Kiri

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn E-post: [email protected], [email protected], [email protected] 23.10.2025 PÖÖRDUMINE seoses justiits- ja digiministri määruse “Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused” eelnõuga nr 25-0862/01 Lugupeetud Justiits- ja Digiministeerium Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co OÜ kliendiks on Eesti Andmesidevõrgu AS, registrikoodiga 14539659 ja aadressiga Kadaka tee 44a, 12915 Tallinn, kelle eest ja nimel edastame alljärgneva pöördumise. 1. Sissejuhatus Käesolevaga esitame seisukohad ja ettepanekud justiits- ja digiministri määruse “Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused” eelnõu kohta. Pöördumise eesmärk on tagada, et toetuse tingimused oleksid õiglaselt, proportsionaalselt, Euroopa Liidu reeglitele vastavalt ja põhiseaduspäraselt rakendatavad ning ei looks põhjendamatuid takistusi ettevõtetele, kellel on tegelik tehniline ja majanduslik suutlikkus sidevõrke arendada ja hallata. 2. Käibenõue ja selle diskrimineeriv mõju § 14. Nõuded toetuse taotlejale Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab vastama järgmistele tingimustele: … 3) taotleja põhitegevusala käive oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot. Eelnõu § 14 p-s 3) sätestatud nõue, et taotleja aastakäive peab olema vähemalt 500 000 eurot, seab ebavõrdsesse olukorda kaks erineva majandusmudeliga ettevõtete rühma – ehitusettevõtted ja võrguettevõtted – ning loob nende vahel põhjendamatult diskrimineeriva olukorra. Tegemist on näiliselt kõigile ühetaolise kriteeriumiga, mis aga mõjutab ehitusettevõtteid ja võrguettevõtteid oluliselt erinevalt. 2.1 Käibe kui kvalifitseerimiskriteeriumi sisuline ebavõrdsus Ehitusettevõtte käive tekib konkreetsete ehitusprojektide realiseerimisest, mille maksumus kajastub kohe ettevõtte müügitulus (käibes). Seevastu võrguettevõtte poolt võrgu ehituseks tehtud investeering kajastub ettevõtte bilansis materiaalse põhivarana, mitte käibena. Erinevalt ehitusettevõttest tuleb võrguettevõtte tulu kümnete aastate jooksul väikeste kuutasudena sidevõrgu kasutajatelt. Kuna võrguettevõtte juurdepääsuvõrgu kasutuse tasud jäävad üldjuhul vahemikku 8–10 eurot kliendiühenduse kohta, on käibe kasv võrguettevõtte puhul oluliselt aeglasem kui ehitusettevõttel, kelle käibes kajastub võrguehituse maksumus mitte võrgu kasutuse tasu. Seega ei ole aastakäive kahe ärimudeli puhul võrreldav näitaja ega näita võrdselt ja objektiivselt ettevõtete tegelikku suutlikkust võrku ehitada ja hallata. Käibenõue ei arvesta seda ärimudelite erinevust ning karistab põhjendamatult võrguettevõtteid pelgalt seetõttu, et nende tulu teenimise Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 tsükkel on pikem. See ei ole märk ettevõtte vähesest finantssuutlikkusest, vaid majandusmudeli eripära, mida käibenõue arvesse ei võta. 2.2 Näide ja faktiline disproportsioon Näide: Võrguettevõte A on ehitanud näiteks 2023-2024 aastal 1 miljoni euro eest sidevõrke. Kui keskmine ühenduse ehituse maksumus on 2000 eurot, siis teeb see 500 lõppkliendi ühendust. Isegi, kui võrguettevõte A suudab 100% ulatuses saada liitujad ehk ühenduse eest tasuvad kõik 500 liitujat suuruses 8-10 eurot kuus, siis jõuaks võrguettevõte A kuukäibeni 500 x 10 = 5 000 eurot ning aastakäibeni 60 000 eurot, millele lisandub liitumistasude käive 500 x 200 = 100 000 eurot. Kokku 160 000 eurot aastakäivet