande hind oleks taskukohane ja prognoositav. 2. Kandepäevade arvu ja kande tingimuste (teenuse tingimuste) fikseerimine Arvestatud osaliselt. Selgitame, et seaduse tasemel. postiseaduse tasandil reguleeritakse UPT Laupäevase kojukande säilimine on meediaväljaannetele väga oluline. raames postisaadetiste kohale toimetamise Meedialiit peab vajalikuks rõhutada, et kui praegu seaduses kehtestatud kuue päevade arv, kuid UPT osutaja täiendavate kandepäeva asemel kavatsetakse kehtestada viis kandepäeva, siis peetaks silmas kohustuse detailsemad nõuded (sh perioodiliste sedagi, et perioodilised väljaanded ilmuvad praegu teisipäevast laupäevani (T, K, N, väljaannete edastamise tingimused (päevade arv)) sätestatakse eelnõu kohaselt R, L) ning et kuuendast kandepäevast – esmaspäevast - loobusid väljaanded rakendusmääruses. Eelnõuga ei ole planeeritud välistingimuste survel, kui jaemüügiettevõte loobus lehti esmaspäeviti müüki muuta postisaadetiste kohale toimetamiste toimetamast ning AS Eesti Post prognoosis lehtede kojukande hinna märkimisväärset päevade arvu. Juhime tähelepanu, et eelnõu tõusu. Ajalehed loobusid ilmumast esmaspäeviti ning selle tulemusena tõstis AS Eesti seletuskirjas välja toodud „viis tööpäeva“ on Post kojukande hinda seni pakutust vähem. seotud postisaadetiste edastamisega, mitte perioodiliste väljaannete edastamisega. Me ei saa täielikult nõustuda seaduseelnõu seletuskirjas tooduga, et langevaid turumahte arvestades on täiendavatest kandepäevadest vabatahtlik loobumine Perioodiliste väljaannete kojukande päevade arv kirjastajate poolt tulevikus tõenäoline. Oleme kohtumistel seaduse väljatöötajatega sätestatakse edaspidi postiseaduse asemel väljendanud seisukohta, et kui kandepäevade arvu vähendamine kuuelt viiele tõi valdkonna eest vastutava ministri määruses. meile kaasa tulude ja tellimuste mõningase vähenemise, siis kandepäevade arvu Kandepäevade arvu sisustamine toimub edasine vähendamine kahjustaks oluliselt ajakirjandusväljaannete väljaannete ning kojukande eest vastutavate väärtuspakkumist ning tooks kaasa tellijate loobumise tellimusest sellisel määral, osapoolte kokkuleppel. Arvestades laekunud ettepanekut plaanime rakendusmääruse mis kahjustaks väljaannete äriväljavaateid. Sellisel juhul toimuks tellijate arvu sõnastust täiendada selliselt, et lisaks viie kahanemine, meediaväljaannete tellijatulu vähenemine ning sellest tulenev vajadus päevasele kandele peab üheks kandepäevaks olema laupäev. Konkreetse rakendusmääruse  vähendada väljaande ilmumissagedust või paberväljaanne sootuks sulgeda välise muutmisel räägitakse see täiendavalt läbi seotud mõju, mitte ajakirjandusturu orgaanilise kahanemise tulemusena. osapoolte, sh Eesti Meediaettevõtjate Liiduga. Seaduseelnõu seletuskirjast jääb ebaselgeks laupäevase kojukande tulevik. Laupäevane päev on meediaväljaannetele üks olulisimaid. Laupäevased väljaanded Täiendame seletuskirja seoses kandepäevade kujutavad sageli eraldi struktuuri ja ülesehitusega toodet, mis on kujundatud, võttes arvu edasise vähenemise osas. Algse arvesse sihtrühma harjumusi, vajadusi ja käitumist. Seda ei saa lihtsalt asendada ja vabatahtliku kandepäeva loobumise mõjude kirjeldamises lähtusime Advokaadibüroo Lextal liigutada mõnele teisele nädalapäevale ilma, et see tooks kaasa tarbija loobumise ohtu arvamuses postiseaduse muutmise seaduse ja sellega kaasnevat negatiivset mõju väljaandjatele. Üldist arengut pikemaajaliselt eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta (punkt 12), ettepoole projitseerides ei saa me välistada, et just laupäevane toode on viimane, mis mis esitati 25.02.2022. a Eesti Meediaettevõtete turule püsima jääb, kui päevalehed on sunnitud kestlikult kahanema. Liidu nimel. Seepärast teeme ettepaneku täpsustada ja rõhutada seaduse tekstis laupäeva erilist positsiooni kandepäevade seas. Praegu eelnõusse märgitud „viis tööpäeva“ ja „viis päeva“ pole selleks piisavad. Kui seadusesse kirjutatakse senise kuue päeva asemel kohustus tagada postisaadetiste kogumine ja saajale kättetoimetamine saajale kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumil vastavalt postidirektiivile, siis seab see meie hinnangul automaatselt ohtu perioodikaväljaannete kojukande laupäeviti, millega me ei saa kindlasti nõustuda. 3. Hommikuse kojukande säilimine on meediaväljaannete väga oluline. Selgitame. Hea õigusloome ja normitehnika Seaduseelnõu teeb ettepaneku sätestada postiteenuse kvaliteedinõuded postiseaduse eeskirja § 65 lõike 1 punkt 7 kohaselt on ka asemel valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Mööname, et seaduse tasemel ministri määruse seletuskirja üheks osaks eelnõu võib tõesti olla tegemist liiga detailse regulatsiooniga, kuid peame vajalikuks, et kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja seadusega kehtestatakse nii postiteenuse olulisemad kvaliteedinõuded kui ka avalik konsultatsioon. Seega on kaasamine ja see, kuidas käib kaasamine ja puudutatud osapooltega konsulteerimine konsulteerimise kohustus kirjeldatud juba horisontaalselt ning sellest tuleb ministri muudatuste korral sellistes küsimustes, mis edaspidi sätestatakse ministri määruste koostamisel ka lähtuda. määrusega. Ajalehtede hommikune kojukanne tiheasustuse piirkonnas (mõistame, et hajaasustuse piirkonnas pole see praegu mõeldav ega muutu mõeldavaks ka edaspidi)  on meie hinnangul oluline põhjus, miks lugeja meie teenuseid tarbib, ning peaks Leiame, et hommikuse kojukande säilimine on seetõttu olema määratletud seadusega. Muudatused selles vallas – näiteks hommikuse oluline, kuid ei pea mõistlikuks niivõrd detailse kande nihutamine kasvõi paari tunni võrra hilisemaks – saati siis kojukande aspekti reguleerimist seaduse tasandil. nihutamine pärastlõunaks – muudaksid oluliselt teenuse olemust, vähendaksid tarbija rahulolu teenusega ning tooksid kaasa lehetellimuste arvu vähenemise. Rõhutame, et langeval turul on eriti oluline pakkuda paberlehe tellijale stabiilsust nii toote kui teenuse näol. Mistahes muudatused – olgu tegu ilmumispäevade, ilmumiskordade arvu või lehe postkasti toimetamise ajaga – toovad automaatselt kaasa lugejate pahameele ja tellimusest loobumise. Kirjastajate kogemus näitab samuti, et kui ajaleht tellijale ei sobi, kui tellimuse hind on liiga kõrge või kui leht ei saabu sobival ajal, võib ta küll otsida sobivamat paberalternatiivi, kuid kui seda turul pakkuda ei ole, siis lihtsalt loobuda eestikeelset meediat tarbimast. Sellisel juhul riskime olukorraga, kus osa kodanikest jääb nn uudistekõrbe. 4. Taskukohane tasu, põhjendatud tasu, hinnakujunduse läbipaistvus ning riiklik Selgitame. järelevalve hinnakujunduse üle Postiseaduse muudatusega viiakse universaalne Tervitame seaduse loojate püüdlust muuta postiteenuse hinda ja hinnakujunduse postiteenuse hinnamenetlus põhjendatud tasu protsessi läbipaistvamaks ning allutada see Konkurentsiameti kontrollile. Peame alla. Põhjendatud tasu korral jääb jätkuvalt sealjuures möönma, et „põhjendatud tasu“ ja „taskukohase tasu“ vahel on oluline kehtima postidirektiivi artikli 12 nõue, et sisuline erinevus, mistõttu peab teenuse hinna kooskõlastamisel ja kehtestamisel universaalne postiteenus peab olema jätkuvalt taskukohane kõikidele kasutajatele. Selle olulise tingimusena silmas pidama sedagi, et kõrge „põhjendatud tasu“ ei hakkaks tagamiseks tuleb UPT osutajal UPT pärssima teenuse levikut. Sealgi tuleks meie arvates lisada kas avaliku põhjendatud tasu kooskõlastada regulaatori ehk konsultatsiooni või osapoolte konsultatsiooni mehhanism, mis neid riske võimaldaks Konkurentsiametiga. Arvestades, et maandada või hajutada. põhjendatud tasu täpsemad alused sätestatakse ministri määruses, siis kohaldub kõnealusele Eelnõu loojad märgivad, et tulenevalt läbirääkimisest sidusrühmadega on perioodika määrusele samuti kaasamise ja konsultatsiooni kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti järelevalvele jäänud kohustus. eelnõust välja. Meedialiit toetab siiski ka perioodika kojukande hinnakujunduse läbipaistvust, kulupõhisust ja põhjendatust. Oleme nõus, et perioodika kojukande hinnakujundus peaks olema läbipaistev,  Ühtpidi on mõistetav, et perioodika kojukandel hajaasustuse piirkonnas on tugev kulupõhine ja põhjendatud. Samas tuleb regionaalpoliitiline tähendus ning et seda kui eriti kõrge omahinnaga teenust on tarvis arvestada, et perioodiliste väljaannete jätkuvalt riiklikult toetada. Toetus omakorda avaldab kojukande hinnale olulist mõju. kojukande kohustus on universaalse postiteenuse osutajale seatud täiendav kohustus, Küll aga oleme seda meelt, et ka perioodika kojukande hinnastamine peaks olema mida osutatakse turutingimustel ning mida läbipaistev, kulupõhine ning põhjendatud. Ilmselt on tarvis universaalse võivad osutada ka teised teenuseosutajad (erinevalt UPT-st, mida saab osutada korraga postiteenuse õiglase hinnastamise jaoks analüüsida postiteenuse pakkuja kõiki ainult üks ettevõte). Olemuselt on tegu sarnane kulusid, sest meie arvates ei ole üksiku teenuse kulusid – eriti UPT ja perioodika kohustusega nagu on pensionite või toetuste kojukande kulusid - võimalik lõpuni eristada. Seepärast pole Meedialiit vastu ka kojukanne. Viimane on samuti UPT osutaja sellele, kui perioodika kättetoimetamise hinna kujunemise mehhanism oleks kohustus, kuid mida praktikas osutab hanke niisama läbipaistev nagu universaalse postiteenuse omagi ning et alusel hoopis vabaturu teenuseosutaja. Konkurentsiamet analüüsiks ka perioodika kojukande hinna kujunemist sama metoodika alusel. Perioodika kojukande hinna kujunemist ja selle komponente Eelnõuga disainitud põhjendatud tasu on loodud tuleks kirjastajatele hinnaläbirääkimiste käigus tutvustada, et me saaksime veenduda universaalse postiteenuse jaoks, ilma ka selle hinna kulupõhisuses ja põhjendatuses. Kojukande hinnastamise puhul tuleks kaasnevaid kohustusi arvestamata. Kõnealuse seaduse tasandil (hinnakomponentide juures) määratleda seegi, kuidas kandepäevade kohustuse liitmine ka UPT osutaja kaasnevatele arv (või nende võimalik muutus) avaldab mõju teenuse lõpphinnale. kohustustele tekitaks täiendavat bürokraatiat ning ajakulu nii teenuse tellijale, osutajale kui regulaatorile. Lisaks tekiks ebavõrdne kohtlemine UPT osutaja ja teiste perioodilisi väljaannete kojukannet pakkuvate teenuse osutajate osas. Eelnõu koostamise seisuga on perioodiliste väljaannete või menetlusdokumentide edastamiseks majandustegevusteate esitanud lisaks AS Eesti Postile veel 8 ettevõtet. Eeltoodust tulenevalt ei ole perioodika kojukande hinna kooskõlastamise liitmine käesoleva protsessi sisse mõistlik. 