3648710 1153795 EELNÕU 1 2 .0 9 .202 5 0 0 EELNÕU 1 2 .0 9 .202 5 Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seadus § 1. Loomakaitseseaduse muutmine Loomakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „loomavõitluse korraldamine“ sõnadega „ , loomaga suguühtesse astumine ja muu sugulise iseloomuga tegu“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Keelatud on loomaga suguühtesse astumis t või muu sugulise iseloomuga te gu fotografeeri da ja videosalvesta da , sellis t foto t või videosalvestis t omanda da ja hoid a ning teisele isikule üle and a , näi data või muul viisil kättesaadavaks te ha .“; 3 ) paragrahvi 5 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Koera on keelatud pida da ketis. (6) Täiskasvanud k oera on lubatud ajutiselt ketis hoida meditsiinilisel näidustusel, looma turvalisuse kaalutlusel ja juhul, kui loom on agressiivne või ohtlik teisele loomale või inimesele. “; 4) seadust täiendatakse 2 2 . peatükiga 2 2 järgmises sõnastuses: „2 2 . peatükk HULKUVATE LOOMADE KAITSE § 5 3 . Varjupaik (1) Hulkuv loom paigutatakse vajaduse korral hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud varjupaika (edaspidi varjupaik ) kuni looma omanikule tagastamiseni, uuele omanikule üleandmiseni või ettenähtud korras hukkamiseni. ( 2 ) V arjupaik käesoleva seaduse tähenduses on komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169) , artikli 2 punk t i s 8 nimetatud ettevõte . § 5 4 . Varjupaiga pidaja loakohustus ning koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja loakohustus (1) Varjupaigas loomade pidamisega tegeleval ettevõtjal (edaspidi varjupaiga pidaja ) ja sellisel varjupaiga pidajal, kes teg utseb komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 9 punktis b nimetatud tegevusalal (edaspidi koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegelev varjupaiga pidaja ), peab olema oma varjupaigas tegutsemiseks tegevusluba . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba annab õiguse majandustegevus t alusta da ja seda teosta da üksnes tegevusloas märgitud varjupaigas. Tegevusluba kehtib kuni kümme aastat. (3) Varjupaiga pidaja, kes soovib alustada tegutsemist ka koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidajana, peab sellel tegevusalal tegutsemiseks taotlema tegevusloa. ( 4 ) Koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegelev varjupaiga pidaja , kellel on sellel tegevusalal tegutsemiseks tegevusl uba , võib samal ajal tegeleda oma varjupaigas loomade pidamisega , ilma et tal oleks selleks varjupaiga pidaja tegevusluba . ( 5 ) V arjupaigale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 6 ) Sellisele v arjupaigale esitatavad nõuded , kus tegeletakse koer te , kass id e ja valgetuhkru te teise liikmesriiki viimisega , on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruse (EÜ) 2019/2035 artiklis 11. ( 7 ) V arjupaigale käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid kohaldatakse ka sellisele varjupaigale, kus tegele t akse koer te , kass id e ja valgetuhkru te teise liikmesriiki viimisega . § 5 5 . Varjupaiga pidaja tegevusloa ning koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloa taotlemine ( 1 ) Tegevusloa taotluse lahendab tegevusloa andmisega või andmisest keeldumisega Põllumajandus- ja Toiduamet. (2) Tegevusloa taotlus esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti e-teenuse keskkonna kaudu . ( 3 ) Varjupaiga pidaja t egevusloa taotlus peab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule sisaldama järgmise i d andme i d: 1 ) varjupaiga asukoht ja selle rajatiste kirjeldus; 2) varjupaigas peetavate loomade liik ja m aksimaalne täiskasvanud loomade arv looma liikide kaupa . (4) Koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloa taotlus peab lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule sisaldama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208), artikli 96 lõikes 1 nimetatud asjakohaseid andmeid. ( 5 ) Käesolevas paragrahvi lõikes 3 nimetatud ja lõikes 4 viidatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõi getes 3 ja 4 nimetatud tegevusloa taotluse lahendamise eest riigilõivu ei tasuta . § 5 6 . Varjupaiga pidaja tegevusloa kontrolliese Varjupaiga pidajale antakse tegevusluba, kui tema varjupaik vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. § 5 7 . Koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloa kontrolliese Koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegelevale varjupaiga pidajale antakse tegevusluba, kui tema varjupaik vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning komisjoni delegeeritud määruse (EÜ) 2019/2035 artiklis 11 sätestatud nõuetele. § 5 8 . V arjupaiga pidaja tegevusloale ning koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloale lisatavad kõrvaltingimused Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused : 1 ) varjupaigas peetavate loomade hooldamise eest vastutava isiku nimi ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmed; 2 ) selle veterinaararst i nimi ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmed, kelle pädevuses on tagada varjupaigas peetavate loomade tervis ja heaolu ; 3 ) tegevusloa tähtaeg. § 5 9 . Varjupaiga töötajad (1) Varjupaigas peab kohapeal olema piisavalt töötajaid, et tagada varjupaigas peetavate loomade nõuetekohane pidamine. (2) Varjupaiga pidaja määrab oma varjupaigas peetavate loomade hooldamise eest vastutava isiku, kellel on varasem töökogemus varjupaigas peetavate loomaliikidega ja nende hooldamisega. (3) Loomade hooldamise eest vastutav isik viibib tööajal varjupaigas kohapeal ning: 1) vastutab varjupaigas peetavate loomade heaolu ja hooldamise eest; 2) vastutab selle eest, et varjupaigas peetavate loomadega kokkupuutuv al varjupaiga töötaja l ja vabatahtlik ul isik ul on asjakohas ed teadmis ed ja oskused loomadega töötamiseks ; 3) tagab, et varjupaigas peetavate loomade hooldamisse vabatahtliku isiku kaasamisel määrat akse kindlaks selle isiku ülesanded ; 4 ) tagab, et varjupaika saabunud looma terviseseisundit hinnatakse ning eri soost ja eri liiki, samuti haiged või vigastatud loomad paigutatakse eraldi neile sobivasse keskkonda. ( 4 ) Varjupaiga pidaja määrab veterinaararsti, kelle pädevuses on tagada varjupaigas peetavate loomade tervis ja heaolu . § 5 10 . Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused Põllumajandus- ja Toiduamet võib lisaks majandustegevuse seaduse üldosa seaduse §-des 37 ja 43 sätestatud juhtudele tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada, kui varjupaiga pidaja on rikkunud käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või Euroopa Liidu õigusakti nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks. ”; 5 ) paragrahvi 18 lõi g e 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „( 1 ) Eutanaasia on looma hukkamine , kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks. “; 6) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 1 1 – 1 3 järgmises sõnastuses: „ (1 1 ) Eutanaasia läbiviimise vajaduse otsustab veterinaararst . (1 2 ) Veterinaararst võib eutanaasia läbiviimise vajaduse otsustamisel arvestada looma omaniku soovi, kui see on veterinaararsti hinnangul põhjendatud. ( 1 3 ) Püütud h ulkuva looma suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud tähtaega , vaid tema suhtes viiakse läbi eutanaasia , kui see on veterinaararsti otsusel vajalik. “; 7 ) paragrahvi 36 lõikes 8 asendatakse sõnad „või biotsiidiseadusega sätestatud toimikutes nõutud andmete“ tekstiosaga „või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist ( EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 167, 27.06.2012, lk 1–123) , kohaselt nõutud andmete“; 8 ) p aragrahvi 60 1 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.“; 9 ) paragrahvi 64 2 lõi g e 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Põllumajandus- ja Toiduamet võib võõrandada looma isikule, kes pidas seda looma asendustäitmise korras , või muule isikule, kes soovib looma omandada . “; 10 ) paragrahvi 64 2 lõi ke 3 teises lauses asendatakse sõna „Lemmiklooma“ sõnaga „Looma“; 1 1 ) p aragrahvi 64 2 lõi kes 4 asendatakse sõna „Põllumaja nd uslooma“ sõnaga „Looma“ ; 1 2 ) p aragrahv i 66 1 lõi kes 2 , § 66 2 lõikes 2, § 66 4 lõikes 2, § 66 5 lõikes 2 , § 66 6 lõikes 2, § 66 7 lõikes 2 , § 66 8 lõikes 2 ja § 66 10 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 0 000“ ; 1 3 ) p aragrahv i 66 2 lõikes 1 , § 66 6 lõikes 1 , § 66 8 lõikes 1 ja § 66 10 lõikes 1 asendatakse arv „ 200 “ arvuga „ 300 “; 1 4 ) p aragrahvi 81 1 täiendatakse lõi getega 1 6 –1 9 järgmises sõnastuses: „ ( 16 ) Käesoleva seaduse § 5 2 lõikes 5 sätestatud keeldu kohaldatakse 2027. a asta l ja hiljem sündinud koerte suhtes. ( 17 ) Koera, kes on sündinud enne 2027. aasta 1. jaanuari ja keda peetakse käesoleva seaduse § 3 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ketis ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik iseendale , teisele loomale või inimesele, võib pidada ketis kuni 2037. aasta 1. jaanuarini või tema surmani. ( 1 8 ) 202 7 . aasta 1. jaanuari seisuga tegutsev al varjupaiga pidaja l peab olema varjupaiga pidaja tegevusluba alates 2028. aasta 1. jaanuarist. ( 1 9 ) Enne 202 7 . aasta 1. jaanuari kehtinud veterinaarseaduse § 25 lõike 2 punkti 3 redaktsiooni kohaselt loakohustuse täitnud varjupaiga pidaja puhul loetakse käesoleva seaduse § 5 4 lõike 1 kohane loakohustus täidetuks. “. § 2. Veterinaarseaduse muutmine Veterinaarseaduses tehakse järgmi s e d muudatus ed : 1) paragrahvi 24 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tegevusalad“ tekstiosaga „, välja arvatud loomakaitseseaduse § 5 4 lõikes 1 nimetatud tegevusala“ ; 2) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3 ) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 9 punktides a ja c–e nimetatud tegevusala;“; 3 ) paragrahvi 27 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklid 5–8, 10 ja 12–17 ; “; 4) paragrahvi 34 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud isik, katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud isik ning varjupaiga pidamiseks või sellise varjupaiga pidamiseks, kus tegeletakse koe r te , kass id e ja valgetuhkru te teise liikmesriiki viimisega , tegevusloa saanud isik; “; 5) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 25 lõike 2 punktides 1 – 4“ tekstiosaga „ ja loomakaitseseaduse § 5 4 lõikes 1“; 6) paragrahvi 36 lõiget 5 täiendata kse pärast tekstiosa „§ 25 lõike 2 punktide 1–5“ tekstiosaga „või loomakaitseseaduse § 5 4 lõike 1“ . § 3. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2027. a asta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 202x ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …..202x. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
12.09.2025 Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse loomakaitseseadus t (edaspidi LoKS ) ja veterinaarseadust (edaspidi VS ) loomaheaolu parandamise eesmärgil. L ooma suhtes lubamatu te tegu de hulka lisatakse zoofiilia ning zoofiiliat sisaldava materjali tootmine, omandamine ja teistele isikutele näitamine või kättesaadavaks tegemine , mille eesmärk on selline teguviis arusaadavalt hukka mõista. Koerte parema heaolu tagamiseks k eelustatakse koerte ketis pidamine püsiva pidamisviisina alates 2027 . aastast sündinud koerte põlvkonnast ja sätestatakse erandi d , mille korral on koera ajutiselt ketis hoidmine lubatud . Ketis pidamise keelu puhul on o odatav mõju nii looma heaolu paranemine kui ka koerarünnakute vähenemi ne , sest ketis pidamine on üks koera agressiivsuse riskifaktor. Ühtlasi taga takse ka piisav üleminekuaeg looma pidajatele, kelle koer on sün d inud enne 2027. aasta 1. jaanuari ja kelle koera pidamist ketis pole kohe võimalik lõpetada. Eesmärgiga saada täpsem ülevaade Eestis tegutsevatest varjupaikadest ja selleks, et tagada püütud hulkuvate loomade head pidamistingimused sellistes ettevõtetes, nähakse varjupaiga pidajale ette loakohustus ja sätestatakse täpsemad varjupaigale esitatavad nõuded. Selle tagajärjel peab iga varjupai ga pidaja , ka MTÜ -na tegutsev varjupai ga pidaja , taotlema enne tegevuse alustamist tegevusloa . Loakohustus e kaudu saab selgema ülevaate sellisel tegevusalal tegutsevatest ettevõt jatest , see omakorda aitab tõhustada riiklikku järelevalvet ning on abiks nii hulkuva looma otsijale kui ka inimesele, kes soovib sellisest ettevõttest endale lemmiklooma võtta. Lisaks või vad varjupaiga s loomade pidamise kohta kehtestatavad lisanõuded , sealhulgas nii täiendavad heaolunõuded kui ka kohustus anda uuele omanikule looma üleandmisel kaasa selle looma terviseandmed , julgustada inimesi enda le lemmiklooma varjupaigast võtma. Samuti t äpsustatakse P õllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA ) asendustäitmise toiminguid l ooma nõuetekohase pidamise ga seotud kohustuse ülevõtmisel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmi se korral. Nähakse ette, et PTA-l on õigus võõrandada ka põllumajandusloom isikule, kes asendustäitmise korras seda looma pidas , või muule isikule. See annab PTA-le paremad võimalused leida asendustäitmise korras loomale pidamiskoht, kus tema eest hästi hoolitsetakse. Lisaks antakse eelnõu kohaselt veterinaararstile õigus otsustada looma eutanaasia läbiviimise vajaduse üle. Ühtlasi saab veterinaararst õ iguse otsustada h ulkuva looma, kes kannatab ja keda pole võimalik aidata, eutanaasia läbiviimise vajaduse üle. Selle muudatuse oodatav mõju on positiivne nii looma heaolule kui ka looma omanikule, kes ei pea otsust eutanaasia kohta üksinda tegema, vaid saab toetuda veterinaararsti pädevale hinnangule . Samuti ajakohastatakse LoKS - i rikkumis t e eest määratavaid karistusmäärasid , mis loodetavasti mõjutab inimesi loomade tervist ja heaolu ohustavaid rikkumisi vähem toime panema . Muudatus t ega kaasneb mõõdukas halduskoormuse kasv varjupaiga pidaja l e, kes pea b oma varjupaigas järg ima kehtestatud majandustegevuse nõudeid ning täitma loakohustus t . Praegu on juba mitmed suuremad varjupaiga pidaja d , kes võivad tegele da koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega, sellise loakohustuse täitnud tulenevalt Euroopa Liidu õiguse ja VS-i nõuetest . E elnõu ga kavandatud muudatused varjupai kade kohta on kõikide huvi rühmadega eelnevalt kooskõlasta t ud. Samuti kasvab halduskoormus koerapidaj a le , ke s peab koer a ketis pidamise keelu tõttu oma koer a pidamis e tingimused ümber korralda ma . S elliseid koera pidajaid on Eestis siiski üha vähem ja koera pidami s viisi ümberkorraldami ne toob kaasa ühekordse kulu . H alduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamiseks kavan datakse olemasolevat halduskoormust vähendada sellisele loomapidajale, kes tegele b lamba või kitse pidamisega , ning leevendada põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruses nr 91 „ Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta “ sätestatud ülemäära koormavaid loomapidamisnõude i d lamba ja kitse pidamise ruumi või ehitise kohta . Lamba- ja kitsekasvatussektorilt on saadud ettepanekud ning määruse muutmist käsitlevate töögruppide tööd on kavas alustada 2025. aasta sügisel . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomatervise ja heaolu valdkonna peaspetsialist Hedvig Liblikas (tel 5697 220 7 ,
[email protected] ) , sama valdkonna nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104,
[email protected]) ja sama valdkonna juht Kadri Kaugerand (tel 5646 9917,
[email protected] ). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel 625 6166,
[email protected] ). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 5698 4327,
[email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208) (edaspidi LTM või määrus (EL) 2016/429 ) , ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169) (edaspidi komisjoni delegeeritud määrus ( EL) 2019/2035 ) , rakendamisega . M ääruse (EL) 2016/429 artikli 269 lõike 1 punktis t d ja sama artikli lõikest 2 tuleneb , et liikmesriigid võivad oma territooriumil kohaldada täiendavaid või LTM-is kehtestatud meetmetest rangemaid meetmeid seoses I jaotise 1. peatükis (artiklid 84–107) sätestatud registreerimise, heakskiitmise, arvestuse pidamise ja registrite nõuet ega , kui need riiklikud meetmed järgivad LTM-is kehtestatud eeskirju ega takista loomade ja toodete liikumist liikmesriikide vahel ega lähe vastuoll u artikli 269 lõikes 1 osutatud eeskirjadega. Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavus t (COM(2023)0769-C9-0443/2023-2023/0447(COD)) ja mis läbis Euroopa Parlamendis esimese lugemise 19. juunil 2025 . , Eelnõu eesmärk on parandada muu hulgas varjupaikades peetavate koerte ja kasside heaolu, täiustades samal ajal tarbijakaitset ja võideldes ebaseadusliku kaubanduse vastu. NOTEREF _Ref202347122 \h \* MERGEFORMAT 3 Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ga , mille kohaselt on kavandatud uuendada loomakaitsega seonduvat õigusruumi ning rakendada vajalikke meetmeid loomade heaolu tõstmiseks ja asjakohasele elukeskkon nale üleminekuks. Muudatus ed on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ” loomade heaoluga seatud eesmär kide täitmiseks. Eelnõu on eraldi eesmärgina loetletud „Toiduohutuse programm 2025-2028 ” tegevuskava „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine ” osana . Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused on osa toiduohutuse programmi 2025. aasta prioriteetidest, aidates kaasa nii järelevalveorgani tööle kui ka loomade heaolule. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. M uud atused on kavandatud loomakaitseseadus e redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 02 .0 1 .202 5 , 25 ja veterinaarseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 30.06.2023, 103 . Eelnõu on koostatud arvestusega, et loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu ( EIS-is e elnõu toimiku number: 25-0034 ) jõustub seadusena 2026. aasta 1. jaanuaril ning käesolevas eelnõus kavandatud muudatused üleminekusätete osas arvestavad juba eelnimetatud seaduseelnõus kavandatud muudatus i . 2. Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on tõsta Eesti s elavate loomade heaolu vasta valt ühiskonna ootustele ja huvirühmade soovidele. Seaduse muudatus t e ettepanekud tulenevad loomakaitse organisatsioonidelt: zoofiilia keelustamine ja loomaporno valmistamine, hoidmine ja müük ning koerte ketis pidamine on olnud avalikkuse huviorbiidis juba pikemat aega. Loomaomaniku toetamiseks nähakse edaspidi ette, et looma eutanaasia üle otsustatakse koos veterinaararstiga, et vähendada loomaomaniku tarbetut süütunnet ning lisada veterinaararsti kui eksperdi arvamus. PTA palvel muudetakse sätteid , mis reguleerivad asendustäitmise toiminguid ja loomade võõrandamist , et lahendada seadus e rakendamise käigus ja järelevalvet teostades ilmnenud probleemid. K ahjuks on Eestis ka suurloomapidajaid, kes ei suuda enda loomade eest vajalikul määral hoolitseda. Teisalt on tekkinud mitmeid organisatsioone, kes on avaldanud soovi väärkoheldud põllumajandus loomi aidata ning LoKS-i asjakohane muutmine võimaldab seda teostada nii, et loomade heaolu ja nõuetekohased pidamistingimused on tagatud. Muudatuse kohaselt ei ole e daspidi vajalik asendustäitmise korras korraldada sellise põllumajanduslooma hukkami st , kes ei ole k õrge aretusväärtusega tõupuhas aretusloom , vaid on võimalik se e loom võõrandada isikule, kes pidas seda looma asendustäitmise korras , või muule isikule . Lisaks ajakohastatakse LoKS-is sätestatud karistusmäärasid, et määratavad karistused oleksid õiglasemad ning tõhusad . E elnõule eelne s LoKS-i muutmise väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK ) kus analüüsiti käesolevas eelnõus käsitletavaid teemasid: zoofiilia keelustamine, koerte ketis pidamise keelustamine, veterinaararstile suurema õiguse andmine looma eutanaasia üle otsustamisel , asendustäitmise tõhusam korraldamine ning karistusmäärade tõstmine. VTK sai kooskõlastuse 2024. aastal, VTK toimiku number eelnõude infosüsteemis on 24-064201. Põllumajandusloomade võõrandami se ja hukkamisega seotud muutuseid VTK - s ei analüüsitud , kuid seadus e rakendamise käigus ja järelevalvet teostades on ilmnenud probleemid, mille lahendamise vajalikkuse on tõstatanud P TA . Vajadus l oomade varjupaikade tegevus t täpsemalt reguleerida tuleneb kõrgendatud avalikust huvist, kuna loomade varjupaigad tegutsevad peamiselt annetajate toel ning neis tegeletakse peamiselt selliste loomade pidamisega, kes on tavapäraselt lemmikloomad. Loomade heaolu tagamiseks ja pettuste ennetamiseks vajab see valdkond kõrgendatud tähelepanu . VTK-s analüüsiti lemmikloomade müügiga seonduvat ning on arvestatud, et l oomade varjupaiga tegevuse käigus loomade omandiõiguse üleandmine toimub samuti üldjuhul raha eest. Seega on vajalik kehtestada asjakohased nõuded ja reeglid, mille tulemuslikum aks rakendami seks on vajalik sätestada tegevusl oa kohustus . Sektori esindajad peavad vajalikuks kehtestada loomade varjupaikadele ka ühtse d tegutsemis- ja loomaheaolu nõu ded , sest see aitab kaasa nende tegevuse usaldusväärsusele ja läbipaistvusele. Seda eelnõu ette valmistades kontakteeruti Varjupaikade MTÜ ga , Lääne-Virumaa Koduloomade Varjupaik MTÜ ga , Hoiupaiga Loomad MTÜ ga ja Assisi Franciscuse Selts MTÜga. Eelnõu ettevalmist amises soovisid osaleda Varjupaikade MTÜ ja Assisi Franciscuse Selts MTÜ, kes on kaks suuremat loomade varjupaiga teenuse pakkujat Eestis . E elnõu väljatöötaja on külastanud Valga, Pärnu, Viljandi, Tallinna ja Tartu loomade varjupaika, et saada ülevaade hetkeolukorrast ning arutada läbi kavandatavad muudatused. E elnõu sõnastusettepanekud on läbi arutatud viiel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis toimunud kohtumisel. 12.06.2025 toimus kohtumine erinevate kohalike omavalitsustega ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. 16.07.25 toimus kohtu mine PTA loomatervise ja -heaolu spetsialistidega, 17.07.25 toimusid kohtumised Eesti Loomaarstide Koja ga ja varjupaigateenust pakkuvate isikutega. Varjupaikadest olid esindatud Assisi Franciscuse Selts, Varjupaikade MTÜ, Hiiumaa Koduta Loomade Varjupaik, MTÜ Rõõmsad Hüpped ja MTÜ Päite Loomapark. 22.07.25 toimus kohtumine loomade abistamisega tegelevate MTÜdega. Kohale tulid Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Loomakaitse Liit, MTÜ Loom us, MTÜ Cats Help, MTÜ Kittenhelp , Eesti Kennelliit ja mõned teised organisatsioonid. Kutsed saatsime välja kõikidele meile teada olevatele loomakaitseorganisatsioonidele ja varjupaigateenust osutavatele organisatsioonidele. Kohtumiste tulemusena saavad eelnõu koostajad väita, et suuri erimeelsusi eelnõu ei põhjustanud ning erinevate sektori esindajate toetus eelnõule on olemas. Kõrgemate karistusmäärade kehtestamise vajalikkus tuleneb asjaolust, et karistusmäärad on püsinud muutumatuna üle kümne aasta. Selle aja jooksul on elatustase tõusnud , mistõttu praegu kehtivad trahvimäärad ei ole enam rikkumisi ennetava ja seaduskuulekale käitumisele kutsuva mõjuga. Samuti on tõusnud inimeste õiglustunne loomade väärkohtlemise suhtes , tuntakse huvi loomade väärkohtlemise keelustamise , karmima karistamise ning suuremat loomade heaolu arvestava loomapidamise nõuete sätestamise vastu . Käesoleva eelnõuga ajakohastatakse vastutussät etes ettenähtud karistusmäärasid. Muudetavad trahvimäärad puudutavad eelkõige juriidilisi isikuid ja maksimaalsed trahvimäärad jäävad edaspidi 320 000 euro juurde, mida on võimalik määrata juriidilisele isikule järgmiste rikkumiste eest: loomapidamisnõuete rikkumine , l ooma suhtes lubamatu teo toimepanemine , loomade võistluse ja looma avaliku näitamise nõuete rikkumine , looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine , l ooma tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine , looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete rikkumine , l oomkatse loata tegemine või loomkatse tegemise nõuete rikkumine , loomapidamise õiguseta isiku toimingud . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k olmest paragrahvist. Eelnõu § -s 1 on sätestatud LoKS - i s tehtavad muudatused. Eelnõu § 1 punk t iga 1 täiendatakse LoKSi § 4 lõike 1 sõnastust ja täpsustatakse looma suhtes lubamatu teo määratlust . L ubamatute tegude avatud loetelus on edaspidi nimetatud ka loomaga suguühtesse astumine ja muu sugulise iseloomuga tegu . Zoofiilia on parafiilia ehk normist kõrvale kalduv seksuaalne eelistus, mille puhul on inimesel soov sooritada seksuaal toiminguid loomaga. Kehtiv seadus ei luba ka praegu looma suhtes lubamatuid tegusid , kuid ei keela selgesõnaliselt zoofiiliat , mistõttu on ühiskonnas tekkinud huvi sellise keelu kehtestamiseks. Rahvaalgatus.ee kaudu laekus Riigikogule 2023. aasta 1. juunil ettepanek zoofiilia keelustamise ks. See ettepanek võeti menetlusse 6. juunil 2023. a astal ning edastati Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks 23. oktoobril 2023. a astal . Pöördumise ga sooviti keelata loomade seksuaalne väärkohtlemine ning seda sisaldava materjali omamine ja levitamine. Kuigi ka praegu on LoKS - i alusel võimalik inimest selliste tegevuste eest karistada , sest tegemist on looma suhtes lubamatu teo ga , on leitud, et see säte ei ole piisavalt täpne ja võib jääda arusaamatuks , kas zoofiilia kuulub antud m ääratluse alla. 2020. aastal tehtud võrdlevas uuringus z oofiilia kohta loomade õigusliku staatuse kontekstis analüüsiti järgmis te Euroopa riik ide õigusakte : Ungari, Austria, Tšehhi, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Norra, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Šveits . Uuringus leiti, et kõigis nimetatud riikides on loomade õiguslik staatus ja zoofiilia õiguslik käsitlus erinev . K õige paremini on suutnud reguleerida rikkumise toimepaneku hindamist ja karistuse määramist Šveits , Holland ja Norra , keda on käesoleva õigusakti muutmisel eeskujuks võetud. Erinevates riikides o n meedia vahendusel avalikuks tulnud mitmeid juhtumeid, mis on ühiskonda šokeerinud . Avalikkuse halvakspanu on seeläbi aidanud kiire mini teha muudatusi seadus tes neis riikides, kus see on varem olnud kas reguleerimata või kus zoofiilia ja loomapornoga seotu pole olnud piisavalt rangelt reguleeritud. Zoofiilia käsitlemist raskendab asjaolu, et selle kohta puuduvad usaldusväärse d uuringu d ja statistika . Seetõttu saab päevavalgele tulnud juhtumite põhjal zoofi i lia levimust vaid oletuslikult hinnata . K ehtivas LoKS - is on looma suhtes lubamatu tegu määratletud § 4 lõike s 1 . Nimetatud lõikes on sätestatud näitlik loetelu kirjeldamaks , milline tegu põhjustab looma hukkumist, vigastamist või valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi ehk milline on looma suhtes lubamatu tegu. Lubamatu teona on loetletud looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu . Seadust tõlgendades võiks eeldada, et zoofiilia on keelustatud looma suhtes lubamatu teona (LoKS § 4) ka praegu . Ei ole kahtlust , et looma füüsiline seksuaalne ärakasutamine on looma suhtes lubamatu tegu , mis põhjustab loomale füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Eestis ei ole tekkinud arutelu käigus küsimust, kas seksuaalne suhe loomaga võiks kuuluda lubatud inimkogemuse alla nagu teised seksuaalsed hoiakud või tegevused, mis ei kahjusta mitte kedagi. Eestis esineb jätkuvalt loomade lubamatut seksuaalset väärkohtlemist, viimane rohkem meedias kajastatud juhtum oli aastal 2024, kui mees tegi murul ketikoerale suuseksi . Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet il (edaspidi PPA ) ning PTA - l esinenud probleeme väärteomenetluse läbiviimisega , sest zoofiilia ei ole üheselt arusaadavalt liigitatud kas julma ks või lubamatu ks teo ks , mille puhul on karistusmäärad erinevad . Seetõttu on zoofiilia keelustami seks vajalik see lubamatute tegude loetelus eraldi nimetada , et väljendada veelgi selgemalt riigi seisukohta ning anda selge õiguslik alus väärtegude menetlemiseks. Zoofiilia on psüühikahäire, mis on Eesti Psühhiaatrite Selts i sõnul praegu kehtiva haiguste klassifikatsiooni RHK-10 raames haigus . Haigus iseenesest ei ole lubamatu tegu, aga looma heaolu seisukohalt on oluline, et haige inimene looma enda tungi rahuldamiseks ei kasutaks või kui see juhtub, peab olema inimest võimalik vastutusele võtta . Seega on zoofiilia käesoleva õigusakti kontekstis defineeritud kui loomaga suguühtesse astumine ja muu sugulise iseloomuga tegu. S uguühtesse astumisena käsitatakse looma kehaõõnsusse tungimist ( penetratsioon ) inimese suguelundi ga või looma suguelundi viimist inimkehasse. Muu sugulise iseloomuga teona käsita takse suguühtest erinevat tegu, näiteks suguelundi silitamist käega või suuga rahuldamist . Kusjuures t eo sugulisest iseloomust saab rääkida sellisel juh ul , kui välise pildi põhjal on ühemõtteliselt võimalik näha teo seksuaalset tähendust. Sarnaselt on kohtupraktikas käsitatud suguühtest erinev at sugulise iseloomuga tegu , mis on toime pandud inimeste vahel , näiteks Riigikohtu 09.11.2017 otsus nr 1-16-5792 . Looma suhtes muu sugulise iseloomuga teo hulka ei kuulu veterinaarsed menetlused või loomade aretuseks ette nähtud standardsed protseduurid nagu näiteks kunstlik seemendamine, looma abistamine poeg i misel , rektaalne temperatuuri mõõtmine jms, mille teostaja on kvalifitseeritud neid toiminguid te g ema . Sarnane lahendus on zoofiilia keelustamiseks sätestatud ka Soome loomakaitseseaduses (SDK) § 14 . Väärteokaristus looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest on sätestatud LoKS -i §-s 66 2 . Kui looma suhtes lubamatu tegu on toime pandud avalikus kohas või julmal viisil , on see karistatav kuriteona karistusseadustiku ( edaspidi KarS ) § 264 kohaselt. Eelnõu § 1 punkt i 2 kohaselt täiendatakse LoKS-i § 4 uue lõikega, mille kohaselt sätestatakse lubamatu teona ka loomaga suguühtesse astumise või muu sugulise i seloomuga te o fotografeerimine või videosalvestamine , sellise foto või videosalvestise omandamine või hoidmine, teisele isikule üleandmine, näitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine. Uue lõike lisamise vajadus tuleneb asjaolust, et erinevate lubamatute tegudena tuleb eristada loomaga suguühtesse astumist või muu sugulise iseloomuga tegu looma suhtes ja sellest foto või videosalvestise tegemist (edaspidi ka loomaporno valmistamine ). Isegi kui loomaga suguühtesse astumine on LoKS -i § 4 lõike 1 kohaselt edaspidi selgesõnaliselt keelatud, siis ei hõlma see keeld sama l ajal ka loomaga suguühtesse astumisest foto või video tegemist. Seetõttu on vaja eraldi sättena keelata loomaga suguühtesse astumise või temaga muu sugulise i seloomuga te o fotografeerimine või videosalvestamine, sellise foto või videosalvestise omandamine või hoidmine, teisele isikule üleandmine, näitamine või muul viisil kättesaadavaks tegemine. Kuna loomaporno valmistamine on suunatud looma suhtes lubamatu teo toimepanemisele ja sellest majandusliku kasu saamisele, kuulub see LoKS - i reguleerimisalasse. LoKS - i eesmärk on kaitsta loom i inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada looma tervist või heaolu. Samuti tuleneb vajadus sellise keelu jär ele kõnealuse tegevuse ebaeetilisusest ning ühiskonna survest keelustada loomade seksuaalne väärkohtlemine ja sellise akti kohta materjali levitamine . Loomaporno valmistamiseks väärkoheldakse looma ja selline käitumine on käesoleva eelnõu kohaselt selgesõnaliselt keelatu d . Loomapornograafilise sisu tarbijal on oht seksuaalsuunitluse häire tekkimiseks ning see võib jõuda alaealisteni, mõjutades nende maailmapilti . Loomade väärkohtlemine võib viia hilisema inimeste väärkohtlemiseni. Loomavastased kuriteod toimuvad harva muust kuritegevusest eraldi ning laste ja loomade seksuaalne väärkohtlemine võivad olla omavahel seotud. Ühendkuningrii gi s o n leitud, et loomade julma kohtlemise ja muu kuritegevuse vahelise seose mõistmine aitab kaasa nii inimeste kui ka loomade elu päästmisele . Eesti erinevate meediaväljaannete andmetel on tänapäeval aktuaalne loomapornograafiliste teoste valmistamine ja jagamine. 2022. aastal avaldas Eesti Ekspress loo eestlannast, kes pakkus seksuaalteenuseid nii inimestele kui loomadele . Aastal 2018 avaldas Postimees loo Eesti kodanikust, kes omas nii laps- kui loomapornot . 2005. aastal avaldatud raamat, mis käsitleb inimeste seksuaalsuhteid loomaga, toob välja võimaliku seose loomade väärkohtlemise ja hilisema inimeste väärkohtlemise vahel . Uuring u põhjal , kus analüüsiti interneti foorumites aktiivseid zoofiile , tuvasta ti , et 138 vastaja seas oli 26% pedofiilse kalduvusega zoofiil e , kellest kolm olid pedofiiliat praktiseerinud . Islandil, Leedus, Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Poolas, Türgis, Kreekas, Bulgaarias, Hollandis , Ühendkuningrii gi s ja Šveitsis on lisaks zoofiiliale keelatud loomaporno müük . Mitmetes eelmainitud riikides t on lisaks müügile keelatud ka loomapornograafilise sisuga materjalide tootmine ja levitamine. Arvestades vajadus t ja põhjendusi zoofiilia keelustamiseks, on vajalik eraldi reguleerida loomaporno valmistamist, omandamist ja hoidmist. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse LoKS -i § 5 2 lõigetega 5 ja 6, milles sätestatakse koera ketis pidamise keeld ning erandid, mille puhul on lubatud koera ajutiselt ketis hoida. Koera pidamine ketis, kus tal puudub piisav vabadus ja liikumisruum, on ühiskonnas negatiivset tähelepanu saanud ega ole meie ühiskonnas enam aktsepteeritav loomapidamisviis. Paradigma muutuseni on viinud koera staatuse muutus ühiskonnas. Tänapäeval on koer siiski sõber ja pereliige, mitte ainult töö - ega valvekoer , ning see kajastub ka teiste riikide õigusaktides . Austria seaduses ( TSchG ) on lubatud pidada koera nii, et see ei sega looma füüsilist ja käitumuslikku vabadust , ning pidamis viisil, mi ll ega koer kergesti kohaneb. Islandi seadus es ( Wetten en regels dierenwelzijn ) sätesta takse , et looma pidami sel peab vältima loomale vigastuste tekitamist , ning ohtu, et loom jääb hädaolukorras abitusse seisundisse või lõksu. Hollandi õigusakt is sätesta takse väga ühemõtteliselt, et loom i ei ole lubatud pidada kinniseotult. Arvestades veebilehe Rahvaalgatus.ee kaudu Riigikogule esitatud pöördumist „Keelame koerte ketis pidamise ” , mis sai 11 281 allkirja ja mille analüüs VTK-s sai positiivse tagasiside, on ühiskonnas valmisolek sellise muudatuse kehtestamiseks. Kehtiva s õiguse s on koer a lubatud pidada ketis põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded ” § 10 kohaselt , mille eesmärk on, et koera ketis pidades oleks tagatud tema heaolu. Teisalt on Tallinna Ringkonnakohus oma 22. detsembri 2022. a otsuses nr 3-21-2038 leidnud, et nende normide sõnastuse põhjal ei ole üheselt selge, milline on ketis peetav koer ning kuidas on omavahel seotud § 9, mis sätestab koerale piisava liikumisvajaduse rahuldamise , ning § 10, mi lles loetle takse koera ketis pidamise tingimused. Kohus märkis , et selline sõnastus tekitab ebaselge olukorra loomapidajale ja järelevalveorganile: mõlema jaoks on keeruline õigusaktidest aru saada ja neid asjakohaselt täita. Eelnõu kohaselt ei ole lubatud kutsikat ketis hoida: meditsiinilise näidustuse korral tuleb kutsikat pidada selleks ettenähtud puuris, mis on rangelt soovituslik ka täiskasvanud koerte puhul. Lisaks on meditsiinilise näidustuse korral vajalik vajadusel esitada veterinaararsti väljastatud haiguslugu või kodujuhend, mille alusel selline pidamisviis on soovitatud. Ajutine ketis hoidmine looma turvalisuse kaalutlustel või agressiivsuse korral peab kestma nii lühikest aega kui võimalik. Sellise pidamisviisi näiteks võiks tuua olukor ra , kus koerapidajat külastatakse teise loomaga, kellega koer läbi ei saa. Külastus kestab üldjuhul paar tundi ja kui tegemist on pikema külastusega, tuleb koeraga sotsialiseeruda ning jalutada mitte harvem kui iga paari tunni järel. Kui looma soovitakse kaitsta öösel, näiteks metsloomade eest, siis looma ketti panek ei ole sobiv lahendus, sest koeral puudub võimalus ennast kaitsta ja põgeneda. Koera agressiivsuse vältimiseks on oluline teda kutsikana kasvatada ja kutsika pidamine ketis väitega, et koer või antud koeratõug on agressiivne, ei ole agressiivsuse tekkepõhjuseid arvestades lubatud. Koera a jutise lt ketis hoidmise korral tuleb talle samuti tagada piisav sotsialiseerimine ja liikumisvõimalus. Alternatiivina koera paigutamine väiksesse pidamisaediku sse ei pruugi tagada, et loom saab täielikult rahuldada oma liikumisvajadus e ning seda tuleks vältida . Koera pidamine ketis, mis antud kontekstis tähendab ükskõik millist rihma või ketti, millega seotakse koer mingi elemendi külge suuremaks osaks päevast, on olnud Eestis tavaline praktika. Käesoleva eelnõu mõistes ei loeta ketis pidamiseks koera ajut ist rihmaga kinni sidumi st näiteks puu külge, et käia poes. Koera ketis pidamiseks on olnud näiteks järgmised põhjused: koer kaevab aia alt augu läbi ja läheb hulkuma; peres on väikesed lapsed, keda ei taheta vabalt liikuva koeraga hirmutada; soovitakse lisaturvalisust, et koer ei pääseks põgenema; koera pidamine valvekoera eesmärgil. Nende eesmärkide saavutamiseks on olemas paremad alternatiivid ja koera võib jätkuvalt hoida ketis lühikest aega. Näiteks maakodust lähedal asuvasse poodi sõites võib koera lisaturvalisuse meetmena mõnekümneks minutiks ketti panna ning kodus olles saab teda pidada aedikus ja toas. Koera pidamisel võib ajutiselt kasutada jooksutrossi, tagades loomale terve päeva jooksul võimalus e ka rohkem liiku da . Omanik, kes on oma koera kavandat ava ketis pidamise keelu jõustumise ni ketis pidanud ja ke lle koera pole võimalik turvalisuse kaalutlusel ketist vabastada, võib selle koeraga jääda sellise pidamisviisi juurde kuni aastani 2037 . Eelnõu ga jäetakse võimalus vajadusel erandkorras koera lühiajaliselt ketis hoida. E randkorras koera lühiajaliselt ketis hoid mise korral peab looma omanik olema võimeline seda põhj endama . Koerte pidamise nõuete muutmine on väga oluline mitmel põhjusel: 1994. aastal tehtud uuringust selgub, et koera agressiivsuse riskifaktorite alla kuulub ka ketis pidamine. Ketis pidamine ei põhjusta iseenesest looma muutumist agressiivseks, vaid tihti on selleks pidevalt ketis viibimise tagajärjel ressursi kaitsmine, mida piiratud liikumisalaga loomal on vähe ja mille juurde hankimise võimalus puudub. Peamiseks selliseks ressursiks on toit. Olulisteks agressiooni soodustavateks teguriteks on ka koera iseloom, koera tõug ning inimese ja koera suhe. NOTEREF _Ref205890477 \h \* MERGEFORMAT 29 Tuleb rõhutada, et emotsioonide ja hoiaku näitamiseks kasutab koer haukumist, mis tekitab ühiskonnas samuti palju pahandust. Koer, kes on pelglik ja pandud ketti, võib näha enda ainsa turvalise kohana kuuti ning kaitseb seda parimal viisil nagu ta oskab: võõrast inimest hoiatab ta kaugelt haukudes, lähemale minnes muutub looma kehakeel – kõrvad lähevad pead ligi, koer näitab hambaid ja võib uriseda haukumise vahele. Märke, mis viitavad hoiakule: „Palun lahku! ” on palju, aga paljud inimesed, eriti lapsed, ei oska neid lugeda. 