Autoriõiguse seaduse eelnõu (erakopeerimise tasu jaotuskava) edastamine Riigikantseleisse

EELNÕU 13.10.2025 Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) § 1. Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Audiovisuaalse teose autoril, esitajal ja filmi esmasalvestuse tootjal, samuti teose helisalvestise autoril, esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose sellise kasutamise eest (§ 27)“; 2) paragrahvi 27 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Tasu jaotamise aluseks on jaotuskava, mille lepivad kolme kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates kokku tasu koguja ja kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule. 3) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 81–84 järgmises sõnastuses: „(81) Käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud jaotuskava koostamisel võetakse muu hulgas aluseks: 1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks kogutava tasu olemus ja eesmärk; 2) salvestusseadmete ja -kandjate kasutamine audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning reprodutseeritavad teoseliigid; 3) salvestusseadmete ja -kandjate osakaalud, millelt tasu koguti; 4) asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatus. (82) Kui käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud isikud ei saavuta jaotuskavas kokkulepet ette nähtud aja jooksul, teeb tasu koguja neile tähtpäeva saabudes esimesed väljamaksed jaotamisele kuuluvast summast järgmiselt: 1) autoritele 30%; 2) esitajatele 20%; 3) tootjatele 20%. (83) Käesoleva paragrahvi lõike 82 punktides 1–3 nimetatud juhtudel vastavat õiguste omajate kategooriat esindavate kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel summade jaotamisel arvestatakse audiovisuaalsete teoste ja teose helisalvestiste isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahtu. Kui ühte kategooriat ja liiki õiguste omajaid esindavad mitu kollektiivse esindamise organisatsiooni, arvestatakse summa jaotamisel iga kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete arvu. 1 (84) Pärast käesoleva paragrahvi 82. lõikes sätestatud viisil tasu jaotamist jaotatakse ülejäänud tasu käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud isikute vahel kokkuleppe kohaselt või kui kolme kuu jooksul kokkulepet ei saavutata, arvatakse summa järgneval aastal jaotatava summa hulka.“; 4) paragrahvi 27 lõiked 9, 10, 11 ja 121 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab tasu tema poolt esindatavate autorite, teoste esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes jaotuskavast, oma liikmete üldkoosolekul kokku lepitud põhimõtetest ning muudest käesoleva seadusega ettenähtud tingimustest.; (10) Tasu võib maksta ka organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide rahastamiseks, jaotuskava väljatöötamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle kümne protsendi jaotamisele kuuluvast tasust. Tasu taotluste esitamise, sisuliste nõuete, piirmäärade ja aruandluse reeglid ning põhimõtted töötavad välja jaotuskava kokku leppivad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning need avalikustatakse tasu koguja veebilehel. (11) Kollektiivse esindamise organisatsioonid esitavad käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud jaotuskava teadmiseks valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ühe kuu jooksul selle kokkuleppimisest arvates. (121) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumiseks ja maksmiseks tehtud põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise, maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.“; 5) paragrahvi 87 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „§-dest 491 ja 492“ tekstiosaga „§-dest 491 ja 492 ning § 27 lg-test 8 kuni 84“. § 2. Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel 2 (allkirjastatud digitaalselt) 3  13.10.2025 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse autoriõiguse seaduse1 (edaspidi AutÕS) §-s 27 sätestatud nn erakopeerimise tasu jaotamise süsteemi, mille eesmärk on tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis isiklikuks kasutamiseks kopeerimisest tuleneva tulu kaotuse eest. Eelnõu eesmärk on muuta erakopeerimise süsteemi paindlikumaks ja tõhusamaks. Selleks muudetakse tasu jaotamise sätteid, millega antakse asjassepuutuvatele isikutele senisest enam pädevust ise otsustada erakopeerimise tasu jaotamise üle. Seni on valdkonna eest vastutav minister kinnitanud igal aastal nii erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni koosseisu kui ka komisjoni välja töötatud jaotuskava. Muudatustega kaotatakse ära komisjon ja nõue jaotuskava kinnitamiseks käskkirjaga. Edaspidi lepiksid kollektiivse esindamise organisatsioonid (KEOd) ise jaotuskavas kokku ja seejärel jaotaksid tasu omavahelise kokkuleppe kohaselt. Sellega loodetakse KEOdele anda senisest enam paindlikkust ja pädevust ise otsustada erakopeerimise tasu jaotuskava üle. Lisaks on eelnõus sätestatud mehhanism juhuks, kui KEOd ei peaks vajaminevat kokkulepet tähtajaks saavutama. Seaduse planeeritud jõustumise aeg on 01.01.2026. Seaduseelnõu rakendamisel väheneb Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi ka JDM) töökoormus, sest edaspidi pole JDMil vaja jaotuskava koostamisel osaleda ja seda käskkirjaga kinnitada. Samal ajal ei kaasne halduskoormuse kasvu tasu kogujale, kuigi tasu koguja võtab üle toetuste menetlemise ja aruandluse korraldamise. Nende ülesannetega seotud halduskulud kaetakse kogutud tasust, arvestades need maha enne jaotamist. 1.1. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunikud Brigita Rästas (teenistusest lahkunud) ja Alex Luik ([email protected], 57872843) ning sama talituse juhataja Kärt Nemvalts ([email protected], 53438846). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.2. Märkused 1 RT I, 14.03.2025, 22. 1 Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus. Justiitsministeerium (nüüd Justiits- ja Digiministeerium) saatis huvirühmadele VTK kohta arvamuste saamiseks 02.01.20242. Tagasiside ettepanekute põhjal liigutakse edasi esialgu erakopeerimise tasu jaotamise süsteemi uuendamisega. Huvirühmadega kohtuti ümarlaual 29.04.2024. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõukohase seadusega muudetakse autoriõiguse seadust (RT I, 14.03.2025, 22). Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/29/EÜ3 (edaspidi ka InfoSoc direktiiv) ja rakendamise tähtajad on varasemast täidetud. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Muudatused tasu jaotamise protsessis 2.1.1. Kehtiv kord ning selle puudused Erakopeerimise süsteemi eesmärk on õiguste omajatele tekitatud kahju õiglane hüvitamine ning selleks peab tasu jaotamist reguleeriv õigusraamistik võimaldama seda eesmärki täita. Seadusemuudatuse eesmärk on muuta erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise süsteem tõhusamaks, tasakaalustatumaks ja paindlikumaks, andes KEOdele rohkem otsustusõigust ja vähendades JDMi rolli. InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p b kohaselt on liikmesriikidel õigus sätestada autori ainuõiguste erand, mille kohaselt on autori ja õiguste omajate nõusolekuta lubatud reprodutseerida teoseid ja muid õiguste objekte enda isiklikeks vajadusteks (edaspidi erakopeerimise erand) ning autoril ja õiguste omajatel on õigus saada selle eest õiglast tasu (edaspidi erakopeerimise tasu). Eestis on erakopeerimise erand sätestatud AutÕSi § 26 lg-s 1, kus on nimetatud isikute ring, kellel on õigus erakopeerimise tasule – autorid, teose esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse tootjad. AutÕSi § 27 reguleerib erakopeerimise tasu kogumist, jaotamist ja tasu kogumiseks õigustatud isiku määramist. Paragrahvi 27 lg 7 alusel on kehtestatud ka nn erakopeerimise tasu määrus ehk Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrus nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“4. AutÕSi § 27 lg 9 kohaselt kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, mis töötab välja jaotuskava5. Selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister AutÕSi § 27 lg 11 alusel 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/303c69a5-e75f-4496-abff-b5c5067a3f8d 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas, ELT L 167, 22.6.2001, lk 10–19. 4 RT I, 04.03.2021, 8. 5 Edaspidi on spetsiifiliselt Eestile omast hüvitise jaotamise skeemi nimetatud kui „jaotuskava“, taoliste skeemide kohta üldisemalt „jaotusskeem“ ehk ingl k distribution scheme. 2 kolme kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu. Jaotuskava alusel teeb tasu koguja erakopeerimise tasu väljamaksed KEOdele, kes teostavad kollektiivselt tasu saamiseks õigustatud isikute autoriõigusi või autoriõigusega kaasnevaid õigusi6. Seejärel teevad KEOd väljamaksed õiguste omajatele. Tasu kogumiseks õigustatud isiku määrab valdkonna eest vastutav minister AutÕSi § 27 lg 10 alusel. Kehtiv õigus näeb seega ette erakopeerimise tasu jaotamise kahes etapis. Esimene etapp algab komisjoni moodustamisega ja lõpeb KEOdele tasu jaotamisega valdkonna eest vastutava ministri kinnitatud jaotuskava alusel. Teine etapp algab, kui jaotuskava alusel on KEOdele tasu jaotatud, ja lõpeb siis, kui KEOd on jaotanud tasud individuaalsetele õiguste omajatele. JDMi hinnangul on puudusi just esimeses etapis, täpsemad põhjused on esitatud allpool. Kuna eelnõu keskendub just erakopeerimise tasu jaotamise esimesele etapile, on järgmisena esitatud kokkuvõtlikult tegevused, mis esimeses etapis toimuvad ning tegevustega seonduvad puudused. Esiteks kinnitab justiits- ja digiminister käskkirjaga komisjoni erakopeerimise tasu jaotuskava väljatöötamiseks (AutÕS § 27 lg 9). Seejärel asub komisjon jaotuskava välja töötama (AutÕS § 27 lg 9). Kui jaotuskava on valmis, esitab komisjon selle justiits- ja digiministrile, kes kinnitab jaotuskava käskkirjaga (AutÕS § 11). Ministri kinnitatud jaotuskava põhjal teeb tasu koguja KEOdele väljamaksed. JDM on nimetatud tegevuste puhul täheldanud järgnevaid probleeme. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjon Esimene probleem erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni juures tekib selle moodustamise puhul. Nimelt on sätestatud AutÕSi § 27 lg-s 9, et komisjoni kuuluvad õiguste omajaid esindavad KEOd proportsionaalselt. Seejuures on määratlemata sättes kasutatud sõna „proportsionaalselt“, mis on jätnud liigset tõlgendamisruumi. Senise korra kohaselt on komisjoni kuulunud esindajaid igast KEOst, kelle liikmetel on õigus erakopeerimise tasule nii, et erinevad õiguste omajate grupid oleks võrdselt esindatud7. Samas võib sõna „proportsionaalne“ mõista ka teistmoodi, nt et komisjoni peaks kuuluma igast KEOst esindajaid proportsionaalselt KEO liikmete arvule, eelnevatel aastatel KEOdele jaotatud summadele või mõnele muule näitajale, mis iseloomustab KEO osatähtsust kõikide KEOde seas. Selline tõlgendusruum on juba tekitanud vaidlusi tasu jaotamise protsessi ettevalmistamisel ja enne kui komisjon sisulist tegevust alustab. KEOde hulgas on seni puudunud ühtne seisukoht, milline oleks kõige õiglasem komisjoni koosseis. Senine kord jätab võimaluse, et kuna komisjoni koosseis kinnitatakse igal aastal uue käskkirjaga, võidakse erinevatel aastatel arvestada erinevate aspektidega sõna „proportsionaalne“ sisustamisel ja KEO esindajate arv komisjonis võib varieeruda. On tõenäoline, et mida rohkem KEO esindajaid komisjonis on, seda parem on KEO läbirääkimise positsioon. Sellest tekib võimalus, et kõikuva esindatuse korral on ühel aastal üks KEO, teisel aastal teine KEO eelisseisundis jaotuskava koostamisel. 6 Eelnõu koostamise ajal kuuluvad tasu saajate hulka järgnevad KEOd: Eesti Autorite Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing 7 Eesti Autorite Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing. 3 Teine probleem on seotud JDMi rolliga komisjoni töös. Nimelt on komisjonis lisaks õiguste omajate esindajatele ka üks JDMi esindaja. Sätte algne eesmärk oli ilmselt anda JDMile võimalus komisjoni tööga kursis olemiseks, anda ministeeriumile koordineeriv ja järelevalvaja roll. Tegelikult on JDMi hinnangul komisjoni senine töö näidanud, et JDMi esindaja osalemine komisjoni töös pole hädavajalik. Kolmas probleem on seotud sellega, et komisjoni töö ei ole toiminud ja on tekitanud vaidlusi. Mõnel aastal (nt 2022–2023) ei ole komisjon saanud esitada valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks jaotuskava, mille konsensuslikult kiidaks heaks kõik komisjoni liikmed. Jaotuskava kinnitamine AutÕS sätestab, et minister kinnitab käskkirjaga jaotuskava, olles selle enne kooskõlastanud autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatega (AutÕS § 27 lg 11). Esimene probleem tekib sellest, et seaduses ei ütle üheselt, kas ministril on võimalik kinnitada komisjoni koostatud jaotuskavast teistsugune jaotuskava. Ühelt poolt on võimalik seadusest tuletada, et jaotuskava (kavandi) koostab komisjon (AutÕS § 27 lg 9) ja esitab selle ministrile, kes selle ka kinnitab (AutÕS § 27 lg 11). Teiselt poolt on öeldud, et minister peab jaotuskava kõigest kooskõlastama õiguste omajate esindajatega (AutÕS § 27 lg 11), mis jätab ministrile laiema otsustusruumi. Jaotuskava teenib õiglase hüvitise tagamise eesmärke, sest sellest sõltuvad KEOdele ja hiljem õiguste omajatele makstavad summad. Kui komisjon esitab ministrile jaotuskava, mis ei ole õiglane, tuleks eelistada sellist tõlgendust, et ministril on õigus jaotuskava kinnitamisel irduda jaotuskava (kavandis) kokkulepitud tasuprotsentidest. Siiski jääb ebaselgeks, milliste kaalutluste alusel saab minister teha muudatusi komisjoni esitatud jaotuskavas enne selle kinnitamist. Komisjonis on ülekaalus KEOde esindajad, kellel on andmed nt nende esindatud liikmete teoste kasutamise ulatusest. Seega KEO ülesanne oma liikmete esindajana oleks need andmed komisjonis välja tuua, komisjonis korrigeeritakse tasu maksmise proportsioone teoste tegeliku kasutamise ulatuse järgi. JDMil sellised andmed puuduvad. Seega on JDMil ka keerukam hinnata, kas jaotuskava on õiglane või mitte. Peamiselt saab aluseks võtta võrdluse eelmise aasta jaotuskavaga, avalike allikate info teoste kasutamise kohta, JDMi esindaja kuuldud info komisjoni läbirääkimistel. Seetõttu on JDMil keeruline komisjonis kokku lepitud jaotuskavas vigu leida ja neid ka parandada sedasi, et ministri käskkiri, erinevalt komisjoni esitatud jaotuskavast, tagaks õiguste omajatele õiglase tasu. Seetõttu on aastate 2022–2024, mil kehtib uus süsteem, tegevus olnud selline, et minister kinnitab komisjoni esitatud jaotuskava muutmata kujul. Kogu sisuline ekspertiis õiglase jaotuskava kinnitamiseks ja tulemuseni jõudmiseks on just KEOde endi käes. Erapooletute uuringutega (milleks AutÕS riiki kohustab) saab jaotamise aluseks olevaid andmeid välja selgitada mingites piirides. Esiteks saab uurida, milliseid teoseliike ja millisel määral võrrelduna teiste teoseliikidega kopeeritakse, ning hinnata audio- ja audiovisuaalvaldkonna omavahelisi osakaale. Teiseks saab nende kahe valdkonna sees jagada raha teose liigi järgi ja selle põhjal, palju kopeeriti nt Eesti muusikat, kui palju välismaised sarju jne. Sellest jaotusest edasi ei võimalda aga ükski uuring määrata, kui palju peaks konkreetse teoseliigi (nt kodumaised audiovisuaalsed teosed) kopeerimise eest saama raha filmitootjad, filmiautorid, näitlejad, filmimuusika tootjad, filmimuusika autorid, filmimuusika esitajad ehk milline on erinevate õiguste omajate rühmade osakaal mõne konkreetse teoseliigi puhul. Kopeerimise ulatus on seejuures nende 4 puhul võrdne, sest kõik nimetatud osalised on panustanud Eesti filmidesse. Sektoritevaheline jaotus ühe teoseliigi puhul vajab spetsiifilist ekspertiisi, mis ongi KEOdel, seda enam, et otsustamiseks vajalikud andmed on sageli lepingutega kaetud ning võivad olla konfidentsiaalsed. Seda asjaolu on iseenesest arvestatud ka kehtivas seaduses, kuna igal aastal moodustatava komisjoni tegevust ei saa pidada nõu andvaks, nende teadmistele tuginedes ongi õiglane tulemus saavutatav ja nende sisulist rolli kogu protsessis on võimatu alahinnata, mistõttu ka praegu ei näe AutÕS ette tegelikult protseduuri, mille kohaselt saaks valdkonna eest vastutav minister ise asuda tasude jaotuse üle otsustama ja minna jaotuskomisjoni otsusest mööda (olgu otsus saavutatud konsensuse või hääletamise tulemusel). Teine probleem jaotuskava kinnitamisel haldusaktiga on seotud erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise mehhanismiga. Erakopeerimise tasu peab kompenseerima eeldatava kahju, mis tekib õiguste omajatele, kuna isikud teevad teostest koopiaid õiguste omajate loata. Seega hüvitatakse õiguste omajatele saamata jäänud litsentsitulu. Hüvitamise mehhanism seisneb selles, et esmalt maksab AutÕSi § 27 lg-s 1 nimetatud isik (nt müüja) salvestusseadme või -kandja pealt tasu selle kogujale (hetkel EAÜ). Seejärel jaotab EAÜ tasu KEOde vahel. Kolmandaks jaotab iga KEO tasu oma liikmete vahel. Igas nimetatud etapis sooritab eraõiguslik isik makse teistele eraõiguslikele isikutele eesmärgiga, et tasu, mis kompenseerib saamata jäänud tulu, jõuaks õiguste omajateni. Järelikult on iga tasu maksmise etapp eraõigusliku iseloomuga. Seda toetab ka Euroopa Kohtu praktika. Nimelt on kohus rõhutanud, et isikud, kes teevad teostest koopiaid õiguse omajalt luba küsimata ja kes seda tehes tekitavad neile kahju, peavad põhimõtteliselt neile selle heastama, rahastades selleks ette nähtud õiglast hüvitist (C-470/14). Seega on oluline just seos, et kasutajad peaksid õiguste omajatele saamata jäänud tulu kompenseerima. Seetõttu ei ole JDMi hinnangul otstarbekas olukord, kus ühes eelmainitud etapis (jaotuskava kinnitamisel) sekkutaks haldusaktiga. Vastupidi, haldusakt võib tekitada lisavaidlusi. Järgnenud on kohtuvaidlused (eelnõu ja seletuskirja koostamise hetkeks lõppenud), mis on kokkuvõttes tasu jaotamise protsessi oluliselt pidurdanud. See omakorda tähendab, et erakopeerimise tasu kas ei jõua õigel ajal konkreetse õiguste omajani või kaasneb oluline õiguskindlusetus (nt kui küll kinnitatud, kuid vaidlustatud haldusakti alusel on summad juba õiguste omajatele makstud ning kohus otsustab käskkirja osaliselt või täielikult tühistada). 2.1.2. Lahendusettepanek Võimalikud variandid Nagu ülal selgitatud, tuleneb erakopeerimise õiguslik raamistik ELi õigusest, täpsemini on liikmesriikidel InfoSoc direktiivi artikli 5 lg 2 p b alusel õigus autori ainuõigusi piirata tingimusel, et õiguste omajad saavad õiglase tasu. InfoSoc direktiiv ei ole täisharmoniseeriv, mis tähendab, et liikmesriikidel on vabadus otsustada esiteks, kas erakopeerimise erand üldse kehtestada, ning teiseks lai kaalutlusõigus otsustamaks, mil viisil on õiguste omajatele tagatud õiglane tasu (C- 470/14 p 22). ELi liikmesriigiti on õiglase tasu süsteemi kehtestamisel lähenetud jaotusskeemile erinevalt8, suures plaanis on kasutusel neli süsteemi: - jaotusskeem on sätestatud õigustloova akti tasandil (nt BG, IT); - jaotusskeem lepitakse kokku mitmepoolsete läbirääkimiste tulemusena (nt AT, HR); 8 CISAC uuring. Private Copying Global Study – Law and Practice. 5 - nn kombineeritud süsteemid, kus üks osa jaotusskeemist on seaduses sätestatud (nt jaotus õiguste omajate – autorid, esitajad, tootjad – vahel), teine osa on ujuv ning lepitakse kokku või määratakse nt vaid üheks aastaks (nt jaotus teose liikide – AV, muusika – vahel) (nt DK, FR); - jaotusskeem kehtestatakse haldusaktiga, millele ei eelne läbirääkimisi õiguste omajatega (FI) või millele eelnevad läbirääkimised (EE). Lahendusettepanekus valitud tasumudeli kaalutlused Erakopeerimise süsteemi eesmärk on tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis sellest, et kasutajad saavad erakopeerimise erandile tuginedes audiovisuaalseid teoseid ja teose helisalvestisi reprodutseerida. Selle eesmärgi saavutamiseks peab tasu kogumist ja jaotamist käsitlev õigus võimaldama tasakaalustatud ja tõhusat protsessi. Kui jaotusskeem sätestatakse õigustloova akti tasandil ja kogutud tasust jaotatakse KEOdele aastast aastasse sama proportsioon, tekitab järjepidev jaotusskeem õiguste omajatele õiguspärast ootust. KEOd saavad oma tegevust ja eelarveid planeerida senisest suurema kindlusega, arvestades, et proportsioon jääb samaks. Siiski kaob sellise süsteemi kehtestamisega paindlikkus, mis on praeguses eelnõus valituks osutunud tasumudeli eeliseks. Kombineeritud süsteemi kasutamine, kus jaotusskeem on nt õiguste omajate kategooriate (autorite, esitajate ja tootjate) vahel seadusega sätestatud, samas kategooria sees muusika ja AV sektorite vahel jaotatav tasu määratakse igaks aastaks eraldi, annab ühelt poolt järjekindlust ja teiselt poolt lisab paindlikkust. Igale õiguste omajate kategooriale on tagatud püsiv osakaal kogutud tasust ning on arvestatud sellega, et muusika ja AV sektorite vahel võivad osakaalud muutuda. Kuigi ka sellise tasakaalustatud süsteemi kehtestamine oleks realistlik, on praeguse eelnõuga eelistatud süsteemi, mis pakuks kõige enam paindlikkust. Ka praeguses süsteemis ei ole jaotusskeem aastast aastasse püsiv ja JDMi hinnangul oleks uue süsteemi juures mõistlik seda paindlikkust säilitada, kuna võimaldab arvestada praktilisi kaalutlusi. Läbirääkimiste tulemusena kokku lepitud jaotusskeemi puhul, mis on eelnõus valitud süsteem, peetakse esmalt läbirääkimised huvirühmade, eelkõige KEOde endi vahel. Läbirääkimiste tulemusena lepivad KEOd kokku jaotusskeemis, mille alusel tasud jaotatakse, jaotusskeem kehtib intervalli piires. Järgnevaks intervalliks lepitakse kokku uues jaotusskeemis. Olemuselt on selline jaotusskeem eraõiguslik kokkulepe ning sellise süsteemi eelis on paindlikkus õiguste omajate jaoks. Kuna jaotusskeem lepitakse kokku läbirääkimistel, kujuneb selle sisu KEOde endi koostöö tulemusena. KEOd, kel on eeldatavasti kõige asjakohasemad andmed oma liikmete teoste kasutamise kohta, saavad jaotusskeemi läbi rääkides arvestada muutustega teoste kasutamises, millega lõplik skeem peaks arvestama. Sellise süsteemi üks võimalik puudus on olukord, kus jaotusskeemis ei õnnestu kokku leppida õigeaegselt, see on ebaõiglane või esinevad muud puudused. Kuna liikmesriigi ülesanded piirduvad õiglase hüvitise süsteemi tagamisega, ei pea liikmesriigid tingimata jaotusskeemi ise määrama, kuid selleks, et oleks täidetud õiglase tasu jaotamise eesmärgid, on eelnõus arvestatud olukorraga, kus osapooled ei lepi jaotusskeemis õigeaegselt kokku. 