Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

18.09.2025 3834517 48205 0 0 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel on erimärgistatud diislikütus t (edaspidi eriotstarbeline diislikütus ) lubatud kasutada põllumajandustoodete tootmiseks põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis . E riotstarbelis e diislikütus e kasutada lubami se kontseptsioon läbi m asinate ja seadmete loetelu sätestamise on kehtinud alates 1997. a astast , kui vedelkütuse erimärgistamise seadus vastu võeti . Antud loetelu on aeg-ajalt muudetud, näiteks lisatud vastavalt tehnika arengule liikurmasinad ja kuivatid või on mõni põllumajandus tootmises kasutatav masin või seade sellest nimekirjast välja jäetud. Põllumajandus on arenev majandusharu, kus üha enam võetakse põllumajandustoodete tootmiseks kasutusele innovaatilisi ja uusi tehnika lahendusi, milles on võimalik kasutada eriotstarbelist diislikütust. Uued tehnikalahendused on enam asti vähem fossiilset kütust tarbivad ja nii saa vad põllumajandus ettevõtjad täita ja panustada oma sektori kliimaeesmärkide saavutamisse ja kasvuhoonegaaside heite ( edaspidi KHG ) vähendamisse. Lisaks keskkonnaeesmärkidesse panustamisele vähenevad põllumajandustootjate kulud ja seeläbi suurene b sektori konkurentsivõime. Seetõttu ei ole enam otstarbekas sätestada seaduse tasemel kinnist loetelu masinatest ja seadmetest, milles on lubatud eriotstarbelist diislikütust kasutada. Tähtsust omab eriotstarbelise diislikütuse kasutamise eesmärk , milleks on põllumajandustoodete tootmine . 2023. aastal jõustus vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatus, mille põhieesmärgiks oli vähendada põllumajandus- ja kalandussektoris kasutatava eri otstarbelise diislikütuse väärkasutamist ja seeläbi suurendada aktsiisilaekumist . Selle muudatuse põhielemendiks oli ostuõiguste süsteemi kehtestamine, mis sätestas isikud, kelle l on õigus eriotstarbelist diislikütust osta. Ostuõiguse süsteemi juurutamine on ennast õigustanud ning just seetõttu võib astuda järgmise sammu , andes põllumajandussektori eriotstarbelise diislikütuse kasutamises juurde paindlikkust. Eelnõu eesmärk on : 1) tõsta sektori konkurentsivõimet ja võimaldada põllumajandustootjatel eriotstarbelist diislikütust kasutada ka põllumajandustoodete tootmise k s kasutatavates veoautodes jm tehnikas seadmata sellega täiendavat halduskoomust ettevõt ja tele , 2 ) ajakohastada väärteo karistusmäärasid . Muudatused on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL ) kütuseaktsiisi valdkonda reguleeriva nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ ning EL-i riigiabi valdkonda reguleerivate komisjoni määruste ga (EL) nr 651/2014 ja (EL) nr 1388/2014 . Eelnõus kavandatavate muudatuste tõttu ettevõtjate halduskoormus ei muutu . Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Erkki Miller (tel 5692 1173 , erkki.miller @agri.ee ). Eelnõu mõjude hindamise ja kaasamise küsimustes on konsulteeritud Regionaal- ja Põllumajanduspoliitika strateegia- ja finantsosakonna nõuniku Aare Kasemetsaga (625 6132, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (tel 5669 1973 , [email protected] ) mailto: ning eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected] ). Märkused Eelnõu väljatöötamine on seotud Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025 – 2027 regionaalarengu, põllumajanduse ja toidutootmise peatüki alapeatük is 44 „ Edendame põllumajandussektori konkurentsivõimet ja eksporti “ toodud tegevus ega punktis 291 : j ätkame erimärgistatud diislikütuse soodustuse rakendamist põllumajandussektoris, et hoida meie põllumajanduse positsiooni rahvusvahelises konkurentsis. Lubame selle kasutamist nii põllumajandustöödel kasutatavates kohandatud veoautodes kui ka erivajaduse korral põllumajandust teenindavatel veokitel. Lisaks on seos koalitsioonileppe peatükiga 7.2. „ Õigusriik “ üldiste põhimõtetega , milleks on ettevõtete, inimeste ja avaliku sektori halduskoormus e ning bürokraatia vähendamine ja uue h alduskoormuse pealekasvu lõpetamine . Vedelkütuse erimärgistamise seaduse , liiklusseaduse ja raskeveokimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiseks koostati väljatöötamiskavatsus . Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastusringil esitatud ettepaneku te ja sellele järgnenud arutelude tulemusel on eelnõuga soovitavaid eesmärke ja nende saavutamise viise täpsustatud. Liiklusseaduse ja raskeveomaksu seaduse muutmisest on loobutud. Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega, et tagada põllumajanduslikus tegevuses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustuse kooskõla EL-i õigusega, eelkõige komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikliga 44 , komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014 artikliga 45 ning nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 8 . Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse vedelkütuse erimärgistamise seaduse (edaspidi VKEMS ) redaktsiooni RT I, 30.06.202 3 , 1. 2. Seaduse eesm ärk Seaduse muutmisel on kolm peamist eesmärki: 1) tõsta sektori konkurentsivõimet ja võimaldada põllumajandustootjatel eriotstarbelist diislikütust kasutada ka põllumajandustoodete tootmises kasutatavates veoautodes jm tehnikas seadmata sellega täiendavat halduskoomust ettevõt ja tele ; 2 ) ajakohastada väärteo karistusmäärasid . VKEMSi alusel on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada põllumajandustoodete tootmiseks põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis. Seaduse eelnõu ettevalmistamine on tingitud asjaolust, et seaduse kehtivas redaktsioon is toodud eriotstarbelise diislikütuse kasutamist lubavad sätted ei vasta põllumajandussektori ettevõtjate hetke ega tuleviku vajadustele . Eelmise sajandi lõpus koostatud seaduses oli põhjendatud reguleerida eriotstarbelise diislikütuse kasutamist läbi kinnise masinate ja s e admete loetelu , hõlbustades sellega riikliku järelvalve teostamist eriotstarbelise diislikütuse väärkasutus e kontrollimisel . Aastate jooksul on tehnika edasi arenenud ja põllumajandustoodete toomiseks on võetud kasutusele uusi masinaid ja seadmeid , mis kasutavad samuti fosiilkütuseid , kuid mille kütusekulu on oluliselt väiksem ja mis on seeläbi ka keskkonnasõbralikumad. Lisaks uuele tehnikale võetakse kasutusele uuemaid lahendusi põllumajandussaaduste ettevõttesiseses logistikas. Põllumajanduses kasutatav tehn oloogia muutub ajas kiiresti ka tulevikus ja selleks, et toidutoomine oleks konkurentsivõime lisem suurenevate riskide, eelkõige ilmastikuriskide ja volatiilsete sisendihindade kontekstis – võimaldab uus tehnoloogia paremat kulude optimeerismist ja seeläbi omahinna paremat kontrolli. Lisaks võetakse kasutusele tehnoloogiat, mis ei ole põllumajanduse spetsiifiline ja võib olla konkurentsivõimelise hinna ja kas u tuseaga, mis vähendab ka põllumajandusettevõtete tootmiskulusid ja suurendab seeläbi konkurentsivõimet. Tuleneval eelnevast ei ole enam mõistlik sätestada VKEMS - is loetelu masinatest ja seadmetest, milles võib kasutada eriotstarbelist diislikütust. See takistab põllumajandussektori arengut innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtuks ja piirab konkurentsivõimet. Lisaks loob selline lähenemine täiendavat bürokraatiat, kui seaduseandja peab selleks , et käia põllumajandustehnika arengutega kaasas, aeg-ajalt tegelema VKEMSi muutmisega, mille sisuks on masinate ja seadmete , milles on eritostarbelise