5. Seoses „põhjendatud tasuga“ toome esile veel ühe probleemi: meediamajadega Võtame teadmiseks ja selgitame. Hetkel sõlmitud lepingutes on kojukande hind seotud turu üldise mahuga ning turu rakendatakse kojukande osas mitmeid kaitse- ja  kogumahu kahanemine lepingus fikseeritust kiiremini tähendab väljaannetele leevendusmeetmeid. Riigi eelarvest on iga järgmiseks hinnaperioodiks täiendavat hinnatõusu (lisaks praegu juba lepingus aastaselt maapiirkonna kojukandeks eraldatud fikseeritud hinnatõusule). dotatsioon, et nii maapiirkonnas kui linnapiirkonnas oleks võimalik hoida Mõne turuosalise lahkumine turult toob ülejäänutele kaasa täiendava ja perioodiliste väljaannete kojukande hind prognoosimatu hinnatõusu. Nii tähendas Eesti Päevalehe paberlehena ilmumise samaväärsena. 2025. aastal on üheskoos teenuse osutajaga uuendatud ka doteeritava piirkonna lõppemine teistele väljaannetele märkimisväärset lisakulu kojukandehinna täiendava tsooni, et toetus oleks paremini sihistatud. kasvu näol. Kojukande hinna tõus (ka teised kirjastajate tegevusest sõltumatud otsused, näiteks Kõnealuse postiseaduse muudatusega käibemaksu tõus) tingivad vajaduse tõsta tellimishinda, kõrgem hind toob kaasa võimaldatakse UPT osutajal osutada teenuseid tellijate loobumise, see omakorda tingib uuesti kojukandehinna tõusu. Selline efektiivsemalt, eemaldades ebavajalikud ning „surmaspiraal“ ilma tasakaalustavate poliitikameetmeteta võib viia soovimatute koormust tekitavad nõuded. Arvestades tulemusteni: paberajakirjanduse tarbijate hulk väheneb, viimastele väljaannetele, kes langevaid mahtusid, peab töö nende tegevustega kojukandeturule jäävad, langeb aga ebaõiglane koormus kogu kojukandesüsteemi jätkama ning on oluline leida täiendavaid kinnimaksmiseks „põhjendatud tasuna“, mis võib olla ebamõistlikult kõrge. Palume võimalusi, millega on võimalik tagada teenuse seaduse loojatel siin kindlasti lisada kaitse- ja leevendusmeetmeid. jätkusuutlikkus, kaitstes samal ajal teenuse kasutajate huve. Sotsiaalministeerium 1. Sotsiaalministeeriumil ei ole postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste Osaliselt arvestatud. Täiendame eelnõud ning seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta sisulisi märkuseid. Juhime aga tähelepanu sõnastame säte üldisemalt viidates kõikidele sellele, et eelnõu § 1 punktis 43 (PostiS § 36 lõikes 2) viidatakse pensionite ja toetuste asjakohastele õigusaktidele. väljamaksmisega seonduvalt vaid riikliku pensionikindlustuse seadusele, kuid toetusi makstakse kojukandega välja ka teistel juhtudel. Näiteks on kojukandega seonduvat Rahasiirde teenust pakuvad turul ka muud reguleeritud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse §-s 22, perehüvitiste seaduseteenuse osutajad. UPT osutaja vaates on § 8 lg-s 5 ja töövõimetoetuse seaduse §-s 17. tehingute arv aastate lõikes oluliselt vähenenud ning trend on langev. Igasugune täiendav Ühtlasi asendatakse eelnõuga PostS § 36 lõike 1 punktis 2 universaalse postiteenuse kohustus UPT osutajale tähendab täiendavat osutaja rahasiirete osutamise kohustus sellekohase õigusega. Meie hinnangul tasuks kulu, seega ei ole meie hinnangul täiendavate kaaluda, kas selle juures võib olla vajadus teatud erisusteks näiteks eristuste loomine põhjendatud. Kriisisituatsioonides sularaha kättesaadavuse  kriisisituatsioonide puhul, kuna rahasiirde makseteenus võib aidata kaasa rahaliste tagab vastavalt Hädaolukorraseaduse § 36 lõike vahendite käibel hoidmisele kriisisituatsioonides. 3 punktile 2 Eesti Pank. Konkurentsiamet 1. Konkurentsiamet on tutvunud seaduseelnõuga ning sellele lisatud seletuskirjaga. Selgitame. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu § Seaduseelnõu sisulise poole osas ametil märkusi ei ole. Samas oleme lisanud eelnõu 4 (seaduse jõustumine) sätetes olid jäänud teksti juurde mõned kommentaarid, mis puudutavad konkreetsete sätete jõustumise viimased muudatused sisse viimata. § 4 lõige 1 aega. Eelnõuga tutvumisel tekkis kommenteeritud sätete juures kahtlus, et need on sätestab seaduse üldise jõustumise aja ning jäänud üleminekusätete hulgast välja. lõigetes 2 ja 3 sätestatakse erijuhud. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu Lisaks tegime ühe kommentaari seletuskirja teksti juurde. Selle lehekülje 15 alt teises sätted (eelnõu § 391-394) on plaanitud jõustuma lõigus on märgitud, et UPT osutamise kuludest ca 70% moodustub personalikulud, esimesel võimalusel, kuna need on aluseks millest omakorda suur osa moodustavad nn eesliinitöötajad (kirjakandjad). Tõime põhjendatud tasu menetluseks. Seega need oma kommentaaris välja, et Konkurentsiametile esitatud UPT ebamõistlikult jõustuvad eelnõu § 4 lõike 1 alusel. koormavate kulude hüvitamise taotluste põhjal nähtub Eesti Posti andmetest, et Eelnõuga lisatavate § 531. Universaalse personalikulud on ca 40% UPT-le kantavatest kuludest. postiteenuse põhjendatud tasule üleminek ja § 532. Universaalse postiteenuse rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine osas ei ole eraldi rakendussätet vaja, kuna need jõustuvad samuti eelnõu § 4 lõike 1 alusel. Seaduse 4. peatüki 2. jao kehtetuks tunnistamine ja paragrahvi 43 lõike 2 ja 3 kehtetuks tunnistamine jõustuvad eelnõu § 4 lõike 3 alusel kuna need reguleerivad kuni põhjendatud tasu jõustumiseni seniseid õigusi ja kohustusi. Tööjõukulude osas täpsustame seletuskirja teksti. AS Eesti Post 1. Eesti Post kui postiteenuse osutaja, sh universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) Võtame teadmiseks. osutaja on pikka aega juhtinud tähelepanu postiseaduse kaasajastamise vajadusele. Seepärast on meie hinnangul tervitatav postiseaduse muutmise jõudmine eelnõu  tasemele. Aktsiaselts Eesti Post nõustub suures osas eelnõus tooduga, kuid siiski on mitmeid kohti, mille osas palume seaduse ja rakendusaktide eelnõusid muuta ja täiendada ning seletuskirja muuta või täiendada. 2. Põhjendatud tasu mudel ja sellele üleminek. Eelnõus on loobutud taskukohase tasu ja Võtame teadmiseks. Oluline on siinkohal ära ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise mudelist ning kasutusele võetakse märkida, et viimane UPT avalik konkurss põhjendatud tasu mudel. Üldjoontes sarnaneb see teiste reguleeritud valdkondadega, toimus 2024. aastal, mille tulemusena väljastas kuid arvestades UPT teenuse olemuslikku erinevust teistest reguleeritud Konkurentsiamet Eesti Postile tegevusloa valdkondadest (võrreldes nt kaugkütte, veeteenuse, elektrivõrkude võrguteenusega järgmiseks 5 aastaks. on UPT teenus äärmiselt tööjõumahukas), jääb küsimus, kuidas toimub mudeli järgi tegelike kulude ja mõistliku kasumi tagamine. Nagu on ka viidatud 2021. a Riigikontrolli auditis, siis UPT osutaja konkursil osalemise otsust ei teinud Eesti Post ka 2019. a kergelt, sest teenuse osutamine kehtiva regulatsiooni tingimustes tähendas ettevõttele kahjulikku tegutsemist. Seejuures juhtis Riigikontroll tähelepanu, et ette kahjumit teeniva teenuse osutamisel pole riigivara valitsejana MKM tegelikult juhindunud riigivaraseaduse põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib saada. Riigikontroll juhtis 2021. a tähelepanu: „Postiteenuste regulaatorina on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil võimalus muuta vajalikul moel näiteks postiteenuse nõudeid, kompensatsioonisüsteemi või tasusid.“ „Riigivaraseaduse kohaselt peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest, et toiminguid ja tehinguid tehes suurendatakse kasu ja välditakse kahju, mis riik võib saada. Ka võttes arvesse, et universaalset postiteenust osutatakse avalikust huvist lähtuvalt, jääb osaluse valitsemise eesmärgiks teenida mõistlikku kasumit tagavat tulu. Aktsepteerides olukorda, kus ettevõte on sunnitud pakkuma teenust alla omahinna, ei ole riigivara valitseja vältinud kahju tekkimist.“ (p 65) UPT põhjendatud tasu kavandatav mudel sarnaneb küll teistes reguleeritud valdkondades kasutatavale ja annab etteulatuvalt parema indikatsiooni tulude-kulude lõikes, kuid hinnastamise juures liiga pikad tähtajad ja paindlikkuse puudumine paneb UPT osutaja taas kahjumlikult tegutsema. 3. A. Põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulu komponendid ja tasu Võtame teadmiseks arvestamise Alused. Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse postiseadust §-ga 391–394, mis sätestab Lähtudes saabunud tagasisidest ning UPT põhjendatud tasu, selle suuruse arvestamise alused, põhjendatud tasu täiendavatest konsultatsioonidest on otsustatud kooskõlastamise ning ajutise hinna kehtestamise alused. Eesti Posti kui pikaaegse loobuda kooskõlastamisele saadetud eelnõus kogemusega UPT osutaja jaoks teeb muret, kuidas edaspidi tagatakse, et UPT‑d saab plaanitud põhjendatud tasu rakendusmääruse tõesti osutada kulupõhiselt, st kulud saaksid kaetud ja ettevõtjale oleks tagatud loomisest. mõistlik kasum. Praeguse eelnõu juurde ei ole lisatud UPT põhjendatud tasu arvutamise täpsemate alustega rakendusakti kavandit, mistõttu Eesti Posti arvamus Ei arvesta ettepanekut, mis puudutab teenuse piirdub vaid seaduse eelnõus ja seletuskirjas tooduga. osutamise kulu mitte põhjendatuks pidamise PostiS § 391 lg 1 järgi peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema korral andmaks õigust lülitada see tegevus põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse tervikuna välja teenuse osutamise protsessist. osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Nimetatud põhimõte, Esitatud näite puhul võib postiteenuse osutaja põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevad kulukomponendid kui ka kulude loetelu, puhul, kes osutab lisaks UPT-le ka teisi mida arvesse ei võeta, on iseenesest arusaadavad, kuid nende sisustamise kohta ei ole teenuseid, tekkida UPT põhjendatud tasu Eesti Postil ilma rakendusakti kavandita võimalik seisukohta võtta. UPT teenuse kooskõlastamisel vaidluskohaks kujuneda see, eripära võrreldes teiste reguleeritud valdkonna võrgupõhiste teenustega seisneb kas teatud tegevus on UPT-ga seotud või mitte selles, et postiettevõtjal võib osaliselt või täielikult kattuvalt koos UPT-ga olla sama ja millises ulatuses. Nendes kuludes või võrgu peal erinevaid teenuseid või seonduvalt erinevate teenustega tuleb kanda teenustes, kus on regulaatori ja teenuse osutaja üldkulusid, mis kulumudeli järgi jagatakse erinevatele teenustele nende