Vabariigi Valitsus
.10.2025 nr 1-1/15-747/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu, Anti Poolametsa,
Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Rene Koka, Rain Epleri ja Evelin Poolametsa
k.a 22. oktoobril algatatud Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (747 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sisu lühikokkuvõte Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõuga lisatakse Eesti lipu seaduse paragrahvi 10 lõiked 7 ja 8 , et tagada Eesti lipu eristaatust läbi selle ainukasutus e riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetel, sealhulgas riigiasutuste, valitsusasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohalike omavalitsuste hoonetel, ning välistada ideoloogilisi sõnumeid kandvate lippude heiskamine lisaks ka Eesti Vabariigi diplomaatiliste välisesinduste hoonetel. Eelnõu piirab teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippude heiskamist riigi ja muu avaliku sektori hoonetel ainult protokolliliste eesmärkidega, nagu välisriikide ametlike esindajate visiidid või rahvusvaheliste organisatsioonide vastuvõtud. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ettevalmistaja on Riigikogu liige Varro Vooglaid. 3. Eelnõu eesmärk Eelnõu lähtub eesmärgist rõhutada Eesti lipu kui Eesti Vabariigi iseseisvuse, suveräänsuse ja ühtsuse sümboli eristaatust ja erilist väärikust riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetel ning vältida nende hoonete muutumist päevapoliitiliste ja ideoloogiliste sõnumite võimendamise instrumendiks. 4 . Eelnõu sisu Seaduse elnõuga täiendatakse Eesti lipu seaduse paragrahvi 10 kahe uue lõikega , mis reguleerivad Eesti lipu kasutamist koos muude lippude ja ideoloogilist sõnumit kandvate lippudega riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetel, sealhulgas riigiasutuste, valitsusasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute (nt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Pank, Rahvusooper Estonia, Tartu Ülikool) , kohalike omavalitsuste , riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate haridusasutuste ja ka Eesti Vabariigi diplomaatiliste välisesinduste hoonetel. Eelnõu ga lisatava paragrahvi 10 lõige 7 sätestab, et riigiasutuste, valitsusasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja kohaliku omavalitsuse asutuste hoonetel võib Eesti Vabariigi riigilipuga koos heisata teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippe üksnes ajutiselt protokollilistel eesmärkidel. Sellised olukorrad hõlmavad näiteks välisriikide ametlike esindajate visiite või rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Euroopa Liit või NATO, esindajate vastuvõtte, mis on kooskõlas diplomaatilise protokolliga. See säte tagab, et Eesti austab rahvusvahelisi tavasid, säilitades samal ajal Eesti lipu kui Eesti Vabariigi iseseisvuse ja suveräänsuse sümboli selgelt esile tõusva eristaatus e . P aragrahvi 10 lõige 8 keelab ideoloogilist sõnumit kandvate lippude heiskamise ning ka muude ideoloogilist sõnumit kandvate sümbolite avaliku eksponeerimise avaliku sektori hoonetel, sealhulgas riigiasutuste, valitsusasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, kohalike omavalitsuste, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavate haridusasutuste ning Eesti Vabariigi diplomaatiliste välisesinduste hoonetel. Ideoloogilisteks lippudeks ja sümboliteks peetakse näiteks nn seksuaalvähemuste kasutatavat vikerkaarelippu ja selle variante, poliitiliste parteide lippe või muid avalikult hoonete välisküljel eksponeeritavaid sümboleid , mis väljendavad kindlate ideoloogiliste või poliitiliste liikumiste sõnumeid. Keeld on vajalik, et vältida muljet, nagu toetaks riik või selle institutsioonid kindlaid ideoloogilisi ja poliitilisi liikumisi, olgugi et paljudel kodanikel võib neis küsimustes olla sootuks teistsugune vaade . Selline regulatsioon hoiab ära ühiskonda lõhestava praktika , millega avalikud hooned või diplomaatilised välisesindused muudetakse ideoloogiliste sõnumite esiletõstmise platvormiks vastavalt sellele, kes parasjagu avalikku võimu teostab. Eelnõu esitamise põhjuseks on vajadus tugevdada Eesti Vabariigi kuvandit iseseisva ja sõltumatu riigina, mis austab oma kodanike erinevaid ideoloogilisi hoiakuid ega vali nendes küsimustes poolt. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 sätestab, et Eesti on iseseisev ja suveräänne demokraatlik vabariik, ning § 12 tagab kõigile võrdse kohtlemise. Riigi ideoloogilise neutraalsuse põhimõte väljaspool põhiseadusega deklareeritud ideaale kohustab riigi institutsioone hoiduma ühegi ühiskonnagrupi või ideoloogia esiletõstmisest, sealhulgas lippude ja muude sümbolite kaudu, mis võiksid vihjata riigi ametlikule toetusele. Eelnõu hõlmab ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, nagu Eesti Rahvusringhääling, kuna need asutused täidavad riiklikke ülesandeid, on riiklikult rahastatud ja esindavad riigi avalikku huvi. Nende hoonetel lippude kasutamine mõjutab otseselt riigi kuvandit, mistõttu on oluline, et ka sellised asutused järgiksid ideoloogilise neutraalsuse põhimõtet. Samuti hõlmatakse kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste hooned, et tagada