võrguettevõttele A, kes on arendanud varasemalt 1 000 000 miljoni euro eest sidevõrke. Ehitusettevõte B, kes pole varasemalt ühtegi sidevõrku ehitanud ega võrguteenust pakkunud, on ehitanud 2024. aastal 500 000 euro eest elektrivõrke. Määruse eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt võrguettevõte A, kes on pädev sidevõrke ehitama ja neid edukalt kasutusse rakendama, ei kvalifitseeru toetust saama, kuna tema aastakäive on liiga väike, kuid ehitusettevõte B, kellel puudub igasugune varasem kogemus sidevõrkudega, kvalifitseerub. See näide illustreerib, et käibenõue on selgelt diskrimineeriv, kuna soosib ehitusettevõtteid, kellel on väga lihtne oma ärimudelist tulenevalt (ehituse maksumuse pealt) käibenõuet täita, kuid võrguettevõttel, kes kogub oma käivet väikeste kuumaksudena võrgu kasutuse eest, tekib käive väga palju aeglasemalt. Käibenõue ei peegelda võrguettevõtte majanduslikku ega tehnilist võimekust ning on sisuliselt diskrimineeriv, sest kohtleb sarnases olukorras olevaid ettevõtjaid põhjendamatult erinevalt. Lisaks väärib märkimist, et võrguettevõtted teevad investeeringuid väga pika perspektiiviga (võrgu majanduslik eluiga 20–30 aastat). Nende rahavoogude profiil erineb ehitusettevõtte omast, mistõttu aastakäive ei ole sobiv näitaja võrguettevõtte jätkusuutlikkuse või finantssuutlikkuse hindamisel. Käibenõue annab väärpildi võrguettevõtte tegelikust võimekusest ning asetab asjatult ühe ärimudeli esindajad teise suhtes halvemasse olukorda. 2.3 Õiguslikud põhimõtted ja rikkumised Määruse eelnõus sätestatud käibenõue on diskrimineeriv ja vastuolus nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õigusega. Võrdse kohtlemise põhimõte (PS § 12): Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et oluliste tunnuste poolest sarnases olukorras olevaid isikuid koheldaks võrdselt. Riigikohus on võrdse kohtlemise põhimõtet sisustanud järgmiselt: Euroopa Nõukogu direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, artikli 2 lõike 2 punkt b sätestab, et kaudseks diskrimineerimiseks peetakse seda, kui ilmselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud rassilise või etnilise päritolu alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda. Säte on üle võetud Eesti õiguskorda võrdse kohtlemise seaduse § 3 lõikega 4, mis annab kaudse diskrimineerimise mõiste. Kuigi nimetatud direktiivi ja seaduse kohaldamisala on piiratud, on põhimõte sama ka muude tunnuste puhul – võrdse kohtlemise nõude täitmise tuvastamisel ei ole määrav, millisena on säte sõnastatud, vaid see, mis on selle sätte taga (vt Riigikohtu 08.03.2011 otsus nr 3-4-1-11-10, p 50). Teisisõnu: formaalselt neutraalne kriteerium on diskrimineeriv, kui selle tegelik mõju on ebaproportsionaalselt ebasoodne kindlale rühmale. Käibenõue on diskrimineeriv, kuna kohtleb erinevalt sisuliselt sarnases olukorras olevaid ettevõtteid – pädevad võrgu arendajad, kes on mõlemad võimelised sidevõrke ehitama ja haldama, määruse alusel toetatavaid projekte ellu viima ning saavutama määruse §-s 2 nimetatud eesmärki ja tulemust – pelgalt nende ärimudeli tõttu. Tegemist on kaudse diskrimineerimise olukorraga – neutraalselt sõnastatud nõue välistab tegelikkuses väiksemad võrguettevõtjad, kes on samavõrra võimelised projekti ellu viima kui suure käibega ehitusettevõtted. Selline erinev kohtlemine puudub igasugune mõistlik õigustus ning on seega põhiseaduse § 12 rikkumine. Ettevõtlusvabadus (PS § 31): Kui määrus välistab võrguettevõtted ainuüksi nende ärimudeli eripära tõttu, piirab see nende õigust osaleda ausas konkurentsis riigi pakutavale toetusmeetmele juurdepääsul.  