osakaalude vahel erinev arusaam ära põhjendada millistel järgi – eri teenuste eraldi hoidmine kõigi tegevuste lõikes ei ole mõistlik ega säästlik juhtudel on need kulud põhjendatud kuuluma (nt iga erineva teenuse jaoks ei ole vaja eraldi kanderingi ülal pidada või eraldi UPT põhjendatud tasu osaks. raamatupidamisteenust hoida). UPT teenuse osutamisel on käesoleval hetkel peamine vaidluskoht, millised tegevused on olemuslikult ning millises ulatuses UPT-ga seotud ja millised kulud on ebamõistlikult koormavad. Postiseaduse muudatustega asendub tänane olukord sellega, et milline kulu on põhjendatud. Tänase kogemuse pealt on põhjust arvata, et postiteenuse osutaja puhul, kes osutab lisaks UPT-le ka teisi teenuseid, võib UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel vaidluskohaks kujuneda see, kas teatud tegevus on UPT-ga seotud või mitte ja millises ulatuses. Näiteks on tänagi vaidluskohaks, kas kirjakastidest kirjade kogumise kulu on põhjendatud või mitte või kas kanderingil sõidavad koos perioodikaga UPT saadetised üldse tasuta ning perioodika kuludest kantakse kanderingi kulud. Eesti Posti ettepanek on, et UPT osutajal peab siiski jääma võimalus olukorraks, kus mingit teenuse osutamise kulu ei peeta põhjendatuks, lülitada see tegevus tervikuna välja teenuse osutamise protsessist. See aitab tasakaalustada seda, mis on põhjendatud ja mis mitte. Näiteks, kui raamatupidamiselt oodatakse UPT ja muude teenuste osas eraldi arvestuse pidamist ja lõppmaksete arvelduste protsessi, siis ei ole võimalik asuda seisukohale, et UPT ei tohiks raamatupidamise kulu teatud ulatuses saada. Kui seda tegevust ei tehtaks, ei ole võimalik ka UPT teenust osutada ja selleks kehtestatud nõudeid täita jne. Ühtlasi on äärmiselt oluline metoodikas (ja juba ka seletuskirjas näidetena) avada, mida on peetud silmas põhjendatud tasu arvestamise aluseks olevate kulude all (loetelu PostiS § 391 lg-s 2). Selgitame, et eespool on juba kirjeldatud erinevaid arusaamasid seonduvalt vajalike muutuv- ja tegevuskuludega (PostiS § 391 lg 2 p 1). Vaidluste vältimiseks peame oluliseks, et juba seletuskirjas parandataks eksitav näide ja sõnastataks seletuskirja lk 14 alt viimases lõigus lause: „Nende kulude hulka kuuluvad mh nii personalikulu kui ka üldised majandamiskulud.“ Võivad ju siia kuuluda ka raamatupidamiskulu, juriidilised kulud, teenuse juhtimise ja haldamise kulu, IT-, turundus- ja müügikulu jne. Samamoodi vajab metoodikas (ja juba ka seletuskirjas näidetena) väljatoomist, millised on ikkagi kulud, mida ei või arvata põhjendatud tasu hulka (PostiS § 392 lg 4). Eespool toodud põhjenduste valguses on äärmiselt oluline, et erinevate teenuste jaoks kahasse kantud kulud (nt raamatupidamine, üldjuhtimisega seotud jms kulud) ei loetaks kergekäeliselt UPT osutamisega mitte seotud kuluks ning jäetaks seeläbi teiste postiteenuste kanda (ehk sisuliselt lubamatult ristsubsideeritakse teiste teenuste kaudu UPT teenust). Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel ja vastava metoodika kehtestamisel tuleb silmas pidada, et arusaadavalt peavad hinda lülitatavad kulud olema kuluefektiivsed, kuid Konkurentsiamet ei saa lükata põhjendamatult UPT-ga seotud tegevusi teiste teenuste kanda (ehk ristsubsideerida) ning Konkurentsiamet peab arvestama, et põhjendatuks tuleb lugeda tegevuskulud, mis võimaldavad säilitada UPT tegevuse jätkusuutlikkust ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega UPT põhjendatud tasu peab tagama teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmisel.  Eesti Posti ettepanekud: Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Juhul kui mingit konkreetset kulu ei peeta põhjendatuks, on teenuse osutajal õigus see tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse osutamisest. Teha vastav täiendus nii eelnõus kui ka seletuskirjas lk 14 alt 3. lõigu lõpus: „Juhul kui mingit konkreetset kulu ei peeta põhjendatuks, on teenuse osutajal õigus see kulu ja tegevus lõpetada ja välja lülitada teenuse osutamisest.“ Põhjendatud tasu arvestamise aluste metoodikas ja Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel tuleb silmas pidada, et tegevuskulud peavad võimaldama säilitada UPT jätkusuutlikkuse ja teenuse nõutud kvaliteedi. Täiendada vastavalt ka seletuskirja lk 15 alt 3. lõiku lausega: „Samas peab põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada nõuetekohaselt ja kvaliteetselt.“ 4. B. Põhjendatud tasu kooskõlastamise tähtaeg ja teavitamise tähtaeg Mittearvestatud. Kuigi kiire menetlus on Eelnõu § 1 p-ga 49 täiendatava PostiS §-ga 393 lõikes 2 on ette nähtud, et äärmiselt oluline, ei ole ettepanekuna tehtud Konkurentsiamet kooskõlastab UPT põhjendatud tasu või jätab selle põhjendatult tähtajad realistlikud. Ka näiteks ühisveevärgi ja kooskõlastamata 30 päeva jooksul alates taotluse saamist. Eriti keeruka või -kanalisatsiooni teenuse hinnaotsuse tegemiseks töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse alusel kooskõlastamise tähtaega 60 päevani. Tähtaja pikendamisest teavitatakse taotluse on Konkurentsiametil aega 30 päeva. Samuti on esitajat hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Eelnõus on ette nähtud üldine tava, et tarbijatele või klientidele PostiS §-s 391 lg-s 3, et UPT osutaja teavitab avalikkust põhjendatud tasu suurusest teavitatakse hinnamuutustest ette vähemalt 30 oma veebilehel ja postkontoris vähemalt 30 päeva enne tasu jõustumist. päeva. Seega on tegemist tavapärase praktikaga. UPT eripära tõttu on tegevus- ja muutuvkulude osakaal suur, mistõttu on vajalik ajale Ei saa nõustuda väitega, et eelnõus ette nähtud jalgu jäämata muuta ka põhjendatud tasu suurust. Erinevalt teistest reguleeritud kooskõlastamise tähtaeg koos etteteavitamise valdkondadest on UPT teenus märkimisväärselt suuremas ulatuses tööjõukuludest tähtajaga UPT osutaja jaoks juba ette vähemalt sõltuv – lausa 70% ulatuses, millest omakorda väga suur osa on sõltuv 3-6 kuu pikkust kahjumlikku tegevust miinimumpalga muutusest. Kui Eesti Post saab alles detsembris teada järgmise tähendaks. Eelnõu kohaselt tuleb kalendriaasta jaanuarist kehtiva miinimumpalga ning alles seejärel mitmekuulise Konkurentsiametil kooskõlastada põhjendatud menetluse tulemusena kehtestatakse põhjendatud tasu, on Eesti Post juba UPT tasu 30 päeva jooksul. Eriti keeruka või osutamisega saanud märkimisväärset kahjumit, sest tööandjana peab Eesti Post töömahuka taotluse menetlemise korral võib tagama vähemalt miinimumtöötasu või sellega seotult indekseeritud töötasu. Suuresti Konkurentsiamet pikendada kooskõlastamise tööjõust sõltuv UPT osutaja peab teenust osutades arvestama miinimumpalga tähtaega 60 päevani. Seega võiks menetlus, koos muudatustega, mis kehtestatakse aga üsna enne kalendriaasta algust. Ettevõtja peab vajaliku ooteajaga võtta 2-3 kuud. UPT osutaja lisaks kooskõlastamise tähtajale juurde arvestama ka uuest põhjendatud tasust peaks põhjendatud tasu esitamisel selle ajaga avalikkuse teavitamise tähtaja ehk nn ooteaja (PostiS § 391 lg 3). Kokkuvõttes arvestama ning enda kulusid planeerima tähendab eelnõus ette nähtud kooskõlastamise tähtaeg koos etteteavitamise tähtajaga selliselt, et täiendav kulu tekiks samaaegselt, mil UPT osutaja jaoks juba ette vähemalt 3-6 kuu pikkust kahjumlikku tegevust. Kui saabub kooskõlastus põhjendatud tasu osas. kooskõlastamismenetlus venib pikemaks, tähendab see kahjumi veelgi enam suurenemist, sest ettevõtjal tuleb juba tekkivad suurenenud kulud kanda (nt Eesti UPT osutajal õigust esitada põhjendatud tasu ei Vabariigi töötasu alammäära suurenemisest tulenevalt on vaja töötajatele töötasu ole eelnõu kohaselt seotud riikliku alampalga maksta uute määrade järgi ning tööandjana ei ole UPT osutajal võimalik seda kulu kokkuleppega, vaid eelnõuga lisatav § 392 lõike edasi lükata). Seepärast on vajalik lühendada nii kooskõlastamise kui ka teavitamise 3 sätestab, et põhjendatud tegevuskulude tähtaegu. leidmisel arvestatakse kulude dünaamikat ajas ja Kui ministeerium muudab postiseaduse regulatsiooni nii, et uued tähtajad selle võrdlust alampalga muutusega. Nagu tegelikkuses kasumlikkusele kaasa ei aita, on ministeerium rikkunud RVS §-st 8 lg- eespool välja toodud osutab UPT osutaja ka teisi st 1 tulenevat kohustust valitseda riigivara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult postiteenuseid ning UPT käive on viimastel ja heaperemehelikult. aastatel moodustanud alla 10% teenuse osutaja  RVS § 10 lg 2 kohaselt on äriühingus osaluse valitsemise põhieesmärgiks käibest, seega ei saa UPT põhjendatud tasu reeglina õigusakti, põhikirja või halduslepinguga sätestatud avalikust huvist potentsiaalne menetlus mängida kandvat rolli lähtuva funktsiooni täitmine, näiteks tegevusalal tegutsemine, millega peab kogu ettevõtte palgatõusu otsustes. kaasnema ka tulu saamise eesmärk kaupade müügi või teenuste osutamise teel tasu eest, mis tagab mõistliku kasumi. Samuti ei saa nõustuda sooviga, et menetluse  Kuivõrd mõistlikku kasumit antud olukorras ei tagata, on osaluse valitsemise ajaks peab olema võimalik alternatiivsete põhieesmärgist kõrvale kaldutud ning riigivara valitsemine ei toimu mehhanismidega kehtestada põhjendatud tasu eesmärgipäraselt. või peab olema ette nähtud tekkiva kahjumi hüvitamismehhanism. UPT osutaja ülesanne on Põhjendatud tasu kooskõlastamise menetlus peaks olema loodud võimalikult lihtsana arvestada ning planeerida oma tegevuses ning välistatud peaks olema põhjendamatud päringud. See tähendaks, et potentsiaalse menetlusajaga juba taotlus kooskõlastustaotluse läbi vaatamine ei tohi kujuneda pikaks menetluseks. Kui esitamise hetkel. Konkurentsiameti ülesanne on menetlus hakkab venima, peab olema võimalik alternatiivsete mehhanismidega seevastu pidada nimetatud tähtaegadest kinni.  