6 2023. aasta lõpus valmis Justiitsministeeriumi tellimusel Aleksei Kelli ja Age Värvi koostatud uuring „Analüüs erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise kohta“9. Uuringu eesmärk oli toetada erakopeerimise tasu süsteemi tõhusamat toimimist Eestis, pakkudes rahvusvahelise võrdluse põhjal teavet tasu kogumise ja jaotamise mehhanismide täiustamiseks. Peamine tähelepanu oli õiglasel ja läbipaistval jaotuskaval, mis arvestab erinevate õiguste omajate huvidega ning vastab autoriõiguse seaduse nõuetele. Uuringu kohaselt vajab erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise süsteem Eestis ümberkorraldamist. Kehtiv süsteem, kus jaotuskava koostab komisjon ja kinnitab minister, peaks asenduma KEOde suurema vastutuse ja otsustusõigusega. Samuti puuduvad Eestis regulaarsetele empiirilistele andmetele tuginevad uuringud, mis takistab andmepõhise jaotamismudeli rakendamist. Õiguste omajate ring on piiratud ning võiks olla laiem, nagu mitmes teises EL riigis. Halduskoormuse vähendamiseks soovitatakse loobuda komisjoni iga-aastasest moodustamisest ja võimaldada KEOdel jaotuskava iseseisvalt kinnitada. Lisaks vajab uuringu koostajate hinnangul õigusraamistik suuremat paindlikkust ja selgust – sealhulgas tuleks kehtestada üldised jaotuskriteeriumid ning luua lahendused olukordadeks, kus osapooled kokkuleppele ei jõua. 2024. a VTKs selgitati välja erakopeerimise tasu maksmisel tekkinud probleemid (jaotuskomisjoni koosseis, ministeeriumi roll) ja pakuti nendele lahendusvariante. VTKs ei pakutud välja terviklahendust, eesmärk oli see leida kogunenud tagasiside pinnalt ning ühtlasi arvestada 2023. a lõpus valminud analüüsi tulemusi. Mis puudutab jaotuskomisjoni koosseisu, siis sai välja pakutud mudelid, mis põhinevad praegusel süsteemil (erakopeerimise tasu jaotamise lepivad kokku õiguste omajate esindajad), pakuti uudsena välja ka nn erapooletute asjatundjate mudel ning lõpuks kombinatsioon olemasolevast ning erapooletute asjatundjate mudelist (nn segamudel). Mingit ühtset eelistust VTK tagasiside pinnalt ei selgunud, kollektiivse esindamise organisatsioonid pidasid nende osalemist protsessis ka edaspidi äärmiselt oluliseks. Ministeeriumi (või ka valitsemisala hallatava asutuse, ennekõike Patendiameti) rolli hindasid KEOd üldiselt vajalikuks, kuid Tartu Ülikooli hinnangul on riigi roll pigem süsteemi regulatiivse raamistiku loomises, mitte iga-aastases tasu jaotamise protsessis vahendajana osalemises ning suuresti kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajate tehtud otsuste kinnitamises. Valitud lahendust toetab ka 2023. a lõpus valminud uuring, milles analüüsitud ELi liikmesriikides on kasutusel erinevad lahendused ning mitmel neist on tasude jaotamine antud tasu saamiseks õigustatud isikutele (ennekõike neid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele). Näiteks toimivad samalaadsed süsteemid Rootsis, Austrias ja Leedus. Lätis on sätestatud üldised jaotusprotsendid, kuid kui samale tasuosale on õigus mitme KEO liikmetel, siis tuleb jaotus nende KEOdel omavahel kokku leppida. Saksamaal on üheksa KEOd moodustanud eraõigusliku juriidilise isiku – mittetulundusühingu vormis tegutseva Zentralstelle für Private Überspielungsrechte (ZPÜ) – ning selle koordineerimisel kiidavad liikmed jaotuskava heaks ühehäälse otsusega. Kui kõik pole nõus, peab jaotuskava ümber tegema. Tekib ka küsimus, kas seda ülesannet (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine ja kinnitamine) tuleb pidada riigi tuumikfunktsiooniks, mida ei saaks delegeerida avalikust sektorist väljapoole. Ühest vastust küsimusele, milline on nn riigi tuumikfunktsioon ehk ülesanded, mida avalikust 9 https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Erakopeerimise%20tasu%20aruanne.pdf 7 sektorist väljapoole delegeerida ei oleks võimalik10. Samas on Eesti põhiseadus (PS) määranud kõigi kolme avaliku võimu liigi (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) konkreetsete funktsioonide täitjad: 1. Seadusandlik võim – Riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid (PS §-d 59 ja 65) ning Vabariigi President annab seadlusi (PS § 78); 2. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat (PS § 87); 3. Kohtuvõim – õigust mõistab ainult kohus (PS § 146). Konkreetse täitjaga ülesanded (nt Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus) ülesandeid ei ole üldjuhul lubatud erasektorile delegeerida11. Lisaks konkreetse täitjaga ülesannetele võtab põhiseaduse § 14 kokku riigi rolli laiemalt: „Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus“. Seega võib järeldada, et riigi ülesanne, mida erasektorile delegeerida ei tohi, on kõigi põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamine. Haldus- ja kohtumenetluse valdkonnas annab PSi §-st 14 tulenev põhiõigus korraldusele ja menetlusele lisaks õiguse nõuda tõhusat ja õiglast menetlust enda materiaalsete õiguste kaitseks12. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 59 lg 1 kohaselt on Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas nii õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine kui ka kitsamalt intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine. Intellektuaalomandi õiguskaitse moodustab laiemalt lahutamatu osa põhiseaduslikust õiguskorrast. Intellektuaalse omandi õigusi, s.h autoriõigusi ning autoriõigusega kaasnevaid õigusi kaitstakse põhiseaduse § 32 alusel (PS II peatükk ehk isikute põhiõigused ja vabadused), mis näeb ette, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. PSi § 39 kohaselt on autoril ka võõrandamatu õigus oma loomingule ning et riik kaitseb autori õigusi. Riik on nende õiguste kaitse tagamiseks loonud vajamineva rahvusvahelise ja regionaalse õigusega kooskõlalise raamistiku AutÕSiga. Erakopeerimist puudutav normistik on AutÕSi §-des 26 ja 27 ning rakendusaktis. Alates 2021. a kehtiv AutÕS võimaldab koguda erakopeerimise tasu (ennekõike ajakohaste seadmete ja vahendite kataloogi toel) ning selle süsteemi üks osa on ka kogutud tasu jaotuskava iga-aastane koostamine. Kava koostamine ja kinnitamine on rakenduslik ülesanne, mille volitamine riigist väljapoole on võimalik ning riigi sekkumine selle ülesande täitmiseks ei ole otseselt vajalik (vt ka halduskoostöö seaduse §-e 3 ja 5). Kaitsemehhanismid kolmandate isikute (s.h KEO liikmetest õiguste omajate) põhiseaduslike positsioonide kaitseks sisaldab eelnõu tagavaravarianti tasude jaotamiseks juhul, kui KEOd mõne konkreetse aasta eest tasu jaotamisel kokkulepet ei saavuta. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse AutÕS § 26 lg-t 1. Kehtiva õiguse kohaselt ei joonistu üheselt välja, millistel õiguste omajatel on õigus erakopeerimise tasule. Muudetavas sättes on kirjas, et õigus 10 Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika. Lõppraport 2016, lk 9. Kättesaadav: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2020- 10/2016_valitsussektori_asutuste_juriidiliste_vormide_ja_ulesannete_analuusimetoodika.pdf. 11 Valitsussektori asutuste juriidiliste vormide ja ülesannete analüüsimetoodika. Lõppraport 2016, lk 11. 12 Põhiseaduse § 14 kommentaarid, p 26. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3485. 8 tasule on: autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal. Tegelikult on õiguste omajate kategooriaid kuus: 1) helisalvestiste autorid 2) helisalvestiste esitajad 3) fonogrammitootjad 4) AV teoste autorid 5) AV teoste esitajad 6) filmi esmasalvestuse tootjad. Muudatusega tuuakse need õiguste omajate kategooriad eraldi välja. Kuna jaotuskavas kokku leppimine antakse tasu koguja ja KEOde endi kätte, täpsustatakse selle muudatusega, et kõigil mainitud õiguste omajate kategooriatel on õigus tasule ja neid esindavad KEOd peavad olema jaotuskava pooled. Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 8. Nagu ülal selgitatud, jaotatakse erakopeerimise tasu kahes etapis. Esiteks jaotatakse kogutud tasu kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle liikmetel on õigus saada erakopeerimise tasu (kehtiv AutÕS § 27 lg-d 9 ja 11). Seejärel jaotavad kollektiivse esindamise organisatsioonid saadud tasu oma nende liikmete vahel, kellel on õigus erakopeerimise tasule (kehtiv AutÕS § 27 lg 8). Kehtivas õiguses on tasu jaotamise lõiked süstemaatiliselt ebaloogilises järjekorras, kuna lõige 8 käsitab teisest jaotamise etappi, ent asub eespool, ja lõige 9 esmast jaotamist, ent asub tagapool. Eelnõuga muudetakse tasu jaotamist reguleerivate lõigete järjestust nii, et lõige 8 (ja eelnõuga lisatud lõiked 81 kuni 84) reguleerivad tasu jaotamise esimest etappi, kavandatav lõige 9 reguleerib teist etappi. Lisaks süstemaatilisele muudatusele muudetakse kavandatavat lõiget 8 (kehtivas õiguses lõige 9) sisuliselt, muudatus puudutab erakopeerimise tasu esimest jaotamist. Lõiget muudetakse nii, et jaotuskava haldusaktiga kinnitamise asemel lepivad KEOd ise jaotuskavas kokku. Eelnõus sätestatakse, et erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine on nende kollektiivse esindamise organisatsioonide pädevuses, kelle liikmetel on õigus nimetatud tasule. Kavandatav muudatus võimaldaks osapooltel ise paindlikumalt otsustada nii formaalsete kui ka sisuliste kriteeriumide üle, mida jaotuskava koostamisel oluliseks peetakse. Muudatuse eesmärk on anda pädevus jaotuskava väljatöötamiseks neile, kelle jaoks erakopeerimise tasu kehtestatakse. Seda toetab ka asjaolu, et erakopeerimise tasu ei koguta riigieelarvest, vaid seda kogutakse ja jaotatakse eraõiguslikes suhetes – eraõiguslikud isikud maksavad seadme pealt tasu kogujale (eraõiguslik isik), tasu koguja jaotab summa eraõiguslikele isikutele ehk KEOdele. Jaotuskava ise on spetsiifiline eraõiguslik leping, millele kohalduvad TsÜSi sätted tehingute kohta, VÕSi üldosa normid ja lisaks AutÕS § 27 lg-d 8–84. Jaotuskava poolteks, nagu lõige viitab, on esiteks tasu koguja ja teiseks asjaomased KEOd, kusjuures eelnõuga jäetakse jaotuskava poolteks olevate KEOde nimekiri lahtiseks ja viidatakse üldiselt AutÕS §-le 26. See tähendab, et iga KEO, mis esindab AutÕS §-s 26 nimetatud isikuid, on õigustatud tasu saama ja seega üks jaotuskava pooltest. Kui tasu saamiseks õigustatud KEOde nimekiri täieneb, tuleb kaasata täiendavad KEOd jaotuskavasse. Nt asutatakse olemasolevate AutÕS §-s 26 nimetatud isikute esindamiseks uus KEO või muudetakse AutÕS § 26 lg-t 1 ja tasu saamiseks õigustatud isikute ring laieneb, mistõttu asutatakse uus KEO nende esindamiseks. Kuigi jaotuskava kui lepingu sõlmimisel on üldisest privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt pooltel õigus ise oma õigusi ja kohustusi kujundada, on kavandatavas AutÕS §-s 27 siiski sätestatud mõningad kitsendused, millega jaotuskava pooled arvestama peavad ja mis piiravad nende privaatautonoomiat. Need kitsendused on vajalikud, kuna Eesti peab liikmesriigina, kus on erakopeerimise erand siseriiklikkusse õigusesse üle võetud, tagama oma pädevuse piires õiglase 9 hüvitise sissenõudmise, millega hüvitatakse autori kantud kahju13. Seega aitavad täiendavad piirangud kaasa InfoSoc direktiivi art 5 lg 2 p b eesmärkide saavutamisele hüvitada õiguste omajatele tekkida võiv kahju14. Kavandatud korra kohaselt on jaotuskava eraõiguslik mitmepoolne leping, millele kohalduvad VÕSi üldosa sätted ja mille sõlmimiseks on sätte sõnastuse järgi vaja tahteavaldusi kõigilt asjaomastelt KEOdelt ja ka tasu kogujalt. Kui tasu koguja või vähemalt ühe asjaomase KEO tahteavaldus puudub, ei ole see seaduse mõttes jaotuskava. Tasu koguja võib ainult jaotuskava alusel väljamaksed teha, s.o sellise mitmepoolse lepingu alusel, mis vastab seaduse nõuetele. Jaotuskava alusel tekibki tasu kogujal KEOdele tasu väljamaksmise kohustus ja KEOdel õigus saada jaotuskavas kokkulepitud tasu. Jaotuskavas kokkuleppimist alustavad KEOd ja tasu koguja lepingueelsete läbirääkimistega. Sellest tekivad pooltele tüüpilised vastastikused kohustused nagu lojaalsuskohustus (VÕS § 14 lg 1 lause 1), teavitamiskohustus (VÕS § 14 lg 2), pahauskselt läbirääkimiste katkestamise keeld (VÕS § 14 lg 3), konfidentsiaalsuskohustus (VÕS § 14 lg 4). Jaotuskava läbirääkimiste kontekstis on need kohustused seotud eelkõige koostööga jaotuskava väljatöötamise eesmärgil, nt KEOdel on kohustus teavitada teisi pooli asjaoludest, mis võimaldaks seaduse nõuetele vastavas jaotuskavas kokku leppida. Kui üks või mitu jaotuskava läbirääkimistes olevat isikut neid kohustusi rikuvad, on õigustatud poolel või pooltel asjakohaste õiguskaitsevahendite kasutamise õigus. Tasub märkida, et läbirääkimiste luhtumise korral ei teki iseenesest alust esitada teise poole vastu nõudeid (VÕS I lk 61). Kui kolme kuu jooksul ei õnnestu KEOdel jaotuskavas kokku leppida, luuakse mehhanism, millega jaotatakse kavandatava korra kohaselt esialgu vaid osa tasust KEOdele. Kavandatud AutÕS § 27 lg 82 eesmärk seisnebki selles, et läbirääkimiste luhtumise korral saaks õiguste omajad vähemalt mingigi osa sellest tasust, mida nad on õigustatud saama. Seejärel on KEOdel ja tasu kogujal võimalik pidada läbirääkimisi ülejäänud tasu jaotamises kokku leppimiseks (kavandatava § 27 lg 84). Jaotuskava kokkuleppimisele seatud ajaline piirang tähendab, et kui KEOd selle ajaga jaotuskavas kokku leppinud ei ole, isegi kui läbirääkimised kestavad, tekib tasu kogujale seadusest tulenev kohustus maksta esialgsed summad KEOdele vastavalt ettenähtud proportsioonidele. Seejärel on pooltele antud lisaaeg leppida kokku automaatse jaotusprotsendi alusel jaotamata jäänud summa jaotamises. Kui pooled ei suuda täiendava aja jooksul tasu jaotamises kokku leppida, arvatakse jaotamata summad automaatselt järgmisel aastal jaotatava summa hulka. See tähendaks, et kui jaotamata summad on juba arvatud automaatselt järgmisel aastal jaotatava summa hulka, ei ole tasu kogujal ega KEOdel õigust sõlmida kokkulepet selle summa jaotamiseks. Kui pooled jõuavad jaotuskavas kokkuleppele, peab selline kokkulepe hõlmama kogu saadaolevat jaotamisele kuuluvat summat, mitte üksnes osa sellest, s.t pooled ise ei saa kokku leppida, et nad jaotavad mingi osa ja ülejäänu arvatakse järgmise aasta eelarvesse. Kuigi sõnaselget vorminõuet jaotuskavale ette nähtud pole, peavad pooled arvestama sellega, et jaotuskava tuleb esitada valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ühe kuu jooksul selle kokkuleppimisest. 13 16. juuni 2011. aasta kohtuotsus Stichting de Thuiskopie, C‑462/09, EU:C:2011:397, punkt 34 14 21. oktoobri 2010. aasta kohtuotsus Padawan, C‑467/08, EU:C:2010:620, punkt 41 10 Jaotuskavale ei ole ka konkreetseid sisunõudeid ette nähtud, kuigi kavandatud § 27 lg 91 sätestab põhimõtted, mida jaotuskava koostamisel tuleb arvesse võtta. See tähendab, kui viidatud põhimõtteid arvestatakse, on need peegeldatud lõplikus jaotuskavas. Kui põhimõtteid ei arvestata, s.t jaotuskava neid põhimõtteid ei järgi, võib see õigustatud pooltele kaasa tuua võimaluse kasutada õiguskaitsevahendeid. See tähendab sisuliselt lepinguvabaduse piiramist, sest kuigi jaotuskava sisu on poolte määrata, on igale läbirääkimises osalevale isikule seatud piirid, millega peab arvestama. Kui üks või mitu jaotuskava poolt rikuvad kohustusi, on õigustatud pooltel võimalik kasutada õiguskaitsevahendeid. Eelkõige on selle all mõeldav kahju hüvitamise nõudmine (VÕS § 115 lg 1). Näiteks võib rikkumine esineda olukorras, kus KEO esitas ülepaisutatud andmeid tema liikmete teoste kasutamise kohta, mistõttu jaotuskavas on märgitud suurem osakaal tasust võrreldes sellega, mida KEO oleks õigustatud tõeseid asjaolusid teades saama. Kuna jaotuskava on kavandatava regulatsiooni kohaselt eraõiguslik leping, lahendaks edaspidi tsiviilkohtud jaotuskavaga seotud küsimusi. Tsiviilkohtusse võib pöörduda TsMS § 3 lg 1 kohaselt oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, millest tulenevalt on jaotuskava võimalik kohtu teel vaidlustada selle pooltel – tasu kogujal ja KEOdel. Jaotuskava osapooli on 2026. aastal eelduslikult kuus. Sellest järeldub, et maksimaalne koormus, mis võib tsiviilkohtutele uue regulatsiooniga aasta jooksul realistlikult tekkida, on kuus eelduslikult rahalise nõudega hagi. Järgnevatel aastatel võib, sõltuvalt tasu saama õigustatud KEOde arvust, muudatuse prognoositav aastane mõju muutuda. Kuna jaotuskava sisuks on raha jaotamine, esitatakse tõenäoliselt just rahalisi nõudeid. Lisaks tuleb arvestada, et kohus võib liita TsMS § 374 asjaolude esinemisel ühte menetlusse nt mitme erineva KEO individuaalsed hagid sama kostja (teine KEO) vastu. Eelnõuga täiendatakse AutÕS § 27 lg-tega 81–84 ning eesmärk on anda § 27 lg 8 (vt p 2 eespool) alusel tegutsevatele jaotuskava koostajatele kriteeriumid, mida tuleb kava kinnitamisel arvestada (lg 81). Sätte kohaselt võetakse esiteks arvesse audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks kogutava tasu olemust ja eesmärki. See tähendab, et üldjoontes tuleb lähtuda ELi õiguses sätestatud reprodutseerimisõiguse piiramise reeglitest15 ja neid tõlgendavast kohtupraktikast. Direktiivi kohaselt tuleb õiguste omajale maksta nende teoste isiklikuks otstarbeks kopeerimise eest õiglast hüvitist. Mõiste „õiglane hüvitis“ omakorda on ELi õiguse autonoomne mõiste ja seda tuleb tõlgendada kogu ELi territooriumil ühetaoliselt16. Seega on tasu suuruse arvutamisel vaja arvestada erinevate nüanssidega, nii kohalikku turukäitumist kui ka teiste ELi liikmesriikide praktikat selles küsimuses. Euroopa Kohus on muu hulgas täpsustanud, et direktiivi 2001/29 art 5 lg 2 p b tuleb tõlgendada nii, et isikute huvide tasakaalu leidmine eeldab, et õiglast hüvitist tuleb tingimata arvutada kriteeriumi alusel, kui palju on õiguste omajatele (autorid, esitajad, tootjad) isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise erandiga kahju tekitatud17. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas artikli 5 lõike 2 punkt b. 16 Vt selle kohta kohtuotsused: 21.10.2010, Padawan, C-467/08, punktid 31–33 ja 37; 12.11.2015, Hewlett-Packard Belgium, C-572/13, punkt 35 ning 09.06.2016, Egeda, C-470/14 punkt 38. 17 Vt selle kohta kohtuotsus 21.10.2010, Padawan, C 467/08, punktid 39-44. 11 Teiseks tuleb jaotuskava koostamisel arvestada salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning reprodutseeritavaid teoseliike. Selle kriteeriumi sisustamine on parimal moel võimalik tarbijaküsitlustes, mis tehti 2017. a ning uus uuring on käesoleva seletuskirja koostamise ajal läbiviimisel. AutÕSi § 27 lg 72 kohaselt hindab Vabariigi Valitsus salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust vähemalt kord nelja aasta tagant. Kindlasti on oluline meeles pidada ka Euroopa Kohtus kinnistunud põhimõtet, et ei ole oluline, kas isikud, kelle kasutuses on kopeerimisseadmed, on ka tegelikult teinud isiklikuks tarbeks koopiaid. Kui nende kasutuses on kopeerimisseadmed, piisab nimelt nende kasutamise võimalusest, et oleks õigustatud, et nad osalevad õiguste omajatele ette nähtud õiglase hüvitise rahastamisel18. Kolmandaks sätestab eelnõu, et arvestama peab ka salvestusseadmete ja kandjate osakaale, millelt tasu koguti. See tähendab, et jaotuskava koostamisel tuleb luua seosed kopeerimiseks kasutatavate seadmete ning selle sisu vahel, mida peamiselt on seda tüüpi seadmega kopeeritud. Kui muusikateoseid kopeeritakse suurel määral nt nutitelefoniga ja kui kopeerimiseks kasutatud seadmete hulgas on just nutitelefonide osakaal suur, tuleb seda arvestada ka jaotuskava koostamisel. Viimase kriteeriumina nimetab eelnõu kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatust. Selle kriteeriumi sisustamisel peaks lähtuma asjaolust, et mida vähem on esindatavaid KEOs, seda väiksem on ka tekitatud kahju selle KEO esindatavatele õiguste omajatele. AutÕSi § 79 lg 3 järgi jaotatakse audiovisuaalse teose ja teose helisalvestuse isiklikuks vajaduseks kasutamise eest saadud tasu õiguste kohustusliku kollektiivse teostamise vormis. See tähendab, et erakopeerimise tasude saamiseks õigustatud isikud ehk õiguste omajad saavad seda õigust teostada ainult KEOde vahendusel. See tähendab, et nende õiguste omajate hulk, kes KEO liikmed ei ole, ei mõjuta ka KEOle jaotatava erakopeerimise summa suurust. Seega tuleb erakopeerimise tasude jaotamisel arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. Lõikes 82 sätestatakse lahendus juhuks, kui jaotuskava koostamisel KEOd kokkulepet ei saavuta. Et tagada õiguste omajatele konkreetsel aastal siiski mingis osas tasu saamine, antakse seaduse tasemel suunised jaotamisele kuuluvast summast esmaste väljamaksete tegemiseks järgmistes proportsioonides: 1) autoritele 30%; 2) esitajatele 20%; 3) tootjatele 20%. Aastail 2023-2024 on olnud jaotuskavas järgnevad osakaalud õiguste omajate kategooriate lõikes: 18 Vt selle kohta kohtuotsused: 21.10.2010, Padawan, C‑467/08, punktid 54–56; 5.3.2015, Copydan Båndkopi, C‑463/12, punktid 24, 25 ja 64 ning 09.06.2016, Egeda, C-470/14 punkt 28. Küll võib reprodutseerimisega seotud tegevuse mitmefunktsionaalsus ja teisene tähtsus avaldada mõju õiglase hüvitise summale, s.h kui ilmneb, et teatava andmekandja kõik kasutajad teatavat funktsiooni praktikas peaaegu ei kasuta, ei pruugi õiglase hüvitise tasumise kohustust tekkida, kui õiguste omajatele põhjustatud kahju saab lugeda minimaalseks (vt 5.3.2015, Copydan Båndkopi, C‑463/12, punktid 27 ja 28). 12 1) autorid 41,82%; 2) esitajad 29,24%; 3) tootjad 28,94%. Uue regulatsiooni kohaselt jaotatakse kokkuleppe mitte saavutamise korral kokku 70% tasust ja 30% jäetakse jaotamata ning KEOdele jäetakse võimalus jaotamata osa jaotamises kokku leppida. Kui aga rakendada kavandatavas eelnõus sätestatud proportsioone ja nende alusel jaotada 100% tasust KEOde vahel, siis oleks jaotuskava järgnev: 1) autorid 42,86% 2) esitajad 28,57% 3) tootjad 28,57% See tähendab, et kavandatava korra kohaselt esmaselt jaotatav osa kogutud tasust jaotataks sellise proportsiooni alusel, mis oleks mõistlikult lähedal viimastel aastatel praktikas kasutatud jaotuskavale. Nimetatud osakaaludele vastavad summad jaotatakse iga kategooria (autorid, esitajad, tootjad) puhul eraldi nende kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle esindatavatel õiguste omajatel on õigus erakopeerimise tasule (lg 83). Eelnõu koostamise seisuga on autorite sektoris EAÜ, EAAL; esitajate sektoris ENL, EEL; tootjate sektoris EFÜ, FETÜ. KEOde vahel summade jaotamisel arvestatakse audiovisuaalsete teoste ja teose helisalvestiste isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahtu. Kuna sättes on viidatud just „mahule“, tuleb arvestada kõige uuemate empiiriliste andmetega, mis mõõdavad tarbijaskonna käitumist erakopeerimisel. Need andmed selguvad eelkõige AutÕS § 27 lg 72 alusel koostatavatest küsitlusest, aga kuna täpsustatakse KEOde õigust kasutada nn 10% tasusid ka uuringute läbiviimiseks AutÕS § 27 lg 10 uue sõnastusega, siis on mõeldav ka olukord, kus KEOd tellivad uuringu koopiate tegemise mahu uurimiseks. Viimase AutÕS § 27 lg 72 alusel koostatud küsitluse tulemuste kohaselt19 on viimase 12 kuu jooksul audiosalvestisi teinud 23%, videosalvestisi 16% elanikkonnast. Kui see näitaja aluseks võtta, saab tasu jaotada igas kategoorias: muusika 59%, film 41%. Kui andmed muutuvad, nt selguvad uued uuringu tulemused, siis saab muuta ka proportsioone. Kui ühte kategooriat ja liiki õiguste omajaid esindavad mitu kollektiivse esindamise organisatsiooni, arvestatakse summa jaotamisel iga kollektiivse esindamise organisatsiooni liikmete arvu. Seletuskirja koostamise ajal esindab iga kategooria õiguste omajaid iga teose liigi puhul (muusika ja AV) üks KEO, nt muusikateoste autoreid EAÜ. Samas ei ole välistatud, et ühe teoste kategooria ja liigi juures esindab õiguste omajaid mitu KEOd. Nt kui muusikatootjaid esindavaid KEOsid tekib mitu, siis jaotatakse tasu nende KEOde vahel vastavalt liikmete arvule. Ülejäänud tasu kohta tehakse eraldi kokkulepe lg-te 8 ja 81 alusel või arvatakse järgneval aastal jaotatava summa hulka (lg 84). Sellisel juhul koosneb järgneval aastal jaotatav summa sellele vahetult eelnenud perioodi jooksul kogutud summast, millele liidetakse jaotamata jäänud summa. See omakorda tähendab, et lg-s 84 nimetatud tähtaja möödumisel ei saa KEOd enam selle aasta jaotuskavas kokku leppida. 19 2025. aastal läbi viidud küsitlus, tulemused kättesaadavad lingil: https://www.justdigi.ee/uuringud 13 Selle mehhanismiga adresseeritakse ka olukorda, kus tasu koguja ja asjaomased KEOd ei suuda aastast aastasse tasu jaotamises kokku leppida. Kuna 70% summast makstakse automaatse jaotusprotsendi alusel KEOdele välja ja 30% summast jääb välja maksmata ning arvatakse järgmise aasta eelarvesse, on järgmisel aastal jaotamisele kuuluv summa eelmisest aastast ülekantud summa võrra suurem. Oletades, et jaotamisele kuuluv summa on 1 miljon eurot mistahes aastal ja jaotuskavas ei suudeta püsivalt kokku leppida, siis esimesel aastal jaotatakse välja 700 000 eurot, järgmisesse aastasse kandub 300 000 eurot. Järgmisel aastal kuulub jaotamisele 1,3 miljonit eurot ning kokkuleppe puudumisel jaotatakse sellest 910 000 eurot, 390 000 kantakse järgmisse aastasse. See tagab olukorra, kus tasu ei hoita põhjendamatult kinni, järgmisel aastal avaneb KEOdel uus võimalus tasus kokku leppida ja koos eelmisest aastast üle kantud osaga. Kokkuleppele mitte jõudmise korral aastate lõikes suurenev järgmisse aastasse üle kantav summa võiks sellegipoolest motiveerida KEOsid jaotuskavas kokkuleppele jõudmisele. Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 9. Muudatus käsitleb teiselt jaotamist ehk millistel alustel saavad õiguste omajad erakopeerimise tasust osa neid esindavalt KEOlt. Kehtivas õiguses võib eelmainitud vahetegu jääda arusaamatuks ja tehtud täiendused aitavad paremini selgitada normi eesmärki. Seda, mil moel otsustatakse tasu iga KEO liikmeni viia, saab otsustada nt liikmete üldkoosolekul, samuti sisaldab AutÕS juba üldiseid reegleid õiguste omajatele saadaolevate summade jaotamiseks (AutÕS § 799). Lisaks täiendatakse lõiget ja täpsustatakse, et iga KEO jaotab tasu tema poolt esindatavate õiguste omajate vahel, olgu siis liikmelepingu või esinduslepingu alusel. Kehtivas sättes on üldsõnaliselt kirjas, et KEO jaotab tasu õiguste omajate vahel, täpsustamata, et tegelikult jaotab KEO tasu mitte õiguste omajatele üldiselt vaid just tema poolt esindatavatele õiguste omajatele. Täpsustus teeb erakopeerimise tasu teisest jaotamist puudutava sätte selgemaks. Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 10. Uue sõnastuse kohaselt võib tasu maksta ka organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide rahastamiseks, jaotuskava väljatöötamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel, kuid mitte üle 10% jaotamisele kuuluvast tasust. Muudatus võrreldes kehtiva õigusega on see, et on otsesõnu lisatud võimalus nn 10% summadest rahastada jaotuskava väljatöötamise aluseks olevaid uuringuid ja analüüse. Lisaks kuna tasu koguja menetleb edaspidi nn 10% summasid, on täiendava läbipaistvuse mõttes täpsustatud, et taotluste esitamise, sisuliste nõuete, piirmäärade ja aruandluse reeglid ning põhimõtted töötavad välja jaotuskava kokku leppivad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning need avalikustatakse tasu koguja veebilehel. Jaotuskavaga seonduva korra muutmine mõjutab ka nn 10% tasu väljamaksmist. Kuna säte on sõnastatud selliselt, et välja võib maksta kuni 10% „jaotamisele kuuluvast tasust“, siis olukorras, kus kokkuleppele ei jõuta ja makstakse välja üksnes 70% kogutud tasust, siis nimetatud 70% ongi kogu jaotamisele kuuluv tasu, millest 10% saab välja maksta sättes nimetatud eesmärkidel. Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 11, mille järgi esitavad kollektiivse esindamise organisatsioonid lg-s 9 nimetatud jaotuskava teadmiseks valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ühe kuu jooksul selle kokkuleppimisest. Kehtivas AutÕSis antakse kõnealuse lõikega kohustus kinnitada hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava valdkonna eest vastutaval ministril, kes peab olema selle kava esmalt kooskõlastanud autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatega. Kuna jaotuskava kinnitamise ülesanne antakse KEOdele, ei ole ka selle kava kinnitamist haldusaktiga ette nähtud. Küll aga tuleb kokku lepitud jaotuskava esitada valdkonna eest vastutavale ministrile teadmiseks. Riik on loonud süsteemi, kus eraisikutel on õigus teoseid eratarbeks kopeerida ning õiguste omajatel on õigus 14 sellise kasutamise eest õiglast tasu saada, seega on põhjendatud ka huvi saada teavet loodud mehhanismi toimimise kohta. Eelnõuga muudetakse AutÕS § 27 lg-t 121. Täpsustatud lg 121 järgi on tasu kogujal õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumise ja maksmise põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab §-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise, maksmise ning tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks. Kehtiva seaduse kohaselt esitatakse aruanne Justiits- ja Digiministeeriumile, aga kuna tasu jaotamises kokkuleppimise pädevus antakse KEOdele, muudetakse ka kõnealust sätet. Sätte uues sõnastuses nähakse ette, et tasu koguja peab aruande esitama teistele KEOdele, kes on jaotuskava pooled. Eelnõuga muudetakse AutÕS § 87 lg 1 p 4 ning asendatakse tekstiosa „§-dest 491 ja 492“ tekstiosaga „§-dest 491 ja 492 ning § 27 8. lõikest“. AutÕSi § 87 reguleerib Patendiameti juurde moodustatud autoriõiguse komisjon tegevust. Komisjoni tegutseb asjatundjate komisjoni õigustes (§ 87 lg 1). Sättes loetletakse ka komisjoni peamised ülesanded, millest üks puudutab vaidluste lahendamist poolte või nende esindaja taotlusel. Sättes on otsesõnu viidatud, et muu hulgas lahendab komisjon vaidlusi, mis tulenevad AutÕSi §-dest 491 ja 492 (teavitamiskohustuse täitmine ja lepingu kohandamise kord). Sellesse loetellu lisatakse nüüd ka selliste vaidluste lahendamine, mis puudutavad erakopeerimise tasu jaotuskava koostamist. AutÕSi § 26 kohase tasu saamiseks õigustatud isikud (neid esindavad KEOd) saavad jaotuskava koostamisel tekkivaid võimalikke vaidlusi lahendada enne kohtusse pöördumist ka autoriõiguse komisjoni vahendusel. Komisjon ei ole kohustusliku kohtueelse vaidluste lahendamise organ, vaid on lepitusorgan lepitusseaduse20 § 19 tähenduses (AutÕS § 87 lg 11). Komisjonis toimuvale menetlusele kohaldatakse lepitusseaduse sätteid AutÕSis sätestatud erisustega. Vaidluse lahendamisel tegutseb komisjon koosseisus, mille sõltumatus ja erapooletus on väljaspool mõistlikku kahtlust. Komisjon on moodustatud justiitsministri 9. septembri 2021. a käskkirjaga nr 45 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ ning AutÕSi § 87 lg 11 viimase lause kohaselt kaasatakse vajaduse korral Patendiameti peadirektori käskkirjaga komisjoni tegevusse sõltumatuid eksperte väljastpoolt komisjoni. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2026. aasta 1. jaanuar. Põhjendused, miks seadus just sellel kuupäeval peaks jõustuma, on toodud seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele senisega võrreldes uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Eelnõukohase seadusega on endiselt tagatud Eesti õiguse vastavus infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p-le b ning seda sisustavale Euroopa Kohtu praktikale. 20 Lepitusseadus – RT I, 14.03.2025, 3 15 6. Seaduse mõjud Kavandatud muudatustega antakse põhiline roll erakopeerimise tasu jaotamise protsessis tasu saamiseks õigustatud isikute õigusi teostavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele. Peamised mõjuvaldkonnad on: majanduslik mõju (sh halduskoormus), mõju riigiasutuste töökorraldusele. Kaudne mõju avaldub ka kultuurivaldkonnale. Kaasnev mõju 1: majanduslik mõju (halduskoormus). Sihtrühm: sellised kollektiivse esindamise organisatsioonid, mille liikmetel on erakopeerimise tasu saamise õigus: Eesti Autorite Ühing (EAÜ), Eesti Esitajate Liit (EEL), Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ), Eesti Audiovisuaalautorite Liit (EAAL), Eesti Näitlejate Liit (ENL), Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing (FETÜ). Kollektiivse esindamise organisatsioonides on täpsemalt sihtrühmaks olevate inimeste hulk sõltuvuses sellest, mitu esindajat kollektiivse esindamise organisatsiooni erakopeerimise tasu komisjonis esindab. Senimaani on selleks olnud üks-kaks inimest kollektiivse esindamise organisatsiooni kohta. Tulevikus on sihtrühma suurus kollektiivse esindamise organisatsioonide enda teha, sest nende korraldada on see, kuidas kokkuleppeni jõutakse. Mõju sagedus jääb samaks, nagu see on praegu kehtiva süsteemi puhul. Muudatus mõjutab ülesannete jaotust nn 10% taotluste menetlemisel, sest muutub organisatsioon, millele taotluseid ja aruandeid esitatakse. Väheneb võimalik eraldatav summa toetusteks, sest osa summast läheb tasukoguja halduskulude katteks, mis on seotud taotluste ja aruannete menetlemisega. Muudatus mõjutab kaudselt nn 10% toetuse saajaid, kuna taotlused ja aruanded tuleb esitada JDMi asemel tasu kogujale. KEOdele kaasnev mõju seisneb vastutuse ümberjaotumises. Edaspidi lepivad KEOd jaotuskavas ise kokku selle asemel, et jaotuskava kinnitatakse ministri käskkirjaga. Kehtiva korra järgi osalevad KEOd jaotuskava koostamises, osaledes jaotuskava komisjoni töös. Seega jaotuskava koostamise ülesanne oleks endiselt KEOdel, vahega, et koostamisel ei osale JDMi esindajat. Uue korraga jaotatakse jaotuskava kinnitamise vastutus ümber KEOdele. Siinkohal esineb risk, et KEOd ei lepi õigeaegselt jaotuskavas kokku ja tasu jääb jaotamata. Eelnõuga kavandatud mehhanismi kohaselt makstakse sel juhul osa tasust KEOdele välja, et õiguste omajad ei jääks tasust sootuks ilma. Ülejäänud tasu jaotamises kokku leppimiseks antakse KEOdele täiendav aeg. Kaasnev mõju 2: mõju riigiasutuste korraldusele. Sihtrühm: Justiits- ja Digiministeerium, Vabariigi Valitsus. Justiits- ja Digiministeeriumis puudutab muudatus ministeeriumi esindajat komisjonis ning komisjoni koosseisu ja jaotuskava kui haldusakti allkirjastamisega seotud isikuid. Muudatuse rakendamisega väheneb JDM töökoormus, sest enam ei sekkuta jaotuskava koostamise ja kinnitamise protsessi. Kaob ka ministeeriumi roll nn 10% taotluste menetlemisel, mis samuti töökoormust vähendab. Ülesanne läheb tasu kogujale, kes võib selle tegevuse eest arvata maha halduskulu kogutud tasust ning kokku leppida ka muud korralduslikud küsimused (vormid, protseduurid) AutÕSi § 27 lõike 10 alusel jaotatavate summadega. Kaasnev mõju 3: kultuuriline mõju 16 Sihtrühm: õiguste omajad (autorid, esitajad, tootjad), kellel on õigus erakopeerimise tasule. Kuigi eelnõu ei reguleeri kultuuriteenuste pakkumist, on sellel kaudne, kuid oluline mõju kultuurivaldkonna mitmekesisusele ja kestlikkusele. Õiglane ja läbipaistev erakopeerimise tasu jaotamine toetab autorite, esitajate, tootjate jätkusuutlikkust ning kultuuriteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Samuti mõjutab jaotuskava ülesehitus erinevate kultuurivaldkondade (muusika, film, kirjandus, etenduskunst) esindatust. Kultuur saab toetust nii otse tasude kaudu kui ka toetusega, mille abil rahastatakse koolitus- ja teadusprojekte. Mõju Muudatus Mõjuvaldkond Sihtrühm Kirjeldus Komisjoni kaotamine ja Mõju riigiasutuste Justiits- ja Ministeeriumi jaotuskava koostamine korraldusele Digiministeerium, töökoormus väheneb, KEOde poolt KEOd KEOd lepivad ise jaotuskavas kokku, suureneb paindlikkus ja vastutus. 10% toetuste Mõju riigiasutuste Justiits- ja Ministeeriumi menetlemise ülesanne korraldusele Digiministeerium, tasu töökoormus väheneb, liigub tasu kogujale koguja, toetuste tasu koguja menetleb taotlejad taotlusi ja aruandeid, võimalik halduskulu katmine tasust. Jaotuskava muutub Mõju majandusele, KEOd, tasu koguja, Jaotuskava ei ole enam eraõiguslikuks kultuurile õiguste omajad haldusakt, vaid leping, mitmepoolseks mis suurendab lepinguks paindlikkust ja vastutust KEOdel. Õiglane ja läbipaistev tasu jaotamine võiks kultuurisektorit mõjutada positiivselt. Ajutine Mõju majandusele KEOd, õiguste omajad Tagatakse osaline tasu jaotusproportsioon, kui väljamaksmine, kui kokkulepet ei saavutata kokkulepet ei saavutata, vähendades õiguste omajate kahju. Autoriõiguse komisjoni Mõju riigiasutuste Patendiamet, komisjoni Komisjoni pädevuse rolli täpsustamine korraldusele liikmed, komisjoni täpsustamisel võib poole pöördujad kaasneda senisest enam pöördumisi, mis suurendab komisjoni töökoormust. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega riigiasutustele otseseid lisakulusid ei kaasne. Riigieelarvesse laekuvaid täiendavaid tulusid ei prognoosita. Seaduse rakendamisega seotud ülesanded jagunevad JDM ning Patendiameti vahel. JDMi töökoormus väheneb, kuna ministeerium ei osale enam komisjoni 17 moodustamises ega jaotuskava kinnitamises. 10% toetuste menetlemise ülesanne liigub tasu kogujale, kelle kulud kaetakse kogutud tasust. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrust nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“21. Kõnealuse määruse § 4 (muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks toetuse saamise avalduste esitamine) lg 1 kohaselt tuleb AutÕSi § 27 lg-s 10 nimetatud tegevusteks raha taotlemisel avaldus esitada Justiitsministeeriumile 1. veebruariks. Lõike 2 kohaselt peab avaldus olema vormistatud kirjalikult ning sisaldama tegevuse lühikirjeldust ja eelarvet. Lõige 3 lisab, et avalduse alusel eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise kohta on raha saaja kohustatud esitama Justiitsministeeriumile aruande hiljemalt kahe kuu pärast projekti lõppemisest arvates. Eelnõu kohaselt ei korralda Justiits- ja Digiministeerium tasu jaotamist ning määruse § 4 lg-tes 1–3 tehakse sellekohased muudatused. Määrusele lisatakse nn 10% tasu taotluse ja aruande vormid. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Jaotuskava koostatakse iga aasta kohta ja sellega jaotatakse tasud, mis koguti jaotuskavale eelneva aasta jooksul. Eelnõu kohaselt on KEOdel õigus alustada läbirääkimisi jaotuskavas kokku leppimiseks alates aasta algusest. Kuna tasude kogumise ja jaotuskavas kokku leppimise ajalised piirid lähtuvad aastasest tsüklist, on mõistlik anda KEOdele pädevus uue jaotuskava väljatöötamiseks alates uuest, 2026. aastast. Sellisel juhul oleks järgmise jaotuskava koostamine, millega jaotatakse 2025. aastal kogutud tasud KEOde pädevuses vastavalt uuele korrale. Sellepärast tehakse ettepanek, et seadus jõustuks 01.01.2026. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Patendiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Patendivolinike Kojale, Eesti Autorite Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühingule, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Filmitööstuse Klastrile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tallinna Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna 21 RT I, 04.03.2021, 8. 18 Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Rahvusraamatukogule, Rahvusarhiivile, BSA-le (The Software Alliance), Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Kultuuri Koda ning sihtasutusele Eesti Filmi Instituut. Sisulise tagasiside esitasid Harju Maakohus, Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing ja Eesti Meediaettevõtete Liit (ühiselt), Eesti Kirjanike Liit, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Autorite Ühing, Patendiamet. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale. 19  Vabariigi Valitsuse XX.XX.2025. a määruse nr XXX „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord” Lisa 1 TAOTLUS MUUSIKA- JA FILMIKULTUURI ARENDAMISE, KOOLITUS- JA TEADUSPROGRAMMIDE FINANTSEERIMISE VÕI ANALOOGSETE EESMÄRKIDE TOETUSEKS AUTORIÕIGUSE SEADUSE § 27 LG 10 ALUSEL Avalduse alusel eraldatud raha kasutamise kohta on raha saajal kohustus esitada autoriõiguse seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud isikule aruanne hiljemalt 2 kuu jooksul peale projekti lõppemist. Aruande vorm on toodud määruse „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ lisas 2. ÜLDINFO Projekti nimi Organisatsiooni nimi Taotletav summa Projekti kogumaksumus TAOTLEJA ANDMED Esindaja ees- ja perekonnanimi Kontakttelefon E-posti aadress PANGAKONTO ANDMED Kontoomaniku nimi Pangakonto number (IBAN) Viitenumber (vajadusel) SWIFT kood (vajadusel) PROJEKT Projekti eesmärk (Milleks on projekt vajalik? Mida projektiga saavutatakse? Kuidas vastab projekti autoriõiguse seaduse § 27 lõikele 10?) Projekti lühikokkuvõte Taotletava summa kasutamise eesmärk Projekti toimumise periood EELARVE Kulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde) Summa Kulud kokku Tulu liik (lisa vajadusel lahtreid juurde) Summa Tulud kokku  Vabariigi Valitsuse XX.XX.2025. a määruse nr XXX „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord” Lisa 2 MUUSIKA- JA FILMIKULTUURI ARENDAMISE, KOOLITUS- JA TEADUSPROGRAMMIDE FINANTSEERIMISE VÕI ANALOOGSETE EESMÄRKIDE TOETUSEKS AUTORIÕIGUSE SEADUSE § 27 LG 10 ALUSEL SAADUD TASU KASUTAMISE ARUANNE Avalduse alusel eraldatud raha kasutamise kohta on raha saajal kohustus esitada autoriõiguse seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud isikule aruanne 2 kuu jooksul projekti lõppemisest. ÜLDINFO Projekti nimi Organisatsiooni nimi Avalduse alusel saadud summa TAOTLEJA ANDMED Esindaja ees- ja perekonnanimi Kontakttelefon E-posti aadress PROJEKT Projekti toimumise aeg Projekti toimumise lühikokkuvõte ja saavutatud tulemused EELARVE Kulu liik (lisa vajadusel Planeeritud summa Tegelik summa lahtreid juurde) Kulud kokku Tulu liik (lisa vajadusel Planeeritud summa Tegelik summa lahtreid juurde) Tulud kokku  Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) seletuskiri Lisa 1 KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse autoriõiguse seaduse § 27 lõigete 7 ja 14 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord“ §-s 4 tehakse järgmised muudatused: 1) lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Autoriõiguse seaduse § 27 lõikes 10 nimetatud tegevusteks raha taotlemisel tuleb avaldus esitada sama paragrahvi lõikes 12 nimetatud tasu kogujale 1. veebruariks.“; 2) lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avaldus peab olema vormistatud kirjalikult, määruse lisas 1 esitatud vormil, ning sisaldama tegevuse lühikirjeldust ja eelarvet.“; 3) lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Avalduse alusel eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise kohta on raha saaja kohustatud esitama autoriõiguse seaduse § 27 lõikes 12 nimetatud tasu kogujale käesoleva määruse lisas 2 esitatud vormil aruande kahe kuu jooksul pärast projekti lõppemist.“. § 2. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord“ § 5 tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määrus jõustub 01.01.2026. a.  Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud autoriõiguse seaduse eelnõule Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Patendiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Patendivolinike Kojale, Eesti Autorite Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühingule, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingule, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Filmitööstuse Klastrile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tallinna Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Rahvusraamatukogule, Rahvusarhiivile, BSA-le (The Software Alliance), Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Kultuuri Koda ning sihtasutusele Eesti Filmi Instituut. Sisulise tagasiside esitasid Harju Maakohus, Tartu Ülikooli Õigusteaduskond, Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing ja Eesti Meediaettevõtete Liit (ühiselt), Eesti Kirjanike Liit, Eesti Ajakirjanike Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Autorite Ühing, Patendiamet. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale. Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis. Ettepaneku esitaja/märkuse sisu Seisukoht/selgitus: 1. Harju Maakohus Iseenesest on tervitatav, kui riik annab võimaluse erakopeerimise tasu kokkuleppele jõuda tasu Arvestatud kogumisest kasusaavatel organisatsioonidel endal ning puudub vajadus tasu riigivõimu abil Jaotuskavast kui eraõiguslikust lepingust jagada. Eelnõus ja selle seletuskirjas on puudutatud olukorda, kus KEOd ei jõua tasu jagamises tulenevate õiguste ja kohustuste vaidlustamist kokkuleppele ja tasu jagatakse seaduses sätesatud proportsiooni alusel. Seletuskiri ei puuduta on seletuskirjas täiendatud, samuti on täiendatud kahjuks seda, kas ja kuidas võiks olla võimalik sõlmitud lepingut vaidlustada, sellest taganed mõju kohtutele. jne. Kuna tegemist on eraõigusliku mitmepoolse lepinguga, siis kehtivad sellel ka TsÜS ja VÕS üldosas ette nähtud võimalused kasutada õiguskaitsevahendeid. Haldusaktiga erakopeerimise tasu jaotuse puhul võis esitada kaebuse halduskohtule. Eraõigusliku lepingu puhul peaks võimalik olema vaidlustada lepingut või sellest tulenevaid õiguseid ja kohustusi maakohtus. Õigusselguse huvides tuleks seda teemat vähemalt eelnõu seletuskirjas kirjeldada ning hinnata ka sellekohaseid mõjusid kohtutele. 2. Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Eelnõu üheks tugevuseks on suurema paindlikkuse tagamine. Kui senises süsteemis kinnitab Selgitus autoriõiguse seaduse § 27 lg 11 kohaselt jaotuskava minister, olles selle eelnevalt Kavandatav kord võiks motiveerida KEOsid kooskõlastanud autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate läbirääkimistesse astuma ja jaotuskavas kokku leppima. Kui kokkulepet ei saavutata, on esindajatega, siis uue korra kohaselt lepivad KEO-d jaotuskavas kokku omavahelisel eelnõus sätestatud automaatne jaotusprotsent. läbirääkimisel. Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (erakopeerimise tasu Konsensusele suunatud mudeliga, mis on jaotuskava koostamine) seletuskirja kohaselt „Muudatustega kaotatakse ära komisjon ja eelnõukohase seadusega valitud, võiks jaotuskava käskkirjaga kinnitamise nõue. Edaspidi lepiksid KEOd ise jaotuskavas kokku ja väljamakstav hüvitis olla kahjuga rohkem seejärel jaotaksid tasu omavahelise kokkuleppe kohaselt. Sellega loodetakse KEOdele anda seotud ja proportsionaalsem võrreldes senisest enam paindlikkust ja pädevust ise otsustada erakopeerimise tasu jaotuskava üle“. See regulatsiooniga, kus tasu jaotataksegi üksnes lähenemine võimaldab reageerida muutuvatele turu- ja tehnoloogilistele tingimustele ning mehaaniliselt, automaatse jaotusprotsendi alusel. vähendab Justiits- ja Digiministeeriumi halduskoormust. Täiendava tugevusena võib märkida seaduses sätestatud jaotuskava koostamise kriteeriumid (§ 27 lg 91), mis aitavad suurendada Eelnõukohane kord peaks suunama KEOsid läbipaistvust. Samuti tagab süsteemi toimimise järjepidevuse automaatne varumehhanism (§ kokkuleppele, automaatne jaotusprotsent on 27 lg 92), mille kohaselt jaotatakse tasud kindlaksmääratud protsentide alusel, kui KEO-d üksnes tagavaraks, kui KEOd ei peaks kokkuleppele ei jõua. kokkulepet saavutama. Nõrkused ilmnevad eeskätt seoses riikliku järelevalve puudumisega. Infoühiskonna direktiivi(2001/29) art 5 lg 2 punkti b tuleb erakopeerimisel õiguste omajatele tagada „õiglane hüvitis“, mis Euroopa Kohtu praktika (C‑467/08 Padawan, C‑457/11‒C‑460/11 VG Wort) kohaselt peab kompenseerima õiguste omajatele tekkinud kahju ja säilitama õiglase tasakaalu õiguste omajate ja kasutajate huvide vahel. Padawan kaasuses tuuakse punktides 39-40 välja järgnev: „mis puutub õiglase hüvitise arvutamisel arvesse võetavasse autori kantud kahju kriteeriumi, siis tuleneb direktiivi 2001/29 põhjendustest 35 ja 38, et õiglase hüvitise eesmärk on kompenseerida autoritele „nõuetekohaselt” nende kaitstud teoste loata kasutamine. Õiglase tasu suuruse kindlaksmääramisel tuleb „kasuliku kriteeriumina” arvestada asjaomasest reprodutseerimisest autorile „tuleneda võivat kahju”, kusjuures olukordades, kus kahju „mõju […] on minimaalne”, võib tasu maksmise kohustust mitte tekkida. Seega peab isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerimise erandiga kaasnema tasusüsteem, millega „hüvitatakse mõju õiguste valdajatele […] Neist sätetest tuleneb, et õiglase hüvitise kontseptsioon ja selle suurus on seotud kahjuga, mida autor kannab kaitstud teose isiklikul eesmärgil loata reprodutseerimise tõttu. Sellest vaatenurgast tuleb õiglast hüvitist käsitada kui vastutasu autori kantud kahju eest.