ühtne lähenemine kogu riigi avalikus sektoris. Muudatus toetab rahvuslikku identiteeti ja ühiskonna ühtsust, vältides olukordi, kus ideoloogilised lipud võiksid tekitada eksliku mulje riigi positsioonist või põhjustada ühiskonna polariseerumist. Lisaks arvestab eelnõu rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas Euroopa Liidu õigust, mis ei kohusta liikmesriike heiskama Euroopa Liidu lippu riigi- või valitsusasutuste hoonetel. Seega võimaldab eelnõu Euroopa Liidu või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide lippude heiskamist protokollilistel eesmärkidel, näiteks Euroopa päeval (9. mail) või Euroopa Liidu kõrgete esindajate ametlike visiitide ajal, järgides diplomaatilisi tavasid, kuid säilitab riigilipu kui Eesti iseseisvuse ja suveräänsuse esmase sümboli eristaatuse. Eelnõu ei sea piiranguid lippude kasutamisele eraisikute või eraõiguslike juriidiliste isikute poolt, vaid keskendub üksnes riigi ja ülejäänud avaliku sektori hoonetele, mis esindavad Eesti Vabariigi ametlikku positsiooni. Sellega tagatakse, et riigi institutsioonid jäävad ideoloogiliselt ja poliitiliselt neutraalseks, austades samal ajal kodanike õigust oma veendumustele ja vabadusele väljendada oma ideoloogilisi eelistusi eraalgatuslikult vastavalt oma paremale äranägemisele. 5 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse mõisteid „riigiasutused“, „valitsusasutused“, „avalik-õiguslikud juriidilised isikud“, „kohalikud omavalitsused“ ja „haridusasutused“ vastavalt nende tähendusele Eesti õigusaktides. Mõiste „ideoloogilist sõnumit kandvad lipud“ hõlmab lippe, mis esindavad kindlaid poliitilisi, sotsiaalseid või ideoloogilisi liikumisi, näiteks nn seksuaalvähemuste poolt kasutatavat vikerkaarelippu ja selle variante. 6 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus ei kohusta liikmesriike kasutama Euroopa Liidu lippu riigi- ja valitsusasutuste hoonetel. 7. Eelnõu vastavus põhiseadusele Eelnõu on põhiseadusega kooskõlas ega riiva ühtegi selles sätestatud põhiõigustest. 8 . Seaduse mõju Seadusel positiivne mõju Eesti Vabariigi alusväärtuste ja -põhimõtete (sh riikliku iseseisvuse, suveräänsuse ja rahvusriikluse) esiletõstmise tähenduses. 9 . Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Seaduse jõustumisega ei kaasne ei olulisi kulusid ega tulusid. 10 . Rakendusaktid Eelnõu jõustumisega ei kaasne rakendusaktide muutmise ega kehtestamise vajadust. 1 1 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1 . märtsil 2026 . Algata vad Riigikogu liikmed: 22 . oktoobril 202 6 Varro Vooglaid, Anti Poolamets, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Rene Kokk, Rain Epler , Evelin Poolamets
EELNÕU Eesti lipu seaduse täiendamise seadus § 1. Eesti lipu seaduse muutmine Eesti lipu seaduse paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses : " ( 7 ) Riigiasutuste, valitsusasutuste , avalik-õiguslike juriidiliste isikute , kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavate haridusasutuste hoonetel võib koos Eesti lipuga heisata teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide lippe vaid ajutiselt ning üksnes protokollilistel eesmärkidel, nagu välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide kõrgete esindajate visiidid , vastavalt diplomaatilisele protokollile. ( 8 ) Riigiasutuste, valitsusasutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, kohalike omavalitsuste , riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavate haridusasutuste ning Eesti Vabariigi diplomaatiliste välisesinduste hoonetel on koos Eesti lipuga keelatud heisata ideoloogilist sõnumit kandvaid lippe või avalikult eksponeerida muid ideoloogilist sõnumit kandvaid sümboleid . ". § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1. märtsil 202 6 . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, “…”, ………………… 202 5 . a Algata vad Riigikogu liikmed: 22 . oktoobril 202 5 Varro Vooglaid, Anti Poolamets, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Rene Kokk, Rain Epler , Evelin Poolamets
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-1167 - Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (747 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 30.10.2025 resolutsioonile.
Osapooled: Justiits- ja Digiministeerium; Välisministeerium
Tähtaeg: 13.11.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b7119be-25bf-43d9-a57a-425e3f74e42d
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0b7119be-25bf-43d9-a57a-425e3f74e42d?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 24.10.2025 / 1-1/15-747;
Riigikantselei / 24.10.2025 / 2-5/25-01973
Resolutsiooni teema: Eesti lipu seaduse täiendamise seaduse eelnõu (747 SE)
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium
Ülesanne: Palun Välisministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse
arvamuse kujundamiseks.
Tähtaeg: 13.11.2025
Adressaat: Välisministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 06.11.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 20.11.2025 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-1167).
Kontroll: Andres Kruus
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 30.10.2025
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655