kehtestada vahepealseks perioodiks põhjendatud tasu või peab olema ette nähtud Seletuskirja täiendatud § 393 lõike 3 ettepaneku tekkiva kahjumi hüvitamismehhanism. osas. Kooskõlastamise tähtajaga seondub ka eelnõuga PostiS § 393 lg-s 3 ette nähtud tähtaegade peatumine ajaks, kuni UPT osutaja esitab Konkurentsiametile vajaliku teabe taotluse kohta otsuse tegemiseks. Mõistame, et samasisuline on ka teistes reguleeritud valdkondades hinna kooskõlastamise menetluste põhimõte. Siiski on äärmiselt oluline, et Konkurentsiamet saab menetlust peatada üksnes juhul, kui puuduolev teave on tõesti asjassepuutuv ja ei võimalda otsust teha. Sellega tuleb täiendada ka seletuskirja. Eesti Posti ettepanekud: Lühendada Konkurentsiameti poolt põhjendatud tasu taotluse kooskõlastamise tähtaega 10 päevale, pikendamise võimalusega 20 päevale ning uuest põhjendatud tasust teavitamise tähtaega 10 päevale. Täiendada seletuskirja, et menetluse peatamise alus PostiS § 393 lg 3 järgi on mõeldud vaid olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave ja otsust ei ole võimalik teha. 5. C. UPT osutajale ei pea panema eraldi tõendamiskohustust Arvestatud. Säte eemaldatud eelnõust. Eelnõuga nähakse PostiS § 39² lg-s 6 ette UPT osutaja kohustus tõendada põhjendatud tasu vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Eesti Posti hinnangul on nimetatud säte ülemäärane. Põhjendatud tasu kooskõlastamise käigus tuleb igal juhul ettevõtjal põhjendada muudatuse vajadust. Ainuüksi PostiS § 392 lõike 2 kohaselt põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest ning võimaldama universaalse postiteenuse osutajal õigusaktidega sätestatud kohustuste täitmist. Teisisõnu tuleneb juba siit ettevõtja kohustus oma taotlust põhjendada. Sarnane regulatsioon on ka teistes reguleeritud valdkondades (nt ELTS-s, kaugkütteseaduses, ÜVVKS-s). Seadusele vastavuse ja õigusaktide nõuetele vastavuse tõendamisega tegelemine kaldub menetluse eesmärgist kõrvale ja on sel viisil ülemäärane. Kui on etteheiteid  ettevõtja tegevuse vastavusele Postiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, on tegemist järelevalve küsimusega. Eesti Posti ettepanek: Välja jätta PostiS § 39² lg 6. 6. D. Põhjendatud tasule üleminekul tasude muutuse osas on vaja teha Mittearvestatud. Peame vajalikuks säilitada muudatused kaitsemehhanismid, mis tagavad, et Eelnõuga nähakse ette PostiS § 531 UPT põhjendatud tasule ülemineku regulatsioon. taskukohaselt tasult põhjendatud tasule Seejuures on paragrahvi lõikes 3 kirjas, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel üleminek ei ole tarbijatele liiga järsk. Seda 2026-2030 tasu, mis on suurem kui 20 protsenti eelmise aasta tasust. Postiteenuse enam, kui välismaalt Eestisse saabuva mahu osutajal on UPT teenuse osutamisel õigus saada kaetuks teenuse osutamise pealt on piirmäärad aastaseks muudatuseks ees, põhjendatud kulud ja teenida mõistlikku kasumit. Eelnõu kohaselt toimub on vajalik tagada, et ka riigisisese ning Eestist taskukohaselt tasult üleminek kulupõhisele hinnale etapiviisiliselt. Arvestades ka väljuva suunal oleks potentsiaalne hinnatõus eelnõust tulenevaid efektiivsusmeetmeid ja piiranguid põhjendatud tasu tõstmisele, tarbijale vastuvõetav. Järsk hinnatõus võib siis Eesti Posti hinnangul saavutab UPT teenus kulupõhisuse mitte varem kui kolm potentsiaalselt vähendada ka tulu, kui aastat peale uuele rahastamismehhanismile üleminekut. Kolm aastat peale hinnatõusu järel vähenevad mahud Postiseaduse ja selle rakendusaktide vastuvõtmisest. Lisaks on oluline arvestada, et prognoositust kiiremini. Leiame, et paari 50% UPT kahjumist tuleb välismaalt Eestisse saabuva mahu pealt ja seal on aastane reguleeritud üleminek kaitseb ühtlaselt piirmäärad aastaseks muudatuseks ees, siis see on juba oluline mõjutaja, et ettevõttele nii UPT kasutaja huve kui tagab ka pikas ei muutu see koheselt, vaid ca 3 aastat peale postiseaduse vastuvõtmist. Siseriikliku perspektiivis UPT teenuse osutaja ja Eestist väljuva teenuse osas on hetkel näha samuti, et kui kehtib piirmäär 20% jätkusuutlikkuse. aastas ja esmane muutus tuleb 2026. a alguses, siis UPT saavutab parimal juhul kulupõhisuse 2028. a lõpuks. Samas puudub eelnõus igasugune lahendus vahepealse Oleme lähtuvalt tagasisidest tõstud piirmäära perioodi kulude katmiseks. 50%-ni, mis kooskõlas viimaste tasukohaste tasude muutustega peaks katma kulupõhisuse Eesti Posti ettepanek: eelnõust välja jätta säte, mille kohaselt Konkurentsiameti juba esimestel aastatel. poolt põhjendatud tasu kooskõlastamisel aastatel 2026-2030 on seatud piirang, et tasu ei tohi olla suurem kui 20 protsenti. Alternatiivselt on vaja tagada UPT osutajale ülemineku perioodil UPT osutamisega tekkiv ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamine analoogselt kehtiva regulatsiooniga, kus taskukohane tasu ei korva kõiki UPT osutamisega tekkivaid kulusid ja mõistlikku kasumit. 7. UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamine Arvestatud.  Eelnõu § 1 p 56 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 532, mis näeb ette UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise. Rakendussätete kohaselt on piiratud kehtiva rahastamismehhanismi järgi viimast korda esitatava ebamõislikult koormava kulu hüvitis UPT makse ulatusega. Tegemist on põhjendamatu piiranguga, sest UPT osutajal on õigus ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamisele ulatuses, milles taskukohane tasu ei võimalda UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist (PostiS § 411 lg 4). Eesti Post on eespool ka selgitanud, et tegemist on olukorraga, kus riigivara valitseja ei juhindu riigivaraseaduse põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib saada. Vastav piirang tuleb eelnõust välja jätta. Eesti Posti ettepanek: Välja jätta PostiS § 532 lg 4. 8. UPT osutaja avaliku konkursi ebaõnnestumisel teenuse ülevõtmine Võetud teadmiseks. Eelnõu § 1 p 13 kohaselt muudetakse PostiS § 6 lg 2 selliselt, et UPT osutaja avaliku konkursi ebaõnnestumisel paneb Konkurentsiamet universaalse postiteenuse Rahandusministeeriumi poolt laekunud osutamise kohustuse kuni viieks aastaks riigi osalusega äriühingule, kes osutab paki- tagasiside valguses oleme nimetatud sätte ja postiteenuseid. Kehtiv säte arvestab sellega, et ettevõtjal peab olema UPT muutmisest loobunud. osutamise tegevusluba – tegevusloa omamine on aga seotud otseselt UPT osutamiseks ka võimekuse olemasoluga. Eelnõu näeb aga ette täiesti teistsuguse lähenemise. Nagu ka seletuskirjas on märgitud, siis seni on küll UPT avalikel konkurssidel osalenud vaid Eesti Post, siis UPT rahastamise liikumisel kulupõhiseks ei saa välistada, et tulevikus võib tekkida ka teistel postiteenuse osutajatel huvi konkursil osalemise vastu. Kui UPT avalikul konkursil määratakse UPT osutajaks muu ettevõtja kui Eesti Post ning kui järgmine avalik konkurss ebaõnnestub, siis pakutud regulatsiooni kohaselt peaks riigi osalusega äriühing, kes osutab paki- ja postiteenuseid, suutma võtta UPT teenuse üle ilma etteteatamisajata. Eesti Post leiab, et siin ei ole arvestatud UPT teenuse osutamise ülevõtmiseks vajaliku ettevalmistusajaga, mis Eesti Posti hinnangul on minimaalselt 6 kuud. Kui UPT tegevusluba on olnud 5 aastat teisel ettevõtjal, siis Eesti Post ei ole selleks ajaks säilitanud UPT jaoks vajalikku võrku, st ei koguks ja ei kannaks UPT saadetisi ei siseriiklikult ega rahvusvaheliselt, ei toimetaks kätte perioodilisi väljaandeid jne.  Sellest tulenevalt oleks ka postiringide logistikas hoopis teine ülesehitus. Juhul kui riigi osalusega äriühingule määratakse antud kohustus uuesti, siis see tähendaks väga suuri muudatusi nii siseriikliku logistika ülesehituses kui ka rahvusvahelise võrgu taastamises. Näitena saab tuua, et UPT tegevusloata, oleks ettevõttel tänase 800 postikulleri asemel ca 350 postikullerit, vähemalt 50% väiksem autopark, tõenäoliselt ei oleks postiasutusi, kirjakaste jne. Rahvusvahelisel tasandil on vaja taastada oluliselt laiemalt transpordiühendused jm lahendused. Seega, kui tekiks sisuliselt olukord, kus ettevõte peab võrgu taastama, siis selleks on vajalik ette näha minimaalselt 6 kuud ette teatamist. Eesti Posti ettepanek: Eeltoodust lähtuvalt on vaja näha regulatsioonis ette, et UPT teenust peab jätkama senine ettevõtja vähemalt 6 kuud, kui ta ei ole riigi osalusega postiettevõtja, ning sellele järgnevalt paneb Konkurentsiamet UPT osutamise kohustuse kuni viieks aastaks riigi osalusega postiettevõtjale. 9. Postipakk ei ole partiisaadetis Arvestatud. Edaspidi edastatakse Eelnõu § 1 p 7 kohaselt muudetakse PostiS § 4 lg-s 81 partiisaadetise määratlust. Sätte partiisaadetisena kohaselt edastatakse partiisaadetisena kirisaadetis (p 1), aga ka postipakk kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja tähtsaadetisena, mille saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 25 saajale. edastamiseks vähemalt 100 saajale; Eelnõu ei arvesta sellega, et partiisaadetisena edastatav postipakk tähtsaadetisena (postkontorist üleantud ja postkontorist väljastatav) ei ole enam kättesaadav. Arvestades, et tarbijad kasutavad selles osas vabaturuteenuseid ja mugavamaid kanaleid, puudub turul nõudlus tähtsaadetisena postipaki järele. Eesti Posti ettepanek: Eelnõust välja jätta PostiS § 4 lg 81 p 2 ning piirduda partiisaadetise määratluses vaid kirisaadetisega. 10. Eelnõuga on vaja muuta ka kirisaadetise mõistet Arvestatud. Eelnõu täiendatud. Kehtiva PostiS § 4 lg 2 kohaselt on kirisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud ese või esemed. Kirisaadetis on näiteks kiri, trükis ja pisipakk. 2026. aastast jõustuvad UPU konventsiooni  muudatused3, mille kohaselt R (tähitud) maksikiri on ainult pabersisuga saadetis. See tähendab, et 2026. aastast ei pakuta tähitud kirisaadetisena enam saadetise edastamisena tähitud kirjateenust. See liigub pakisaadetiseks. Pabersisuga dokumente saab endiselt edastada tähitud kirisaadetisena. Postiseaduse muutmisel on võimalik juba praegu teha vastavad muudatused, et välistada 2026. aastast PostiS § 4 lg 2 ja lg 7 vastuolu UPU konventsiooniga. Eesootavat muudatust arvestades on mõistlik juba praegu postiseaduses ühtlustada samal põhimõttel nii siseriikliku tähitud kirja kui rahvusvahelise tähitud kirja, et klientide jaoks võimalikult vähe segadust tekitada. Kuna on teada, et ka kirisaadetiste kaalu ja mõõtmetega on plaanis muudatusi, siis samuti on ettepanek seadustest ja määrustest kõik mõõdud välja võtta ja teha viide Ülemaailmse Postiliidu (Universal Postal Union) nõuetele. Need muutuvad vastavalt Ülemaailmse Postiliidu regulatsioonidele ja kajastatakse kliendi jaoks teenuse tüüptingimustes. Eesmärk on, et siseriiklik regulatsioon ei saaks takistuseks, kui muutuvad UPU regulatsioonid ja nõuded. Eesti Posti ettepanek: Muuta PostiS § 4 lõiget 2 ja sõnastada järgmiselt: „Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ning nõuetekohaselt pakitud saadetis, mis vastab siduvates Ülemaailmse Postiliidu aktides kirjapostile kehtestatud mõõtmete, sisu ja kaalu nõuetele.“ Postiseaduses kui määrustes ei ole mõistlik kajastada kirisaadetise sisu, mõõtude ja kaalu infot. 