EELNÕU 08.10.2025 P ostiseaduse , konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus § 1 . Postiseaduse muutmine Postiseaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse tekstis asendatakse sõnad „taskukoha n e tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes ; 2) seaduse tekstis asendatakse sõnad „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga „tähtsaadetis“ vastavas käändes; 3 ) paragrahvi 1 lõiget 5 täiendatakse p ärast sõna „seadus t “ sõnade ga „ja selle alusel kehtestatud õigusakti“; 4 ) paragrahvi 1 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 3) Postisaadetis loetakse adresseerituks , kui see kannab lisaks postisaadetise saaja nimele : 1) postiaadressi või 2) postiaadressile viitavat märgistust või 3) juurdepääsupunkti asukohta koos saajale postisaadetise saabumise kohta teate saatmiseks vajalike kontaktandme tega või 4) on varustatud postiaadressile osutava saatedokumendiga .“ ; 6 ) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ ( 2) Kirisaadetis on postiteenuse osutajale edastamiseks üleantud adresseeritud ja nõuetekohaselt pakitud ese või esemed ü lemaailmse postikonventsiooni tähenduses .“ ; 7 ) paragrahvi 4 lõi k e 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõnad „ " muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava " “ sõnadega „ " saaja tuvastamist võimaldava muu “ ; 9 ) paragrahvi 4 lõi k e 7 punkt is 3 asendatakse sõnad „ postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma “ sõnadega „ postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitis t “ ; 10 ) paragrahvi 4 lõi ge 8 tunnistatakse kehtetuks ; 1 1 ) paragrahvi 4 lõi k e d 8 1 ja 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „( 8 1 ) Partiisaadetise na edastatakse kirisaadetis liht - ja tähtsaadetisena , mi lle saatja annab postiteenuse osutajale samaaegselt üle edastamiseks vähemalt 100 saajale . (9) Kullerpost i saadetise na edastatakse kirisaadetis ja postipakk, mis vastab vähemalt neljale järgmisele tingimusele : 1) see edastatakse individuaalse kokkuleppe ja kasutaja erinõuete kohaselt; 2) see edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil ; 3 ) see kogutakse saatja elu- või asukohast ; 4 ) see väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või saaja muul viisil tuvastamist võimaldava tunnuse alusel ; 5) se lle kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil ; 6) se lle puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine; 7) se lle saatjal on võimal ik igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastami ne . “; 1 2 ) paragrahvi 4 lõiget 11 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses : „3) adresseerimata saadetiste edastamine . “ ; 1 3 ) paragrahvi 5 lõi ge 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Universaalse postiteenuse moodustavad järgmised postiteenused: 1) ülemaailmses postikonventsioonis ja selle eeskirjades kirjeldatud kirisaadetise riigisisene ja rahvusvaheline edastamine liht- ja tähtsaadetisena ; 2) kuni 20 kg kaaluva rahvusvahelise postipaki edastamine tähtsaadetisena .“; 1 4 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Universaalse postiteenuse hulka kuuluvad järgmised lisateenused: 1) kirisaadetise ja postipaki kindlustami ne ; 2) kirisaadetise ja postipaki jälgimi ne .“ ; 1 5 ) p aragrahv 6 1 tunnis tatakse kehtetuks ; 1 6 ) p aragrahvi 7 lõige t 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Juurdepääsupunk t i asukoht ei pea olema püsiv . “ ; 1 7 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 4 1 – 4 3 järgmises sõnastuses: „( 4 1 ) Liikuv juurdepääsupunkt on kindla graafiku alusel liikuv postiteenuse osutamise vahend . ( 4 2 ) Automatiseeritud juurdepääsupunkt on postiteenuse osutamist võimaldav püsiva asukohaga automatiseeritud vahend . ( 4 3 ) Tellitav juurdepääsupunkt on vahend, mi llega osuta takse postiteenust postiteenuse kasutaja elu- või asukohas. “; 1 8 ) paragrahvi 8 lõiked 3, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 1 9 ) paragrahvi 8 lõi get 8 täiendatakse pärast tekstiosa „Käesolevas paragrahvis“ tekstiosaga „ja selle lõike 9 alusel kehtestatud õigusaktis“; 20 ) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „( 9 ) P ostkasti le ja selle paigutamise le esitatava d nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .“ ; 2 1 ) p aragrahvi 9 lõi k e 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Postmargile trükitakse sõna „ Eesti “ ja margi nimiväärtus, mis on väljendatud araabia numbri , tähe , sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil ning mis vastab Eesti Vabariigis käibel oleva le rahaühikule . “ ; 2 2 ) paragrahvi 10 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2 3 ) paragrahvi 10 lõi ked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 2 4 ) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „ (6) Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise ja tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.“ ; 2 5 ) paragrahvi 11 lõi ke 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 2 6 ) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) universaalse postiteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused ).“ ; 2 7 ) paragrahvi 12 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2 8 ) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevusloale lisatakse järgmised kõrvaltingimused : 1) tegevuse alustamise kuupäev; 2 ) juurdepääsupunktide arv ; 3 ) muud tingimused, mis tulenevad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud õigustest või kohustustest.“ ; 2 9 ) paragrahvi 14 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ; 30 ) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Majandustegevustea de esita takse järgmiste te en uste osutamise korral: 1) kirisaadetise edastamine liht- ja tähtsaadetisena ; 2) kullerpost; 3 ) käesoleva seaduse §-s 21 1 sätestatud eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemine ; 4) muu postiteenus; 5) otsepost; 6) perioodilise väljaande edastamine ; 7 ) postipaki edastamine liht- ja tähtsaadetisena .“ ; 3 1 ) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Eksterritoriaalse postivahetuskeskuse na tegutsemise majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1 ) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad postiteenuse kaubamahud ning lähte- ja sihtriigid; 2 ) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad Eestis ; 3 ) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad; 4 ) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutava te isiku te andmed . “; 3 2 ) seadus e t 2. peatükki täiendatakse §-ga 21 1 järgmises sõnastuses: „ § 21 1 . Eksterritoriaalne postivahetuskeskus ja selle asutamisele esitatavad nõuded (1) Eksterritoriaalne postivahetuskeskus on ülemaailmse postikonventsiooni kohasel t teise riigi universaalse postiteenuse osutaja poolt väljaspool asukohariiki ärilisel eesmär gil asutatud ja juhitud või määratud ettevõtja vastutusel olev asutus või rajatis , mille eesmär giks on postiteenusega seotud äritegevus väljaspool asukoha riigi territooriumi. (2) T eise riigi universaalse postiteenuse osutajal on lubatud Eestis eksterritoriaal se t postivahetuskeskus t asuta da , kui on täidetud järgmised tingimused: 1) eksterritoriaalse postivahetuskeskuse omaniku asukohariik võimaldab eksterritoriaalse postivahetuskeskuse asutamist ja tegutsemist oma riigi territooriumil; 2) Eesti s saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud Eesti universaalse postiteenuse osutajaga koostööleping , milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise kulude katmi ne . “; 3 3 ) paragrahvi 24 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad „teise postiteenuse osutaja“ sõnadega „tegevusloaga postiteenuse osutaja“ vastavas käändes ; 3 4 ) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks; 3 5 ) paragrahvi 27 pealkir i muudetakse ja s õnastata kse järgmiselt: „ § 27. Universaalse postiteenuse osutaja tüüptingimused “ ; 3 6 ) paragrahvi 27 lõike 2 punkti s 4 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 alusel kehtestatud erandid“ tekstiosa ga „ käesoleva seaduse § 37 lõike 1 1 alusel kehtestatud erandid“; 3 7 ) paragrahvi 28 lõi kes 2 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 37 lõike 7 alusel“ tekstiosa ga „ käesoleva seaduse § 37 lõike 1 1 alusel kehtestatud“; 3 8 ) paragrahvi 29 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ postkontoris, väljastatud isiklikult “ sõnaga „ juurdepääsupunkti “; 3 9 ) paragrahvi 30 lõi ge 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Postisaadetise kättetoimetamise võimatus käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus: 1 ) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada tema postiaadressi puudumise, selle ebatäpsuse, loetamatuse või muu sellesarnase põhjuse tõttu; 2) postisaadetise saaja ei tule postiteenuse osutaja määratud aja jooksul postisaadetisele juurdepääsupunkti järele või keeldub postisaadetist vastu võtmast; 3) postisaadetise eest ei ole tasutud või on tasutud postiteenuse osutaja kehtestatud tasumäärast vähem ja saaja keeldub puuduvat osa tasumast; 4) postisaadetist ei ole võimalik saajale edastada postkasti puudumise, postkastile ligipääsu puudumise või käesoleva seaduse § 8 lõike 9 alusel postkasti kohta kehtestatud nõuete järgimata jätmise tõttu. “; 40 ) paragrahvi 31 lõi get 4 täiendatakse pärast sõna „müümise“ tekstiosa ga „ , annetamise“; 4 1 ) paragrahvi 31 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast sõn a „müüakse“ sõnadega „või annetatakse“; 4 2 ) paragrahvi 36 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Universaalse postiteenuse osutajal on oma postivõrgu vahendusel üle Eesti: 1) kohustus maksta välja pensionid ja toetus ed ; 2) õigus osutada rahasiirde teenust . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teenuste osutamise le kohaldatakse võlaõigusseaduses maksekäsundi kohta sätestatut ja lõike 1 punkti s 1 nimetatud teenuse osutamisele kohaldatakse lisaks teistes asjakohastes õigusaktides sätestatu t . “; 4 3 ) paragrahvi 36¹ lõige 1 muudetakse ja sõnasta ta kse järgmiselt: „( 1 ) Universaalse postiteenuse osutajal on kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning ja menetlus dokumente .“ ; 4 4 ) paragrahvi 36¹ lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 4 5 ) paragrahvi 36¹ täiendatakse lõi k e ga 5 järgmises sõnastuses: „ ( 5 ) Perioodiliste väljaannete ja menetlusdokumentide edastamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ ; 46) paragrahvi 37 lõikest 1 eemalda jäe takse välja tekstiosa „kõigi l tööpäevadel ning “; 4 7 ) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „ ( 1¹ ) U niversaalse postiteenuse kvaliteedi nõuded , neist lubatud erandid ja nende kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. “; 4 8 ) paragrahvi 37 lõiked 3 – 8 tunnistatakse kehtetuks; 4 9 ) s eadust täiendatakse §- de ga 39 1 – 39 3 järg mise s sõnastuses: „ § 39 1 . Universaalse postiteenuse osutamise eest võetav põhjendatud tasu (1) Universaalse postiteenuse osutaja edastab valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestamiseks Konkurentsiameti ga kooskõlastatu d käesoleva seaduse § 5 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud universaalse postiteenuste osutamise eest võetava põhjendatud tasu (edaspidi põhjendatud tasu ) , lähtudes käesoleva st seaduse st ja selle alusel kehtestatud õigusaktide st . ( 2 ) P õhjendatud tasu tuleb kehtesta da nii, et oleks järjepidevalt tagatud : 1) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; 2 ) kapitalikulu ehk põhjendatud tulukus e ; 3) kvaliteedinõuete täitmise kulud ; 4) vajalikud muutuv- ja tegevuskulud . (3) Universaalse postiteenuse osutaja avalikustab põhjendatud tasu suuruse oma veebilehel ja postkontorites vähemalt 30 kalendri päeva enne tasu jõustumist. § 39². P õhjendatud tasu arvestamise alused (1) P õhjendatud tasu peab põhine ma universaalse postiteenuse osutamise kuludel, olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja sama kogu riigi territooriumil ning tagama universaalse postiteenuse kättesaadavuse kõigile kasutajatele . (2) Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kulu tõhususest ja võimaldama universaalse postiteenuse osutajal täita õigusaktidega sätestatud kohustus i . ( 3 ) Põhjendatud tegevuskulu si d hin natakse järgmis t e meetodite abil : 1) kulude muutuste jälgimine ajas ja nende võrdlemine alampalga muutusega; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud. ( 4 ) Põhjendatud tasu sisse ei arvata järgmisi kulu sid : 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) erisoodustuse kulu; 3) finantskulu; 4 ) sponsorlus kulu , kingitus te ja annetus kulu ; 5) tulumaksukulu; 6 ) universaalse postiteenuse osutamisega mitteseotud kulu; 7 ) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahv id ja viivised ning mu u d rahalis ed kohustus ed , mis on tingitud ettevõtja kohustuse täitmata jätmisest . ( 5 ) Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arv es tamise ks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamise ks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kasutatav metoodika peab arvestama käesolevas paragrahvis ja §-s 39¹ sätestatut. ( 6 ) Kui Konkurentsiamet tuvastab, et universaalse postiteenuse osutaja võetav põhjendatud tasu ei vasta põhjendatud tasu kohta kehtestatud nõuetele , on Konkurentsiametil õigus teha ettekirjutus ja määrata tähtaeg kehtestatud tasu käesoleva seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks . (7) Universaalse postiteenuse osutajal on õigus esitada lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et universaalse postiteenuse osutaja on eelnevalt esitanud vaide Konkurentsiametile ning Konkurentsiamet on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. § 39 3 . P õhj endat u d tas u kooskõlasta mine ja kinnitamine (1) Universaalse postiteenuse osutaja esitab põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmise taotluse kooskõlastamiseks Konkurentsiametile koos põhjendatud tasu suuruse põhjenduste ja arvutustega . (2) Konkurentsiamet kooskõlastab põhjendatud tasu või jätab selle põhjendatult kooskõlastamata 3 0 kalendri päeva jooksul taotluse saami se st arvates . Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemise korral võib Konkurentsiamet pikendada kooskõlastamise tähtaega 6 0 kalendri päevani. Tähtaja pikendamise korra l teeb Konkurentsiamet viivituseta teatavaks kooskõlastamise tõenäolise aja ning näitama esitab ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja kulgemine peatatakse kuni Konkurentsiametile taotluse kohta otsuse tegemiseks vajaliku teabe esitamiseni . (4) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase põhjendatud tasu kehtestamise ja selle suuruse määrusega 30 kalendripäeva jooksul § 39 1 lõike 1 kohase taotluse vastuvõtmisest arvates . (5) Lõike 4 kohaselt põhjendatud tasu kehtestamata jätmise korral kehtestab valdkonna eest vastutav minister põhjendatud tasu, mis lähtub töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära tõusust . (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul teavitab universaalse postiteenuse osutaja põhjendatud tasu muutmisest Konkurentsiametit 30 kalendri päeva enne põhjendatud tasu tõusu . “; 50 ) paragrahvi 40 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 5 1 ) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks; 5 2 ) seaduse 4. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks; 5 3 ) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud universaalse postiteenuse kvaliteedinõuded , neist lubatud erandid ja nende kontrollimise korra . “; 5 4 ) paragrahvi 43 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 5 5 ) paragrahvis 44 asendatakse arv „640“ arvu ga „9600“; 5 6 ) paragrahvi 47 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 5 7 ) seadust täiendatakse §- de ga 53 1 – 53 2 järgmises sõnastuses : „ § 53 1 . Universaalse postiteenuse põhjendatud tasule üleminek (1) Käesoleva seaduse § 39 2 lõikes 6 5 nimetatud metoodika töötab välja ja avalikustab Konkurentsiamet oma veebi lehel hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuariks . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 39 3 lõikes 1 nimetatud taotlus põhjendatud tasu kooskõlastamiseks esitatakse Konkurentsiametile es i m est kord a hiljemalt 2026. aasta 28 . veebruaril . ( 3 ) K onkurentsiamet ei kooskõlasta aastatel 2026–20 27 sellist põhjendatud tasu, mis on suurem kui pool eelmise l aasta l kehtinud universaalse postiteenuse tasust. ( 4 ) Kuni käesoleva seaduse § 39 3 lõikes 2 nimetatud Konkurentsiameti kooskõlastatud esmakordse põhjendatud tasu kehtestamiseni kehtib § 6 1 lõike 2 alusel kehtestatud universaal n e postiteenuse taskukoha n e tasu. § 53 2 . Universaalse postiteenuse makse tasumise kohustuse lõpetamine (1) Käesoleva seaduse § -s 41 1 nimetatud taotlus universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks esitatakse viimast korda hiljemalt 202 7 . aasta 30. juunik s . Nimetatud taotlus s e võidakse koonda da rohkem kui ühe kalendriaasta universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormava d kulud , kuid mitte pärast käesoleva seaduse §-s 39 1 nimetatud põhjendatud tasu jõustumis t kantud kulusid. ( 2 ) Käesoleva seaduse § -s 41 4 nimetatud universaalse postiteenuse makse tasutakse viimast korda hiljemalt 202 6 . aasta 25. oktoobriks . ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. ( 4 ) Tasutud universaalse postiteenuse maksed, mida ei kasutata universaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks , tagastatakse postiteenuse osutajale, kes tasus universaalse postiteenuse makse id makse tasumise kohustuse lõppemisele eelne nud kalendriaastal , nimetatud kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel . (5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud taotluse või juba menetluses oleva taotluse rahuldamiseks ei piisa käesoleva seaduse § -s 41 4 nimetatud universaalse postiteenuse maksetest , kaetakse puudujääk riigieelarvest .“ ; 5 8 ) paragrahvi 53 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks ; . § 2 . Konkurentsiseaduse muutmine Konkurentsiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 53 1 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) universaalse postiteenuse osutaja.“; 2) paragrahvi 53 1 lõike 8 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 53² lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa “ „ ja lõike 8 punktis 1” ; 4) paragrahvi 53 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 3 . Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõi vuseaduse § 261 5 tunnistatakse kehtetuks. § 4 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. j aanuaril . ( 2 ) Käesoleva seaduse § 1 punkti d 1 , 1 5 , ja 2 2 – 2 9 ja , 58 ning § -d 2 ja 3 jõustu vad 2026. aasta 1. oktoobril . ( 3 ) Käesoleva seaduse § 1 punkt id 50 , 5 2 , 5 4 ja 5 6 jõustu vad 202 7 . aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Talli nn, „…..“ „………………“ 20 2 5 . a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „ …. . “ „……………“ 20 2 5 . a ( allkirjastatud digitaalselt )
