Teie 10.09.2025 nr 1-4/25/4008, KLIM/25-
Kliimaministeerium
0979/-1K
[email protected]
Meie 21.10.2025 nr 8-2/7433
Liiklusohutusprogrammi 2026-2035 eelnõu
kooskõlastamine
Austatud minister
Kliimaministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks
Liiklusohutusprogramm 2026-2035 eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste
märkustega.
Üldised märkused
1. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-20351 on toodud välja
eesmärk:
Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus
hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30.
Kooskõlastamiseks esitatud liiklusohutusprogramm 2026-2035 (edaspidi LOP35) eelnõus räägitakse
liiklussurmade arvust, milleks on 22:
Aastaks 2035 soovime kolme aasta keskmisena vähendada liiklussurmade arvu 22 inimeseni ning
raskesti vigastatute arvu 272 inimeseni. Iga inimese liikluses hukkumist ja raskesti vigastada saamist
tuleb ja saab vältida. Püstitatud eesmärgi saavutamine eeldab ühiskonna kui terviku pühendumist, kus
vastutus lasub nii igal üksikliiklejal kui ka riigil oma pädevusvaldkonnas.
Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, miks need arvud on erinevad ning miks programm ei ole
kooskõlas arengukavaga. Kas programm peaks olema koosõlas arengukavaga või mitte?
2. LOP35 seletuskirjas märgitakse lk 1:
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 peab vajalikuks liiklusohutusprogrammi elluviimist ja
meetmete rahastamist riigieelarvest.
Palume seletuskirja lisada ka viite, kus see arengukavas konkreetselt kirjas on. Kas arengukavas on
välja toodud liiklusohutusprogramm eraldi?
3. LOP35 seletuskirjas märgitakse lk 8:
Avalikkus sai oma ideid LOP35 koostamisse esitada läbi Transpordiameti kommunikatsioonikanalite.
Transpordiameti kodulehel avaldatud veebirakenduse kaudu esitati 296 ettepanekut ja Facebooki
1
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035.pdf
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
vahendusel 78 ettepanekut. 215 ettepanekut käsitlesid ohutu liikleja meedet, 102 ohutu teega
seonduvaid tegevusi ja 36 ettepanekut olid seotud ohutu kiiruse kehtestamisega.
Palun seletuskirja lisada, mis nende ettepanekutega tehti ning kuidas nendega arvestati LOP35
koostamisel.
4. LOP35 kasutab läbivalt mõistet „mikrosõiduk“. See ei ole hea tava, et programm toob sisse uusi
mõisteid, mis ei ole kehtivas õiguses reguleeritud. Selle tulemuseks on olukord, kus pole arusaadav,
mida silmas peetakse, mida reguleerida tahetakse jne. Kehtivas liiklusseaduses sellist mõistet ei ole,
kuid sinna toodi 1.jaanuarist 20212 sisse mõiste kergliikur:
211) kergliikur on käesoleva seaduse § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud
istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse ka käesoleva
paragrahvi punktis 80 nimetatud tasakaaluliikurit.
Joobes juhid
2023. aasta suvel saatis Justiitsministeerium kooskõlastusele karistusseadustiku ja liiklusseaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) „Joobes mootorsõidukijuhil juhtimisõiguse
peatamine, tervisetõendi kehtetuks tunnistamine ja selle uuesti taastamine“. VTK toodud lahendused
kooskõlastas mh ka Kliimaministeerium ja Siseministeerium. Sotsiaalministeerium saatis
mitteametliku kooskõlastuse.
2024. aastal saatis Sotsiaalministeerium kooskõlastusele eelnõu "Alkoholitarvitamise vähendamise
arengusuunad 2025–2035 kohta“. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastas selle, kus muuhulgas oli
tegevussuunas 4.2. ära toodud: „arendatakse infosüsteeme selliselt, et kriminaalses joobes juhtimiselt
tabatud inimese tervisetõend peatuks automaatselt ning uuendada mootorsõidukijuhi tervisekontrolli
tingimusi ja tervisenõudeid millega tagada, et tervisetõendi tagasi saamine oleks alkoholi tarvitamise
hindamisel seotud objektiivsete indikaatoritega“.
Sotsiaalministeerium teavitas Justiits- ja Digiministeeriumi ning Kliimaministeeriumi 29.04.2025, et nad
on meelt muutnud ja ei toeta enam kriminaalses joobes juhtidel automaatse tervisetõendi kehtivuse
peatamist. Põhjenduseks toodi, et kuna joobes juhtimine on käitumuslik probleem, siis pole alust
tervisetõendi tühistamiseks.