“ VG Wort lahendi punkt 75, viitega Padawan’ile, kordab selle mõtte üle: „hüvitise eesmärk on heastada autoritele kaitstud teoste nende loata reprodutseerimine isiklikuks tarbeks, nii et seda hüvitist tuleb lugeda kompensatsiooniks kahju eest, mis autorile tekib sellise loata kopeerimise tagajärjel“. Seega peab hüvitis olema kahjuga seotud ja proportsionaalne – mitte mehaaniline ega abstraktne. Kui jaotuskava koostamine ja kinnitamine jäetakse täielikult KEO-de otsustada, võib küsitavaks osutuda, kas riik täidab piisavalt oma kohustust tagada süsteemi efektiivne toimimine. Eesti varasem kogemus näitab, et KEO-de vahelised kokkulepped ei ole alati saavutatavad. Sellest järeldub, et KEO-de vaheline koostöö on pingeline, mistõttu võib uue süsteemi tulemusel suureneda ebastabiilsuse risk. Täiendava probleemina võib esile tõsta automaatse protsentjaotuse (eelnõu § 27 lg 9 2). Kuigi see tagab tasude liikumise õiguste omajateni, ei pruugi mehaaniline skeem arvestada tegelikku erakopeerimise ulatust ega õiguste omajatele tekkinud kahju. Selline lahendus võib tõstatada küsimuse selle kooskõlast Euroopa Kohtu seatud nõudega, mille kohaselt õiglane hüvitis peab olema seotud kahju suurusega. Lisaks võib teoreetiliselt väiksemate KEO-de positsioon uues süsteemis nõrgeneda, kuna neil on võrreldes suuremate organisatsioonidega vähem ressursse ja läbirääkimisjõudu. Samas võivad väiksemad KEO-d ka kogu protsessis blokeerida. Õiguslikust vaatenurgast tuleb tähele panna, et ministri kinnituse kadumisega väheneb õiguste omajate võimalus vaidlustada jaotuskava halduskohtus. Kui varasem süsteem võimaldas tugineda ministri käskkirjale kui haldusaktile, siis uue korra kohaselt jäävad vaidlused tõenäoliselt eraõiguslikule tasandile. Samas tuleb pidada silmas ka asjaolu, et eelnõu väljatöötamise tingisid eksisteerivad probleemid. Kuigi direktiiv jätab liikmesriikidele laialdase kaalutlusruumi, võib küsimuse alla tulla, kas Eesti süsteem tagab piisaval määral direktiivi art 5 lg 2 p b järgimise. Eelnõu seletuskiri jaotuskava olemust järgmiselt: „Jaotuskava on seega eraõiguslik leping, mille pooled on kollektiivse esindamise organisatsioonid ja tasu koguja, kes võib samal ajal olla ka kollektiivse esindamise organ. Kavandatav muudatus võimaldaks osapooltel ise paindlikumalt otsustada nii formaalsete kui ka sisuliste kriteeriumide üle, mida jaotuskava koostamisel oluliseks peetakse […] Kavandatud korra kohaselt on jaotuskava eraõiguslik mitmepoolne leping, millele kohalduvad võlaõigusseaduse üldosa sätted ja mille sõlmimiseks on sätte sõnastuse järgi vaja tahteavaldusi kõigilt KEOdelt ja ka tasu kogujalt. Kui tasu koguja või vähemalt ühe KEO tahteavaldus puudub, ei ole see seaduse mõttes jaotuskava. Tasu koguja võib ainult jaotuskava alusel väljamaksed teha, s.o sellise mitmepoolse lepingu alusel, mis vastab seaduse nõuetele. Jaotuskava alusel tekibki tasu kogujal KEOdele tasu väljamaksmise kohustus ja KEOdel õigus saada jaotuskavas kokkulepitud tasu“. Eelnõu tugevusena tuleb rõhutada, et selle lähenemine toetab privaatautonoomia põhimõtet ning osapoolte vaba enesetoestuse kaitset. Kui senine kord nägi ette ministri sekkumise ja lõpliku kinnituse haldusakti vormis, siis uus süsteem eeldab, et õiguste omajaid esindavad organisatsioonid jõuavad tasakaalustatud lahenduseni läbirääkimiste ja kokkulepete teel. Selline lahendus lähtub põhimõttest, et riik ei pea olema n-ö „lapsevanem“, kes osapooltele oma otsuse peale surub, vaid võib usaldada valdkonna sisemisi mehhanisme ja osapoolte autonoomiat. Samasugust lähenemist võiks analoogia korras kujutleda olukorras, kus riik asuks haldusaktiga ühis- ja kaasautorite vahel autoritasude jaotust otsustama – see sekkuks põhjendamatult privaatautonoomia sfääri. Uue regulatsiooni järgi on jaotuskava olemuselt eraõiguslik mitmepoolne leping ning see tugevdab õigussuhete eraõiguslikku loogikat. Selline konstruktsioon on kooskõlas kaasaegse vabadusel ja privaatautonoomial põhineva demokraatiapõhimõtetega, mille kohaselt lepingu pooled vastutavad ise õiglaselt tasakaalustatud lahenduse leidmise eest. Samal ajal on osalistel võimalus pöörduda kohtu poole. Kokkuvõttes suurendab eelnõu KEO-de autonoomiat ja lihtsustab haldusmenetlust, tuues õigussuhetesse rohkem privaatautonoomiat ning võimaldades osapooltel ise tasakaalustatud lahendusi leida. Kuigi see lähenemine tõstatab küsimusi seoses süsteemi kooskõlaga Euroopa Liidu õigusega, õiguskaitsevahendite kättesaadavuse ja KEO-de vahelise jõudude tasakaaluga, tuleb eelnõu lugeda sammuks positiivses suunas. See suundumus vähendab riigi liigset sekkumist ning toetab õiguste omajate ja nende esindusorganisatsioonide eneseregulatsiooni, mis on kooskõlas kaasaegse ühiskonna arengu põhimõtetega. 3. Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing ja Eesti Meediaettevõtete Liit 3.1. Erakopeerimise hüvitis uudismeedia väljaandjatele kehtiva AutÕS-i ja eelnõu Selgitus kohaselt Nagu tagasisidet välja toodud, siis eelnõuga iseenesest ei muudeta uudismeedia väljaandjate eelpool kirjeldatud õiguslikku olukorda Eesti uudismeedia väljaandjad (autoriõiguse seaduses (edaspidi nimetatud AutÕS) kasutatav erakopeerimise hüvitise saamiseks sisuliselt, juriidiline termin on „ajakirjandusväljaande kirjastajad“, käesolevas dokumendis kasutatakse vaid nähakse ette ulatuslikud muudatused seoses terminit „uudismeedia väljaandjad“ selle termini sünonüümina) toodavad meediasisu erakopeerimise tasu jaotamisega. (ajakirjandusväljaandeid), mille hulka kuuluvad lisaks artiklite tekstidele ja fotograafilistele teostele mitmesugused muusika- ja audiovisuaalsed teosed (näiteks videosaated, videolõigud, Siiski tõstatavad ajakirjandusväljaannete podcastid, muusikapalad). kirjastajad küsimuse, kas ka ajakirjandusväljaannetes kättesaadavat  muusikat ja AV teoseid reprodutseeritakse Eelnimetatud muusika- ja audiovisuaalsete teostega seonduvalt kuuluvad uudismeedia erakopeerimise eesmärgil, millisel juhul oleks väljaandjatele (kas lepingute järgi üle antud või seaduse alusel tekkinud) autori-, esitaja-, kirjastajatel õiguste omajana õigus erakopeerimise tasule. Vastusena sellele fonogrammitootja-, audiovisuaalse teose produtsendi ja filmi esmasalvestuse tootja varalised küsimusele tellis JDM küsitluse (tulemused õigused. Uudismeedia väljaandjad on seega nende muusika- ja audiovisuaalsete teostega kättesaadavad veebilehel uuringute alamlehel), seonduvalt, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks uudismeedia portaalides ja uudismeedia mis näitas, et „uudismeedia väljaannetest“ digiväljaannetes (ajakirjandusväljaannete koosseisus), autoriõiguste ja autoriõigusega kättesaadavat sisu erakopeerimise erandi alusel kaasnevate õiguste omajateks. ei reprodutseerita. Seetõttu ei ole eelnõus ega seletuskirjas pikemalt käsitatud Selguse huvides osundame, et ajakirjandusväljaande kirjastajate AutÕS §-s 73² sätestatud nö ajakirjandusväljaannete kirjastajaid, kuna ei esine puutumust erakopeerimisega. uusi autoriõigusega kaasnevaid õigusi tuleb eristada autori- ja autoriõigusega kaasnevatest õigustest, mis uudismeedia väljaandjatel tekivad meediasisuna muusika- ja audiovisuaalsete teoste loomisest tulenevalt (so nn ancillary copyrights for press publishers). Esimesena nimetatud ehk ajakirjandusväljaande kirjastajate nö uute õiguste eraotstarbel kopeerimist AutÕS-s sätestatud erakopeerimise hüvitise regulatsioon ei puuduta. Audio- ja audiovisuaalsete teoste (mis moodustavad Eestis hinnanguliselt keskmiselt koguni 15% kogu meediasisust) eraotstarbel kopeerimine kahjustab uudismeedia väljaandjate õigustatud huve. Euroopa Liidu Kohtu otsusest kohtuasjas C-260/22 (Seven.One Entertainment Group GmbH vs Corint Media GmbH), milles Euroopa Liidu Kohus tõlgendas infoühiskonna direktiivi artiklit 5(2)b), tuleneb BPCMO ja EML-i hinnangul üheselt selgelt, et uudismeedia väljaandjad peavad saama osa erakopeerimise hüvitisest (vt eelviidatud kohtuotsuse punktid 27-29). Euroopa Liidu Kohus sedastas eelviidatud kohtuasjas: infoühiskonna artikli 5 lõikest 5 nähtub, et selle direktiivi artikli 5 lõike 2 punktis b nimetatud erand on kohaldatav ainult teatud erijuhtudel, mis ei ole vastuolus autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud objekti tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste valdaja õigustatud huve. Eelviidatud kohtulahendit tuleb praeguses kontekstis vaadelda samuti koostoimes DSM-direktiivi artikliga 16 ja põhjenduspunktiga 60. Eesti uudismeedia väljaandjate kogu meediasisust moodustavad mitmesugused audio- ja audiovisuaalsed teosed hinnanguliselt keskmiselt 15%. BPCMO-le ja EML-le teadaolevalt salvestatakse Eestis eraotstarbel kasutamiseks meediasisu laialdaselt, sealhulgas uudismeedia portaalides ja digiväljaannetes kättesaadavaks tehtud audio- ja audiovisuaalseid teoseid. Meediasisu koosseisus olevate audio- ja audiovisuaalsete teoste erakopeerimise täpse ulatuse võiks tuvastada empiirilise uuringuga. Ilma taolise uuringuta on praegu aga ilmselge, et Eesti uudismeedia väljaandjad, kes on audio- ja audiovisuaalsete teostega seonduvalt õiguslikus mõttes autori- ja esitajaõiguste omajad, fonogrammitootjad, filmi esmasalvestuse tootjad ning audiovisuaalsete teoste produtsendid, peavad kehtiva AutÕS-i järgi olema igal juhul õigustatud isikud erakopeerimise hüvitise saamiseks (oma kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu). Uudismeedia väljaandjad on 2024. aastal asutanud neile kuuluvate varaliste autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivseks teostamiseks kollektiivse esindamise organisatsiooni – Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingu (BPCMO). BPCMO mandaadi hulka kuulub muuhulgas uudismeedia väljaandjatele hüvitise kogumine ja jaotamine (meediasisu koosseisus olevate) audio- ja audiovisuaalsete teoste erakopeerimise eest. Eelnõuga iseenesest ei muudeta uudismeedia väljaandjate eelpool kirjeldatud õiguslikku olukorda erakopeerimise hüvitise saamiseks sisuliselt, vaid nähakse ette ulatuslikud muudatused seoses erakopeerimise tasu jaotamisega. BPCMO-le ja EML-ile on aga arusaamatu ja muret tekitav eelnõu seletuskiri, milles jäetakse Eesti uudismeedia väljaandjate ja nende kollektiivse esindamise organisatsiooni BPCMO kuulumine erakopeerimise hüvitise saajate hulka läbivalt ja täiesti tähelepanuta (vt näiteks seletuskirja lk-l 3 esimeses lõigus välja toodud allviide 7 ja seletuskirja lk. 11 eelviimane lõik, kus on (ammendavalt) loetletud eelnõu koostamise ajal erakopeerimise hüvitise saamiseks õigustatud kollektiivse esindamise organisatsioonid, milles puudub aga viide BPCMO-le või uudismeedia väljaandjatele). Kuivõrd õigusakti seletuskirjal võib olla Eestis (oluline) tähtsus õigusnormi tõlgendamisel õigusvaidluse korral, siis on meie hinnangul kindlasti vaja eelnõu seletuskirja muuta ning täiendada seda eelpool välja toodud arutluskäiguga erakopeerimise hüvitisega seonduva õiguslikku olukorra kohta uudismeedia väljaandjate õiguste vaatest ning lisada BPCMO eelnõu seletuskirjas läbivalt erakopeerimise hüvitise saamiseks õigustatud kollektiivse esindamise organisatsioonide loetellu. 3.2. Eelnõu regulatsiooni kitsaskohad Arvestatud osaliselt Eelnõus on muudetud tasu jaotamist olukorras, BPCMO ja EML hinnangul vajab eelnõus täiendavat arutelu ja tähelepanu ka allpool välja kus KEOd ei saavuta kokkulepet. Sellisel juhul arvestatakse küll mitte KEO esindatust, nagu toodud aspekt. ettepanekus välja toodud, vaid muusika ja AV teoste kopeerimise mahtu. Planeeritav muudatus lisada AutÕS § 27 lg 9³, mis näeb ette, et käesoleva paragrahvi 92. lõike punktides 1–3 nimetatud juhtudel jaotatakse vastav osakaal jaotamisele kuuluvast summast võrdselt nende kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle esindatavatel õiguste omajatel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule, ei ole õiguste omajate vaatest ei õiglane ega ka mõistlik. Kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuse ulatus võib nimelt märkimisväärselt erineda olenevalt sellest, milliste õiguste omajatega on kollektiivse esindamise organisatsioon liikme- ja esinduslepingud sõlminud. Õiguspraktikas võib tekkida näiteks olukord, kus ühe kategooria õiguste omajate õiguste teostamiseks on loodud mitu kollektiivse esindamise organisatsiooni, kes kõik on õigustatud isikuks, et saada erakopeerimise hüvitist AutÕS-i järgi. Samas võib üks nendest organisatsioonidest esindada näiteks üksnes 5%, teine aga näiteks 75% selle kategooria õiguste omajatest. AutÕS § 27 lõikes 9³ välja pakutud sõnastuse järgi saaksid mõlemad eelnimetatud kollektiivse esindamise organisatsioonid jaotamisele kuuluvast summast täpselt võrdse osa. Esindatuse ulatust peaks arvesse seega võtma seega ka siis, kui tasu jaotatakse AutÕS § 27 lõike 9³ kohaselt (so olukorras, kus kollektiivse esindamise organisatsioonid ei ole jõudnud tasu jaotamises omavahel kokkuleppele). Eelnõus lisatav AutÕS § 27 lõike 9¹ punkt 4 näeb kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatuse ette jaotuskava koostamise ühe alusena (so olukorras, kus kollektiivse esindamise organisatsioonid jõuavad tasu jaotamises omavahel kokkuleppele). Sama põhimõte võiks olla sätestatud AutÕS § 27 lõikes 9³, pannes tasu kogujale kohustuse enne väljamaksete tegemist hinnata kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatust ja koguda esindatuse ulatuse kohta (kollektiivse esindamise organisatsioonidelt) teavet ja tõendeid. Allpool on BPCMO ja EML ettepanek AutÕS § 27 lõike 9³ sõnastamiseks (alla joonituna punase värviga on lisanduv osa). (9³) Käesoleva paragrahvi 9². lõike punktides 1–3 nimetatud juhtudel jaotatakse vastav osakaal jaotamisele kuuluvast summast võrdselt nende kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel, kelle esindatavatel õiguste omajatel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule, võttes arvesse asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuse ulatust. Tasu koguja kohustub enne väljamaksete tegemist piisava põhjalikkusega hindama asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuse ulatust ning koguma selle kohta teavet ja tõendeid. 3.3. Erakopeerimise erandi ulatuse laiendamine Mittearvestatud Eelnõukohase seadusega erakopeerimise erandit ei laiendata uutele teoste liikidele, küll aga BPCMO ja EML on seisukohal, et erakopeerimise erandit Eesti AutÕS-s peaks laiendama oleme avatud eelnõu väliselt sellekohasteks kirjalikele ja fotograafilistele teostele. Õiguspraktikas ei ole tõenäoliselt mõistlikult võimalik aruteludeks ja kaasame erinevaid huvigruppe. kontrollida, et meediasisuks olevaid kirjalikke ja fotograafilisi teoseid ei kopeeritaks eraotstarbel, ning taolise kopeerimise korral uudismeedia väljaandjate õigusi efektiivselt jõustada. On mõttekas ja õiglane näha erakopeerimise hüvitis ette lisaks audio- ja audiovisuaalsete teostele ka kirjalike ja fotograafiliste teoste (mis moodustavad meediasisust keskmiselt 85%) eraotstarbel kopeerimise eest. Mõistlikum ja märkimisväärselt ökonoomsem on menetleda erakopeerimise tasu jaotuskava ja erakopeerimise erandi kohaldamisala laiendamisega seonduvaid seadusmuudatusi koos, kuivõrd need on sisuliselt tihedalt seotud. 4. Eesti Kirjanike Liit 4.1. Erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine Selgitus Konsensuslik mudel võiks parandada koostööd EKL toetab jaotuskava mudeli paindlikumaks muutmist ning kollektiivse esindamise KEOde vahel ja suunata neid läbirääkimistesse, võimaldada paindlikumalt tasu jaotada. organisatsioonide rolli suurendamist jaotuskava väljatöötamisel 4.2. Kirjanikel on õigus õiglasele hüvitisele Mittearvestatud Eelnõukohase seadusega erakopeerimise erandit Erakopeerimise tasu eesmärgiks on kompenseerida õiguste valdajale kuuluva teose tasuta ei laiendata uutele teoste liikidele, küll aga oleme avatud eelnõu väliselt sellekohasteks kasutamist isiklikul eesmärgil. Erakopeerimise tasu lähtub Euroopa Liidu ja Nõukogu aruteludeks ja kaasame erinevaid huvigruppe. direktiivist 2001/29/EÜ (infoühiskonna direktiiv). Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b sätestab, et liikmesriigid võivad reprodutseerimisõiguse puhul ette näha erandeid ja piiranguid, kui kõne all on mis tahes reproduktsioonid, sidumata seda otseselt vaid audio- ja audiovisuaalteostega. Kirjanikel kui autoritel ei ole võimalik saada õiglast tasu nende loodud teoste (näiteks raamatute) tasuta reprodutseerimisel isiklikeks vajadusteks. AutÕS § 26 lg 1 sätestab, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teoste helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose, esituse või fonogrammi sellise kasutamise eest. Tasu saamine on sätestatud AutÕS §-s 27. Eeltoodust nähtub, et AutÕS §-d 26-27 kohalduvad ainult audiovisuaalsete teoste ja helisalvestiste kasutamisele. Kirjanike kui autorite jaoks tähendab see sisuliselt seda, et olukorras, kus näiteks kirjaniku kirjutatud raamatut reprodutseeritakse isiklikuks kasutuseks, ei kompenseerita kirjanikule sellest tekkinud kahju. Praktikas on kirjanikel võimalik tasu saada ainult sellisel juhul, kui kirjanik on panustanud audiovisuaalse teose või helisalvestise loomisesse, näiteks kirjutanud laulusõnad või filmi stsenaariumi, saades siis vastavat tasu EAÜ või EAAL-i kaudu. Lisaks eeltoodule on Eestis selgelt reguleerimata ka küsimus, kas autoritel ja esitajatel on õigus saada tasu ka kuuldemängude, audioraamatute ja teiste sarnaste audioteoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest. Kehtiva praktika kohaselt ei kompenseerita täna kirjanikule tema loodud kuuldemängu või audioraamatu tasuta isiklikuks otstarbeks reprodutseerimist. Selline praktika on põhjendamatu, kuivõrd nii kuuldemängud kui ka audioraamatud on oma olemuselt helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele reprodutseerida, kuid EAÜ kogub tasu vaid muusikateostelt. Kokkuvõttes on kirjanike võimalus saada tasu teose kasutamisel isiklikuks otstarbeks ebaõiglaselt piiratud. Kirjanike tasu saamise õiguse piiramine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. On ilmselge ja üheselt mõistetav, et sarnaselt heliteose või audiovisuaalse teose reprodutseerimisega isiklikul eesmärgil, on võimalik reprodutseerida ka kirjalikke teoseid, kuuldemänge ja audioraamatuid ning kattuvad ka seadmed, millel on võimalik teoseid reprodutseerida (mh arvutid ja nutitelefonid). Näiteks laeb õpilane õppetöös kasutamiseks tasuta alla kirjaniku kirjutatud raamatu kirjaliku versiooni või sisse loetud audioraamatu. Samas ei ole kirjanikel kehtivas õiguses ette nähtud võimalust saada sellise teose kasutamise eest õiglast hüvitist, ehkki sellise tegevusega on tasuta ja isiklikuks otstarbeks autori teost reprodutseeritud. Kirjanike hüvitiseta jäämine sellises olukorras pole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ka Euroopa Kohus on kohtuasjas Eugen Ulme selgitanud, et näiteks olukorras, kus avalikule raamatukogule on antud õigus teha teoseid kättesaadavaks eriseadmete kaudu, mis võimaldavad nende teoste paberile printimist või USB-mäluseadmetele salvestamist, peab õiguste omajatele olema tagatud õiglane tasu. Ka mitmetes Euroopa riikides on kirjanikel võimalik saada tasu nende teoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest. Nii on kirjanikel võimalik tasu saada näiteks Saksamaal ja Hispaanias. Sofia, mis on Prantsusmaa kirjanike ja kirjastajate kollektiivse esindamise organisatsioon, on selgitanud, et ka kirjanikel peab olema õigus osaleda erakopeerimise tasu jaotamisel, kuivõrd tehnoloogia arengu tulemusel ei puuduta erakopeerimine enam ainult helisalvestisi ja audiovisuaalseid teoseid, vaid ka tekste ning kujutavat kunsti. Seetõttu on Prantsuse õiguses ka kirjanikel õigus saada tasu nende teoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest. Sarnane süsteem on kasutusel ka Austrias, Leedus, Lätis ja mujal. Kirjanike õiguste kaitsmiseks ei ole piisav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2006/115/EÜ tulenev õigus saada tasu teose kojulaenutamise eest raamatukogust (Eesti õiguses AutÕS § 133). Selline õigus katab ainult piiratud juhtusid, kui teos laenutatakse koju raamatukogust, sh kohaldub AutÕS § 133 ka helisalvestise ja audiovisuaalse teose autoritele, kellele kohalduvad hetkel ka AutÕS §-d 26-27. Seega koheldakse kehtivas õiguses kirjanikke, võrreldes helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste autoritega, ebavõrdselt, kuna kui helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste autoritel on võimalik tasu saada nii kojulaenutuste kui ka erakopeerimise eest, siis kirjanikele on ette nähtud tasu vaid kojulaenutuste eest. Mh ei kata AutÕS § 133 kehtivas õiguses audioraamatute ja e-raamatute laenutusi, st kirjanikud ei saa mingit tasu selliste teoste laenutamise või isiklikeks vajadusteks kasutamise eest. Ka eelnõuga plaanitav AutÕS § 27 lg 10 sõnastus jätab täielikult välja kirjandusorganisatsioonid nagu EKL ning näeb ette, et tasu võib maksta organisatsioonidele muusika- ja filmikultuuri arendamiseks. Selline eristus ning kirjandusorganisatsioonide ja kirjanduse toetamise väljajätmine ei ole põhjendatud. Kokkuvõttes ei ole kehtiv õigus kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ega teiste Euroopa riikide praktikaga, kuivõrd kirjanikel ei ole võimalik saada õiglast tasu olukorras, kus nende teoseid on tasuta reprodutseeritud isiklikuks otstarbeks. Eelnõu ei lahenda probleemi. Probleemi lahendamiseks on hädavajalik muuta AutÕS §-de 26-27 sõnastust selliselt, et erakopeerimise tasu kogumine ja jaotamine ei oleks piiratud ainult audiovisuaalsete teoste ja helisalvestistega ning praktikas hakata koguma tasu ka audioraamatute ja kuuldemängude autoritele. 4.3. Tasumäärade suurendamine ning salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja Selgitus täiendamine Erakopeerimise tasumäärasid vaadatakse üle selle eelnõu väliselt, selle jaoks on JDM teinud ettevalmistusi, kogunud empiirilisi andmeid ja EKL on seisukohal, et erakopeerimise tasu süsteemi tõhususe parandamiseks on hädavajalik teeb järgnevalt VV-le ettepaneku tasumäärade tõsta tasumäärasid ning täiendada salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja. Tasumäärad ega korrigeerimiseks. salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ei ole kooskõlas ühiskonna ja tehnoloogia arenguga. Kehtivad tasumäärad on liiga madalad. Kehtivad tasumäärad on AutÕS § 27 lg 7 kohaselt kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Kollektiivse esindamise organisatsioonid on korduvalt pööranud tähelepanu vajadusele korrigeerida kehtivaid tasumäärasid, võttes arvesse, et kehtivad tasu määrad on püsinud muutumatuna 2021. aastast, kuigi sellega ajaga on nii tarbijahinnaindeks kui ka keskmine palk märgatavalt tõusnud. Ka teiste Euroopa riikidega võrreldes on Eesti erakopeerimise tasud madalad. Näiteks on Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni, mis on umbes 6,62 eurot. Samas kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot. Vajalik on tõsta Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid. AutÕS § 27 lg 71 p-i 4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruses on aga kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest 4 eurot (salvestusfunktsiooniga teler). Samas tasu näiteks sülearvuti või nutitelefoni eest on 3,5 eurot. Salvestusseadmete tasu määrad on põhjendamatult lähedalt seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile ning vajalik on nende tasu määrade tõstmine. Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ei ole kooskõlas tehnoloogia arenguga. Tehnoloogia arenguga on sisu tarbimine liikunud ja on ka edaspidi liikumas internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide poole. Salvestusseadmete ja -kandjate nimikiri ei ole selle muutusega aga kaasa liikunud, vastupidi, nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed. Olukorras, kus salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on puudulik ega vasta reaalsele ühiskonna ja tehnoloogia arengule, ei taga erakopeerimise tasu aga oma eesmärki, milleks on kompenseerida kahju, mis on õiguste valdajatele tekkinud seoses teoste tasuta reprodutseerimisega isiklikuks otstarbeks. Olukorras, kus salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on ebapiisav ning erakopeerimiseks kasutatavatele seadmetelt tasu ei koguta, ei saa rääkida ka õiguste valdajate võimalusest õiglasele hüvitisele. Selleks, et tagada õiguste valdajatele õiglane hüvitis, on vajalik lisada nimekirja pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt viidatud, on internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine kasvanud ning jätkab kasvamist ka tulevikus, mistõttu on õiguste valdajatele õiglase hüvitise tagamiseks vajalik pilvesalvestuse tasu kehtestamine. Ka Euroopa Kohus on kinnitanud, et pilvesalvestuse tasu nimekirja lisamine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning lubatud. Euroopa Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud erakopeerimisel õiglase tasu tagamise olulisust ning seoses pilveteenuse tasuga on Euroopa Kohus märkinud, et sellise tasu mittesätestamine on lubatud juhul, kui siseriiklikus õiguses on muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste valdajatele. Sisuliselt tähendab see seda, et pilveteenustasu saab välistada ainult sellisel juhul, kui muul viisil on tagatud õiguste valdajatele õiglane hüvitis. Võttes aluseks kehtivas õiguses sätestatud madalad tasu määrad ning puuduliku salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja, on üheselt mõistetav, et õiguste valdajatele ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorras, kus inimene on teinud autoriõigusega või autoriõigusega kaasneva õigusega kaitstud teosest või esitusest isiklikuks kasutamiseks koopia, kasutades internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi. EKL-i hinnangul tuleks kaaluda taaskasutatud seadmete nimekirja lisamist. Võttes arvesse ühiskonna liikumist säästlikuma tarbimise poole, on muutunud aina olulisemaks salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet nagu ka uut salvestusseadet on võimalik kasutada teostest ja esitustest reproduktsioonide tegemiseks. Seetõttu tuleks ka taaskasutatud seadmetelt tasu koguda. Nii kogutakse tasu taaskasutatud seadmetelt näiteks Prantsusmaal. Siiski peaks sarnaselt Prantsusmaaga olema taaskasutatud seadmetelt kogutav tasu, võrreldes uute seadmetega, madalam. 