Lk: 3 Selline ettevõtlusvabaduse piirang on lubatav üksnes ülekaaluka avaliku huvi eesmärgil ning proportsionaalsel viisil. Kuigi eelnõu seletuskirjas põhjendatakse käibelävendit toetuse saajate finantssuutlikkuse tagamisega, on see meede antud eesmärgi saavutamiseks ebaproportsionaalne. Esiteks on kaheldav, kas käibenõue on üldse sobiv vahend finantssuutlikkuse hindamiseks, arvestades võrguettevõtete ärimudelit. Teiseks pole see vajalik meede, sest eesmärgi võiks saavutada ka leebemate meetmetega – näiteks teiste objektiivsete näitajate hindamisega (bilansimaht, kapitaliseeritus, varasemate projektide maht jne), millega ei seata kahte ettevõtete gruppi põhjendamatult ebavõrdsesse olukorda ega piirata oluliselt ühe ettevõtjate grupi ettevõtlusvabadust. Põhiseaduslik proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et kui sama eesmärki on võimalik saavutada vähem piirava meetmega, tuleb eelistada seda alternatiivi. Võttes arvesse, et käibenõude asemel on mitmeid alternatiivseid vähem piiravaid meetmeid finantssuutlikkuse tagamiseks, on käibenõue praegusel kujul ettevõtlusvabaduse põhjendamatu piirang, mis ei vasta proportsionaalsuse nõudele. Euroopa Liidu riigiabi ja konkurentsireeglid: Toetuse tingimused peavad vastama Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus, GBER). GBER artikkel 52 lg 4 kohaselt peab lairibataristu väljaehitamiseks toetuse andmise konkurss olema avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Kui riik seab toetuse eraldamisele kvalifitseerumistingimuse, mis tegelikult välistab osa pädevaid turuosalisi (nt väiksemad võrguettevõtted) pelgalt formaalse näitaja alusel, siis ei ole konkurss enam sisuliselt avatud ega mittediskrimineeriv. Selline varjatud valikukriteerium moonutab konkurentsi ja on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, mida EL õigus nõuab riigiabi andmisel. Õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõte: Varasemates samalaadsetes toetusvoorudes puudus analoogne käibenõue, mistõttu võisid võrguettevõtted eeldada, et ka edaspidi saavad nad sarnastel tingimustel toetustele kandideerida. Uue, oluliselt piirava tingimuse kehtestamine ilma selge ja mõjuva põhjenduseta riivab õiguspärase ootuse põhimõtet. 2.4 Ettepanek alternatiivseks lahenduseks Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku lisada määrusesse alternatiivne bilansipõhine kriteerium kvalifitseerimistingimustesse järgmiselt: § 14. Nõuded toetuse taotlejale … 3) taotleja põhitegevusala käive oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot või taotleja bilansi materiaalse põhivara (ehitiste ja rajatiste) soetusmaksumus oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 500 000 eurot. See alternatiivne kriteerium võimaldaks kvalifitseeruda ka võrguettevõttel, kes on reaalselt investeerinud vähemalt pool miljonit eurot sidevõrkude rajamisse, isegi kui tema aastane müügikäive on ärimudeli tõttu väiksem. Bilansilise põhivara maht peegeldab võrguettevõtte puhul sisuliselt sama majanduslikku võimekust võrgu ehitamisel, mida ehitusettevõtte puhul väljendab käive. Niisugune kriteerium on majandusmudeli suhtes neutraalne ning saavutaks samavõrd eesmärgi kontrollida projekti elluviimise võimekust. Pakutud lahendus on proportsionaalne ja kooskõlas nii PS § 12 võrdse kohtlemise nõude kui ka PS § 31 ettevõtlusvabaduse kaitsega. Samuti täidaks see EL riigiabi reeglite eesmärki tagada avatud ja mittediskrimineeriv konkurents: oluline on ettevõtte tegelik suutlikkus ja panus võrkude arendamisse, mitte pelgalt ühe majandusaasta müügikäive. 