11. Ettepanekud seletuskirja osas ja rakendusaktide kavandite osas Arvestatud. Seletuskirja vastavat lõiku Seletuskirja tasemel on vajalik järgmine tehnilisemat laadi muudatus: muudetud.  Automatiseeritud juurdepääsupunkti (seletuskirja lk 8) ei ole mõistlik pidada üheselt vaid Rakendusakte puudutavad muudatusi on arvestatud niipalju kui võimalik. Rakendusmääruste välja töötamine tehakse koostöös Eesti Postiga. 3 Kättesaadav: https://docs.upu.int/download/cng/e4/cngprop20  pakiautomaadiks, küll võib pakiautomaadi tuua näitena ja jätta loetelu tuleviku lahenduste tarbeks avatuks. Automatiseeritud juurdepääsupunkt võib olla tulevikus mistahes lahendus, mis aitab teenuse osutamisele kaasa. Rakendusaktide osas oleme esitanud ettepanekud e-kirja teel. Loodame, et eeltoodud ettepanekud võetakse arvesse eelnõus ja selle rakendusaktides. Eesti Post postiteenuse osutajana soovib, et Eesti postiturul on võimalik kaasaegselt areneda ja selleks üheks eelduseks on mõistlik ja läbimõeldud regulatsioon. Rahandusministeerium 1. Rahandusministeerium kooskõlastab postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt Arvestatud. teiste seaduste muutmise seaduse (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega. Jätame kõnealuse sätte muutmata. Eelnõu § 1 punktiga 13 sätestatakse universaalse postiteenuse (edaspidi UPT) osutamise kohustuse andmine riigi osalusega äriühingule juhul, kui avalik konkurss luhtub. Leiame, et välja tuleb töötada universaalne lahendus teenusepakkuja pankroti korral teenuse toimimiseks omanikuneutraalselt. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja fraas „riigi osalusega“ või jätta antud punkt eelnõust üldse välja (st jätta postiseaduse (edaspidi PostiS) § 6 lg 2 muutmata). Vabariigi Valitsus on otsustanud analüüsida AS- i Eesti Post erastamist (Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise otsus 15.02.2024). Teadmata erastamise lõpptulemust ei saa eeldada, et riigil on tulevikus osalus postiteenust osutavas ettevõttes. Seletuskirjast võib välja lugeda, et AS-i Eesti Post pankrot oleks nagu välistatud („avaliku konkursi võidab näiteks eraomandis postiteenuse osutaja, kes /---/ ei ole enam suuteline või võimeline UPT teenust osutama (nt on pankrotis).“). See ei vasta tõele ja palume seletuskirja parandada selliselt, et oleks arusaadav, et ka AS-i Eesti Post pankrot ei ole välistatud (tegemist on samuti eraõigusliku piiratud vastutusega äriühinguga). Vastasel korral antakse turule signaal, et AS-i Eesti Post maksevõime ning jätkusuutlikkus on riiklikult  garanteeritud, mis oleks turuosaliste eksitamine ja konkurentsi kahjustav ega vastaks tõele. 2. Eelnõuga täiendatakse PostiSi uue regulatsiooniga, mis sätestab eksterritoriaalse Võtame teadmiseks. Oleme kõnealuste eelnõu postivahetuskeskuse asutamise. Lisatava PostiSi § 211 lg 1 järgi on eksterritoriaalne punktide (eksterritoriaalse postivahetuskeskus Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kohaselt teise riigi UPT postivahetuskeskusena tegutsemise korral osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmärgil asutatud ja juhitud ettevõte, majandustegevusteates esitatavad andmed ja mille eesmärgiks on postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukohariigi eksterritoriaalne postivahetuskeskus ja selle territooriumi. Ehkki § 211 lg 2 p 1 järgi on postivahetuskeskuse asutamine võimalik asutamisele esitatavad nõuded) sisustanud riikide vahel vastastikkuse põhimõtet arvestades, et anna säte alust tõlgenduseks, et koostöös Eesti Maksu- ja Tolliametiga. teise riigi eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT osutajaga. Juhime sellele tähelepanu seetõttu, et Euroopa Liidu tollialases Täiendavalt oleme eelnõud täiendanud regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud seletuskirja välja toodud kommentaari valguses. tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh postitransiidi kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei tulene ELi tolliõigusest, et eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud riikliku tegevusloa alusel tegutseva UPT osutajaga. Kui Eestis asutatakse eksterritoriaalne postivahetuskeskus, siis enne postisaadetiste veoga alustamist tuleb koostöös Maksu- ja Tolliameti ning postivahetuskeskusega paika panna kasutatavad ELi tolliõiguse kohased tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s 9 sätestatut. 3. Eelnõu § 1 punktiga 49 lisatavas PostiS § 39¹ lg 2 punktis 4 on nimetatud tulukust, Arvestatud. kuid mujal eelnõus on läbivalt põhjendatud tasu juures mainitud vaid kulusid. Selguse huvides teeme ettepaneku sõnastada § 39¹ lg 2 punkt 4 ümber „kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus.“ Selliselt on selgelt ja üheselt aru saada, et ka põhjendatud tulukus on sisuliselt ühe kulukomponendi katmine. 4. Sama punktiga lisatava PostiS § 39³ lõike 2 esimese lause viimane sõna peaks olema Arvestatud. „saamisest“. 5. Eelnõuga lisatav PostiS § 39⁴ lõige 2 välistab võimaluse, et uute asjaolude ilmnemisel Arvestatud. Oleme eelnõust eemaldanud kehtestaks Konkurentsiamet uue ajutise hinna ajal, mil hinnataotlus ei ole ajutise hinna kehtestamise võimaluse. kooskõlastatud. Kas see on taotluslik või tuleks jätta Konkurentsiametile võimalus ajutise hinna kehtimise ajal määrata uus ajutine hind (nt mõne sisendhinna olulisel kallinemisel või odavnemisel)?  6. Eelnõuga lisatav PostiS § 53¹ lõige 3 seab lae iga-aastasele hinnatõusule. Kas eelnõu Selgitame. Seletuskirja lk 28 (UPT põhjendatud koostajad on hinnanud uuendatud põhimõtete järgi kujunevat UPT tasu ilma antud tasu mõju) oleme täiendanud selgitusega tuues piirangut seadmata ja kui suur on selle piirangu mõju UPT osutajale? Selline lae välja, et arvestades tänaseid prognoose on UPT seadmine koos vana toetusskeemi lõpetamisega seab ettevõtjale täiendava rahalise kulupõhine hind riigisiseselt saadetava lihtkirja koormuse ja on vastuolus eelnõu üldise eesmärgiga viia teenus kulupõhiseks. Sellist puhul hinnanguliselt 2,4 eurot. Teatavasti on hinnatõusu lage ei ole seatud ka teistes reguleeritud tegevusvaldkondades regionaal- ja põllumajandusminister saatnud (elektrivõrk, gaasivõrk jms). Kui eesmärk on vältida ülijärsku hinnamuutust, siis kooskõlastusringile määruse muudatuse, alternatiivina tuleks luua teenusepakkujale võimalus hinnamuutuse lae tõttu saamata millega tõuseks hind 1,5 euroni, ehk hinnatõus jäänud tulu hilisematel aastatel (koos kapitalikuluga) tagasi teenida. Näide: kui ilma kaitsemehhanismita oleks ca 60%. Eesti kulupõhine hinnatõus oleks esimesel aastal 30%, aga lagi on seatud 20% peale, siis Post on hinnanud, et siseriikliku ja Eestist saaks teenusepakkuja osa hinnatõusust viia edasi järgmisesse aastasse (hind tõuseks väljuva teenuse osas piirmääraga 20% aastas, esimesel aastal 20% ja teisel aastal ca 9%). Selliselt on tagatud, et üle pikema olukorras kus esmane muutus tuleb 2026. a ajaperioodi on teenuseosutaja siiski saanud tulu, mis katab kulud koos kapitalikuluga. alguses, saavutab UPT kulupõhisuse 2030. aastaks ehk üleminekuaja lõpuks. Selle valguses oleme tõstnud eelnõus piirmäära 50% ning muutnud üleminekuaega kahe aasta peale. Seeläbi on võimalik liikuda kiiremini kulupõhisuse poole. 7. Teeme ettepaneku jätta eelnõu § 1 punktist 56 välja lisatav PostiS § 53² lõige 4. Arvestatud. Kõnealune säte eelnõust Eelnõu üldine eesmärk on muuta UPT teenuse osutamine teenuse pakkujale vähem eemaldatud. koormavaks, kuid antud piirangu seadmine jätab senise UPT osutaja ilma tasust, mis kehtiva seadusega oleks talle ette nähtud. Seega on antud piirang UPT osutajat selgelt kahjustav ning töötab vastupidiselt kogu ülejäänud eelnõu eesmärgiga. Antud lõikega sisuliselt välistatakse mitme aasta eest UPT hüvitise saamine seoses UPT fondi ammendumisega. Õiguskantsler on seoses elektrituruseaduse muutmisega leidnud, et toetuse ennetähtaegne lõpetamine ei vasta põhiseadusele4. Praeguse eelnõu järgi tekiks olemuslikult sama olukord: UPT osutaja (AS Eesti Post) on teenust osutanud teadmisega, et ta saab fondist kahjumi katmiseks toetust, kuid seaduse muudatusega jäetakse toetuse saaja varem lubatud toetusest ilma. Oluline ei ole siin ka fondist raha 4 https://www.err.ee/1609570138/madise-iru-elektrijaama-toetuseta-jatnud-muudatus-ei-vasta-pohiseadusele  lõppemise fakt, sest selle eest ei saa panna vastutust teenuse osutajale. Fondi piisavuse tagamise kohustus on Konkurentsiametil (PostiS § 41² lg 6). 8. Eelnõu seletuskirja kohaselt jõustuvad seaduse § 1 punkt 51, 53 ja 55 2026. aasta 1. Selgitame. Kooskõlastamisele esitatud eelnõu § juulil ja samas on antud selgitused hilisema jõustumisaja kohta. Eelnõu tekstist see 4 (seaduse jõustumine) sätetes olid ekslikult aga välja ei tule. Palume need ebatäpsused ka eelnõu tekstis parandada, et oleks selge, jäänud viimased muudatused sisse viimata. § 4 milliste sätete kohaselt üleminekuajal PostiS §-s 41¹ nimetatud taotlust universaalse lõige 1 sätestab seaduse üldise jõustumise aja postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate ning lõigetes 2 ja 3 sätestatakse erijuhud. kulude hüvitamiseks menetletakse. PostiS §-s 41¹ nimetatud taotlust universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. Nimetatud sätted, mis reguleerivad universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamist saavad seega kehtetuks muutuda peale viimase ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse esitamist. Eelnõu ja seletuskiri läbivalt üle vaadatud seaduse jõustumise osas laekunud kommentaaride valguses. 9. Eelnõu kohaselt ei nõuta edaspidi tegevusluba mitteuniversaalse postiteenuse Arvestatud. Täiendatud eelnõud vastavalt. osutamiseks ja seetõttu tunnistatakse eelnõu §-ga 2 kehtetuks riigilõivuseaduse (edaspidi: RLS) § 261⁵, mis näeb ette riigilõivumäära mitteuniversaalse postiteenuse tegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest. Kuna UPT osutamine eeldaks jätkuvalt tegevusluba, siis jääb kehtima RLS § 261⁴. Kehtiv PostiS ega eelnõu ei sisalda õiguslikku alust riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa andmiseks ja muutmiseks. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv „/…/ seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.