diislikütuse kasutamine lubatud, loetelu täiendamine. Näiteks on põllumajandusettevõtjad hakandud kasutusele võtma põllumajandustoodete veoks ette nähtud veokeid, söödamiksreid , põhulaotureid, väetisekülvikuid ja sõnnikulaotureid jms tehnikat. Need on keskkonnasõbralikumad, kasutavad vähem kütust ja aitavad kaasa tööprotsesside tõhustamisele. Teise näitena kasutatakse innovaatilisi lahendusi põllumajandustootmises, milleks on maismaadroonid ehk autonoomsed traktorid (nt AgXeed tooted), millest võimsamad töötavad diiselmootoriga. Nimetatud innovaatilised lahendused ei ole Eestis veel laialdaselt levinud, kuid piiratud nimekiri võib takistada selliste lahenduste kasutuselevõttu põllumajandusettevõtjatel. Seega antud eelnõuga jäetakse välja põllumajandusvaldkonna puhul loetelu seadmetest ja masinatest , milles on eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada , kuid kehtima jääb eriotstarbelise kütuse kasutamine eesmärk, milleks on põllumajandustoodete tootmi ne . Põllumajandustoodete esmatootmist tuleb sisustada läbi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 9, mille kohaselt on põllumajandustoodete esmatootmine ELTL-i I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata. Lisaks on ostuõigus võimalik saada põllumajandusliku teenustöö osutamisel. Majandustegevuse sisustamisel lähtutakse EL-i konkurentsiõiguse põhimõtetest, mille kohaselt on määrav asjaolu, kas isik osaleb majandustegevuses (pakub kaupasid või teenuseid), olenemata isiku juriidilisest vormist. Seejuures ei ole kasumi teenimine määrava tähtsusega. Vähendamaks piiratud masinate ja seadmete loetelu kaotamisega kasvavat võimalikku väärkasutuse ohtu, välistatakse eriotstarbelise kütuse kasutamine alati sõiduautos ja kuni 3500-kilogrammise täisvõimsusega veoautos ning lisaks muus autos, nt veoautos põllumajandusettevõttest 65 kilomeetri raadius es . Eriotstarbelise diislikütuse kasutami se kindlaks tegemine on riikliku järelevalve ülesanne. Eelnõus tehtavat muudatust toetab ka 2023. aastal VKEMS -s tehtud muudatus e tulemusena oluliselt vähenenud eriotstarbelise diislikütuse kasutamine ning aktsiisilaekumis e suurenemine ja riiklikku järelevalve tõhustamine . 2023. a jõustus eriotstarbelise diislikütuse kasutamise uus kord, mis nägi ette, et põllumajandussektoris ning kutselise kalapüügiga tegelevad juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad saaksid ostuõiguse minimaalse halduskoormusega. Kehtiva korra kohaselt on ette nähtud, et: 1) enamikule ettevõtjatest antakse ostuõigus automaatselt riiklike registriandmete alusel (99% ostuõigustest). Selleks kasutab PRIA erinevate riiklike registrite andmeid, et teha kindlaks, kas tegemist on põllumajandustootjaga (eelkõige hinnatakse, kas isik on ettevõtja, kes on taotlenud pindalapõhiseid toetusi või kes peab põllumajandusloomi) või kutselise kaluriga; 2) kui isik tegeleb põllumajandustootmisega, kuid ei ole ostuõigust saanud punkti 1 alusel, saab ta esitada PRIA-le ostuõiguse saamiseks taotluse. 2023. a jõustunud muudatuste tulemusel on aktsiisisoodustuse kord järgmine: – aktsiisisoodustus saadakse endiselt kütuse ostmise hetkel; – jätkatakse diislikütuse erimärgistamisega, mis võimaldab tuvastada kütuse väärkasutamist; – kütuselimiite ei kehtestata; – piiratakse ostjate ringi – s.t osta ei saa igaüks, vaid üksnes nn ostuõigusega isikute registrisse kantud isikud; – õigustatud isikud on majandustegevusega tegelevad põllumajandustootjad ja kaluri kalapüügiloa omanikud, kes kasutavad eriotstarbelist diislikütust; – kütusemüüjal on ligipääs ostuõigusega isikute registrile; – kütusemüüja tuvastab enne müüki ostja ja tema esindaja ning kontrollib ostuõiguse olemasolu ja ostja esindaja õigust tehingut sooritada; – kütuse ostmisel registreerib kütusemüüja ostuga seotud andmed; – kütusemüüja esitab kütuse ostuga seotud andmed MTA (sarnaselt kehtiva seadusega). Eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguste korras põllumajanduse osas muudatusi ei tehta. Enne 2023. a muudatuste jõustumist ostis eriotstarbelist diislikütust 2018. a 28 858 isikut . 2025. a septembri seisuga oli eriotstarbelise diilikütuse ostuõigus 8125 kliendil , mis tähendab, et väärkasutuse risk on oluliselt vähenenud. Ostetud kütuse kogus on samuti vähenenud , kui 2020. a oli see 90 m iljonit liitrit , siis 2024. a 78 m iljonit liitrit . 2024. aastal oli eriotstarbelise diislikütuse soodustuse kogumaht põllumajandussektorile u 30 mln eurot Muudatus on vastavuses ka nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 8, mille kohaselt on lubatud üldiselt põllumajanduses, aianduses ja kalanduses mootorikütusena kasutatavaid tooteid maksustada madalama l tasemel ja ei sätesta konkreetse lt, et madalama maksumääraga mootorikütust võib kasutada teatud masina tes või seadm etes . Teise suurema muudatusena ajakohasta t a kse väärteo karistusmäärasid . Kehtivas seaduses sätestatud trahvimäärad juriidilistele isikutel võrreldes füüsiliste isikutega ei ole proportsionaalne . Karistuse kohaldamise üheks põhimõtteks selle preventiivne mõju võimalikele tulevastele rikkumistele. Praegu kehtiv 3200 euro suurune karistusmäär juriidilistele isikutele ei pruugi olla efektiivne hoidmaks ära erimärgistatud diislikütuse vääraksutust . Antud eelnõuga suurendatakse juriidiliste isikute trahvimäär. Lisaks peamistele eesmärkidele aitab eelnõu kaasa põllumajandussektoris KHG heidet vähenemisele läbi fossiilkütust vähem tarbivate logistikalahenduste kasutuselevõtu soodustamise, millega kaasneb ka kuluefektiivsus ja suureneb põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime nii Euroopa Liidu sise - kui ka välisturul. See omakorda võimaldab tõsta toidujulgeolekut, suurendab eksporti ja toob maksutulu. Fossiilkütuste vähendamine on võimalik, kui kasutada vähem fossiilset kütust tarbivaid masinaid ja leida viis kuidas suurendada logistika tõhusust. Koos kütuse kasutamise vähendamisega, vähenevad ka põllumajandustoodete tootmis kulud , suureneb saadav keskkonnakasu ja väheneb negatiivne mõju kliimale . Põllumajandusettevõtte kogukulude vähendamine tõstab kokkuvõttes toodangu konkurentsivõimet nii Euroopa Liidu sise - kui ka välisturul ja seda eelkõige toormeturgudele müüdava toodangu osas, kus põllumajandusettevõtted on hinna võtjad. Oluline on ka see, et sellise kuluefektiivsusega saavutatakse keskkonnasäästlikkus ja vähendatakse kliimamuutusi põhjustavat KHG heidet. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduseelnõu koosneb kaheksast punktist. Eelnõu punkti de ga 1 ja 2 jäetakse välja VKEMS § 1 1 lõi k e 1 punkt ist 1 ja lõikest 3 nendes punktides sätestatud põllumajandustehnika loetelu, milleks on p õllumajanduses kasutatav ad masina d , traktori d ja liikurmasina d ning kuivati d . Arenguseire K eskus toob 22.08. 