2.5 Käibeperioodi valik ja õigusselgus Lisaks toome välja, et meie hinnangul ei ole põhjendatud tugineda taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta käibele ja bilansile, kuna taotlusvoor on kavandatud avanema 2026. aasta alguses, mil enamik ettevõtteid ei ole veel 2025. aasta majandusaasta aruannet esitanud (tähtaeg 2026. aasta juunis). Sellises olukorras ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida käibenõude ega  Lk: 4 bilansinõude täitmist eelneva majandusaasta kohta ega tagada andmete õigsust, sest lõplikud tulemused võivad muutuda enne aastaaruande esitamist või auditit. Eeltoodud põhjustel on eelnõu § 14 p-s 3) viide “vahetult eelnenud majandusaastale” tegelikus halduspraktikas teostamatu ja õiguslikult ebakindel. Õigusselguse tagamiseks on vaja selget ja kontrollitavat regulatsiooni, mille kohaselt bilansinõude hindamisel lähtutakse viimasest esitatud majandusaasta aruandest. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku, et määruse § 14 p 3) sõnastus võiks olla järgnev: 3) taotleja põhitegevusala käive oli äriregistri andmetel viimases majandusaasta aruandes vähemalt 500 000 eurot või taotleja bilansi materiaalse põhivara (ehitiste ja rajatiste) soetusmaksumus oli äriregistri andmetel viimases majandusaasta aruandes vähemalt 500 000 eurot. 3. Täpsustused määruse muude sätete kohta Lisaks eeltoodule palume üle vaadata määruse järgmised tingimused ja võimalusel teha täpsustused ning viia sisse muudatused, et vältida vaidlusi ja luua suurem õigusselgus: § 9. Kulude abikõlblikkus … (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 8 kohaseks tegevuseks ja § 2 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud: … 2) juurdepääsuvõrgu ehitamise kulud koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve võrguinfo dokumenteerimisega seotud kuludega; Siin loetelus ilmselt ei ole mõeldud „omanikujärelvalve võrguinfo“ dokumenteerimist, vaid võrguinfo dokumenteerimist ja omanikujärelvalvet tervikuna – selguse huvides tuleb loetelus omanikujärelevalve järele lisada puuduv koma. Ühtlasi palume lisada ka täpsustus võrguinfo registritesse ja andmebaaside kandmise kohta, kuna dokumenteerimine üksi on ebaselge. Teeme ettepaneku sõnastada määruse § 9 lg 2 p 2 järgmiselt: 2) juurdepääsuvõrgu ehitamise kulud koos selleks vajalike materjalide, omanikujärelevalve, võrguinfo dokumenteerimise ning võrguinfo registritesse ja andmebaasidesse kandmisega seotud kuludega. Samuti palume lisada § 9 lg 2 abikõlblike kulude loetelusse projektijuhtimisega seotud otsesed kulud, sest vastasel juhul on jällegi ehitusettevõte ja võrguettevõte ebavõrdses seisus. Ehitusettevõttes, kes koordineerib tegevust projekteerimise ja ehituse vahel, on projektijuhtimise kulu abikõlblik tööjõukulu, kuna on käsitletav projekteerimise ja ehituse kuluna, kuid võrguettevõte, kes ostab projekteerimise ühelt ettevõttelt ja ehituse teiselt ettevõttelt peab nende tegevuste koordineerimise kulu maksma ise. Teeme ettepaneku lisada määruse § 9 lg-sse 2 järgmine punkt: 4) käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud tegevustega seotud projektijuhtimise kulud, mis on otseselt vajalikud juurdepääsuvõrgu valmimiseks ja kasutusele võtuks. Kuna toetusprojektide hindamiseks on pingerida, kus konkureerivad ehitusettevõtted ja võrguettevõtted ühiselt ehituse/projekteerimise ühikuhinna alusel, siis siinkohal on tegu olulise mõjuga diskrimineeriva konkurentsiga, sest ehitusettevõte saab projektijuhtumise kulusid katta toetusest (ehituse ja projekteerimise raames), kuid võrguettevõte peab projektijuhtimise kulu katma ise, kui tellib ehituse ja projekteerimise eraldi ettevõtetelt, seega konkureerivad ehitusettevõte ja võrguettevõte ebavõrdsetel alustel pingereas. § 28. Juurdepääsuvõrguga liitumise tingimused (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumishind peab sisaldama vähemalt järgmist:  Lk: 5 1) liini rajamist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist ühe aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt; Praktikas võib esineda olukordi, kus liitumislepingu sõlminud omaniku või kasutaja soovil jääb lõpp- punkt kinnistu piirile või selle vahetusse lähedusse (näide: vana maja lammutatakse ja ehitatakse uus; aadressiobjektil kasvab vili, mille tõttu ei lubata ehitustööde ajal kinnistul töid teostada; maakütte peatse paigaldamise tõttu tuleb lõpp-punkt kinnistu piirile jne). Praeguses sõnastuses jääb määrusest ebaselgeks, kas näitena toodud juhtudel on tegu liitunud aadressiobjektidega arvestades asjaolu, et kinnistu omanik või kasutaja on sõlminud liitumislepingu toetuse saajaga ja ise soovinud liitumispunkti mujale (mitte aadressiobjekti hoonesse). Näitena toodud asjaolud võivad olla ootamatud ka omanikule või kasutajale, kuid samal ajal võib toetuse saaja taotluse esitamisel olla arvestanud just selle liitumislepinguga juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide nimekirjas. Olukorras, kus võrguettevõte on rajanud juurdepääsuvõrgu lõpp-punkti aadressiobjekti piirini ja aadressiobjekt on võrguga liitunud (liitumisleping sõlmitud), kuid aadressiobjekti omanikust või kasutajast tulenevatel põhjustel ei ole võimalik rajada liini aadressiobjektini ja selle sisse, peab vastav aadressiobjekt olema käsitletav juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektina, kuivõrd võrguettevõte on loonud aadressiobjektile liitumise sellisesse kohta, kuhu kinnistu omanik või kasutaja on ise soovinud ning täitnud kõik omapoolsed kohustused toetuse saamiseks ja liitumislepingus. Lähtuvalt eeltoodust palume lisada määruse eelnõu § 28 lg-sse 3 järgnev punkt: 4) liini rajamist juurdepääsuvõrgu lõpp-punktist aadressiobjektil aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohani, kui aadressiobjekti omanikust või kasutajast tingitud asjaoludel ei ole ehitustööde ajal võimalik liini rajada aadressiobjektini ja selle sisse aadressiobjekti omaniku või kasutaja näidatud kohast koos standardselt otsastatud kaabliga edasise hoonesisese paigaldustöö jaoks aadressiobjekti omaniku või kasutaja poolt. Võttes arvesse, et toetuse suurus on määruse alusel seotud liitumiste arvuga, on äärmiselt oluline väga selgelt ja täpselt määratleda, missugused aadressiobjektid kvalifitseeruvad liitunud aadressiobjektideks määruse § 21 lg 1 p 3) ja § 29 lg 3 p 3) tähenduses. Selliselt lahtiseks jättes võib iga taotleja tõlgendada selge definitsioonita ja piiritlemata mõistet „liitunud aadressiobjektid“ erinevalt. 