9. mail 2025. a astal avaldatud artiklis toob loo autor Mirjam Mõttus välja, et raskete koerarünnakute arv on Eestis sagenenud: talvel saab keskmiselt igas kuus viga 4, suvel 7–9 inimest. Samas artiklis toob P PA esindaja Ly Kallas välja, et aastal 2024 oli koertega seotud väljasõite 550. Käesolevas eelnõus kavandatud keelu jõustumisel vähene vad loodetavasti väljakutsete arv ja koera rünnakutes viga saanud inimeste hulk ning naabreid segav koerte haukumine. Aastal 2023 tegi PTA koertega seoses 59 ettekirjutust, millest vähemalt kahekümnel juhul elasid koerad õues ja ketis – ketis pidamise keelustamine aitaks lahendada loodetavasti mitmeid pidamisviisiga seotud rikkumisi ning tooks kaasa PTA väljakutsete vähenemise, mis aitaks neil tegeleda kriitilisemate juhtumitega (allikas: PTA). Teine ja mitte vähem oluline aspekt on looma heaolu. Rahvusvaheliselt tunnustatud looma õiguste „viis vabadust “ (originaaltermin: five freedoms ) alla kuuluvad ka ebamugavuse vältimine, võimalus käituda liigile omaselt ja võimalus elada valu-, vigastuste- ja haigusevabalt. Looma püsivalt ketis pidamine ei vasta enamasti nendele õigustele: looma psühholoogia on häiritud vabaduse puudumisest, söögikoht ja koht, kus loom roojab, on tihti liiga lähestikku, jäik kett ja vähene liikuvus põhjustavad terviseprobleeme ega võimalda tihti piisavalt sotsialiseerumist inimesega. Arvestades praegu kehtivaid ühiskonnanorme, looma staatuse muut u mist, rohkete õnnetusjuhtumite esinemist ning heade alternatiivsete pidamismeetodite olemasolu, on meie ühiskond valmis koer a püsivalt ketist pidamisest vabastam a . Koera ketis pidamise keelamine võib riivata koerapidaja ettevõtlusvabadust (põhiseaduse § 31). Põhiseaduse § 31 kaitseb igaühe õigust tegeleda ettevõtlusega ning annab igaühele õiguse otsustada ise oma majandustegevuse üle. Kui ettevõtja peab koeri osana oma tegevusest (nt aretuskoerad, jahikoerad, veokoerad vms), võib koerte pidamise tingimuste piiramine mõjutada tema tegevusvabadust. Keeld hoida koera pidevalt ketis tähendab, et ettevõtja peab investeerima teistsugustesse pidamistingimustesse (nt aedik, jooksuaed) ja oma tegevus e ümber korraldama , millega võivad kaasneda teatud kulud. Loomapidajal tuleb endiselt tagada, et tema loom ei pääseks omaniku juurest lahti , ei läheks hulkuma ega ohustaks teisi loomi ja inimesi. Põhiõiguste piiramine peab olema põhjendatud legitiim s e eesmärgiga ning peab olema proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Koera ketis pidamise keeldu võib pidada proportsionaalseks seaduse eesmärgi suhtes järgmistel põhjustel. Koera ketis pidamise keelamise eesmärk on legitiimne, sest loomade heaolu tagamine ja väärkohtlemise vältimine on õigustatud eesmärk. Loomade kaitse rajaneb ühiskonnaliikmete enamiku tahtel ehk avalikul huvil . Piirang on sobiv, sest ketis pidamise keeld soodustab keelu eesmärgi saavutamist, milleks on koera tervise ja heaolu parandamine. Piirang on ka vajalik, sest on tõendatud, et keti kasutamine võib põhjustada loomale kannatusi. Koerte ketis hoidmine on tõendatult seotud loomade kannatustega (nt rahuldamata liikumisvajadus, tervisehädad, psühholoogiline stress). Koera heaolu eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, nagu näiteks koeraga jalutamise kohustuse kehtestamisega, sest leebemad meetmed ei ole sama mõjusad ega samaväärselt kontrollitavad kui ketis pidamise keeld. Piirang on mõõdukas, sest ühiskondlik kasu ja loomaheaolu tagamine õigustab ettevõtja ettevõtlusvabaduse piiramist. Ettevõtlusvabadus ei ole absoluutne ning seda võib piirata avalikes huvides, s eal h ulgas loomakaitse huvides. Samas ettevõtjaid ei jäeta ilma võimalusest pidada koeri, vaid koerte heaolu paremaks tagamiseks üksnes muudetakse koerte pidamistingimusi. Lisaks on eelnõus sätestatud üleminekusäte, mille kohaselt koera ketis pidamise keeldu kohaldatakse 2027. a astal ja hiljem sündinud koerte suhtes, mis tähendab, et koera, kes on sündinud enne nimetatud tähtpäeva, on lubatud mõjuval põhjusel ketis edasi pidada eeldusel, et looma heaolu on tagatud. Ketis pidamisega harjunud looma peab olema võimalik pidada ketis vajadusel tema elu lõpuni, tagades samas looma heaolu, kui ta on sellise pidamisviisiga harjunud ning võib oma agressiivse käitumisega kahjustada inimeste turvalisust või teiste loomade heaolu. Sellisel kaalutlusel on sätestatud teine üleminekusäte, mille kohaselt võib koera, kes on sündinud enne 2027. aasta 1. jaanuari ja keda peetakse LoKS -i § 3 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ketis ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik iseendale või teisele loomale või inimesele, pidada ketis kuni 2037. aasta 1. jaanuarini või kuni looma surmani, kui loom sureb enne nimetatud tähtpäeva . Tegemist on pika üleminekuajaga, mis tagab piisavalt pika kohanemisaja vajadusel koera koolitamiseks ja teistsuguse pidamisviisiga harjutamiseks. A lates a astast 203 7 ei tohi enam mitte ühtegi koera ketis pidada , vaid tuleb valida mõni teine pidamisviis . Eelnõu § 1 punkt iga 4 täiendatakse LoKS-i uue peatükiga 2 2 , milles käsitletakse hulkuvate loomade kaitset . Uus peatükk sisaldab kaheksa paragrahvi (§-d 5 3 –5 10 ). LoKS -i § 5 3 lõike s 1 sätestatakse hulkuvate loomade kaitse kohta üldine nõue , mille kohaselt tuleb püütud hulkuv loom vajaduse korral paigutada hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud varjupaika kuni omanikule tagastamiseni, uuele omanikule ülea n dmiseni või ettenähtud korras huk k amiseni . Täpsem regulatsioon hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kohta on sätestatud Vabariigi Valitsuse 16 . aprilli 20 02 . a määrus es nr 130 „ Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord ” , mis on kehtestatud LoKS § -i 5 lõike 4 alusel . Hulkuva looma varjupaika sattumisel tuleb võimalusel teha kindlaks looma omanik ning loom tuleb omanikule tagastada esimesel võimalusel. Kui looma omanikku ei ole võimalik LoKS-i § 5 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul kindlaks teha, võib kohalik u omavalitsus e üksus anda looma uuele omanikule. Kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ja loomale ei ole võimalik uut omanikku leida ning looma ei ole võimalik LoKS -i § 5 lõikes 2 nimetatud tähtajast kauem varjupaigas pidada või kui hukkamise näeb ette LoKS , tuleb loom hukata LoKS -i § 18 kohaselt . LoKS -i § 5 3 lõikes 2 määratletakse mõiste „ varjupaik “ . Kehtivas LoKS-is ei kasutata mõistet „varjupaik“ ning seoses vajadusega varjupaikade tegevust täpsemalt reguleerida, tuleb avada ka varjupaiga mõiste. K ehtivas Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määruses nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord ” on määratletud varjupaik kui hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud koht . Eelnõus luuakse termini „varjupaik“ seos komisjoni delegeeritud määruse ga (EL) 2019/2035 , mille artikli 2 punkti 8 kohaselt on varjupaik ettevõte, kus peetakse endisi hulkuvaid, metsistunud, kaotatud, hüljatud või konfiskeeritud maismaaloomi, kelle tervisestaatus ei pruugi kõigi loomade puhul ettevõttesse sisenemise ajal teada olla . Varjupaiga na käsitatakse ka ettevõtte i d, kellel puudub loomade pidamiseks üks suurem rajatis ja kes kasutavad loomade pidamiseks hoiukodude võrgustikku. LoKS -i § 5 4 lõikes 1 sätestatakse varjupaiga pidaja ning koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja kohustus saada enne majandustegevuse alustamist tegevusluba . Eelnõus eristatakse varjupaiga pidaja tegevusluba koerte, kasside või valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegelev a varjupaiga pidaja tegevusloast. K omisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2019/2035 artikli 9 punkti b ning kehtiva VS -i § 25 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab tegevusluba taotlema isik, kes tegutseb koerte, kasside ja valgetuhkrute varjupaiga s , kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse . Selliste l varjupaiga pidajatel , kes koerte, kasside või valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega ei tegele, on tulenevalt määrus e (EL) 2016/429 artikli 84 lõikest 1 ja kehtiva VS -i § 24 l õike 2 p unktist 1 ette nähtud teatamiskohustus. Eelnõuga soovitakse edaspidi laiendada tegevusloa kohustust ka sellisele varjupaiga pidajale, kes koerte, kasside või valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega ei tegele. See vajadus tuleneb asjaolust, et ka sellise varjupaiga puhul peab olema tagatud loomade heaolu ja loomahaiguste ülekandumise vältimine. Selleks, et varjupai ga pidajate loakohustuse regulatsioon ei oleks killustunud erinevate seaduste – LoKS-i ja VS-i vahel, on otstarbekas mõlema tegevusalaga seonduvat edaspidi reguleerida LoKS-is. Euroopa Liit on toonud ühena kolmest muret tekitavast liikmesriigist välja Eesti, kust viiakse Venemaa ja Valgevene loom i illegaalselt Euroopasse. Illegaalselt veetakse Eestisse kolmandatest riikidest loomi, keda pole mingil põhjusel võimalik õigus aktide nõuete kohaselt Euroopa Liitu toimetada. Enamasti puuduvad selliselt veetavatel loomadel dokumendid , kohustuslikud vaktsiinid ning nõutav märgistus . Illegaalse loomaveo vajaduse võib tingida loomade vedu enne nõutud vanuse saavutamist, et „loomakasvataja“ kulusid vähendada. Suurim mure on loomavabrikutest pärit loomadega , kus ei jälgita tõuloomade aretuse head tava ja loomade heaolunõudeid ning rikutakse üht või kõiki eelmainitud nõudeid . Sellis eid loom i veetakse sihtkoha rii ki , kus loomade kasvatamise ja pidamisega tegeleva te ettevõtja te ja nende ettevõtte te tegevus on vähe reguleeritud, mis teeb kehtiva õiguse kohaselt Eestist hea Euroopasse sisenemise riigi, kus saab loomale dokumendid vormistada hilisemas eas . Kuigi loomade varjupai gas selliste loomade pidamisega klassikalises mõttes ei tegele ta , võib varjupaiga kaudu toimuda loomade vedu teistesse Euroopa liikmesriikidesse . Ebaeetiline tõuaretus on juba praegu taunitav ning kahjuks ei kaitse tarbijat praegu keegi sellise halvasti aretatud looma ostmise eest, kelle heaolu kannatab ning hilisemad raviarved võivad ulatuda mitme tuhande euroni. Tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast , illegaalse loomaäriga tegelevatest kolmandatest riikidest, samuti looma heaolu tagamiseks ja tarbija kaitsmiseks on varjupaiga pidajatele vajalik kehtestada loakohustus ning Euroopa Liidu kehtestatud nõuetest rangemad riigisisesed nõuded . Praegu on lemmikloomadega tegelevatel isikutel kohustus registreerida end Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) andmekogus (põllumajandusloomade regist er ) juhul, kui lemmiklooma peetakse kaubanduslikul eesmärgil. Sellest tulenevalt võib kehtiva korra puhul iga juriidiline või füüsiline isik pidada ennast varjupaig aks ja tegeleda hulkuvate loomade püüdmisega. Teoorias võib isik püüda kinni linnas vabalt jalutava kassi ning selle endale võtta , väite s , et püü dis hulkuv a loom a ja pakub kassile varjupaiga teenust , ning ükski seadus ei sätesta sedasi peetavate loomade piir arvu või pidamistingimusi. Suuremad mittetulundusühingud (edaspidi MTÜ ), kes tegelevad hulkuvate loomadega, on PRIA s registreeritud, aga tegelik ülevaade hulkuvate loomadega tegelevatest ettevõtetest Eestis puudub. Samuti puudub riigi l te ave , kui palju Eestis hulkuvaid loomi on, kuigi ühiskonnas on teadmine, et tegemist on probleemiga. H ulkuvad loomad jahivad linde, kannavad edasi erinevaid haigus i (parasiidid, toksoplasmoos) ja tekitavad varalist kahju , kasutades näiteks terrassimööblit kraapimispuuna. Ühtse märgistamissüsteemi puudumine ja varjupaiga teenust pakkuvate ettevõtjate mitmekesisus on viinud olukorrani, kus ühte varjupaika võib külastada üks ja sama kass mitu korda, tuues kaasa rahalise koormuse KOV-ile. Korduvalt varjupaika saabuv märgistamata hulkuv loom, näiteks süsimust kass, võib saada tahtmatult rohkem vaktsineeritud ja parasiiditõrjet . Lisaks tasub KOV looma ülalpidamise kulud aja l , kus looma omanikku oodatakse, mis võib kokkuvõttes osutuda märkimisväärseks väljaminekuks hooletu loomapidaja looma korduval sattumisel varjupaika. PTA hinnangul ei toimi praegune süsteem, kus varjupaiga pidajatele kehtib teatamiskohustus ( PRIA andmekogus registreerimise kohustus) . Jätkuvalt on mitmeid MTÜ-sid, kes tegelevad varjupaiga teenuse pakkumisega või loomade kaubandusliku müügiga , kuid ei ole ennast registreerinud ning loomade pidamine nende ettevõttes ei vasta LoKS-i nõuetele. Loomade heaolu tagamiseks, illegaalse äritegevuse tuvastamiseks ja vähendamiseks, kohalike omavalitsuste kulude vähendamiseks, loomakaitseorganisatsioonide ja järelevalvega tegeleva PTA soovil ning hulkuvate loomade populatsiooni st ülevaate saamiseks on vaja luua toimiv süsteem. Tegevusloa kohustus ja majandustegevuse nõuded varjupaikadele on võimalus probleem e lahenda da . Tegevusloa kohustus tagab PTA-le võimaluse hinnata varjupaiga s pidamistingimusi enne tegevusloa väljastamist ning tagab muu hulgas teadlikkuse ka sellest, kui palju asjaomane varjupaik loomi mahutab. Selline koostöö võimaldab riigil kaardistada Eestis tegutsevad varjupaigad ning suurendada varjupaikade ja PTA vahelist suhtlust, mis võiks tulevikus lihtsustada ka PTA asendustäitmise toiminguid loomadega ja võõrandatud loomade paigutamist varjupaika . Loakohustus aitab tagada vastamise ühiskonna ootus tele , et varjupaigas hoolitsetakse loomade eest kõiki loomaheaolu nõudeid arvestades . S ellise le ootuse le vastamise tagamiseks on vajalik kehtestada varjupaikades loomade pidamise minimaalsed heaolunõude d . Loomade varjupaikade pidamisnõuete kehtestamine mõjub positiivselt ka uude koju minevatele loomadele: rangemate bioturvalisuse nõuete täitmise korral peaksid koju minevad loomad ol ema parema tervisestaatusega ning omanikule antavate juhiste ja terviseandmete kohustuslikuks muutmine võiks soodustada lemmiklooma võtmist varjupaigast . L oKS -i § 5 4 lõikes 2 nähakse ette , et kõne al une tegevusluba annab õiguse alustada majandustegevus t ja seda teostada üksnes tegevusloas märgitud varjupaigas . Samuti sätestatakse, et tegevusluba kehtib kuni kümme aastat. Kehtivusaja piirangu sätestamine tuleneb olulisest avalikust huvist, milleks on varjupaigas peetavate loomade tervise ja heaolu tagamine. Koht, kus peetakse koos erineva päritolu ja tervisestaatusega ning iseloomuga loomi , peab olema kõrgendatud järelevalve all. Vajadus ettevõtte k õrgendatud järelevalve järele tuleneb kahest asjaolust . Esiteks on seal suurenenud oht taudipuhangutele, arvestades ka tänapäeva inimeste, loomade ja kaupade liikumist. Teiseks põhjuseks on varjupaiga ehitamiseks ja viimistluseks kasutatavad materjalid – ükski materjal ei pea vastu, kui aedikus on kuri ja kõike hävitav koer või kass. Veendumaks, et tingimused, kus hulkuvaid loomi peetakse , on loomadele ohutud ning takistavad nende põgenemist , on põhjendatud uue tegevusloa taotlemine ning kontrollieseme ks olevatele nõuete le vastavuse kontroll i tegemine iga kümne aasta järel. LoKS -i § 5 4 lõikes 3 täpsustatakse, et varjupaiga pidaja, kes soovib lisaks varjupaigas loomade pidamisele alustada tegutsemist koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidajana , peab taotlema selleks koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloa. Täpsustus on vajalik, sest tegevuslubade kontrolliesemed kattuvad osaliselt ning peab olema üheselt mõistetav, et v arjupaiga pidaja tegevusloa omajal, kes soovib samal ajal tegeleda koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega, peab selleks olema koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusluba , sest viimase kontrolliese ehk majandustegevuse nõuete kogum on suurem . LoKS -i § 5 4 lõikes 4 täpsustatakse, et k oerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloa omaja võib tegeleda samal ajal oma varjupaigas loomade pidamisega ning tal ei pea selleks olema varjupaiga pidaja tegevusluba . Täpsustus on vajalik, sest tegevuslubade kontrolliesemed kattuvad osaliselt ning peab olema üheselt mõistetav , et rangema kontrolliesemega tegevusloa saanud ettevõtja ei pea enam taotlema leebema kontrolliesemega tegevusl uba . LoKS -i § 5 4 lõikes 5 sätestatakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitusnorm loomade varjupaigale esitatavate nõuete kehtestamiseks. Uue volitusnormi alusel kehtestatavas määruses kavandatakse reguleerida nõude i d varjupaiga ruumidele ja ehitistele ning vahenditele ja seadmetele , varjupaiga veterinaararstile ning varjupaigas peetava looma üleandmisele . LoKS -i § 5 4 lõikes 6 viidatakse, et sellisele v arjupaigale, kust viiakse koeri, kasse ja valgetuhkruid teise liikmesriiki, esitatavad nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruse (EÜ) 2019/2035 artiklis 11. Sellisele varjupaiga pidajale , kes tegeleb koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega, kohald atakse rangema i d bioturvalisuse nõudeid, mis on sätestatud k omisjoni delegeeritud määrus e (EL) 2019/2035 artiklis 11 . Rangemad nõuded on vajaliku d , et tagada loomade parem tervisestaatus ja takistada looma haiguste levimist liikmesriikide vahel . LoKS -i § 5 4 lõikes 7 täpsustatakse LoKS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaldamisala. Nähakse ette, et varjupaigale LoKS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid kohaldatakse ka sellisele varjupaigale, kust viiakse koeri, kasse ja valgetuhkruid teise liikmesriiki . Loakohustuse sätestamine varjupaiga pidajale, kes ei tegele koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega, riivab selle varjupaiga pidaja ettevõtlusvabadust ( põhiseaduse § 31) . Kuivõrd ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus , mis ei ole absoluutne, võib seda vabadust põhiseadusega kooskõlas ka piirata. Tegevusloa nõude proportsionaalsust kaaludes tuleb analüüsida varjupaiga pidaja tegevusloa kohustuse sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb lähtuda tegevusloa nõudega seatud eesmärkide ning varjupaiga pidaja ettevõtlusvabadust piiravate normide vahelise suhte kaalumisest. Varjupaiga pidaja loakohustust võib pidada proportsionaalseks (sobiv, vajalik ja mõõdukas) seaduse eesmärgi suhtes järgmistel põhjustel. Varjupaiga pidaja loakohustuse eesmärk Antud juhul tuleb loomakaitse ja loomade heaolu tagami st käsit ada avaliku huvina ja nimetatud väärtuste kaitseks on eelnõus sätestatud varjupaiga pidaja kohustus omada oma varjupaigas tegutsemiseks tegevusluba. Tegevusloa nõude kehtestamisega soovitakse tagada, et varjupaiga pidajana saaksid tegutseda üksnes isikud, kes suudavad oma varjupaigas võimaldada püütud hulkuvatele loomadele nende tervise ja heaolu tagamiseks vajalikud pidamistingimused. Tegevusloa nõue, mis kannab eelkõige loomakaitselist ja järelevalvelist funktsiooni, on seega põhjendatav oma legitiimse eesmärgiga. Loomade heaolu kaitse on EL-i üldisest huvist kantud õiguspärane eesmärk ning see on osa EL-i põhiväärtustest . Loomade kaitse rajaneb ühiskonnaliikmete enamiku tahtel ehk avalikul huvil. EL-i toimimise lepingu artikli 13 kohaselt tuleb põllumajanduspoliitika rakendamisel pöörata täit tähelepanu loomade kui aistmisvõimeliste olendite heaolu tagavatele nõuetele. Varjupaiga pidaja loakohustuse sobivus Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Tegevusloa loomakaitseline eesmärk väljendub asjaolus, et enne tegevusloa väljastamist kontrollib PTA põhjaliku lt, kas varjupai k vasta b LoKS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Tegevusloa sobivus antud valdkonna reguleerimiseks on põhjendatud, kuivõrd tegevusloa nõue loob eeldused varjupaiga pidajatele kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamiseks ja aitab taga da õiged tingimused loomade varjupaigas pidamiseks . Samuti saab tegevusloa nõude sobivust varjupaiga pidajate tegevuse reguleerimisel põhjendada asjaoluga, et sarnane tegevusloa nõue tuleneb juba komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 9 punktist b sellistele varjupaiga pidajatele, kes tegelevad oma varjupaigast koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liimesriiki viimisega. Asjaolu, et iga varjupaiga pidamisega kaasneb alati teatud risk loomatervisele, sest varjupaigas peetakse endisi hulkuvaid, metsistunud, kaotatud, hüljatud või konfiskeeritud maismaaloomi, kelle tervisestaatus ei pruugi kõigi loomade puhul varjupaika sisenemise ajal teada olla, õigustab antud tegevusvaldkonna reguleerimist selliselt, mis võib teatud määral piirata varjupaiga pidaja tegevusvabadust. Varjupaiga pidaja loakohustuse vajalikkus Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Praegu kehtiva teatamiskohustusega on teada mitmeid varjupaiku, kus pidamistingimused ei vasta looma pidamise heaolunõuetele. On oluline, et riik suudaks loomatervise ja -heaolu valdkonda reguleerides tagada valdkonnas tegutsevate varjupaikade usaldusväärsuse. Riik peab reguleerimise ja järelevalve kaudu tagama minimaalse riski loomatervisele ja -heaolule . Halbadel loomapidamise tingimus t el varjupaigas on negatiivsed tagajärjed, näiteks looma tervise- ja käitumisprobleemid. Nii on tegevusloa vajalikkus ja sellega kaasnevad tegevusnõuded põhjendatud sooviga tagada varjupaigas peetavate loomade heaolu ning vältida riske looma tervisele . Loakohustus on vajalik varjupaiga loomade kaitseks ning seega ka avaliku huvi kaitseks. Tegevusloa nõude vajalikkus on põhjendatud ka varjupaiga pidajate ja nende varjupaikade üle järelevalve teostamise vajadusega , muu hulgas selleks, et hoida ära ebaseadus l ikku kauplemist loomadega . Tegevusloa nõue ei oleks vajalik, kui tegevusvaldkonda oleks võimalik reguleerida varjupaiga pidaja tegevust vähem riivavama meetmega. Leebema meetmena on kehtiva õiguse kohaselt (LTM -i artik li 84 l õige 1 ja VS -i § 24 l õike 2 p unkt 1 ) ette nähtud teatamiskohustus nendele varjupaiga pidajatele, kes ei tegele koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega. Kuid nimetatud teatamiskohustus ei ole Eestis andnud siiski soovitud tulemust ja kõik varjupaiga pidajad ei ole seda kohustust täitnud, mistõttu puudub riigil terviklik ülevaade tegutsevate varjupaikade kohta ja seetõttu on raskendatud loomaheaolu tagamine . K okkuvõtvalt võib öelda, et tegevusloa nõue on vajalik, kuivõrd püstitatud loomatervise ja -heaolu eesmärke ei ole võimalik saavutada vähem koormava abinõuga . Varjupaiga pidaja loakohustuse mõõdukus Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust. Kaaludes tuleb leida mõistlik tasakaal abinõuga isikule tekitatava kahju ning ühiskonnale saadava kasu vahel – seega peavad valitud vahendid olema mõistlikus tasakaalus. Antud juhul satuvad konflikti loomade heaolu kaitse kui avalik huvi ja ettevõtlusvabadus kui põhiõiguslik printsiip. Sekkumine põhiõigusesse ei ole ülemäärane, sest eelnõu kohaselt nähakse ette üksnes sellised majandustegevuse nõuded, mis on varjupaigas peetavate loomade tervise ja heaolu tagamiseks hädavajalikud. Tegevusloa nõue on mõõdukas, kuivõrd ettevõtlusvabaduse riivet õigustavad minimaalsed loomakaitsel i sed normid, milles on välditud põhjendamatu halduskoormus e tekkimist , mistõttu ei ole riive liigselt intensiivne. Loakohustuse täitmiseks on varjupaiga pidajatele ette nähtud piisav üleminekuaeg , et uute normidega tutvuda ja vajaduse korral oma tegevus ümber korraldada . Seetõttu võib eespool toodud kaalutlustest lähtuvalt järeldada, et eelnõus kavandatud ettevõtlusvabaduse riive on varjupaiga pidaja suhtes proportsionaalne ja põhjendatud . LoKS -i §-s 5 5 sätestatakse tegevusloa taotlemise kord, mida peavad järgima varjupaiga p i daja ning koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegelev varjupaiga pidaja. LoKS -i § 5 5 lõikes 1 nähakse ette, et kõnealuse tegevusloa lahendamise ga tegelev asutus on PTA ning sama paragrahvi lõikes 2 täpsustatakse, et tegevusloa taotlus esitatakse P TA-le PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. LoKS -i § 5 5 lõikes 3 loetletakse andmed, mis peavad sisalduma taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (edaspidi MSÜS ) sätestatule . Sellisteks andmeteks on varjupaiga asukoht ja selle rajatiste kirjeldus ning varjupaigas peetavate loomade liik ja maksimaalne täiskasvanud loomade arv loomaliikide kaupa . Andmete esitamine on vajalik, et oleks teada üle- E estiline varjupaikade mahutavus loomaliikide kaupa ning iga varjupaiga võimekus. Loomade heaolu tagamiseks peab iga varjupaiga tegevusloa taotleja otsustama, mitut täiskasvanut looma asjaomane varjupaik mahutab. Varjupaiga pidajal peaks olema läbi mõeldud ka kutsikate ja kassipoegade paigutamise võimekus ning sellisel hooajal, ku i varjupaika tuleb rohkem noori loomi, peab loomade heaolu tagamiseks olema võimalus suur t puur i väiksemateks osadeks jagada ja nendesse loomi paigutada. Need andmed tuleb siduda varjupaiga t egevuskohaga, et oleks tagatud loomade heaolu ja varjupaigas peetavate loomade pidamise tingimuste vastavus seaduses ettenähtud pidamistihedus ele . LoKS -i § 5 5 lõikes 4 täpsustatakse , et koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloa taotlus peab sisaldama lisaks MSÜS-is sätestatule määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõikes 1 nimetatud asjakohaseid andmeid. Sellise varjupaiaga puhul, kust viiakse koeri, kasse ja valgetuhkruid teise liikmesriiki, on otstarbekas viidata määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõikes 1 loetletud asjakohastele andmetele. Määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõike 1 kohaselt pea b ettevõtja oma taotluses ettevõttele artikli 94 lõike 1 ja artikli 95 punkti a kohase heakskiidu saamiseks esitama pädevale asutusele järgmise teabe: a) asjaomase ettevõtja nimi ja aadress; b) asjaomase ettevõtte asukoht ja rajatiste kirjeldus; c) heakskiidu taotlemisel asjakohaste peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali kategooriad, liigid ja arv ettevõttes; d) ettevõtte tüüp; e) muud ettevõtte eripäraga seotud asjaolud , mis on asjakohased ettevõttest tuleneva riski kindlaksmääramisel. LoKS -i § 5 5 lõikes 5 sätestatakse, et tegevusloa taotluses esitatud andmed kantakse põllumajandusloomade registrisse. See tähendab, et põllumajandusloomade registris hakatakse koguma LoKS-i alusel nii varjupaiga pidaja kui ka koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja andmeid. LoKS -i § 5 5 lõike 6 kohaselt ei võeta varjupaiga pidaja ning koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloa taotluse lahendamise eest riigilõivu. M SÜ S-i alusel tehtavate toimingute puhul tuleb riigilõivuseaduse § 344 järgi tasuda riigilõivu, kui eriseaduses ei ole tegevusloa taotluse läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivuvabastust . Seetõttu tuleb sätestada LoKS-is asjakohane riigilõivuvabastus. LoKS -i §-ga 5 6 kehtestatakse varjupaiga pida j a tegevusloa kontrolliese . PTA väljastab tegevusloa taotlejale varjupaiga pidaja tegevusloa tingimusel, et tema loomade varjupaik vastab LoKS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. LoKS-iga kehtestatakse nõuded varjupaiga töötajatele , sealhulgas isikulised majandustegevuse nõuded. LoKS-i alusel kehtestatud määruses „Loomade varjupaigale esitatavad nõuded“ sätestatakse tingimused varjupaiga ruumidele ja ehitistele , vahenditele ja seadmetele ning ruumide ja ehitiste mikrokliimale. Täpsustatakse varjupaiga veterinaararsti ülesande i d ning omanikule looma üleandmise kord a . Varjupaikadele suhtes kohaldatakse jätkuvalt ka järgmise i d õigusakt e , milles tehakse loomade heaolu tagamiseks samuti täiendused : veterinaarseadus, Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrus nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“; põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“; maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus“. LoKS -i §-ga 5 7 kehtestatakse koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pida j a tegevusloa kontrolliese. Koerte, kasside ja valgetuhkrute teiste liikmesriiki viimisega tegelevale varjupaiga pidajale antakse tegevusluba, kui tema loomade varjupaik vastab LoKS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning komisjoni delegeeritud määruse (EÜ) 2019/2035 artiklis 11 sätestatud nõuetele. See tähendab, et võrreldes varjupaiga pidaja tegevusloa kontrollieseme ga kontrollitakse koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja varjupaiga vastavust komisjoni delegeeritud määruse s (EÜ) 2019/2035 sätestatud nõuetele . Täpsemalt peab PTA tegevusloa andmisel tagama, et selline loomade varjupai k , millest viiakse koerad, kassid ja valgetuhkrud teise liikmesriiki, vasta b komisjoni delegeeritud määruse s (EÜ) 2019/2035 I lisa 5. osas sätestatud järgmistele nõuetele: a) punkt is 2 sätestatud nõuetele isoleerimise ja muude bioturvalisuse meetmete kohta ; b) punkt is 3 sätestatud nõuetele ehitiste ja vahendite kohta . LoKS -i § -s 5 8 kehtestatakse varjupaiga pidaja ning koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloale lisatavad kõrvaltingimused. MSÜS -i § 17 lõike 3 kohaselt on t egevusloa kõrvaltingimus mis tahes tingimus või kohustus, mis ei ole põhiregulatsioon, sealhulgas tingimus, mis täienda b tegevusloa põhiregulatsioonist tuleneva majandustegevuse alustamise või teostamise tingimus i. Eelnõu kohaselt on v arjupaiga pidaja ning koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegeleva varjupaiga pidaja tegevusloa kõrvaltingimusteks : 1) varjupaigas loomade hooldamise eest vastutava isiku nimi ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmed; 2) selle veterinaararsti nimi ja isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmed, kelle pädevuses on tagada varjupaigas peetavate loomade tervis ja heaolu; 3) tegevusloa tähtaeg. Esimese k õrvaltingimusena tuleb tegevusloale lisada varjupaigas loomade hooldamise eest vastutava isiku nimi , isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed . Varjupaigas loomade hooldamise eest vastutava isiku ülesanded on eelnõu kohaselt sätestatud LoKS -i §-s 5 9 . Teise kõrvaltingimusena tuleb tegevusloale lisada selle veterinaararsti nimi , isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed, kelle pädevuses on tagada varjupaigas peetavate loomade tervis ja heaolu . Viimase kõrvaltingimusena lisatakse tegevusloale varjupaiga tegevusloa tähtaeg. Kuigi MSÜS-i § 24 lõikes 1 sätestatud põhimõtte kohaselt antakse tegevusluba üldjuhul tähtajatult , on antud tegevuslubade puhul põhjendatud sätestada kehtivusaja piirang . Kehtivusaja piiranguks on olulisest avalikust huvist tulenev põhjus, milleks on varjupaigas peetavate loomade tervise ja heaolu tagamine. Pikemalt on kehtivusaja piirangut põhjendatud eelnõu § 1 punkti 4 ( LoKS -i § 5 4 lõi g e 2) sisu selgituse juures. LoKS -i § -s 5 9 sätestatakse nõuded varjupaiga töötajatele. Nähakse ette, et varjupaigas peab olema piisavalt töötajaid, et tagada varjupaigas peetavate loomade nõuetekohane pidamine. Sätestatakse varjupaiga pidaja kohustus määrata oma varjupaigas: 1) loomade hooldamise eest vastutav isik; 2) veterinaararst, kelle pädevuses on tagada varjupaigas peetavate loomade tervis ja heaolu. Loomade varjupaiga eesmärgist lähtuvalt on vajalik määrata kaks vastutavat töötajat, kelleks on loomade hooldamise eest vastutav isik ja veterinaararst. Olenevalt varjupaigas peetavate loomade liikide st ja arvu st on nende ülesandeks otsustada, mitu töötajat on piisav, et tagada varjupaiga tööülesannete täitmine. Lisaks sellele oskavad loomade hooldamise eest vastutav isik ja veterinaararst hinnata, millist hoolitsust vajavad erineva tervisestaatusega loomad ja millisel aja l peaks kasutama vabatahtlikke, et kõikide loomade hügieeninõuded oleksid tagatud. Nende ülesandeks on ka hinnata töötajate ja vabatahtlike oskusi ja teadmisi . L oomade hooldamise eest vastutav isik saab määrata pädevamad töötajad täitma keerulisemaid tööülesandeid nagu näiteks ravimi manustamine . Loomade hooldamise eest vastutav is i k peab viibima tööajal varjupaigas kohapeal ning vastutab sel ajal varjupaigas peetavate loomade heaolu ja hooldamise eest . Tema ülesandeks on koordineerida loomadega kokkupuutuvate varjupaiga töötajate ja vabatahtlike isikute täpsema i d tööülesandeid ning vastuta da nende isikute nõuetekoha ste teadmi ste ja oskuste eest. Veterinaararst i ülesandeks varjupaigas on tagada koos loomade hooldamise eest vastutava isikuga loomadele head pidamistingimused ja hea tervis. Tema k õige olulisem ülesanne on otsusta da loomade le tehtavate protseduuride ja menetluste üle nii indiviidi kui ka karja tervise seisukohalt. Igal varjupaigal peab olema veterinaararst, kes on kursis selle varjupaiga eripärade ja võimalike bioturvalisuse riskidega , et otsustada vastavalt loomaliikidele vajalikud haiguste ennetamiseks ette nähtud meetmed. Varjupaiga pidaja tegevusloal märgitud veterinaararst ei pea olema ainus veterinaararst, kes sellele varjupaigale teenust pakub , vaid kasutada võib ka teiste veterinaarkliinikute ja -arstide teenuseid. LoKS §-s 5 10 sätes t atakse tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused. PTA võib tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada, kui on rikutud LoKS-i , selle alusel kehtestatud õigusaktide või EL-i asjaomaste õigusaktide , näiteks (EL) 2019/2035 või (EL) 2016/429 , nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontroll i esemeks. Selline erisus on vajalik, ses t varjupaigale esitatavad nõuded on seotud ka erinevate tegevustega, mille täitmist saab kontrollida siis, kui ettevõtja on tegevusega alustanud , näiteks bioturvameetmete rakendamine. PTA-l peab säilima võimalus peatada varjupaiga tegevusluba juhul, kui varjupaik rikub tegutsemise käigus näiteks loomapidamisnõudeid. Eelnõu § 1 punkti de ga 5 ja 6 muudetakse LoKS -i § 18 lõi k e 1 sõnastust ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 1 1 – 1 3 . Muudatus te kohaselt võib looma eutanaasia läbiviimise vajaduse üle otsustada lisaks looma omanikule ka veterinaararst ning vajaduse korra l võib veterinaararst võtta vastu eutanaasia otsuse kannatava hulkuva looma puhul , kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada . K ehtivas seaduses on eutanaasia mõiste määratletud järg miselt : „ Eutanaasia on looma hukkamine looma omaniku algatusel või kaastundest, kui ellujäämine tekitaks loomale kestvaid kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks “ . Muu dat us on tingitud vajadusest jagada raske otsuse ga kaasneva t vastutus t looma omaniku ja veterinaararsti vahel , kelle st viimasel on asjakohased eriala sed teadmised. Lisaks tuleb tagada omanikuta , haige või vigastatud looma heaolu juhul, kui sellist looma ei ole võimalik ravida või tema edasine elushoidmine valmistaks talle kannatusi . Samuti on oluline asendada määratluses sõna „ kaastundest “ sõnaga, mis on konkreetsem ja vähendab mitmeti mõistetavust. Loomaomanikul on oluline osa oma lemmiklooma igapäevasel jälgimisel ning loomaomanik peaks olema suuteli ne tuvastama terviseprobleemile viitavaid käitumismuutuseid , nagu näiteks oksendamine ja isutus. Probleemide korral pöördutakse loomaga veterinaararsti vastuvõtule, kus oodatakse koostööd veterinaararstiga . Haiguste ravimisel arvestab veterinaararst nii looma igapäevase heaoluga kui ka hea veterinaarse tavaga , tehes omanikule konkreetsed ettepanekud raviplaani kohta . On mitmeid