08.10.2025 P ostiseaduse , konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Postiseaduse , konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) peamiseks sihiks on kaasajastada Eesti postiturgu puudutav at regulatsiooni, lähtudes põhimõttest, et jätkusuutliku universaalse postiteenuse (edaspidi UPT ) osutamiseks peavad olema parimal viisil kaitstud nii kasuta ja kui ka UPT osutaja (edaspidi UPT osutaja ) huvid. Eesti postituru võib olemuselt jagada kaheks. Ühelt poolt traditsioonilised postiteenused, mille hulka kuuluvad kirjade, postipakkide ja perioodiliste väljaannete edastamine , ning teisalt kullerpostisaadetised. Neist ainult viimases on turul toimiv konkurents, kus teenuse pakkujaid on mitmeid ning teenuse kasutajatel on võimalus valida teenuseosutajat. Seevastu traditsiooniliste postiteenuste osas on tegemist sisuliselt monopoliga. Arvestades kõnealust olukorda, postituru muutust ning üleilmseid trende on vajalik muuta UPT teenust, selle rahastamist ning vähendada kogu postiturule kohalduvaid nõudeid selleks, et postiteenused oleksid jätkusuutlikud. Seonduvalt postiseaduses (edaspidi seadus ) tehtavate muudatustega muudetakse ka konkurentsiseadust ja riigilõivuseadust. Võrreldes kehtiva seadusega näeb eelnõu ette järgmisi olulisi muudatusi: kaasajastatakse UPT ja UPT osutaja postivõrgule kehtestatud nõudeid; universaalset postiteenust hakatakse osutama põhjendatud hinna alusel; kontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet; seaduses loobutakse UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon ist ; kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon. Eelnõuga vähendatakse üldist halduskoormust. Kõige rohkem väheneb halduskoormus universaalse postiteenuse osutaja vaatest, kes edaspidi ei pea enam esitama eraldi ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluseid. Vähesel määral väheneb halduskoormus ka teiste postioperaatorite hulgas, kes ei pea esitama enam tegevusluba , vaid edaspidi piisab kõikide postiteenuste osas (v.a UPT) majandustegevusteate esitamisest. Kasutajate (sh eraisikud, mittetulundusühingud) vaates ei muutu halduskoormus, kuna eelnõuga ei muudeta isikute ega postisektori väliste osapoolte õigusi ega kohustusi . 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Seaduse eelnõu välja töö tamisega alustas töörühm, kuhu kuulusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM ), Konkurentsiameti ning ASi Eesti Post esindajad. Samuti osalesid eelnõu väljatöötamise protsessis UPT osutaja esindajad ning Konkurentsiameti spetsialistid. Alates 01.07.2023 on postside valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka REM ) vastutusvaldkonnas, kes jätkas tööd seaduse eelnõuga. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi REM ) regionaalarengu osakonna nõunik Taavi Kurvits (tel: 625 6526, e-post:
[email protected] ) . Eelnõule on teinud juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp (tel: 5304 5154, e-post:
[email protected]) ning keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel: 5698 3427, e-post:
[email protected]) . 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu välja töötamisel on arvestatud halduskoormuse tasakaalustamise reeglit. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse postiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 58 , konkurentsiseaduse redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 20 ja riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 02.10.2025, 9 . Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS ) § 73), kuivõrd põhiseadus ei näe ette teisiti ( PS § 104 lg 2) . 2. Seaduse eesmärk 2009. aastal avati postiturg konkurentsile eesmärgiga tagada kvaliteetne postiteenuse osutamine, postiteenuse kasutajate kaitse ning UPT osutamise jätkamine konkurentsitingimustes. Seoses elektrooniliste teenust e arenguga on aga tänane postiturg muutunud väg a kiiresti ning traditsioonilis tele postiteenustele pakuvad üha rohkem kon kurentsi elektroonse keskkonna kaudu osutatavad ja hõlpsasti kättesaadavad ning taskukohase d teenused ning e-kaubandus . See on kaasa toonud UPT hulka kuuluva lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste mahu olulise vähenemise nii Eesti s kui ka paljud es teis tes rii k id es . Samal ajal , kui nõudlus enamike postiteenuste järele on kahanenud, on nõudlus pakiteenuste järele kasvanud. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva eelnõu peamiseks sihiks kaasajastada Eesti postiturgu puudutavat regulatsiooni, uuendades UPT rahastamismudelit ning ajakohastada postiteenusele kohalduvaid nõudeid. Sisuliselt 15 aastat muutumatuna püsinud postituru regulatsioon vajab ajakohastamist, kasutades võimalikult paindlikku lähenemist ning arvestades uusi tehnoloogilisi lahendusi. Kehtiv postiseadus ei vasta enam ei kasutaja ootustele ega ole kooskõlas tänaste UPT osutamiseks vajalike tingimustega. Ühe suurima kitsaskohan e a ei ole kehtiv UPT rahastamismudel enam sobilik ning sellega seotud rakenduslikud vaidlused on jõudnud halduskohtuni. Eeltoodust tulenevalt on valitud eelnõus lahendused, mis lõpetavad ära tagantjärgi kulude kompenseerimise, muudavad UPT osutamise nõuded selgemaks ning ühtlustavad postituru regulatsiooni muutmaks kõikidele teenuse osutaja te le tingimused võrdsemaks. Käesoleva eelnõu eesmärgid on eelkõige järgmised: 1) tagada postiteenuse kasutajatele kättesaadav ja mugav teenus ning tõsta postiteenuse kasutajate rahulolu postiteenusega; 2) tõhustada kontrolli UPT tasude üle ja tagada teenuse jätkusuutlikkus; 3) vähendada halduskoormust ja kaotada konkurentsi pärssiv UPT rahastamise regulatsioon; 4) sätestada tingimused eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiseks vastastikuse põhimõt t e alusel. Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikest 1 , eelnes postiseaduse muutmise seaduse eelnõule väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK ) (EIS toimik nr 22-0340 ) . VTK oli valitsuse eelnõude infosüsteemis arvamuse esitamiseks perioodil 25 .0 3 .202 2 – 25 .0 4 .202 2 . Kaasatavad nõustusid, et väljatöötamiskavatsuses välja toodud murekohad vajavad lahendusi ja muudatusi õigusaktide tasandil ning postiseadus vajab kaasajastamist ja kehtiv regulatsioon ülevaatamist, m istõttu on väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud eesmärgid (k ehtiva UPT sisu-, võrgu- ja kvaliteedinõuete täitmine on kulukas ning ei võimalda pakkuda postiteenuse kasutajate ootustele vastavat teenust , UPT taskukohasuse nõue koosmõjus UPT fondiga takistab kvaliteetse UPT jätkusuutlikku pakkumist ning p erioodika kättetoimetamise sagedus toob lisakulusid UPT osutajal e ) . Lühikokkuvõte olulisemates t ettepanekutest ja arvamustest VTK kohta on lisatud allolevas tabelis. Esitaja Ettepanek, arvamus Selgitus UPT sisu-, võrgu- ja kvaliteedinõuete täitmine Eesti Maksu– ja Tolliamet P akiautomaatide laiema kasutuselevõtu jälgida, et ei tekiks vastuolu haldusmenetluse seaduse §-s 26 ( Kättetoimetamine postiga ) ja maksukorralduse seaduse §-s 531 ( Kättetoimetamine posti teel ) sätestatud normidega. Võetud teadmiseks . Esimeses etapis saab pakiautomaati saadetisi suunata eelkõige kasutaja enda soovil/kinnitusel. Saadetiste edastamine otse pakiautomaati vahendusel vajab mitme osapoole koostöös välja töötamist, kuid oluline on luua vastav õigusruum, mis seda võimaldab, et saaks seda piloteerida. Eesti Linnade ja Valdade Liit UPT kättesaadavus tuleb tagada ja säilitada nii palju kui võimalik ka postkontori ja kirjakasti vormis. Kindlasti tuleb tagada teenuse kättesaadavus kõikide seda võimaldavate paindlike tehnoloogiliste lahenduste teel. Arvestatud. E e lnõuga laiendatakse postivõrgu juurdepääsupunktide ringi, lisades sinna loetellu juurdepääsupunktidena automatiseeritud juurdepääsupunkti (näiteks hetkel on kasutusel pakiautomaadid), liikuva juurdepääsupunkti ja tellitava juurdepääsupunkti, et muuta paindlikumaks UPT osutaja võimalused kättesaadavuse tagamiseks. UPT osutamine (mille hulka kuulub nii liht- kui ka tähtsaadetise kättetoimetamine) jääb kehtima samadel tingimustel vastavalt õigusaktides esitatud tingimustele. Eesti Linnade ja Valdade Liit Täpsemat ja põhjalikumat selgitamist ja analüüsi ning seadusega reguleerimist vajavad postkastide paiknemise miinimumnõuete kehtestamise normatiivid. Täpsustamist vajab, kust alates hakkab olema mugavusteenus ja mida üldse saab mõista mugavusteenuse all. Arvestatud. Eelnõus ei käsitleta mugavusteenust ning postkastide miinimumnõuete osas ei toimu sisulisi muudatusi. Rahandusministeerium VTK-s toodud kulude, tänapäevasuse, paindlikkuse argumendid postkontorite sulgemise ja kirjakastide arvu vähendamise ja asendamise osas on ilmselt asjakohased, aga kõigele muule lisaks tähendab see paratamatult tarbija jaoks teenuse kättesaadavuse vähenemist, mis tuleb alternatiivsete ja lisatasuta juurdepääsu-meetmetega kompenseerida. Inimeste jaoks, kes ei käi postkontoris, ei muuda postkontori sulgemine ju midagi, aga nende jaoks, kes käivad, tähendab see ohtu avaliku teenuse vähenemiseks. Osaliselt arvestatud. UPT osutaja peab pakkuma personaalset postiteenust (tellitav juurdepääsupunkt) inimestele, kes paiknevad postkontorist kaugemal kui 5 kilomeetrit. Rahandusministeerium Toetame ETOE-de regulatsiooni väljatöötamist, kuna ETOE-de tegutsemise ulatuse ja tingimuste määratlemine on oluline tollialaste õigusaktide kontekstis. Arvestatud. Eelnõus reguleeritakse ETOE temaatika. Sotsiaalministeerium Palume selgitada väljatöötamiskavatsusega hõlmatud teemade osas, kas planeeritud on muuta ka Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkonda kuuluvate pensionite ja toetuste väljamaksmise korraldust . Arvestatud. P ensionite ja toetuste väljamaksmise korraldus t ei muudeta ning see kohustus säilib UPT osutajale. UPT jätkusuutlikkus Eesti Meediaettevõtete Liit EML nõustub VTK-s esitatuga, mille kohaselt perioodika kojukandeteenuse hind tuleks allutada Konkurentsiameti järelevalvele, sarnaselt mitmete teiste reguleeritud üldhuviteenuste valdkondadega. Mittearvestatud. P erioodiliste väljaan net e edastamise hinna allutamine Konkurentsiameti järelevalve alla ei ole tänasel hetkel mõistlik, kuid on oluline säilitada tänane kandepäevade struktuur. Perioodiliste väljaannete edastamine on sarnaselt teiste postiteenustega (nt kullerpost) vabaturu teenus. Eesti Meediaettevõtete Liit UPT ja perioodika kojukande teenuse rahastamine riigihanke korras väärib edasist analüüsi Võetud teadmiseks. Eelnõu koostamisel ei ole valitud riigihanke korras rahastamist, kuid seda võib tulevikus täiendavalt analüüsida. Eesti Meediaettevõtete Liit Maapiirkondade dotatsioon on vajalik säilitada Riik jätkab perioodiliste väljaannete edastamise toetamisega maapiirkonnas. Rahandusministeerium Reguleeritud avalike teenuste rahastamise läbipaistvuse suurendamine ja ristsubsideerimise lõpetamine on küll riigi osaluspoliitika seisukohast olulised eesmärgid, kuid avalike teenuste täiemahuline kinni maksmine tarbija poolt ei ole vältimatult vajalik. Kavandatavad muudatused postiseaduses peaksid aga tooma kaasa tegeliku teenuskvaliteedi tõusu, ideaalis koos samaaegsete kulude vähenemisega. Võtame teadmiseks. UPT osatähtsus on vähenenud ning tagamaks teenuse jätkusuutlikkus on vajalik rahastusmudeli muutmine. Unified Post AS Eesti Posti hinnakujundus monopoolsetel turgudel peab alluma ex ante hinnaregulatsioonile, et vältida diskrimineerivat ja ebaõiglast hinnakujundust, mis annab Eesti Postile lubamatu konkurentsieelise turgudel, kus Eesti Post konkureerib erakapitalil põhinevate ettevõtjatega . Arvestatud osaliselt. Universaalse postiteenust hakatakse rakendama põhjendatud tasu põhimõttel. See tähendab seda, et UPT osutaja peab hinnad kooskõlastama enne nende jõustumist Konkurentsiametiga. Samas ei ole hetkel mõistlik tekitada täiendavat haldus ja töökoormust ning lisada see kohustus kõikidele postiteenustele. Perioodika kättetoimetamise sagedus Eesti Linnade ja Valdade Liit Samuti märgime, et kuigi kehtiv kohustus toimetada kätte perioodika kuuel päeval nädalas on kulukas, on Eestis mitmeid päevalehti (perioodikat) mis ilmuvad kuuel päeval nädalas. P ostiseadus peaks kehtestama edaspidi täpsema kohustuse perioodika kojukandeteenuse kättesaadavuse tagamiseks. Võetud teadmiseks. Täna ilmuvad väljaanded viiel päeval nädalas ning selliselt seatakse ka eelnõus kohustus. Perioodika kojukande teenuse täpsemad nõuded sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Eesti Meediaettevõtete Liit EML on seisukohal, et kohustuslike kandepäevade arvu vähendamine ei ole sobiv ega proportsionaalne lahendus, kuivõrd see ohustab perioodika sektori toimivust. Arvestatud. Kandepäevade arvu ei vähendata, küll aga viiakse kandepäevade arv kooskõlla tegelikkusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist . Eelnõu esimene paragrahv sätestab postiseaduse, teine paragrahv konkurentsiseadu se ja kolmas paragrahv riigilõivuseaduse muutmise . Neljas paragrahv reguleerib seaduse jõustumist. 3.1. Postiseaduse muutmine Eelnõu § 1 punkt 1 Eelnõu § 1 punkt i 1 kohaselt asendatakse posti seaduse s läbivalt sõnad „ taskuk oha ne tasu “ sõnade ga „ põhjendatud tasu “ vastavas käändes . Kehtiva seaduse § 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt on UPT riigisiseste ja rahvusvaheliste kirisaadetiste edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi ning postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi teenuste järjepidev, kvaliteetne ja taskukohase tasu eest osutamine kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Nõue osutada UPT teenuseid taskukohase tasu eest tuleneb postidirektiivi artikli st 12, mille järgi peavad UPT tasud olema taskukohased kõikidele kasutajatele nende geograafilisest asukohast olenemata. Postidirektiiv seejuures taskukohaste tasude mõistet laiemalt ei ava, kuid 01.01.2009 jõustunud seaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu fikseeritud tasu, millest rohkem UPT osutaja UPT kasutajalt võtta ei või. Taskukohase tasu eesmärk on postiteenuse kasutajale mõistliku hinnataseme säilitamine üldistes huvides osutatava teenuse kasutamise eest. Taskukohase tasuna võib käsitada ka UPT teenuse kulupõhist hinda (mis samuti tuleneb postidirektiivi artiklist 12) tingimusel, et see on oma hinnatasemelt teenuse kasutajatele jätkuvalt kättesaadav. Näiteks Saksamaa on 1. jaanuaril 2025. a jõustunud seaduses sätestanud, et universaalse id teenuseid loetakse kättesaadavaks, kui need peegeldavad efektiivset teenuse osutamis e hinda . UPT teenuse kulupõhine hind toob kaasa olukorra, kus UPT teenuse osutamise kulud on kaetud . See tagab UPT hulka kuuluvate postiteenuste õiglasema ja läbipaistvama hinnastamise. ASi Eesti Post kulude analüüsi põhjal on selgunud, et UPT riigisisese ja rahvusvahelise kirisaadetise lihtsaadetisena edastamise teenuse müügihind (taskukohane tasu) jääb oluliselt alla teenuse omahinnale. UPT kahjumist 50% tuleneb välismaalt Eestisse saabuvast mahust, mille eest tasuvad teised postiorganisatsioonid. Selline olukord mõjutab negatiivselt UPT kvaliteeti pikaaegses perspektiivis ning teenuse osutamise efektiivsust. Samuti seab see ohtu ettevõtte suutlikkuse investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja alternatiivsetesse UPT osutamise kanalitesse. Lisaks põhjustab omahinnast madalam müügihind ASi Eesti Post jaoks väikse ma lõppmakse summa teistelt riikidelt . Lõppmaksena mõistetakse seaduse tähenduses postisaadetise edastamiseks vastuvõtnud välisriigi postiteenuse osutaja poolt postisaadetise Eesti territooriumil kättetoimetamise eest UPT osutajale makstavat tasu või UPT osutaja poolt vastuvõtvale postiteenuse osutajale makstavat tasu postisaadetise kättetoimetamise eest sihtriigis. Kuna lõppmaksed arvutatakse riigisiseste tariifide põhjal, siis kunstlikult madalal hoitud tasude korral kujunevad ka ASile Eesti Post ette nähtud lõppmaksed kunstlikult madalaks. See tähendab, et AS Eesti Post ei saa välisriikide postiadministratsioonidelt rahvusvaheliste kirisaadetiste Eestis kättetoimetamise eest õiglast tasu. Selle tulemusena saavad välismaa kaupmehed näiteks odavamalt saadetise edastamist Eestis kui kohalikud kaupmehed. Postituru paremaks toimimiseks ja sellel turul moonutuste vältimiseks peab UPT teenust osutama põhjendatud hinnaga, mis tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. On ka oluline märkida, et lisaks monopoolsetele tunnustele vastavale UPT osutamisele (seaduse § 6 kohaselt määratakse üks UPT osutaja, kellele kehtivad eritingimused nii kohustuste kui õiguste osas), pakutakse ka teisi monopoolseid avalikke teenuseid (nt elekter, gaas, vesi, kaugküte) kulupõhise hinnaga. Samuti sisaldavad nende teenuste hinnad mõistlikku kasumit. Eelnõu kohaselt tunnistatakse seaduses taskukohase tasu regulatsioon kehtetuks ning edaspidi lähtutakse UPT osutamisel teenuse põhjendatud hinnakujundusest , mis on samuti kooskõlas postidirektiiviga (vt täpsemalt seletuskirja peatükist 5) . UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. See säte sätestatakse üleminekuajaga ning see jõustub hiljem, et anda aega UPT osutajale taotluse esitamiseks, Konkurentsiametile põhjendatud tasu kooskõlasta miseks ning kehtesta tud põhjendatud tasu jõust amiseks . Taskukohase tasu muutmine põhjendatud tasuks toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise. Mõju UPT kasutajatele, kellest enamiku moodustavad eraisikud, on suhteliselt väike. Keskmine aastane kulu UPT kogumisse kuuluvatele teenustele on marginaalne, võrreldes nt elektrivarustusele, ve e varustusele või soojusenergiale tehtavate kulutustega. 20 2 4 . aastal saadeti iga Eesti elaniku kohta keskmiselt 0 , 8 UPT saadetist aastas. T egemist on hääbuva teenusega. Kui 2019. aastal edastati kokku 12,5 mln UPT saadetist, siis 202 4 . aastal kõigest 3 ,2 mln saadetist. V iimaste aastate keskmine aastane mahtude langus on 2 4 %. Eelnõu § 1 punkt 2 Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse seaduses läbivalt sõnad „täht- ja väärtsaadetis“ sõnaga „ täht saadetis“ vastavas käändes. Eesmärk on eemaldada seadusest väärtsaadetis eraldi teenuse liigina. Ka Ülemaailmse Postiliidu aktide käsitluses on väärtustamine ehk kindlustamine (inglise keeles insurance ) lisateenusena välja toodud ja soov on seda edaspidi käsitleda tähtsaadetise lisateenusena. Kehtiva seaduse regulatsiooni praktiline probleem seisneb selles, et seaduses sisalduv postiteenuste käsitlus (liht-, täht- ja väärtsaadetised) ei vasta postiorganisatsioonide rahvusvaheliste võrgustike (Prime , Interconnect ) poolt kasutatavale teenusestandardile. Enamik Eestisse saabuvast mahust liigub just nimetatud võrgustike kaudu. Enim kasutatav teenus on selline, kus saadetis on jälgitav ( track and trace ), kuid seda ei väljastata allkirja vastu ehk niinimetatud jälgitav lihtkiri. Praktikas tekitab paralleelsete, kuid samas erinevate (st ühelt poolt seadusest tulenevate ja teisalt käibes kasutatavate) postiteenuse käsitluste kasutamine ebaselgust ja jäikust teenuste arendamisel turu tegelikele nõ u etele vastavaks. Seega on kehtiv käsitlus aegunud ja takistuseks postiteenuste disainimisel. Teenuse disaini mõttes on tarbija vaates lihtsam ja arusaadavam defineerida teenust tulevikus kombinatsioonidena ehk põhiteenus pluss erinevad lisateenused. Kindlustamise teenuse võimalus on jätkuvalt olemas, aga teisel moel ja mitte eraldi saadetise liigina . Sarnase lähenemise on võtnud ka Ülemaailmne Postiliit. Eelnõu § 1 punkt 3 Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse seaduse § 1 lõiget 5 tekstiosaga „ja selle alusel kehtestatud õigusakti“. Muudatus on vajalik tagamaks õigusselgus, et universaalse postiteenuse osutaja rahvusvahelisele postiteenusele kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele ka selle alusel kehtestatud õigusakt i Eesti territooriumil toimuva postisaadetise edastamise puhul niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus Eesti Vabariigile siduvate Ülemaailmse Postiliidu aktidega. Muudatus on vajalik, kuna mitmed nõuded liigutatakse eelnõuga seaduse tasandilt alamakti (määruse) tasandile. Eelnõu § 1 punkt 4 Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 1 lõige 6. Nimetatud sättega kaotatakse erisus seaduse 3. peatüki kohald a misele. Senini kehtis seaduse 3. peatükk ainult tegevusloaga hõlmatud postiteenustele, mis oli vajalik eelkõige seaduse 4. peatüki 2. jaos nimetatud UPT rahastamise jaoks. 