4. Kokkuvõte ja edasised sammud Leiame, et kehtestatav käibenõue rikub eelnõu praeguses sõnastuses PS § 12 võrdse kohtlemise põhimõtet (asetades võrreldavad ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda) ning PS § 31 ettevõtlusvabadust (piirates ülemäära teatud ettevõtjate ligipääsu toetusele). Samuti pole meede kooskõlas EL-i üldise grupierandi määruse nõuetega avatuse ja mittediskrimineerimise osas, ega vasta õiguspärase ootuse ja õigusselguse põhimõtetele. Seetõttu palume ministeeriumil käesolevat tagasisidet tõsiselt kaaluda ning vastavat tingimust muuta või täiendada viisil, mis välistab diskrimineeriva mõju. Me rõhutame, et eesmärk – tagada toetust saav ettevõte suudab projekti ellu viia – on võimalik saavutada ka ilma põhiseadusvastaseid piiranguid seadmata. Oleme esitanud ühe konkreetse lahendusettepaneku, kuid kui ministeeriumil on vastuväiteid meie pakutud alternatiivsele bilansipõhisele kriteeriumile, oleme avatud dialoogiks sobiva lahenduse leidmiseks. Oluline on, et kriteeriumid ei diskrimineeriks võrguettevõtteid ega teisi väiksemaid tegijaid, kes on sisuliselt pädevad ja motiveeritud lairiba taristut arendama. Võimalik oleks näiteks nõuda teatud omakapitali suurust, pangagarantiid projekti omafinantseeringu katteks või esitada muid finantsnäitajaid, mis näitavad jätkusuutlikkust. Kõik sellised meetmed oleksid vähem piiravad kui jäik käibelävend ning väldiksid põhiseaduslikke vastuolusid. Loodame, et ministeerium korrigeerib eelnõu vastavalt nii, et kõik kompetentsed turuosalised, sõltumata ärimudelist, saaksid võrdselt konkureerida lairiba arendamise toetustele. Kui eelnõu siiski võetakse määrusena vastu diskrimineeriva tingimusega, on meie klient sunnitud kaaluma meetmeid oma õiguste kaitseks, sh põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist. Sellist vastasseisu soovime siiski vältida – usume, et konstruktiivse koostöö teel on võimalik jõuda  Lk: 6 lahenduseni, mis on kooskõlas põhiseadusega ning vastab ka EL-i riigiabi reeglitele, tagades kõigile ausad võimalused ning aidates ühiselt saavutada lairiba taristu arendamise eesmärke. Küsimuste korral palun pöörduge allakirjutanu poole. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Toomela Vandeadvokaat Eesti Andmesidevõrgu AS-i lepinguline esindaja Saatja: "Tambet Toomela / Eversheds Sutherland" <[email protected]> Saaja: "Liisa-Ly Pakosta - JUSTDIGI" <[email protected]>, "Raigo Iling - JUSTDIGI" <[email protected]>, "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Pöördumine seoses eelnõuga nr 25-0862/01 Kuupäev: 2025-10-23 11:25 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud justiits- ja digiminister Lugupeetud ministeeriumi ametkond Palun leidke manusest meie kliendi Eesti Andmesidevõrgu AS nimel tehtud pöördumine seoses ministri määruse eelnõuga nr 25-0862/01 “Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks toetuse andmise tingimused”. Lugupidamisega Tambet Toomela | partner, vandeadvokaat| Eversheds Sutherland (Estonia) T: +372 622 9990 M: +372 56 641 982 <http://www.eversheds-sutherland.com/> www.eversheds-sutherland.com Eversheds Sutherland Helping our clients, our people and our communities to thrive Confidentiality: This email and its attachments are intended for the above named only and may be confidential. If they have come to you in error you must take no action based on them, nor must you copy or show them to anyone; please reply to this email and highlight the error.