Justiits- ja Digiministeerium ei ole eitanud, et joobes juhtimise näol on mh tegemist ka käitumusliku
probleemiga. Sotsiaalministeeriumi kirjas on see toodud põhilise vastuargumendina. Samas võtab ka
kehtiv tervisetõendi hindamine arvesse ja hindab tõendi taotleja käitumuslike aspekte. Lisaks on
kriminaalses joobes juhtimine väga suure tõenäosusega viide sellele, et isiku tervislik seisund ei vasta
sellele, mida tervisedeklaratsioonis esitatud on, sestap ei ole siiani olnud vaidlust, et selle
kinnitamiseks või ümber lükkamiseks on uue tervisekontrolli läbimine vajalik ja proportsionaalne
meede koos objektiivsemate mõõtemeetoditega kui senine taotleja enesehinnangul põhinev
hindamine. LOP35 on selle tervisekontrolli süsteemi tulevikueesmärgid sõnastatud väga üldistena ja
pole aru saada, kuidas olemasolevat olukorda on plaanis muuta. Palume seda programmi tekstis
täpsustada.
LOP35 lisas ehk tegevuskavas on p 11: Liiklusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
rakendusaktide muudatused tervisekontrolli süsteemi tõhustamiseks. Kas see punkt hõlmab endas
ülevaltoodud probleemi?
Liiklusrikkujate mõjutamine
1. Politsei- ja Piirivalveamet on viimastel aastatel proovinud tänuväärselt katsetada liiklusrikkujate
mõjutamiseks alternatiivseid sekkumisi sh nt rahunemispeatus. Märgime, et alternatiivsete meetmete
puhul on tegemist seadusest tuleneva põhikaristuse alternatiivina. Vältimatult on vajalik nende
lähenemiste mõju hindamine, sest vastasel korral oleks tegemist mitte teadmiste vaid pelgalt
veendumuse põhise lähenemisega. LOP35 tekst ega ka tegevuskava seda alternatiivide mõju
hindamist hetkel ei maini.
2
Liiklusseaduse muutmise seadus–Riigi Teataja
2
2. LOP35 lisas ehk tegevuskavas on punkt nr 30: Analüüs "Karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi
määramise aluseks oleva trahviühiku suuruse neljalt eurolt kaheksale eurole, hoiatustrahvi arvutamise
aluseks oleva summa tõstmise seitsmele eurole ja mõjutustrahvi maksimaalmäära tõstmise 160 eurole
mõju mootorsõidukijuhtide seadusekuulekusele“, mille läbiviijaks on märgitud Justiits- ja
Digiministeerium.
Oleme seisukohal, et selle analüüsi läbiviimine ei ole Justiits- ja Digiministeeriumi pädevuses, kuna
liiklusseaduse vastutuse peatükis sätestatud väärtegusid menetleb ning karistust rakendab
kohtuvälise menetlejana Siseministeeriumi valitsemisalas olev Politsei- ja Piirivalveamet.
Liiklusseaduse rakendamise sh muudatuste mõju analüüsimise eest vastutab Kliimaministeerium
koostöös Transpordiametiga. Asjaolu, et Justiits- ja Digiministeerium koostas nn trahviühiku muutmise
eelnõu3 pole siinjuures kohane, kuna trahviühiku tõstmine kohaldub kõikidele väärtegudele, mitte
üksnes liiklussüütegudele. Iga valdkonna konkreetne analüüs on siiski vastava ministeeriumi
pädevuses.
Isikuandmete kaitse
LOP35 punktis 4.7 tuuakse välja, et liiklusohutust puudutavad otsused peavad tulevikus põhinema
usaldusväärsetel ja asjakohastel andmetel, mis on kogutud privaatsussätteid ja andmekaitset
arvestades. Nõustume selle seisukohaga ning täpsustame, et selleks on vajalik Isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) artikkel 25 ehk lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtete järgimine, st
asjakohaseid tehnilisi ja vajalikke kaitsemeetmeid tuleb kaasata juba teenuse või toote arendamise
esimestes protsessides. Mõistagi peab olema järgitud ka IKÜM artiklist 5 tulenevaid andmetöötluse
põhimõtteid – vajalikkus, minimaalsus, eesmärgipärasus ning korrektse õigusliku aluse olemasolu.
Viimase osas palume tulevikus arvestada sedagi, et õiguslik alus peab esinema ka andmete
andmekogusse kandmiseks, nagu seda eelnõu kohaselt tulevikus suuremas ulatuses teha
kavatsetakse. Isikuandmete andmekogusse kogumise osas kehtivad Eesti praktikas täpsemad
nõuded. Selgitame, et igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist
käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26) riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata
ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS §
3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas
olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab
põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Eelkõige peab
seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate
isikuandmete koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega (viimast võib seaduse
volitusnormi alusel määrusega täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtajad.
Palume nende märkustega arvestada juba ennetavalt seadusloomeprotsessides, mis puudutavad
isikuandmete andmekogudesse kandmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
3
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
(trahviühiku suurendamine)–Riigi Teataja
3
4