5. Eesti Ajakirjanike Liit 5.1. Mittearvestatud KEOde, tasu koguja enda, ega JDM vaatest ei § 27 lõige 12 nimetatud tasu kogumiseks ja maksmiseks tehtud põhjendatud kulutuste määr, esine probleeme tasu kogujal tekkivate 1 halduskuludega. mida tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata, peab olema autoriõiguse seadusega reguleeritud, et vältida halduskulude ülemäärasust 5.2. Mittearvestatud Kuna jaotuskava koostav komisjon kaotatakse Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni osas peame oluliseks, et tagamaks võrdset eelnõukohase seadusega ära, ei ole asjakohane nimetatud ettepanek jaotuskava koostamise kohtlemist on igal KEO-l, kelle liikmetel on õigus erakopeerimise tasule, on tasu jaotamise komisjoni koosseisu muutmiseks. komisjonis õigus olla esindatud ühe liikmega. Ka arvame, et KEOde loetelu peab jääma avatuks, mis võimaldab seadust muutmata täiendada tasu saavate organisatsioonide nimekirja 6. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 6.1. Selgitus Teadmiseks võetud. Oleme eelnõud analüüsinud ja anname teada, et meil ei ole selle sisu osas kommetaare ega ettepanekuid. 6.2. Selgitus Eelnõukohase seadusega ei plaanita Samas oleme jätkuvalt seisukohal, et autoriõiguse seaduses reguleeritud erakopeerimise tasu erakopeerimise tasu süsteemi laiemalt muuta, eelnõu puudutab üksnes tasu jaotamist. süsteem tuleb laiemalt üle vaadata. Juhtisime sellele vajadusele tähelepanu eelnõule eelnenud Erakopeerimise erandi muude aspektide üle väljatöötamiskasvatusele tagasiside esitades (5.02.2024 kiri nr 5.1-1/1-1). Tegime toona arutamiseks avame võimaluse tulevaste ettepaneku alustada erakopeerimise tasu olemusest ja põhjendatusest ning uurida, kas see on kaasamisürituste näol, kuhu kaasame kindlasti tänasel päeval endiselt eesmärgipärane. Me pole tänaseni oma ettepanekule tagasisidet saanud. erinevaid huvigruppe, kes saavad esitada oma arvamusi ja nägemusi. Lisaks viidatud kirjas väljatoodule märgime, et erakopeerimise tasu ei kohtle turuosalisi võrdselt. Nimelt on praktika kujunenud selliseks, et mõned eeskujulikumad ettevõtted tasuvad seda tasu täies mahus, aga teised mitte. See ei ole aus konkurents, kui hulk turuosalisi (nt e- kanalis kauplejad) erakopeerimise tasu suure tõenäosusega ei maksa. Kahjuks me pole ka märganud, et sellesse olukorda riigi poolt sekkutakse. Vaid tasukoguja Eesti Autorite Ühing (EAÜ) saadab vahel valikuliselt infot turuosalistele, kes ei esita andmeid ja tasu ei maksa. Teine aktuaalne murekoht seisneb selles, et erakopeerimise tasu seadmetele rakendatavus on tõlgendamise küsimus ning kohati tehakse seda liiga rangelt. Näide on salvestusvõimekusega telerid. Kui teler ei ole võimeline iseseisvalt nö karbist välja võetuna salvestama, siis peab ikkagi EAÜ tõlgenduses tasuma erakopeerimise tasu. See tähendab, et kui salvestusfunktsioon on kasutatav vaid eraldi salvestusseadmega, siis kokkuvõttes tasutakse topelt (nii teleri kui ka salvestusseadme eest). See on vastuolus regulatsiooni eesmärgi ja mõttega, s.h Euroopa Kohtu lahenditest tulenevate suunistega. 6.3. Selgitus Eelnõukohase seadusega ei plaanita Kolmanda murekohana toome välja professionaalse kasutuse erandi (AutÕS § 27 lg 5 p 3), erakopeerimise tasu süsteemi laiemalt muuta, eelnõu puudutab üksnes tasu jaotamist. mis võimaldab küsida makstud tasu tagasi, kui salvestusseadmeid ja - kandjaid kasutatakse Erakopeerimise erandi muude aspektide üle ettevõtja põhikirjalise tegevuse raames. Ka sellele olulisele probleemile juhtisime tähelepanu arutamiseks avame võimaluse tulevaste oma viidatud tagasisides eelnõu väljatöötamiskavatsusele. Tegime ettepaneku rakendada kaasamisürituste näol, kuhu kaasame kindlasti mitmetes teistes riikides kasutavat oluliselt mõistlikumat ex ante mudelit, kus ärieesmärkidel erinevaid huvigruppe, kes saavad esitada oma seadmeid kasutavad isikud on vabastatud selle tasu maksmisest, mitte ei pea seda pärast tagasi arvamusi ja nägemusi. küsima. Palusime Justiitsministeeriumilt statistikat, kui palju küsivad Eesti ettevõtted professionaalse kasutuse erandi alusel makstud tasu tagasi, kuid ei ole seda seni saanud. Oleme ise uurinud ettevõtetelt ja saanud vastuse, et seda ei tehta – kas teadmatusest või pidades seda liigselt bürokraatialikuks tegevuseks. See aga viitab, et tasu makstakse rohkem kui seadus ette näeb ning see on vastuolus tasu eesmärgi ja Euroopa Kohtu otsustega. 6.4. Selgitus Erakopeerimise tasumäärasid vaadatakse üle Probleemiks on ka tasud ise ja nende määrad. Oleme teadlikud, et kollektiivse esindamise selle eelnõu väliselt, selle jaoks on JDM teinud ettevalmistusi, kogunud empiirilisi andmeid ja organisatsioonid on teinud ettepanekuid erakopeerimise tasude tõstmiseks. Jälgime ka teeb järgnevalt VV-le ettepaneku tasumäärade arenguid teistes riikides, kus tasud muutuvad tihemini ja muudetakse ka salvestusseadmete ja korrigeerimiseks. -kandjate loetelusid. See tekitab turuosalistes ebakindluse tasude suuruse osas ning ei võimalda pikemalt äri planeerida. ITL-i liikmetel ei ole täna kindlust, kuidas ja millise välbaga neid tasusid muudetakse. Kuna tarbija harjumustes ja käitumises on väga palju muutunud võrreldes ajaga, kui aktiivselt tegeleti muusikapalade salvestamisega, siis ei saa ajas pidevalt suurenevad erakopeerimise tasud õigustatud. Isiklikuks otstarbeks tarbijate poolt koopiate tegemine on juba pikki aastaid langevas trendis ning voogedastusteenuste turule tulekul on muutunud erakopeerimise tasu iganenuks. Just seetõttu vajabki see süsteem ümbertegemist. 7. Eesti Audiovisuaalautorite Liit 7.1. Komisjoni koosseis või teisisõnu jaotuskava koostajate ring Arvestatud osaliselt Eelnõuga on täiendatud AutÕS § 26 lg-t 1 ja Eelnõu puudutab vaid AutÕS § 27-e, kuid EAAL hinnangul algavad probleemid tehtud täpsustus, et eri sektorites on tasu õigustatud saama nii autorid, esitajad kui ka erakopeerimisetasu jaotamisel AutÕS § 26 lg-st 1, kus on nimetatud need, kellel on õigus tootjad. erakopeerimise tasule –autorid, teose esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse tootjad. Kui § 27 muutmisel lähtutakse kavandatavas eelnõus lõikes 92 rahvusvaheliselt Samas on jätkuvalt kavas ära kaotada komisjoni levinuimatest kategooriatest autorid/esitajad/tootjad, siis § 26 lõikesse 1 plaanitakse jätta alles mõiste ja seega vajadus jaotuskava senine õigustatud isikute nimistu, mis on negatiivselt mõjutanud komisjoni koosseisu (sõna kinnitamiseks haldusaktiga. Muudatus annab “proportsionaalselt” on tõlgendatud just sellest nimistust ja mitte sisust lähtuvalt) ja muutmata KEOdele olulisemalt suurema paindlikkuse ja otsustusvabaduse jaotuskavas läbi rääkimisel. kujul jääks mõjutama ka edaspidi. Näiteks 2025. aastal kuulus komisjoni hääleõiguslikke liikmeid järgnevalt: 2 autorite esindajat, 2 esitajate esindajat ja 4 tootjate esindajat. Paragrahvi 27 lõikesse 9 kavandatav sõnastus seda probleemi ei lahenda. Seega teeme ettepaneku alustada erakopeerimise jaotamise süsteemi muutmist muudatustega § 26 lõikes 1 ja sõnastada see järgnevalt: § 26. Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks (1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Helisalvestise autoril, audiovisuaalteoste autoril, aga samuti helisalvestise esitajal ja audiovisaalteose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest. Ning kooskolas eelnevaga teeme ettepaneku sõnastada § 27 lg 8 järgnevalt: Tasu jaotatakse helisalvestiste autorite, audiovisuaalteoste autorite, helisalvestiste esitajate, audiovisuaalteoste esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide ja salvestuste kasutamisest ning muudest käesoleva seadusega ettenähtud tingimustest. Kavandatav eelnõu kaotab ara komisjoni mõiste ja kaotatakse vajadus selle kinnitamine ministri poolt. EAAL nõustub, et ministri iga-aastane kinnitus komisjoni kinnitamisel on esiteks ebavajalik halduskoormus, lisaks võib see tekitada eeldusi või ootusi, et komisjoni koosseis võiks igal aastal erineda. Paraku liigutakse praeguse eelnõuga teise äärmusse. EAAL teeb ettepaneku määruse tasandil siiski reguleerida komisjoni mõiste ja koosseis ja seda mitte esindusisikute vaid organisatsioonide ehk erinevat liiki õigusteomajate proportsioonide kaupa vastavalt eelnevalt toodud ettepanekule § 26 lg 1 kohta. 7.2. Justiitsministeeriumi roll ja vaidluste lahendamine Mittearvestatud  Vastuses on välja toodud, et VÕS § 14 Leiame, et erakopeerimise tasu jaotamise süsteemi täielik taandamine eraõiguslikuks reguleerib olukordi, kui lepingu pooled on tehinguks ei ole õigustatud. VÕS § 14 reguleerib olukordi, kui lepingu pooled on huvitatud huvitatud lepinguni jõudmisest. Samuti peaks kavandatav regulatsioon KEOsid suunama lepinguni jõudmisest. Kavandatava eelnõu § 27 lõikes 9 sätestatav lahendus juhuks, kui lepingut sõlmima. Automaatne jaotusprotsent jaotuskava koostamisel KEOd kokkulepet ei saavuta aga paradoksaalselt ei motiveeri KEOsid on lisatud vaid juhuks, kui kokkulepet ei kokkulepet saavutama, sest erineb oma loogikas piisavalt palju senistest jaotuskavadest ja saavutata. soosib osade KEOde osakaalu senisest tuntavat tõusu juba selle 60% jaotamisel. Lisaks ei võta see arvesse kõiki kavandatavas eelnõus välja toodud asjaolusid, mida tuleb tasu jaotamisel Autoriõiguse komisjoni pädevuse ja arvesse võtta, näiteks asjaomaste KEOde esindatuse ulatust. töökorralduse muutmist poel selle eelnõuga plaanitud, võimalikud sellekohased muudatused autoriõiguse komisjoni töö tõhustamiseks ja Kavandatava eelnõu kohaselt lisataks autoriõiguse komisjoni peamiste ülesannete loetellu selle praktikas kasutamise suurendamiseks on nüüd ka selliste vaidluste lahendamine, mis puudutavad erakopeerimise tasu jaotuskava järgmistes muudatustes. koostamist. Juba oma tagasisides VTK-le veebruaris 2024 tõime välja oma seisukoha, et praegune autoriõiguse komisjon on vähetoimiv ja ka vähetuntud formaat. EAAL hinnangul on Lisaks jaotuskava väljatöötamiseks vajalikud selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et autoriõiguse komisjoni vaidluste lahendamise funktsioon uuringud ja analüüsid nn 10% tasust peavad tugineb peamiselt lepitusseadusele, mille kohaselt toimuv lepitusmenetlus on poolte edaspidi tellima KEOd. Kuna nn 10% tasu vabatahtlikkusel põhinev tegevus. See on idealistlik, aga praktikas mittetoimiv printsiip. menetleb edaspidi tasu koguja, siis otsustab tasu koguja ka uuringute ja analüüside tellimise. Leiame, et autoriõiguse komisjon võiks toimida sarnaselt töövaidluskomisjoni või tarbijavaidluste komisjoniga, kuhu üks pool saab pöörduda sõltumata teise poole nõusolekust. See tahendab, et autoriõiguse komisjon peaks lahendama vaidlust kohtumenetluse põhimõtetel kohtueelse sõltumatu vaidlusorganina. Ainult nii võiks autoriõiguse komisjonist saada praktikas formaat, mis aitaks vältida aja- ja ressursimahukat kohtuvaidlust ja seda eriti võimalike täienenud ülesannete loetelu olukorras. EAAL hinnangul on tervitatav, et kavandatav eelnõu sätestab senisest täpsemini asjaolud, mida tuleb võtta arvesse tasu jaotamisel: 1) audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks kogutava tasu olemus ja eesmark; 2) salvestusseadmete ja -kandjate kasutamine audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning reprodutseeritavad teoseliigid; 3) salvestusseadmete ja -kandjate osakaalud, millelt tasu koguti; 4) asjaomase kollektiivse esindamise organisatsiooni esindatuse ulatus. Punktide 2) ja 3) väljaselgitamine on toimunud seni ja jääb ka kavandatava eelnõu kohaselt väljaselgitamisele uuringu kaudu. Kuigi AutÕSi § 27 lg 72 kohaselt peab Vabariigi Valitsus salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalseteteoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust vähemalt kord nelja aasta tagant hindama, siis kavandatud eelnõus jääb selgusetuks, kas seda lõiget tuleks interpreteerida kui Vabariigi Valitsuse kohustust tellida vastav tarbijauuring. Paragrahvi 27 lõiked 10 kavandatakse muuta küll nii, et nn 10% tasu võib kasutada ka jaotuskava väljatöötamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemiseks, kuid nagu öeldud, jääb selgusetuks, kelle kohustus on too tarbijauuring tellida. EAAL hinnangul peaks uuringu tellima riigi esindaja ehk Justiits- ja Digiministeerium. Kogutava tasu olemuses ja eesmärgis ning asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonide esindatuses ei toimu arvestatavaid muutuseid üleöö ega ka ühe kalendriaasta sees. EAAL hinnangul oleks seega võimalik määruse tasandil igaks järgnevaks neljaks aastaks kehtestada lisaks tariifidele ka jaotuskava lähtudes tarbijauuringutest ja eelpool toodud asjaoludest. Sama haldusaktiga võiks kinnitada ka tasu koguja ja jätta komisjoni menetleda vaid nn 10% taotlused. EAAL hinnangul sisaldab eelnõus kavandatav säte, jätta ka tasu koguja asjaomaste KEOde otsustada, liiga suure võimaluse selleks, et tasujaotuse kokkuleppeni mitte jõudmine hakkab mõjutama lepet maarata tasu koguja. See aga ei ole selgust ja kindlust loov ei tasu maksjate ega õigusteomajate vaatest. Leiame, et ka ülaltoodud lahendus vähendaks kavandatavale eelnõule sarnaselt Justiits- ja Digiministeeriumi halduskoormust, lisaks väheneks antud juhul ka KEOde halduskoormus ning oleks tagatud kogu erakopeerimise regulatsiooni peamine eesmark – tasu jõudmine õiguste omajateni vähima mõistliku aja jooksul. Kui riik loob süsteemi, kus eraisikutel on õigus teoseid eratarbeks kopeerida ning õiguste omajatel on õigus sellise kasutamise eest õiglast tasu saada, siis riigi rolliks ei saa jääda ainult teabe vastu võtmine selle kohta, kuidas tasu jaotati. 7.3. Nn 10% taotlused ja nende menetlemine Arvestatud osaliselt Eelnõu osa, millega muudetakse AutÕS § 27 lg- Eelpool nimetatud VTK tõi välja ka vajaduse reguleerida paremini taotlustega seonduv. Nii t 10, on täiendatud selliselt, et KEOd peavad taotluste esitamise, sisuliste nõuete, piirmäärade KEOde kui ka taotluste esitajate vaatest, ei ole senise süsteemi puuduste peamine põhjus olnud ja aruandluse reeglid ning põhimõtted välja mitte see, kellele taotlused ja aruandlus esitatakse, vaid vähene reguleeritus ja infopuudus töötama ja tasu koguja veebilehel avalikustama. taotluste menetlemise korra kohta. Esiteks saab siingi määravaks otsustajate ring, mis komisjoni mõiste kaotamisel pigem hajub kui täpsustub. Lisaks leiame, et määruse kaudu võiks teha erakopeerimise komisjonile ülesande koostada taotluste esitamise, sisuliste nõuete, piirmäärade ja aruandluse statuut, mis peab olema avalik dokument, sõltumata sellest, kas taotlusi esitatakse edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumile või tasu kogujale. 8. Eesti Esitajate Liit 8.1. Arvestatud Muudetud eelnõus on täpsustatud nn esmase ja Eelnõu seletuskirja kohasel toimuks erakopeerimise tasu jaotus kahe etapis, kusjuures jaotust teisese jaotamise järjekorda, tehtud vastav struktuuriline muudatus. KEO-de vahel reguleeriks AutÕS § 27 lg 9 (esimene jaotus) ja jaotust KEO liikmetele AutÕS §27 lg 8 (teine jaotus). EEL on seisukohal, et esimene jaotus ja teine jaotus on antud juhul ebaloogilises järjekorras, sest teist jaotust reguleeriv lõik asub eespool esimest jaotust reguleerivat lõiku. Ühtlasi peame oluliseks teha täpsustus, et KEO jaotab tasu tema poolt esindatud õiguste omajatele. Hetkel eelnõuga sõnastusest ei tule see nii selgelt välja ja seepärast teeme ettepaneku sõnastust muuta (lisanduv osa alla joonitud): Kollektiivse esindamise organisatsioon jaotab tasu tema poolt esindatavate autorite, teoste esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes jaotuskavast, oma liikmete üldkoosolekul kokku lepitud põhimõtetest ning muudest käesoleva seadusega ettenähtud tingimustest. 8.2. Arvestatud osaliselt Eelnõud on muudetud selliselt, et kokkuleppeni EEL näeb eelnõu väljatöötajate poolt AutÕS § 27 lg 9 muutmise osas välja pakutud lahenduse mittejõudmisel ei jaotata tasu kategoorias võrdselt kõikide KEOde vahel, vaid kõigepealt osas tõsiseid riske, mis tuleneb asjaolust, et Eesti õiguses puudub KEO tunnustamise osas jaotatakse tasu teose liikide lõikes vastavalt eriregulatsioon. Sisuliselt võivad kaks füüsilist isikut asutada mittetulundusühingu, hakata teose helisalvestise ja AV teose erakopeerimise esindama üksikuid õiguste omajaid, võtta vastu KEO-na tegutsemiseks vajalikud korrad ja nad mahule, selleks tuginetakse empiirilistele saavad koheselt õiguse kaasa rääkida erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise protsessis. andmetele, mis iseloomustavad teoste liikide Sellise „tagaukse avamine“ uute KEO-de tekkeks ei ole EEL-i arvates mõistlik ja selles osas lõikes erakopeerimise relevantsust (esitajad – tuleb eelnõus väljapakutud lahendus ümber sõnastada. EEL (teose helisalvestised) ja ENL (AV teosed)). Sellele järgnevalt, kui mitu KEOd esindavad sama liiki ja kategooriat õiguste Lisaks eelpool toodule tagaks eelnõus toodud § 27 lg 9³ sõnastus, et 6 kuu jooksul omajaid (nt teose helisalvestiste esitajaid), kokkuleppele mittejõudmisel jaotatakse pool tasust nende KEOde vahel võrdselt, kelle jaotatakse nende KEOde vahel tasu esindatavatel õiguste omajatel on õigus käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasule. Sisuliselt proportsionaalselt vastavalt liikmete arvule. tekiks olukord, kus mitut miljonit õiguste omajat ja mõnda üksikut õiguste omajat esindavad KEOd jaotavad oma valdkonnas (autorid / esitajad / tootjad) välja maksmisele kuuluvat tasu Kategooriate (autorid, esitajad, tootjad) lõikes võrdselt. EEL näeb siin suurt riski, et sellist sõnastust hakatakse pahatahtlikult ära kasutama, üksnes liikmete arvul põhinev jaotus ei pruugi sest mittetulundusühingu (KEO) asutamine ja vajalike dokumentide koostamine ei ole tagada õiglast olukorda, kuna ühe teose liigi juures õiguste omajaid esindaval KEOl võib olla keeruline, kuid see võib asutajatele tagada tasu, mida nad peavad endale välja maksma palju rohkem liikmeid kui teisel, aga pelgalt vastavalt oma põhikirjale ja muudele reeglitele. liikmete arvust lähtumine ei pruugi peegeldada tegelikku kahju, mis õiguste omajatele võib Olukorras, kus autorite puhul võib § 27 lg 9² alusel välja makstav tasu olla 200000-300000 tekkida. Seetõttu on tehtud jaotus teose liikide eurot/aastas, võib ühe täiendava KEO tekkimine kaasa tuua olukorra, kus uus KEO on vahel sõltuvalt erakopeerimise mahust. õigustatud saama jaotuskavaga mittenõustumisel kuni 100000 eurot. Vastava tasu laekumisel ja jaotamisel enda poolt esindatud (üksikute) õiguste omajate vahel on KEO käitunud igati õiguspäraselt, kuid ühe õiguste omaja tasud võivad sellisel juhul ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Sellise „võimaluste akna“ pakkumine toob paratamatult kaasa olukorra, kus õiguste reaalse teostamise asemele tekivad uued KEO-na tegutsevad „juriidilised kehad“, mille ainus eesmärk on saada endale § 27 lg 9³ „võrdsest“ jaotusest võimalikult suur osa. Parim viis suurema tasu saamiseks on asutada erinevates valdkondades mitu KEO-d. Lahendusena võib kaaluda, et § 27 lg 9³ alusel valdkonna sisese (autorid / esitajad / tootjad) võrdse jaotuse asemel kasutada lahendust, mille puhul tasu jaotatakse vastavalt kohalike liikmete arvule, sest vastavad numbrid on siiski kontrollitavad (nt. loomeliitude andmekogu, majandusaasta aruanne). Samas kohalike liikmete arv ei peegelda tegelikult KEO poolt esindatud kõikide õiguste omajate (sh. välismaiste) arvu ja eelkõige tuleks arvestada seda, milliste õiguste omajate millistest õiguste objektidest koopiaid on tehtud. Mingil viisil KEO esindatuse mahu määramisel saab välistada olukorra, kus kahe õiguste omajaga KEO saaks endale sama suure osa tasust kui mitut miljonit õiguste omajat esindav KEO. Hetkel mingit sellist lahendust eelnõuga välja ei ole pakutud, aga vajadus on olemas. 8.3. Arvestatud Seletuskirja on vastavalt täiendatud. Eelnõu seletuskirjas on § 27 lg 9 muudatuste selgitamise osas välja toodud, et erakopeerimise tasu ei koguta riigieelarvest, vaid seda kogub eraisikutelt eraõiguslik juriidiline isik ning jaotab eraisikutele. Kuivõrd antud säte reguleerib esmast jaotust, siis on ebaõige märkida, et tasu koguja jaotab tasu eraisikutele, kui tegelikult jaotatakse KEO-dele (eraõiguslikele juriidilistele isikutele). Lõplikud tasu saajad võivad olla eraisikud (füüsilised isikud), aga ka juriidilised isikud ning lõplike tasu saajate regulatsioon on § 27 lõikes 8. Palume seletuskirja selles osas muuta. 8.4. Arvestatud Eelnõu vastavat sätet on muudetud ja EEL-ile jääb eelnõust ja seletuskirjast arusaamatuks, kuidas on leitud § 27 lg 9² toodud automaatse jaotusmudeli alusel õiguste omajatele jaotatavaid protsente on muudetud protsendid (autoritele 30%; esitajatele 15%; tootjatele 15%). Vaadates justiits- ja digiministri selliselt, et jaotus õiguste omajate kategooriate poolt viimastel aastatel kinnitatud jaotuskavasid (nt. 2023. aastal kogutud tasu jaotuskava, vahel oleks mõistlikult sarnane senise 2024. aastal kogutud tasu jaotuskava) on vastavad protsendid kogutud tasu õiguste omajate praktikaga. vahelises jaotuses üldjoontes järgmised: - Autorid 40% (täpne number 41,82%) - Esitajad 30% (täpne number 29,24 %) - Tootjad 30% (täpne number 28,94 %) Eelnõu koostajad on arusaamatul põhjusel eelistanud autoreid ja ette näinud, et autorid saavad 30% jaotamisele kuuluvast tasust, mis vastab umbes 70%-le, mida nad oleks õigustatud üldse kokku saama (kui lähtuda varasemate jaotuskavade proportsioonidest, 41,82 x 70% = ~ 30% ). Esitajad ja tootjad seevastu saavad umbes 50% tasudest (29,24 x 50% = ~ 15%), mida nad oleksid õigustatud saama (kui lähtuda varasemate jaotuskavade proportsioonidest). Selline ebavõrdne kohtlemine ja autorite eelistamine jääb EEL-ile arusaamatuks ja me ei saa sellise ettepanekuga nõustuda. Juhul, kui vastavad protsendid jäävad eelnõusse, peaks esitajate ja tootjate osa olema 15% asemel mõlemal 20%, mis vastaks umbes samale proportsioonile tasust (70%), mida autoritele väljamaksmiseks ette nähakse. 8.5. Arvestatud Eelnõu jaotuskava kokkuleppimist puudutavat Eelnõu § 1 nähakse ette AutÕS § 27 lg 9 muutmine ning ettepaneku kohaselt oleks tasu osa on muudetud ja sätestatud, et KEOd peavad kolme kuu jooksul jaotuskavas kokku leppima. jaotamise aluseks jaotuskava, mille lepivad kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates kokku kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus käesoleva seaduse §- s 26 nimetatud tasule. EEL soovib, et jätkuks senine olukord, kus kokkulepped tasu jaotuskava osas tehakse kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta lõpust. Oleme seisukohal, et kuue kuu pikkune tähtaeg on liialt pikk ning see oleks vastuolus AutÕS § § 799 lõikes 1 mõttega, mille järgi tuleks tasud võimalikult kiiresti õiguste omajatele välja maksta. Vastava sätte järgi on KEO-l kohustus jaotada ja välja maksta õiguste omajatele saadaolevad summad välja võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt üheksa kuu möödudes selle majandusaasta lõpust, kui õigustest saadav tasu koguti. Kuue kuu pikkuse jaotuskava kokkuleppimise järel võib tekkida olukord, kus KEO-l ei ole ajaliselt võimalik täita AutÕS § 799 lõikes 1 toodud kohustust maksta tasud välja hiljemalt 9 kuu jooksul. Lisaks oleme seisukohal, et puudub selgus selles osas, millised organisatsioonid osalevad tasu jaotuskava kokkuleppimises. Eelpool on välja toodud meie seisukohad uute KEO-de tekkimise võimaluse osas ja seetõtu on vajalik õigusselgus, kuidas määratakse KEO-d, kellel on kohustus/õigus omavahel tasu jaotuskava kokku leppida. EEL-i on seisukohal, et võiks näha ette, et Patendiamet moodustab KEO-dest jaotuskava väljatöötamiseks komisjoni (nt. Patendiameti peadirektori käskkirjaga). 8.6. Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud vastavalt. 4 Eelnõu seletuskirja koostajad on seletuskirjas AutÕS § 27 lg 9 puhul õigesti märkinud, et erakopeerimise tasude saamiseks õigustatud isikud ehk õiguste omajad saavad seda õigust teostada ainult KEOde vahendusel. Küll aga ei saa EEL nõustuda seletuskirjas tooduga, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. EEL on seisukohal, et õiguste omaja on isik, keda KEO esindab kas siis läbi liikmelepingu (liikmed) või muu lepingu alusel (nt. sarnase välismaa organisatsiooniga sõlmitud lepingu alusel). Viimati nimetatud isikud ei ole KEO liikmeteks kuid sellele vaatamata on nad õiguste omajad, kellel on õigus saada KEO poolt kogutud tasu. Palun vastav ebatäpsus seletuskirjas ära parandada, sest KEO-de puhul võib liikmete arv ja esindatud õiguste omajate arv erineda märkimisväärselt. 