20 25 . a avaldatud lühiraportis „Trendid ja konkurentsivõime Eesti Põllumajanduses“ välja, et h oolimata tootlikkuse kasvust ja investeeringutest on põllumajandussektori kasumlikkus ebastabiilne ja viimastel aastatel on teenitud kahjumeid. Kasvanud kulud tootmissisenditele vähendavad sektori konkurentsivõimet. Lahenduste leidmiseks on Eesti suuremad põllumajandusettevõtted oma ettevõtete sisest logistika efektiivsust suurendamas ja hakanud kasutama traktorite asemel veoautosid, mis on kohandatud põllumajandus toodete toomiseks vajalike tööde tegemiseks . Sellistel veoautodel kasutatakse kas spetsiaalseid nn. põllumajandusrehve, mis vähendavad survet pinnasele ja kaitsevad mulda tihendamise eest ning jätavad põllul vähem jälgi kui masina trajektoor muutub , või kasuta takse põllumajandustöödeks eriotstarbelisi pealisehitusi, mis on kas konteinerlukkudega vahetatavad või jäiga kinnitusega. Eriotstarbeline pealisehitus on nt allapanulaotur, söödamikser, põhulaotur, väetisekülvik, tahesõnnikulaotur jm, ja mida kasutatakse ettevõttesisestel vedudel , näiteks silomassi vedu põllult silohoidlasse, teraviljavedu põllult kuivatisse, sõnniku vedu laguunist põllule, laudas allapanu ja sööda jagamine, põllul väetise või tahesõnniku laotamine jne. Kliimaeesmärkide saavutamiseks ja kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleb vähendada fossiilkütuste kasutamist. Ülalnimetatud veokid kasutavad vähem kütust kui traktorid. Selleks, et saavutada põllumajanduses fossiilkütuste kasutamise vähendamine ja koos sellega ka KHG heite vähenemine, on vajalik vaadata üle ka põllumajandusettevõtetes kasutatav transport ja optimeerida selleks asjakohane logistika. Kuna põllumajandustoodete tootmiseks kasutatavad veokid teevad sama töö, mis traktorid, kuid väiksema kütuse kuluga, siis on põhjendatud lubada nendes kasutada eriotstarbelist diislikütust ja soodustada uute tehnikalahenduste kasutuselevõttu ning seeläbi vähendada KHG heidet põllumajandussektoris. Kehtiv seadus aga ei soosi selliste efektiivsete logistikalahenduste kasutuselevõttu , kuna erisused põllumajandussektoris kasutatava eriotstarbelise diislikütuse kasutamiseks ja lisaks ka vabastused teekasutustasust ning raskeveokimaksust on tehtud ainult põllumajanduses kasutatavatele traktoritele. Sisuliselt on kütust rohkem tarbiva traktori kasutamine täna kulutõhusam. Kliimaeesmärkide täitmise kontekstis, kus on oluline KHG heite vähendamine, on vajalik esmajoones lahendada selline olukord, mis ei motiveeri põllumajandusettevõtjaid logistikalahendustesse investeerima ja koos sellega järgmist sammu tegema. Eesmärgiks peab olema igati toetada ja motiveerida ettevõtjaid kasutusele võtma KHG heidet vähendavaid lahendusi. Kliimakindla majanduse se a duse eelnõu ettevalmistamisel jõuti kestliku toidusüsteemi töörühma aruteludes järeldusele, et kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toidu tootmisel fossiilsete kütuste kasutamist vähendada . Sellesse tegevusse käesolev muudatus ka panustab – soodustab põllumajandustoodete tootmises kasutama kütust vähem tarbivaid logistikalahendusi . Eriotstarbelise diislikütuse kasutamiseks põllumajandustöödeks kohandatud veoautodes või muus tehnikas, mis ei ole seaduses nimetatud, on vajalik muuta VKEMS i , kuna kehtiv a VKEMS i § 1 1 lõi ke 1 punkt 1 lubab eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põllumajandustoodete tootmiseks põllumajanduses kasutatavas masinas, traktoris ja liikurmasinas ning kuivatis. Nimetatud seaduse tähenduses ei käsitata masinana mootorsõidukit liiklusseaduse mõistes ning vee- ja raudteesõidukit . Nendes veoautodes, mis on kohandatud põllumajandustööde tegemiseks ehk mida kasutatakse sarnaste tööde tegemiseks, mida tehakse traktoriga, on mõistlik lubada eriotstarbelise diislikütuse kasutamist. Nendes veoautodes, mida kasutatakse põllumajandustoodete transpordil ettevõttest välja, nt teravilja vedu kuivatist terminali, eriotstarbelise diislikütuse kasutamine ei ole lubatud. Selline vedu, mis vajab veoselehe olemasolu on reguleeritud autoveoseaduses ja tähendab kauba vedu maanteetranspordis, kus eriotstarbelise diislikütte kasutamine ei ole lubatud. Lisaks logistikalahendustele ja eriotstarbelise pealisehitusega põllumajandusmasinatele on võimalik kasutada ka autonoomselt liikuvat põllumajandustehnikat, mis kasutavad energiallikaks diislikütust või kasutavad diislikütust elektrienergia tootmiseks. Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et põllumajandustoodete tootmiseks kasutatakse erinevaid uusi ja innovaatilisi lahendusi, ei ole enam põhjendatud säilitada VKEMS i loetelu tehnikast , milles võiks kasutada eriotstarbelist diislikütust. Lisaks uutele ja innovaatilistele lahendustele anname sektorile ka võimaluse parandada ettevõtete konkurentsipositsiooni. Põllumajandussektori ettevõtjatulu on viimastel aastatel olnud negatiivne. Põllumajandus ettevõtajad otsivad uusi võimalusi ja la he ndusi kulude vähendamiseks. Põllumajandussektori konkurentsivõime on Eesti majandusele oluline ning seetõttu on oluline parandada seda kõikide võimalustega. Samas jääb kehtima põhimõte, et erimärgistatud diislikütust on lubatud kasutada ainult põllumajandustoodete tootmiseks. P õllumajandustoodete tootmine VKEMS-i tähenduses on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punktis 9 sätestatud tegevus. Kuna aktsiisisoodustuse rakendamisel kohalduvad EL-i riigiabi õigusaktid, eelkõige komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikkel 44, siis tuleb põllumajandustoodete tootmise defineerimisel rakendada samas määruses kasutatavaid mõisteid. Viidatud määruse artikli 2 punktist 9 tuleneb, et põllumajandustoodete esmatootmiseks loetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL ) I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmist ilma täiendava töötlemiseta kõnealuste toodete olemust muutmata. Seejuures sätestab sama artikli punkt 11, et põllumajandustooted on ELTL-i I lisas loetletud tooted, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas loetletud kalandus- ja vesiviljelustooted. P õllumajandustoodete tootmise k s kasutatav as tehnikas saavad erimärgistatud diislikütus t kasutada ainult ostuõigust omavad isikud. Seega ei too muudatus, millega võimaldatakse ka põllumajandustoode te tootmiseks kasutatavas veoautos või muus tehnikas eriotstarbelise diislikütuse kasutamis t, kaasa kütuse väärkasutamise riski olulist s uurenemist , kuna eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus ant akse ainult põllumajandustooteid tootvatele või põllumajanduslikke teenustöid osutatavatele ettevõt jatele . Ehk siis sisuliselt võimaldatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamis t igasuguses põllumajandustoodete tootmiseks kasutatavas tehnikas jättes kehtima kõik muud tingimused, mis peavad olema täidetud. Näiteks ei ole eriotstarbelise diislikütuse ostuõigusega isikul lubatud kasutatud erimärgistatud diislikütust traktoris , kui sellega ei tehta töid põllumajandustoodete tootmiseks. Seega jääb see sama printsiip kehtima ka põllumajandus toodete tootmiseks kasutatavate veo autode ja muu tehnika puhul. Teise näitena, kui põllumajandusettevõtja, kellel on eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus kasutab põllumajandusveokit ettevõttesis es tel vedudel, siis võib ta selles veoautos kasutada erimärgistatud diislikütust, samas kui selle sama veoautoga hakatakse vedama teravilja ettevõttest välja terminali, siis see lubatud ei ole. Piiriks on analoogselt autoveo seaduse § 6 lõikes 2 sätestatud 65 kilomeetrit põllumajandustootja ettevõtte asukohast (vt täpsemalt § 1 punkti 3 selgitust). Põllumajanduslike teenustööde osutaja, kellel on eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus, võib samuti kasutada põllumajandustoodete tootmiseks vajalike teenustööde osutamiseks lisaks tavapärasele tehnika ka veo autos , mis on kohandatud põllumajandustoodete tootmiseks . Siiski peavad ka sellisel juhul olema täidetud kõik muud tingimused, mis näiteks kehtivad ka traktoriga osutatavate teenustööde puhul. Põllumajanduslike teenustööde osutajal ei ole lubatud kasutada veoautos erimärgistatud diislikütust , kui sellega ei teostata põllumajandustoodete tootmiseks vajalikku tööd ehk näiteks kui sellega veetakse teravilja terminali. Sellised veod liigituvad kaubavedudeks maanteetranspordis. E riotstarbelisele diislikütusele kohaldub võrreldes tavaaktsiisiga soodsam aktsiisimäär. Eriotstarbelis e diislikütus e ostuõigus põllumajanduslikul otstarbel 202 5 . aasta augusti seisuga oli 7139 klien d i l . 