haiguseid, mida pole võimalik välja ravida , kuid mille ravi eesmärk on aeglustada haiguse kulgu ning vähendada kliinilisi tunnuseid – südamehaigused, teatud liiki kasvaja-tüüpi haigused, immuunvahendatud haigused, liikumiselundkonna haigused , teatud nakkushaigused ning mitmed teised . LoKS -i § 5 1 lõike 1 kohaselt peab haigestunud või vigastatud lemmikloom saama vajalikku ravi, aga haiguste korral, kus looma igapäevane heaolu kannatab teda vaevavate kliiniliste sümptomite tõttu , on teinekord eutanaasia ainus kannatusi leevendav eetiline veterinaarne meede. Eutanaasia otsust amist peavad veterinaararst ja loomaomanik saama arutada sama vabalt ja vahetult kui mis tahes raviplaani, kui see on looma heaolu tagamiseks hädavajalik. Loomakliinikutesse tuuakse ka vigastatud loomi, kelle omanik ei ole teada. Praegu on parim viis loomaomaniku tuvastamiseks mikrokiip, mille lugemine on veterinaararsti igapäevatöö osa. Kui loomal puudub mikrokiip või mõni teine identifitseerimist võimaldav element, põhjustab see keerulise olukorra: veterinaarar st ei tohi jätta looma abitusse seisundisse, aga kes maksab looma ravi eest ning kes selle looma eest vastutab? Kui loomal puudub omanik, siis peab veterinaararst lähtuma looma seisundist . H ea prognoosi puhul on juba praegu hea koostöö loomakliinikute ja loomadega tegelevate organisatsioonide vahel ning tihti on mõni organisatsioon nõus looma raviarved tasuma. Kui prognoos on lootusetu, siis peab loomaarstil olema seaduslik õigus selline loom eutaneerida , tehes selle otsuse looma omaniku asemel. Esineb ka olukordi, kus looma omanik ei jõua veterinaararsti juurde oma looma haiguse varajases staadiumis. Põhjuseid on mitmeid: probleemi tõsidust hinnatakse valesti, loom varjab enda haigust hästi või lükkub visiidi aeg veterinaararstide vähesus e tõttu edasi . Arvestades looma vanust, haigust ja haiguse kulgu, võib looma seisund halveneda piirini, kus se lle looma ravi ei ole enam näidustatud. Ka sellisel juhul on veterinaararsti ja loomaomaniku koostöö ülioluline : üks näeb looma hetkeseisundit ja teine on teadlik looma seisundi muutusest ajas. Looma heaolu tagamiseks on tähtis mõlemate teadmised kõrvutada ja võimaluse korral võtta vastu ühine otsus. Lo KS-i § 3 lõi k e 2 punkt 4 sätestab, et loomapidaja kohustus on võimaldada loomale muu looma terviseks ja heaoluks vajalik ning § 4 lõi kes 1 kohaselt loetakse looma suhtes lubamatu teona ka looma abitusse seisundisse jätmi n e. Kui loomale ravimite manustamine ei suuda looma igapäevast heaolu tagada, siis tuleb loomale tema heaolu tagamiseks võimaldada eutanaasia. Praegu on vastutus eutanaasia otsuse tegemisel ning sellega kaasnev n egatiivne emotsioon üksnes loomaomaniku l . Selline suur otsus peaks tuginema kahel arvamusel, et põhjustada looma omanikule vähem negatiivseid emotsioone ja süütunnet, mis kaasnevad vastutusrikka ja keerulise otsusega. Ameerika veterinaarmeditsiini ühingu ( American Veterinary Medical Association ) 2023 . aasta küsitlustest selgub, et 80% loomaomanikest arvavad, et ohtlik on lasta kellelgi teisel peale veterinaararsti anda soovitusi nende lemmiklooma elu või surma puudutavates küsimustes . Kopenhaageni ülikoolis tehtud uuring näitas, et koera omanikud soovisid rohkem veterinaararsti sisendit eutanaasia korral, sest neil puudusid pädevad teadmised ja nad ei soovinud üksinda vastutada enda lemmiklooma elu üle otsustamise eest . Juhul, kui lemmiklooma omaniku arvamus ei ühti veterinaararsti omaga, on võimalus kaasata otsustusprotsessi pereliikmeid või pöörduda mõne teise veterinaararsti vastuvõtule. Kui v eterinaararst i ja loomaomaniku arvamused lahknevad, saab veterinaararst paluda olukorda hinnata kolleegidel või soovitada omanikul pöörduda arvamuse saamiseks teise loomakliinikusse . Otsus loom eutaneerida peab olema isetu ja põhine ma looma heaolu tagamisel ning kannatava looma puhul ei tohi selle otsuse tegemist edasi lükata. Muu da tus on vajalik loomaomaniku st tuleneva te asjaolud e tõttu , milleks on nii veterinaarteenuse hind kui ka emotsionaalne sidusus ja sellest tulenev olukorra vääriti mõist mine . NOTEREF _Ref206400524 \h \* MERGEFORMAT 42 Veterinaararstil peab olema õigus otsustada looma elu üle olukor ras , kus looma omanik on pahatahtlik või emotsionaalselt ebaadekvaatne ja soovib õigustamatult looma hukkamist või ei ole sellega nõus olukorras, kus see on ainuõige lahendus . British Veterinary Association’i eutanaasiajuhis toob näiteks olukorra, kus loomaomanik soovib terviseprobleemideta looma eutaneerida, mis seab veterinaararsti keerulise eetilise dilemma ette: kas lähtuda looma heaolust või kliendi soovist ? Näiteks olukord, kus loomaomanik soovib oma looma eutanaasiat põhjusel, mis mõjutab tema pereliikmeid. Selliseks näiteks võib tuua lapse allergia või sellise l ähedase perekonnaliikme surm, kes oli koera tegelik omanik. Sellisel juhul on tegemist huvide konfliktiga ja kui lemmikloom on terve, tuleb leida talle uus kodu. Kui veterinaararst leiab sarnases olukorras, et sellisele loomale pole võimalik uut kodu pakkuda, näiteks on tegemist eaka loomaga, kellel on mitmeid terviseprobleeme, mis vajavad hoolt , või loomal esineb käitumisprobleeme ja tema uude koju paigutamine võiks lõppeda soovimatu agressiooniga, võib ühe võimalusena kaaluda eutanaasiat. Ootamatus ja kriitilises olukor ras , nagu näiteks autoavariis olnud looma erakorraline vastuvõtt või kukkumistraumaga kassipoja visiit , mõjutavad emotsioonid ja emotsionaalne seotus paratamatult ka loomaomanikku. Negatiivne mõju esineb juhul , kui prognoos on halb kuni lootusetu, aga omanik nõuab diagnostika ja raviga jätkamist . NOTEREF _Ref205890617 \h \* MERGEFORMAT 43 NOTEREF _Ref198560541 \h \* MERGEFORMAT Selliste juhtumite korral on looma heaolu seisukohast oluline, et tema elu üle saab otsustada ka veterinaararst, kellel ei ole loomaga emotsionaalset seotust , vaid on asjakohased teadmised ja kes suudab faktidele tuginedes tõlgendada looma tervislikku seisundit emotsioonide vabalt. Lisaks sellele on veterinaararst teadlik turul pakutavatest teenustest ja võib olla protseduure, mida ei ole võimalik ega eetiline teostada; nende tegemata jätmisel kannatab loom aga terve elu tugeva kroonilise valu käes, mis on looma heaolu seisukohast ebaeetiline. Islandi seaduses on lõige, mis kohustab omanikku veenduma, et haige või vigastatud loom saab korralikku meditsiinilist hoolitsust või eutaneeritakse . NOTEREF _Ref205890681 \h \* MERGEFORMAT 24 Taani seadus (LBK) kohustab veterinaararsti omaniku le soovitama loom a eutan aasiat, kui looma ei ole võimalik ravida ning tema seisund põhjustab talle ebavajalikku kannatust . Kui looma omanik keeldub eutanaasiast , on veterinaar arstil õigus võtta vastu see otsus ise, kui on tõendatav, et see on looma heaolu hu vides . Läti s on kehtestatud terve lõige erinevatest olukordadest, kus eutanaasia on lubatud. Esimene punkt lubab eutanaasia t looma ravimatu haiguse või vanusega kaasnevate ja loomale kannatusi põhjustavate protsesside korra . Sarnaselt nende riikide rangemale regulatsioonile looma heaolu kaalutlustel eutanaasia läbiviimise kohta , tuleb selgesõnalisemalt sätestada ka LoKS-is veterinaararsti õigus anda soovitus eutanaasia läbiviimiseks . Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse LoKS -i § 36 lõike 8 sõnastust, et viia see kooskõlla biotsiidiseadusega. 2023. aastal jõustus biotsiidiseaduse muutmise seadus, millega tunnistati kehtetuks biotsiidiseaduse 3. peatükk ehk selle §-d 13–21. Se aduse seletuskirjas on selgitatud : „ Paragrahvide 13–21 alusel anti välja turustuslube vastavalt ülevõetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 98/8/EÜ, mis käsitle s biotsiidide turule viimist. Biotsiididirektiiv kaotas kehtivuse ja asendati 1. septembrist 2013. a määrusega 528/2012 (edaspidi biotsiidimäärus ) , mistõttu pärast seda kuupäeva enam turustuslube ei väljastatud. Turustusloa asemel hakati biotsiidimääruse alusel biotsiididele välja andma riiklikke lube, kuid varem välja antud turustusload jäid paralleelselt kehtima. Turustusluba anti tähtajalisena kuni kümneks aastaks ning viimane turustusluba kaotas kehtivuse 30. juunil 2020. Pärast seda kuupäeva pole biotsiidiseaduse §-de 13–21 alusel ühtegi kehtivat turustusluba väljastatud. “ Kehtivas LoKS-is viidatakse endiselt biotsiidiseaduses sätestatud toimikutele (biotsiidiseaduse s kehtetuks tunnistatud § 15) , mistõttu on vaja nimetatud viide ajakohastada. Pärast eelnõu seadusena jõustumist viidatakse LoKS - is biotsiidimäärusele, mitte enam biotsiidiseadusele. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse LoKS -i §-s 60 1 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme id . Muudatuse kohaselt täiendatakse LoKS-i § 60 1 lõikega 2, mille kohaselt juhul, k ui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata . LoKS -i § -s 60 1 on loetletud KorS -is sätestatud erimeetme d, mida korrakaitseorgan võib LoKS-is sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada . Nimetatud säte annab võimaluse rakendada KorS -i §- d e s 30 – 32, 45 ja 49 – 5 3 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras . KorS -i § 51 l õike 2 alusel tohib korrakaitseorgan vaadata läbi isiku valduses olevat eluruum i või äriruum i väljaspool selle töö - või lahtioleku aega ainult halduskohtu eelneval loal. Enamik juhtumeid, mille kontrollimisel võib tekkida vajadus rakendada KorS -i § 51, on loomakaitse valdkonnas seotud isiku eluruumides looma pidamisega (enamjaolt vihjepõhine kontroll). Sel lisel juhul on valduse läbivaat amiseks tarvis halduskohtu eelnevat luba. Vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu tohib valduse läbi vaadata ilma halduskohtu eelneva loata, taotledes se lle loa tagantjär ele ( KorS -i § 51 l õi g e 2) . Enamasti ei ole ette teada, mis PTA-d vihjete kontrollimisel ees ootab, seega vajadus valdus läbi vaadata võib tekkida kohapealsete asjaolude väljaselgitamise tagajärje l. Isiku puhul, kes pea b lemmikloomi kaubanduslikul eesmärgil ja kellel on seadusest tulenev teatamis- või loakohustus, langeb eluruum sageli kokku tema äriruumiga ehk loomapidamisruumiga. Näiteks on see sageli nii eraelamutes ja talumajapidamistes kaubanduslikul eesmärgil loomade pidamise puhul (kasvandused). Selliseid eraelamuid ja talumajapidamisi tuleks käsitada äriruumina ehk ettevõttena. Selleks, et iga sellise valduse läbivaat amiseks ei oleks eelnevalt vajalik taotleda luba läbivaadatava eluruumi asukohajärgselt halduskohtult, on loomaheaolu huvides mõistlik sätestada LoKS- is riikliku järelevalve erisus, mille kohaselt juhul, k ui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma KorS-i § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata. Sarnane riikliku järelevalve erisus on sätestatud mitmetes põllumajandusvaldkonna seadustes, näiteks toiduseaduses (§ 49 l õige 7), söödaseaduses (§ 26 1 l õige 2), taimekaitseseaduses (§ 88 2 l õige 8) ja mahepõllumajanduse seaduses (§ 18 l õige 2). Eelnõu § 1 punkti de ga 9 ja 10 täpsustatakse LoKS -i §-s 64 2 sätestatud PTA asendustäitmise toiminguid , mida PTA rakendab l ooma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmi se korral. LoKS -i § 64 2 lõi gete 2 ja 3 sõnastust muudetakse viisil, mis annab PTA-le võimaluse võõrandada lisaks lemmikloomale ka põllumajandusloom. Lisaks tekib PTA-l võimalus võõrandada loom ka muule isikule, kes soovib seda looma omandada . Muudatuste eesmärk on tagada PTA tegevustes õigusselgus. LoKS -i § 64 2 lõikes 2 n ähakse ette, et PTA-l on õigus nii lemmikloom kui ka põllumajandusloom võõrandada nii isikule, kes asendustäitmise korras võõrandatud looma pidas , kui ka isikule, kes seda looma varem pidanud ei ole , kuid on selleks soovi avaldanud . Kehtiva LoKS -i § 64 2 lõike 2 sõnastus võimaldab PTA-l võõrandada üksnes lemmiklooma isikule, kes pidas seda looma asendustäitmise korras . Selline võõrandamise kord ei kehti põllumajanduslooma puhul . Põllumajanduslooma puhul on kehtiva LoKS -i § 64 2 lõike 4 kohaselt ette nähtud hukkamise korraldamine või kõrge aretusväärtusega tõupuhta aretuslooma võõrandamine elektroonilise enampakkumise teel LoKS -i § -de 64 3 –64 7 kohaselt. Tõupuhast aretuslooma võib võõrandada avalikul elektroonilisel enampakkumisel juhul, kui tema terviseseisund seda võimaldab. Muudatus seaduses annab võimaluse võõrandada sellis t p õllumajanduslooma, kellel puudub kõrge aretusväärtus , nagu näiteks teadmata sugupuuga veis . Võõranda da või b looma, kes võib olla kõrge aretusväärtusega, aga kellel puudub pass või identifitseerimist võimaldav mikrokiip, näiteks hobuslase passita tõuhobune. Oluline on ka märkida, et alati ei ole otstarbekas võõrandada kõrge aretusväärtusega looma elektroonilise enampakkumise korras. Seda põhjusel, et raha eest looma ostev inimene soovib soetada endale heas kehakonditsioonis looma, mitte looma, kelle omanik on tema eest hoolitsenud nii halvasti, et tema loomade pidamine võetakse asendustäitmise korras üle. Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine ja vajadusel omaniku valdusest ära võtmine on PTA kõige viimane meede sekkumiseks, peale hoiatusi ja ettekirjutusi ning omaniku toetamist ja lahenduste leidmist. Alates 2021 . aastast on PTA üle võtnud 9 hobuse, 142 veise, 43 lamba ja 29 kitse nõuetekohase pidamise . Mitte ü htegi nendest loomadest ei ole õnnestunud võõranda da avalikul elektroonilisel enampakkumisel , sest need loomad olid halvas kehakonditsioonis, määrdunud ja mitte puhtatõulis ed isendi d . K ehtiva seaduse alusel oota ks neid loomi hukkamine. Võõrandamise protsessis muudatusi ei tehta ja PTA on endiselt kohustatud võõrandamist protokollima. Selleks nähakse LoKS -i § 64 2 lõikes 3 ette, et mitte üksnes lemmiklooma, vaid igasuguse looma võõrandamine protokollitakse ning looma võõrandamise kohta väljastab P TA loomapidajale viivitamata kirjaliku teatise. Heaoluühiskonna arenguga on tekkinud Eestis mitmeid organisatsioone, kes teevad PTA - ga koostööd ning on nõus võtma endale ka kehvas seisus põllumajandusloomi. Sellisteks ettevõteteks on MTÜ Ranna Rantšo, MTÜ Paitame Loomakesi, MTÜ Ayuda ( Päite L oomapark). Lisaks sellele leidub loomapidajaid, kes on nõus põhikarja kõrvale võtma mõned üksikud väärkoheldud loomad, sest tihti on kohalik kogukond PTA - le tehtud vihjetega kursis. Eelkirjeldatud muudatus e tulemusena on võimalik hukkamisele määratud põllumajandus loomad asustada ümber uutesse kodudesse ja PTA - l on võimalik oma tööd paremini teha . Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse LoKS -i § 64 2 lõige t 4 ja sõnastatakse , et l ooma hukkamise korraldab P TA loomapidaja kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses asendustäitmise kohta sätestatud korras. K ehtiva LoKS-i § 64 lõike 4 kohaselt korraldab PTA põllumajanduslooma hukkamise loomapidaja kulu l asendustäitmise ja sunniraha seaduses asendustäitmise kohta sätestatud korras . M uudatuse eesmärk on võimaldada PTA-l korraldada nii põllumajanduslooma kui ka lemmiklooma hukkami ne loomapidaja kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses asendustäitmise kohta sätestatud korras. PTA -l võib tekkida vajadus loom huk ata sõltumata selle looma liigist , kui looma terviseseisund ei luba teda võõrandada. Selline võimalus on oluline väga rängalt väärkoheldud looma või abitusse seisundisse jäetud looma puhul, kes vaja b kohe veterinaa r arsti abi . Kui PTA veterinaarharidusega ametnik või veterinaar arst hindab looma elukvaliteedi lootusetuks, siis hukkamise eest on kohustatud tasuma loomapidaja , kes vastutab tekkinud olukorra eest. Eelnõu § 1 punkti de ga 12 ja 13 muudetakse ja ajakohastatakse LoKS-i §-des 66 1 –66 10 sätestatud vastutussätetes karistusmä ä rasid. Peamise muudatusena on juriidilise isiku trahvimäära tõstetud sada korda võrreldes kehtiva õigusega. Füüsilise isiku karistusmäärasid on tõstetud järgmiste rikkumiste puhul: looma suhtes lubamatu teo toimepanemi n e, looma tapmise või huk k amise kohta esitatavate nõuete rikkumi n e ning loomkatse loata tegemi n e või loomkatse tegemise nõuete rikkumi ne. Tulenevalt Veterinaar- ja Toiduameti (edaspidi VTA ) ning Põllumajandusameti ühinemisest aastal 2021 ei ole säilinud head ülevaadet enne 2021 . aastat algatatud väärtegude kohta VTA-s . Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada järgmist . 2012 . aastal ei ole LoKS -i alusel väärteomenetlusi läbi viidud. 2014. aastal on algatatud 1 väärteomenetlus LoKS -i § 66 1 alusel, kuid selle lõpptulemus ei ole teada. 2016. aastal viidi läbi neli menetlust, millest kahe tulemus ei ole teada (ühe menetluse puhul alustati menetlust Lo K S -i § 66 2 alusel ning teise puhul Lo K S -i § 66 1 ja Lo K S -i § 66 2 alusel) ning millest kaks on määrusega lõpetatud (menetlusi alustati ühel juhul Lo K S -i § 66 1 alusel ning teisel juhul Lo K S -i § 66 2 alusel). 2020. aastal viidi läbi kolm menetlust (kaks Lo K S -i § 66 1 alusel ning üks Lo K S -i § 66 1 alusel), mille tulemus ed ei ole teada . Teada ei ole ka see, kas antud väärteomenetlused on läbi viidud juriidilise või füüsilise isiku kohta. Alates 1. jaanuarist 2021, kui alustas tegutsemist PTA , on jõustunud karistamise otsused järgmis t e s väärteomenetlus tes : 2021 . aastal juriidilisele isikule LoKS -i § 66 1 alusel 200 trahviühikut, 2023. aastal 2 väärteomenetlust, mõlemad eraisikule Lo K S -i § 66 2 alusel vastavalt 200 ja 400 trahviühikut ning 2024. aastal 2 väärteomenetlust eraisikutele LoKS -i § 66 1 alusel, mõlemal juhul 400 trahviühikut. P PA -le tehtud päringus väljakutsete kohta selgub, et „juhtum loomaga“ väljakutseid esines 2014. aastal 158, aga aastaks 2020 oli nende väljakutsete arv tõusnud viis korda, ületades 800 väljakutse piiri. Väljakutsete statistika on toodud tabelis 1, aga tuleb arvestada, et tegemist on ainult väljakutsete põhjal alustatud menetlustega. Rahatrahve tehakse rikkumiste alusel igal aastal umbes 20. Tuleb arvestada, et menetluste ja rikkumiste koguarv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse , LoKS -i ja KarS -i § 264 osas on kõiki väär- ja kuritegusid arvestades oluliselt suurem kui ainult väljakutsetega seotud menetluste ja rikkumiste arv. Lisaks ei kajastu siin PTA tehtud sunnirahade nõue ega väärteomenetluse korral tehtud trahvid . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Loomaga seotud väljakutsete infopäring PPA 26.05.2025. Aasta 2014 2020 2021 2022 2023 202 4 „juhtum loomaga“ väljakutsete arv 158 890 837 960 984 834 … neist alustatud väärteomenetlus 34 29 29 38 39 27 … neist alustatud kriminaalmenetlus 2 3 3 8 10 16 LoKS - i alusel kehtestatud trahvimäära si d erinevate rikkumiste eest tuleb muuta , et need oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Arvestades loomade heaoluga seotud avalikku huvi ja ühiskonna kõrgendatud ootus i loomade heaolu eest seismisel, on põhjendatud korrigeerida trahvide maksimummäärasid kõigi LoKS - i alusel nimetatud koosseisude puhul. Praegused karistusmäärad on kehtestatud ligi kümme aastat tagasi , osa rikkumiste puhul veelgi varem. Karistusi tuleb muuta s elleks, et need oleksid ühelt poolt distsiplineeriva mõjuga ja aitaksid ennetada rikkumiste toimepanekut , ning teisalt annaksid võimaluse PTA-l reageerida vastavalt toimepandud rikkumise tõsidus ele . Kehtivas VS -is ja LoKS -is on karistuste ehk trahvimäärade erinevused juriidiliste isikute puhul kümnekordsed. Näiteks juhul, k ui loomakasvatusettevõt t e s tegutsev ettevõtja jätab lambad hooletusse sellisel viisil, et nad hukkuvad, siis karistuseks saab ettevõt jale määrata väärteo toimepanemise eest trahvi kuni 3200 eurot. Samal ajal, kui ta ei ole lambaid õigel ajal kõrvamärkidega identifitseerinud , on VS -i järgi võimalik määrata trahvi kuni 32 000 eurot. Sellise ebamõistliku ja põhjendamatu trahvimäärade erinevuse kõrvaldamiseks tuleb LoKS-i trahvimäärad ajakohastada. LoKS-is kehtestatud trahvimäärad peavad peegeldama loomaheaolu kui kõrget ja kaitstavat avalikku väärtust. Otsus tõsta juriidiliste isikute trahvimäära sada korda tingib asjaolu, et trahvimäärade kehtestamisel 2005 . aastal oli Statistikaameti andmetel t aime- ja loomakasvatus e , jahindus e ja neid teenindava te tegevusalad e müügitulu ligikaudu 330 000 eurot, toona kehtestatud karistusmäär ehk 3200 eurot oli seega 0,00097% müügitulust. Ainuüksi see näitab, et trahvimäärad ei oleks olnud mõjusad ka juhul, kui oleks toimunud rikkumi ne ja oleks määratud rahatrahv. 2023. aasta müügitulu eelnimetatud valdkondades on Statistikaameti andmetel ligikaudu 1,16 miljonit eurot ja kui tõsta trahvimäär a kümme korda ehk 32 000 euroni , oleks karistusmäär 0,003% kogu müügitulust, kuid tõstes seda sada korda , on karistusmäär 0,03%, mis peaks olema mõjusam. Keskmiselt on selle valdkonna müügitulu 2005 . aastat ja 2023 . aasta t võrreldes muutunud ligikaudu 280%. LoKS -i § 66 1 lõikes 2, § 66 2 lõikes 2 , § 66 4 lõikes 2, § 66 5 lõikes 2 , § 66 6 lõikes 2 , § 66 7 lõikes 2 , § 66 8 lõikes 2 ja § 66 10 lõikes 2 sätestatud väärtegude puhul ( l oomapidamisnõuete rikkumine ; l ooma suhtes lubamatu teo toimepanemine ; loomade võistluse ja looma avaliku näitamise nõuete rikkumine; looma vedamise kohta esitatavate nõuete rikkumine; l ooma tapmise või hukkamise kohta esitatavate nõuete rikkumine ; looma ravimise ja muu veterinaarse menetluse nõuete rikkumine , l oomkatse loata tegemine või loomkatse tegemise nõuete rikkumine loomapidamise õiguseta isiku toimingud ) tõstetakse juriidilise isiku trahvimäära sada korda, mistõttu või b nende väärtegude puhul karista da juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 0 000 euro t. N ende nõuete rikkumine võib oma olemuselt kaasa tuua oluliselt suurema kahju looma tervisele või heaolule . Loetletud rikkumiste puhul f üüsilise isiku trahvimäära võrreldes kehtivaga ei muudeta . L oKS -i § 66 2 lõikes 1, § 66 6 lõikes 1 ja § 66 8 lõikes 1 sätestatud muudatuste kohaselt tõstetakse ka füüsilise isiku karistusmäärasid . Kui füüsiline is i k on toime pannud LoKS -i § 66 2 lõikes 1 , § 66 6 lõikes 1 või § 66 8 lõikes 1 sätestatud väärteo ( looma suhtes lubamatu teo toimepanemi n e ; looma tapmi s e või huk k amise kohta esitatavate nõuete rikkumi n e ; loomkatse loata tegemi n e või loomkatse tegemise nõuete rikkumi ne ) , siis nende väärtegude puhul võib muudatuste kohaselt karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. T rahvimäära on tõstetud 100 trahviühiku võrra, sest nende rikkumiste puhul on tegemis t väga olulise l määral loomatervise ja heaolu kahjustamisega . Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse LoKS-i § 81 1 uute üleminekusätetega , et tagada sujuv üleminek vanalt õiguslikult korralt uuele. Eelnõu on koostatud arvestusega, et loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu ( EIS-is e elnõu toimiku number: 25-0034 ) jõustub seadusena 2026. aasta 1. jaanuaril ning käesolevas eelnõus kavandatud muudatused üleminekusätete osas arvestavad juba eelnimetatud seaduseelnõus kavandatud muudatusi. LoKS -i § 81 1 lõike 1 6 kohaselt kohaldatakse LoKS -i § 5 2 lõikes 5 sätestatud koera ketis pidamise keeldu 2027. a astal ja hiljem sündinud koerte suhtes. See tähendab, et k oera, kes on sündinud enne eelnimetatud aastat , on lubatud mõjuval põhjusel ketis pidada tema surmani ja eeldusel, et looma heaolu on tagatud . Üleminekusät t e s arvesta takse , et tagada on vaja nii loomade heaolu kui ka inimeste turvalisus . Ketis pidamisega harjunud looma peab olema võimalik pidada ketis vajadusel tema elu lõpuni, tegemata järeleandmisi tema heaolus, kui ta on sellise pidamisviisiga harjunud ning võib oma agressiivse käitumisega kahjustada inimeste turvalisust või teiste loomade heaolu. L oKS -i § 81 1 lõike s 1 7 sätesta takse teine üleminekusäte, mille kohaselt võib koera, kes on sündinud enne 2027. aasta 1. jaanuari ja keda peetakse LoKS -i § 3 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ketis ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik iseendale või teisele loomale või inimesele, pidada ketis kuni 2037. aasta 1. jaanuarini või tema surmani. See tähendab, et aastast 2037 ei tohi enam ühtegi koera ketis pidada. Selline üleminekusäte annab piisavalt pika aja kõikidele loomaomanikele, kes peavad enda koera ketis, et vajadusel õpetada koer ümber uue pidamisviisiga ning käia vajadusel koertekoolis või käitumisnõustaja juures. Kuna praegusel ajal on Eestis märgata trendi, et koeri peetakse üha vähem ketis, on alust loota , et aastaks 2037 ei pea enam üht egi koera püsiva pidamisviisina ketis pidama. LoKS -i § 81 1 täiendatakse lõikega 1 8 , mille kohaselt käesoleva seaduse jõustumise seisuga tegutsev varjupaiga pidaja peab omama varjupaiga pidaja tegevusluba alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Sätte eesmärk on tagada piisavalt pikk üleminekuaeg, et juba tegutsevad varjupaiga pidaja d saaksid tegevusloa nõuetega tutvuda ning vajaduse korra l enda tegevust ümber korraldada, et vastata LoKS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele ning taotleda tegevusluba . Üleminekuaeg on oluline ka lube väljastavale PTA-le nõuetega tutvumiseks ning kontrollide te gemiseks . LoKS -i § 81 lõike 1 9 kohaselt loetakse LoKS -i § 5 4 lõike 1 kohane loakohustus täidetuks, kui isik on täitnud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud VS -i § 25 lõike 2 punkti 3 kohaselt tegevusloakohustuse. Eelnõu §-s 2 muudetakse VS-i . VS-i muudatused on sisuliselt seotud LoKS-is kavandatud muudatustega ja tehakse selleks, et viia VS -i sätted kooskõlla LoKS-is kavandatud muudatustega . Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt täpsustatakse VS -i § 24 lõike 2 punkti 1 sõnastust. VS -i § 24 lõikes 2 on viidatud tegevusaladele, millel tegutsemise korral on isikul teatamiskohustus. VS -i § 24 lõike 2 punktis 1 viidatud tegevusalade hulgast on muudatuse kohaselt välja arvatud LoKS -i § 5 4 lõikes 1 nimetatud tegevusala , sest selle tegevusala puhul asenda takse teatamiskohustus varjupaiga pidaja loakohustus ega ning loakohustuse ga seonduv reguleeritakse edaspidi LoKS-is. Eelnõu § 2 punkti s 2 parandatakse VS -i § 25 lõike 2 punktis 3 loetletud tegevusalade viited . Seoses sellega, et eelnõu kohaselt on varjupaiga pidaja ning koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegelev varjupaiga pidaja loakohustus reguleeritud edaspidi LoKS-is, on vaja sellekohane regulatsioon VS-ist välja jätta ning enam ei ole asjakohane viidata VS-is komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 9 punkti s b nimetatud tegevusalale ( varjupaigad , kus tegeletakse koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki vii misega ) . Eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt täpsustatakse VS -i §-s 27 sätestatud tegevusloa kontrollieset. Muudatus VS -i § 27 punktis 2 on samuti seotud sellega et eelnõu kohaselt reguleeritakse koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegelev a varjupaiga pidaja loakohustus ega seonduv edaspidi LoKS-is, mistõttu tuleb VS-is sätestatud kontrollieseme nõuete hulgast jätta välja viide komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli le 11, milles on sätestatud nõuded koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega tegelev ale varjupaiga pidaja le. Eelnõu § 2 punkti s 4 täpsustatakse VS-i põllumajandus loomade registriga seotud sätteid . Täpsemalt täiendatakse VS -i § 34 lõike 2 punkti 2 sõnastust nii , et põllumaja n dusloomade registri eesmärk on tõhusa veterin a arjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust muu hulgas ka selliste isikute ja nende tegevuse kohta, kes on saanud tegevusloa varjupaiga pidamiseks või sellise varjupaiga pidamiseks, kus tegeletakse koer te , kass id e ja valgetuhkru te teise liikmesriiki viimisega . Eelnõu § 2 punktides 5 ja 6 tehtavad muudatused puudutavad bioturvalisuse kava koostamisega seotud sätteid . VS -i §-s 36 sätestatud b ioturvalisuse kava koostamise kohustus kehtib ka varjupai ga pidajate kohta , mistõttu tuleb asjakohastes sätetes (VS -i § 36 lõi getes 1 ja 5) parandada viited ning lisada viide LoKS-i § 5 4 lõikes 1 nimetatud tegevusaladele. Bioturvalisuse kava tuleb koostada , sest varjupaikades peetakse teadmata tervisestaatusega loomi ning on haiguseid, mis esinevad erinevatel loomaliikidel ja võivad ohustada nii inimese kui ka väljaspool varjupaika elavate loomade tervist. Sellisteks haigusteks on näiteks marutaud, toksoplasmoos ja dermatofütoos. Asjakohaste pidamisviiside ja loomaliikide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu §-s 3 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev. S eadus e jõustu mine on kavandatud 2027. aasta 1. jaanuar il . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ga võetakse LoKS-is kasutusele uu ed termin id „ varjupaik “ ja „varjupaiga pidaja“ . Uute terminite lisamine on vajalik, sest LoKS-is ei ole varjupaikade tegevust varem reguleeritud . Eelnõu terminoloogia on kooskõlas määrus e (EL) 2016/429 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 terminoloogiaga. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208) , ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169) , nõuetega. Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavust (COM(2023)0769-C9-0443/2023-2023/0447(COD)) ja mis läbis Euroopa Parlamendis esimese lugemise 19. juunil 2025. NOTEREF _Ref203992526 \h \* MERGEFORMAT 2 , NOTEREF _Ref202347122 \h \* MERGEFORMAT 3 Nimetatud määruse eesmärk on kooskõlas käesoleva eelnõu eesmärkidega: reguleerida loomade varjupaikade tegevust, et taga da koerte ja kasside siseturu ladus ja läbipaistev toimimine ja loomade heaolu ning takistada zoonooside tek et ja leviku t . NOTEREF _Ref203992526 \h \* MERGEFORMAT 2 Määruse (EL) 2016/429 artikli 269 lõike 1 punktist d ja sama artikli lõikest 2 tuleneb, et liikmesriigid võivad oma territooriumil kohaldada täiendavaid või LTM-is kehtestatud meetmetest rangemaid meetmeid seoses I jaotise 1. peatükis (artiklid 84–107) sätestatud registreerimise, heakskiitmise, arvestuse pidamise ja registrite nõuetega, kui need riiklikud meetmed järgivad LTM-is kehtestatud eeskirju ega takista loomade ja toodete liikumist liikmesriikide vahel ega lähe vastuollu artikli 269 lõikes 1 osutatud eeskirjadega. 6. Seaduse mõjud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muu da tustega olulisi mõjusid riigivalitsemisele, infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, riigikaitsele, siseturvalisusele, regionaalarengule, haridusele, kultuurile, spordile, keskkonnale ega sotsiaalvaldkonnale. Seaduse mõjudena käsitletakse üksnes regulatiivsete muudatustega kaasnevaid otseseid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid . Kõikide muudatuste puhu l on lisaks eraldi välja toodud mõjudele ka otsene mõju loomaheaolule. Eelnõu § 1 punktis 7 tehtud muudatus, mille eesmärk on viia LoKS kooskõlla b iotsiidi seadusega , on tehnilist laadi ja sellel puudub Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju . 6.1 Loomaga suguühtesse astumi s e ja muu sugulise iseloomuga teo toimepanemise ning sellist materjali sisaldava foto või videosalvestise omami s e ja hoidmi s e ning teisele isikule üleandmi s e, näitami s e või muul viisil kättesaadavaks tegemise lisamine looma suhtes lubamatute tegude l oetellu (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2) Mõju valdkond: sotsiaal valdkond Mõju sihtrühm: elanikkond, eelkõige võimalikud õigusrikkujad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Zoofiilia keelustamise mõju on Eesti ühiskonnas väheoluli ne, kuna zoofiilia on seksuaal n e kõrvalekal le , mida esineb vähe. Suurem mõju on sõnumil, mis mõistab üheselt ja arusaadavalt sellise kõrvalekalde hukka. Kuna mõju ulatus ja sagedus on väiksed, ei kaasne muudatusega olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.2 Koera ketis pidamise keelamine (eelnõu § 1 p unkt 3) Koera on edaspidi lubatud ketis hoida vaid ajutiselt meditsiinilise l näidustuse l , looma turvalisuse kaalutlustel või juhul, kui täiskasvanud loom on agressiivne või ohtlik teisele loomale või inimesele. Muudatus mõjutab koeraoman ikke, kes võtavad endale koera, kes on sündinud hiljem kui 1. jaanuar il 2027. Seaduse jõustumise ajal ketis peetavat koera , kes on sündinud enne 2027. aasta 1. jaanuari ning kes võib teistsuguse pidamisviisi korral olla agressiivne või ohtlik iseendale või teisele loomale või inimesele, võib ketis pidada 2037. aasta 1. jaanuarini või looma elu lõpuni. Mõju valdkond: majandus, sotsiaal valdkond ja riigivalitsemine Majanduslik mõju Loomaomanikele, kes soovivad edaspidi koera pidada, võib seadus e muudatus tuua kaasa ühekordse kulu aediku ehitamise ks . Arvestades loomapidamisega seotud kogu kulusid, on selline ühekordne kulu siiski suhteliselt väike. Sotsiaalne mõju Koera ajutiselt ketis hoidmise lubamine mõjutab i nimeste heaolu ja elukeskkond a ning tõstab hoolivust loomade suhtes. Kuigi ketis koer on justkui inimesest eraldatud, on teadusuuringud näidanud, et alaline koera ketis pidamine viib looma käitumisprobleemideni , s eal h ulgas inimese ründamiseni, mis või b lõppeda vigastuste ja isegi surmaga. Muudatusega, et koera võib ainult ajutiselt ketis hoida, peaks ühiskonnas vähenema agressiivsete loomade osakaal ja l oodetavasti väheneb märkimisväärselt ka inimestele tekitatud vaimne- ja füüsiline kahju, mis on tingitud nii koerte rünnaku test kui ka valede st pidamistingim u ste st . Mõju riigiasutusele Mõju riigiasutusele on väike, kuna koerte ketis pidamine on ühiskonnas saanud negatiivset tähelepanu ja seetõttu peetakse koera ketis järjest vähem. Teisalt on oluline, et PTA saab selgesõnalise õigusliku aluse teha tulevikus ettekirjutus loomaomanikule, kes peab oma koera ketis ega täida seetõttu loomapidamisnõudeid. Mõju s ihtrühm : loomaomanikud ja PTA Avalduv mõju, sell e ulatus ja sagedus M õju loomaomanikele on väike, sest juba praegu on paljudel loomaomanikel koer a pidamiseks aedik või peetakse loom a siseruumides ning loomaga jaluta takse regulaarselt . Mõju ulatus on suurem maapiirkon nas , kus loomi peetakse rohkem õues, aga juba praegu on paljud loomapidajad läinud üle aedikus pidamisele. M uudatus mõjutab isikut, kes kavatseb tulevikus koera võtta ning peab seega olema teadlik, et looma heaolust lähtudes ei ole lubatud teda enam ketis pidada . Loomaomanikule on see ühekordne investeering korralikku aedikusse või näiteks õigetes mõõtmetes koerapuuri, et koera saaks ajutiselt toas puuris pidada. Ebasoovitatavate mõjude kaasnemise risk E sineb risk, e t kõik inimesed ei mõista sõna „ajutine“ üht moodi . Selle vältimiseks on eelnõu seletuskirjas toodud mitmeid nii positiivseid kui ka negatiivseid näiteid, mis aita vad nii loomapidajal kui ka PTA-l olenevalt olukorra st otsustada , kas looma hoidmine ketis on ajutine või mitte. Teine risk on praegusel alaliselt ketis peetavate koerte äkiline pidamistingimuste muutmine, mis võib endaga kaasa tuua lisa probleeme. Selle riski vältimiseks on kehtestatud ülemineku säte, mi lle kohaselt võimalda takse enne 2027. aasta 1. jaanuari sündinud ketis peetava t koer a pidada ketis tema elu lõpuni, kui see pidamisviis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väheoluline ja puudutab otseselt vaid koerapidajaid. 6.3 Varjupaik ja varjupaiga pidaja tegevusluba (eelnõu § 1 p unkt 4) Seaduseelnõu reguleerib majandustegevuse nõudeid nii loomade varjupai ga pidaja kui ka sellise loomade varjupai ga pidaja puhul , kes tegeleb komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli punktis b nimetatud koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega. Mõlemat liiki varjupaikade pidajate le kehtestatakse tegevusloa kohustus, selle tingimused, nõuded personalile ja varjupaigas loomade pidamise nõuded. Mõju valdkond: majandus, sotsiaal valdkond , riigi asutuse d Sihtrühm: loomade varjupai ga pidaja d , veterinaararst id , loomaomanik ud , PTA, kohalik omavalitsus Avalduv mõju , selle ulatus ja sagedus : a valduv mõju ja selle ulatus on mõõdukas. Majanduslik mõju Muudatus t ega kaasneb mõõdukas halduskoormuse kasv varjupaiga pidaja l e, kes pea b oma varjupaigas järgima kehtestatud majandustegevuse nõudeid ning täitma loakohustus t . Praegu on juba mitmed suuremad varjupaiga pidajad, kes tegelevad koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega, sellise loakohustuse täitnud tulenevalt Euroopa Liidu õiguse ja VS-i nõuetest. Eelnõuga nähakse ette üleminekusäte, mille kohaselt VS -i § 25 lõike 2 punkti 3 kohaselt loakohustuse täitnud varjupaiga pidaja puhul loetakse käesoleva seaduse § 5 4 lõike 1 kohane loakohustus täidetuks. M õju riigiasutusele Mõju riigiasutusele on väike, sest suureneb PTA töökoormus seoses tegevus lubade väljastamisega. PTA peab üle hindama kõik Eestis tegutsevad varjupaigad, välja arvatud need, kelle pidajate loakohustus loetakse juba täidetuks, mis tähendab suurenenud töökoormust . Samas on tegevusloa väljastamise jär el tehtavate kontrollide arv loodetavasti väiksem, mis aitab tööko ormust tasakaalustada. Sotsiaalne mõju Ühtlas elt heade pidamistingimustega varjupaikadest või vad inimesed julg emalt endale lemmiklooma võtta, samuti aitab loakohustus täita ühiskonna ootus t , et kõikidel loomadel on varjupai gas head pidamistingimused. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude vältimiseks on eelnõu ettevalmistaja kaasanud aruteludesse loomade varjupaigad, sealhulgas varjupaiga na tegutsevad MTÜ-d, kohalikud omavalitsused , Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti L oomaarstide K oja. Muuda tus t ega ei tohiks kaasneda suuri rahalisi kulutusi varjupai ga pidajatele ja piisav üleminekuaeg , mille kohaselt seaduse jõustumise ajal tegutseval varjupaiga pidajal peab olema asjakohane tegevusluba alates 2028. aasta 1. jaanuarist, aitab neil sätestatud nõuetega kooskõlla viimiseks enda ettevõtetes vajalikud muudatused teha. Ebasoovitav mõju esineb varjupai ga pidajatele , kes ei suuda varjupaigas loomade pidamistingimusi uute nõuetega vastavusse viia. Sellisel juhul ei saa nad tegevusluba, et varjupaiga pidaja na tegutseda , ning võib tekkida olukord, kus sellises varjupaigas peetavatele loomadele tuleb kiiresti leida uus kodu. Sellist riski aita vad vähendada Eestis tegutseva d erinevad varjupai gad ja loomapäästegrup id , kes võiksid olla huvitatud aitam isest nendele loomadele kodu leida. Sellise ebasoovitava mõju kaasnemine on kahjuks paratamatu, sest loomade heaolu peab sellises ettevõttes olema tingimusteta täidetud. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on mõõdukas , oluline mõju puudub. 6.4 Eutanaasia (eelnõu § 1 p unktid 5 ja 6 ) Seaduseelnõu reguleeri b looma eutanaasia läbiviimise otsuse tegemisel veterinaararsti ja loomaomaniku vahel vastutuse jagunemist ning võimaldab hulkuva looma eutanaasia üle vajaduse korral otsustada veterinaararstil , kui selle looma edasine elu põhjustaks loomale kannatusi või kui tema liigiomane eluviis osutub võimatuks. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Sihtrühm: veterinaararst id , loomaomanik ud Avalduv mõju , selle ulatus ja sagedus Sotsiaalne mõju Avalduv mõju on mõõdukas, sest lemmiklooma omanikke, kellel selli n e otsus tuleb teha , on palju. Mõju on positiivne, sest seda otsust ei pea tegema enam loomaomanik üksi ja veterinaararstil on õigus oma arvamust julgemalt avaldada. Looma heaolu tagamiseks peab olema otsustusõigus nii loomaomanikul, kes oskab hinnata looma seisundit pikema aja jooksu , kui ka veterinaararstil, kes hindab hetkeolukorda , tuginedes oma meditsiinilistele teadmistele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, aga teatavates olukordades olemas. Sellisteks näiteks võib olla olukord, kus veterinaararsti hinnangul on eutanaasia ainus võimalus tagada looma heaolu, kuid loomaomanik ei nõustu sellega isegi mitte pärast mit me veterinaararsti arvamust . Teisalt võib loomaomanikul olla probleem, mis ei võimalda tal looma pidada, aga veterinaararst ei ole nõus sellist looma eutaneerima. Selliste mõjude vähendamiseks on seletuskirjas kirjeldatud alternatiivse i d võimalus i , mida on võimalik erinevates olukordades lisaks ette võtta. Järeldus mõju olulisuse kohta M õju olulisus looma omanikule on väike, sest looma eutanaasia otsust tuleb teha harva. Mõju olulisus veterinaararstile on keskmine, tagades talle väga keerulistes olukordades selgemad õigused ja juhised. 6.5 Isiku valduses oleva e luruumi läbivaatus selle eluruumi äriruumina kasutamise korral (eelnõu § 1 p unkt 8) Mõju valdkond : mõju riigiasutusele Sihtrühm: PTA Avalduv mõju ja selle ulatus M uudatuse tulemusena muutub PTA töökorraldus vihjete kontrollimisel lihtsamaks ja tõhusamaks , sest juh u l , k ui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib PTA selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata ilma KorS-i § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata . Isiku puhul, kes pea b lemmikloom a kaubanduslikul eesmärgil ja kellel on seadusest tulenev teatamis- või loakohustus, langeb eluruum sageli kokku tema äriruumiga ehk loomapidamisruumiga. Näiteks on see sageli nii eraelamus ja talumajapidamises kaubanduslikul eesmärgil loomade pidamise puhul (kasvandused). Selliseid eraelamuid ja talumajapidamisi tuleks käsitada äriruumina ehk ettevõttena. Edaspidi ei ole iga sellise valduse läbivaat amiseks eelnevalt vajalik taotleda luba läbivaadatava eluruumi asukohajärgselt halduskohtult . Muudatus tehakse looma de heaolu tagamise eesmärgil . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub. 6.6 Loomade võõrandamine asendustäitmise korras (eelnõu § 1 punktid 9 – 11) Loomade asendustäitmise korras võõrandamise sätete muutmisega võimaldatakse võõrandada kõiki loomi isikule, kes pidas seda looma asendustäitmise korras , ja ka muule isikule. Mõju valdkond: sotsiaal valdkond , riigiasutus Mõju sihtrühm: loomapidajad ja PTA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus Loomade võõrandamise võimaldamise ga kaasnev mõju on väheoluline , kuna PTA poolt võõrandatud loomade arv jääb enamasti alla 1000 looma ühes aastas, mis on väga väike osa Eestis peetavatest loomadest. Mõju riigiasutusele on mõõdukas, sest muudatus lihtsustab PTA-l halvasti koheldud loomade võõrandamist ja laiendab võimalusi vastavalt looma seisukorrale valida , kuhu selline loom on sobilik võõrandada. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Kuna mõju ulatus ja sagedus on väiksed, ei kaasne muudatusega olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatus mõju ü hiskonnale on üldiselt väheoluli ne . Teisalt on see olulise mõjuga loomaheaolule, eriti loomale, keda on vaja võõrandada. 6. 7 Karistusmäärade tõstmine (eelnõu § 1 punktid 12 ja 13) Mõju valdkond: majandus Sihtrühm: ettevõtjad, kes tegelevad loomadega, sealhulgas loomade pidamise, veo või hukk amisega Avalduv mõju ja selle ulatus: mõju majandusele on keskmine Majanduslik mõju Uuenenud karistusmäärade mõju majandusele on keskmine. Mõju sihtrühmaks on kõik ettevõtjad, kes tegelevad loomade pidamise, tapmise või veoga. PRIA andmetel on andmebaasi registreeritud 14 427 tegevuskohta, kus peetakse põllumajandusloomi. Veolube on PTA veebilehel andmete alusel 29.04.2025 seisuga väljastatud 139. Lisaks on PRIA registris registreeritud 38 ettevõtet, kus tegeletakse põllumajandusloomade tapmisega. Kõik ne ndes ettevõte te s tegutsevad ettevõt jad peavad oma tegevuses silmas pidama, et nad ei rikuks neile LoKS-i alusel pandud kohustusi. Võib e eldada, et enam ik loomapidamisega tegelevaid isikuid on seadusekuulekad, kuid senised trahvimäärad on jäänud ajale jalgu ning seetõttu on suur oht, et liiga leebete karistuste korral võidakse loomade tervise ja heaolu arvelt hakata oma tegevustes mööndusi tegema. Põllumajandusettevõtete müügitulu on tõusujoones ja kasvanud 60% võrreldes 2018. aasta ga . Juhul, kui ettevõtja rikub näiteks LoKS-is looma vedamise kohta kehtestatud nõudeid, ei ole senine maksimaalne karistusmäär 3200 eurot mõjus, arvestades ettevõtete käivet ja müügitulu. Uuendatud karistusmäärade rakendamise korral on mõju neile ettevõtetele eeldatavalt ühekordne ja suunatud üksikutele isikutele. Võib e eldada, et karistusmäärade tõstmisel on positiivne mõju, kuna isikud käituvad õiguskuulekamalt ja hoiduvad väärtegude toimepanemises t , sest väärteo eest ettenähtud maksimaalne trahvisumma on edaspidi senis e 3200 euro asemel 32 0 000 eurot. Võib eeldada, et kõrgemate karistusmäärade kehtestamine parandab inimeste soovi tõsta oma teadlikkust loomapidamisnõuetest, loomade võistlustel ja avalikul näitamisel, loomade vedamisel, loomade tapmisel ja hukkamisel, ravimisel ja veterinaarsete menetluste teostamisel ning loomkatsete tegemisel kehtivatest nõuetest . K aristusmäärade ajakohastamisega kaasnevaid olulisi kulusid ja tulusid ei ole võimalik prognoosida. Suuremate rahatrahvide määramine ei too vältimatult kaasa suuremaid väärteokaristusi, lisaks võib kõrgem trahvi määr motiveerida isikuid panema toime vähem väärtegusid. Muudatuste mõju loomade heaolule on olulise tähtsusega. Senini kehtivad LoKS i karistusmäärad on olnud muutmata rohkem kui kümme aastat. Loomakaitse valdkonnas ei ole PTA 2022. aastal määranud mitte ühtegi karistust. Selle põhjuseks ei ole mitte menetlushuvi puudumine loomaheaolu seisukohast, vaid erinevad töökorralduslikud aspektid. Prioriteediks on iga juhtumi puhul võimalikult kiiresti taastada loomaheaolu ettekirjutuse või mõne muu sekkumisega, et minna lahendama järgmist loomatervise või looma heaolu probleemi. Isiku heidutamine tuvastatud väärteo eest karistamisega ei ole loomaheaolu seisukohast esmatähtis võrreldes järgmise loomaga seotud aegkriitilise probleemi lahendamise ga . Siiski on igal aastal kasvav väärtegude kohta tehtud vihjete arv ja avalikkuse huvi loomaheaolu probleemide lahendamise vastu toonud kaasa vajaduse menetleda loomade väärkohtlemist ja vajaduse korra l määrata sellise tegevuse eest ka karistus. Karistus pea b vähendama rikkumiste arvu ja aitama LoKS-is kirjeldatud loomade heaolu nõuete täitmise kõrval hoida ära loomade kannatusi. V äärteomenetluse toimingute läbiviimiseks peab olema piisavalt aega, ainult sel juhul on karistus piisavalt mõjuv. LoKS-i alusel kehtestatud trahvimäärad erinevate rikkumiste korral peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Arvestades loomade heaoluga seotud avalikku huvi ja ühiskonna kõrgendatud ootus i loomade heaolu eest seismisel, on põhjendatud korrigeerida maksimaalseid trahvi määrasid kõigi LoKS-i alusel nimetatud koosseisude puhul. Kehtiva õiguse kohaselt saab loomakasvatusettevõttes tegutsevale ettevõtjale juhul, kui ta jätab lambad hooletusse viisil, et nad hukkuvad , määrata karistuseks kuni 3200 eurot trahvi . Samal ajal, kui ta ei ole lambaid õigel ajal kõrvamärkidega identifitseerinud, on VS-i järgi võimalik maksimaalseks trahviks määrata 32 000 eurot. Juba samas valdkonnas tegutsev ettevõtja on saanud õigusakte lugedes sõnumi, mida ta laudas esimesena ära teeb. Esmalt paneb kõrva märgid ja kannab need registrisse ning alles seejärel kontrollib, kas lammas on suremas või kannatab valudes. Tegelikkuses ei taha pädevad loomapidajad, loomakaitsjad, järelevalveametnikud ja üldiselt kõik inimesed, et loomad kannataksid , ja selle kinnituseks ei ole vaja trahvimäärasid tõsta. Samas, kui valdkonnas on kehtestatud trahvimäärad, peavad need peegeldama loomaheaolu kui olulist ja kaitstavat avalikku väärtust. Võib eeldada, et rangemad karistused annavad selge signaali, et loomade heaolu on oluline terves ühiskonnas. Ühiskonnas on kokku lepitud standardid , mille järgimist on vaja tõhusalt kontrollida ja mille rikkumise eest saab vajadusel määrata karistuse, mis on õigla ne , proportsionaal ne ning hoiatava iseloomuga. Loomade võtmine ja nendega tegelemi seks on vaja teatud oskusi ja pädevus t. Siinkohal ei ole vahet, kas räägime lemmikloomana peetavatest loomadest või põllumajandusloomadest. Looma võttes võetakse ka vastutus. Kui loomapidamisnõuetest ei peeta kinni , võivad loomad sattuda hulkuma ning teha kahju elu- ja looduskeskkonnale: hävitada ja rikkuda inimeste vara, haljasalasid või ka sattuda liiklusõnnetustesse, mille tagajärjed võivad olla rasked . Senini on PTA määranud loomapidamisnõuete rikkumise eest vähe karistusi ning teinud pigem ettekirjutusi ja ettekirjutuste täitmata jätmisel on looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus asendustäitmise korras üle võetud , sest praegu kehtivad trahvimäärad on väga madalad. Võib eeldada, et loomapidamisnõudeid rikkunud eraisik või juriidiline isik maksab trahvi ära , kuid jätkab oma tegevusega. Ajakohastatud trahvi määra d aitavad seda olukorda muuta. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavaid mõjusid karistusmäärade tõstmisega ei kaasne. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine. 6.8. Mõju haldus- ja töökoormusele Mõju e ttevõtjate ja eraisikute halduskoormus ele : k okkuvõtlikult võib tuua välj a, et m uudatus t ega kaasneb mõõdukas halduskoormuse kasv varjupaiga pidaja l e, kes pea b oma varjupaigas järgima kehtestatud majandustegevuse nõudeid ning täitma loakohustuse. Praegu on juba mitmed suuremad varjupaiga pidajad, kes tegelevad koerte, kasside ja valgetuhkrute teise liikmesriiki viimisega, sellise loakohustuse täitnud tulenevalt Euroopa Liidu õiguse ja VS-i nõuetest. Eelnõuga kavandatud muudatused varjupaikade kohta on kõikide huvirühmadega eelnevalt kooskõlastatud. Samuti kasvab halduskoormus koerapidaj a le, ke s peab koera ketis pidamise keelu tõttu oma koera pidamise tingimused ümber korralda m a. Selliseid koerapidajaid on Eestis siiski üha vähem ja koera pidamis e tingimuste ümberkorraldamise ga kaasneb ühekordne kulu . Avaliku sektori töökoormus: muudatustega kaasneb töökoormuse kasv , sest suureneb PTA töökoormus seoses varjupaika ga pidaja tegevuslubade väljastamisega. PTA peab üle hindama kõik Eestis tegutseva te varjupaiga pidajate varjupaigad, välja arvatud need, milles tegutsemise korral loetakse loakohustus juba täidetuks. See tähendab suurenenud töökoormust. T egevusloa väljastamise jär el on te htavate kontrollide arv loodetavasti väiksem, mis aitab tööko ormust tasakaalustada. Samas aitavad m uudatused vähendada ka PTA töökoormust, sest võimaldavad PTA-l lihtsamalt teha riikliku järelevalve käigus valduse läbivaatust ning paindlikumalt korraldada halvasti koheldud loomade võõrandamis t asendustäitmise korras . Muudatused annavad ka selgemad õiguslikud alused looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest karistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks loomaomanikule, kes peab oma koera ketis . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega olulisi lisa tegevusi, kulusid ja tulusid riigile ja kohalikule omavalitsusele ei kaasne . Seoses loomade varjupaikade täpsemate andmete küsimisega on vajalik täiendada PRIA-registris küsitava id andmerid u. Selle tegevusega kaasneva kulu esialgseks suuruseks on PRIA hinnanud 15 400 eurot , mis on kavandatud katta PRIA enda eelarvest. Lisaks võivad kaasneda kulud seoses loomade varjupai gaga ja sellele esitatava te nõuete täitmisega . Võib leiduda varjupaiku, kus võib olla vajalik muuta loomade pidamisviis i , aga kuna paljud varjupaigad tegutsevad teenusepakkujana ja mitte alati KOV-i ruumides, võib see kohustus rakenduda hoopis neile ja seetõttu on kulusid KOV-ile raske prognoosida . Varjupaiga pidajale tegevusloakohustuse kehtestamise ga ei ole ette näha uusi tegevusi riigile ega kohalikule omavalitsusele. Praegu kehtib tegevusloakohustus selliste varjupai kade pidajatele , kus võidakse tegele da koerte, kasside ja valgetuhkrute teise Euroopa Liidu liikmesriiki viimisega – selliseid varjupaiku on praegu Eestis 14 . Tänu sellele on Eestis toimiv registreerimissüsteem, kus on võimalik ka üles loetleda erinevad hoiukodud , seega puudub vajadus uue eraldi tarkvaraarenduse järele ning piisab paari rea lisamisest olemasolevasse andmebaasi . PTA teostab ka praegu järelevalvet varjupaikade üle, mille pidajatele kehtib tegevusloa kohustus . Juhul, kui KOV-i teenindav varjupaik ei vasta käesolevas seaduses kehtestatud nõuetele, siis võib kaasneda kulu looma heaolu nõuete parandamiseks. Eelnõu koostaja poolt külastatud varjupaigad vastavad kõik suuremale osale nõuetele . LoKS -i vastutussätetes karistusmäärade ajakohastamisega ei ole olulisi kulusid ja tulusid võimalik prognoosida. Suuremate rahatrahvide sätestamine ei too vältimatult kaasa suuremaid väärteokaristusi, lisaks võib kõrgem trahvi määr motiveerida isikuid panema toime vähem väärtegusid. Seaduse rakendamine ei too riigile kaasa otseseid tulusid. 8 . Rakendusaktid Uus rakendusakt Eelnõus kavandatud LoKS -i § 5 4 lõikega 5 antakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitus kehtestada l oomade varjupaikadele esitatavad nõuded . Tegemist on uue volitusnormiga. Eraldi volitusnorm on sätestatud, kuna selle alusel kehtestatakse nõuded varjupaiga ruumidele ja ehitistele ning vahenditele ja seadmetele , varjupaiga veterinaararstile ning varjupaigas peetava looma üleandmisele. Muudetavad rakendusaktid Muudetavad rakendusaktid on : 1) Vabariigi Valitsuse 16 . aprilli 20 02 . a määrus nr 130 „ Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord ” https://www.riigiteataja.ee/akt/95217 2) p õllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded ” https://www.riigiteataja.ee/akt/13006944 3 ) m aaelu ministri 17 . novembri 20 21 . a määrus nr 56 „ Nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava “ https://www.riigiteataja.ee/akt/119112021004 4 ) m aaeluministri 25. novemb ri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri põhimäärus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/127112021001 Rakendusakti de kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1 . 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustu mine on eelnõu kohaselt kavandatud 202 7 . aasta 1. jaanuaril. Eelnõus on jõustumise tähtpäev määratud arvestusega, et koerapidajatele ja varjupaiga pidajatele jääks piisav kohanemisaeg uute normidega tutvumiseks ja vajaduse korra l o ma tegevuse ümberkorraldamiseks. Samuti on tähtpäeva sätestamisel arvestatud, et seaduse rakendamiseks vajalikud rakendusaktid saaksid jõustuda seadusega samal ajal. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits - ja D igi ministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu edastatakse arvamuse andmiseks järg mistele asutustele ning huvirühmadele: Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Maaülikool, MTÜ Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit, MTÜ Loomus, MTÜ Eesti Loomaarstide Koda, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Varjupaikade MTÜ, Loomade Hoiupaik MTÜ, Pesaleidja MTÜ, Cats Help MTÜ, Assisi Franciscuse Selts MTÜ, Tartu Kassikaitse MTÜ, Rõõmsad Hüpped MTÜ, Ayuda MTÜ, Väikeste Loomade Abi MTÜ , Kitten Help MTÜ , Eesti Kennelliit MTÜ , Eesti Kassikasvatajate Liit Felix , Lääne-Virumaa Koduloomade Varjupaik MTÜ , Hiiumaa Koduta Loomade Turvakodu MTÜ , Paikass MTÜ , Kiisutuba MTÜ , Kohtla-Järve Koduloomade Varjupaik MTÜ , Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu MTÜ Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitatakse sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2010. a määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” § 3 lõike 1 kohaselt on Eesti Vabariigis teavitamist koordineerivaks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu edastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks. __________________________________________________________________________
Teie 15.09.2025 nr 1.4-1/650, REM/25-
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
1006/-1K
[email protected]
Meie 21.10.2025 nr 8-2/7514
Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile
kooskõlastamiseks loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu).