8.7. Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud vastavalt. Eelnõuga tehakse ettepanek sõnastada AutÕS § 27 lg 94 selliselt, et pärast paragrahvi 27 lõikes 9² sätestatud viisil tasu jaotamist kokkuleppe mittesaavutamisel jaotatakse ülejäänud tasu käesoleva paragrahvi 9. lõikes nimetatud isikute vahel kokkuleppe kohaselt või kui kolme kuu jooksul kokkulepet ei saavutata, arvatakse summa järgneval aastal jaotatava summa hulka. Sisuliselt võib jaotusprotsess aega võtta 9 kuud, mis teeb võimatuks eelpool viidatud AutÕS § 799 lõike 1 täitmise KEO poolt. Seetõttu teeme ettepaneku, et algne kokkulepe sõlmimine toimuks kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta lõpust. 8.8. Selgitus Seletuskirjas on pikemalt selgitatud nn 10% Hetkel jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik olukorras, kus KEO-d ei ole saavutanud tasude väljamaksmist muutunud korra alusel. Sättes mainitud „jaotamisele kuuluv tasu“ on kokkulepet tasu jaotuskava osas, maksta tasu muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning see tasu, mis kokkuleppe mittesaavutamise koolitus- ja teadusprogrammide rahastamiseks (AutÕS § 27 lg 10). Vastavate projektide puhul KEOdele automaatse jaotusprotsendi finantseerimine peaks otsustatama jaotuskava kinnitamisega kuid eelnõu koostajad on näinud alusel välja makstakse. ette ka võimaluse, kus jaotuskava ei kinnitata ja toimub tasude jaotus vastavalt AutÕS sätetele. Sellisel juhul ei ole võimalik saada rahastust muusikaja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide läbiviimiseks. 8.9. Arvestatud Eelnõu osa millega muudetakse AutÕS § 27 lg- EEL on seisukohal, et AutÕS § 27 lõikes 10 või selle aluse antud Vabariigi Valitsuse määruses t 10, on vastava lausega täiendatud. tuleks täiendavalt sätestada, et AutÕS § 27 lõikes 10 viidatud tasu saamise ja kasutamise reeglid ning põhimõtted töötavad välja jaotuskava kokku leppivad KEO-d ning need avalikustatakse tasu koguja veebilehel. 8.10. Mittearvestatud Eelnõu seletuskirja Lisa 1 oli kavand Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr Eelnõukohase seaduse § 27 lg-ga 10, millega 14„Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise KEOd peavad taotluste esitamise, sisuliste kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt nõuete, piirmäärade ja aruandluse reeglid ning põhimõtted välja töötama, on JDM hinnangul kogutava tasu määrad ning kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise need küsimused piisavalt reguleeritud. Seega kord“ (edaspidi nimetatud „määrus“) muutmiseks. Määruse muutmisel lisatakse määrusele pole vajadust ettepanekus toodud täpsustuste toetuse taotluse ja aruande esitamise vormid. tegemiseks. EEL on seisukohal, et määruse § 4 lõike 3 muutmisel tuleb täpsemalt reguleerida, millise perioodi jooksul on tasu kogujal kohustus aruanne läbi vaadata ja kinnitada selle nõuetekohasust. Samuti tuleb antud lõikes sätestada, et tasu kogujal on aruande puuduste esinemisel õigus nõuda täiendavaid dokumente. Juhul, kui projekti esialgne eelarve ja tegelikud kulud ei ole omavahel vastavuses (nt. olukorras, kus projekti maksumust finantseeriti 40% ulatuses, aga projekt teostati oluliselt soodsamalt võrreldes eelarves tooduga), tuleb ette näha õigus/võimalus toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. Ühtlasi peame vajalikuks, et tasu kogujale tuleb anda õigus toetuse tagasinõudmiseks, kui projekti ei teostata või ei esitata ettenähtud tahtajaks aruannet. Juhul, kui projekti lõppemise tähtaeg muutub võrreldes taotluses toodud projekti lõpptähtajaga, peaks taotlejal olema kohustus sellest tasu kogujat teavitada ning saada heakskiit uue tähtaja osas, sest sellest sõltub aruande esitamise tähtaeg. 8.11. Mittearvestatud Erakopeerimise tasu määrasid selle eelnõuga ei EEL teeb ettepaneku määruse muutmise käigus korrigeerida määruse §-is 3 toodud muudeta. Tasumäärasid vaadatakse üle selle eelnõu väliselt, selle jaoks on JDM teinud salvestusseadmete ja -kandjate tasu määrasid lähtudes kollektiivse esindamise ettevalmistusi, kogunud empiirilisi andmeid ja organisatsioonide poolt 15.04.2025 peaministrile saadetud pöördumises toodud teeb järgnevalt VV-le ettepaneku tasumäärade ettepanekutest. korrigeerimiseks. 8.12. Arvestatud  Eelnõu kohaselt tunnistatakse määruse § 5 Määruse § 5 oli vajalik vastavate muudatuste jõustumisel 01.04.2021. Käesoleval ajal puudub kehtetuks. §-l 5 oma mõju ja eelnõu esitaja võiks kaaluda antud paragrahvi määrusest väljajätmist. 9. Eesti Fonogrammitootjate Ühing 9.1. Hea õigusloome põhimõtete rikkumine Mittearvestatud Kavandatava regulatsiooni sisulised EFÜ leiab, et esitatud seaduseelnõu ei vasta hea õigusloome põhimõtetele ning selle põhjendused on täpsemini välja toodud eelnõu seletuskirjas, selle kohaselt suurendatakse eesmärgiks ei ole probleemi sisuline lahendamine (sh õigusselguse loomine), vaid riigi soov KEOde rolli jaotuskavas kokku leppimisel. ilma sisulisi põhjendusi esitamata ja tegelikke asjaolusid kaalumata lihtsalt distantseerida ennast kohustustest ja vastutusest, mida riik peab täitma ja kandma seoses sellega, et ta on õiguste omajate ainuõigusi reprodutseerimisõiguse osas piiranud. Puudub mistahes hea, mõistlik või vajalik põhjus, miks asetada niigi ebapiisavate rahaliste vahendite jaotamise otsuse tegemine vaid raha saajate õigusi esindavatele KEO-dele. 9.2. Õigusselguse põhimõtte rikkumine Selgitus AutÕS § 27 lg 91 loetelu on lisatud eesmärgiga, Käesolev seaduse eelnõu rikub oluliselt õigusselguse põhimõtet (PS § 10 ja § 13). Õigusakt et see annaks KEOdele raamistiku jaotuskavas kokku leppimiseks, samas ei piiraks neid liiga peab olema piisavalt ammendav ja täpne. Käesoleval juhul ei ole see seda muuhulgas järgmiste kitsalt. Samuti on senise praktika kohaselt asjaolude suhtes: haldusaktiga jaotuskava kinnitamisel neidsamu (a) AutÕS § 27 lg 91 toodud avatud nimekiri ei sätesta piisavalt täpselt ja täielikult asjaolusid, kaalutlusi arvestatud. mida peaks arvesse võtma jaotuskava koostamisel. Käesoleval juhul on tegemist sisuliselt avaliku halduse ülesande panemisega eraõiguslikele isikutele (õiglase hüvitise suuruse jaotuse määratlemine), mistõttu ei saa riik jätta vastavad kriteeriumid ka ammendavalt määratlemata. (b) AutÕS § 27 lg 91 p 1 toodud tingimus (kogutava tasu olemus ja eesmärk) on eelnõu eesmärki ja selle sätte rakendamise planeeritud ulatust silmas pidades oma olemuselt täiesti sisutu; (c) puudub regulatsioon selle kohta, kes töötab välja algse jaotuskava ettepaneku, mille üle KEOd saaksid läbi rääkida. Eelduslikult peaks see olema tasu koguja. Jääb ebaselgeks, kas ja millises ulatuses peab esmast jaotuskava põhistama ja selles toodud jaotust selgitama ja tõendama; (d) puuduvad meetmed ja kord, kuidas on tagatud AutÕS § 27 lg 91 sätestatud põhimõtete järgimine; (e) puuduvad AutÕS § 27 lg 92 ja 93 sätete põhjendused, aga samuti põhjendused selle kohta, miks nende sätete rakendumisel ei kohaldata AutÕS § 27 lg 91 sätestatud põhimõtteid; (f) puudub regulatsioon, mis määratleks üheselt ära KEO-de ringi, kes konkreetsel aastal peaksid jaotuskavas kokku leppima, aga samuti reeglid selle kohta, millal ja mille alusel võiks õigustatud KEO-de ja läbirääkimiste ringi kaasata võimalikud uued KEO-d. Puuduvad samuti reeglid, mis võimaldaksid välistada olukorra, kus KEO’sid hakataks asutama vaid selleks, et sisuliselt omastada AutÕS § 27 lg 92 ja 93 alusel jagatavaid summasid. AutÕS § 27 lg 92 ja 93 sätestatud kord tekitaks olukorra, kus koheldakse võrdselt KEO-sid, kes sisuliselt Eestis ei tegutse ja neid KEO-sid, kelle poolt esindatavad õiguste omajad moodustavad valdava enamuse neist, kelle õiguse objektide kasutamise eest peab riik õiglast tasu maksma. See tekitaks põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise ja välistaks selle, et riik täidaks kohaselt oma õiglase tasu maksmise kohustust; (g) puudub regulatsioon selle kohta, kes teostab järelevalvet seaduse tingimuste (avaliku halduse ülesannete täitmine) täitmise üle ning kuidas ja millises kohtus, kelle vahel ning millise õiguse alusel toimub tasu jaotuse ja/või õiglase tasu suuruse vaidlustamine. 9.3. Seaduse eesmärgi lubamatus Osaliselt arvestatud Eelnõu automaatset jaotusprotsenti puudutavat Seaduse eelnõu eesmärk ei ole sobiv, vajalik ega ka proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. sätet on muudetud selliselt, et säiliks senise jaotuse proportsioonidele mõistlikult lähedane Eelnõu peamise eesmärgina on välja toodud erakopeerimise süsteemi paindlikumaks ja olukord. Siiski ei ole, nagu ettepanekud välja tõhusamaks muutmine tagamaks tasakaalustatud ning tõhus protsess. Siin tuleb aga toodud, autoritel 24% ning esitajatel ja tootjatel esmajärjekorras lähtuda erakopeerimise süsteemi enda eesmärgist, milleks on tagada õiguste mõlemal 18 %, aga kavandatava korra kohaselt omajatele õiglase hüvitisemaksmine nende õiguste eest, mille riik on neilt seaduse alusel ära jaotatakse autoritele 30%, esitajatele ja võtnud (nn isikliku kasutuse reprodutseerimisõigus). EFÜ arvates on kogutud tasu õiglane tootjatele 20%. jagamine ja selleks vajalike toimingute sooritamine (lisaks õiglase korra kehtestamisele ka vajaliku teabe kogumine ja erapooletute/õiglaste otsuste tegemine) vaieldamatult riigi, mitte Tasu koguja määramine kokkuleppel on eraõiguslike organisatsioonide, ülesanne ning seda ei saa sellisel kujul, nagu riik on praegu eelnõust välja võetud, kuna tagasisidest välja pakkunud, asetada ainult KEO-dele. Riik on ja peab olema tasu jaotuse kehtestamisel tulenevalt ilmnes, et puudub vajadus kehtiva korra muutmiseks. Lisaks on eelnõus sõltumatu. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjon ei ole kunagi tegutsenud erapooletu täpsustatud olukorda, kus õiguste omajate organina (millest on seaduseelnõu koostajad seletuskirja teksti põhjal ka täiesti teadlikud). kategooriate vahel jaotatakse tasu automaatse Asjaolu, et Justiits- ja Digiministeerium on lähtunud siiani otsuste tegemisel komisjonis jaotusprotsendi alusel. saavutatud kokkulepetest, ei vabasta riiki kohustusest tagada tasude erapooletu ja õiglane jaotus. Seletuskirjast nähtub, et riik ei ole saanud oma ülesannetega hakkama, aga see on seetõttu, et riik pole teostanud selleks vajalikke tegevusi, sh andmete kogumist, salvestusseadmete ja kandjate osakaalude tuvastamist, KEO-de esindatuse ulatuse tuvastamist, uuringute teostamist (sh õiguste omajate erinevatele kategooriatele tekitatud kahju suuruse tuvastamist, tarbijaküsitluste teostamist jne), EL’i ja liikmesriikide praktikate jälgimist ja analüüsi, kohaliku turukäitumise jälgimist ja analüüsi jne.). Selle asemel, et oma ülesandeid kohaselt täita, soovib aga riik panna kõik oma vastavad ülesanded KEO-dele viimaste (nende poolt esindatavate õiguste omajate) endi kulul. Ehk teiste sõnadega, riik soovib, et KEO’d teostaksid viimastel aastatel niigi mittepiisava hüvitise arvelt kohustusi, mille riik võttis ise endale, piirates õiguste omajate õigusi. EFÜ saab eelnõu eesmärgist aru selliselt, et riik sooviks läbi plaanitud muudatuste teha erakopeerimise süsteem paindlikumaks ja tõhusamaks viisil, mis peab igale õiguste omajale kokkuvõttes kaasa tooma ka õiglase tasu maksmise tõhusamalt ja paindlikumalt. KEO-de puhul on tegemist mittetulundusühingutega, kelle tegevust rahastatakse sellest samast rahast, mida nad õiguste omajatele koguvad. Seega kõik täiendavad kulud, mis KEO-dele seadusemuudatustega seoses tekivad, omavad otsest mõju igale õiguste omajale väljamakstavas tasus, vähendades seda. Jääb ebaselgeks, kuidas saaks selline süsteem olla õiguste omajatele kasulik. Meetmed, mis peaksid riigi arvates eelnõuga püstitatud eesmärki tagama, oleksid siis EFÜ arusaamise kohaselt järgmised: (a) välistada Justiits- ja Digiministeeriumi ja muud riigipoolsed tegevused õiglase tasu jaotamiseks vajaliku teabe kogumisel, selle analüüsimisel, erinevate huvigruppide ärakuulamisel ja vastava kaalutlusotsuse tegemisel; (b) kohustada KEO’sid otsustama kogutud tasu jaotamise üle ja seda olukorras, kus õiguste omajaid esindavad KEO-d ei pea niigi erakopeerimise tasu kogumise põhimõtteid ja kogutava tasu suurust piisavaks selleks, et täita kohaselt riigi poolse õiglase hüvitise maksmise kohustust õiguste omajatele (ehk kogutav summa on juba enne selle jagamist liiga väike); (c) panna tasu jaotamise otsustamisel KEO’dele kohustus juhinduda teatud põhimõtetest (sh AutÕS § 27 lg 91 sätestatust, kuid ka EL’i ja liikmesriikide praktikast), mis eeldavad juba oma olemuselt mahukat andmetöötlust, uuringute teostamist ja kulude (sh õigusabikulude) kandmist. Seaduseelnõu ei näe ette, et KEO’dele (õiguste omajatele) sellised kulud riigi poolt hüvitataks; (d) pikendada jaotuskava kinnitamise aega kuue kuuni, mis võib venitada ka väljamaksete teostamist õiguste omajatele; (e) seada kogutud tasu jagamise eelduseks KEO’de vahel konsensuse saavutamise kohustus (mida KEO’d ei ole riigile teadaolevalt alati suutnud saavutada) ning konsensuse mittesaavutamisel vähendada „karistuseks“ kogu väljamakstavat tasu 40% võrra (lükates selle järgmisesse või lausa järgmistesse perioodidesse) ning jagada väljamakstav osa sellisel juhul õiguste omajate kategooriate/KEO’de vahel lähtudes meelevaldselt kehtestatud protsentidest ilma seaduses sätestatud põhimõtteid (AutÕS § 27 lg 91) ja varasemat praktikat (sh väljakujunenud osakaalusid) rakendamata; (f) välistada sellega seotud riiklik järelevalve ja piirata oluliselt ka kohtuliku kontrolli võimalusi ning ulatust, mis on juba iseenesest PS § 15 rikkumine; (g) kaotada ära Justiits- ja Digiministeeriumi kontroll muusika- ja filmikultuuri arendamise ning koolitus- ja teadusprogrammide jms rahastuse jagamise üle (kuni 10% kogutud tasust), andes selle üle otsustamise eranditult erakopeerimise tasu kogujale (EAÜ), kes ei ole juba tulenevalt oma positsioonist ühe õiguste omajate grupi esindajana erapooletu. Jääb arusaamatuks, kuidas saab selline lähenemine olla tõhus ja paindlik. Eelpoolnimetatud meetmed vähendavad selgelt õiguste omajatele väljamakstavaid summasid. Seda asjaolu on aga eelnõu dokumentides selgelt riigi poolt varjatud. Kui riik tõesti soovib, et eraõiguslikud organisatsioonid täidaksid tema kohustusi, peab riik selle kohaselt ja õiglaselt neile ka hüvitama. Välja pakutud süsteem muudab senise korralduse tegelikult palju koormavamaks ja keerulisemaks. Tulenevalt konsensuse mittesaavutamise tagajärgedest (AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93) saaks seaduses sätestatud põhimõtete (AutÕS § 27 lg 91) rakendamine KEO’de jaoks olema väga keeruline. AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 sätestatud proportsioonid mõjutavad otseselt juba ette läbirääkimiste kulgu, sest mõjutavad autorite ja kaasnevate õiguste omajate vahelisi proportsioone varasema praktikaga võrreldes (näiteks 2023 ja 2024 aasta tasu jaotus oli 41,82% autoritele, 29,24% esitajatele ja 28,94% tootjatele, sh helisalvestiste tasu jaotus on ajalooliselt alati olnud 1/3 autoritele, 1/3 esitajatele ja 1/3 fonogrammitootjatele) ja mõnele KEO’le võiks selline eelnõus pakutav lahendus olla soodsam, kui kokkuleppel arutatavad protsendid ja senine jaotuskava. Seega on seadusesse juba algselt sisse genereeritud konsensuse saavutamise võimatus või ebatõenäosus. Välja pakutud „karistusmeede“ juhuks, kui KEO’d ei saavuta üksmeelt (mis on tegelikult ilmselt üks peamisi põhjuseid, miks käesolev eelnõu on üldse koostatud, kuna 2022.a. ja 2023.a. vastavat konsensust komisjonis ei saavutatud),sisuliselt dikteerib ka tasude edaspidise jaotuse ühesugusena AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 sätestatud suuruses ja põhimõtetel, kuna mistahes KEO (ka mistahes tulevikus asutatav KEO), kes peaks jaotuskava kaalumise ja läbirääkimise tulemusena saama väiksema osa, rahuldub ilmselgelt pigem tasude sunniviisilise jagamise proportsioonidega. See oleks aga vastuolus eelnõu koostaja poolt esitatud süsteemi paindlikkuse eesmärgiga. EFÜ arvates ei ole demokraatlikule riigile omane selline protsess, kus kasutatakse nn kollektiivset vastutust selle eest, et huvitatud isikud ei suuda või ei taha (kasvõi põhjusel, et konsensuse mittesaavutamine on talle kasulikum) konsensuslikult kokku leppida ebapiisavate ressursside jagamises omavahel. Seda eelkõige veel olukorras, kus erapooletu otsuse tegemise kohustus ning pädevus peaks olema riigil. Seaduse eelnõus puudub AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 nimetatud sunniviisilise jaotuse sisuline analüüs (sh tulenevalt AutÕS § 27 lg 91 loetletud põhimõtetest). Jääb arusaamatuks ja ebaselgeks, kuidas on riik AutÕS § 27 lg 92 toodud protsendid ja proportsioonid üldse saanud või millest lähtunud (need erinevad oluliselt senisest praktikast ja ka näiteks naaberriikide Läti ja Leedu praktikast? Ehk selle asemel, et paika panna täpsed ja õiglased kriteeriumid ja protsessid tasu jagamiseks ning teha nende põhjal iga-aastased tasu jaotuse otsused, on riik otsustanud tasu jaotamist edaspidi läbi viia ilma mistahes põhjenduste ja analüüsita, soovides kehtestada meelevaldse korra, mis ei võimalda ka AutÕS § 27 lg 91 põhimõtteid mõistlikult rakendada ja muudaks oluliselt senist praktikat. Selline kord välistab mistahes tasakaalustatud protsessid ja paindlikkuse. Mitte ükski tagavaralahendus, mis on ette nähtud KEO-de konsensuse mittesaavutamise juhuks, ei tohiks muuta kokkuleppe saavutamist juba eos võimatuks ega piirata ka kokkuleppe sisu (nagu AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 seda teevad). EFÜ-le jääb samuti arusaamatuks, miks eelistatakse sellise meelevaldse korra väljapakkumisel (tasu osalisel jagamisel) autoreid teistele õiguste omajatele. Lähtudes siiani jaotatud summade proportsioonidest saaksid kokkuleppe mittesaavutamisel autorid sisuliselt 70 % sellest, mida nad oleksid õigustatud saama, samal ajal kui tootjad saaksid vaid 50% sellest, mida nad oleksid õigustatud saama. Sellist ebavõrdset kohtlemist pole seaduseelnõus ega seletuskirjas selgitatud. Selline kohtlemine annab muuhulgas autoreid esindavatele KEO-dele eelise ka toimuvatel läbirääkimistel ning võimaldab neil läbirääkimistel endale sobivat lahendust teistele peale suruda. Nii ei teki ka lepingulist tasakaalu, kuivõrd riik ise seda ei soodusta. Kui soovida säilitada viimase jaotuse proportsioonid, peaks AutÕS § 27 lg 92 sätestatud autorite protsendiks olema 24% ning esitajatel ja tootjatel mõlemal 18 %(mis vastaks üldjoontes 60%- le varasematest justiits- ja digiministri poolt kinnitatud jaotuskavade alusel kinnitatud proportsioonidest). Kuna puuduvad takistused täiendavate KEO-de asutamiseks, siis kutsuks eelnõus välja pakutud korra kehtestamine (eelkõige AutÕS § 27 lg 93) spekulatiivsetel eesmärkidel asutama arvukalt KEO’sid, kes hoolimata esindatusest oleksid teiste sama kategooria KEO’dega õigustatud võrdselt saama samaväärset tasu. See ei ole kuidagi õiglane ega mõistlik. Mistahes tagavaralahendus ei peaks olema ühelegi õiguste omajate grupile ega KEO-le kasulikum, kui mõnele teisele, võrreldes varasema praktikaga. Tegelikult jääb arusaamatuks, milles on süüdi konkreetne õiguste omaja, kellele KEO’de konsensuse mittesaavutamisel isegi seda vähest raha välja ei jagata, mis on õnnestunud koguda? Sellise ebaõiglase meetme rakendamine ei välistada seejuures ju riigi kohustust maksta õiguste omajatele õiglast tasu võimalikult tõhusal viisil (eelduslikult esimesel võimalusel maksimaalses ulatuses). Eelnõus puudub selleks lahendus. Kohe kindlasti ei saa aga pidada õiglaseks jaotatavaks tasuks seda vähendatud raha, mida jagatakse välja KEO-de vahel jaotuskavas kokkuleppele mittejõudmisel seaduse alusel. Eelnõus ja selle dokumentides on jäetud süsteemselt kirjeldamata ja analüüsimata järelevalvetemaatika (see põhimõtteliselt puudub) ning võimalikud vaidlused ja nende lahendamise kord (autoriõiguse komisjoni lepitajana ei saa pidada sellises olukorras lahenduseks), mis muudab omakorda tekitatava õigusliku olukorra veelgi segasemaks ning suurendab asjasse puutuvate isikute kulusid veelgi. Iga lepingu täitmisel võib tekkida vaidlusi. Näiteks saab KEO, kes ei olegi rahul lepingus saavutatud kompromissiga, pöörduda kohtusse ning vaidlustada kogu lepingu, sest leping ei vasta KEO hinnangul AutÕS § 27 lg 91 nõuetele. Selline vaidlus kohtus kestaks aastaid, kurnaks kõiki KEO-sid, tooks kaasa ebaselguse järgmiste aastate jaotuskava koostamisel jne. Seaduseelnõu looja eesmärgiks ei ole olnud mitte kohtuvaidluste vähendamine kui selline, vaid pigem soov välistada, et nõudeid puuduliku tegevuse ja ebaõiglaste otsuste eest esitataks Justiits- ja Digiministeeriumi vastu. Seetõttu on ka vaikselt mööda mindud kogu järelevalve teemaga seonduvast. Selline eesmärk ei ole legitiimne. Vastavalt TRIPS Art 41 p 2 peavad intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud menetlused olema ausad ja erapooletud ning need ei tohi olla ülemäära keerulised või kulukad ega tuua kaasa sobimatuid tähtaegu ega õigustamatuid viivitusi. Nende põhimõtetega ei ole käesoleval juhul üldse arvestatud. Ebaselgeks jääb ka näiteks see, mis saab siis, kui tasu kogujat ei suudeta KEO’de kokkuleppel määrata (AutÕS 27 lg 12) või kui KEO’d ei ole rahul tasu koguja haldustasude suurusega või arendus- või rahastussummade väljamaksmisega (AutÕS § 27 lg 10). EFÜ arvates peab riigil jääma tulenevalt oma ülesannetest, kohustusest ja vastutusest oluline roll eelnõus kajastatud küsimustes ning ta ei saa sellest loobuda. Õiguste omajatelt ära võetud õiguse eest õiglase hüvitise maksmise tagamine (ka selle jaotamine) on osa riigi õiguskaitsekohustusest. EFÜ arvates ulatub riigi selline kohustus oluliselt kaugemale õigusraamistiku loomisest. Riigil on ka sisuline kohustus tagada, et õiguses sätestatud eesmärgid tegelikult reaalsuses ka täidetakse, milleks peab konkreetses valdkonnas efektiivselt toimima ka täitevvõim. EFÜ taunib riigi praktikat PS § 10 sätestatud seaduslikkuse põhimõtte rikkumisel. Riik peab muuhulgas tagama ka seaduste täitmise. See ei ole mitte nn hilisema praktika küsimus, vaid sellega peab arvestama juba õigusloomeprotsessis. Eriti on see aktuaalne käesolevas olukorras, kus riik AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 kehtestamisel sisuliselt eirab EL’i ühtsete reeglite rakendamist ja seab sellega erinevad KEO-d kui ka lõppkokkuvõttes õiguste omajad läbirääkimistel ebavõrdsesse olukorda. Sellises olukorras oleks erakorraline see, kui kõik KEO’d jõuaksid konsensuseni, mitte aga vastupidi. 