“ See tähendab, et RLS sätestab üksnes riigilõivumäära, kuid  mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud alus peab tulenema eriseadusest, ehk antud juhul PostiS-st. Seega teeme ettepaneku sätestada PostiS-s õiguslik alus riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa andmise ja muutmise eest. 10. Eelnõule lisatud ministri määruse „Nõuded universaalse postiteenuse osutamise Selgitame. Ministri määruse „Nõuded kohta“ kavandi § 3 sätestab nõuded postiteenuse kvaliteedile. Säte võimaldab universaalse postiteenuse osutamise kohta“ muuhulgas UPT osutajal justkui muuta saadetise kättetoimetamise päeva vastavalt kavandi § 3 seab kohustuse universaalse oma kaalutlusele. Kuigi maksukorralduse seadus on eriseaduseks ja PostiS § 36¹ lõike postiteenuse kvaliteedile. Universaalse 4 kohaselt kohaldatakse menetlusdokumentide kättetoimetamisele PostiS-t üksnes postiteenusena liiguvad saadetised füüsiliste ulatuses, milles see ei ole vastuolus menetlusdokumentide kättetoimetamise sätetega isikute vahel. Maksukorralduse seadus 4. menetlusseaduses, siis palume täpsustada, kas ja kuidas see regulatsioon võib peatükis välja toodud dokumendid ei liigu mõjutada maksukorralduse seaduse § 53¹ lõike 4 rakendamist. universaalse postiteenusena vaid nn ärikirja teenusena, mis ei kuulu universaalse postiteenuse alla. Seega ei oma eelmainitud regulatsioon mõju maksukorralduse § 531 lõike 4 rakendamisele.  EELNÕU 08.10.2025 Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1. Postiseaduse muutmine Postiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes; 2) seaduse tekstis asendatakse sõnad „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga „tähtsaadetis“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 1 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „seadust“ sõnadega „ja selle alusel kehtestatud õigusakti“; 4) paragrahvi 1 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Postisaadetis loetakse adresseerituks, kui see kannab lisaks postisaadetise saaja nimele: 1) postiaadressi või 2) postiaadressile viitavat märgistust või 3) juurdepääsupunkti asukohta koos saajale postisaadetise saabumise kohta teate saatmiseks vajalike kontaktandmetega või 4) on varustatud postiaadressile osutava saatedokumendiga.“; 6) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ja nõuetekohaselt pakitud ese või esemed ülemaailmse postikonventsiooni tähenduses.“; 7) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõnad "muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava" sõnadega "saaja tuvastamist võimaldava muu“; 9) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 3 asendatakse sõnad „postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma“ sõnadega „postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitist“; 10) paragrahvi 4 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 4 lõiked 81 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(81) Partiisaadetisena edastatakse kirisaadetis liht- ja tähtsaadetisena, mille saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale. (9) Kullerpostisaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk, mis vastab vähemalt neljale järgmisele tingimusele: 1 1) see edastatakse individuaalse kokkuleppe ja kasutaja erinõuete kohaselt; 2) see edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3) see kogutakse saatja elu- või asukohast; 4) see väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või saaja muul viisil tuvastamist võimaldava tunnuse alusel; 5) selle kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil; 6) selle puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine; 7) selle saatjal on võimalik igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamine.“; 12) paragrahvi 4 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) adresseerimata saadetiste edastamine.“; 13) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Universaalse postiteenuse moodustavad järgmised postiteenused: 1) ülemaailmses postikonventsioonis ja selle eeskirjades kirjeldatud kirisaadetise riigisisene ja rahvusvaheline edastamine liht- ja tähtsaadetisena; 2) kuni 20 kg kaaluva rahvusvahelise postipaki edastamine tähtsaadetisena.“; 14) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Universaalse postiteenuse hulka kuuluvad järgmised lisateenused: 1) kirisaadetise ja postipaki kindlustamine; 2) kirisaadetise ja postipaki jälgimine.“; 15) paragrahv 61 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Juurdepääsupunkt asukoht ei pea olema püsiv.“; 17) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses: „(41) Liikuv juurdepääsupunkt on kindla graafiku alusel liikuv postiteenuse osutamise vahend. (42) Automatiseeritud juurdepääsupunkt on postiteenuse osutamist võimaldav püsiva asukohaga automatiseeritud vahend. (43) Tellitav juurdepääsupunkt on vahend, millega osutatakse postiteenust postiteenuse kasutaja elu- või asukohas.“; 18) paragrahvi 8 lõiked 3, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 8 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesolevas paragrahvis“ tekstiosaga „ja selle alusel kehtestatud õigusaktis“; 20) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2 21) paragrahvi 9 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Postmargile trükitakse sõna „Eesti“ ja margi nimiväärtus, mis on väljendatud araabia numbri, tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil ning mis vastab Eesti Vabariigis käibel olevale rahaühikule.“; 22) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 10 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise ja tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“; 25) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 26) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) universaalse postiteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused).“; 27) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 28) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused: 1) tegevuse alustamise kuupäev; 2) juurdepääsupunktide arv; 3) muud tingimused, mis tulenevad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud õigustest või kohustustest.“; 29) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Majandustegevusteade esitatakse järgmiste teenuste osutamise korral: 1) kirisaadetise edastamine liht- ja tähtsaadetisena; 2) kullerpost; 3) käesoleva seaduse §-s 211 sätestatud eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemine; 4) muu postiteenus; 5) otsepost; 6) perioodilise väljaande edastamine; 7) postipaki edastamine liht- ja tähtsaadetisena.“; 31) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad postiteenuse kaubamahud ning lähte- ja sihtriigid; 2) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad Eestis; 3 3) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad; 4) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute andmed.“; 32) seadust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Eksterritoriaalne postivahetuskeskus ja selle asutamisele esitatavad nõuded (1) Eksterritoriaalne postivahetuskeskus on ülemaailmse postikonventsiooni kohaselt teise riigi universaalse postiteenuse osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmärgil asutatud ja juhitud või määratud ettevõtja vastutusel olev asutus või rajatis, mille eesmärgiks on postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukohariigi territooriumi. (2) Teise riigi universaalse postiteenuse osutajal on lubatud Eestis eksterritoriaalse postivahetuskeskust asutada, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse omaniku asukohariik võimaldab eksterritoriaalse postivahetuskeskuse asutamist ja tegutsemist oma riigi territooriumil; 2) Eestis saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud Eesti universaalse postiteenuse osutajaga koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise kulude katmine.“; 33) paragrahvi 24 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „teise postiteenuse osutaja“ sõnadega „tegevusloaga postiteenuse osutaja“ vastavas käändes; 34) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 27 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 27. Universaalse postiteenuse osutaja tüüptingimused“; 36) paragrahvi 27 lõike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 alusel kehtestatud erandid“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud erandid“; 37) paragrahvi 28 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 lõike 7 alusel“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 37 lõike 11 alusel kehtestatud“; 38) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „postkontoris, väljastatud isiklikult“ sõnaga „juurdepääsupunkti“; 39) paragrahvi 30 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus: 1) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada tema postiaadressi puudumise, selle ebatäpsuse, loetamatuse või muu sellesarnase põhjuse tõttu; 2) postisaadetise saaja ei tule postiteenuse osutaja määratud aja jooksul postisaadetisele juurdepääsupunkti järele või keeldub postisaadetist vastu võtmast; 3) postisaadetise eest ei ole tasutud või on tasutud postiteenuse osutaja kehtestatud tasumäärast vähem ja saaja keeldub puuduvat osa tasumast; 4) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada postkasti puudumise, postkastile ligipääsu puudumise või käesoleva seaduse § 8 lõike 9 alusel postkasti kohta kehtestatud nõuete järgimata jätmise tõttu.“; 4 40) paragrahvi 31 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „müümise“ tekstiosaga „, annetamise“; 41) paragrahvi 31 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või annetatakse“; 42) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Universaalse postiteenuse osutajal on oma postivõrgu vahendusel üle Eesti: 1) kohustus maksta välja pensionid ja toetused; 2) õigus osutada rahasiirde teenust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste osutamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses maksekäsundi kohta sätestatut ja lõike 1 punktis 1 nimetatud teenuse osutamisele kohaldatakse lisaks teistes asjakohastes õigusaktides sätestatut.“; 43) paragrahvi 36¹ lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlusdokumente.“; 44) paragrahvi 36¹ lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 45) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Perioodiliste väljaannete ja menetlusdokumentide edastamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 46) paragrahvi 37 lõikest 1 eemaldatakse tekstiosa „kõigil tööpäevadel ning“; 47) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Universaalse postiteenuse kvaliteedinõuded, neist lubatud erandid ja nende kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 48) paragrahvi 37 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks; 49) seadust täiendatakse §-dega 391–393 järgmises sõnastuses: „§ 391. Universaalse postiteenuse osutamise eest võetav põhjendatud tasu (1) Universaalse postiteenuse osutaja edastab valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestamiseks Konkurentsiametiga kooskõlastatud käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2 ja 21 nimetatud universaalse postiteenuste osutamise eest võetava põhjendatud tasu (edaspidi põhjendatud tasu), lähtudes käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. (2) Põhjendatud tasu tuleb kehtestada nii, et oleks järjepidevalt tagatud: 1) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 2) kapitalikulu ehk põhjendatud tulukuse; 3) kvaliteedinõuete täitmise kulud; 4) vajalikud muutuv- ja tegevuskulud. (3) Universaalse postiteenuse osutaja avalikustab põhjendatud tasu suuruse oma veebilehel ja postkontorites vähemalt 30 kalendripäeva enne tasu jõustumist. 5 § 39². Põhjendatud tasu arvestamise alused (1) Põhjendatud tasu peab põhinema universaalse postiteenuse osutamise kuludel, olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja sama kogu riigi territooriumil ning tagama universaalse postiteenuse kättesaadavuse kõigile kasutajatele. (2) Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kulutõhususest ja võimaldama universaalse postiteenuse osutajal täita õigusaktidega sätestatud kohustusi. (3) Põhjendatud tegevuskulusid hinnatakse järgmiste meetodite abil: 1) kulude muutuste jälgimine ajas ja nende võrdlemine alampalga muutusega; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud. (4) Põhjendatud tasu sisse ei arvata järgmisi kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) erisoodustuse kulu; 3) finantskulu; 4) sponsorlus, kingitus ja annetuskulu; 5) tulumaksukulu; 6) universaalse postiteenuse osutamisega mitteseotud kulu; 7) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja viivised ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse täitmata jätmisest. (5) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-s 39¹ sätestatut. (6) Kui Konkurentsiamet tuvastab, et universaalse postiteenuse osutaja võetav põhjendatud tasu ei vasta põhjendatud tasu kohta kehtestatud nõuetele, on Konkurentsiametil õigus teha ettekirjutus ja määrata tähtaeg kehtestatud tasu käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks. (7) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus esitada lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et universaalse postiteenuse osutaja on eelnevalt esitanud vaide Konkurentsiametile ning Konkurentsiamet on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. § 393. Põhjendatud tasu kooskõlastamine ja kinnitamine (1) Universaalse postiteenuse osutaja esitab põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmise taotluse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile koos põhjendatud tasu suuruse põhjenduste ja arvutustega. (2) Konkurentsiamet kooskõlastab põhjendatud tasu või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada kooskõlastamise tähtaega 60 kalendripäevani. Tähtaja pikendamisel teeb Konkurentsiamet viivituseta teatavaks kooskõlastamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. 6 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse kuni Konkurentsiametile taotluse kohta otsuse tegemiseks vajaliku teabe esitamiseni. (4) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase põhjendatud tasu kehtestamise ja selle suuruse määrusega 30 kalendripäeva jooksul § 391 lõike 1 kohase taotluse vastuvõtmisest arvates. (5) Lõike 4 kohaselt põhjendatud tasu kehtestamata jätmise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister põhjendatud tasu, mis lähtub töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära tõusust. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul teavitab universaalse postiteenuse osutaja põhjendatud tasu muutmisest Konkurentsiametit 30 kalendripäeva enne põhjendatud tasu tõusu. 50) paragrahvi 40 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 51) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks; 52) seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks; 53) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud universaalse postiteenuse kvaliteedinõuded, neist lubatud erandid ja nende kontrollimise korra.“; 54) paragrahvi 43 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 55) paragrahvis 44 asendatakse arv „640“ arvuga „9600“; 56) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 57) seadust täiendatakse §-dega 531–532 järgmises sõnastuses: „§ 531. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasule üleminek (1) Käesoleva seaduse § 392 lõikes 6 nimetatud metoodika töötab välja ja avalikustab Konkurentsiamet oma veebilehel hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuariks. (2) Käesoleva seaduse § 393 lõikes 1 nimetatud taotlus põhjendatud tasu kooskõlastamiseks esitatakse Konkurentsiametile esimest korda hiljemalt 2026. aasta 28. veebruaril. (3) Konkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026–2027 sellist põhjendatud tasu, mis on suurem kui pool eelmisel aastal kehtinud universaalse postiteenuse tasust. (4) Kuni § 393 lõikes 2 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatud põhjendatud tasu kehtestamiseni kehtib § 61 lõike 2 alusel kehtestatud universaalne postiteenuse taskukohane tasu. § 532. Universaalse postiteenuse makse tasumise kohustuse lõpetamine (1) Käesoleva seaduse §-s 411 nimetatud taotlus universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks esitatakse viimast korda hiljemalt 2027. aasta 30. juuniks. Nimetatud taotlusse võidakse koondada rohkem kui ühe kalendriaasta universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult 7 koormavad kulud, kuid mitte pärast §-s 391 nimetatud põhjendatud tasu jõustumist kantud kulusid. (2) Käesoleva seaduse §-s 414 nimetatud universaalse postiteenuse makse tasutakse viimast korda hiljemalt 2026. aasta 25. oktoobriks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. (4) Tasutud universaalse postiteenuse maksed, mida ei kasutata universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, tagastatakse postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makseid makse tasumise kohustuse lõppemisele eelnenud kalendriaastal, nimetatud kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse või juba menetluses oleva taotluse rahuldamiseks ei piisa § 414 nimetatud universaalse postiteenuse maksetest, kaetakse puudujääk riigieelarvest.“; 58) paragrahvi 53 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; § 2. Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 531 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) universaalse postiteenuse osutaja.“; 2) paragrahvi 531 lõike 8 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 53² lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa “ja lõike 8 punktis 1”; 4) paragrahvi 533 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduse § 2615 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 15 ja 22–29, 58 ning §-d 2 ja 3 jõustuvad 2026. aasta 1. oktoobril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 50, 52, 54 ja 56 jõustuvad 2027. aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees 8 Tallinn, „…..“ „………………“ 2025. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…..“ „……………“ 2025. a (allkirjastatud digitaalselt) 9  Justiits- ja Digiministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/563-2 Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse kooskõlastamiseks esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1 Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 2025_10_06_EN_PostiS.pdf; 2. Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalte teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri, 2025_10_07_SK_PostiS_1_.pdf; 3. Rakendusaktide kavandid, RA_PostiS_24092025.pdf; 4. Kooskõlastustabel, Kooskolastustabel_Lisa_september.pdf. Taavi Kurvits [email protected] Elis-Ketter Müürsepp [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Seletuskirja lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND xx.07.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuni 2006. a määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse postiseaduse § 4 lõike 13 alusel. 1) määruse pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tähtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“; 2) määruse tekstis asendatakse läbivalt tekstiosa „täht- ja väärtsaadetise“ sõnaga „tähtsaadetise“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 3 lõigetes 1, 3-5 ning paragrahvi 4 lõigetes 2-4 asendatakse sõna „väärtsaadetise“ tekstiosaga „kindlustatud tähtsaadetise“; 4) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõna „postkontorisse“ sõnaga „juurdepääsupunkti“; 5) paragrahvi 6 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kirisaadetis, mis vastab Ülemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjade alusel sätestatud mõõtmete, kaalu ja sisu nõuetele, toimetatakse kätte saaja elu- või asukohas, kui saatja või saajaga ei ole eelnevalt teistsugust kokkulepet. Kui saaja ei viibi kättetoimetamise ajal oma elu- või asukohas, jäetakse saajale teade kirisaadetise väljastamisest tema elu- või asukohale lähimast postkontoris“ 6) paragrahvi 6 lõikes 2 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt: „Postipakk ja lõikes 1 sätestatud mõõtmeid ületav kirisaadetis, mis edastatakse tähtsaadetisena toimetatakse kätte saaja elu- või asukohale lähimast postkontorist, kui saatja või saajaga ei ole eelnevalt teistsugust kokkulepet. Saajale edastatakse teade postisaadetise jõudmisest postkontorisse hiljemalt postisaadetise saabumispäevale vastavalt kirjateenuse edastamise tarnekiirusele ja kvaliteedinõuetele; 7) paragrahvi 6 lõige 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 6 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „esitama isikut tõendava dokumendi“ tekstiosaga „tõendama saadetise saamise õigust“: 9) paragrahvi 6 lõiget 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tähtsaadetise vastu võtnud isik kinnitab saadetise vastuvõtmist allkirjaga või muu saaja tuvastamist võimaldava tunnuse alusel.; 10) paragrahvi 6 lõige 9 muudetakse ja sõnastataks järgmiselt: „Vigastatud pakendiga või kaaluvahega tähtsaadetis avatakse saaja nõudmisel saadetise kättetoimetamisel. Avamine ja võimalik saadetise sisu puudujääk fikseeritakse universaalse postiteenuse osutaja poolt kehtestatud korras.; 11) paragrahvi 8 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kindlustatud tähtsaadetise kaotsimineku korral tuleb saatjale hüvitada selle avaldatud väärtus ja teenuse osutamise eest makstud tasu, välja arvatud kindlustustasu. Kindlustustasu on saadetise vastuvõtmisel saatja poolt postisaadetise edastamise eest makstava tasu osa. Kindlustustasu maksmisel on saatjal õigus nõuda postiteenuse osutajalt postisaadetise kahjustamise või kaotsimineku korral hüvitist avaldatud väärtuse ulatuses.