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 täiendatakse LokS § 4 (looma suhtes lubamatu tegu) keeluga
astuda loomaga suguühtesse või toime panna muu sugulise iseloomuga tegu.
Seletuskirja sissejuhatuses märgitakse, et looma suhtes lubamatute tegude hulka lisatakse
zoofiilia ning zoofiiliat sisaldava materjali tootmine, omandamine ja teistele isikutele näitamine või
kättesaadavaks tegemine, mille eesmärk on selline teguviis arusaadavalt hukka mõista.
Justiits- ja Digiministeerium kahtleb, kas antud olukordades on õige kasutada mõistet
„suguühendus“, s.o kas inimese ning looma vaheline sugulist laadi tegevus on ikkagi suguühe
selle kõigile arusaadavas mõttes.
Ajakirja „Õiguskeel“ numbris 4/2017 on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak
kirjutanud artikli „Karistusõiguse eriosa terminitest isikuvastaste süütegude näitel“ 1. Mh märgib
professor järgmist:
„Suguühet määratleb Riigikohus kui sugulist laadi tegevust, millesse on kaasatud (veel üks
kaasamise õiguslikult tähenduslikke vorme!) vähemalt ühe poole suguelund. Muu sugulise
iseloomuga tegu on märksa ebamäärasema sisuga, olles mistahes inimese kehaga seotud
sugulist laadi tegevus, mis ei ole suguühe. Kirjanduses on kasutusel ka lihtsam termin
seksuaaltegu, mida tuleb sellisena §-de 141, 143, 144 ja 145 kontekstis eristada suguühtest.“.
Riigikohtu 25.01.2025 otsuses 3-1-1-95-042 märgitakse punktis 12 mh järgmist:
1
Kättesaadav Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehel: Ajakiri Õiguskeel | Justiits- ja Digiministeerium
2
3-1-1-95-04
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
„….Seega nähtub ka varasemast kohtupraktikast seisukoht, et suguühenduse all karistusõiguse
mõttes tuleb eelkõige mõista seksuaalset ühendust, s.t oluline pole mitte ühenduse reproduktiivne
kvaliteet, vaid selle seksuaalne iseloom. Sõna teine pool, ühendus, tähendab aga kehadevahelise
füüsilise sideme loomist, mis on võimalik peenise või muu objekti viimisega teise isiku
kehaõõnsusse, kusjuures see ühendus ületab pelga kehapindade kokkupuutumise. Sobivaks
piiritlemiskriteeriumiks, mille alusel eristada suguühenduseks kvalifitseeruvat seksuaalakti
suguühenduseks mittekvalifitseeruvast seksuaalaktist on see, et vähemalt ühelt poolt on
tegevusse kaasatud suguorgan.“.
Justiits- ja Digiministeeriumi arvates tähendab isik inimest, mitte looma. Seega peaks LokS
kasutama suguühenduse asemel sõnu „sugulise iseloomuga tegu“ või „seksuaalakt“.
Me ei ole veendunud, et üksnes fotode või videote omandamine ja hoidmine, mis seotud loomaga
sugulise iseloomuga teo toimepanemisega, peab olema karistatav. Valmistamise eest karistamine
on mõistetav. Kui soovitakse aga hakata karistama materjali hoidmise ja omandamise eest,
jõuame taas olukorda, kus tahame reguleerida seda, mida inimesed vaatavad, mõtlevad või
tunnevad. Valdkond võib olla eemaletõukav ja ebaeetiline, aga tõstatame küsimuse, kas on ikka
riigi asi seda reguleerida ja karistada. Kui luuakse karistusnorm, siis järgneb kohe ka võimalus
seda seadmetest otsida ja inimesi karistada lihtsalt selle eest, et nad on mingit kõlvatut asja kuskile
telefoni laadinud või vaadanud. Meie seisukoht on pigem see, et meelsus- ja kõlbluskontrolli
loomine ei ole põhjendatud.
Ülaltoodud põgusatest tähelepanekutest tulenevalt tuleks eelnõu kindlasti täiendavalt
saata arvamuse avaldamiseks nii Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kui ka Riigikohtule.
2. Eelnõu § 1 p 4 (LoKS § 54) – eelnõu kohase LoKS § 54 lg 1 järgi peab varjupaiga pidaja edaspidi
taotlema tegevusluba. Esiteks tuleb arvestada, et loakohustus on intensiivne piirang – tegemist
on kogu tegevuse keelamisega, allutades selle loareservatsioonile. Seega tasub veelkord
kaaluda, kas loakohustuse panemine kõikidele varjupaiga pidajatele on tervikuna põhjendatud ja
proportsionaalne piirang. Loomade varjupaik on üldiselt siiski eeskätt ühiskondlik heategevus,
mitte ettevõtlus.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nähakse tegevusluba ette tähtajalisena – kümneks aastaks.
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 24 lõike 1 järgi antakse tegevusluba
üldjuhul tähtajatult ning tähtajaline luba on lubatud üksnes avalikust huvist tuleneval põhjusel.
Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud, et varjupaiga tegevusloa kehtivusaja piiramine tuleneb
olulisest avalikust huvist – varjupaigas peetavate loomade tervise ja heaolu tagamisest.
Seletuskirjas on viidatud ka asjaolule, et varjupaigas viibivad sageli erineva päritolu,
terviseseisundi ja iseloomuga loomad, mistõttu peab selline asutus olema kõrgendatud järelevalve
all. Samas ei selgitata, miks ei ole võimalik varjupaikade kõrgendatud nõuete täitmist piisavalt
kontrollida regulaarse järelevalve kaudu, vaid vajalikuks peetakse tähtajalise tegevusloa
kehtestamist. Tähtajaline tegevusluba võib vähendada ettevõtja motivatsiooni investeerida ja oma
tegevust arendada, kuna puudub kindlus, et tegevusloa lõppemisel on võimalik sama
tegevusalaga jätkata. Lisaks on varjupaikade puhul oluline tagada pidev ja tihe järelevalve
loomade heaolu üle, mitte üksnes kord kümne aasta jooksul seoses tegevusloa uuendamisega.
Palume kaaluda võimalust näha ette tähtajatu tegevusluba või kui jääda tähtajalise tegevusloa
juurde, siis seletuskirjas põhjendada, miks ei ole tähtaja kehtestamise eesmärki võimalik täita
regulaarse järelevalve kaudu.
3. Eelnõu § 1 p 4 (LoKS § 58 p 2 ja § 59 lg 4) – eelnõu kohase LoKS § 58 p 2 järgi lisatakse mõlemale
loakohustusega varjupaiga tegevusloale kõrvaltingimus, milleks on selle veterinaararsti andmed,
kelle pädevuses on tagada varjupaigas peetavate loomade tervis ja heaolu. Eelnõu kohase LoKS
§ 59 lg 4 järgi aga määrab sellise veterinaararsti varjupaiga pidaja. Seletuskirja kohaselt ei pea
varjupaiga pidaja tegevusloal märgitud veterinaararst olema ainus veterinaararst, kes sellele
varjupaigale teenust pakub, vaid kasutada võib ka teiste veterinaarkliinikute ja -arstide teenuseid.
2
Normi sõnastusest jääb siiski arusaamatuks, mis on tegevusloale märgitud veterinaararsti roll, kui
tegelikult pakub varjupaigale teenust keegi teine, kelle on valinud varjupaiga pidaja tegevusloale
märgitud veterinaararstist sõltumatult. Samuti jääb arusaamatuks, kas ja milline on selle
veterinaari vastutus, kelle varjupaiga pidaja on määranud LoKS § § 5 9 lg 4 alusel ja kes ei ole
tegevusloale märgitud. Palume neid seoseid seletuskirjas täpsemalt selgitada ning vajadusel
eelnõu sõnastust muuta.
4. Eelnõu § 1 p 4 (LoKS § 510) – eelnõus nähakse ette, et Põllumajandus- ja Toiduamet võib lisaks
majandustegevuse seaduse üldosa seaduse §-des 37 ja 43 sätestatud juhtudele tegevusloa
osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada, kui varjupaiga pidaja on rikkunud
käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või Euroopa Liidu õigusakti nõudeid, mis ei
ole tegevusloa kontrolliesemeks.
Nimetud sätte puhul on tegemist väga üldsõnalise ja ebamäärase regulatsiooniga, millest võib
välja lugeda, et varjupaiga tegevusluba võidaks peatada või kehtetuks tunnistada mistahes
loomakaitseseaduse, selle alusel kehtestud õigusakti või EL õigusakti rikkumise korral.
Sõnastusest tuleneb, et kui varjupaiga pidaja rikub ükskõik millist suuremat või väiksemat
kohustust, mis võib tuleneda näiteks ka EL mistahes valdkonna õigusaktist (väiksemad vormilised
puudused või kõrvaliste EL õigusaktide rikkumine), võib tema tegevusloa peatada või kehtetuks
tunnistada. Seeläbi ei ole ettevõtjale teada, milliste rikkumistega võib kaasneda nii intensiivne
riive nagu tegevusloa peatamine või selle kehtetuks tunnistamine. Kuna tegevusloa peatamise
näol on tegemist olulise ettevõtlusvabaduse piiranguga, siis peaks ettevõtjale olema seaduses
üheselt selge, milliste rikkumiste korral võidakse tema tegevusluba peatada või kehtetuks
tunnistada. Praegune eelnõu sõnastus ei vasta ei õigusselguse ega proportsionaalsuse
põhimõttele. Palume eelnõus oluliselt täpsustada tingimusi, mille korral võib varjupaiga pidaja
tegevusloa peatada ja kehtetuks tunnistada.
5. Eelnõu § 1 p 6 (LoKS § 18 lg 11-13) – eelnõuga muudetakse eutanaasia sisu. Kui kehtiva õiguse
kohaselt toimub looma eutanaasia eelkõige omaniku otsusel, siis eelnõu muudab otsustajaks
veterinaararsti, kes võib arvestada ka looma omaniku soovi, kui see on arsti hinnangul
põhjendatud.
Looma eutanaasia tuleb nii eelnõu kui ka kehtiva seaduse kohaselt kõne alla nö viimase abinõuna,
juhul, kui ravi või muu abi looma elujärge oluliselt ei paranda. Kuivõrd ravi või muu abi tagamine
võib omaniku jaoks vägagi kulukaks kujuneda, tuleks eelnõu koostajatel kaaluda ja analüüsida
lahendusi olukorrale, kus omanikul ei ole võimalik vajalikku abi tagada – mis saab abivajavast
loomast sel juhul, kas varjupaika suunamine ja uue omaniku otsimine on piisavalt head
alternatiivid.
Eelnõu seletuskirja kohaselt on looma hukkamise otsus veterinaari ja omaniku koostöös tehtav
otsus (ehk – looma omaniku sooviga tuleb arvestada), samuti on toodud, et „Muudatuste kohaselt
võib looma eutanaasia läbiviimise vajaduse üle otsustada lisaks looma omanikule ka
veterinaararst…“. Palume kaaluda, kas omaniku soovi arvestamine looma hukkamise otsuse
tegemisel peaks eelnõus olema siduvamalt sõnastatud.
Seletuskirjas on toodud näide olukorra kohta, kus looma omanik soovib looma hukkamist muul kui
tervislikul põhjusel (nt allergia pereliikmel). Kui veterinaararst hukkamise otsusega ei nõustu, mis
saab loomast edasi? Kas omanik kaotab õiguse looma pidada? Kas loom võetakse omanikult ära
ja kui, siis millisel õiguslikul alusel? Kas omanikule tekivad uued kohustused? Palume seletuskirjas
neid küsimusi täpsemalt avada.
Arusaamatuks jääb eelnõu § 1 punktiga 6 seadusesse lisada plaanitava § 18 lg 13 erisuse olemus
ja eesmärk. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb hulkuv loom (kelleks on omaniku juurest lahti
pääsenud loom) kinni püüda ja leida üles tema senine omanik või otsida loomale uus omanik. Kui
see ei ole kahe nädala jooksul õnnestunud, loom hukatakse (§ 5 lg 2). Seega on kehtiva seaduse
kohaselt tagatud vähemalt kahenädalane periood omaniku otsimiseks, selle perioodi kestel looma
ei hukata. Eelnõu näeb ette, et püütud hulkuva looma puhul § 5 lg-s 2 sätestatud tähtaega ei
rakendata, eutanaasia viiakse läbi siis, kui veterinaararst peab seda vajalikuks. Kui püütud hulkuva
looma hukkamise otsustab veterinaararst seaduses sätestatud tähtaega (§ 5 lg-s 2 sätestatud
3
kahenädalalane periood) arvestamata, kas siis on tähtaja sätte järele üldse vajadust? Või on § 5
lg-s 2 sätestatud hulkuv loom midagi erinevat § 18 lg-s 13 sätestatud püütud hulkuvast loomast?
Seletuskiri sätte sisu kahjuks ei ava. Palume seletuskirja ja vajadusel eelnõu täpsustada.
6. Eelnõu § 1 p 8 (LoKS § 601) – eelnõuga nähakse ette erisus valduse läbivaatuse kui korrakaitse
erimeetme kohaldamisele. Korrakaitseseaduse kohaselt tuleb eluruumi läbivaatuseks ning
äriruumi läbivaatuseks, mis toimub väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega, taotleda halduskohtult
luba. Eelnõu kohaselt halduskohtu loa nõue kaob juhul, kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina
ning läbivaatus toimub äriruumi töö- või lahtiolekuajal. Seletuskirjas toodud näite kohaselt on
erisus vajalik, sest erinevad loomakasvandused asuvad tavapäraselt inimeste kodudes. Kui loomi
kasvatatakse kaubanduslikul eesmärgil, tuleb inimese kodu käsitleda ühtlasi tema äriruumina
(seletuskirjas on ekslikult mainitud, et lemmikloomi saab pidada kaubanduslikul eesmärgil.
Vaadates loomakaitseseaduse § 2 lg-s 3 toodud lemmiklooma mõistet, ei ole see võimalik.
Seletuskirjas toodud ekslik lause tuleks parandada).
Esiteks tekitab arusaamatust, kui inimene kasvatab oma kodus loomi kaubanduslikul eesmärgil,
siis milline oleks selle äriruumi töö-või lahtiolekuaeg. Teiseks ei ole halduskohtult loa taotlemise
keerukus veenvalt põhjendatud. Kui korrakaitseorgan vaatab ruumi läbi vihjete alusel nagu
seletuskirjas on toodud, on tõenäoliselt tegemist vähemalt ohukahtluse olukorraga. Sellisel juhul
ei tundu halduskohtult eelneva loa taotlemine liiga koormav, arvestades, et läbi vaadatakse
inimese kodu kui eriliselt kaitstav privaatne koht. Seega tuleks erandi põhjendatust siiski veelkord
põhjalikult kaaluda. Ka juhul, kui inimese eluruumid on ühtlasi tema äriruumid, kaalub eluruumi
õiguskaitse äriruumiga seonduva üle, st eluruumid on eelkõige inimese kodu ning nende
läbivaatusel tuleb lähtuda rangemast kaitserežiimist. Seega kujutab eelnõuga plaanitav erisus
endast olulist riivet kodu ja eraelu puutumatuse põhiõigustele. Seletuskirjas puudub aga sellise
põhiõigusriive põhiseaduspärasuse analüüs.
Palume veelkord tõsiselt kaaluda, kas valduse läbivaatuse nõuetest erandi tegemine ja
läbivaatuse lubamine ilma halduskohtu eelneva loata on põhiseaduspärane. Selleks palume tuua
seletuskirjas põhjalik analüüs riive põhiseaduspärasuse kohta.
7. Eelnõu § 1 p 12 (LoKS § 661–6610) – sättega nähakse ette juriidilise isiku karistusmäärade
tõstmine. Karistusmäärade ülevaatamisele väljendasime toetust väljatöötamiskavatsuse
kooskõlastuskirja 13.08.2024 nr 8-2/4859 punktis 5. Seletuskirjas on lk 23 tänuväärselt välja toodu
ka statistika. Seletuskirjas on järgmine tekst:
Alates 1. jaanuarist 2021, kui alustas tegutsemist PTA, on jõustunud karistamise otsused
järgmistes väärteomenetlustes: 2021. aastal juriidilisele isikule LoKS-i § 661 alusel 200
trahviühikut, 2023. aastal 2 väärteomenetlust, mõlemad eraisikule LoKS-i § 662 alusel vastavalt
200 ja 400 trahviühikut ning 2024. aastal 2 väärteomenetlust eraisikutele LoKS-i § 661 alusel,
mõlemal juhul 400 trahviühikut.
Juriidilise isiku karistusi ei määrata trahviühikutes. Füüsilisele isikule on aga võimalik tulenevalt
KarS üldosa §-st 47 kohaldada kuni 300 trahviühiku suurust rahatrahvi. Seega jääb arusaamatuks,
kuidas on saadud kohaldada rahatrahvi 400 trahviühikut. Palume seletuskiri üle kontrollida ja
korrigeerida.
8. Eelnõu § 1 p 13 (LoKS § 662–6610) soovitakse tõsta ka füüsilise isiku karistusmäära seniselt 200
trahviühikult 300 trahviühikule.
Seletuskirjast ei leia hetkel veenvaid põhjendusi ega statistikat, mis kinnitaks, et viidatud tegude
osas on füüsilise isiku karistusmäära tõstmine põhjendatud, kas praktikas on neid rikkumisi olnud
massiliselt, kas olemasolev karistusmäär on ennast ammendanud. Palume seletuskirja vastavalt
täiendada. Palume lisada seletuskirja ka ülevaade selle kohta, kas ja millises ulatuses on nõuete
täitmise tagamiseks kohaldatud ka sunniraha.
9. Eelnõu §-ga 2 muudetakse veterinaarseadust
4
Veterinaarseaduses on ka vastutuse sätted, sh juriidilise isiku karistusmäärad. Seletuskirjas
viidatakse ka võrdlevalt VS-le, kui räägitakse LokS-is karistusmäärade karmistamisest. Palume
teavet, kas ja millal on kavandatud VS karistuste ülevaatamine sarnaselt LokS-ile.
KarS võeti vastu 2001. a ning see jõustus 2002. a 1. septembril. KarSi §-ga 47 nähti ette piirid,
millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarSi § 47 lõikes 2
sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500–50 000
krooni (32–3200 eurot).
2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr KarS-is 500 000 kroonini (32 000
euroni) ning 2015. a KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni.
Valdkonnaseaduste karistusmäärade muutmisvajaduse analüüsimine on iga ministeeriumi
ülesanne.
10. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
11. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja
Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud
arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi
Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad:
1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega
Katariina Kärsten 5388 8918
[email protected]
Einar Hillep
Karen Alamets
Mari Käbi
Silja Tammeorg
5