9.4. Kokkuvõtteks Selgitus Võttes arvesse seda, et eelnõu eesmärgid ei ole õiguspärased ega mõistlikud, ei pea EFÜ Tehtud investeeringute proportsioonidega õigeks edastatud eelnõu väljatöötamise jätkamist eesmärkidel, mida eelnõuga soovitakse arvestamine ei ole asjakohane, kuna ei näita saavutada. eeldatavat kahju, mis õiguste omajatele erakopeerimisest tulenevalt tekib. Erakopeerimise tasu süsteem peaks Sellega seoses soovib EFÜ rõhutada lõpetuseks veel järgmist: kompenseerima õiguste omajatele eeldatavat (a) on tähtis, et riigil (Justiits- ja Digiministeerium või mõni muu institutsioon) oleks jätkuvalt kahju, mis sõltub eelkõige sellest, kes kopeerib konkreetne ja oluline roll erakopeerimise tasu jaotamise otsustamisel, sh jaotuskomisjoni milliseid teoseid erakopeerimise erandile moodustajana ja jaotuskava kinnitajana, mis tagaks lisaks sisulisele kontrollile ka õiglase tasu tuginedes, kuid mitte tehtud investeeringutest. jaotuse ja maksmise õiguste omajatele, kes on seadusest tuleneva piirangu alusel kahju kannatanud. Riigil peab säilima tunnetus sektori arengutest, probleemidest jms. VTK tagasisides hindasid KEOd vajalikuks ministeeriumi (või ka valitsemisala hallatava üksuse, ennekõike Patendiameti) rolli säilitamist; (b) mistahes muudatused tasu jaotamise protsessis ei tohiks venitada ega edasi lükata õiglase tasu jaotamist; (c) tuleks välja töötada ammendav kord, mille alusel tasu jaotust otsustakse (nii tehniliselt kui sisuliselt). Kindlasti on oluline arvesse võtta tarbijauuringu tulemuste (mida kontrollitakse teatud intervalli tagant) ning esindatuse (vähemalt Eesti vs ülemaailmne tasemel) kriteeriume; (d) selle asemel, et lähtuda vaid KEO poolt üldiselt esindatavate isikute arvust (esindatuse ulatus - eelnõu AutÕS § 27 lg 91 p 4) tuleks lähtuda ennekõike Eestis kasutatavate õiguste objektide õiguste omajate esindatuse ulatusest (läbi liikme- või esinduslepingute esindavad KEO-d väga paljusid selliseid õiguste omajaid, kellega seotud õiguste objekte Eestis ei kasutata, mistõttu ei anna lihtsalt abstraktne esindatavate või lepingute arv tegelikult õiget ülevaadet); (e) eelnõus AutÕS § 27 lg 92 ja lg 93 nimetatud jaotus ei ole sellisel kujul õiglane ega tasakaalustatud ja tuleb välja võtta või muuta selliseks, et see oleks kõigile õiguste omajate gruppidele ja KEO-dele ühtemoodi tasu vähendav võrredes varasema praktikaga. (f) arvestada tuleks ka Eestis kasutatavate õiguste objektide loomiseks tehtud investeeringute proportsiooniga, sest ilma investeeringuteta ei loodaks laias tarbimises olevaid õiguste objekte, mida Eestis isiklikuks otstarbeks kopeeritakse. Seaduseelnõus osutatakse sellele, et erakopeerimise tasu peab kompenseerima eeldatavat kahju. Samas on eiratud asjaolu, et osad õiguste omajad investeerivad õiguste objektide loomisesse oluliselt rohkem vahendeid. võrreldes teistega, mille hüvitamine peaks jätkusuutliku tegevuse tagamiseks olema isegi prioriteetsem. Riik peaks hoolitsema mitte ainult hüvitise kogumise regulatsiooni eest, vaid ka selle eest, et õiglane hüvitis jõuaks nende KEOde liikmeteni, kelle autoriõiguse objekte peamiselt erakopeeritakse. Eelnõuga seda eesmärki ei täideta. EFÜ on valmis osalema töörühmas ja panustama sellesse, et tekiks senisest parem regulatsioon erakopeerimise tasu õiglaseks ja tasakaalustatud jaotamiseks. 9.5. Mittearvestatud Eelnõuga tasumäärasid ei uuendata, seda Lisaks teeb EFÜ ettepaneku Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr 14 „Audiovisuaalse tehakse eraldiseisvalt. JDM on teinud sellekohaseid ettevalmistusi ning kogunud teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu võrdlusandmeid ja teeb ettepaneku tasumäärade maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ja nendelt kogutava tasu määrad ning korrigeerimiseks. kultuuri- ja teadusprojektide finantseerimiseks toetuse taotlemise kord“ muutmise käigus korrigeerida selle §-is 3 toodud salvestusseadmete ja -kandjate tasu määrasid lähtudes kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt 15.04.2025 peaministrile saadetud pöördumises toodud ettepanekutest (https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003F5172?open). 10. Eesti Näitlejate Liit 10.1. Erakopeerimise tasu jaotussüsteemi nihkumine riigi poolt juhitud mudelilt rohkem Selgitus iseregulatsiooni mudeli suunas Esiteks on JDM hinnang endiselt, et nn konsensuslik mudel annab KEOdele senisest enam paindlikkust jaotuskavas kokku ENL on seisukohal, et eelnõus ei ole läbi mõeldud iseregulatsiooni mudeli suunas nihkumisega leppimiseks ning JDM ei kavanda määrusega kaasnevaid probleemikohti ega välja töötatud lahendusi nende lahendamiseks. Eelnõus ei ole jaotuskava kinnitamist, kuna see ei anna arvestatud konsensusliku mudeliga kaasnevat reaalset ja püsivat patiseisu ohtu. Samuti ei ole soovitud määral paindlikkust. Teiseks on eelnõu eelnõus tähelepanu pööratud küsimusele, mis juhtub olukorras, kus poolte vahel tekib seletuskirjas täiendatud mõju kohtutele, kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist või kuidas üldse peaks jaotuskava kolmandaks on jaotuskava kokkuleppimiseks sõlmimiseks vajalikud kohtumised toimuma. võimalike kohtumiste korraldamine edaspidi KEOde ja tasu koguja endi teha, kes peavad soovi korral vastavad kohtumised ise, ilma riigi Probleem 1: konsensuslik mudel ei ole funktsioneeriv sekkumiseta, korraldama. AutÕS § 27 lg-te 8 ja 9 muutmise tulemusel on jaotuskava edaspidi kõigi asjaomaste KEOde ja tasu koguja kokkulepe. Ehkki konsensusele ülesehitatud mudel, kus KEOd peavad jaotusmäärad omavahel kokku leppima, on kõige demokraatlikum, siis võib sellega kaasneda patiseis. Patiseisu ohu tekkimist kinnitab asjaolu, et juba kehtiva regulatsiooniga on kaasnenud mitmeid kohtuvaidlusi. Samuti kaasneb sellega oht, et tasu ei jaotata tarbija käitumise põhjal, vaid tasu jaotamist hakkab mõjutama jõulisem läbirääkimise taktika jms kõrvalised tegurid. Eeltoodule tuginedes, on ka A. Kelli ja A. Värv 2023. a detsembris JDMi tellimusel koostatud uuringus leidnud, et konsensuslik mudel ei pruugi olla funktsioneeriv mudel. Eelnõus pakutud lahendus ei maanda neid märkimisväärseid riske ning on seetõttu poolik. Ettepanek: Panna paika jaotusskeem õigusaktiga. ENLi hinnangul tuleks autoriõiguse seaduses sätestada, et erakopeerimise jaotusskeem kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega, kus määratakse kindlaks, kuidas jaotatakse hüvitis õiguste omanike rühmade vahel. Jaotusskeemi kehtestamine õigusaktiga väldib iga-aastaseid vaidlusi ning patiseisu tekkimist. Sarnaselt AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatule tuleks ka jaotusskeemi puhul tagada osakaalude ülevaatus kindla perioodi tagant, näiteks iga kolme või nelja aasta tagant koos AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud küsitluse läbiviimisega. Sarnane süsteem on kasutusel näiteks ka meie naaberriigis Lätis. JDM peaks pingutama õiglase jaotusskeemi leidmise nimel, pidades aktiivset dialoogi KEOdega ja otsides mõistlikku kompromissi õiguste omajate erinevate kategooriate suhtes. Probleem 2: kohtuvaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist Jaotuskava kokkuleppimist alustavad KEOd ja tasu koguja lepingueelsete läbirääkimistega. Eelnõus on sisuliselt jäetud reguleerimata olukord, kus lepingueelsete läbirääkimiste kestel tekivad poolte vahel erimeelsused. Eelnõus ei ole selgitatud, kes on sellisel olukorras hagejaks ja kes on kostjaks. Eelnõus on välja toodud, et hagejaks on „õigustatud pool või pooled“, kuid pole selgitatud, keda on selle terminiga silmas peetud. Samuti ei ole lahendatud küsimust, mis saab jaotuskava kokkuleppe läbirääkimistest ning jaotuskava kokkuleppest menetluse ajal – kas läbirääkimised peatatakse või tehakse automaatselt väljamaksed AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osamäärade alusel. Rõhutame siinkohal, et muudatuse eesmärgiks on muuta jaotukavas kokkuleppele jõudmine paindlikumaks ja tõhusamaks kui see täna on. Eelnõus sätestatuga kaasneb aga suur ebaselgus, mistõttu kaasneb sellega ka suur risk, et regulatsiooni efektiivsemaks muutmise asemel, muutub olukord veelgi keerulisemaks ja segasemaks kui see varem oli. Ohu olemasolu kinnitab asjaolu, et varasemalt on erakopeerimise jaotuskava kokkulepetega kaasnenud mitmeid kohtuvaidlus, millele on ka eelnõus viidatud. Ettepanek. Autoriõiguse seaduses ning vajadusel ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus tuleb ette näha selged reeglid olukorraks, kus poolte vahel tekib vaidlus enne jaotuskavas kokkuleppele jõudmist. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et vaidluste lahendamine peab olema efektiivne, et tagada autoritele ja esitajatele tasu maksmine mõistliku aja jooksul. Probleem 3: jaotuskava kokkulepe sõlmimiseks vajalikud kohtumised KEOde rolli suurendamisel jaotuskava väljatöötamisel on jäänud reguleerimata jaotuskava kokkuleppimiseks vajalike kohtumiste korraldamine. Seaduse muudatuse tulemusel väheneb JDMi roll jaotuskava koostamisel ning vastutus kohtumiste kokkukutsumiseks ja läbiviimiseks langeb KEOdele. Samas ei ole seaduses ega eelnõus antud juhiseid, kuidas seda protsessi juhtida. Ettepanek. Sätestada seaduses, kes ja millal kutsub kokku esimese kohtumise, kuidas kohtumist protokollitakse, millal loetakse leping sõlmituks jne. Juhul kui kohtumiste protsessi ei soovita seaduse tasandil reguleerida tuleks ENLi hinnangul kaaluda JDMi poolt esialgsete juhiste või selgituste koostamist, mis aitaksid osapooltelt protsessi juhtida ja korraldada. 10.2. Mehhanism kokkuleppe mittesaavutamise puhuks Osaliselt arvestatud Arvestades eelnevate aastate jaotuskavasid ENL nõustub, et on vajalik ette näha mehhanism olukorraks, kus kokkulepet eelnõus märgitud õiguste omajate kategooriate vahel tasu jaotamiseks, on eelnõus muudetud automaatse tähtaja jooksul ei saavutada. Eelnõus on vastav mehhanism sätestatud AutÕS § 27 lg-tes 92- jaotuse protsente selliselt, et protsendid oleks 94, mis näevad ette, et kui läbirääkimiste teel kokkuleppeni ei jõuta, teeb tasu koguja tähtaja mõistlikult lähedal eelmiste aastate möödumisel KEOdele esialgsed väljamaksed seaduses ettenähtud kindlate määrade järgi – jaotuskavadele. autorid 30%, esitajad 15% ja tootjad 15% kogusummast. Ülejäänud 40% tasust jäetakse esialgu jaotamata. Kokkuleppe puudumisel antakse pooltele täiendav tähtaeg jaotuskava sõlmimiseks ning kui selle tähtaja jooksul kokkulepet ei sünni, siis liidetakse jaotamata jäänud osa järgmise aasta jaotussummale või saavutatakse hiljem eraldi kokkulepe selle osas. See mehhanism tagab, et vähemalt osa hüvitisest jõuab õiguste omajateni õigeaegselt ka vaidluse korral, kuid mehhanismiga kaasneb mitmeid puudusi. Probleem 1: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude kujunemine Eelnõus ei ole esitatud selgitusi ega arvulisi andmeid, millele tuginedes on välja kujunenud AutÕS § 27 lg-s 92 esitatud protsentuaalsed osakaalud. Sealjuures ei ole ka põhjendatud, miks on autoritele määratud väljamakse protsent kaks korda suurem, kui on esitajatele ja tootjatele määratud väljamakse protsent. Ettepanek. Määrata autoritele, esitajatele ja tootjatele võrdne protsent kogusummast. Sellisel juhul ei ole ükski KEO läbirääkimiste nurjumisel ebaõiglasel jõupositsioonil ning tagatakse kõigi osapoolte võrdne kohtlemine. Juhul kui JDMi eesmärgiks on, et protsendid kogumaksest oleksid diferentseeritud, peavad need tingimata tuginema objektiivsetele arvandmetele ja läbipaistvatele kriteeriumitele, näiteks AutÕS § 27 lg-s 72 alusel läbi viidud hindamise tulemusel saadud usaldusväärsete andmete põhjal. ENL hinnangul tuleks protsentuaalsete osakaalude kujundamise protsessi kaasata ka KEOd, et jõuda ühise konsensuseni. Probleem 2: AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalsete osakaalude ülevaatamine Eelnõus ei ole sätestatud AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude ülevaatamise mehhanismi. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstud sisu tarbimine on ajas muutuv, mistõttu hindab Vabariigi Valitsus vähemalt kord iga nelja aasta tagant salvestusseadmete ja - kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikuks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust (AutÕS § 27 lg-s 72). Ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalude puhul peab olema tagatud ajaga kaasas käimine ning nende ülevaatamine. Ettepanek. AutÕS § 27 lg-s 72 sätestatud hindamise läbiviimisel hinnatakse ja vaadatakse kohustuslikult üle ka AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud osakaalud. Sisuliselt tähendab see seda, et iga nelja aasta tagant hinnatakse põhjalikult ja objektiivselt, kas AutÕS § 27 lg-s 92 sätestatud protsentuaalseid osakaalusid tuleb muuta, et tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis muutuvas tehnoloogilises keskkonnas. Selleks, et tagada protsentuaalsete osakaalude paindlikum ülevaatamine, võiks ENL hinnangul kaaluda ka selliste osakaalude sätestamist autoriõiguse seaduse asemel Vabariigi Valitsuse määruse tasandil, sarnaselt salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri ja tasumääradega. Probleem 3: püsivalt jaotuskava kokkuleppele mitte jõudmine ENLi hinnangul kaasneb eelnõus sätestatud mehhanismiga oht, et püsivalt kokkuleppele mitte jõudmisel, lükkuvad rahalised väljamaksed 40% ulatuses iga aasta edasi. Sisuliselt tähendab see seda, et kui pooled ei jõua mitmel aastal järjest jaotuskavas kokkuleppele, siis jääb iga aasta 40% kogutud tasudest välja jagamata ehk väljamaksed lükkuvad aasta-aastalt edasi. Ettepanek. Täiendada seadust selliselt, et olukorras, kus pikema aja jooksul osapoolte vahel kokkulepe puudub (näiteks kui kahe aasta jooksul järjest jaotuskava kokkulepet ei saavutata), antakse asi kohustuslikult üle sõltumatule lepitajale või vahekohtule. Selliseks organiks võiks olla kas autoriõiguse komisjon või poolte kokkulepitud kvalifitseeritud eraekspertide kogu. Seaduse eelnõu täiendamine on hädavajalik, et tagada lõplik õiglane tasu jaotus ning välistada võimalus seda aasta-aastalt edasi lükata, mis kahjustab õiguste omajate huve. 10.3. Kokkuvõte tasumäärade ja seadmete nimekirja probleemidest Mittearvestatud ENL peab vajalikuks rõhutada, et erakopeerimise tasu süsteemi tõhususe tagamiseks on Erakopeerimise tasu määrasid kavandatava hädavajalik käsitleda mitte ainult jaotuskava koostamise protsessi, vaid ka tasumäärade ja eelnõuga ei muudeta. seadmete nimekirja küsimusi. Praegused tasumäärad ei vasta enam tänapäeva majanduslikule olukorrale ega taga õiguste omajatele õiglast hüvitist. ENL rõhutab kategooriliselt, et erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise muutmine muudab küll jaotuskava vastuvõtmise protsessi paindlikumaks, kuid ei lahenda põhilist ja kõige kriitilisemat probleemi, millele KEOd on aastaid järjekindlalt tähelepanu juhtinud – erakopeerimise tasu määrad on põhjendamatult madalad ning sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate nimikiri on täiesti ebapiisav tänapäeva tehnoloogilises keskkonnas. Probleem 1: erakopeerimise tasu määrad Erakopeerimise tasu määrad on liiga madalad. Vastavalt AutÕS § 27 lg-le 7 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimise tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning neilt kogutava tasu määra. 13.03.2025 esitasid KEOd ühise pöördumise peaminister Kristen Michalile (pöördumine), kus juhiti tähelepanu vajadusele korrigeerida kehtivaid tasumäärasid. Pöördumises selgitati, et Vabariigi Valitsuse määruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt oleks 2021. aastal kogutud erakopeerimise tasu olema suurusjärgus 1,9 miljonit eurot. Lähtudes tarbijahinnaindeksi (THI) muutusest, võinuks 2024. aastal olla eesmärgiks 2,57 miljonit eurot, kuid tegelikkuses kogutud tasu oli peaaegu miljon eurot väiksem ehk 1,55 miljonit. Tasu korrigeerimine THI muutuste alusel on omane mitmetele Euroopa riikidele, näiteks Hollandile. Ka juhul, kui lähtuda keskmise palga muutusest, kuivõrd hüvitis on olemuslikult autorite ja esitajate vaatest loometööga saadud tasu, siis võrreldes 2024. aastat 2021. aastaga on keskmine palk tõusnud ca 34,4% ehk erakopeerimise tasu eesmärk võinuks selle näitaja alusel olla 2024. aastal 2,55 miljonit eurot. Võrreldes Eesti erakopeerimise tasusid ka teise Euroopa riikidega, on erakopeerimise tasud Eestis madalad. Nii on näiteks Taanis tahvelarvutite, nutitelefonide ja arvutite tasu määraks 49,92 Taani krooni, mis on umbes 6,62 eurot. Samas kui Eestis on eelnimetatud seadmete tasu määraks 3,5 eurot. Ettepanek. Tõsta märkimisväärselt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud tasumäärasid. Salvestusseadmete tasumäärad on hetkel põhjendamatult ja ebaõiglaselt lähedal seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimumile. AutÕS § 27 lg 71 p 4 alusel on salvestusseadmetelt kogutava tasu määr 3-8 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on kõrgeimaks tasuks salvestuskandja eest vaid 4 eurot salvestusfunktsiooniga teleri eest. Tasu määr süle- või tahvelarvuti või nutitelefoni eest on ebapiisavad 3,5 eurot. Võttes arvesse nii THI kui ka palkade kasvu ning Euroopa riikide head praktikat, peavad tasumäärad olema märkimisväärselt kõrgemad kui seadusandja määratud kaalutlusruumi miinimum ning lähenema pigem maksimumile. Probleem 2: salvestuskandjate nimekiri Salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri on ebapiisav. On üheselt mõistetav, et tehnoloogia arengu tulemusel on sisu tarbimine liikunud internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide poole. Samas ei ole salvestusseadmete ja -kandjate nimekiri selle muutusega kaasa liikunud ning nimekirjas on esitatud ainult füüsilised seadmed. Seeläbi ei taga erakopeerimise tasu oma eesmärki, milleks on kompenseerida õiguste omajatele tekkinud kahju. Ettepanek 1. Lisada nimekirja pilvesalvestuse tasu. Nagu eelnevalt põhjalikult selgitatud, on internetipõhiste teenuste ja pilvesalvestusplatvormide kasutamine drastiliselt kasvanud ning õiguste omajatele õiglase hüvitise tagamiseks on pilvesalvestuse tasu sätestamine mitte ainult põhjendatud, vaid hädavajalik. Ka infoühiskonna direktiivi põhjenduspunktis 5 on selgelt rõhutatud olemasolevate seadmete majanduslikule tegelikkusele vastavuse kriitilise olulisust. Samuti on Euroopa Kohtu praktikas üheselt ja selgesõnaliselt kinnitatud, et pilvesalvestuse tasu nimekirja lisamine on täiesti lubatud. Sealjuures on Euroopa Kohus välja toonud, et pilvesalvestuse tasu mittesätestamine on lubatud ainult tingimusel, et siseriiklikus õiguses on muul viisil ette nähtud õiglase hüvitise maksmine õiguste omajatele. Lähtudes kehtivas õiguses sätestatud ebapiisavast salvestusseadmete ja -kandjate nimekirjast ning ebaõiglaselt madalast tasudest, on ilmne, et kehtivas õiguses ei ole ettenähtud õiglast hüvitist olukorraks, kus füüsilised isikud teevad autoriõigusega kaitstud teostest ilma loata varukoopiaid isiklikuks tarbeks ja kasutuseesmärgiks internetipõhiseid teenuseid või pilvesalvestusplatvormi kasutades. Ettepanek 2. Lisada nimekirja taaskasutatud seadmed. Aina populaarsemaks ja majanduslikult olulisemaks on muutunud salvestusseadmete taaskasutamine. Taaskasutatud salvestusseadet on võimalik täpselt samamoodi kasutada erakopeerimiseks nagu uut seadet, mistõttu on taaskasutatud salvestusseadmete nimekirja lisamine mitte ainult põhjendatud, vaid vajalik õigluse tagamiseks. Taaskasutatud seadmetelt kogutakse tasu näiteks Prantsusmaal, mis näitab selle lähenemise praktilist teostatavust. Küll aga võib taaskasutatud seadmelt kogutav tasu olla mõnevõrra väiksem, kui uuelt seadmelt makstav tasu , arvestades seadme väärtuse vähenemist. Probleem 3: Reprodutseeritavad teosed AutÕS § 26 lg 1 kohaselt on autoril, teose esitaja, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi kasutamise eest olukorras, kus autori nõusolekuta on reprodutseeritud audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja isiklikeks vajadusteks. Kehtiva praktika kohaselt loetakse helisalvestiseks sätte tähenduses ainult muusikateoseid. See toob kaasa aga olukorra, kus esitajatele ei kompenseerita nende esitatud audioraamatute või kuuldemängude jms tasuta isiklikuks otstarbeks reprodutseerimist. Selline lähenemine on põhjendamatu. Nii audioraamatud kui ka kuuldemängud on helisalvestised, mida on võimalik sarnaselt muusikateostele isiklikuks otstarbeks reprodutseerida. Näiteks laeb õpilane teaduslikuks uurimistööks alla esitaja sisse loetud audioraamatu. Sellises olukorras on põhjendamatu esitaja tasuta jäämine. Ettepanek. Tõlgendada mõistet helisalvestis laiemalt kui ainult muusikateosed. Helisalvestiseks on näiteks ka audioraamatud ja kuuldemängud ning selliseid heeselisalvesitisi on võimalik samade seadmetega reprodutseerida, millega reprodutseeritakse muusikateoseid (näiteks nutitelefon ja sülearvuti). Seega on põhjendamatu koguda tasu ja jagada tasu vaid seoses muusikateostega. ENL rõhutab veelkord, et aktuaalne ja reaalne probleem on tasude vähesus, millega peab tegelema. Jaotuskava regulatsiooni muutmine seda probleemi ei lahenda. 11. Eesti Autorite Ühing 11.1. Arvestatud osaliselt EAÜ leiab, et kuigi seletuskirjas toodud eesmärk muuta tasu jaotamise süsteemi tõhusamaks Automaatset jaotusprotsenti puudutavat osa on ja vältida vaidlusi on õige, siis ei pruugi eelnõus välja pakutud lahendus olla tõhusam, lõpetada muudetud, kuid ei ole arvestatud KEOde liikmeid ja liikmelepingu alusel esindatavaid, seniseid KEOde vahelisi erakopeerimise jaotamisega seotud vaidlusi ega lahendada muid vaid teose liikide vahel nähakse ette jaotus praktikas tekkinud probleeme. Lisaks on ette näha, et sellisel kujul muudatuste sisseviimine vastavalt teose helisalvestiste ja AV teoste toob kaasa uusi probleeme õiglase tasu kogumise ja väljamaksmisega. kopeerimise mahule. 1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine ja jaotuskava kinnitamine: Konsensuslik otsustusmehhanism annab küll a. Üheks vaidluskohaks on olnud ja jääks ka pärast seadusemuudatust küsimus, kas võimaluse nõuete esitamiseks, kuid kõigi ühist otsustamisel peavad kõik erinevad õiguste omajate grupid olema võrdselt esindatud või peaks huvi arvestades, milleks on õiglases ja tasakaalukas jaotuskavas kokku leppimine, on arvestama ka seda, kui suur on KEO poolt esindatavate õiguste omajate hulk. Eelnõus on see mõistlik variant. KEOde esindatuse ulatust peetud vajalikuks arvestada jaotuskava koostamisel. Nimelt täiendatakse §-i 27 uue lõikega 9¹, milles sätestatakse, et jaotuskava koostamisel võetakse muu Kui jaotuskavas kokkulepet ei saavutata, on hulgas aluseks ka asjaomase KEO esindatuse ulatus. EAÜ arvates on tegemist õige ja täiendatud eelnõu seda osa, mis puudutab asjakohase kriteeriumiga. Seletuskirjas on leitud aga, et erakopeerimise tasude jaotamisel automaatseid jaotusprotsente õiguste omajate tuleb arvestada ainult selle konkreetse KEO liikmeid ja nende teoste kasutamist, kelle kaudu kategooriate vahel ja see arvestab mõistlikus ulatuses eelnevates jaotuskavades kokku lepitut. erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. EAÜ ei ole nõus sellega, et erakopeerimise tasude jaotamisel tuleb arvestada ainult konkreetse KEO liikmeid ja nende Lisaks ei muudeta tasu koguja määramist, kuna teoste kasutamist, kelle kaudu erakopeerimise tasude saamise õiguse teostamine käib. Nimelt tagasisidest tulenevalt ei ole sellel praktilist vajadust. rääkides KEO esindatuse ulatusest, siis ei saa rääkida ainult konkreetse KEO liikmetest ja nende teoste kasutamisest, vaid arvesse tuleb võtta ka neid õiguste omajaid, keda konkreetne Siiski ei näha ette automaatseid jaotusprotsente, KEO esindab mõne teise riigi KEOga sõlmitud vastastikuse esindamise lepingu alusel ning mis on ettepanekus välja toodud, kuna nende teoste kasutamist. fikseeritud jaotus ei pruugi mõistlikult osapoolte b. Probleeme tekitaks ka olukord, kus üks või mõni KEO ei ole nõus jaotuskava huvisid arvesse võtta. kinnitama. Kui seni on JDM esindaja osalusel tegutsenud komisjon lagetanud otsuseid lihthäälteenamusega, siis eelnõust võib aru saada, et JDM hinnangul peaks jaotuskava suhtes olema langetatud üksmeelne ehk konsensuslik otsus . Konsensuslik otsustusmehhanism annab võimaluse jaotuskava koostamisel nõudmiste esitamiseks, mis kõigi ühist huvi arvestades ei oleks mõistlik. c. JDM on muudatuste võimaliku kitsaskohana toonud seletuskirjas välja riski, et KEOd ei lepi õigeaegselt jaotuskavas kokku ja tasu jääb jaotamata. Selle riski maandamiseks on välja pakutud, et kui kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates ei ole KEOd saavutanud jaotuskavas kokkulepet, siis jaotatakse 60% jaotamisele kuuluvast tasust alljärgneva skeemi kohaselt : • autoritele 30%; • esitajatele 15%; • tootjatele 15%. Riski maandamiseks ette nähtud mehhanism ei võimalda probleemi tegelikult lahendada, vaid võimaldab üksnes ajutist ning ebapiisavat leevendust, lükates probleemi lahendamise määramatuse tulevikku. Kuna sellise jaotuse puhul oleks mõnele KEOle jaotatav osa võrreldes varasema jaotusega märgatavalt suurem, siis on tõenäoline, et konsensuslikult ei olegi võimalik jaotuskava suhtes otsusele jõuda ning suurem osa erakopeerimise tasust jaotatakse seaduses sätestatud skeemi kohaselt. Ülejäänud osa kantakse aga järgneval aastal jaotatava summa hulka ning nii toimitakse igal aastal. Näiteks on varasemalt saanud FETÜ alla 6% jaotatavast rahast, aga eelpool välja toodud skeemi alusel hakkaks FETÜ osakaal olema vähemalt 7,5%, kusjuures sisulisi muudatusi antud KEO tegevuses pole vahepeal toimunud. Lisaks saaksid jaotuskavas kokkuleppe puudumise korral lokaalse ja globaalse esindatusega KEO-d (nt FETÜ ja EFÜ või vastavalt EEL ja ENL) võrdses suuruses tasu, kuigi eelnõu eesmärk on võimaldada KEO esindatust tasu jaotamisel arvestada. 