2008. aastal, mil seadus sai oma tänase ülesehituse , põhjendati seda seletuskirjas järg nevalt : „ Tegevusloaga määratud postiteenuse osutamine mõjutab UPT osutamist ning arvestades UPT ga kaasnevate ebamõistlikult koormavate kulude võimaliku hüvitamist, on oluline nimetatud teenuse mõningane reguleerimine (osutamise piirkond, tasud jne).“ . Arvestades, et käesoleva eelnõuga muudetakse UPT rahastamist , ei ole tulevikus põhjendatud tegevusloa regulatsiooni säilitamine väljaspool universaalset postiteenust. Muudatuste järgselt kehti b seaduse 3. peatükk kõigile postiteenustele , luues väljaspool UPT-d võrdsed tingimused postiteenuste osutamiseks. Eelnõu § 1 punkt 5 Eelnõu § 1 punkt 5 kohaselt täiendatakse seadust võimalusega käsitleda postiaadressina ka juurdepääsupunkti asukohta juhul, kui postisaadetisele on lisatud saajale postisaadetise saabumise kohta teate saatmiseks vajalikke kontaktandmeid . Nimetatud võimalus loob õigusselguse ka automatiseeritud juurdepääsupunktide (nt pakiautomaat) kasutamisel ning nende kasutamiseks vajalike andmete küsimiseks ka näiteks universaalse postiteenuse osutamiseks . Saaja kontaktandmeteks saab lugeda näiteks mobiiltelefoni numbri t , mis võimaldab saata saajale personaalse koodi, mille kaudu on ainult saatjal õigus saadetis kätte saada. Muudatus võimaldab saata ja saada saadetis i , sh universaalse postiteenuse kaudu veelgi mugavamalt ja tarbija poolt eelistatud viisil. Eelnõu § 1 punkt 6 Eelnõu § 1 punkt 6 kohaselt muudetakse kirisaadetise mõiste definitsiooni § 2 lg-s 4 . Muudatus on suuresti tingitud ü lemaailmse postikonventsioonis tehtud muudatustest ning tulevikus planeeritavatest muudatustest. Alates 2026 . aastast muutub R (tähitud) maksikiri ü lemaailmse postikonventsiooni alusel ainult pabersisuga saadetiseks, seega tuleks edaspidi eristada kirisaadetise puhul tähitud ja lihtkirja. Eesti Post on nimetatud muudatuse valguses ühtlustanud samal põhimõttel nii siseriikliku tähitud kirja kui ka rahvusvahelise kirja , et klientide jaoks võimalikult vähe segadust tekitada. Tõenäoliselt tuleb tulevikus täiendavalt muudatusi ka kirisaadetiste kaalu ja mõõtmetega ning sellest tulenevalt on mõistlik teha etteruttavalt muudatused seaduses ja viidata otse ü lemaailmse postikonventsioonis kehtestatud nõuetele. Eelnõu § 1 punkt 7 Eelnõu § 1 punkt i 7 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 4 lõi k e 5 punkt 3 , kus on nimetatud väärtsaadetise edastamine ühe eraldiseisva postiteenuse liigina . Muudatuse kohaselt eemaldatakse postiteenuste lo e telust väärtsaadetise edastamine eraldi teenuse liigina. Eelnõu § 1 punkt 8 Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse seaduse § 4 lõike 7 punkt i 1 selliselt, et punktis olevad sõnad "muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava" asendatakse sõnadega "saaja tuvastamist võimaldava muu“. Muudatus on tingitud praktikas t, kus saadetakse saadetisi ka viisidel, mis ei võimalda isikusamasust tuvastada , kuid võimaldavad tuvastada saaja (nt turvauksed, PIN koodid jms ). Eelnõu § 1 punkt 9 Eelnõu § 1 punkt i 9 kohaselt muudetakse seaduse § 4 lõi k e 7 punkti 3 selliselt, et punktis olevad sõnad „ postiteenuse osutaja eelnevalt määratud garantiisumma“ asendatakse sõnadega „ postiteenuse osutamise tüüptingimustes ettenähtud hüvitis t “ . Muudatusega täpsustatakse hüvitise maksmise tingimusi tähtsaadetise kaotsimineku või kahjustumise korral. Uue sõnastuse kohaselt maksab postiteenuse osutaja saatjale postiteenuse osutaja tüüptingimustes ettenähtud hüvitise. Praktikas on hüvitise maksmise tingimused sätestatud postiteenuse osutamise tüüptingimustes, seega on tegemist pigem tehnilist laadi muudatusega. Eelnõu § 1 punkt 10 Eelnõu § 1 punkt i 10 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 4 lõige 8 . Muudatus on seotud eelpool tehtud muudatusega. Eesmärk on eemaldada seadusest väärtsaadetis eraldi teenuse liigina. Eelnõu § 1 punkt 1 1 Eelnõu § 1 punkt i 1 1 kohaselt muude takse seaduse § 4 lõi keid 8 1 ja 9 . S eaduse § 4 lg 8 1 m uudatuse eesmärk on parandada seaduse sõnastust, et partiisaadetis ei ole omaette postiteenus, vaid liht- ja tähtsaadetisena edastamise teenuse üks osa. Samuti on loetelust eemaldatud väärtsaadetiste edastamine partiisaadetisena ning eemaldatakse võimalus saata postipakke partiisaadetisena . Tegemist on Eesti Posti poolt kooskõlastamise käigus tehtud ettepanekuga, lähtudes asjaolust, et partiisaadetisena edastatav postipakk tähtsaadetisena (postkontorist üleantud ja postkontorist väljastatav) ei ole enam praktikas kasutatav . Arvestades, et tarbijad kasutavad selles osas vabaturuteenuseid ja mugavamaid kanaleid, puudub turul nõudlus tähtsaadetisena postipaki järele . S eaduse § 4 lõi k e 9 muudatuse kohaselt täpsustatakse , mida loetakse kullerpostiks, kuna kehtivas seaduses on see liiga üldine ning raske on eristada logistika ja transporditeenuseid . Kullerposti ks loetakse kirisaadetis e või postipak i edastamist , mille edastamise tingimused vastavad vähemalt neljale tingimusele seitsmest, mis on loetletud selles lõikes. Kullerposti tingimuste mõte on määratleda seda teenus ena , mis lisaks suuremale kiirusele oleks ka usaldusväär ne esemete kogumisel, jaotamisel ja kohaletoimetamisel. Tingimuste kohaselt peavad kullerpostisaadetise edastamisel olema täidetud vähemalt neli tingimust järg nevatest : 1) see edastatakse individuaalse kokkuleppe ja kasutaja erinõuete kohaselt; 2) see edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3 ) see kogutakse saatja elu- või asukohast; 4 ) see väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või saaja muul viisil tuvastamist võimaldava tunnuse alusel ; 5) se lle kohta saadetakse postisaadetise saatjale kättetoimetamise kinnitus kokkulepitud viisil ; 6) se lle puhul garanteeritakse kindlaksmääratud kuupäeval kohaletoimetamine; 7) se lle saatjal on võimal ik igal ajal saada teavet saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamine .; Eelnõu § 1 punkt 1 2 Eelnõu § 1 punkti 1 2 kohaselt täiendatakse seaduse § 4 lg 11 loetelu adresseerimata saadetiste edastamisega. Adresseerimata saadetiste alla kuuluvad saadetised , mille peal ei ole postiaadressi ega muud saajale omastatavat identifitseerimistunnust . Muudatus on tingitud vajadusest luua õigusselgus , et adresseerimata saadetis ed ei kuulu otseposti alla. Muudatusega piiritletakse selgemalt otseposti alla kuuluvad saadetised välistades olukorra, kus erinevad osapooled võivad tõlgendada adresseerimata saadetisi postiteenuse osaks. Ka kehtiv seaduse § 2 lg 2 kohaselt on postisaadetis postiteenuse osutajale edastamiseks üle antud adresseeritud saadetis. Eelnõu § 1 punkt 1 3 Eelnõu § 1 punkt i 1 3 kohaselt muudetakse seaduse § 5 lõiget 2 , millega jäetakse universaalse postiteenuse ulatusest välja siseriikliku postipaki edastamine kui kohustuslik postiteenus. Muudatus on tingitud teenuse kättesaadavusest ning üldisest põhimõttest riigi poolsest sekkumisest turule. Kui teenuse osutajaid on turul palju, ning siseriikliku pakiteenuse osas see nii on, siis riigi poolne sekkumine turu toimimisse peaks olema minimaalne. Viimasel aastal on toimunud universaalse postiteenuse raames edastatavate siseriiklike postipakkide mahus neljakordne langus (2023 vs 2024). Universaalse postiteenuse raames edastatavate siseriiklike postipakkide kogused on olnud läbi aastate languses ja kogu postipakkide edastamise teenusest marginaalsed. Antud teenus konkureerib tihedalt kullerpostiteenusega, mis suudab pakkuda paremat kättesaadavust ning soodsamat hinda. Seetõttu ei ole mõistlik seda teenust enam osutada universaalse postiteenusena , vaid teenus on tarbijatele kättesaadav vabaturu põhimõttel . Sarnast lähenemist on kasutanud ka Taani ning viimati ka Rootsi. Lisaks jäetakse § 5 lõike 2 punktis 1 välja väärtsaadetise mõiste ning viidatakse kirisaadetiste nõuete osas ü lemaailmse postikonventsiooni ja selle eeskirjade nõuetele . Eelnõu § 1 punkt 1 4 E elnõu § 1 punkt i 1 4 kohaselt täiendatakse posti seaduse § 5 lõikega 2 1 . Täienduse kohaselt lisatakse juurde loetelu postiteenuse hulka kuuluvate st lisateenuste st . Muudatuse kohaselt reguleeritakse seaduses edaspidi eraldi UPT liigid ning lisateenused, mille pakkumine on kohustuslik ja mida kasutaja saab juurde tellida . Seega jääb k iri saadetise ja postipaki kindlustamine UPT hulka kohustusliku lisateenusena. Tähtsaadetise k indlustamise lisateenuse korral avaldab saatja postiteenuse osutajale saadetise väärtuse ja saadetise kaotsimineku või kahjustumise korral hüvitab postiteenuse osutaja saatjale tema avaldatud saadetise väärtuse. Samuti on lisateenuseks saadetise jälgimise teenus. Saadetise jälgimise teenust saab tellida nende teenuste puhul, kus see on tehniliselt teostatav. Eelnõu § 1 punkt 1 5 Eelnõu § 1 punktiga 1 5 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 6 1 . Paragrahvis on sätestatud taskukohast tasu puudutav regulatsioon , mis tunnistatakse kehtetuks seoses üleminekuga põhjendatud tasu regulatsioonile (vt eelnõu § 1 punkt i 1 selgitust ) . Eelnõu § 1 punkt 1 6 Eelnõu § 1 punktiga 1 6 täiendatakse seaduse § 7 lõiget 4 teise lausega, mille järgi ei pea juurdepääsupunkt i asukoht olema püsiv. Muudatus on kooskõlas eesmärgi ja vajadusega mitte siduda UPT kättesaadavust ainult postkontori ja kirjakastiga, vaid tagada teenuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikide seda võimaldavate paindlike t ehnoloogiliste lahenduste teel (nt tellitav juurdepääsupunkt , automatiseeritud juurdepääsupunkt , liikuv juurdepääsupunkt ) . Eelnõu § 1 punkt 1 7 Eelnõu § 1 punkt i s 1 7 täiendatakse seaduse § 7 lõigetega 4 1 – 4 3 . Muudatuse kohaselt kõrvaldatakse ebakõla majandus- ja kommunikatsiooni ministri 10. juuli 2006 . a määruse nr 67 „Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ (edaspidi postivõrgu määrus ) ja seaduse vahel juurdepääsupunktide määratlemisel. Nimelt kehtestatakse definitsioonid edaspidi postivõrgu määruse asemel seaduses, sest seaduse struktuuri ja õigusaktide hierarhia kohaselt on nii õigem. Nii tagatakse olukord, et seaduses on defineeritud kõik juurdepääsupunktide liigid, mida kasutatakse UPT osutamiseks. Postivõrgu määruses sätestatakse nõuded juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele. S eaduse § 7 lõi k e 4 1 järgi on liikuv juurdepääsupunkt kindla graafiku alusel liikuv postiteenuse osutamise vahend ( nt buss) . S eaduse § 7 lõikes 4 2 sätestatakse automatiseeritud juurdepääsupunkt mõiste, milleks on püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks (nt pakiautomaat) . Automatiseeritud juurdepääsupunkti mõiste sätestamine seaduses loob võimaluse mõnede UPT teenuste osutamiseks ka näiteks mistahes automatiseeritud juurdepääsupunkti vahendusel . E-kaubanduse jätkuva arengu ja postipakkide arvu kasvu tõttu on viimastel aastatel lisandunud võimalus kasutada UPT osutamiseks pakiautomaatide võrgustikku, mistõttu on juba hetkel võimalik pakiautomaatide vahendusel osutada liht- ja tähtsaadetiste edastamise teenust. Pakisaadetiste arv kasvab ja seega on kasvanud ka pakiautomaatide kasutamine. S eaduse § 7 lõikes 4 3 sätestatakse, et tellitav juurdepääsupunkt (näiteks personaalne postiteenus ) on osutami s e vahend postiteenuse kasutaja elu- või asukohas. Postivõrgu määruse § 2 lõige 6 kohaselt lähimast UPT d osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tuleb tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel. Eelnõu § 1 punkt 1 8 , 1 9 ja 20 Eelnõu § 1 punktiga 1 8 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 8 lõiked 3 , 5 ja 6 , mis sätestavad postkastile ja selle paigutamisele esitatavad nõuded. Eelnõu § 1 punktiga 1 9 täiendatakse seaduse § 8 lõiget 8 selliselt, et edaspidi peavad postkastile ja selle paigutamisele esitatavate nõuete osas järgima lisaks seadusele, ka seaduse alusel kehtestatud õigusaktides esitatud nõudeid. Muudatus on tingitud seoses teatud postkastile kohalduvate nõuete viimisest määruse tasandile. Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt lisatakse juurde volitusnorm, millega sätestatakse nõuded valdkonna eest vastutava ministri määruse ga . Nimetatud muudatus ei muuda postkastile kohalduvaid nõudeid, kuid annab tuleviku jaoks piisava paindlikkuse, et valdkonna eest vastutav minister saab reageerida kiiremini, kui peaks tekkima vajadus postkastile kohalduvate nõuete muutmiseks või täiendamiseks . Seejuures viiakse m äärusesse pelgalt nõuded, mis sätestavad, mis tuleb postkastile märkida ning kuhu tuleb postkast paigutada linnas, alevis ja alevikus ning külas. Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel on tegemist liiga detailse regulatsiooniga . Eelnõu § 1 punkt 2 1 Eelnõu § 1 punktiga 2 1 muudetakse seaduse § 9 lõi ke 2 teist lauset . Se ll e s lauses sätestatakse , kuidas märgitakse postmargi väärtus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt trükitakse postmargile sõna „E esti “ ja margi nimiväärtus araabia numbritega. Muudatuse kohaselt lisatakse võimalus trü k kida väärtus postmargile tähe, sõna, tähise või muu iseloomustava tunnuse abil , mis vastab Eesti Vabariigis käibel olevale rahaühikule . Nn klassimarkide süsteemi kasutavad paljud riigid, kasutades tähti ja/või numbreid nimiväärtuse väljendamiseks : • Soome – 1 kl ja 2 kl; • Norra – A ja B, VERDEN (maailm), INNLAND (sisemaa), EUROPA (Euroopa); • Rootsi – BREV, JULPOST, EKONOMI BREV; • Suurbritannia – 1st ja 2nd, WORLDWIDE UP TO 20 GRAMS, EUROPE UP TO 20 GRAMS. Sellisel moel nimiväärtuse märkimine lihtsustab oluliselt tariifide muutumisel postmarkide kasutamist ja kaob vajadus täiendavalt postmarke juurde lisada . Täiendava margi lisamine saadetisele on ASi Eesti Post jaoks lisakulu, sest ühe margi asemel kulub neid sama saadetise edastamiseks mitu . Kasuta jate jaoks paraneb markide kasutusmugavus ning pikeneb postmarkide kasutamise aeg. Eelnõu § 1 punkt 2 2 Eelnõu § 1 punkti 2 2 kohaselt eemaldatakse seaduse § 10 lg-st 1 tegevusloa nõue kirisaadetise edastamisel nii liht , täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena ning postipaki edastamisel nii liht-, täht-, väärt- kui ka partiisaadetisena. Tegevusloa nõue jääb jätkuvalt kehtima UPT korral ( posti seaduse § 10 lg 1 p 1). Muudatus on kooskõlas postidirektiivi artikliga 9. Nimetatud artikli kohaselt võib liikmesriik universaalteenuse kohaldamisalast välja jäävate teenuste korral võtta kasutusele üldload määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine. Üldloaks sobib ka registreerimine . Sellisel juhul ei ole vaja enne teenuse osutamisega alustamist Konkurentsiameti otsust , vaid piisab teavitamisest . Seega piisab edaspidi sellest, kui postiteenuse osutaja d väljaspool UPT-d esita vad majandustegevusteate seaduse §-s 21 nimetatud juhtudel ja korras . Praktikas on lisaks Eesti Postile, kes on UPT osutaja, väljastatud postiteenuse tegevusluba täiendavalt ainult ühele postiteenuse osutajale, seega puudutab muudatus ainult kahte postiteenuse osutajat , kes saavad edaspidi teenust osutada majandustegevusteate alusel . Kehtiva seaduse kohaselt oli teatamiskohustus olemas juba kullerposti, otseposti, perioodiliste väljaannete edastamiseks ja muudeks postiteenusteks. Muudatus on seotud ka taskukohaselt tasult üleminekuga põhjendatud tasule . Arvestades, et kulupõhise hinna rakendamisel ei ole enam rahastamiskohustus (seaduse § 41 3 ) vajalik, kaob ka vajadus eristada väljaspool UPT-d olevaid postiteenuseid tegevusloa ja teatamiskohustuse osas. Eelnõu § 1 punkt 2 4 Eelnõu § 1 punktiga 2 4 täiendatakse seaduse § 10 lõikega 6, mis annab õiguslikud alused riigilõivu võtmiseks UPT tegevusloa läbivaatamiseks ja muutmiseks. Riigilõivuseaduse § 2 kohaselt on riigilõiv „/…/ seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest.“ Riigilõivuseadus sätestab üksnes riigilõivumäära, kuid mitte õigusliku aluse selle nõudmiseks – nimetatud alus peab tulenema eriseadusest, ehk antud juhul seadusest. Eelnõu § 1 punkt id 2 3 , 2 5, 2 7 ja 2 9 Eelnõu § 1 punktidega 2 3 , 2 5 , 2 7 ja 2 9 tunnistatakse kehtetuks tegevusloa nõuded, mis o n seotud tegevusloa geograafiliste erisustega . UPT korral väljastatakse tegevusluba kogu Eesti territooriumile ( posti seaduse § 14 lg 4) ning UPT osutajal on kohustus osutada ka rahvusvahelisi postiteenuseid ( posti seaduse § 35 lg 1), seega ei ole edaspidi võimalik taotleda tegevusluba geograafiliste erisustega ning nimetatud sätete säilitamise ks puudub vajadus. Punktiga 2 3 tunnistatakse kehtetuks ka seaduse § 10 lg 4, mis sätestas postiteenused, mis ei vaja tegevusluba. Tegemist oli dubleeriva sättega, sest seaduse § 21 lõikes 1 on sätestatud postiteenused, mis kuuluvad teatamiskohustuse alla. Muudatuse järgselt jääb tegevusloa regulatsioon kehtima ainult universaalsele postiteenusele ning ülejäänud postiteenustele kohaldub teatamiskohustus . Eelnõu § 1 punkt 2 6 Eelnõu § 1 p unktiga 2 6 täpsustatakse, et tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele ka UPT osutamise tüüptingimused. Nimetatud muudatus on seotud eelnevate punktidega, mille kohaselt jääb tegevusloa kohustus edaspidi alles ainult UPT korral. Eelnõu § 1 punkt 2 8 Eelnõu § 1 punkt 2 8 kohaselt muudetakse loetelu kõrvaltingimus test seaduse § 14 lg-s 1 , mis lisatakse tegevusloale. Võrreldes varasemaga on kõrvaltingimustest eemaldatud võimalus välja tuua geograafiline piirkond, kus tegevusloa omaja osutab ise teenust, ja vajaduse korral geograafiline piirkond, kus tema nimel osutab teenust teine postiteenuse osutaja . Lisaks ei pea enam tegevusloas välja tooma juurdepääsupunktide asukoha andme i d ja postkontorite minimaalse i d lahtioleku aegu . Muudatus on seotud tegevusloa regulatsiooni kohustuse eemaldamisega teenustelt väljaspool UPT-d. T egevusloale jääb jätkuvalt kohustus lisada kõrvaltingimuseks juurdepääsupunktide arv. Muudatus võimaldab UPT osutajal vajadusel hõlpsamalt ümber struktureerida juurdepääspunkt ide asukohti ning lahtiolekuaegu vastavalt olukorrale ja nõudlusele ning selleks ei pea algatama tegevusloa menetlust, mis on nii ajaliselt kui rahaliselt koormav UPT osutajale . Samuti väheneb ka Konkurentsiameti töökoormus, kes ei pea iga väiksema muudatuse tõttu tegevusl oa muudatust menetlema. Jätkuvalt jäävad kehtima UPT juurdepääsupunkti de le kohalduvad nõuded, tagamaks teenuse kättesaadavus igal pool Eestis. Nimetatud nõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006 . a määruses nr 67 „ Nõuded UPT osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“. Seega peab UPT osutaja juurdepääsu punkti paigutamisel arvestama mh postiteenuse kasutajate elu- ja asukohti, ühistranspordiliinide kulgemist, kohaliku omavalitsuse üksuste ettepanekuid. Lisaks tuleb uue juurdepääsupunkti loomisel või olemasoleva juurdepääsupunkti asukoha muutmisel arvestada inimeste erivajadustega ja võimaldama neile ligipääsu juurdepääsupunktile. Täiendavalt tuleb lähimast UPT osutavast juurdepääsupunktist kaugemal kui 5 kilomeetrit elavale või asuvale postiteenuse kasutajale tagada soovitud UPT kasutamise võimalus lisatasuta tellitava juurdepääsupunkti kaudu kõigil tööpäevadel vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. juuli 2006. aasta määruse nr 67 § 2 lõikele 6. Eelnõu § 1 punkt 30 Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse seaduse § 21 lg-s 1 loetelu te enustest , mille osutamise korral peab esitama majandustegevusteate. Loetellu lisatakse eksterritoriaalsete postivahetuskeskusena (inglise keeles Extraterritorial Office of Exchange, edaspidi ETOE ) tegutsemine ning kirisaadetiste ja postipaki edastamine nii liht- kui ka tähtsaadetisena. Viimased olid eelnevalt tegevusloaga hõlmatud te enused , kuid eelnõus t ehtavate muudatuse järgselt piisab ka nende puhul majandustegevusteate esitamisest. Eelnõu § 1 punkt 3 1 Eelnõu § 1 punktiga 3 1 täpsustatakse täiendavad andmed seaduse § 21 lg-s 2 1 , mida peab esitama eksterritoriaalse postivahetuskeskusena ( ETOE ) tegutsemise korral majandustegevusteates. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ( MsÜS-s) on reguleeritud põhilised tegevused, mida tuleb teha majandustegevuse alustamisel, teostamisel ja lõppemisel. Samuti reguleeritakse sellega seonduvalt andmete esitamist. Näiteks MsÜS § 14 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja esitama teate enne majandustegevusega alustamist ning § 34 lõike 1 kohaselt peab ettevõtja teatama ka majandustegevusest loobumisest registripidajale, märkides teates majandustegevuse lõpetamise aja. Samad põhimõtted kehtivad ka postivahetuskeskusena tegutsedes . Tagamaks parema ülevaate, kes ja millises ulatuses plaanib tegutseda Eestis ETOEna , on vajalik k ooskõlas MsÜS § 15 lg 1 p 8 nimetada seaduses loetelu andmetest, mida tuleb täiendavalt majandustegevusteates esitada . Sätte kohaselt tuleb seega edaspidi esitada andmed eksterritoriaalse postivahetuskeskuse prognoositavad postiteenuse kaubamahud ning lähte- ja sihtriigid. Eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tegutsemiskohad, eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste vedajad ning eksterritoriaalse postivahetuskeskuse saadetiste tollivormistuse eest vastutavate isikute andmed. Tolliküsimuste eest vastutav isik on ettevõttesisene isik või ettevõtteväline töövõtja, kes tegeleb majandustegevusteatise esitaja eksterritoriaalse postivahetuskeskuse tollivormistuse küsimustega. Eelnõu § 1 punkt 3 2 Eelnõu § 1 punkt i 3 2 kohaselt täiendatakse posti seadust § -ga 2 1 1 -ga. S eadust täiendatakse ETOE definitsiooni ga . ETOE on ü lemaailmse p ostikonventsiooni artikkel 13 kohaselt eksterritoriaalne vahetusasutus, mis on määratud ettevõtja poolt (st UPT osutaja poolt) ärilistel eesmärkidel asutatud ja juhitud või määratud ettevõtja vastutusel olev asutus või rajatis nende enda omast erinevas liikmesriigis või territooriumil, mille eesmärk on suunata äritegevus väljaspool nende riigi territooriumi asuvatele turgudele. Praktikas annab ETOE punktina tegutsemine ligipääsu kõikidele sihtriigi postiasutustele võimaldatavatele lahendustele ning seeläbi võimaldab postivahetust korraldada oluliselt hõlpsamalt võrreldes olukorraga, kus üles tuleks ehitada enda logistikavõrgustik. ETOE -d puudutav ei ole seni riigisiseste õigusaktidega reguleeritud. Seega ei ole sätestatud ka ETOE-de suhtes kohalduvaid erinõudeid või -reegleid. ETOE-de populaarsuse kasv ja Eesti postiturul toimuv näitab seda, et on vajadus reguleerida riigisiseselt , mis on ETOE ja mis tingimustel võib ta tegutseda Eesti territooriumil. Teiste riikide ETOE-de ülevaade on toodud siin: https://www.upu.int/en/Members-Centre/Policies-Regulation/Extra-Territorial-Offices-of-Exchange-(ETOEs) . Eelnõuga loodava seaduse § 21 1 lõikes 2 sätestatakse, mis tingimustel on teise riigi ETOE loomine ja tegutsemine Eestis lubatud: kui ETOE omaniku asukohariik võimaldab samuti ETOE asutamist oma riigi territooriumil ja kui Eesti Vabariigis saadetiste kättetoimetamiseks on sõlmitud UPT osutajaga koostööleping, milles nähakse ette vähemalt postisaadetiste edastamise ja tagastamise kulude katmine. Kuigi postivahetuskeskuse asutamine on võimalik riikide vahel vastastikkuse põhimõtet arvestades, ei tähenda see automaatselt, et teise riigi eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud Eestis tegutseva UPT osutajaga. Euroopa Liidu tollialases regulatsioonis on UPT osutajale kehtestatud erireeglid postiliiklusega seotud tollidokumentatsiooni esitamiseks, postisaadetiste tollivormistuseks, sh postitransiidi kasutamiseks ning tollijärelevalve läbiviimiseks. Sealjuures ei tulene ELi tolliõigusest, et eksterritoriaalne postivahetuskeskus on võrdsustatud riikliku tegevusloa alusel tegutseva UPT osutajaga. Kui Eestis asutatakse eksterritoriaalne postivahetuskeskus, siis enne postisaadetiste veoga alustamist tuleb koostöös Maksu- ja Tolliameti ning postivahetuskeskusega paika panna kasutatavad ELi tolliõiguse kohased tolliprotsessid, arvestades tolliseaduse §-s 9 sätestatut . Eelnõu § 1 punktid 3 3 ja 3 5 Eelnõu § 1 punktidega 3 3 ja 3 5 muudetakse seaduse § 24 ja § 27 sõnastust selliselt, et need nõuded kohalduvad ainult tegevusloaga postiteenuse osutajale ehk UPT osutajale . Seoses tegevusloa regulatsiooni leevendamisega on oluline nende sätete alt välja jätta kõik n - ö vabaturul tegutsevad postiteenused. Vastasel korral oleks tegemist üle reguleerimisega ning see läheks vastuollu planeeritud muudatustega . Ka kehtiva seaduse alusel on see kohustus vaid tegevuslo a ga postiteenuse osutajatel . Eelnõu § 1 punkt 3 4 Eelnõu § 1 punktiga 3 4 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 26. Muudatuse eesmärgiks on tagada vaba konkurentsi toimimine postiteenuste turul ning kaotada ettevõtete suhtes kehtivad põhjendamatud ja sõnastuselt ebaselged piirangud. Senini kehtis seaduse § 26 kõigile postiteenustele, mille osutamiseks nõuti tegevusluba (PostiS § 1 lg 6) , sh sellistele teenustele, mille osas toimib sisuline konkurents sarnaste teenuste näol vabaturul . Näiteks on varasemalt tegevusluba nõudvale lihtpaki edastamise teenusele toimivaks alternatiiviks pakiautomaaditeenused ja kullerteenused, mis osutavad lihtpaki edastamise teenusele konkurentsisurvet. Kaotades väljaspool UPT-d tegevusloa regulatsiooni puudub ka vajadus kehtestada postiteenuste tasudele eriregulatsioon, kuivõrd toimiva konkurentsiga turgudel on parim regulaator turg. Liht - ja tähtsaadetise osas toimib konkurents nii pakiautomaaditeenuste kui kuller posti teenustega. UPT puhul on teenuse kättesaadavus (sh ka kättesaadavus ) igal juhul täiendavalt tagatud universaalteenuste hinna regulatsiooni alusel , mida nõuab ka postidirektiivi artikkel 12. Eelnõu § 1 punkt 3 6 ja 3 7 Eelnõu § 1 punkti dega 3 6 ja 3 7 muudetakse postiteenus kvaliteedinõuete viitamise asukohta . Kehtiva sõnastuse kohaselt viidati seaduse § -le 37. Edaspidi on postiteenuse kvaliteedinõuded reguleeritud vastava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Põhjendatud on volitada sellise teema otsustamine ministrile, kuna seaduse tasemel o n tegemist liiga detailse regulatsiooniga. Eelnõu § 1 punkt 3 8 Eelnõu § 1 punktiga 3 8 muudetakse seaduse § 29 lõiget 1 selliselt, et punktis olevad sõnad „postkontoris, väljastatud isiklikult“ asendatakse sõnaga „juurdepääsupunkti “. Uue sõnastuse kohaselt loetakse p ostisaadetis kätte toimetatuks , kui postisaadetis on saajale üle antud juurdepääsupunkti või postkasti kaudu. Muudatus on vajalik, sest saajaga kokkuleppel võib väljastamine toimuda erinevate juurdepääsupunktide kaudu (nt pakiautomaadis või postikulleri kohta ) ning ühtlustamiseks on vajalik , et oleks üheselt aru saada, et ka siis on saadetis kätte toimetatud. Eelnõu § 1 punkt 3 9 Eelnõu § 1 punkt 3 9 on seotud eelnevate muudatusega, kus sätestatakse ühelt poolt kvaliteedinõuete reguleerimine valdkonna eest vastutava ministri määruses ning teisalt asendatakse sõna „postkontor“ sõnaga „juurdepääsupunkti“. Seega laiendatakse postisaadetise kättetoimetamise võimatuse olukordi ka teiste juurdepääsupunktid e (nt pakiautomaadid) kaudu kättetoimetamisele . Muudatuse on vajalik olukorraks, kus saajaga kokkuleppel on küll kokku lepitud väljastamine muus juurdepääspunktis kui postkontor, kuid saadetise saaja ei tule postisaadetisele määratud ajaks järele. Eelnõu § 1 punkt id 40 ja 4 1 Eelnõu § 1 punkti de ga 40 ja 4 1 sätestatakse postisaadetise esemelise sisu annetamise võimalus seaduse § 31 vaates. Eelnõu § 1 punktiga 3 9 täiendatakse seaduse § 31 lõiget 4 pärast sõn a „müümise“ tekstiosaga „,annetamise“ . Ja eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse seaduse § 31 lõike 5 teist lauset pärast sõna „müüakse“ sõnadega „või annetatakse“. S eaduse § 31 sätted lubavad postisaadetist, mida on hoitud kuus kuud, kas hävitada või müüa. Müük on tihtipeale kulukas ja aeganõudev protsess, sest see hõlmab endast saadetise avamist, selle väärtuse määramist, oksjoni korraldamist, küsimustele vastamist ja müügi lõpule viimist ehk ostjale kätteandmist. AS Eesti Post on uurinud võimalust selliseid esemeid annetada, mille järgi oleks puudust kannatavatel isikutel vajadus, kuid seadus ei võimalda otse annetamist ning annetamine oleks seaduse rikkumine. Annetamine oleks tihti mõistlik nii ASile Eesti Post ja oluliseks abiks annetuse saajale. Praktikas tähendab see, et annetamiseks sobivatelt esemetelt eemalda takse kõik saatja ja saaja isikuandmed ning need saad etakse keskustesse, mis tegelevad eseme te jagamisega abivajajatele. Eelnõu § 1 punkt 4 2 Eelnõu § 1 punkt i 4 2 kohaselt muudetakse seaduse § 36 lõi ked 1 ja 2 . S eaduse § 36 lõikes 1 tehtud m uudatuse tulemusena tunnistatakse kehtetuks UPT osutaja kohustus osutada oma postivõrgu vahendusel üle Eesti rahasiirdeid ja muudetakse see UPT osutaja õiguseks . See annab UPT osutajale vajaliku paindlikkus e . Kehtima jääb UPT osutaja kohustus makst a oma postivõrgu vahendusel välja pensionid ja toetus ed üle Eesti . Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 lõike 1 kohaselt on võimalik Eestis makstud riikliku pensioni saada ka posti teel. Pensionite kojukande teenust pakub käesoleval hetkel AS Hansab koostöös turvaettevõttega Viking Security. Teenuse tagamise eest vastutab Sotsiaalkindlustusamet . Lisaks pensionitele makstakse kojukandega teatud juhtudel välja ka toetusi. S eaduse § 36 lõikes 2 tehtud muudatuse tulemusena ühtlustatakse sõnastus lõikega 1. Kuna e elnõus toodud uue lõi k e 1 sõnastuses ei kasutata enam sõna „finantsteenused“, siis ei ole edaspidi ka lõikes 2 vajadust seda sõna kasutada. Samuti täpsustatakse, et teenuse osutamisel tuleb lähtuda ka muudes asjaomastes seadustes sätestatu st , seega lisaks riikliku pensionikindlustuse seadusele ka näiteks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § -st 22, perehüvitiste seaduse § 8 lõike st 5 ja töövõimetoetuse seaduse §-s t 17. Rahasiirde teenuste osutamine on seotud sularaha käitlemisega ja sellele rakenduvad erinõuded, mille täitmisega seotud kulu UPT osutaja jaoks oli 2020. aastal ligikaudu 400 000 eurot. Lisaks tuleb täita üha karmistuvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mis samuti tõsta vad UPT osutaja kulusid ja halduskoormust. Selliste kulude kandmine ei ole põhjendatud, kui osutatavate teenuste maht on väike ning teenust pakuvad turul ka muud teenusepakkujad, kes on Finantsinspektsiooni järelevalve all. Rahasiire on rahakaardi teenus (raha sissemaks UPT osutaja võrgus ja sularaha väljamaks UPT osutaja võrgus ) . All on toodud tehingute arv ja selle muutus viimaste aastate jooksul : Tehingute arv 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Rahakaart 6618 4921 3875 3091 2441 2199 1933 1167 Rahakaardi teenust kasuta vad enamuses äriklien did (c a 60% ) , 40% moodusta vad eraklien did . Kuivõrd rahasiirde teenust selle laias tähenduses pakuvad turul ka muud teenuse osutajad, puudub vajadus kehtestada UPT osutajale universaalne kohustus pakkuda kõiki rahasiirdena käsitletavaid teenuseid. Eelnõu § 1 punkt id 4 3 – 4 5 Eelnõu § 1 punkti de ga 4 3 – 4 5 muudetakse UPT osutaja kohustuslik k e tegevusi reguleerivaid sätteid. Sätetes ei tehta sisulisi muudatusi. Jätkuvalt on UPT osutajal kohustus oma postivõrgu vahendusel edastada üle Eesti perioodilisi väljaandeid ning menetlus dokumente. Muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nõuded perioodilise väljaande ja menetlusdokumendi edastamise osas . Ministri määruse kavand on välja toodud seletuskirja lisa s 1. Eelnõu § 1 punkt 46 Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse seaduse § 37 lõiget 1. Seaduse tekstist eemaldatakse viide kõikidele tööpäevadele, kuna langenud mahtude valguses tõttu ei ole mõistlik sätestada kohustust kõikidele tööpäevadele. Muudatuse järgselt on UPT osutaja kohustus tagada postisaadetiste kogumine ja saajale kättetoimetamine mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses. Nimetatud lähenemine on kooskõlas ka UPT osutaja kohustusega perioodiliste kojukannete edastamise osas ning muudab õigusruumi selgemaks ka tänaste toimuvate kojukande päevade osas. See tagab omakorda võimaluse vähenenud mahtude juures pakkuda täiendavalt efektiivsemat kojukannet nii UPT kui perioodika osas. Kojukande osas on oluline tagada, et kanne saaks toimuda lisaks tööpäevadele ka näiteks laupäeval, kus ilmuvad täna mitmed olulised lehed (nt Postimees, Õhtuleht). Seetõttu on nii teenuse tarbijate kui UPT osutaja vaatest mõistlik edaspidi reguleerida kohustuslikuks kojukande päevade arvuks minimaalselt 5 päeva, ilma täpsustamata mitu päeva peavad neist olema tööpäeva d . Eelnõu § 1 punkti d 4 7 ja 4 8 Eelnõu § 1 punktiga 4 7 muudetakse seaduse § 37 . Seadust täiendatakse § 37 lõikega 1¹ , millega lisatakse juurde alus, mille kohaselt UPT kvaliteedile esitatavad nõuded , erandid ja nende kontrollimise põhimõtted kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud määruses kehtestatakse edaspidi seaduse § 37 lõigetes 3 – 8 sätestatud nõuded, sh ka see, mis aegadel peab UPT osutaja tagama postisaadetise kogumise ja saajale kättetoimetamise. Muudatus on vajalik tagamaks paindlik kus UPT kättetoimetamise l olukorras , kus vähenenud mahtude taustal on teenuse osutamine muutunud kallimaks . Seadusesse jääb kehtima kohustus tagada postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetami n e kõigil tööpäevadel ning mitte vähem kui viiel päeval nädalas ja üks kord päevas kogu Eesti territooriumi ulatuses (seaduse § 37 lõige 1) . Nimetatud nõue tuleneb otse postidirektiivist, kuid mitmed riigid on seda tõlgendanud paindlikumalt. D irektiiv ei sätesta üheselt , et igasse konkreetsesse piirkonda peab kohale toimetama postisaadetise viiel päeval nädalas. See annab UPT osutajale paindlikkuse oma kanderingide efektiivsemaks muutmiseks vastavalt tegelikule nõudlusele. Seega on oluline, et ka siseriiklik regulatsioon oleks võimalikult paindlik. Tõstes kvaliteedinõuded seadusest määrusesse ning ajakohastades kehtivad nõuded on võimalik tagada teenuse jätkusuutlikkus ning taskukohasus. Ka mitmed lähi riigid (Taani, Rootsi, Läti, Leedu) on UPT kvaliteedinõuded rakendanud seadusest madalamal tasandil . Ekspressteenus (kohale toimetamine järgmiseks päevaks) on kättesaadav üle Eesti läbi kullerposti. Punktiga 4 8 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 37 lõiked 3 – 8 . Nimetatud sätted kehtestatakse ministri määruses. Eelnõu § 1 punkt 4 9 Eelnõu § 1 punktiga 4 9 täiendatakse seadust § - de ga 39 1 – 39 3 , mis sätestab UPT põhjendatud tasu , selle suuruse arvestamise alused , ning põhjendatud tasu kooskõlastamise ja kinnitamise alused ning ajutise hinna kehtestamise alused . UPT põhjendatud tasu asendab senist taskukohast tasu. Peamise muudatusena peab põhjendatud tasu olema kulupõhine, kattes ära teenuse osutamiseks vajalikud kulud ning sisaldades mõistlik k u kasumi t . S eaduse § -de 39 1 – 39 3 lisamise eesmärk on anda Konkurentsiametile sõnaselgelt pädevus kooskõlastada läbipaistvatel alustel UPT põhjendatud tasu ja selle muudatus ed . Konkurentsiametil on regulaatorina pikaajaline kogemus üldhuviteenuste valdkondades erinevate teenuste hindasid puudutavate regulatsioonipraktikate väljakujundamisel ning ka eelnev kogemus UPT tasude ettepanekute tegemisel . Konkurentsiamet teostab juba praegu UPT taskukohaste tasude muutmise ettepanekute tegemisel sisulist ja põhjalikku analüüsi. Muudatus toob kaasa senisest tõhusama kontrolli UPT tasude üle ning selle üle teostatava järelevalve depolitiseerimine on kooskõlas ka praktikaga, mille kohaselt teostab monopoolse iseloomuga üldhuviteenuste valdkondades teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator. Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee puhul. Muudatus ei too kaasa Konkurentsiameti töökoormuse suurenemist, vastupidi, üldine töökoormus peaks vähenema, kuid suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalve tegemise õigus . Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei otsusta Konkurentsiamet hindu ega kinnita hinnalage. Konkurentsiamet teeb ainult ettepaneku taskukohase tasu määramiseks n ing teostab UPT hüvitise põhjendatuse väljaselgitamiseks kulude analüüsi. Muudatuse järgselt suureneb Konkurentsiameti järelevalve õigus , sest Konkurentsiamet mitte ei tee ettepanekut vaid kooskõlastab vastava ettepaneku . Teisisõnu, taskukohaste tasude ja hüvitisega seonduv kuluanalüüs asendub UPT hinnamuudatuse taotluste analüüsiga ning kooskõlastatakse tegelikke UPT müügihindu. Müügihinnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. UPT põhjendatud tasu Eelnõu § 39 1 lõike 1 kohaselt arvestatakse UPT põhjendatud tasu seaduse § 5 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud teenustele. Lisaks põhiteenustele kuulub kohustusliku UPT alla ka lõikes 2 1 nimetatud lisateenused. Kehtestatud põhjendatud tasud peavad tuginema teenuse osutamise kuludel ning pea vad tagama teenuse järjepidava toimimise. P õhjendatud tasu tuleb kehtestada nii, et oleks järjepidevalt tagatud investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kapitalikulu ehk põhjendatud tulukus, kvaliteedinõuete täitmi se kulud ning vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine . Praegu kehtestab UPT tasudele piirhinna seaduse § 6 1 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutav minister määrusega. See tähendab, et UPT osutaja võib tegelikud hinnad ise kehtestada, ületamata sealjuures ministri kehtestatud piirhindu. Eelnõuga muudetakse seda põhimõtet ja kooskõlastama hakatakse tegelikke müügihindu (mitte ei kehti piirhind). Seega vastab hind rohkem tegelikele kuludele. Lõike 2 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud: 1 ) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks - siia kuuluvad näiteks postkontorite, kirjakastide ja teiste juurdepääsupunktide rekonstrueerimise ja uuendamise kulud. Samuti ka transpordile tehtavad investeeringud. Lisaks arvestatakse siia ka investeeringud arenduskohustuste täitmiseks, mille alla kuulub ka teenuse edasi arendamiseks tehtavad investeeringud tagamaks teenuse järjepideva ja kvaliteetse pakkumise langevate mahtude juures . 2 ) kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus. Põhjendatud tulukuse arvestamise alused sätestat akse Konkurentsiameti koostatavas metoodikas. 3) kvaliteedinõuete täitmi se kulud - s iia alla arvestatakse kulud, mis tagavad UPT kvaliteedi tagamise . 