“; 12) paragrahvi 8 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kindlustatud tähtsaadetise kahjustamise korral tuleb saatjale hüvitada tekitatud kahju, kuid mitte rohkem, kui avaldatud väärtuse ulatuses.“; 13) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;  KAVAND xx.07.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 04. märtsi 2009. a määruse nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja määramiseks“ muutmine Määrus kehtestatakse postiseaduse § 6 lõike 5 alusel. 1) määruse tekstis asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „Konkurentsiamet kuulutab konkursi välja selliselt, et konkursi võitja selguks mitte hiljem kui 6 kuud alates konkursi korraldamise ajal kehtinud universaalse postiteenuse tegevusloa lõppemisest.“; 3) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;  KAVAND xx.07.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. a määruse nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ muutmine Määrus kehtestatakse postiseaduse § 7 lõike 7, § 8 lõike 9, 36¹ lõike 5 ja § 37 lõike 11 alusel. 1) määruse pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele, nende paiknemisele, postiteenuse kvaliteedile ning perioodilise väljaande ja menetlusdokumentide edastamisele“; 2) paragrahvi 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Määrusega kehtestatakse nõuded: 1) perioodilise väljaande ja menetlusdokumentide edastamisele; 2) universaalse postiteenuse juurdepääsupunktidele; 3) universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavate juurdepääsupunktide paiknemisele; 4) universaalse postiteenuse osutamise kvaliteedile.“ 3) paragrahv 2 lõige 2¹ tunnistatakse kehtetuks; 4) määrust täiendatakse § 53 järgmises sõnastuses: „§ 53. Nõuded postkastile ja nende paigutamisele (1) Postkastile märgitakse korteri või maja number või talu nimi. Juriidilise isiku postkastile märgitakse lisaks juriidilise isiku nimi. (2) Linnas, alevis ja alevikus paigaldatakse postkast eramu või ridaelamu esist piirava aia külge või kortermaja esimese korruse eesruumi. Kui eramul või ridaelamul puudub aed, paigutatakse postkast tänavapoolse välisukse lähedusse valgustatud kohta. (3) Külas paigutatakse postkast selle omaniku ja universaalse postiteenuse osutaja vahelise kokkuleppe kohaselt isiku elu- või asukohast mõistlikul kaugusel asuvasse ja transpordivahendiga aastaringselt ligipääsetavasse kohta.“; 5) määrust täiendatakse § 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Nõuded postiteenuse kvaliteedile (1) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus kehtestada püsivaid erandeid postisaadetiste kogumise ja kättetoimetamise sagedusest: 1) rahvuspüha ja riigipüha ajal; 2) saare puhul, millega puudub regulaarne praami-, laeva- või lennuühendus, mis võimaldab postisaadetise kättetoimetamist ettenähtud sagedusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud juhul tuleb postisaadetisi koguda ja kätte toimetada vähemalt sagedusega, mis vastab praami-, laeva- või lennuliikluse sagedusele. Erandid ei kehti postisaadetise korral, mille saatja ja saaja asuvad sama saare territooriumil ning saarel on vähemalt üks postkontor. (3) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada mitte hiljem kui üleandmise päevale järgneval kolmandal tööpäeval. (4) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus pakkuda kokkuleppel postiteenuse kasutajaga käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust erinevat postisaadetise kättetoimetamise aega. (5) Vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mille kättetoimetamise aeg on kokkuleppel postiteenuse kasutajaga pikem kui saadetise üleandmise päevale järgneva kolme tööpäeva jooksul ja mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada mitte hiljem kui üleandmise päevale järgneval viiendal tööpäeval. (6) Kui kirisaadetis antakse üle hiljem kui ettenähtud hiliseim kirjakasti tühjendusaeg, loetakse üleandmise päevaks järgmine päev, millal toimub kirisaadetiste kogumine.“; 6) määrust täiendatakse § 12 järgmises sõnastuses: „§ 12. Perioodilise väljaande ja menetlusdokumendi edastamine (1) Universaalse postiteenuse osutaja tagab perioodilise väljaande saajale kättetoimetamise viiel päeval nädalas, millest üks päev on vähemalt laupäev, üks kord päevas. (2) Universaalse postiteenuse osutaja peab kohtu- või haldusmenetluses kättetoimetamisele kuuluvaid saadetisi edastama sõltumata nende kaalust.“; 7) Määruse lisa 1 kehtestatakse muudetud sõnastuses. Lisa 1 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006 määrus nr 67 „Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele” Lisa (regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2025 määruse nr x sõnastuses) Nõuded juurdepääsupunktile universaalse postiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks Teenus Kättesaadavus Minimaalne kvaliteedistandard Kaugus teenust Minimaalne Teenuse Juurdepääsupunkti Kiirus Protsent osutavast teenuse kättesaadavus (välja arvatud juurdepääsupunktist kättesaadavuse protsendina tellitav aeg nädala juurdepääsupunkt tööpäevadest ja väljastamine aadressil) minimaalne kättesaadavus protsendina nädala tundidest Postisaadetiste Juurdepääsupunkt 10 tundi nädalas 5,95 protsenti kogumine (välja arvatud tellitav juurdepääsupunkt), mis osutab postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub 5 kilomeetri kaugusel või lähemal ja on avatud postiteenuse kasutaja poolt soovitud tööpäeval 100 protsenti Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- või Ei ole asjakohane (välja arvatud tellitav asukohas juurdepääsupunkt), mis soovitud osutab postiteenuse tööpäeval kasutaja poolt soovitud kokkulepitud ajal universaalse postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub mitte kaugemal kui 5 kilomeetrit, kuid ei ole avatud postiteenuse kasutaja poolt soovitud tööpäeval Juurdepääsupunkt Kasutaja elu- või 100 protsenti Ei ole asjakohane (välja arvatud tellitav asukohas viiel juurdepääsupunkt), mis tööpäeval osutab postiteenuse nädalas kasutaja poolt soovitud kokkulepitud universaalse ajal postiteenuse hulka kuuluvat teenust, asub kaugemal kui 5 kilomeetri kaugusel  Postisaadetiste (välja Kättetoimetamist 10 tundi nädalas 5,95 protsenti arvatud kuni 2 cm teostav paksused liht- ja juurdepääsupunkt asub tähtsaadetisena mitte kaugemal kui 5 edastatavad kilomeetrit ja on avatud kirisaadetised, mille saadetise saaja kättetoimetamiseks poolt soovitud tuleb teha üks tööpäeval väljastuskatse 100 protsenti Kättetoimetamist Saaja elu- või Ei ole asjakohane aadressil) teostav asukohas tema kättetoimetamine juurdepääsupunkt asub poolt soovitud mitte kaugemal kui 5 tööpäeval kilomeetrit, kuid ei ole kokkulepitud avatud saadetise saaja ajal poolt soovitud tööpäeval Kättetoimetamist Saaja elu- või 100 protsenti Ei ole asjakohane teostav asukohas viiel juurdepääsupunkt asub tööpäeval kaugemal kui 5 nädalas kilomeetrit kokkulepitud ajal Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane 3 tööpäev/ 90 protsenti lihtsaadetisena 5 tööpäeva edastatavad kirisaadetised Kuni 2 cm paksused Väljastamine aadressil 5 päeva nädalas 100 protsenti Ei ole asjakohane tähtsaadetisena edastatavad kirisaadetised, mille kättetoimetamiseks tuleb teha üks väljastuskatse aadressi kohta Universaalse postiteenuse kättesaadavus 100 protsenti 5,95 protsenti • Kaugus teenust osutavast juurdepääsupunktist – postiteenuse kasutaja elu-või asukoha kaugus postiteenuse kasutaja poolt soovitud universaalse postiteenuse hulka kuuluvat postiteenust osutavast või kättetoimetamist teostavast juurdepääsupunktist, arvestades juurdepääsupunkti lahtiolekuaega. Näiteks, kui postiteenuse kasutaja soovib saata tähitud kirja, arvestatakse kasutaja kaugus sellest asukohast, kus on tema jaoks lähim võimalik tähitud kirja saatmist võimaldav juurdepääsupunkt, mis on teenuse kasutaja soovitud tööpäeval avatud. Seega, kui tähitud kirja on võimalik saata üksnes postkontorist, siis arvestatakse kasutaja kaugus temale lähimast postikontorist. • Minimaalne teenuse kättesaadavuse aeg – minimaalne aeg, mille jooksul on postiteenuse kasutajal võimalik postiteenust juurdepääsupunkti kaudu kasutada. • Teenuse kättesaadavus protsendina nädala tööpäevadest – mõõdik, mis näitab valmisolekut, mitmel tööpäeval kogu nädala tööpäevadest on postiteenuse kasutajal võimalik vastavat postiteenust kasutada ehk üle anda või kätte saada postisaadetist. • Juurdepääsupunkti kättesaadavus protsendina nädala tundidest – mõõdik, mis näitab mitmel protsendil kogu nädala tundidest on teenus postiteenuse kasutajale juurdepääsupunkti kaudu kättesaadav. • Kiirus – mõõdik, mis näitab mitme tööpäeva jooksul postisaadetis alates selle universaalse postiteenuse osutajale üleandmisest saajale kätte toimetatakse. • Kvaliteet – mõõdik, mis näitab, millist kvaliteeditaset teenusele lubatakse. Lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise puhul tuleb vähemalt 90 protsenti kirjadest kätte toimetada vastavalt kas kolme või viie tööpäeva jooksul, sõltuvalt saatja poolt valitud liigist. MINISTRI MÄÄRUS KAVAND xx.07.2025 xx.xx.2025 nr ….. Regionaal- ja põllumajandusministri määrus nr „Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu“ Määrus kehtestatakse postiseaduse § 393 lõike 4 alusel. § 1. Universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kehtestamine (1) Universaalse postiteenuse alla kuuluvate teenuste eest võetav põhjendatud tasu kehtestatakse järgmiselt: 1) riigisisese kirisaadetise edastamise eest lisa 1 kohaselt; 2) rahvusvahelise kirisaadetise edastamise eest lisa 2 kohaselt; 3) rahvusvahelise postipaki edastamise eest lisa 3 kohaselt. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0073 - postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d4bbef7c-a51f-459c-b4f9-1ae428c881aa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d4bbef7c-a51f-459c-b4f9-1ae428c881aa?activity=4 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main