2. Tasu koguja kinnitamine: a. Senini pole seadusandja pidanud erakopeerimise tasu kogumist eraõigusliku iseloomuga toiminguks ning on näinud ette, et kui ükski kollektiivse esindamise organisatsioon ei ole võimeline või ei nõustu tasu koguma, siis võib valdkonna eest vastutav minister tasu koguma volitada ka muu eraõigusliku juriidilise isiku, valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse. Eelnõuga jäetakse tasu kogujas kokkuleppe saavutamine tasu saamiseks õigustatud isikute õigusi teostavatele KEOdele, mistõttu võib tekkida olukord, kus ka tasu koguja küsimuses konsensust ei saavutata. AutÕS muudatused ei näe ette alternatiivset lahendust juhuks, kui KEOd ei jõua kokkuleppele, mistõttu see halvaks kogu erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimise. JDM on eelnõu seletuskirjas toonud muudatuste ühe peamise põhjusena välja KEOde erimeelsused otsustamisel. Täiendava küsimuse jätmine KEOde otsustada ei paranda erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi toimimist, vaid halvendab seda. b. Muudatused ei teeni õigusselguse ja -kindluse tagamist kõikidele erakopeerimise tasuga seotud osapooltele. Erakopeerimise tasu koguja täidab avalikes huvides olevat ülesannet ja tal peavad olema selleks laiemad volitused kui need, mis tulenevad eraõiguslike isikute vahelistele suhetele kohaldatavatest normidest. AutÕS § 27 lõikes 13 (mida ei muudeta) on küll sätestatud, et tasu kogujaks määratud isikul on õigus saada tolli- ja statistikaorganisatsioonidelt, tootja- ja impordiorganisatsioonidelt ning müüjatelt vajalikke andmeid. Samas peaks eelnimetatud isikutel olema kindel veendumus (õigusselgus), kes on määratud erakopeerimise tasu koguma ja kellel on õigus nõuda vastavate andmete esitamist. c. Seni on erakopeerimise tasu kogunud EAÜ, kes on selleks saanud JDM-ilt vastava volituse. Tasu koguja määramine ja tasu kogumine on seni toiminud ega pole tekitanud erimeelsusi, mistõttu pole otstarbekas olemasolevat süsteemi muuta. Riigile see halduskoormust juurde ei tekita, sest seisneb ühe käskkirja koostamises kord kolme aasta jooksul. 3. 10% tasu taotluste menetlemine: Eelnõu kohaselt tuleks vastavad taotlused ja aruanded esitada edaspidi tasu kogujale, mis suurendab tasu koguja töökoormust. Seletuskirja mõjuanalüüsi tabelis on märgitud, et tasu kogujal on võimalik taotluste ja aruannete menetlemisega seotud halduskulu katta erakopeerimise tasust, kuid eelnõus toodud lõike 12¹ uus sõnastus seda selgesõnaliselt ette ei näe. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ (edaspidi InfoSoc direktiiv) kohustab liikmesriiki, kes on sätestanud reprodutseerimisõiguse puhul erandeid ja piiranguid, ette nägema ka regulatsiooni, mis tagab õiguste valdajatele õiglase hüvitise. Euroopa Kohus on selgitanud, et tasu kogumine ja nende õiguste omajatele õiglase hüvitise maksmine kuulub avalikes huvides olevate ülesannete hulka. Kui liikmesriik teeb õiglase hüvitise tasu kogumise ja jaotamise ülesandeks teatavale üksusele, täidab ta direktiivi 2001/29 artikli 5 lõike 2 punktidega a ja b talle pandud tulemuse saavutamise kohustust, mis seisneb õiguste omajate kasuks õiglase hüvitise tõhusas kogumises eesmärgiga säilitada õiglane tasakaal asjasse puutuvate huvide vahel, see on aga täielikult avalikes huvides. Erinevalt JDM seletuskirjas toodud seisukohast, et iga erakopeerimise tasu kogumise ja jagamise etapi puhul on tegemist eraõiguslike maksetega, pole Euroopa Kohus nõustunud, et tegutsetakse autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste omajate erahuvides . Riigikohus on varasemalt selgitanud, et InfoSoc direktiiv jätab liikmesriikidele õiglase hüvitise süsteemi elementide kindlaks-määramisel suure kaalutlusruumi. Kaalutlusruumi pole aga selles, et tuleb luua mehhanism, mis tagaks raha õiglase hüvitise saamiseks, st direktiivi eesmärgi täitmise. Selles osas on direktiivi artikkel 5 lg 2 punkt "b" piisavalt täpne, selge ja tingimusteta. Artikli 5 lg 2 punkti "b" sõnastus ja eesmärk on piisavalt selged, et nendest tuletada autori, esitaja või fonogrammitootja õigus saada hüvitist, kui riik on lubanud teose isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest hüvitise kehtestada, kuid on oma kohustuse jätnud kohaselt täitmata, kuna hüvitise maksmiseks kehtestatud mehhanism ilmselgelt seda ei taga. EAÜ leiab, et plaanitavad muudatused ei taga direktiivi eesmärgi täitmist, kuna kõikide küsimuste lahendamine antakse KEOdele nende omavahelisel kokkuleppel, samas kui eelnõu algataja JDM on näinud muudatuste ühe põhjusena nende samade KEOde lahendamatuid erimeelsusi. Veel täiendavate küsimuste jätmine eri arvamustel olevatele KEOdele ei kõrvalda praktikas esinenud probleeme ning toovad pigem kaasa erakopeerimise tasu kogumise ja väljamaksmise süsteemi seiskumise. 2. EAÜ ettepanekud konkreetsete AutÕS muudatuste ja sõnastuste osas Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil toetab EAÜ lahendust, millega määruse tasandil määratakse, kuidas tasu jaotamise protsess toimub ja/või, mis on KEOdele jaotatavate summade proportsioonid. Sel moel on komisjoni ülesanne peamiselt toetuste menetlemine ja tasu kogumise kulude kinnitamine. 1. Erakopeerimise tasu jaotamise komisjoni moodustamine: ETTEPANEK: a. seadusandja peab paika panema, kes jaotuskava koostavasse komisjoni kuuluvad ja üheselt mõistetavalt sisustama AutÕS § 27 lõikes 9 sõna „proportsionaalselt“; b. lihthäälteenamusega otsustusmehhanismi loomine tagamaks komisjoni otsustusvõimelisust. 2. Jaotuskava kinnitamine: ETTEPANEK: a. täiendada §-i 27 lõikega 9¹, kus on toodud kriteeriumid, mida tuleb jaotuskava koostamisel arvestada; b. mitte täiendada §-i 27 lõigetega 9²–94 . Nimetatud sätetes sisalduvad põhimõtted lisada Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrusesse nr 14. Seega tuleks määrust täiendada sätetega, mis näevad ette, et juhul, kui kollektiivse esindamise organisatsioonid, kelle liikmetel on õigus §- s 26 nimetatud tasule, ei saavuta kuue kuu jooksul eelarveaasta lõpust arvates jaotuskavas teistsugust kokkulepet, jaotatakse tasu kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel vastavalt allpool toodud jaotusskeemi ettepanekule. Vaidlusi aitaks veelgi enam vältida lahendus, millega määruse tasemel pannakse paika iga KEO proportsioon jaotuskavast. c. § 27 lõiget 72 tuleks täiendada sõnadega, millega Vabariigi Valitsus peab vähemalt kord nelja aasta tagant hindama mitte ainult salvestusseadmete ja -kandjate kasutamist audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks ning isiklikeks vajadusteks koopiate tegemise mahu muutust, vaid hindama ka seda, kas määruses sätestatud jaotuskava on tasakaalus ja arvestab §-i 27 lõikes 9¹ toodud kriteeriumitega. Alljärgnevalt on toodud ettepanek, kuidas KEOdele jaotatavate summade proportsioone määrata selliselt, et tasakaalustada autorite ja kaasnevate õiguste esindajate huve, muusika ja audiovisuaalsektori esindajate huve ning järgida ka seni välja kujunenud jaotuste proportsioone. i. Pärast tasu kogumise kulude ja toetustele eraldatud summade mahaarvamist jaotamisele minev summa jaguneb pooleks - 50% autoriõiguste omajaid esindavate KEOde vahel ja 50% kaasnevaid õigusi omavate KEOde vahel. See tagab autorite ja kaasnevate õiguste omajate võrdse kohtlemise nii audio kui ka audiovisuaalses sektoris. Viimase jaotuskava näitel jaguneks 1 343 898 € pooleks selliselt, et kumbki osapool saaks 671 949 eurot. ii. Mõlema alajaotuse (autorite ja kaasnevate õiguste) sees jaguneb tasu sama proportsiooni alusel nagu viimases jaotuskavas nende gruppide siseselt. Näiteks oli EAÜ ja EAALi osa kokku 562018,5 €, millest EAÜle eraldati 352779,01 € ja EAALile 209239,49 €. Seega EAÜ osakaal autorite osast oli 63% (352779,01/562018,5 = 63%) ja EAALi oma 37% (209239,49 €/562018,5 =38%). iii. Nende proportsioonide alusel saab välja arvutada EAÜle ja EAALile eraldatava tasu osakaalu jaotuskavas (viimase jaotuskava näitel: EAÜ = 1 343 898 €* 50% * 62,77% = 421782,38 eurot ja EAAL = 1 343 898 €* 50% * 27,23% = 250 166,62 €). iv. Sama arvutusloogikaga saab välja arvutada kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osakaalud nagu on esitatud allolevas tabelis. Kaasnevate õiguste omajaid esindavate KEOde osakaal viimases jaotuskavas oli 781880,34 € (58,18% tervikust), millest EELi osakaal oli 280806,37 € (20,89% tervikust), ENLi oma 112149,65 € (8,35% tervikust), EFÜ oma 310361,61 € (23,09% tervikust) ja FETÜ oma 78562,71 € (5,85% tervikust). 2. PROPOR 1. etapp etapp SUMMA TSIOON vrd 2025 50% Autorid 62,77% EAÜ 421 782,38 € 31,38% 5,13% 671 949 € 37,23% EAAL 250 166,62 € 18,62% 3,04% Kaasnevate õiguste 50% omajad 35,91% EEL 241 325,37 € 17,96% -2,93% 671 949 € 14,34% ENL 96 381,56 € 7,17% -1,18% 39,69% EFÜ 266 725,18 € 19,85% -3,24% 10,05% FETÜ 67 516,90 € 5,02% -0,83% 1 343 KOKKU 898,00 € v. Võrreldes viimase jaotuskavaga langeks muusikasektori KEOde osa ligikaudu 1%, kuid autoreid esindavate KEOde osakaal tõuseks senise 41,82% pealt 50%-le. vi. Kui tulevikus lisandub KEOsid, kelle kaudu õiguste omajatele tasu makstakse, siis on õiglane kui kaasnevaid õigusi esindavate KEOde osa tuleb kaasnevate õiguste omajate poolest ja autoreid esindavate KEOde osa tuleb autorite poolest. Asjaolu, et kaasnevaid õigusi esindavaid KEOsid on arvuliselt rohkem kui autoreid esindavaid KEOsid ei tähenda, et kaasnevate õiguste omajatel oleks õigus autoritest suuremale tasule. 3. Tasu koguja kinnitamine: ETTEPANEK: Jätta § 27 lg 12 muutmata ning tasu koguja määramine ka edaspidi JDM ülesandeks. 4. 10% tasu taotluste menetlemine: ETTEPANEK: Sõnastada § 27 lõige 12¹ järgmiselt: (12¹) Tasu kogujal on õigus kogutud tasust maha arvata tasu kogumiseks ja maksmiseks ning käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tegevustega seotud toetuste menetlemiseks tehtud põhjendatud kulutused. Tasu koguja esitab käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud tasu saamiseks õigustatud isikuid esindavatele kollektiivse esindamise organisatsioonidele tasu kogumise, maksmise ning muude tehtud mahaarvestuste kohta kirjalikus vormis aruande iga aasta 31. jaanuariks.“; 11.2. Täiendav ettepanek AutÕS § 26 kooskõlla viimiseks InfoSoc direktiiviga Mittearvestatud Soovitud ettepanekuga soovitakse muuta InfoSoc direktiivi artikli 2 „Reprodutseerimisõigus“ alapunkt a kohaselt kuulub autoritele oma erakopeerimise erandi skoopi, ent kavandatava eelnõuga muudetakse üksnes jaotamist teoste osas ainuõigus lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist puudutavat osa. Oleme avatud aruteludele mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult. Sama direktiivi artikkel 5 „Erandid ja erakopeerimise erandi ulatuse võimaliku piirangud“ punkt 2 alapunkt b ütleb, et liikmesriigid võivad artiklis 2 sätestatud laiendamise osas, selleks kaasame ka erinevaid reprodutseerimisõiguse puhul näha ette erandeid ja piiranguid järgmistel juhtudel, kui kõne all huvirühmi. on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise, mille puhul võetakse arvesse, kas asjaomase teose või objekti puhul on või ei ole kasutatud artiklis 6 osutatud tehnilisi meetmeid. Eesti on AutÕS §-s 18 piiranud autoritele kuuluvat ainuõigust lubada ja keelata oma teoste reprodutseerimist, seega on autoritel õigus saada selle eest õiglast hüvitist ning riigil kohustus õigusaktidega ette näha regulatsioon, mis tagab toimiva erakopeerimise tasu kogumise ja jaotamise autoritele. Kahjuks ei ole aga autoritel, kelle teoseid vahetult AutÕS § 18 alusel mingile seadmele kopeeritakse, õigus AutÕS §-s 27 ette nähtud hüvitist saada. Takistuseks on AutÕS §-ga 18 vastuolus olev AutÕS § 26 lg 1 esimene lause, mis sätestab, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või teose helisalvestist kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. 04.01.2021 laiendas seadusandja õiguste omajate ringi, kellel on õigus AutÕS § 27 ette nähtud hüvitist saada , kuid jättis muutmata reprodutseerimise objekti ehk jätkuvalt on AutÕS § 26 lõikega 1 hõlmatud ainult audiovisuaalne teos ja teose helisalvestis. EAÜ juhib tähelepanu asjaolule, et AutÕS §-i 26 lõike 1 esimese lause sõnastus kehtib alates 1992. aastast ja seda oleks pidanud muutma kohe kui infoühiskonna direktiivi sätted Eesti AutÕS-sse üle võeti. Kui 90-ndatel oli muusikateoste isiklikuks otstarbeks kopeerimiseks vajalik helisalvestise olemasolu ja salvestati tühjadele kandjatele (videokassettidele, audiokassettidele, salvestuseta CD-R, CD-RW, DVD-R ja DVD-RW-dele), siis tänapäeval kopeeritakse muusikateoseid suurel määral nutitelefoniga. Kusjuures väga palju salvestatakse nutitelefonidega just kontsertidel jm live-üritustel, kus muusikateoseid esitatakse elavas esituses ehk vahetult. Riigi kohuseks on kaitsta autorite õigusi, kohandades õigusruumi vastavalt tehnoloogiliste võimaluste arengule. Seega on riigi kohuseks viia AutÕS-sse sisse muudatus, et AutÕS § 26 lg 1 sõnastusest oleks võimalik üheselt (selgelt, täpselt ja tingimusteta) aru saada, et autoritel on õigus saada õiglast hüvitist mitte ainult juhul, kui isiklikuks vajaduseks reprodutseeritakse teoste helisalvestisi, vaid ka juhul, kui reprodutseeritakse teoseid üldiselt. Eeltoodu tingib vajaduse ka tasumäärade tõstmiseks, sest lisandub täiendav tasu kogumise alus. Ühtlasi tuleks muuta ka AutÕS § 26 lg 2 sõnastust, täpsustamaks, et õigus ilma autori nõusolekuta reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost, ei laiene juriidilistele isikutele. Ettepanek: Sõnastada AutÕS § 26 järgmiselt: „§ 26. Teose ja selle salvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks (1) Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalset teost või heliteost kasutaja enda isiklikeks vajadusteks (teaduslikuks uurimistööks, õppetööks jms). Autoril, aga samuti teose esitajal, fonogrammitootjal ja filmi esmasalvestuse tootjal on õigus saada õiglast tasu teose või salvestise sellise kasutamise eest (§ 27). (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike 1. lause ei laiene juriidilistele isikutele.“ 12. Patendiamet 12.1. Erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine Selgitus KEOdele suurema vastutuse andmise eesmärk 1.1. Eelnõu seletuskirjas on uuringule „Analüüs erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise on suunata neid koostööle ning kuigi patiseis on võimalik, on selleks eelnõuga ette nähtud kohta“ viidates märgitud, et kehtiv süsteem, kus jaotuskava koostab komisjon ja kinnitab lahendus automaatse jaotusprotsendi näol. minister, peaks asenduma KEOdele suurema vastutuse ja otsustusõiguse andmisega. Samas Rootsis on kavas muuta erakopeerimise tasu juhib Patendiamet tähelepanu samas uuringus (lk 42) avaldatud seisukohale, et konsensuslik lõivusid, mitte jaotamist puudutavaid sätteid. jaotuskava mudel on küll ühelt poolt kõige demokraatlikum, kuid kui selle kokkuleppe aluseks ei ole selged kriteeriumid, võib see tekitada patiseisu. Lisaks võivad hakata tulemust mõjutama Lisaks need kriteeriumid, mis uue korra kohaselt mitte reaalne tarbijakäitumine, vaid näiteks jõulisem läbirääkimiste taktika. Uuringus on ka oleks seaduses loetletud, on eelmiste sedastatud, et neis riikides, kus tasu suuruse kindlaksmääramiseks kasutatakse läbirääkimisi, jaotuskavade koostamisel olnud aluseks ja kavandatava korraga luuakse süsteem, kus neist võib täheldada märke sellest, et läbirääkimised võivad osutuda aja- ja ressursimahukaks – nii kriteeriumidest lähtutakse ka KEOde ja tasu on see juhtunud näiteks Rootsis, kus on tänaseks algatatud erakopeerimise tasu süsteemi koguja vahel jaotuskavas kokku leppimisel. muutmine. Samas olukord, kus protsendid kehtestatakse 1.2. Ka Eestis on eelmiste aastate kogemuste pinnalt näha, et erakopeerimise tasu kokkuleppe automaatselt ilma läbirääkimise võimaluseta ei saavutamine on olnud vaevaline ja vaidlusterohke. On kaheldav, kas KEOdele jaotuskava anna piisavalt paindlikkust ja võimalusi arvestada võimalike muutustega tarbijaskonna harjumustes erakopeerimisel. kehtestamisel paindlikkuse juurde andmine lahendaks jaotuskava kinnitamisega seotud probleeme, ehk kas paindlikkuse puudumine on üldse olnud seni probleemi põhjuseks. 1.3. Amet jääb väljatöötamiskavatsuse (VTK) etapis esitatud varasemate seisukohtade juurde, mille kohaselt parandaks erakopeerimise tasu süsteemi toimivust õigusakti tasandil paika pandud täpsem jaotuskava koostamise ja kinnitamise kord. Eelnõu näeb ette lahtise loetelu kriteeriumitest, mida jaotuskava koostamisel tuleb aluseks võtta. Kriteeriumid, nagu „jaotatava tasu olemus ja eesmärk“ pakuvad siiski eri tõlgendusvõimalusi ning ei pruugi kaasa aidata tõhusale kokkuleppe saavutamisele. 1.4. Samas leiab amet, et tasude jaotamise protsendimäärade kehtestamine juhuks, kui KEOd ei saavuta jaotuskavas kokkulepet ettenähtud tähtajaks, on samm õiges suunas tasude jaotamisega seotud vaidluste otstarbekamaks lahendamiseks, mis võib omakorda suurendada õiguskindlust KEOde ja õiguste omajate jaoks. 12.1. Erakopeerimise tasu jaotuskava koostamist puudutavate vaidluste lahendamise toomine Mittearvestatud autoriõiguse komisjoni pädevusse Kavandatav kord on KEOde omavahelisele koostööle orienteeritud, samuti vaidluste lahendamisel suunata KEOsid võimalusel 2.1. Patendiameti hinnangul ei pruugi lepitusmenetlus olla kõige tõhusam viis jaotuskava kasutama autoriõiguse komisjoni. Iseenesest koostamist puudutavate vaidluste lahendamiseks, mistõttu ei näe amet vajadust sätestada oleks uue korra kohaselt jaotuskavast tulenevate jaotuskava koostamist puudutavate vaidluste lahendamine autoriõiguse komisjoni pädevusse. vaidluste lahendamine autoriõiguse komisjoni pädevuses ka täpsustuse tegemata jätmisel, kuna 2.2. Autoriõiguse komisjon on olemuslikult lepitusorgan, mille põhifunktsioon on lahendada komisjon lahendab „autoriõiguse ja kohtuväliselt lepitusmenetluse teel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi. Kuigi komisjoni eesmärk on lahendada vaidlusi kiirelt ja tõhusalt, ei ole vaidlusi“, kuid selguse huvides ja lepitamise teel vaidluste lahendamise toetamiseks selline lepitusmenetluse olemusest tulenevalt lahenduse saavutamine komisjonis tagatud. Jaotuskava täpsustus tehakse. vaidlused on reeglina aga aja- ja ressursikulukad, mistõttu ei ole lepitusmenetluse raamistik selliste vaidluste lahendamiseks tulemuslik. Kui pooled lepitusettepanekuga ei nõustu või sellele ei vasta, loetakse lepitusmenetlus lõppenuks tulemuseta. 2.3. Autoriõiguse komisjoni liikmed on valitud lähtuvalt komisjoni üldisest lepitamisfunktsioonist laiapõhjaliselt ning arvestatud ei ole jaotuskava koostamise ülesande spetsiifikat. Jaotuskava vaidlused eeldavad süvendatud eriteadmisi KEOde õiguste haldamise metoodikast, mis hõlmab majanduslikke mudeleid, KEOde finants- ja infotehnoloogilisi protsesse ning ajakohast turupraktikat. Sellise profiiliga lepitaja leidmine on komisjoni piiratud liikmete hulgast kahtlemata keeruline. Lisaks peab komisjon lepitaja määramisel tagama sõltumatuse ja erapooletuse, mis välistab huvide konfliktid (nt varasem esindussuhe KEO või õiguste omajatega). Kuivõrd võimalik ekspertide ring, kelle hulgast lepitaja määrata, on juba niigi kitsas, võib erapooletuskriteeriumite täitmine praktikas tähendada, et komisjoni liikmete seast ei olegi võimalik leida pädevat ja sõltumatut lepitajat. See omakorda suurendab tõenäosust, et vaidlus tuleb lõpuks lahendada kohtumenetluses. 2.4. Kokkuvõttes ei pea amet otstarbekaks komisjoni pädevuse juures välja tuua erakopeerimise tasu jaotuskava koostamist puudutavate vaidluste lahendamist, kuivõrd see ei ole tõhus viis niivõrd mahukate vaidluste lahendamiseks. Lepitusmenetluse vabatahtlik iseloom ei taga jaotuskava koostamises kokkuleppe saavutamist, mistõttu võib ajamahukas menetlus komisjoni tööd liigselt koormata ning pidurdada seeläbi teiste vaidluste kiiret lahendamist. Seejuures tuleb arvestada ka riskiga, et jaotuskava vaidluste lahendamine komisjonis võib viivitada tasude reaalset jaotamist õiguste omajatele, kuivõrd kokkuleppe saavutamine ei ole tagatud.  Eelnõu põhipunktid: Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (erakopeerimise tasu jaotamispõhimõtete muutmine) Alustuseks - mis on erakopeerimise tasu Erakopeerimise tasu on õiguste omajatele makstav õiglane hüvitis selle eest, et isikud võivad ilma nende (õiguste omajate) loata teoseid (nt muusikat või filme) oma isiklikuks tarbeks alla laadida (kopeerida) ja sellevõrra lihtsamalt n-ö tarbida (kuulata, vaadata). Tasu kogutakse tavaliselt salvestusseadmete ja -kandjate ostu-müügi tehingu käigus, see sisaldub nende hinnas ning see kompenseerib õiguste omajatele saamata jäänud litsentsitulu. 1. Mis muutub? • Seadusemuudatuse kohaselt antakse erakopeerimise tasu jaotamise pädevus senisest enam kollektiivse esindamise organisatsioonidele (KEO), kaotades senise ministeeriumi poolt nimetatud komisjoni ja jaotuskava ministri käskkirjaga kinnitamise. Jaotuskava muutub eraõiguslikuks mitmepoolseks lepinguks KEOde ja tasu koguja vahel, mis suurendab paindlikkust, vähendab Justiits- ja Digiministeeriumi halduskoormust ning võimaldab osapooltel ise jaotuspõhimõtted kokku leppida. • Juhuks, kui kokkulepet ei saavutata, on ette nähtud ajutine jaotusproportsioon, et õiguste omajad ei jääks tasust ilma. 2. Miks on muudatust vaja? • Kehtiv süsteem on olnud keerukas, aeglane ja vaidlusterohke. • Uus kord muudab jaotamise paindlikumaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks. • Väheneb bürokraatia • Õiguste omajad saavad kiiremini kätte õiglast tasu, mis kompenseerib isiklikuks tarbeks kopeerimisega saamata jäänud tulu. 3. Mida on kõige olulisem muudatuse kohta teada? • Jaotuskava koostavad edaspidi KEOd omavahelise kokkuleppe alusel. • Minister ei kinnita enam jaotuskava – väheneb bürokraatia ja kiireneb tasude laekumine õiguste omajatele. • Kui kokkulepet ei saavutata, tehakse esmased väljamaksed seaduses fikseeritud proportsioonides. 4. Miks just nüüd? • Senine kogemus (2022–2024) on näidanud viivitusi ja vaidlusi. • 2023. aasta uuring pakkus toimiva lahendusena välja jaotuskava koostamise vastutuse andmise kollektiivse esindamise organisatsioonidele (KEOd). • Uus kord jõustub 2026. aastal, et jaotada 2025. aastal kogutud tasud juba uue süsteemi järgi. 5. Kelle jaoks muudatus tehakse? • Autorid, esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse tootjad. • Kollektiivse esindamise organisatsioonid (Eesti Autorite Ühing – EAÜ, Eesti Esitajate Liit – EEL, Eesti Fonogrammitootjate Ühing – EFÜ, Eesti Audiovisuaalautorite Liit – EAAL, Eesti Näitlejate Liit – ENL, Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing – FETÜ) saavad suurema vastutuse ja paindlikkuse. 6. Keda see veel puudutab? • Tasu koguja, kelle määravad KEOd ise. • Justiits- ja Digiministeerium – töökoormus väheneb. • Kaudselt mõjutab muudatus kultuurisektorit, sest õiglane tasu toetab loomevaldkonna jätkusuutlikkust. 7. Kui palju muudatus maksab? Kuidas kulud kaetakse? • Riigieelarvest lisakulusid ei kaasne. • Tasu kogumise ja jaotamise kulud kaetakse kogutud tasust, nagu seni. • 10% summast saab kasutada muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning jaotuskava uuringuteks. 8. Millised on muudatuse ohud/riskid? • Risk: KEOd ei jõua õigeaegselt jaotuskavas kokkuleppele – lahendus: esmased väljamaksed seaduse alusel. • Risk: Jaotuskava sisu üle võivad tekkida vaidlused – lahendus: vaidlused lahendatakse autoriõiguse komisjonis või kohtus. 9. Mis on ettepanekule eelnenud? 1. 2023. a uuring „Analüüs erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise kohta“. 2. 2024. a väljatöötamiskavatsus, mis kaardistas senise süsteemi probleemid. 10. Millal muudatus jõustub? • 01.01.2026 – sellest aastast jaotatakse 2025. aastal kogutud erakopeerimise tasud juba uue korra järgi.  Riigikantselei Rahukohtu 3 Meie 21.10.2025 nr 8-1/8512-1 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Saadame Vabariigi Valitsuse istungil arutamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (erakopeerimise tasu jaotuskava koostamine) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Alex Luik 5787 2843 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898