4 ) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine - neid kulusid hinnatakse eelnõu § 5 lõigete 2 ja 2 1 nimetatud teenuste osutamise põhimõtete alusel. Nende kulude hulka kuuluvad mh nii personalikulu kui ka üldised majandamiskulud. Põhjendatuse hindamisel võetakse arvesse nii eelmiste 12 kuuliste perioodide tegevuskulusid kui ka kulude prognoosi. Põhjendatud tasu kehtestamisel peab Konkurentsiamet lähtuma sellest, et hinda lülitatavad kulud peavad olema kuluefektiivsed ning põhjendatuks tuleb lugeda need tegevuskulud, mis võimaldavad säilitada UPT tegevuse jätkusuutlikkust ning teenuse nõutud kvaliteeditaset. Seega UPT põhjendatud tasu peab tagama teenuse kvaliteedi ja ohutuse nõuete täitmise . Lõike 3 kohaselt peab UPT osutaja teavitama avalikkust muutunud põhjendatud tasu suurusest oma veebilehel vähemalt 30 päeva enne tasu jõustumist . Nimetatud sätte eesmärgiks on tagada, et kõik UPT kasutajad oleksid teavitatud UPT põhjendatud tasu muudatustest. UPT põhjendatud tasu arvestamise alused Eelnõuga loodava seaduse § -ga 39 2 sätestatakse UPT põhjendatud tasu alused, millest põhinedes tuleb UPT osutajal tasu kujundada. Sarnased tasude kujundamise põhimõtted on ka teistes Konkurentsiameti järelevalvepädevust reguleerivates seadustes. Lisaks konkreetsetele põhjendatud tasude kujundamise alustele peavad tasud olema seaduse § 39 2 lõi k e 1 kohaselt ühesugused kogu riigi territooriumil, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning tagama UPT kättesaadavuse kõigile kasutajatele . Nimetatud põhimõtted tulevad postidirektiivi artiklist 12, mille kohaselt peab liikmesriik UPT disainimisel arvestama, et 1) tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele ; 2) tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa universaalteenuse osutamist ; 3) tasud on läbipaistavad ja mittediskrimineerivad; 4) tasude kohaldamisel tuleb lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist ning liikmesriigi pädevuses on otsustada, et kogu riigi territooriumil kasutatakse ühtset hinda. Seda õigust on Eesti kasutanud ning seega on UPT hind igal pool Eestis sama. Lõike 2 kohaselt peavad põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma kulu tõhususest ja võimaldama UPT osutajal täita õigusaktidega seatud kohustusi . Samas peab põhjendatud tasu olema selline, et võimaldab UPT osutajal teenust osutada nõuetekohaselt , jätkusuutlikult ja kvaliteetselt . Lõike 3 alusel lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest: 1) kulude muutuste jälgimine ajas ja nende võrdlemine alampalga muutusega. UPT osutamise kuludest suure osa moodustab personalikulud, millest omakorda märkimisväärse osa moodustavad nn eesliinitöötajad (kirjakandjad). Nimetatud sätte kohaselt tuleks põhjendatud tegevuskulude alla arvestavate tööjõukulude osas vaadata eelkõige alampalga muutust ning lähtuda sellest ka UPT osutamisega seotud tööjõukulude uuendamisel. Nimetatud sätte eesmärk ei ole siduda tööjõukulud alampalgaga, vaid siduda tööjõukulude muutus ühe objektiivse komponendiga, mille pealt on võimalik objektiivselt hinnata tööjõukulude muutust. 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud. Seega on võimalik tegevuskulude hindamisel kasutada ka nii sise- ja väliste osapoolte poolt tehtud analüüse ja auditeid. Samuti ka teiste riikide määratud postioperaatorite võrdlusi. Lõige 4 täpsustab, missuguseid kuluartikleid ei tohi põhjendatud hinda arvestada. Sarnased välistused on ka teistes hinnaregulatsioonides näiteks elektri, gaasi ning ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduses. Sätte kohaselt ei arvata põhjendatud tasu sisse: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) erisoodustuse kulu; 3) finantskulu; 4) sponsorlus, kingitus ja annetuskulu; 5) tulumaksukulu; 6) universaalse postiteenuse osutamisega mitteseotud kulu; 7) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ja viivised ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse täitmata jätmisest. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete lülitamist põhjendatud tasusse ei saa aktsepteerida, kuna UPT kasutaja ei pea kinni maksma UPT osutaja võlgnike tasumata arveid. Kui lubada ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu lülitamist hinda, tekitaks see kasutajate ebavõrdse kohtlemise. Ebatõenäoliselt laekuvad arved tuleb UPT osutajal sisse nõuda vajaduse korral kohtu kaudu. Ka konkurentsi olukorras tegutsevatel ettevõtetel on ebatõenäoliste laekuvate nõuete kulu ettevõtja risk, mida ei saa jaotada kõigi tarbijate vahel. Erisoodustuste kulu (näiteks kulud sportimisele, ametiauto kasutamisega seotud kulud jms) ehk tööandja poolt töötaja jaoks töösuhtes tehtavad lisakulud (hüved), mis ületavad tööandjale õigusaktidega pandud kohustusi või sätestatud määrasid, ei ole vajalikud ega seotud UPT osutamisega ning UPT osutajal on võimalik valida, kas nimetatud kulusid teha või mitte. Nimetatud kulude tegemata jätmine ei põhjusta osutatavate teenuste halvemat kvaliteeti ja neil puudub seos põhitegevusega. Põhjendatud tasu sisaldab põhjendatud tulukust ärikasumi komponendina, mistõttu finantskulusid (kasumiaruande skeemi kohaselt arvestatakse finantskulud peale ärikasumit) UPT põhjendatu tasusse ei lülitata. Sponsorluse, kingituste ja annetustega seotud kulu on UPT osutaja jaoks vabatahtlikud. Nimetatud kulud ei ole hinnatavad põhjendatud tegevuskuludena teenuse osutamisel, sest ei taga kvaliteetsemat teenust, mistõttu ei ole need kulud UPT osutamiseks vajalikud. Tulumaksukulu erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ei ole vajalikud UPT osutamiseks, mistõttu tuleb need kulud ettevõtjal kompenseerida muu tegevuse või tulukuse arvelt. UPT-ga mitte seotud kulu ei arvestata põhjendatud tasu sisse, kuna nimetatud kulu ei ole seotud UPT osutamisega ning sellise kulu arvestamine põhjendatud tasu hulka ei ole õiglane UPT kasutajate osas . Hindama k s, kas kulu on seotud UPT-ga , tuleb tuvastada esmalt, mis kulu põhjustab - k as kulu on vajalik UPT osutamise ks ning mis ulatuses. Samuti tuleb hinnata, kas ilma UPT osutamise kohustuseta, oleks kulu sellise s ulatuses tekkinud. Keelates lülitada hinda UPT osutamisega mitte seotud kulusid, on kulumudel selge ja läbipaistev. Õigusaktide alusel määratud trahvid ja viivised ei ole UPT osutamisega seotud põhjendatud kulu, sest nende kulude tekkepõhjus on reeglina UPT osutaja käitumisest tulenev. Kuna UPT osutaja on kohustatud temale õigusaktidega pandud kohustusi täitma, siis seaduste mittetäitmisest tulenevaid trahve või viiviseid ei ole põhjendatud lülitada UPT põhjendatud tasu hinda. Sama põhimõte kehtib ka muude rahaliste kohustuste osas, mille hulka kuuluvad näiteks trahvid lepingute rikkumisest. Lõike 5 kohaselt peab UPT osutaja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust UPT ja enda muu tegevuse kohta . Tegemist ei ole uue nõudega UPT osutajale. Sama kohustus tuli eelnevalt seaduse § 41 3 lõikest 2, kuid kuna UPT fondi lõpetamisega kaob ka rahastamiskohustus, tunnistatakse kogu seaduse 4. peatüki 2. jagu kehtetuks. Samas jätkub siiski vajadus, et UPT osutaja eristaks oma raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust. Ühelt poolt on see vajalik põhjendatu tasu menetluse läbiviimiseks ning teisalt ka näiteks ministeeriumiga sõlmitud perioodiliste väljaannete edastamiseks riigieelarvest määratud sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingust tuleva kohustuse täitmiseks. Lõike 6 5 alusel töötab Konkurentsiamet välja ja avalikustab oma veebilehel põhjendatud tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest UPT põhjendatud tasu kooskõlastamisel. Lõike 7 6 kohaselt on Konkurentsiametil õigus koostada ettekirjutus tasu muutmiseks, kui viimane tuvastab, et UPT osutaja tasu ei vasta kulupõhise hinna nõuetele . UPT põhjendatud tasu kooskõlastamine ja kinnitamine Eelnõuga loodava seaduse § 39 3 kohaselt tuleb UPT põhjendatud tasu kehtestamine ja selle suuruse muudatused kooskõlastada Konkurentsiametiga. Selleks peab UPT osutaja esitama Konkurentsiametile vastava taotluse koos vajalike põhjenduste ja arvustustega. Amet teeb hinna kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise kohta otsuse. Eelnõuga loodava § 39 3 lõi g e 2 kohaselt kooskõlastab või jätab kooskõlastamata Konkurentsiamet UPT põhjendatud tasu 3 0 kalendri päeva jooksul pärast vastava taotluse saamist. Samuti on Konkurentsiametil õigus eriti keeruka taotluse menetluse korral pikendada kooskõlastamise tähtaega 6 0 kalendri päevani. S eaduse § 39 3 lõi k e 3 kohaselt täpsus tatakse , et lõikes 2 sätestatud UPT põhjendatud tasu kooskõlastamise tähtajad peatuvad kuni Konkurentsiametile esitatakse vajalik teave taotluse kohta otsuse tegemiseks. Sarnane säte on kehtestatud ka näiteks elektrituruseaduses. Nimetatud võimalus on Konkurentsiametile ette nähtud olukordadeks, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave, ilma milleta otsust ei ole võimalik teha. Näiteks saab Konkurentsiameti seda kasutada olukordades, kus tõesti on puudu oluline asjassepuutuv teave ja otsust ei ole võimalik teha kuna vajalikud dokumendid puuduvad. Üldjuhul peaks Konkurentsiametile esitatama kogu vajaliku teabe taotluse kooskõlastamise käigus. Kui sellist teavet ei esitata ning Konkurentsiamet peab vajalikuks tähtajad peatama, peaks viimane teavitama ka õigusakti koostajat nimetatud kitsaskohast, mis ei võimaldanud menetlusega jätkata. S eaduse § 39 3 lõike 4 alusel otsustab põhjendatud tasu ja selle suuruse kehtestamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Minister kehtestab müügihinnad, lähtudes Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasust, mille aluseks on metoodika, mis põhineb seaduse § -del 39 1 ja 39 2 . Võrreldes varasema lähenemisega on tegemist läbipaistvama ja selgema lähenemisega. Muudatusega kaob ära senine olukord, kus erinevate osapoolte (UPT osutaja, Konkurentsiamet) ettepanekud UPT tasudeks on erinevad , kuna ministrile esitatud UPT tasud on läbinud eelneva kooskõlastusmenetluse etteantud metoodikast lähtuvalt . Seega lähtub edaspidi valdkonna eest vastutav minister põhjendatud tasu kehtestamisel konkreetselt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasudest. Seaduse § 39 3 lõike 5 alusel lisatakse võimalus kehtestada UPT põhjendatud tasu ilma Konkurentsiametiga kooskõlastamata, kooskõlas töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära tõusu võrra juhul, kui UPT põhjendatud tasu ei ole kehtestatud lõike 4 alusel. Sätte eesmärgiks on tagada kindlus, et põhjendatud tasu muutus oleks järjepidevalt kooskõlas üldiste UPT osutaja kulude tõusuga, ka olukorras, kus poliitiliselt tasandil ei leia toetust UPT põhjendatud tasu tõstmine ulatuses, mis on kooskõlastatud Konkurentsiameti poolt . Viimasel viiel aastal on alampalga aastane muutus olnud keskmiselt 11%, viimasel kahekümnel aastal ca 8-10%. Nimetatud lähenemine on sarnane Leedus hiljuti jõustunud postiseadusega, kus UPT tariifide muutust kuni 10% ulatuses saab teha lihtsustatud kujul. Lõike 6 kohaselt peab UPT osutaja teavitama Konkurentsiametit uutest põhjendatud tasudest 30 päeva jooksul enne uute põhjendatud tasu jõustumisest juhul, kui põhjendatud tasud muutuvad vastavalt seaduse § 39 3 lõikele 5. Eelnõu § 1 punkt 50 Eelnõu § 1 punkti 50 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 40 lõige 6, mis sätestas UPT osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded. Seoses üleminekuga põhjendatud tasule ning Konkurentsiameti poolt koostatava metoodika rakendamisele, ei ole nimetatud nõuete säilitamine eraldi määrusena vajalik. Eelnõu § 1 punkt 5 1 Eelnõu § 1 punkti 5 1 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse § 41. Eestis pole seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud harmoniseeritud standard e id, millest UPT osutaja peaks lähtuma . Seega ei ole praktikas seaduse § 41 vajalik. Eelnõu § 1 punkt 5 2 Eelnõu § 1 punkt i 5 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks 4. peatüki 2. ja gu . Kuna edaspidi hakkab UPT põhjendatud tasu ja selle suuruse muutmist UPT osutaja poolt esitatava taotluse alusel kooskõlastama Konkurentsi a met ning muudatustega kaob UPT osutamisega seonduv rahastamiskohustus, tunnistatakse kehtetuks seaduse 4 . peatüki 2. jagu. Kuna UPT tasud muutuvad kulupõhiseks, ei teki UPT osutamisel enam ebamõistlikult koormavaid kulusid ning edaspidi puudub UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise järele vajadus . S eaduse § 41 2 lõike 1 kohaselt hüvitatakse nimetatud kulud UPT makse kohustusega postiteenuse osutajate (käesoleval hetkel Nova Post Estonia OÜ ja AS Eesti Post) poolt tasutavast UPT maksest. UPT makse tasutakse selleks ettenähtud pangakontole (edaspidi ka UPT makse fond ). S eaduse § 41 2 lõike 4 alusel kehtestab UPT makse määra Vabariigi Valitsus m äärusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võtab valdkonna eest vastutav minister ettepaneku esitamisel aluseks Konkurentsiameti ettepaneku. Hetkel kehtivad UPT makse määrad on 0,08 eurot lihtsaadetisena edastatava kirisaadetise eest ja 0,40 eurot täht- ja väärtsaadetisena edastatava kirisaadetise eest. Postipakkide makse määr on 0 eurot. Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi, mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Samuti ei ole vajalik jätkat a tegevusloa regulatsiooniga väljaspool UPT-d . Nimetatud regulatsiooni de kehtetuks tunnistamine toob kaasa nii postiteenuse osutajate kui ka Konkurentsiameti töö koormuse vähenemise. UPT fondi kaotamisega on tagatud ka põhimõte, et tarbetute sätete seaduses hoidmine ei ole põhjendatud ning võimalusel tuleb need k ehtetuks tunnis tada. Eelnõu § 1 punkt 5 3 Eelnõu § 1 punktiga 5 3 on seotud eelnõu eelnevate punktidega , mille kohaselt sätestatakse UPT kvaliteedinõuded , neist lubatud erandid ja nende kontrollimise kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega . Eelnõu § 1 punkt 5 4 Eelnõu § 1 punkt 5 4 on seotud eelnõu § 1 punktiga 5 2 ehk UPT rahastamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamisega. Seoses sellega tunnistatakse kõnealuse punktiga kehtetuks seaduse § 43 lõiked 2 ja 3, mille kohaselt o li Konkurentsiametil õigus kontrollida rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tegevusloaga määratud teenuste osutamise tulu- ja kuluarvestust, UPT makse tasumise õigsust ja teha riigieelarvest väljamakseid UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks UPT osutajale. Eelnõu § 1 punkt 5 5 Eelnõu § 1 punkt i 5 5 kohaselt muudetakse seaduse § 44, millega tõstetakse ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määra 640 eurolt 96 00 euroni . Sunniraha tõstmine 9600 euroni on ette nähtud haldusorgani võimaluste parandamiseks kohustuse täitmise tõhusamaks tagamiseks. Maksimaalne võimalik sunniraha määr peab olema selline, mis ka kõige suurema ärihuvi üles kaalub ning on piisavalt mõjus juriidilisele isikule. Kehtiv määr on madal ja ei motiveeri ettevõtjat täitma ettekirjutusi. Konkurentsiamet pole varasemalt ühelegi ettevõttele ettevõtjale määranud sunniraha ja võimalusel üritab vältida seda ka tulevikus. Sunniraha suurendamise eesmärk tuleneb sellest, et peamiselt tegeleb Konkurentsiamet suuremate postiettevõtetega (nt Eesti Post) ja nende puhul hetkel kehtiv määr 640 eurot ei ole piisav mõjutusvahend. Näiteks Eesti Posti käive oli 2024. aastal 141,4 miljonit eurot ning maksimaalselt 640 eurone sunniraha ülemmäär ei ole piisavalt tõhus heidutuse loomiseks. Viimati muudeti seadusega sunniraha suurusi 2014. aastal. Sellest ajast alates on oluliselt muutunud näiteks tarbijahinnaindeks ja elu on oluliselt kallimaks muutunud. Suurem (9600 eurot) sunniraha ülemmäär arvestab paremini tegelikke olusid ja on sobivam heidutuse loomiseks ning seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks. Konkurentsiametil säilib kohustus hinnata igal üksikjuhtumil sunniraha määramise vajalikkust, sobivust ja mõõdukust, võttes arvesse isiku majanduslikku olukorda, kohustuse iseloomu ning varasemaid mõjutusmeetmeid. Sunniraha rakendamine ei toimu automaatselt vaid üksnes siis, kui see on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õigustatud ja põhjalikult põhjendatud. Seetõttu suurendab sunniraha määra tõstmine tõepoolest haldusorgani kaalutlusruumi ja vastutust, ent see ei vähenda kohustust järgida õiguspärasuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Eelnõus sätestatud sunniraha ülem määr 96 00 eurot on korrakaitseseaduse (KorS) üldreegli kohaselt lubatud maksimaalne sunniraha ülemmäär . KorS § 23 lg 4 näeb ette võimaluse eriseaduses sätestada ka teistsuguse ülemmäära, kuid antud hetkel ei ole see põhjendatud , kuna tegutsevad postiettevõtted, kellele nimetatud sunniraha saaks kohaldada, on suurettevõtjad, kelle käive ulatub üle 100 miljoni euro . Sunniraha ülemmäär ei tähenda, et sunniraha tuleks just selles summas määrata. Sunniraha suurus määratakse igal konkreetsel juhtumil vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele: mida raskem on korrarikkumise võimalik tagajärg, ja mida olulisem on piiratav avalik hüve, seda suurem on kohaldatav sunniraha. Eelnõu § 1 punkt 5 6 Eelnõu § 1 punkt 5 6 on samuti seotud eelnõu eelnevalt mainitud muudatustega. S eaduse § 47 lõike 2 punkt 5 kohaselt p idi Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete kasutamise kohta ning UPT makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks . Arvesta des asjaoluga , et seaduses tunnistatakse kehtetuks senine UPT rahastamise regulatsioon, mis põhines UPT makse määral ja UPT tas k ukohasel tasul, ei ole nimetatud andmete kajastamine aruandes tulevikus enam asjakohane. Eelnõu § 1 punkt 5 7 Eelnõu § 1 punkt i 5 7 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 53 1 – 53 2 , mis sätestavad vastavalt UPT põhjendatud tasule ülemineku ja UPT rahastamisega seotud rahastamiskohustuse lõpetamise. UPT põhjendatud tasule üleminek Eelnõu ga lisatava § 53 1 l õike 1 kohaselt töötab välja ja avalikustab Konkurentsiamet seaduse § 39 2 lõikes 6 nimetatud põhjendatud tasu arvestamiseks ning kulude ja põhjendatud tulukuse hindamiseks ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika hiljemalt 2026. aasta 31. jaanuariks. Eelnõu lisatava § 53 1 lõike 2 kohaselt esitatakse eelnõuga loodava seaduse § 39 3 lõikes 1 sätestatud UPT põhjendatud tasu kooskõlastamiseks taotlus Konkurentsiametile esmakordselt hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks . Eelmainitud kaks sätet on vajalikud sujuva ülemineku jaoks UPT taskukohaselt tasult UPT põhjendatud tasu kehtestamisele. Eelnõu lisatava § 53 1 l õike 3 kohaselt seatakse üleminekuaeg täielikule kulupõhisusele jõudmiseks, tagamaks et hinnatõus ei oleks UPT kasutajatele liiga järsk. Seega seatakse põhjendatud tasule esimestel aastatel lagi , kui palju võib maksimaalset põhjendatud tasu iga muudatusega tõusta. Sätte kohaselt ei tohi aastatel 2026 – 20 27 sellist UPT põhjendatud tasu suureneda korraga rohkem kui pool ehk 50% eelneval aastal kehtinud tasust . Nimetatud säte võimaldab liikuda mõõdukal tempol kulupõhisuse poole, tagades UPT kasutajatele kindluse hinna osas . Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt o n kuni 5 0% hinnatõus tarbijatele vastuvõetav. Nimetatud lävi ei tähenda, et hind peaks igakordselt maksimaalselt tõusma 5 0%, vaid sätestab pelgalt piiri, mida ei või ületada . Kuna põhjendatud tasu kooskõlastab Konkurentsiamet, on viimase ülesandeks kontrollida, et põhjendatud tasu suurus on põhjendatud ning kooskõlas õigusaktidega. Eelnõu lisatava § 53 1 lõikes 4 täpsustatakse, et seni kuni pole kooskõlastatud ja k ehtestatud esmast põhjendatud tasu, jääb kehtima seaduse § 6 1 lõike 2 alusel kehtestatud taskukohane tasu. Nimetatud üleminek on vajalik tagamaks, et võimalikult kiirel t lõpetada ära praktikas mitte töötav UPT rahastamisskeem ning samas jääks osapooltele (Konkurentsiamet, UPT osutaja) piisavalt aega, et viia läbi esmane kooskõlastusprotsess UPT põhjendatud tasu ks . Nimetatud üleminek on planeeritud kestma 6 kuud ning selle möödumisel kinnitatakse esmane põhjendatud tasu, mis on eelnevalt Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Nimetatud perioodil tekkinud ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest on võimalik UPT osutajal hõlmata § 53 2 lõike 1 alusel esitatavasse taotlusse. UPT makse tasumise kohustuse lõpetamine Eelnõu lisatava § 53 2 l õi g e te s 1 ja 2 sätestatakse üleminekusätetena periood kaua peab tasuma UPT makse t (rahastamiskohustus) ning kui kaua on UPT osutajal õigus küsida taotlusega hüvitist ebamõistlikult koorm a vate kulude hüvitamiseks. Sätetega luuakse selgus, et rahastamiskohustus ning ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise õigus kehtib kuni põhjendatud tasu jõustumiseni. Põhjendatud tasu jõustumis e aastale järg neva aasta esimese poolaasta jooksul on UPT osutajal õigus esitada viimane taotlus ebamõistlik ult koormavate kulude hüvitise taotlemiseks . Planeeritava seaduse § 53 2 lõike 1 alusel esitatava taotlusesse võib koondada ka mitme aasta ebamõistlik u lt koormava d kulud, juhul kui need on veel eelnevalt esitamata. Oluline on see, et p eale nimetatud tähtaja möödumist ei ole UPT osutajal võimalik enam ebamõistlikult koormavate kulude hüvit amise taotlust esitada . Eelnõu ga lisatava § 53 1 2 l õike 2 kohaselt tasutakse universaalse postiteenuse makse viimast korda hiljemalt 2026. aasta 25. oktoobrik s. Eelnõu ga lisatava § 53 1 2 l õikes 3 sätestatakse, et lõike 1 alusel esitatud ebamõistlik ult koormavate kulude hüvitamise taotlust menetletakse taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras. Säte on vajalik selleks, et olenemata menetluse kestvusest oleks tagatud õigusselgus, et läbi viidav menetlus toimub samadel tingimustel nagu on toimunud kõik varasemad menetlused. Eelnõu ga lisatava § 53 1 2 l õike 4 kohaselt tagastatakse tasutud UPT maksed sellises ulatuses, mida ei kasutata UPT ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks , rahastamiskohustusega postiteenuse osutajale, kes tasus UPT makset rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal, proportsionaalselt nimetatud kalendriaasta jooksul tehtud sissemaksete osakaalu alusel. Näiteks, kui rahastamiskohustus lõppeb 2026. aastal, sh viimane makse tehakse 2026.a I I kvartalis, jagatakse tasutud ning mitte kasutatud UPT maksed nende rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate vahel, kes tasusid UPT makset 2025. aastal, seda tingimusel, et peale lõikes 3 nimetatud menetlust, on rahastamiskohustusest üle jäänud vabu vahendeid. Oleta des , et selliseid ettevõtteid oli 2, kellest üks maksis 2025. aastal sisse 450 000 eurot ning teine maksis sisse 50 000 eurot. Seega on esimene maksnud rahastamiskohustuse lõppemisele eelneval kalendriaastal 90% ning teine 10% maksetest. Kui sissemaksete jääk peale viimast ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamist on näiteks 25 000 eurot, siis esimesele ettevõttele tagastatakse vastavalt 22 500 eurot ehk 90% ning teisele ettevõttele 2500 eurot ehk 10%. Eelnõu ga lisatava § 53 1 2 l õike 5 kohaselt tuleb ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, mida ei ole võimalik katta rahastamiskohustusega ettevõtjate poolt tehtud UPT maksetest, kasutada riigieelarve vahendeid. Kuigi seaduse kohaselt peab ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks vajalike vahendite (nn „UPT fondi“) tagamiseks Konkurentsiamet hindama tegevusloaga hõlmatud postiteenuste mahtu, käivet ja osutajate arvu, seaduse §-s 41 1 nimetatud kulude võimalik k u suurust ja § 41 4 lõikes 5 sätestatud kasutamata UPT makse suurust, ei ole see praktikas enam töötav lahendus. UPT makseid teeb 99,9% juhtudel UPT osutaja, ehk AS Eesti Post ise ning ka ebamõistlikult koormavate kulude küsimuse õigus on temal endal . Seega ei ole mõistlik ega loogiline suurendada UPT fondi makseid , millega suureneks AS Eesti Posti kohustused, et viimane saaks hiljem läbi keeruka ja aeganõudva protsessi küsida hüvitist UPT ebamõistlikult koormavate kulude eest. Teisalt, arvestades, et AS Eesti Post on täitnud eelnimetatud olukorras talle pandud kohustusi, on igati õigustatud, et temale kui UPT osutajale, hüvitatakse ettenähtud põhjendatud ebamõistlikult koormavad kulud UPT osutamise eest olukorras mil toimub üleminek uuele rahastusskeemile . Seega on oluline, et Konkurentsiamet hindab eelnevate aastate menetluste, kehtiva UPT tasude ja laekuvate UPT maksete suuruse pealt , kas senini tehtud UPT maksed on piisavad viimaste ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. Kui mitte, tuleks läbi vastutava ministeeriumi esitada taotlus täiendavate vahendite saamiseks riigieelarve protsessi raames. Eelnõu § 1 punkt 58 Eelnõu § 1 punkti 58 kohaselt tunnistatakse seaduse § 53 lõige 9 kehtetuks. Tegemist on üleminekusättega, mis reguleeris väljaspool UPT tegevuslubade kehtima hakkamist. Kuna kõnealuse eelnõuga tunnistatakse väljaspool UPT-d olevad tegevusload kehtetuks, ei ole enam vajalik säilitada ka eelmainitud üleminekusätet. 3.2. Konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmine Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse konkurentsiseadust. Kuna edaspidi kooskõlastab Konkurentsiamet ka UPT osutaja põhjendatud tasu, eemaldatakse konkurentsiseadusest vastavad erisused UPT osutaja osas. Muudatuse tulemusena ei muutu UPT osutaja poolt makstav järelevalvetasu, mis on jätkuvalt konkurentsiseaduse § 53² lõike 1 kohaselt 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. Eelnõu § 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks r iigilõivuseaduse § 261 5 , mis sätesta b seaduse alusel tehtavate toimingute summad postiteenuse tegevusloa andmiseks ja muutmise taotluse läbivaatamiseks. Eelnõu § 1 välja toodud muudatuste järgselt kohaldub tegevusloa regulatsioon postiteenuste puhul ainult UPT korral ning ülejäänud postiteenustele hakkab kehtima teatamis kohustus , mis senini kehtis ainult teatud postiteenustele väljaspool UPT-d . UPT korral muudatusi tegevusloa regulatsioonis ei tehta ning seega jääb kehtima ka r iigilõivuseaduse § 261 4 . 3.4. Seaduse jõustumine Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt jõustub seadus 202 6 . aasta 1. j aanuaril. Nimetatud tähtaeg võimaldab kohaldada eelnõuga tehtud muudatusi võimalikult kiirelt, mis toetavad ka põhjendatud tasule üleminekut esimesel võimalusel. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt jõustu vad käesoleva seaduse § 1 punkti d 1 ( seaduse tekstis sõnade „taskukohase tasu“ asendamine sõnadega „põhjendatud tasu“ ) , punkt 1 5 (seaduse § 6 1 kehtetuks tunnista mine ) ja punktid 2 2 – 2 9 ja 58 (tegevusloa regulatsiooni muutmine) ning § 2 ja § 3 2026. aasta 1. oktoobril . Punktide 22-29 ja 58 hilisem jõustumine on vajalik, kuna kehtiva seaduse kohaselt peavad UPT makseid teostama rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad. Seaduse § 41 3 kohaselt on rahastamiskohustus postiteenuse osutajal, kes on § 10 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud postiteenuste osutamiseks saanud tegevusloa. Seetõttu on vajalik jõustada tegevusloaga seotud muudatused samal ajal, kui muutub rahastamiskohustus (eelnõuga lisatava § 53 2 lõike 2 kohaselt tasutakse universaalse postiteenuse makse viimast korda hiljemalt 2026. aasta 25. oktoobriks ) . Peale seda, kui on jõustunud põhjendatud tasu, muutub ka tegevusloa regulatsioon selliselt, et tegevusluba on nõutav ainult UPT korral ning kõigi teiste postiteenuste osas on teatamiskohustus. Kehtiva s eaduse § 6 1 lõike 2 järgi määrab taskukohase tasu suuruse valdkonna eest vastutav minister määrusega Konkurentsiameti ettepanekul iga UPT alla kuuluva teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil. Muudatuse järgselt hakkab UPT põhjendatud tasu muutust kooskõlastama Konkurentsiamet enne valdkonna eest vastutava ministri poolset hinna kehtestamist. Vältimaks olukorda, kus enne Konkurentsiameti poolt UPT põhjendatud tasu kooskõlastamist ja UPT osutaja poolt selle jõustamist postiteenuse tasusid üldse ei kehtiks, jõustub seaduse § 6 1 lõike 2 kehtetuks tunnistamine peale Konkurentsiameti poolt esmast põhjendatud tasu kooskõlastamist ja UPT osutaja poolt tasu jõustamist , s.o 01. oktoobril 2026. aastal . UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise ning ebamõistlikult koormavate kulude regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. 2026. aasta 1. oktoobri l jõustub ka seaduse § 2 3 , millega tunnistatakse kehtetuks postiteenuse tegevusloale menetluseks kohalduvad riigilõivud väljaspool universaalset postiteenust. Oluline on, et vastav muudatus toimuks samaaegselt, mil kaob tegevusloa nõue postiteenustelt väljaspool universaalset postiteenust. Samuti jõustub samal ajal seaduse § 3 2 ehk muudatused Konkurentsiseaduses. Tehtud muudatused on tehnilised, kuid alates 1. oktoobrist 2026. aastal on võimalik UPT osutaja puhul lähtuda samasugusest loogikast nagu teiste ettevõtjate puhul, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet. Eelnõu § 4 lõike 3 kohaselt jõustu vad seaduse § 1 punkt 50 , 5 2 , 5 4 ja 5 6 202 7 . aasta 1. juulil. Nimetatud sätete jõustumine on kooskõlas lähenemisega, mille kohaselt esitatakse UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks taotlus viimast korda hiljemalt 202 7 . aasta 30. juuniks. Seega on korrektne jõustada nimetatud punktid järgmisel päeval peale seda kui UPT osutaja on esitanud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse § 53 2 lõike 1 alusel . Punktiga 50 tunnistatakse kehtetuks kehtiva seaduse § 40 lõige 6 ehk kohustus kehtestada universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele eraldi nõuded, kuna peale põhjendatud tasu jõustumis t ning viimase ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse esitamist kaob vajadus nende nõuete eraldi reguleerimiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Punktiga 5 2 tunnistatakse kehtetuks seaduse 4. peatüki 2. jagu, mis sätestab senise universaalse postiteenuse rahastamise . UPT osutajal on kehtiva seaduse alusel tekkinud õigustatud ootus ebamõistlikult koormavate kulude hüvit amiseks senimaani, kuni ta on osutanud teenust taskukohase hinna põhjal, ei saa nimetatud sätteid enne kehtetuks tunnistada kui on jõustunud Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põhjendatud tasu ning UPT osutaja on esitanud viimase ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise taotluse . Seejuures on vajalik jätta mõistlik aeg UPT osutajale ebamõistlikult koormavate kulude koondamiseks ning esitamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet menetleb taotlust taotluse esitamise ajal kehtinud õigusnormide alusel ja korras . Seoses rahastamiskohustuse kehtetuks tunnistamisega, tunnistatakse kehtetuks ka eelnõu § 1 punkt 5 4 kohaselt seaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 sätestatud Konkurentsiameti pädevusnormid rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu ja kuluarvestuse kontrollimisel ning postiteenus makse õigust silmas pidades. Kuna seaduse 4 . peatüki 2 . jagu tunnistatakse kehtetuks ning need jõustuvad peale põhjendatud tasu jõustumist , muutuvad seaduse § 43 lõigetes 2 ja 3 toodud Konkurentsiameti pädevusnormid ebavajalikuks. Seoses UPT rahastamise regulatsiooni kehtetuks tunnistamise jõustumisega, jõustub ka eelnõu § 1 punkt 5 6 (seaduse § 47 lõike 2 punkt 5) kehtetuks tunnistamine, mille kohaselt peab Konkurentsiameti aruanne sisaldama ülevaadet UPT maksete kasutamise kohta ning UPT makse määra ja UPT taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks. Arvestades, et UPT makseid enam ei tehta ning UPT taskukohane tasu on asendunud UPT põhjendatud tasuga, ei ole nimetatud sätete säilitamine enam vajalik. 3. 1 5 . Eelnõu vastavus Eesti Vabariigi põhiseadusele Eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse nii UPT kui UPT osutaja kohustusi. Muudatust ega kujundatakse ümber UPT osutamise tasu ning muudetakse postivõrgu nõudeid ja nende kehtestamise tasandit. Põhjendatud tasu olemus ja postiteenuse kättesaadavus Eelnõu kohaselt hakatakse UPT-d osutama põhjendatud tasu eest. UPT teenuse osutamine põhjendatud tasu eest tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Kehtiva PostiS § 5 lõike 1 kohaselt osutatakse UPT-d taskukohase tasu eest. Postidirektiivi artikkel 3 lõike 1 kohaselt tagavad l iikmesriigid, et kasutajatel on õigus universaalteenusele, mis hõlmab kindlaksmääratud kvaliteediga postiteenuse pidevat osutamist nende territooriumi igas punktis kõikidele kasutajatele sobiva hinnaga. Sama direktiivi artikkel 12 kohaselt peavad liikmesriigid kõigi universaalteenuse alla kuuluvate teenuste tasude osas muu hulgas kinni pidama järgmistest põhimõtetest: tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele geograafilisest asukohast olenemata; tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa universaalteenuse osutamist; tasud on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad . 1. jaanuaril 2009 . a jõustunud postiseaduse seletuskirja kohaselt tähendab taskukohane tasu fikseeritud tasu, millest rohkem universaalse postiteenuse osutaja universaalse postiteenuse kasutajalt võtta ei või. Taskukohase tasu eesmärk o li postiteenuse kasutajale mõistliku hinnataseme säilitamine üldistes huvides osutatava teenuse kasutamise eest. Praegu tuleb riigisisese kirja saatmise eest tasuda 1,5 eurot. Taskukohase tasu mudel on aga kaasa toonud UPT osutaja arvestatava kahjumi. 2024. aastal oli UPT osutamise kahjum 1,8 miljonit eurot. 30. juuni 2025. a seisuga on UPT osutajal riigi suhtes nõudeid 6,2 miljoni euro ulatuses. Postidirektiivi artikli st 12 kohaselt võib universaalteenuse alla kuuluvate teenuste tasu olla ka kulupõhine, tingimusel, et see on oma hinnatasemelt teenuse kasutajatele jätkuvalt kättesaadav. Näiteks Saksamaa on 1. jaanuaril 2025. a jõustunud postiseaduses sätestanud, et universaalseid teenuseid loetakse kättesaadavaks, kui need peegeldavad efektiivset teenuse osutamise hinda. Eelnõu kohaselt peab põhjendatud tasu põhinema universaalse postiteenuse osutamise kuludel, olema läbipaistev, mittediskrimineeriv ja sama kogu riigi territooriumil ning tagama universaalse postiteenuse kättesaadavuse kõigile kasutajatele . Põhjendatud tasu sisse arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kulutõhususest ja võimaldama universaalse postiteenuse osutajal täita õigusaktidega sätestatud kohustusi. Eelnõus täpsustatakse ka, et põhjendatud tasu tuleb kehtestada sellises suuruses, mis tagab investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, kapitalikulu ehk põhjendatud tulukuse, kvaliteedinõuete täitmise kulud ning vajalikud muutuv- ja tegevuskulud. Lisaks nähakse eelnõuga ette, millisel meetodil tegevuskulusid hinnatakse ja loetletakse kulud, mida põhjendatud tasu hulka ei arvata . Kokkuvõtlikult tagab UPT teenuse kulupõhine hind : teenuse osutaja majandusliku stabiilsuse ja suutlikkuse investeerida postivõrgu arendamisse; hinnakujunduse läbipaist vuse läbi hinna vastavuse tegelikele kuludele; r istsubsideerimise vältimi s e , kus kasumlikumate teenuste (nt pakiteenused) kliendid doteerivad universaalset postiteenust. UPT teenuse osutamine põhjendatud tasuga tähendab, et teenuse osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimine toob kaasa UPT osutamisega seotud kahjumi kadumise ning ebamõistlikult koormavate kulude regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Samas jääb postiteenus inimestele kättesaadavaks ja tasu suhteliselt väikeseks (prognoosi kohaselt 2,4 eurot , võrdluseks oli 2025. aastal keskmine pension 817 eurot ). Arvestada tuleb, et siseriiklikke kirisaadetisi postitatakse lihtsaadetisena terve aasta kohta keskmiselt ainult 0,69 kirja elaniku kohta. Kokkuvõttes tagab UPT hulka kuuluvate postiteenuste õiglasema ja läbipaistvama hinnastamise viisil, mis võimaldab pakkuda väikese tasu eest postiteenuseid, mis vastavad elanikkonna põhivajadustele . Postivõrgu nõuete regulatsiooni muudatused E elnõuga laiendatakse postivõrgu juurdepääsupunktide loetelu , täiendades juurdepääsupunktide loetelu automatiseeritud juurdepääsupunktiga (näiteks pakiautomaadid), liikuva juurdepääsupunktiga ja tellitava juurdepääsupunktiga, et muuta paindlikumaks UPT osutaja võimalused kättesaadavuse tagamiseks. Ka tehakse muudatus postivõrgu nõuete otsustustasandis. Eelnõu kohaselt defineeritakse seaduses kõik juurdepääsupunktide liigid, mida kasutatakse UPT osutamiseks ning postivõrgu määruses sätestatakse detailsemad nõuded juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele. Postivõrgu nõuete muudatuste eesmärk on tagada teenusepõhine lähenemine selliselt, et teenus oleks kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Eelnõuga täiendatakse juurdepääsupunktide loetelu järgmiste juurdepääsupunktidega: tellitav juurdepääsupunkt - UPT osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või asukohas; automatiseeritud juurdepääsupunkt - püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks; liikuv juurdepääsupunkt - kindla graafiku alusel liikuv vahend postiteenuse osutamiseks. Eelnõu loob võimaluse tehnoloogiliste lahenduste senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Nii p akiautomaatide, automatiseeritud kui tellitava juurdepääsupunktide kasutamine lisab täiendava paindlikkuse UPT kasutajatele. Maapiirkonnas, kus paljud inimesed käivad kaugemal tööl, on pakiautomaadi teenus mugavam, kui postkontori külastamine, mis on avatud üldjuhul tööaegadel. UPT osutaja peab juurdepääsupunkti paigutamisel võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. UPT kasutaja jaoks muutub postiteenus kättesaadavamaks ja mugavamaks, kuna UPT osutamine juhul, kui juurdepääsupunkt on kaugemal kui 5 kilomeetrit, tagatakse kasutaja elu- või asukohas (personaalne postiteenus). Postidirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama oma postivõrgu toimimisel UPT kättesaadavuse, mis on taskukohane, kvaliteetne ja kõigile kättesaadav. Liikmesriigid on kohustatud tagama UPT, mis hõlmab: pidevat teenust - postiteenust tuleb osutada püsivalt, teatud arvu päevadel nädalas (tavaliselt vähemalt viiel päeval nädalas); kättesaadavust - igale füüsilisele ja juriidilisele isikule peab olema tagatud juurdepääs postivõrgul (eelkõige tähendab see piisava arvu postkontorite või juurdepääsupunktide olemasolu); ühtset tasu; kvaliteeti - liikmesriigid peavad kehtestama postiteenuste kvaliteedistandardid, eriti saadetiste edastamise kiiruse osas; teenuste ulatuse - UPT hõlmab nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi kirisaadetisi (kuni 2 kg) ja postipakke (kuni 20 kg). Lisaks näeb postidirektiivi artikli 5 lõige 1 muu hulgas liikmesriikidele ette kohustuse tagada UPT arendamine kooskõlas tehnilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonnaga ning kasutajate vajadustega. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Kuigi põhiseadus ei sätesta otseselt õigust postiteenusele, on riigil kohustus tagada elanikele vajalikud teenused. Põhiseaduse § 3 lõikega 1 sätestatud seadusliku aluse nõue põhiõiguse riivel on samuti seotud sellega, et lõppastmes on põhiõiguse tagamiskohustus seadusandjal. Universaalse postiteenuse tagamine on osa sellest kohustusest, eriti maapiirkondades, kus alternatiivsed suhtlusvõimalused võivad olla piiratud. Hästi toimiv UPT on sotsiaalse sidususe ja regionaalse võrdsuse tagamise instrument, mille toimimise eest vastutab riik. Postivõrk on üks teabevahetuse kandjaid ja regulatsioon ei tohi põhjendamatult piirata väljendusvabadust ega teabe liikumist. Põhiseaduse § 44 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kui PS § 44 keskendub õigusele informatsiooni saada, siis informatsiooni levitamise õigust tagavaks sätteks on PS § 45. Mõistlik on käsitleda õigust informatsiooni saada ja õigust informatsiooni levitada üheskoos. PS § 44 lg 1 kaitsealasse kuuluvad igasugused informatsiooniallikad, mille vahendusel on võim alik infot saada ükskõik kellel, nt raadio, televisioon, ajakirjandusväljaanded, internet jne. Seejuures on postiside osatähtsus sõnumite edastamisel aja jooksul oluliselt vähenenud. 2024. aasta jooksul langes Eestis universaalse postiteenusega saadetud kirjade maht 23%, pakkide maht 54%. Kui kümme aastat tagasi saatsid Eesti inimesed kirjakastide ja postkontorite kaudu teele 5 miljonit kirja, siis möödunud aastal pandi kirjakastidest teele u 700 000 kirja ja postkontoritest lisaks u 200 000. Statistikaameti 2025. aasta internetikasutuse ja digioskuste uuringu andmed näitavad, et internetiühendusega leibkondade arv on jõudnud 564 800 leibkonnani, mis on 95% kõigist Eesti leibkondadest. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommentaaride kohaselt kujutab endast PS § 44 lg 1 kaitseala riivet raadio- või telesaadete segamine, välismaalt pärinevale infole juurdepääsu takistamine, interneti või mis tahes muu infokandja kasutamisele takistuste tegemine. Selliseks takistuseks tuleb pidada ka postisaadetiste edastamist tasu eest. Turumajanduse tingimustes on vältimatu see, et vähemalt teatud liiki informatsiooni saamine eeldab isikutelt selleks vajalike toimingute ning kulutuste tegemist: ajalehtede ostmine või tellimine, televisiooni- või raadioprogrammist osasaamiseks vajalike tehniliste vahendite hankimine jne. Seega tuleb leida, milline on avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus seoses info saamiseks vajalike jõupingutustega ning selle eest makstava tasu suurusega. On selge, et riigil ei ole kohustust tagada kõigi informatsiooniallikate tasuta kasutamine, kuid teatud miinimumi peab riik tagama. Näiteks peab riik tagama, et teabele juurdepääs oleks üldse võimalik (nt raadio- ja televisioonilevi kõikides riigi regioonides vms), et piiratud vabadusega ja puuetega inimestel oleks juurdepääs olulisemale informatsioonile ning et vähemalt osa informatsiooniallikaid oleksid kättesaadavad kas tasuta või mõistlike kulutustega. Sõltuvalt informatsiooni iseloomust ja teabevahenditest võib põhiseaduslikult nõutav miinimum siiski erineda. Nii on Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) pikka aega pidanud ringhäälingut, eriti televisiooni üheks olulisimaks kommunikatsioonivahendiks – nii leviku kui mõju mõttes. Eri allikate osatähtsus on kindlasti ajas muutuv. Nii on viimase aja kohtupraktikas ka EIK üha enam hakanud rõhutama interneti tähtsust: „Arvestades juurdepääsetavust ja võimet säilitada ja levitada suurt hulka informatsiooni, mängib internet olulist rolli avalikkuse juurdepääsu tagamisel uudistele ja informatsiooni levimise edendamisel üldisemalt. [---] Juurdepääsu internetile on üha enam hakatud käsitlema õigusena.“ Osade inimeste, eriti vanemaealiste ja maapiirkondades elavate inimeste jaoks, kes ei kasuta digitaalseid kanaleid, on füüsiline postiteenus endiselt vahend ametlike teadete, arvete, ajakirjanduse ja isikliku kirjavahetuse saamiseks. Kui teenuse hind muutub neile ebamõistlikult kõrgeks või postiteenused muutuvad muul viisil kättesaadamatuks, võib see piirata nende juurdepääsu informatsioonile. Samamoodi võib liiga kõrge postitasu või regionaalseid eripärasid mittearvestav postivõrk takistada üksikisikutel ja väikestel organisatsioonidel oma arvamuste ja teabe levitamist kirja teel. See võib olla eriti oluline olukordades, kus digitaalsed alternatiivid ei ole kättesaadavad või sobivad. Riigil on positiivne kohustus tagada põhiõiguste teostamise võimalused. Universaalse postiteenuse hinna vastuvõetavuse tagamine läbi seadusandluse ja järelevalve on osa sellest kohustusest, et kindlustada reaalne, mitte ainult teoreetiline võimalus informatsiooni saada ja levitada. Samuti tagavad eelkirjeldatud postivõrku puudutavad muudatused postiteenuse parema ja paindlikuma kättesaadavuse, arvestades senisest rohkem tehnoloogiliste võimalustega tagada postiteenuse parem kättesaadavus maapiirkondades. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium peab p P õhjendatud tasule üleminek ut on mõistli kuk s ja asjakoha ne seks , eriti arvestades , et hinnastamise metoodika on seotud postidirektiivi ja postiseadusega ning allub Konkurentsiameti kontrollile. Põhiseadus ei nõua, et postiteenuse kasutamine oleks isikute jaoks tasuta. Postiteenuse osutamise ja kasutamisega kaasnevad paratamatult kulutused. Kuigi postiteenuse eest tasu võtmine võib riivata informatsiooni saamise ja levitamise kaitseala, on riive proportsionaalne. Eelkirjeldatule tuginedes hindame, et põhiõiguste riivel on legitiimne eesmärk, see on sobiv eesmärgi saavutamiseks ja on vajalik ning riive on mõõdukas. Ka postivõrgu nõuete muudatusi peab eelnõu koostanud ministeerium mõistlikuks ja asjakohaseks, sest muudatuste tulemusena muutub postiteenus inimesele kättesaadavamaks ja paindlikumaks. Muudatused võtavad arvesse tehnoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid arenguid ja vajadusi. Leiame, et p P ostivõrku puudutavad muudatused ei riiva õigust informatsiooni saamisele ja levitamisele. Ka postivõrgu nõuete korrastamine ja osade nõuete otsustustasandi muutmine on kooskõlas olulisuse põhimõttega, mille kohaselt peab põhiõiguste seisukohalt olulisi küsimusi reguleerima seadusandja. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uusi termineid ja neid on vastavate sätete juures ka selgitatud. Kõiki seaduses esitatud termineid kasutatakse ainult seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kontekstis. Eelnõuga võetakse kasutusele järgmised uued terminid: p õhjendatud tasu tähendab, et UPT osutamisel on kaetud selle kulud ja tagatud on mõistliku kasumi teenimise võimalus. UPT p õhjendatud tasu kooskõlastamisel jälgib Konkurentsiamet, et tasu oleks ka kättesaadav . ; t ellitav juurdepääsupunkt on UPT osutamise vahend postiteenuse kasutaja elu- või asukohas . ; a utomatiseeritud juurdepääsupunkt on püsiva asukohaga vahend postisaadetise saatjalt vastuvõtmiseks ja saajale väljastamiseks . ; L l iikuv juurdepääsupunkt on kindla graafiku alusel liikuv vahend postiteenuse osutamiseks. Eelnõuga muudetakse k olme posti seaduse § -s 4 sätestatud mõistet : kullerpostisaadetise , kirisaadetise ja partiisaadetise mõiste i d . 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv iga 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste sis eturu rajamise lõpuleviimisega (edaspidi postidirektiiv ) . Postidirektiivi artikkel 12 sätestab universaalse postiteenuse tasude põhimõtted. Seejuures peavad tasud olema üheaegselt nii taskukohased kui ka kulupõhised, mis motiveerivad tõhusa universaalse postiteenuse osutamist. Eelnõuga muudetakse universaalse postiteenuse mudelit tasakaalu poole, kus kasutusele võetakse põhjendatud tasu, mis on kulupõhine ning teisalt peab olema ka vastuvõetav kasutajatele. Tegemist on vältimatu olukorraga, arvestades olukorda , kus UPT mahud aina vähenevad. Kui võtta aluseks keskmine saadetise arv elaniku kohta selgub, et Eesti elanik kasutab UPT-d väga vähesel määral. Kui siseriiklikke kirisaadetisi postitatakse lihtsaadetisena terve aasta kohta keskmiselt ainult 0,69 kirja elaniku kohta, siis rahvusvahelisi saadetisi postitatakse keskmiselt üks kiri elaniku kohta nelja aasta jooksul. Ülejäänud UPT kogumisse kuuluvate teenuste tarbimine keskmiste näitajate põhjal praktiliselt puudub. See tähendab, et UPT ei ole Eesti elaniku jaoks prioriteetne teenus ja igapäevane vajadus selle teenuse järele praktiliselt puudub. Tagamaks, et hind o leks jätkuvalt nendele kasutajatele vastuvõetav , kes seda siiski vajavad, jääb hinna kooskõlastamine Konkurentsiameti pädevusse , mis tagab ka vastavuse postidirektiiv artikliga 12. 6. Seaduse mõju Eelnõu vastuvõtmisel on oodata positiivset mõju UPT osutamise jätkusuutlikkusele. UPT osutaja paindlikkuse suurendamine UPT kättesaadavuse tagamisel ja taskukoh ase tasu põhjendatud tasu ks muut mine tagab seni kahjumis oleva UPT osutamise vastavuse tavapärase le ja normaalse majandustegevuse käigus osutatav ale teenusele, mille puhul teenuse osutamise eest saadavad tasud katavad teenuse osutamiseks vajalike kulusid . UPT korral on tegemist hääbuva teenusega . Peamiseks mahtude languse põhjuseks on nõudluse vähenemine, kuna s uhtlus on kolinud elektroonseks ning postipakkide turul on suurenenud kullerposti kasutus. Muudatuste elluviimisel vähenevad ka UPT osutamise kulud ning tagatud on UPT teenuse jätkusuutlik osutamine läbi kulupõhisuse saavutamise . Seetõttu puudub ka vajadus rahastamiskohustusega ettevõtjate määramiseks ja nendelt UPT makse kogumiseks . See omakorda kaotab vajaduse tegevusloa regulatsiooni säilitamiseks . Seega ei pea varasemalt tegevusloaga hõlmatud postiteenuse osutajad enam esitama iga s kvartal is Konkurentsiametile maksedeklaratsioone ega tasuma UPT makset , mis vähendab ettevõtjate halduskoormust ning omab positiivset mõju ka teenuse hinna konkurentsivõimelisemaks muutmisel . UPT kasutaja jaoks on postiteenus senisest enam paindlikumalt ja mugavamalt kättesaadav . Võrreldes väljatöötamiskavatsusega (edaspidi VTK ) -ga on eelnõust välja jäänud tulenevalt sidusrühmadega läbi rääkimisest perioodika kojukande teenuse hinnastamise allutamine Konkurentsiameti järelevalve alla , mis tooks kaasa täiendava töö- ja halduskoormuse osapooltele . Eelnõus on võrreldes VTK- ga käsitletud laiemalt tegevusloa regulatsiooni muutmi st , mida käsitleti VTK punktides 1.3, 1.6 ja 2. 6.1 Kavandatavad muudatused S eaduse muutmise seaduse eelnõu olulisemad muudatused: 1) k aasajastatakse UPT-le ja UPT osutajale kehtestatud nõudeid ; 2) UPT- d hakatakse osutama põhjendatud tasu alusel ; 3) k ontrolli UPT tasude üle hakkab teostama Konkurentsiamet ; 4) seaduses t tunnis tatakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täi t misega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon ; 5) kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon . Lisaks eeltoodule on eelnõus käsitletud ka muudatused, mis ei oma olulist mõju, kuna nende ulatus on väike. Näiteks lihtsustatakse väljaspool UPT-d kohustusi, ehk väheneb tegevusluba nõudvate teenuste ulatus. Nimetatud muudatus puudutab pelgalt kahte postiteenuse osutajat (AS Eesti Post, Nova Post Estonia OÜ) ning on seega väikese mõjuga. 6.2 Sihtgrupp Kõikide muudatuste puhul on otseseks sihtgrupiks UPT osutaja, teised postiteenuse osutajad, Konkurentsiamet ning UPT kasutajad . Peamiselt kasutavad UPT teenust eraisikud ja mikroettevõtted. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud uuringu kohaselt on UPT-d kasutades saatnud kirisaadetise viimase 12 kuu jooksul 25% Eesti elanikest . Arvestades juurde isikud, kes ise ei ole saadetisi saatnud aga on neid saanud, või hinnata UPT kasutajate sihtgrupiks hinnanguliselt kolmandiku Eesti elanikest. See teeb sihtgrupis hinnanguliselt 456 tuhat inimest. Enamik riigiasutusi ja ettevõtteid kasutavad ärikirja teenust, mis ei kuulu UPT koosseisu. 6.3 Kaasnev mõju Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-st 46 omavad e elnõu s tehtavad muudatused peamiselt mõju UPT osutajale ja kasutajale läbi majandusliku mõju . Teatud määral on mõjutatud ka teised postiteenuse osutajad, kes osutavad postiteenuseid väljaspool UPT-d. Mõju neile on minimaalne, kuna eelnõuga ei seata uusi nõudeid, vaid täpsustatakse üldiseid postiteenuse sätteid ning definitsioone. Postiteenuse osutajatele, kellel on tegevusluba väljaspool UPT-d (antud hetkel AS Eesti Post ja Nova Post Estonia OÜ) on mõju positiivne, kuna edaspidi ei pea väljaspool UPT-d taotlema enam tegevusluba , vaid piisab majandustegevusregistris teatise esitamisest . E elnõuga kaasneb mõningane mõju riigiasutuste töökorraldusele , mis puudutab eelkõige töökorralduse muutust ning marginaalset mõju avaliku sektori tuludele ja kuludele. Mõningad muudatused omavad väiksemal määral mõju ka regionaalarengule, sh linna-, maa ja rannapiirkondadele ning sotsiaalset mõju. Eelnõu ei oma mõju järgmistele valdkondadele: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju haridusele, kultuurile ja spordile, keskkonnamõju, mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale, mõju siseturvalisusele. Majanduslik mõju Eelnõuga suurendatakse UPT osutaja paindlikkust UPT kättesaadavuse tagamisel ja taskukohase tasu põhjendatud tasuks muutmine soodustab UPT kulude vähendamist, mis omab üldist positiivset mõju UPT osutaja jätkusuutlikkusele ja arengule . Põhjendatud tasu võib negatiivselt mõjutada UPT hinda, mis omab omakorda negatiivset mõju UPT kasutajale . Nimetatud mõju ulatus ja reaalne mõju on väike. Sellest hoolimata on eelnõus ette nähtud ülemineku a eg, mis rakendub leevendusmeetmena, tagamaks, et potentsiaalne hinnatõus ei ole liiga järsk. UPT puhul on tegemist hääbuva teenusega. M ahud on võrreldes nelja aasta taguse seisuga vähenenud 66% ning peamised mahud tulevad rahvusvahelisest postist (riiki sisenevad kirjad), millele järgneb lihtkirjade saatmine riigisiseselt. Arvestades pakiautomaatide ja kullerposti kasvu ning rahvusvahelise teenuse kättesaadavuse paranemist, väheneb kiirelt ka UPT sees olevate postipakkide maht , mistõttu eemaldatakse eelnõust UPT ulatusest siseriiklike postipakkide edastamise teenus. Nimetatud teenus on kättesaadav turupõhiselt läbi kullerposti, mida osutavad mitmed erinevad ettevõtted. Teenuse välja jätmine UPT ulatusest ei mõjuta üldist teenuse kättesaadavust . 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Postiteenus (tk) 12 574 663 9 749 446 8 164 564 5 051 739 4 200 127 3 193 778 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Eelnõu mõjutab eelkõige K onkurentsiameti töökorraldust. Eelnõuga antakse Konkurentsiameti le täiendavaid õigusi ja kohustusi . Muudatus ei suurenda Konkurentsiameti töökoormus t , suureneb ainult Konkurentsiameti järelevalvepädevus. K ontrolli UPT edastamise tasude suuruse üle hakkab teostama Konkurentsiamet . Mõju regionaalarengule Eelnõuga muudetakse postivõrgu nõudeid tagamaks teenusepõhise lähenemise selliselt, et see on kättesaadav kõigile Eesti elanikele. Lisaks pakiautomaatide laialdasemale kasutamisele on maapiirkonnas võimalik kasutada ka personaalset postiteenust, mis on maapiirkonna elanikele tasuta ning kus saab samasid teenuseid, mis postkontoris. Sotsiaalne mõju UPT tasu taskukohaselt tasult põhjendatud tasule üle viimine võib tõsta UPT hinda, mis omab potentsiaalset negatiivset mõju UPT kasutajale. Samas on mõju ulatus minimaalne, kuna UPT teenust kasutatakse peamiselt erilisemate sündmuste puhul (nt jõulukaartide saatmine, sünnipäeva kaartide saatmine). Ka peale muudatusi jääb UPT hind paari euro ümber, olles kättesaadav kõigile ühiskonna gruppidele. Samuti on eelnõus rakendatud kaitsemehhanismi, mis ei lase hinnal tõusta korraga üle 50%. REM poolt tellitud uuringu kohaselt on kriitiliseks hinnatõusuks ca 50%. Ülemaailmse postikonventsiooni kohaselt edastatakse UPT raames tasuta pimedatele mõeldud väljaandeid ehk sekogramme, mis antakse postkontorile üle lahtiselt ning mida edastatakse rahvusvaheliselt maismaatranspordiga ning kirisaadetisi ja postipakke, mille saajateks või saatjateks on sõjavangid, samuti eraisikud, kes sõjategevuse puhkemise tagajärjel on mõnes neutraalses riigis interneeritud. Mõju haldus - ja töökoormusele Eelnõuga ei lisandu täiendavat halduskoormust kodanikele ega ettevõtetele. Samas väheneb halduskoormus postiteenuse osutajatele, kuna kaotatakse ära tegevusloa regulatsioon väljaspool UPT-d. Otseselt on mõjutatud kaks postiteenuse osutajat, kes omavad täna tegevusluba postiteenuse osutamiseks väljaspool UPT-d. Eelnõu mõjutab eelkõige Konkurentsiameti töökorraldust . Kuna eelnõu kohaselt jääb ära Konkurentsiameti poolne ebamõistlikult koormavate kulude menetlus ning kohustus koguda UPT makseid , väheneb Konkurentsiameti töökoormus ning mõju riigiasutuste töökorraldusele on positiivne . Kavandatav m uudatus 1 : kaasajastatakse universaalse le postiteenusele ja UPT osutajale kehtestatud nõudeid ; UPT nõuete kaasajastamine kätkeb endas erinevaid meetmeid, mis võimaldavad UPT osutamise kulude kokkuhoidu ja teenuse kasutajatele mugavamaks muutmist. Sellised meetmed koosnevad järgmistest olulisematest muudatustest: UPT juurdepääsupunktide loetelu laiendamine , UPT osutamise nõuete paindlikumaks muutmine , siseriikliku postipaki teenus eemaldamine UPT teenuste hulgast, eksterritoriaalse postivahetuskeskusena tegutsemise reguleerimine. Mõju valdkond: Mõju m ajandus ele – majandusliku mõju saab jagada kaheks: mõju UPT osutajale ja mõju kasutajale. Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja kasutaja Mõju kirjeldus: Eelnõu aitab tõst a UPT osutaja k uluefektiivsust . UPT osutaja saab võimaluse ise valida, kuidas tal on kõige kuluefektiivsem UPT teenust osutada, arvestades nõudlust konkreetses regioonis. UPT osutaja saab võimaluse reageerida paindlikumalt muutustele regioonides. See võimaldab paindlikku UPT teenuse osutamist ning vabadust pakkuda teenuseid vastavalt eri piirkondades esinevale nõudlusele, reageerides näiteks hooajalistele muutustele (jõuluaeg vms). Juurdepääsupunkti paigutamisel peab UPT osutaja võtma arvesse kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid. Eelnõu loob võimaluse tehnoloogiliste lahe n duste senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. UPT kasutajale teenuse kättesaadavus uue regulatsiooni jõustumisel ei halvene, sest UPT osutaja tagab endiselt postisaadetiste kogumise ja saajale kättetoimetamise kogu Eesti territooriumi ulatuses . Vastupidi, UPT kasutajad saavad kasutada varasemast rohkem näiteks pakiautomaate, mis on eelistatud punkt postipakkide saatmiseks ja saamiseks. Siseriiklike postipakkide edastamiseks on võimalik kasutada kullerpostiteenust, mis on UPT teenusest soodsam ning teenuse kättesaadavusega on kaetud kogu Eesti. Järeldus mõju olulisuse kohta : UPT nõuete leevendamisel ning läbimõeldud, põhjendatud ja tarbijate reaalsetele vajadustele vastaval nõuete kaasajastamisel on UPT osutajal võimalus vähendada kulusid, mis omakorda aitab kaasa UPT põhjendatud hinna madalamal hoidmisele. Samuti aitab see kaasa UPT osutaja jätkusuu t likkusele. UPT kasutaja jaoks muutub postiteenus kättesaadavamaks ja mugavamaks, kuna UPT osutamine juhul, kui juurdepääsupunkt on kaugemal kui 5 kilomeetrit, tagatakse kasutaja elu- või asukohas (personaalne postiteenus) . Mõju valdkond: M õju regionaalarengule Mõju kirjeldus: Pakiautomaadi teenus on kasuta jate poolt hästi vastu võetud ka kättesaamise kanalina ning teenuse tarbimisel pole ka esmakasutaja seisukohast erilisi raskusi AS Eesti Post tähelda n ud. Tegemist on lihtsa ja mugava iseteenindusliku pakkide saatmis- ja kättesaamisviisiga, millega saab ekraanil olevate juhiste abil hakkama valdav osa Eesti elanikkonnast. Enamik postiteenuse kasutajaid eelistab piiratud lahtiolekuajaga postkontori asemel saata ja saada pakke pakiautomaadist, kuid maapiirkondades asuvad pakiautomaadid postiteenuse kasutajatest keskmiselt kaugemal kui postkontorid, mille võrgustikku reguleeritakse. E-kaubandusliidu andmetel 8 0 % pakke tellitakse pakiautomaati . Ka vanema generatsiooni kõige eelistatuim kättesaamise kanal on pakiautomaat. Pakiautomaadi olulisemad eelised postkontori teenuse ees on teenuse soodsam hind ja kättesaadavus ööpäev läbi . Pakiautomaate on pea 300-s Eestimaa asustusüksuses, sh üle 1000 elanikuga asustusüksustes on pakiautomaate 95% juhtudel, üle 500 elanikuga 85% juhtudel ning üle 250 elanikuga asustusüksustes on neid pooltes asustusüksustes. Postivõrgus automatiseeritud vahendite senisest laiem kasutuselevõtt omab tugevat potentsiaali elavdada ettevõtluskeskkonda maapiirkondades, nt juhul, kui automatiseeritud vahendeid on võimalik kasutada senisest mugavamalt kaupade laialisaatmiseks ja kohaletoimetamiseks ning teenuse osutamiseks, laiendab see maapiirkondades elavate inimeste ettevõtlusvõimalusi. Selliselt mõjutab muudatus nii ettevõtjaid kui ka kaupade ja teenuste tarbijaid. Suurenenud on huvi ka kogukonna pakiautomaatide osas , mis on mõeldud eelkõige naabritele, kortermajadele ja ärihoonetele. Kogukonna pakiautomaat on lihtsam ning paigaldatakse jalutuskäigu kaugusele. Üldjuhul on sellised automaadid avatud kõikidele kulleritele, võimaldades kasutajal valida meelepärane pakiveo teenus vastavalt vajadustele. Maapiirkondades majandustegevuse keskkonna parandamine suurendab maapiirkondade atraktiivsust elupaigana ning majanduslikult aktiivse maa-elanikkonna kasv suurendab ka suurematest linnadest eemal asuvate kohalike omavalitsuste tulubaasi. Eelnõu aitab kaasa regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisel e (tagada inimeste põhivajadused ja elukvaliteet igas Eesti paigas ning eri piirkondade püsiv konkurentsivõime) ja soodustab piirkonnaspetsiifiliste ressursside oskuslikuma t kasutamis t . See tähendab , et UPT osutajal on edaspidi võimalus osutada UPT teenust vastavalt nõudlusele konkreetses regioonis ilma kahjumita. UPT teenus on tagatud kogu Eesti territooriumil võrdsetel tingimustel. Eelnõu ei mõjuta erinevate Eesti piirkondade koostööd ja sidusust piiriüleste regioonide ning ülejäänud Euroopaga, kuna UPT teenuse kvaliteedinõuded ei muutu. Järeldus mõju olulisuse kohta : Eelnõu ei mõjuta eri piirkondade regionaalarengut kujundavaid tegureid, kuna UPT teenuse kvaliteedi nõuded on võrdsed sõltumata regioonist. Samuti on UPT teenuse tasu sama kogu Eesti territooriumil, isegi tellitav juurdepääsupunkt, ehk UPT teenuse osutamine kasutaja asu- või elukohas on sama hinnaga kui teenuse osutamine postkontoris. Pakiautomaatide kasutamine lisab aga täiendava paindlikkuse UPT kasutajatele. Maapiirkonnas, kus paljud inimesed käivad kaugemal tööl, on pakiautomaadi teenus mugavam, kui postkontori külastamine, mis on avatud üldjuhul tööaegadel. UPT osutaja pea b juurdepääsupunkt i paigutamisel võtma arve s se kohaliku omavalitsuse üksuse ettepanekuid . Muudatus 2 : u niversaalset postiteenust hakatakse o sutama põhjendatud hinna alusel ; ja m uuda tus 3 : k ontrolli UPT hinna üle hakkab teostama Konkurentsiamet. Taskukohase tasu põhjendatud tasuks viimisest tingitud mõningast hinnatõusu aitavad leevendada eelnõus sätestatud postivõrgu kaasajasta mise lahendused (muudatus 1) ning sätestatud üleminekuaeg . Kaasajastatud postivõrguga on võimalik UPT teenust osutada kuluefektiivsemalt ning seega on ka mõju UPT kasutajale väiksem . Mõju valdkond: M ajanduslik mõju – mõju UPT osutajale ja UPT kasutajale Mõju sihtgrupp: UPT osutaja ja UPT kasutaja Mõju kirjeldus: p õhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud ja tagab mõistliku kasumi. Enam e i ole vajadust ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks, kuna põhjendatud tasu katab UPT osutamise põhjendatud kulud. Mõju UPT kasutajale – ka UPT kõrgemate tasude puhul on nende taskukohasus postiteenuse kasutajatele tagatud, sest keskmiselt moodustavad kulutused UPT-le selle kasutaja igapäevastest väljaminekust väga väikse osa. K eskmiselt kulub UPT kasutajal aastas kümmekond eurot teenuse kasutamiseks. See hinnang arvestab kõiki UPT saadetisi. Kui jätta välismaalt saadetud UPT saadetised hinnangust kõrvale (üldjuhul Eesti elanik nende saatmise eest tasuma ei pea), kujuneb UPT-le tehtavate kulutuste suurus aastas ligikaudu poole väiksemaks (4 – 5 eurot). Samuti on olemas alternatiivseid võimalusi nii info ja teadete edastamiseks (eelkõige infotehnoloogilised võimaluse) kui ka postipakkide saatmiseks (eelkõige kullerpost ja pakiautomaaditeenus). UPT teenuse hinnatõusu puhul on mõjutatud enim eraklient (UPT) ja mikroettevõtja, kuid lähtudes iga üksiku isiku tarbimise mahust ei ole mõju oluline. Arvestades eelnõus sätestatut, kehtivaid seotud regulatsioone, tegevusluba, kokkuleppeid KOV-dega, UPT mahutrende, nende jätkumist samas ulatuses ning kulude kasvutrende oleks Eesti Posti prognoosi kohaselt UPT kulupõhine hind aastal 2026 : • riigisiseselt saadetav standardkiri hinnanguliselt 2 , 4 EUR ; • riigisiseselt saadetav tähtkiri hinnanguliselt 9,1 EUR ; • rahvusvaheline kiri hinnanguliselt 4 , 7 EUR ; Toodud hinnad lähtuvad mitmetest kriteeriumitest ja eeldustest, mille muutmisel muutub ka kõnealune prognoos . Samuti ei ole U PT teenus oma olemuselt sobilik kasutamiseks valdava le osale äriklientide st . Neile pakutakse juba täna UPT alternatiivseid teenuseid (ärikiri, pakiautomaat, kuller), mis sobivad kirjade ja pakkide saatmiseks , sh allahindlused saadetiste mahust või teenuse osutamise protsessist lähtudes . Eelnõu muudatused ei puuduta ärikirja ehk partiikirja ja partiipaki hinda . Nii praegu kui ka tulevikus on see äri ning hind kujuneb turutingimustes. Järeldus mõju olulisuse kohta : lähtudes väiksest tarbimise mahust ei ole mõju oluline. UPT liiga kõrge hinna riski maandab esmalt asjaolu, et Konkurentsiamet hinda kooskõlastades peab järgima, et see oleks jätkuvalt vastuvõetav elanikele. Teisalt on eelnõusse lisatud üleminekuaeg, mis piirab järsku hinnatõusu. Lisaks muutuvad kasvava hinna puhul kasutajale alternatiiviks esemete ja dokumentide saatmisel ka teised väiksemad logistikafirmad ehk UPT osutaja peab kirja ning pakihinnaga konkurentsis püsimiseks suutma pakkuda konkurentsivõimelist hinda. Turg on avatud ja konkurendiks osutuvad ka naaberriikide ettevõtted. Liiga kõrge hinna riski realiseerumine ei ole tõenäoline. Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet , Maksu- ja Tolliamet , Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Mõju kirjeldus: Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökoormus jääb suurel määral samaks. Vähesel määral kasvab Konkurentsiameti töökoormus ajutiselt , kuna viimane peab välja töötama põhjendatud tasu metoodika. Samuti on p õhjendatud tulukuse ületamise korral Konkurentsiametil õigus sekkuda (peatada ettekirjutusega tasu suuruse rakendamine, kui see ei vasta seadusele (näiteks kasum ületab põhjendatud tulukuse). ETOE asutamise regulatsiooni sätestamisega seaduses ei kasva Maksu- ja Tolliameti töökoormus, kuna ka täna saavad Eestis tegutseda ETOE-d vastavalt Ülemaailmse Postiliidu kongressi otsusele C 63/2008. Järeldus mõju olulisuse kohta : M uudatus ei too kaasa riigiasutuste keskpikas vaates töökoormuse muutumist, suureneb ainult Konkur entsiameti järelevalvepädevus. Monopoolse iseloomuga üldhuviteenuste valdkondades teostab teenuste hindade üle järelevalvet sõltumatu regulaator. Konkurentsiamet teostab teenuste hindade üle järelevalvet ka näiteks elektri, gaasi ja vee sektorites. Muudatus 4 : seaduses tunnist atakse kehtetuks UPT osutamise kohustuse täimisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon. Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: UPT osutaja ja ra hastamiskohustusega postiteenuse osuta ja Mõju kirjeldus: UPT osutajale ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajatele toob muudatus kaasa haldus- ja rahalise koormuse vähenemise. Praegu kehtiva UPT makse määruse kohaselt riigisiseselt ja rahvusvaheliselt lihtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste makse määr on 8 eurosen t i ning täht- ja väärtsaadetisena edastatavate kirisaadetiste makse määr on 40 eurosen t i iga saadetise kohta. Maksemäärad on püsinud muutumatuna alates 2014. aastast . Vaatamata eesmärgile hüvitada UPT osutaja ebamõistlikult koormavaid kulusid, on postiteenuse osutajatele kehtestatud UPT makse puhul tegemist koormava ning postiturul konkurentsi piirava meetmega. Kuna UPT tasude kulupõhiseks muutumine kaotab probleemi, mille kohaselt teenuse osutamisest saadav tulu ei kata kulusid, puudub edaspidi selle fondi järele vajadus ning UPT osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamise regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist positiivset mõju UPT osutaja ja rahastamiskohustusega postiteenuse osutajate rahalisele koormusele ning töökorraldusele. Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste töökorraldusele Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet Mõju kirjeldus: S elle regulatsiooni kehtetuks tunnistamine toob kaasa nii postiteenuse osutajate kui ka Konkurentsiameti töökoormuse vähenemise , kuna Konkurentsiamet ei pea enam haldama UPT fondi ega menetlema ebamõistlik ult koormavate kulude hüvitamiseks esitatud taotlusi, mille menetlemine on praktikas kujunenud vägagi ajamahukaks ja keeruliseks. Järeldus mõju olulisuse kohta : Tulenevalt eelmärgitust omab muudatus olulist mõju Konkurentsiameti töökorraldusele. Muudatus 5: seaduses kaotatakse väljaspool universaalset postiteenust tegevusloa regulatsioon Mõju valdkond: majanduslik mõju Mõju sihtrühm: rahastamiskohustusega postiteenuse osutajad Mõju kirjeldus: Seoses rahastamiskohustusega kaotamisega on mõistlik eemaldada tegevusloa regulatsioon väljaspool universaalset postiteenust , mis vähendab postiteenuse ettevõtjate halduskoormust. Ettevõtjad, kes soovivad Eestis pakkuda ükskõik millist postiteenust, mis jääb universaalsest postiteenusest välja, saavad tegutseda samadel alustel esitades MTR teate . Ka ei pea teenuseosutajad maksma riigilõivu, mis oli taotluse läbivaatamise eest 370 eurot ning tingimuste või tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest 250 eurot. Otseselt mõjutab kahte postiteenuse osutajat, kellel on täna tegevusluba väljaspool universaalset postiteenust. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju postiteenuse osutajale on keskmine, kuna summad ei olnud suured ning tegevusluba tuli taotleda iga viie aasta tagant. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm: Konkurentsiamet Mõju kirjeldus: T egevusloa regulatsiooni leevendamisega väheneb vähesel määral Konkurentsiameti töökoormus. Kuigi nimetatud tegevuslubasid ja nende menetlusi ei ole palju, kaob Konkurentsiametil kohustus tegevuslubasid kontrollida ja menetleda nende muudatusi olukorras, kus sarnaseid teenuseid (nt kullerpost) osutatakse ainult teavitamiskohustusega. Seeläbi saab Konkurentsiamet keskenduda enda põhimääruses välja toodud tegevuse le ehk järelevalve teostamisele ameti tegevusvaldkondi reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle (antud hetkel siis UPT valdkonnas). Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väikene, kuna tegevusloa taotlusi ja nendega seonduv töökoormus oli vähene. 7. Seaduse rakendamise ga seotud tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Eelnõu l on minimaalne mõju riigieelarve tuludele . Käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkt 1 kohaselt ei maksustata UPT käivet käibemaksuga, seega ei mõjuta UPT põhjendatud tasule üleminek riigieelarve tulu ega kulu. Eelnõuga kaotatakse ära tegevusloa esitamise kohustus väljaspool universaalset postiteenust, mistõttu ei tasuta edaspidi enam ka vastavaid riigilõivusid. Nimetatud riigilõivud olid vastavalt 370 eurot taotluse läbi vaatamise eest ning muutmise taotluse läbi vaatamise eest 250 eurot. Kuna tegevusloaga postiteenuse osutajaid on hetkel kaks ning väljastatud tegevusl oad kehti vad viis aastat, väheneb aastane riigieelarve tulu maksimaalselt mõne saja euro ulatuses , mis oleks laekunud tegevusloa tingimuste muutmise taotluse riigilõivu tasumisest või potentsiaalsest uue tegevusloa taotluse riigilõivu tasumisest . Mõju riigieelarve kuludele ei ole. Muudatustega ei kaasne postiteenuse osutajatele ega riigile täiendavaid kulusid. 8. Seaduse rakendu saktid Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt muudetakse kolme majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust ning luuakse üks regionaal- ja põllumajandusministri määrus . Nimetatud määrused jõustuvad hiljemalt 01. oktoobriks 2026. aastal. Muudetavad määrused on järgmised : 1) P p osti seaduse § 4 lõike 13 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006 . a määrus nr 57 „ Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenuse na edastamisele esitatavad nõuded “ – muudetakse määruse pealkirja ning määrus viiakse kooskõlla muudetud seadusega ( määruses t eemalda takse väärtsaadetise eraldi postiteenuse liigina ) ; 2) P p ostiseaduse § 6 lõike 5 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 04.03.2009 . a määrus nr 19 „Avaliku konkursi läbiviimise tingimused universaalse postiteenuse osutaja määramiseks“ – määruses asendatakse sõnad „taskukohane tasu“ sõnadega „põhjendatud tasu“ vastavas käändes; 3 ) P p osti seaduse § 7 lõike 7 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.07.2006 . a määrus nr 67 „ Nõuded universaalse postiteenuse osutamiseks kasutatavatele juurdepääsupunktidele ja nende paiknemisele“ – muudetakse määruse pealkirja, § 2 ning lisatakse juurde nõuded universaalse postiteenuse osutamise kohta posti seaduse § 8 lõike 9 , 36¹ lõike 5 ja § 37 lõike 1¹ alusel ; . Eelnõuga luuakse ka üks uus volitusnorm. Postiseaduse § 39 3 lõike 4 kohaselt kinnitab valdkonna eest vastutav minister määrusega universaalse postiteenuse põhjendatud tasu. Volitusnorm on vajalik põhjendatud tasu kehtestamiseks ja sarnase sisuga volitusnorm on kehtestatud kehtiva postiseaduse § 6 1 lõikes 2, mille kohaselt määrab taskukohase tasu suuruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd eelnõuga kujundatakse taskukohane tasu ümber põhjendatud tasuks, on vajalikud muudatused ka volitusnormides. Põhjendatud tasu olulised elemendid ja arvestamise alused kehtestatakse eelnõukohaste §-dega 39 1 -39 3 . Volitusnormi alusel kehtestatavas määruses nähakse ette konkreetsed tasud, mille kehtestamine seadusega ei ole mõistlik, sest tasud võivad muutuda tihti ja tasu kujuneb seaduses sätestatud metoodika alusel, mille järgimist kontrollib Konkurentsiamet. Muudatus on kooskõlas seaduse reservatsiooni põhimõttega, mille kohaselt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja ning seadusandja pädevuses oleva küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel. Põhiseaduse § 3 lõike 1 esimesest lausest tuleneb nõue, et määrus peab olema lisaks volitusnormile kooskõlas ka muude seaduste ja põhiseadusega. Eelnõukohane volitusnorm on üksikasjalik, see tähendab, et sellest selgub seadusandja antava volituse sisu ja ulatus põhjendatud tasu kehtestamiseks, ning trafaretne. Eelnõuga nähakse ette ühe Vab ariigi Valitsuse määruse , ühe r ahandusministri määruse ja nelja majandus- ja kommunikat siooniministri määruse kehtetuks tunnistamine: Vabariigi Valituse 05.03.2009 . a määrus nr 46 „ Universaalse postiteenuse makse määra kehtestamine“ – antud määrus tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 sätestat ud ajal ; m ajandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2009 . a määrus nr 8 „Kasutajalt universaalse postiteenuse eest võetav taskukohane tasu“ – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatud ajal ; m ajandus - ja kommunikatsiooniministri 04 .03.2009 . a määrus nr 17 „ Rahastamiskohustusega postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestuse andmete deklareerimise nõuded “ – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal ; m ajandus- ja kommunikatsiooniministri 06.03.2009 . a määrus nr 21 „ U niversaalse postiteenuse osutamise kohustuse täitmisega s eotud kulude hüvitamise kord“ – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud juhul; majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.05. 2009.a määrus nr 20 „Universaalse postiteenuse osutaja tulu- ja kuluarvestusele esitatavad nõuded “ – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal; r ahandusministri 19.03.2009 . a määrus nr 24 „ U niversaalse postiteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise kord“ – antud määrus tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatud ajal ; . 9 . Seaduse jõustumine Seadus , välja arvatud § 1 punktid 1, 1 5 , 2 2 - 2 9 , 50 , 5 2 , 5 4, 56, 58 ja § 2 ning 3 , jõustu b 202 6 . aasta 1. j aanuaril . Muul ajal jõustuvate punktide kohta on antud täpsem põhjendus seletuskirja § 4 selgitus t es . 10. Eelnõu kooskõlastamine E elnõu esita ti eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamise ks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaal ministeeriumile . Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, mis on arvesse võetud. Sotsiaalministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud ega jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotletud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement” § 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Meediaettevõtete Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, ASile Eesti Post, Nova Post Estonia OÜ-le ja Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu kohta tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise ning mittearvestamise tabel on seletuskirja lisas 1. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 202 5 . a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt)
Teie 13.10.2025 nr 1-4-1/563-2, REM/25-
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
0073/-4K
[email protected]
Meie 30.10.2025 nr 8-2/6524
Postiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on esitanud Justiits- ja Digiministeeriumile
kooskõlastamiseks postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega mõju kohta ja keele ning normitehniliste
märkustega, mis on käesolevale kirjale lisatud eelnõu ja seletuskirja failides.
Juhime ka tähelepanu, et lisaks eelnõus hõlmatud muudatustele on vajalik üle vaadata ka kehtiva
postiseaduse § 34 lõikes 1 toodud sõnastus, kuna kehtiv sõnastus on liiga lai. Ilmselt on postiteenuse
osutajal vajadus töödelda üksnes isiku üldandmeid ning teatud isikuandmeid pensionide ja toetuste
maksmiseks. Kõnealune säte annab aga õiguse töödelda ükskõik milliseid isikuandmeid. Kõnealuse
sätte sõnastust on vaja muuta ja tuua välja konkreetsed isikuandmete kategooriad, mida postiteenuse
osutajal on vaja oma kohustuste täitmiseks töödelda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Lisad: Eelnõu ja seletuskirja failid Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega.
Maarja-Liis Lall (54770628,
[email protected])
Karen Alamets
Helen Uustalu
Margreth Adamson
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898