2024. aastal oli eriotstarbelise diislikütuse soodustuse kogumaht põllumajandussektorile u 30 mln eurot (78 mln l). Põllumajandustootjate konkurentsivõime tagamiseks on tegemist olulise kütuseaktsiisisoodustusega, mida kohaldatakse enamikus EL-i liikmesriikides. 2025. aasta on e riotstarbelisele diislikütusele keht estatud alandatud aktsiisimäär 21 eurot 1000 l kohta. Diislikütuse aktsiisimäär on 428 eurot 1000 l diislikütuse kohta. Soodustuse maht kujuneb tavalisele diislikütusele ja eriotstarbelisele diislikütusele kehtivate aktsiisimäärade vahe alusel ning seda loetakse riigiabiks. Eriotstarbelise diislikütusena käsitletakse VKEMS -i rakendamisel ATKEAS -i § 19 lõikes 7 kohaselt eriotstarbelist diislikütust, mis on erimärgistatud VKEMS- is sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29, 2710 19 43, 2710 19 46, 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15 või 2710 20 17. Eelnõu punktiga 3 tunnistatakse VKEMS § 1 1 lõige 2 kehtetuks . Kehtetuks tunnistatava sätte sõnastus on järgmine: Käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata masinana mootorsõidukit liiklusseaduse mõistes ning vee- ja raudteesõidukit. Kuna eelmise punktiga jäetakse tekstist välja sõna „masinas“, siis ei ole enam vajadust täpsustada, et mida käsitatakse masinana käesoleva seaduse tähenduses. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse VKEMS § 1 1 lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: 2 1 ) Eriotstarbelise diislikütuse põllumajandustoodete tootmise eesmärgil kasutamiseks ei loeta selle kasutamist eelkõige : 1) sõiduautos ja kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautos; 2) muus autos põllumajandusettevõtte asukohast kaugemal kui 65 kilomeetrit.“ . Eriotstarbelist diislikütust ei ole lubatud kasutada sõiduauto s ja kuni 3,5 t täismassiga veoautos . Sõiduauto mõiste on avatud liiklusseaduses - s õiduauto on sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta. Need kuuluvad M1 kategooria sõidukite hulka. Sõiduautode hulka kuuluvad ka väikebussid . Kuni 3 , 5 t täismassiga veoautod on N1 kategooria sõidikud , mille hulka kuuluvad näiteks kaubikud , furgoonid, pikapid j m . Tavaolukorras ei toimu sõiduautoga või 3,5 t täismassiga veoautoga põllumajandustoodete tootmist ja sellest tulenevalt ei ole eriotstarbelise diislikütuse kasutamine sõiduautos põhjendatud. Isegi kui teatud põllumajanduslikke tööde tegemiseks nimetatud sõiduk eid kasutatakse, siis reeglina kasutatakse sama sõidukit ka transpordivahendina ning on vähetõenäoline, et erinavateks sõitudeks kütust pidevalt ringi vahetatakse. Minimeerimaks eriotstarbelise diislikütuse väärkasutust ei ole eri otstarbelise diisli kütuse kasutamine sõiduautos ja 3,5 t täismassiga veoautos olenemata otstarbest ka edaspidi lubatud. Kui sõiduautos ei ole lubatud eriotstarbelist diislikütust üldse kasutada, siis muus autos ei ole eriotstarbelist diislikütust lubatud kasutada põllumajandusettevõtte asukohast kaugemal kui 65 kilomeetrit. Auto liiklusseaduse § 2 punti 3 kohaselt on sõitjate või veose veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. Seega sõiduautos ega kuni 3,5 t täismassiga veoautos ei ole lubatud eriotstarbelist diislikütust kasutada ka põllumajandusettevõtte siseselt, kõikides muudes autodes, mis ei ole sõiduauto – nt põllumajandustöödeks kohandatud veo auto , on selle kütuse kasutamine lubatud, kuid mitte kaugemal kui 65 km põllumajandusettevõtte asukohast. Põllumajandusettevõte on ettevõte tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 1 tähenduses ehk on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Kaugust ei arvesta t a seega mitte juriidilise isiku asukohast ega FIE puhul elukohast, vaid sisuliselt tema tegevuskohast. Kuivõrd e riotstarbelist diislikütust on lubatud kasutada põllumajandussektoris põllumajandustoodete tootmiseks , siis põllumajn d usettevõtteks võib olla näiteks põllumajandustootja põllu majandus maa , istandus, loomakasvatus komp l eks vms . E riotstarbelise diislikütus e kasutamine põllumajandusettevõtte asukohast sellisel kaugusel, kus põllumajandustoodete tootmisega tavapäraselt ei tegeleta , ei ole seepärast põhjendatud . Ühe ettevõtja erinevate põllumajandusettevõttete vahel põllumajandus tehnikaga liikumine on küllalt tavapärane, kuid suuri vahemaid reeglina sii s ki ei läbita. Põllumajandusettevõttest kaugemate sõitude puhul on suure tõenäosusega tegemist sõitudega muudel eesmärkidel (nt kaubavedu ), mis ei ole käsitatav põllumajandustoodete tootmisena ja seepärast ei ole see lubatud . Kauguse määratlemisel on võetud eeskuju autoveoseaduses t, mille kohaselt võib põllumajandustootja korraldada tegevusloata põllumajandustoodete veosevedu ostja või töötleja juurde 65 km raadiuses kohast, kus asub põllumajandustootja tegevuskoht. Oluline on välja tuua, et põllumajandusettevõtetes kasutatakse ka kauba vedudeks mõeldud veoautosid, millega tehakse põllumajandustoodete vedusid ettevõttest välja, näiteks teravilja vedu terminali. Sellistele veoautodele erandite tegemine eriotstarbelise diislikütuse kasutamiseks ei ole põhjendatud ega ka vajalik. Antud muudatused ei ole mõeldud maanteetranspordi ja sellega seotud kaubavedudega konkureerimiseks või selle mingilgi moel asendamiseks. Maanteetransport on reguleeritud vastavalt autoveoseadusele. Käesoleva seaduse muudatusega reguleeritavad veod puudutavad põllumajandusettevõtete sisest põllumajanduse esmatoodete, nt teravili, heintaimed, loomasööt jms, vedu. Eelnõu punktiga 5 asendatakse VKEMS § 1 2 lõike 4 punktis 4 tekstiosa „ käesoleva seaduse § 1 1 lõike 1 punktis 1 nimetamata mootorsõidukisse “ tekstiga „sõiduautosse ja kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautosse “ . Muudatus tuleneb eelkõige § 1 1 lõike 1 punktis 1 tehtud muudatustest ja on selgitatud esimeses punktis. VKEMSi § 1 2 lõike 4 punkti 4 sisuks on müüja õigus keeldu da eriotstarbelise diislikütuse müügist, kui ostja või ostja esindaja tegevus on lubatud kasutusotstarbega ilmselges vastuolus, eelkõige kütuse tankimine sõiduautosse või kaubik usse , furgoon i , pikap pi jm . Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse VKEMS § 1 3 lõige 5 kehtetuks . Sama paragrahvi lõi g e 4 reguleerib mill i stel juhtudel nõuab riigiabi tagasi PRIA ja millistel juhtudel Maksu- ja Tolliamet – tegemist on ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisega. Sätestatud on ka see, et r iigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras. Lõikesse 5 on jäänud liigselt kehtima säte, mille kohselt nõutakse r iigiabi tagasi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses või kalandusturu korraldamise seaduses sätestatud korras. Kuivõrd ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi nõutakse alati tagasi konkurensti seaduse alusel ja korras, siis lõikes 5 sätestatud on ebaõige ja ülearune. Eelnõu punktiga 7 jäetakse VKEMS § 3 3 lõike 1 punktist 3 ja § 3 4 lõike 1 punktist 2 välja tekstiosa „ käesoleva seaduse § 1 1 lõike 1 punkti 1 kohane “ . Muudatus on seotud punktist 1 tulenevate muudatustega ja sõnastused viiakse nendega kooskõlla VKEMS kohaselt saavad eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust taotleda isikud, kes tegelevad põllumajandustoodete tootmisega, kuid kellele ei ole antud ost u õigust automaatselt, ja isikud , kes tegelevad põllumajanduslik e teenustööd e pakkumisega. Muudatusega jäetakse välja viide § 1 1 lõike 1 punkti le 1 , milles olid loetletud masinad ja seadmed, mis siis peavad isikul olemas olema , kui ta taotleb eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust. Edaspidi jääb nõue, et nendel isikutel peab endiselt olema põllumajandustehnika, milles eriotstarbelist diislikütust saab kasutada, kuid ei ole konkreetset loetelu masinatest ja seadmetest. nagu isiku valmisolek rikkumist kõrvaldada ja uute rikkumiste toimepanemise tõenäosus t . Eelnõu punktiga 8 asendatakse VKEMS § 6 2 lõikes 2 ja § 6 5 lõikes 2 arv „3200“ arvuga 32 000“; Kehtiva seaduse kohaselt on erimärgistatud vedelkütuse ebaseadusliku kasutamise, käitlemise ja müügiga seotud rikkumiste eest võimalik füüsilisele isikule kohaldada rahatrahvi karistusseadustikus lubatud maksimaalses suuruses ehk kuni 300 trahviühikut. Arvestades kehtivat baassummat, milleks on 8 eurot, saab füüsilisele isikule määratavaks rahatrahviks olla 2400 eurot. Samal ajal on juriidilisele isikule kohaldavaks rahatrahvi suuruseks VKEMS-i kohaselt kõigest kuni 3200 eurot, kuigi juriidilise isiku puhul on karistusseadustiku kohaselt lubatatud kohaldada oluliselt suuremat rahatrahvi. Juriidilise isiku karistusmäär võrreldes füüsilise isikuga ei ole nende majanduslikku erinevust arvestades proportsionaalne. Karistuse kohaldamise üheks põhimõtteks on selle preventiivne mõju võimalikele tulevastele rikkumistele. Selleks peab kohaldatav karistus olema proportsionaalne toime pandud rikkumisega ja olema piisavalt suur mõjutavaks rikkuja edasist käitumist. 3200 euro suurune trahv ja rikkumisega vahelejäämise tõenäosus ei pruugi juriidilist isikut heidutada kasutamast erimärgistatud diislikütust üksnes lubatud tingimustel. Seetõttu on suurendatud erimärgistatud diisikütuse ebaseadusliku kasutamise ja müügiga seotud rikkumise eest kohaldatavat maksimaalset rahatrahvi kuni 32 000 euroni, mis trahvimäärade ajakohastamise tulemusel on saanud küllaltki sagedaseks juriidilisele isikule kohaldatavaks trahvimääraks. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia on kooskõlas muudetavas seaduses ja liiklusseaduses kasutatava terminoloogiaga. 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustuse rakendamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega: – nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70), viimati muudetud direktiiviga 2004/75/EÜ (ELT L 157, 30.04.2004, lk 100–105) (energia maksustamise direktiiv); – nõukogu direktiiv 95/60/EÜ gaasiõlide ja petrooli erimärgistamise kohta (ELT L 291, 06.12.1995, lk 46–47); – komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), eelkõige artikkel 44 (põllumajanduslik riigiabi) . 6. Seaduse mõjud 6.1. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisisoodustuse skeemi muutmise võimalikud mõjud Kavandatava muudatustega kaasnevad mõjud eelkõige põllumajandus sektorile . Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud . Elu- ja looduskeskkonnale kaasneb positiivne mõju, sest KHG heide väheneb. Mõningased positiivsed mõjud on r iigi julgeolekule . Muudatused loovad soodsamad tingimused erinevate tehniliste ja logistliste seadmete kasutuselevõtuks põllumajandustootmises. M õningane positiivne mõju on maa- ja rannapiirkondadele ning regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele ettevõtluses, sest enamik põllumajandus- ja kalandusettevõtteid tegutseb maapiirkondades . Teatav positiivne mõju kaasneb ka liiklus ohutusele , kui mingi osa teekonnast kattub maanteega ja kus suhteliselt aeglaselt rohuhekslit , silo või sõnnikut vedav traktor asendatakse kiirema veokiga. Olulist mõju riigiasutuste töökorraldusele ei tuvastatud . 6.1 . 1 Mõju valdkond: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele Sihtrühm: Põllumajandussektor Majandusliku mõju kirjeldus Põllumajandussektor saab eriotstarbelist diislikütust kasutada uuemates lahendustes näiteks ettevõttesises logistikas ja läbi selle vähendada kulusid ja suurendada konkurentsivõimet. Seega on majanduslikud mõjud ettevõtetele pigem positiivsed. Positiivselt m õjutatud sihtrühmaks on põllumajandusettevõtjad. Plaanitud lahendus soodustab põllutööde ja ettevõttesisese logistika puhul kütusekulu vähendava te ja koos sellega ka KHG heidet vähendava te lahendus te kasutuselevõttu ehk traktoritega veod asendada põllumajandus es kasutatavate veoautodega . Koos sellega vähenevad ka tootmiskulud ja suureneb ka põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime nii sise - kui välisturul. 2023. aastal moodustas põllumajandussektor (sh põllumaa ja rohumaade mulla süsiniku varu muutus) 19% KHG-de summaarsest heitkogusest, kokku 2423,28 tuhat tonni CO 2 ekv . 2022. aastaga võrreldes langes heitkogus 4%. 1990. aastaga võrreldes on heitkogused langenud 37%. Suurima osa põllumajandussektori heitkoguses moodustasid heitkogused kariloomade elutegevusest ja majandamisest (sõnnikukäitlus, karjatamine) 35%, seejärel heitkogused põllumajanduse maaharimisest 28,34% ja maaharimise muutusest roh u maast haritavaks põllumaaks 27,75% ning kütuste kasutusest 8,92% (216,15 tuhat tonni CO 2 ekv ) . KHG inventuuri andmete põhjal saab edaspidi hinnata põllumajandussektoris kütuste kasutamise KHG muutus eid . KHG inventuuri andmed pannake kokku iga aasta märtsis ja avaldatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Kuna muu datuse mõjud (nt põllumajandus toodete tootmiseks kaustatavate veoautode kasutuselevõtt) avalduvad pikemal ajaperioodil, siis muutuste mõju on mõistlik hinnata 3-5 a. möödudes. Põllumajanduse peamine eesmärk on toidutootmine ja maailma toidunõudluse kasvule vastamine. Ainuke võimalus selleks on läbi kestliku toidutootmise, kus lisaks keskkonna - ja kliimamõju vähenemisele säilib ka konkurentsivõime ehk rakendatakse kuluefektiivseid lahendusi. Keskkonna- ja kliimamõju vähendamine on oluline seetõttu, et nii keskkond kui kliima mõjutavad oluliselt põllumajandussaaduste tootmist. Ü heks reaalselt rakendatavaks võimaluseks KHG heite vähendamiseks põllumajanduses , läbi fossiilkütuste vähema kasutuse, on viia mullaharimine miinimumini (kasutada otsekülvi ja ribakülvi), rakendada täppislahendusi väetamises, millega väheneb mineraalse lämmastikväetise kasutus, ja võtta samal ajal ka logistikas laiemalt kasutusele kütust vähem tarbivad lahendused. Selline muutus on võimalik saavutada läbi teadlikkuse tõstmise, investeeringute toetamise ja regulatiivsete nõuete soodustamise. Kui kasutada põllumajandusettevõtte andmeid, kus 2023. aastal ainuüksi silo tegemisel veeti ühes põllumajandusettevõttes rohuhekslit 20 tuhat tonni, mille koguveopikkus oli 33 tuhat kilomeetrit, siis traktoriga veol on kütusekulu on 86 l/100 km, põllumajandustoode veoks kohandatud veo autoga veol aga 56 l/100 km. Seega väheneb sellise koguse rohuheksli veol kütuse kogus 35% ehk 9,9 tuh at liitrit ja koos sellega ka KHG heide. Diislikütust kasutava traktori eriheitetegur on 2,648 kg CO 2 ekv/l ja seega on KHG heite vähenemine antud näite puhul 26 215 kg CO 2 ekv. Lisatud võrdl us (tabel) kolme Eestis enim kasutatava traktori ja kolme enim kasutatava veoauto kütusekulu kohta 100 km läbimisel täismassiga 30 t. Andmed põhinevad veebis avalikel allikatel ja sisaldavad hinnangulisi väärtusi. Tabel. Traktorite ja veoautode kütusekulu võrdlus Kütusekulu (l/100 km) Traktorid John Deere 8R410 60–70 New Holland T7.315 55–65 Valtra T234 50–60 Veoautod Volvo FH16 750 30–35 Scania R 730 28–33 Mercedes-Benz Actros 1863 27–32 Traktorite kütusekulu ja ka KHG heide, mis on proportsionaalne tarbitud kütuse kuluga, on kuni kaks korda suurem kui veoautodel, eriti kui neid kasutatakse transporditöödel. Kütusekulu võib varieeruda sõltuvalt paljudest teguritest, sealhulgas koormusest, sõiduki tehnilisest seisukorrast, juhi sõidustiilist, teeoludest ja ilmastikutingimustest. Lisaks suuremale kütusekulule, on ka investeeringud traktoritesse ca kaks korda suuremad kui põllumajandusveokitesse. Põllumajandusettevõttes põllumajandustööde tegemiseks on traktorid esmatähtsad ja need jäävad ka edaspidi esmakasutusse, samas kui kasutada lisaks põllumajandus toodete veoks kohandatud v eo autosid , siis on võimalik traktori kasutusiga pikendada ja läbi selle ka investeeringuid hajutada ja neid optimeerida ning KHG heidet vähendada nende põllumajanduslike tööde tegemisel, mida saab teha ka põllumajandustoodete veoks kohandatud veo autodega . Tegelikku põllumajandustoodete veoks kohandatud veo autode kasutuselevõttu on keeruline hinnata. Eeldame, et põllumajandustoodete veoks kohandatud veo autosid võetakse kasutusele suuremates majapidamistes, nt suuremates kui 300 ha, väiksemates majapidamistes tehakse sama töö endiselt traktoritega. 2023. aasta põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu kohaselt oli Eestis kasutatavat põllumajandusmaad 978 364 ha, millest 59% hariti majapidamistes, mis on suuremad kui 300 ha. S elliseid üle 300 ha majapidamisi oli 742 ja see on 7% kõikidest majapidamistest. Suurem on tõenäosus, et need võetakse kasutusele ettevõtetes, kus on üle 1000 ha põllumajandusmaad, selliseid majapidamisi oli 2023. aastal 152. Samuti saab eeldada, et suuremates loomakasvatusesettevõtetes kasutatakse eritööveokeid, nt allapanulaoturid, söödamikserid jm. 2023. aasta põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu kohaselt oli Eestis 263 majapidamist vähemalt 300 pealise veise- ja piimakarjaga (64% kogu piimalehmade ja veiste arvust). See võiks esialgsel hinnangul olla ka tulevikus kasutatavate eritööveokite arv Eestis. 2023. a põllumajanduse struktuuriuuringu kohaselt kasutati traktorit 6 893 põllumajanduslikus majapidamises ja traktorite arvuks oli 14 617. 100 kw ja enam võimsusega traktoreid oli 4 019 (1 980 majapidamises). Transpordiameti kodulehel oleva statistika kohaselt oli 2. juuni 2025. a seisuga Eestis liiklusregistris 16 187 T1, T4 ja T5 kategooria traktorit, mille keskmine vanus oli 22,9 aastat. Transpordiameti andmetest ei selgu, kui suurt osa nendest kasutati valdavalt põllumajanduses. Levinumaks traktorimargiks oli MTZ (26% ) kõikidest nimetatud kategooria traktoritest ehk 4462 tk) ja T (18% ehk 2900 tk) . 49% (7901 tk) traktoritest oli d vanemad kui 20 aastat. 15% traktorite vanus on kuni 5 a. Maanteetranspordis kulutab täislastis traktor (121–243 kW) u 68–85 l/100 km, samas kui poolhaagisega veok on u 56 l/100 km. See on 18–35% väiksem kulu km kohta veokil. 2024. a osteti 78 mln l eriotstarbelist diislikütust. Kui 10% senisest traktorite veotööst tehakse veokiga, siis sektori kogukütuse kulu väheneb 1,8–3,5%, mis on 2024. a näitel 1,4-2,7 mln l. 01.05.2025 seisuga on diislikütuse aktsiis 0,428 €/l ja eriotstarbelise diislikütuse aktsiis 0,021 €/l. Kui arvestame, et 1,4-2,7 mln l võrra väheneb eriotstarbelise diislikütuse kasutamine, siis aktsiisi laekumine riigieelarvesse väheneb 30 000 kuni 58 000 euro võrra aastas. Sama arvestuse kohaselt väheneb KHG heide aastas 3762-7316 kt CO 2 (1,8-3,5%). Eriotstarbelise diislikütuse ostuõigust omavatel põllumajandusega tegelevatel isikutel on liiklusregistris 1383 veoautot. Eriotstarbelised diislikütuse ostuõiguse osas muudatusi ei toimu. Endiselt saavad eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse põllumajandusega tegelevad isikud või põllumajanduslike teenustööde osutajad. Põllumajandus sektori konkurentsivõime Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks alushindades kujunes 2024. aastal esialgse (II) hinnangu kohaselt 1,29 mld eurot, mida oli 1,4% vähem kui eelneval aastal. Tootmisega seotud toetuseid, mis kajastuvad toodangu väärtuses, maksti 2024. aastal ~29 mln eurot. Vahetarbimise väärtuseks 2024. aasta esialgse (II) hinnangu kohaselt kujunes 1,026 mld eurot, mis on 3,7% vähem kui 2023. aastal. Vahetarbimises kõige enam vähenes seemnekulu (-21%) ja väetistele ja mullaparandajatele (-15%) tehtud kulud. Põhivara kulum suurenes 7%, jõudes 226 mln euroni. Väliste tegurite (tööjõukulud, rendid ja intressid) kulud suurenesid kokku 0,4% kuni 305 mln euroni. Tööjõukulud ja rendimaksed kasvasid vähesel määral (1%), kuid intressimaksed vähenesid aastases võrdluses 2%. Vaatamata sisendite hinnalangusele jäid kulud siiski kõrgele tasemele ja brutolisandväärtuseks jäi vaid 21% kogutoodangu väärtusest (+2% vs 2023). Kulum kasvas aastases võrdluses 7% ja netolisandväärtuseks jäi 43 mln eurot ehk 21% enam võrreldes eelmise aastaga. Põllumajanduslik tööjõud vähenes 2024. aastal 0,6%, sh palgaline tööjõud vähenes 0,7% ja tasustamata tööjõu osatähtsus oli 32%. Toodangu väärtuse kasv (0,5%) samaaegselt kulude vähenemisega (-1,5%) avaldas mõju ka ettevõtjatulule. Ettevõtjatulu jäi teist aastat järjest negatiivseks -62,5 mln euroga, 2023. aastal oli ettevõtjatulu -85,2 mln eurot. Kaks aastat negatiivset ettevõtjatulu on tekitanud kokku -147,7 mln euro suuruse tulupuudujäägi sektorisse ja näitab kuivõrd keerulis t es konkurentsitingimustes on põllumajanduse esmatootmise sektor, mis on Eesti elanike toidujulgeoleku tagamisel üks põhisambaid. Kulutused kütusele põllumajandussektori kogukuludest jäävad vahemikku 5-10% ja seda sõltuvalt aastast, tootmistüübist, ettevõtte suurusest ja kasutatavatest tehnoloogiatest . Põllumajandussektori konkurentsivõime on juba pikemat aega olnud väga kriitilises seisus - kogutoodangu väärtus ei ole alates 2015. aastast katnud ära sektori kogukulusid ja lisandväärtus ning ettevõtjatulu on moodustunud läbi toetuste. Turult saadav tulu koos sissetuleku- ja keskkonnatoetustega (v.a investeeringutoetused) ei katnud 2023. ja 2024. aastal ära põllumajandustoodangu tootmiseks tehtud kulusid. Sellel on mitmed põhjused: 1) ebasoodsad ilmastikutingimused 2023. ja 2024. aastal (põud, hiline öökülm ja sellel e järgnenud kuumalaine õitsemisperioodil , mis seda oluliselt lühendas ja saaki sellega seoses vähendas, liigsed sademed koristusperioodil, taime haiguste levik ja - kahjurite rünnakud); 2) intressimäärade tõus, mis tõi kaasa laenuraha kallinemise ja suurendas finantskulusid, eriti nendes ettevõtetes, kes olid investeerinud tootmise uuendamisse ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu; 3) kõrgete hindadega ostetud sisendid 2023. a saagiks ja taimekasvatussaaduste hindade langus 2023. a; 4) EL ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi rakendumine ja olulised muudatused toetuste ümbersuunamisel suurematelt ettevõtjatelt väikestele ja noortele ettevõtjatele 2023. aastal. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja tootmise automatiseerimine võimaldavad ettevõtetel efektiivsemalt toota, jälgida tarneahelat ja kohandada tooteid vastavalt tarbijate eelistustele. Põllumajandussektori üheks suurimaks murekohaks on riskidest tulenev jätkuv ebakindlus. See omakorda vähendab soovi teha vajalikke investeeringuid nii ressursitõhususe tõstmiseks kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Põllumajandusettevõtete majanduslik toimetulek ehk kulude vähendamine ja tulude suurendamine on oluline kriteerium, et roheüleminek saaks toimuda. Ainult majanduslikult kestlikud ja konkurentsivõimelised ettevõtted on suutelised investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja neid rakendama. Sellega saame tagada ka kestliku toidutootmise ja toiduga kindlustatuse. T ehtavad muudatused võimaldavad Eesti põllumajandussektoril muutuda kestlikumaks, mis on ka PÕKA eesmärk. Need vähendavad põllumajandusettevõtete tootmiskulusid, tõstavad põllumajandusettevõte konkurentsivõimet nii sise - kui ka välisturul. See suurendab põllumajandustoodete eksporti ja võimaldab seeläbi säilitada töökohti , teha sektorit atraktiivsemaks noorte jaoks ning suurendada toidu varustuskindlust. Siiski võib väita, et kõige olulisem mõju sellise lahendusega on seotud kliimaeesmärkidega, kus fossiilkütuse kasutamise vähenemine vähendab ka KHG heidet. Koos sellega vähenevad negatiivsed kliimamõjud, mis põhjustavad ebasoodsaid ilmastikutingimusi, mis omakorda suurendavad oluliselt põllumajandussektori riske ja vähendavad tootlikkust. Mõju toidujulgeolekule Toidujulgeolek on Eestis oluline mitmel põhjusel. Toidujulgeoleku alustala on põllumajandustootmine nii tavaolukorras kui ka kriitilistes olukordades. Põllumajandustootmise puhul on oluline, et ettevõtted oleksid konkurentsivõimelised tavaolukorras, mis loob eeldused põllumajandussektori toimimiseks ka kriisiolukordades. Eelnevas punktis on kirjeldatud põllumajanduse konkurentsivõime hetkeolukorda, millest selgub, et põllumajandussektori ettevõtete tulud ei ole katnud toomise kulusid viimasel kahel aastal. Seega on oluline igal viisil toetada sektori konkurentsivõimet. Üks võimalus on sektori kulude vähendamine. Antud eelnõuga vähendatakse osaliselt põllumajandussektori ettevõtete kulu kütusele. E esti toidujulgeolek toetub kohalikule põllumajandusele ja tootjatele. Kui kodumaine tootmine väheneb , langeb võimekus kriisiolukordades ise toitu toota. Venemaa agressiivne välispoliitika (nt sõda Ukrainas) on suurendanud vajadust, et Eesti suudaks kriisi korral varustada oma rahvast toiduga. NATO ja EL liikmena on toidujulgeolek osa laiemast julgeolekustrateegiast. Toidujulgeolek Eestis on rahva elujõulisuse, iseseisvuse ja julgeoleku küsimus . See ei tähenda ainult toidu olemasolu, vaid ka võimet seda ise toota ja korraldada logistikat ka keerulistes oludes. Toidujulgeolek on Eesti rahvusliku kindluse oluline osa ja selle tagamiseks on olulised tugevad ja mitmekesise struktuuriga põllumajandus- ja toidutootmisettevõtted , kellel on valmisolek oma tegevuse jätkamiseks ka kriisitingimustes. Seetõttu on oluline, et Eestis tegutseksid jätkuvalt nii väikesed, keskmised kui ka suured põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted, nende tootmisstruktuur oleks mitmekesine, st toodetakse nii taime- kui loomakasvatussaadusi ning rakendatakse ringbiomajanduse ärimudeleid sissetulekute mitmekesistamiseks ja erinevate riskide ja turuolukordadega toimetulekuks. Halduskoormuse kirjeldus Põllumajandussektorile on halduskoormuse mõju vähene . Ettevõtjatele täiendavat halduskoormust ei lisandu. Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk Ebasoovita va te majanduslike mõjude kaasnemise riski ei tuvastatud. Mõju olulisus Põllumajandusettevõtjatele on muudatuse mõju pigem oluline. Võima li k on kasutusele võtta logistilisi lahendusi, milles saab kasutada eriotstarbelist diislikütust ja vähendada tootmis kulusid . 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Riigieelarvele olulist mõju ei kaasne, kuigi teatav mõju võib kaasneda . Samas peaks neid mõjusid vaatama laiemalt kliimaseadusega hinnatavate mõjude kontekstis, sest kliimamuutuste leevendamise eesmärgil KHG vähendamise eesmärk on ülimuslikum sellest kui innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtmine läbi kütusekulu vähenemise aktsiisilaekumine erimärgistatud diisli kasutamise vähenemisest väheneb. Lahendused mõjutavad riigieelarvet pikemas vaates kuna praegused eriotstarbelist diislikütust kasutavad traktoritel põhinevad logistikalahendused asendatakse järk-järgult põllumajanduses kasutamiseks kohandatud veokitega, mille kütusetarbimise kogus on väiksem. Aktsiisil aekumise vähenemist on keeruline prognoosida, see sõltub sellest kui palju võetakse uusi lahendusi kasutusele põllumajandustoodete tootmiseks . Erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaldamine uutes logistikalahendustes ja sektori vajadus kulusid vähendada konkurentsivõime parandamiseks soosib nende laiemat kasutusele võttu, samas sõltub see sektori investeerimissuutlikkusest, mis viimase kahe väga negatiivse ettevõtjatuluga aasta valguses, kus on vajalik katta eelmiste aastate saamatajäänud tulusid, ei ole väga tõenäoline. Isegi kui tekib mõningane kütuseaktsiisi laekumise vähenemine, siis tuleks arvestada ka kaudseid positiivseid mõjusid regionaalsele arengule läbi põllumajandusettevõte konkurentsivõime suurenemise kuna põllumajandusettevõtted on olulised piirkondlikud tööandjad ja palga maksjad, millega kaasnevad mõjud kohalike omavalitsuste tulubaasile. Konkurentsivõime tugevnemisel on võimalik ka põllumajandussaaduste ekspordi suurenemine. 2024. aastal moodustas Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidu eksport kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist 14 % . Tuleviku vaates muutub järjest olulisemaks ka toodete süsiniku jalajälg ja tarneahelas on konkurentsivõimelisemad madalama KHG heitega toodetud tooted. Seega on sellel muudatusel oluline mõju kestlikkusele arvestades selle majanduslikku, keskkondlikku ja sotsiaalset dimensiooni. Kuigi OECD uuringutes on välja toodud, et fossiilkütuste kasutamise toetused on keskkonnale kahjuliku mõjuga kuna need soodustavad fossiilkütuste kasutamist ja ei motiveeri kasutusele võtma fossiilkütuste kasutamist vähendavaid või neid asendavaid tehnoloogiaid. Samas loob selline muudatus hoopis vastupidise efekti - läbi sellise erandi loomise pikas perspektiivis fossiilkütuste kasutamine väheneb läbi efektiivsemate logistikalahenduste kasutuselevõtu. Ka transpordisektor otsib lahendusi KHG heite vähendamise k s ja tootmises on lisaks diiselmootoriga veoautodele ka hübriid- ja gaasimootoriga veoautod. Järgmine loogiline samm efektiivsemates logistikalahendustes , mis vähendavad ka KHG heidet, oleks üleminek biogaasil töötavatele põllumajandusveokitele. Sellised muudatused aga eeldavad ka seda, et alternatiivkütuste kasutamise kulud ei ole suuremad kui fossiilkütuste kasutamise kulud ehk läbi alternatiivkütuste kasutamise suuren eb ka konkurentsivõime . Eesti põllumajandussektor on aldis innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtuks, aga need peavad olema ka ressusitõhusad , kuluefektiivsed ja suurendama sektori ettevõtete konkurentsivõimet. Niikaua kui fossiilkütuste vabad tehnoloogiad on tavapärastest tehnoloogiatest oluliselt kallimad, siis ei ole ettevõtjatel võimekust nendesse investeerida kuna vajalik on säilitada ja suurendada konkurentsivõimet . Põllumajandussaaduste hinnad kujunevad toormeturgudel nõudluse ja pakkumise tulemusel ning need ei ole kulupõhised, mistõttu välisriikide põllumajandusettevõtetega konkurentsis püsimiseks on Eesti põllumajandussektor oluliselt kontsentreerunud, ettevõtted on suurenenud ja püütakse leida kuluefektiivseid lahendusi tootmisprotsessi optimeerimisel. Antud muudatus soodustab kütuse kasutuse vähendamist, konkurentsivõime suurenemist ja KHG heite vähenemist sektoris ehk panustab väga selgelt PÕKA alameesmärgi – tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ning maaelu ja ohutu toit ja hoitud keskkond – täitmisse. Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid kohalikele omavalitsustele. 8 . Rakendusaktid Asjaomased rakendusaktide muudatused valmistatakse ette seaduse eelnõu menetlemise ajal ning need jõustuvad samal ajal seadusega. Eelnõule lisatakse (lisa) maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ muutmise määruse eelnõu kavand . 9. Seaduse jõustumine S eadus jõustub üldises korras, et põllumajandusettevõtjad saaksid kasutada aktsiisisoodutust põllumajandustoodete tootmiseks esimesel võimalusel. Muudatuste rakendamiseks ei ole vaja täiendavat aega . 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Põllumajandusettevõtjad on eriotstarbelise diilikütuse kasutamisvõimaluste lai en damise ettepanekuid teinud erinevatel kohtumistel ja käesoleva muudatusega võetakse need ettepanekud arvesse. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiits - ja Digi ministeeriumile. Eelnõu esitat akse arvamuse avaldamiseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule , Eesti Aiandusliidule, Eesti Noortalunikele, PRIA-le , MTA-le ja Maaelu Teadmuskeskusele . Teie 26.09.2025 nr 1.4-1/687, REM/25- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 1060/-1K [email protected] Meie 21.10.2025 nr 8-2/7841 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks vedelkütuse erimärgistamise seaduse (VKEMS) muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõu § 1 punkt 8 – soovitakse VKEMS § 62 lõikes 2 ja § 65 lõikes 2 asendada arv „3200“ arvuga „32 000“. Tegemist on vastutuse sätetes juriidilise isiku karistusmäära tõstmisega. Kui vaadata kavandatavat karistusmäära, siis peame seda küsitavaks. Ka jääb arusaamatuks, miks ei muudeta seaduse § 63 juriidilise isiku karistusmäära, mis on samuti vaid 3200 eurot. Füüsilise isiku karistusmäär §-des 62 ja 65 on kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot (8x300). Karistusseadustiku (KarS) üldosa § 47 kohaselt ongi maksimaalne võimalus füüsilise isiku osas kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot (8x300). Seega on kehtivates sätetes rakendatud kõrgeimat võimalust. Juriidilise isiku karistus on aga kuni 3200 eurot ehk füüsilise isiku karistusmäärast vaid 800 eurot rohkem. Kui vaadata KarS § 47 lõiget 2, siis selle kohaselt on võimalik juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Ehk VKEMS §-des 62, 63 ning 65 lõikes 2 ettenähtud juriidilise isiku karistusmäär jääb lubatud maksimaalmäärast 125 korda madalamaks, samas, kui füüsilise isiku karistusmäär on maksimaalsega võrdne. Seega on füüsilise isiku karistusmäär maksimaalne, juriidilise isiku määr jääb aga sellest väga kaugele. Tegemist on selge ebaproportsionaalsusega. KarS võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril. KarS §-ga 47 nähti ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarS § 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500 – 500 000 krooni (32 – 32 000 eurot). VKEMS-i lisati vastutuse sätted (§-d 62 ja 63) 2002. aastal. Paragrahvides ettenähtud karistusmäär juriidilisele isikule oli kuni 50 000 krooni ehk ümardatult 3200 eurot (see ümardus tehti 2010. aastal euro kasutusele võtmise seaduse §-ga 2101). 1 Euro kasutusele võtmise seadus–Riigi Teataja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Viiskümmend tuhat krooni oli KarS §-ga 47 lubatud maksimaalmäär, proportsioonis füüsilise isiku maksimaalse karistusega. Aastal 2007 tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr KarS-is 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a KarS-i revisjoni tulemusena trahvimäär 400 000 euroni. Valdkonnaseaduste karistusmäärade muutmisvajaduse analüüsimine on iga ministeeriumi ülesanne. Arvukatest eriseadustest, mille väljatöötamine ja vastuvõtmine on jäänud 2000. aastate esimesse poolde, samasse aega KarS-i eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi määraks valiti valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarS-i järgi oli see 50 000 krooni (3200 eurot). Sama määr kehtib paljudes eriseadustes tänaseni. Ka VKEMS on üks sellistest eriseadustest, kus trahvimäärasid ei ole tõstetud aastaid ning uued väärteokoosseisudki on varustatud seniste koosseisude eeskujul suhteliselt madala trahvimääraga. On väga küsitav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma. Meie arvates on kütusevaldkond üks selliseid, kus liiguvad suured summad, kasumid ning kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei tohiks anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Karistus peab selle võimaliku eelise kõrvaldama. Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmisega KarS-is, millega füüsilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot. Kui juriidilisele isikule sama teo eest määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot või mõned tuhanded eurod kõrgem, siis sellisel kujul ei ole juriidilise isiku karistusel preventiivset toimet, samuti on füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel ebaproportsionaalsed. Ülaltoodud näidetest ja selgitustest tulenevalt on selge, et VKEMS-is sätestatud väärteotrahvide tervikuna ajakohastamine on oluline teema, millega tuleb tegeleda. On tervitatav, et §-de 62 ning 65 karistusmäära on kavas korrigeerida, kuid meie arvates tuleb seda määra muuta oluliselt kõrgemaks kui hetkel väljapakutud kuni 32 000 eurot. See määr jääb 2007. aastasse. 2. Märgime, et tegelikult peab menetluse säte (§ 64) paiknema eriseadustes siiski vastutuse sätete lõpus, mitte ei jää nende vahele nagu VKEMS-is praegu on. Palume vaadata näiteks vedelkütuse seadust2 (§ 35) või vedelkütusevaru seadust3 (§ 22). Ka nendes eriseadustes vajab juriidilise isiku karistusmäär korrigeerimist. Palume teavet, millal on kavas nendes seadustes muudatused teha. 3. VKEMS § 6 lõike 1 kohaselt võib välisriigis registreeritud sõiduki, mille kütusesüsteemis on avastatud erimärgistatud kütus, Eestist välja lubada pärast nimetatud rikkumisega seotud asjaolude selgitamist ja selle rikkumise eest määratud rahatrahvi maksmist. Palume teavet, kas seda sätet on reaalselt ka kohaldatud. Sama küsimus on ka § 6 lõike 2 osas. See säte näeb ette, et juhul, kui välisriigis registreeritud sõiduki juht on lahkunud Eestist enne § 6 lõikes 1 nimetatud rikkumise eest temale määratud rahatrahvi maksmist, lubatakse tal pöörduda Eestisse vaid tingimusel, et see rahatrahv on makstud. 4. Soovitame seletuskirja mõju osa täiendada riskide käsitlusega, kuna riskide selgem hindamine aitaks parandada analüüsi tasakaalustatust ja tagada parema vastavuse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetele. Samuti soovitame sisukokkuvõttes esitada lahendusettepanekutega kaasnev mõju lisaks 2 Vedelkütuse seadus–Riigi Teataja 3 Vedelkütusevaru seadus–Riigi Teataja 2 halduskoormusele ning täpsustada väidet ettevõtjate halduskoormuse muutuse kohta, selgitades lühidalt, millest tuleneb hinnang, et halduskoormus ei muutu. 5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Einar Hillep Karen Alamets 3