Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 23 .0 9 .2025 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seadus ( ohjeldusmeetmete rakendamine ) § 1 . Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seadus t täiendatakse §-dega 3 3 – 3 7 j ärgmises sõnastuses : „ § 3 3 . Ohjeldusmeetmete rakendamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja võib vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamise l rakendada patsiendi suhtes ohjeldusmeetmeid, kui patsient ei p ole psüühikahäirest või kehalisest haigusest tingitud terviseseisundi tõttu otsusevõimeline otsus tus võimeline ja seetõttu on tekkinud otsene oht tema enda või teiste isikute elule või tervisele ning muud vahendid ohu kõrvaldamiseks, sealhulgas vestlus, veenmine ja suuline rahustamine, ei ole osutunud küllaldaseks . (2) Ohjeldamiseks võib kasutada järgmisi meetmeid: 1) füüsiline ohjeldamine – patsiendi kinnihoidmine füüsilise jõu abil eesmärgiga piirata tema liikumist ja liigutuste ulatust; 2) ohjeldamine ravimite abil – patsiendi le rahutussümptomite leevendamiseks ravimite manustamine ; ( 3 ) me haaniline ohjeldamine – selleks spetsiaalselt ette nähtud me haaniliste vahendite kasutamine eesmärgiga piirata patsiendi liikumist ja liigutuste ulatust. Meh aanilist ohjeldamist võib rakendada jälgimisruumis. Meh aanilise ohjeldamise ajal peab olema tagatud, et ohjeldatav ei ole teiste patsientide nägemisulatuses. (3) Ohjeldusmeetmeid võib rakendada arsti otsuse alusel. Vältimatu vajaduse korral võib füüsilise või mehaanilise ohjeldamise alustamise otsustada õde, informeerides ohjeldusmeetme rakendamis sell est viivitamata arsti, kes otsustab meetme rakendamise jätkamise vajaduse. (4) Patsiendi suhtes rakendatav ohjeldusmeede peab olema tekkinud otsese ohuga proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama patsiendi õigusi ja vabadusi. Ohu möödumisel lõpetatakse ohjeldusmeetme rakendamine viivitamata . (5) Tervishoiutöötaja selgitab patsiendi le ohjeldusmeetme rakendamise põhjuseid ja konkreetseid tegevusi, mida ohjeldusmeetme rakendamisel kasutatakse. (6) Pats iendi ravi ei tohi ohjeldusmeetme rakendamise ajal katkeda. § 3 4 . Ohjeldusmeetme rakendamise jälgimine (1) Patsient , kelle suhtes ohjeldusmeedet rakendatakse , peab olema tervishoiutöötaja pideva järelevalve all. (2) Arst või vältimatu vajaduse korra l õde peab kontrollima selle patsiendi seisundit , kelle suhtes on ohjeldusmeedet rakendatud , ja hindama ohjeldusmeetme rakendamise vajadust vastavalt patsiendi seisundile kuni meetme rakendamise lõpetamiseni. P at siendi jälgimine o hjeldusmeetme rakendamise ajal ja ohjeldusmeetme jätkamise vajadus dokumenteeritakse . (3) Ohjeldusmeetme te rakendamise jälgimise sageduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 3 5 . Ohjeldusmeetme rakendamise dokumenteerimine (1) Tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib ohjeldusmeetme rakendamise kohas ja viisil, mis võimaldab anda kiire ja üldistatud ülevaate tervishoiuteenuse osutaja tema rakendatud ohjeldusmeetmete kohta. (2) P atsiendi l on õ igus teha omapoolseid märkusi tema suhtes ohjeldusmeetme rakendamise kohta. Patsiendi kirjalikud märkused ohjeldusmeetme rakendamise kohta lisatakse ravidokumen tide juurde . Patsiendil on õigus saada väljavõte andmetest ohjeldusmeetmete rakendamise kohta . § 3 6 . Ohjeldusmeetme rakendamise järgne vestlus (1) Pärast patsiendi suhtes ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist viib peab tervishoiu teenuse osutaja temaga esimesel võimalusel läbi vestluse eesmärgiga vältida ohjeldusmeetme rakendamist tulevikus ja teavitada patsienti tema õigustest seoses ohjeldusmeetme rakendamisega. (2) Ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse pidamise läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta patsiendi le selgituste andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 3 7 . Ohjeldusmeetme rakendamisest tea vi tamine (1 ) Otsusevõimetu Otsus tus võimetu patsiendi seaduslikku seaduslik ule esindajat esindaja le või tema puudumise korra l patsiendi omakseid oma stele tea vi tatakse ohjeldusmeetme rakendamisest esimesel võimalusel . Omasteks loetakse patsiendi abikaasat, registreeritud elukaaslast, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest. (2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud viivitamat a tea vi tama Terviseametit Terviseametile igast juhtumist , mille korral ohjeldusmeetm e rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest. ( 3 ) Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest tea vi tamise korra ja esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . “ . § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 202 6 . aasta 1. juulil . Lauri Hussar Riigikogu esimees T allinn, 202 5 . a Algatab Vabariigi Valitsus 202 5 . a Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse ( ohjeldusmeetmete rake ndamine ) eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõuga luuakse selge õiguslik alus ohjeldusmeet mete rakendamiseks v ältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel , kui patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tingitud terviseseisundi tõttu ei ole ta otsusevõimeline ning seetõttu on tekkinud otsene oht patsiendi enda või teiste isikute elu le või tervisele . Praktikas on probleemiks juhtumid, kus patsiendi terviseseisund ist tingitud käitumine muudab tervishoiuteenuse osutamise võimatuks nin g tekib otsene oht patsiendi enda , tervishoiutöötaja või teiste patsientide elule või tervisele . Sellistes olukordades tuleb vahetu ohu vältimiseks rakendada ajaliselt piiratud ohjeldusmeetmeid. Kehtiv õigus lubab tervishoiuteenuse osutamisel ohjeldusmeetmeid rakendada üksnes juhul, kui patsient on paigutatud statsionaarsesse psühhiaatriaosakonda tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi raames. Praktikas esineb aga olukordi, kus patsient viibib ravil vabatahtlikult või saab tervishoiuteenust väljaspool psühhiaatriaosakonda – näiteks intensiivravis, erakorralise meditsiini osakonnas või kiirabis, kus ohjeldusmeetmetega sekkumise vältimatu vajadus on erinevatel põhjustel ( nt alkoholi või narkootiliste ainete joove , deliiri um ) suhteliselt sagedane. Ohjeldusmeetmete rakendamine on intensiivne vabaduspõhiõiguse riive, mistõttu peab selleks olema seadusest tulenev selge alus. Õigusliku raamistiku loomine ohjeldusmeetmete rakendamiseks tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse, tervis hoiuteenuste ühtlase kvaliteedi ja ravi tulemuslikkuse. Ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasnev pidev jälgimi s- ja dokumenteerimiskohustus suurendab mõnevõrra tervishoiut eenus e os utajate halduskoormust, kuid teisalt väheneb haldus koormus vaidlusaluste olukordade lahendamisel , mille menetl emise protsessi võib kuluda märkimisväärne hulk töötajate ja juhtkonna tööaega. E elnõu ettevalmistaj ad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna nõunik Made Bambus ( [email protected] ). Seletuskirja mõjuanalüüsi on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Gerli Põdra ( [email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonn a õigusnõunik Kaidi Meristo ( [email protected] ) . Eelnõu ja seletusk irja on kee le toimet anud Rahandusmin isteeriumi keeletoimetaja Virge Tammaru ( [email protected] ). 1.3 . Märkused Eelnõuga muudetakse t ervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) redaktsiooni RT I, 02 . 0 1.202 5 , 78 . Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu koostamisel on tugine tud Eesti rahvastiku tervise arengukavale 2020 – 2030 , mis toetab inimkeskset ja põhiväärtusi austavat tervishoiukorraldust. Eelnõu ei ole seotud Euroopa õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu väljatöötamisel oli d kasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla, Tallinna Kiirabi ja Tartu Kiirabi töötajate hulgas korraldatud anonüümse küsitluse tulemused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Muudatuste jõustumise ajaks on planeeritud 1. juu l i 2026 . a. Riigikogu sotsiaalkomisjoni 12. mai 2025. a istungil andsid S otsiaalministeeriumi esindajad ülevaate VTK-st , kus tõstatati ka küsimus ohjeldusmeetmete reguleerimise vajadusest sotsiaalhoolekande ja hariduse valdkonnas. Käesolev eelnõu käsitleb siiski ohjeldusmeetmete rakendamist üksnes valitud tervishoiuteenuste osutamisel. Sotsiaalvaldkonnas on asjakohase regulatsiooni vajadus praegu analüüsimisel ning kavandatavad muudatused töötatakse välja tervishoiuvaldkonna muudatuste eeskujul. Üheks oluliseks põhjuseks, miks sotsiaalvaldkonnas ei ole veel asjakohast regulatsiooni kehtestatud , on käimasolev kinnise lasteasutuse teenuse ja erihoolekande süsteemi ümberkorraldamine. Seetõttu tuleb ohjeldusmeetmete regulatsiooni kujundamisel paralleelselt arvestada ka muudetavate teenus e mudelitega, et tagada terviklik ja kooskõlas olev õigusraamistik . Seaduse eesmärk Seaduse e esmärk on võim aldada v ältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamisel rakendada ohjeldusmeetme id patsiendi suhtes , kui patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigusest tingitud terviseseisundi tõttu ei ole ta otsusevõimeline ning seetõttu on tekkinud otsene oht patsiendi enda või teiste isikute elule ja tervisele. Õ iguskantsler on juhtinud tähelepanu, et kehtiv õigus patsiendi eelneva nõusolekuta ohjeldusmeetmete rakendamist v ältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja õendusabi teenuse osutamisel ei võimalda . Ohjeldusmeetmete rakendamine on intensiivne vabaduspõhiõiguse riive, mistõttu peab selleks vastavalt PS § 20 lõikele 2 olema seadusest tulenev selge alus. Olukorra õiguslik reguleerim atus suurendab nii inimõiguste rikkumise kui ka tervishoiuteenuse kvaliteedi halvenemise riski. Õigusliku aluseta tegutsemine võib viia olukorrani, kus patsiendi õigusi rikutakse meelevaldselt või ebaproportsionaalselt, tervishoiutöötaja väldib sekkumist õigusliku ebakindluse tõttu, ohjeldusmeetmeid ei dokumenteerita ega kontrollita, puudub selgus õiguskaitse taotlemise võimaluste osas, samuti on tervishoiutöötajate koolitus ebaühtlane ja mittesüsteemne. Eeltoodust tulenevalt keskendub eelnõu vajadusele luua seaduslik alus ohjeldusmeetmete rakendamiseks nendes olukordades, mida kehtiv õigusruum ei hõlma, kuid kus patsiendi ohjeldamine tervishoiuteenus e osutamise ks ja tema enda või teiste isikute elu ja tervise kai tseks on vältimatu . Kavandatud regulatsiooni järgi täiendatakse TTKS-i ohjeldusmeetmete rakendamise regulatsiooniga, võttes eeskujuks juba praktikas toimiva d , psühhiaatrilise abi seaduses ( PsA S ) sätestatud ohjeldusmeet mete rakendamise põhimõtte d ja kohandades neid vastavalt . See tähendab jär g mist: T ervishoiuteenuse osutaja võib rakendada patsiendi suhtes ohjeldusmeedet üksnes juhul, kui see on tegeliku otsese ohu kõrvaldamiseks vältimatult vajalik patsiendi enda või teiste isikute elu või tervise kaitseks . Ohjeldusmeetmeid rakendatakse ainult viimase abinõuna, kui kõik teised olukorda deeskaleerivad meetmed on osutunud ebapiisavaks või ebatõhusaks. Rakendatav ohjeldusmeede peab olema proportsionaalne ja sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks. Ohjeldusm eede peab olema võimalikult leebe , arvestades patsiendi seisundit, käitumist ja olukorra asjaolusid. Ohjeldusmeetmete valikul lähtutakse patsiendi seisundi kliinilisest hindamisest ning meetme rakendamine toimub arsti või vältimatu vajaduse korral õe otsusel ja pideval jälgimisel. Ohjeldusmeedet võib rakendada lühi kest aega , üksnes nii kaua , kui see on vältimatult vajalik ohu kõrvaldamiseks . Patsiendi seisundit ja meetme kestust tuleb regulaarselt hinnata ning meede tuleb lõpetada esimesel võimalusel . Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteeri da kõik o hjeldusmeetme rakendamise asjaolud, sealhulgas rakendamise põhjus, meetmete liik, rakendamise alguse ja lõpetamise kellaaeg . Ohjeldusmeetme rakendamisel teavitatakse patsiendi seaduslikku esindajat või patsiendi omast esimesel võimalusel, kui see on teostatav ja patsiendi huvides. Terviseamet teeb riik l ikku järelevalvet kehtestatud nõuete tä itmise üle . Lisaks tuleb tervishoiuteenuse osutaja l teavita da viivitamata Terviseametit igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetmete rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest . Õiguskantsler täidab ÜRO 10.12.1984 piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni ja selle fakultatiivse protokolli kohast ennetusasutuse funktsiooni. See tähendab ka kohustust kontrollida kõiki asutusi, kus võidakse piirata isikute põhiõigusi. Patsiendil või tema seaduslikul esindajal on õigus esitada kaebus ohjeldusmeetme rakendamise õiguspärasuse hindamiseks. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tagama kaebemenetluse läbipaistvuse ja sõltumatuse. Sotsiaalministeerium analüüsis VTK koostamise käigus välja toodud kitsaskohti ja lahendusettepanekuid. Peamise muudatusena on loobutud ohjeldamise regulatsiooni laiendamisest PsAS-is ja see on viidud üle TTKS-i. Va stavalt 25. mail 2025 . a jõustunud HÕNTE muudatusele on lisatud halduskoormuse tasakaalustamise võimalused. Vastavalt saadu d tagasisidele on ü htlusta t ud ja täpsusta tud mõisteid, et saavutada võimalikult täpne sõnastus ja sellega seonduv õigusselgus. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu sisu Eelnõu koos neb kahest paragrahvist. Esimesega muudetakse TTKS-i , millesse lisatak se tervishoiuteenus e osutamisel ohjeldusmeetmete rakendamist võimaldav regulatsioon . Teine paragrahv sätestab seaduse jõustumise. Eelnõu §-ga 1 täiendatakse TTKS-i §-dega 3 3 –3 7 , mis reguleerivad ohjel dusmeetemete rakendamist . TTKS § 3 3 sätestab ohjeldu smeetmete rakendamise põhiprintsiibid. Lõike 1 järgi võib t ervishoiuteenuse osutaja vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamise ks rakendada patsiendi suhtes ohjeldusmeetmeid, kui patsient pole psüühikahäirest või kehalisest haigusest tingitud terviseseisundi tõttu otsusevõimeline ja seetõttu on tekkinud otsene oht tema enda või teis t e isikute elule või tervisele ning muud vahendid ohu kõrvaldamiseks, sealhulgas vestlus, veenmine ja suuline rahustamine, ei ole osutunud küllaldaseks. Niisiis võimaldab m uudatus kasutada edaspidi vajaduse korra l vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja õendusabi osutamisel patsiendi ohjeldamist . Ohjeldusmeetmete rakendamine on osa patsiendile osutatavast tervishoiuteenusest ning selle puhul kehtib üldine patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise kohtustus. Otsusevõimetu patsiendi puhul võib ohjeldusmeedet rakendada ka patsiendi nõusolekuta, kuid seda vaid juhul, kui : 1) ohjeldusmeetm e rakendamise vajadus on tingitud tervishoiuteenuse osutamise vajadusest; 2) oht pats iendi enese või teiste isikute elule või tervise le on tingitud pats iendi tervise seisundist tulenevast ohtlikust käitumisest; 3) patsient on ohjeldamise vajaduse ajal otsusevõimetu , tema terviseseisund piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ; 4) tekkinud oht on otsene . Isiku ohtlikkuse sisustamisel on oluline, et oht ei ole jõu dnud veel realiseeruda , kuid isiku ohtlikkus lähitulevikus peab olema pigem kindel kui tõenäoline . Ohtlikkust tuleb hinnata pigem range te standardite kohaselt . Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus isikust lähtuv oht põhineb prognoosil, peavad tema vabadusõiguse riiveks esinema kaalukad põhjused, mis peavad üles kaaluma isikult vabaduse võtmise ; 5) ohjeldusmeetmete rakendamata jätmine ohustab pats iendi enda või teiste isikute elu või tervist; 6) muud , vähem intensiivse d vahendid ohu kõrvaldamiseks (nt rahulik ja sõbralik vestlus , selgituste andmine arusaadavas keeles, vaik s e ja sobiliku valgustusega keskkonna loomine , tähelepanu hajutamine , võimaluse korra l lähedas e kaasamine ) ei ole küllaldas ed . I siku ohjeldamine on niivõrd intensiivne meede, et see on õigustatud üksnes juhul, kui on kaalutud teisi , leebemaid meetmeid ning leitud, et need ei ole piisavad, et kaitsta inimest ennast või teisi inimesi . Praktilisi näiteid olukordadest, millele muudatus laieneb: Näide 1 . Kiirabi P sühhoaktiivsete ainete mõju all olev isik ründab kiirabitöötajat transportimise ajal. Seni puudus selge alus ohjeldusmeetme ( nt mehaaniline fikseerimine ohjeldusrihmadega) rakendamiseks . Muudatus lubab ohjeldusmeetme rakendamist proportsionaalselt, dokumenteeritult ja pideva järelevalvega. Lubamatu ohjeldamise näiteid kiirabis: I nimene on j oobe tõttu segadu sseisundis , kuid ta ei ole agressiivne ning tema käitumine ei kujuta endast ohtu ei talle endale ega ka teistele . Kiirabitöötajad otsustavad inimese pelgalt ennetuseks siiski kogu transportimise ajaks ohjeldusrihmadega fikseerida, kuigi otsest vägivalda ega ohtu pole. Kiirabi kutsutakse isikule, kes on ärev ja räägib segaselt. Ta keeldub autosse minemast, kuid ei ole vägivaldne ega ohusta kedagi. Kiirabi surub t a maapinnale ja hoiab teda kinni kuni politsei saabumiseni . Ohjeldusmeetmeid võib rakendada ainult siis, kui on otsene oht isiku enda või teiste isikute elule või tervisele. Pelgalt rahutus või segadus ei ole piisav alus füüsilise piirangu rakendamiseks. F üüsiline piiramine peab olema viimane abinõu pärast teiste võimaluste (nt rahustav vestlus , rahuliku keskkonna loomine, lähedase kaasamine ) ammendumist . Näide 2 . Statsionaarne eriarstiabi ( intensiivravi ) Patsient on narkoosijärgselt rahutu, rebib endalt veenikanüüle, hingamismaski või muud aparatuuri , sonde või dreene . Muudatus võimaldab õiguspärast ajutist ohjeldamist (nt füüsilist kinnihoidmist, mehaanilist ohjeldusrihmadega fikseerimist) , kuni oht möödub . Lubamat u ohjeldamise näiteid intensiivravis: Patsient ärkab narkoosist, avab korraks silmad ja liigutab rahutult käsi, kuid ei proovi aktiivselt eemaldada kanüüle ega muid seadmeid. Tervishoiutöötajad kinnitavad ta ohtu ennetava meetmena automaatselt rihmadega voodi külge , ilma et reaalset ohtu oleks hinnatud. Patsient fikseeritakse mehaaniliselt, sest ta rebis kanüüli. Pärast rahunemist ja teadvuse selginemist jäetakse rihmad igaks juhuks peale, kuigi oht on kadunud. Ennetav ohjeldamine ilma konkreetse ohuta on keelatud, iga olukorda tuleb hinnata individuaalselt ja ohjeld amine on lubatud vaid otsese ohu korral. Dokumenteerimine ja pidev järelevalve on seadusest tulenev ad nõu ded. Ohjeldus ilma ne id tingimus i täitma ta on ebaseaduslik . Näide 3 . Statsionaarne õendusabi Dementsusega patsient muutub agressiivseks, ründab personali v õ i teisi patsiente või käitub muul viisil, mis on ohtlik nii talle endale kui ka ümbritsevatele. Seni polnud selge, kas sellise patsiendi puhul tohib rakendada ohjeldusmeetmeid (nt füüsiline ohjeldamine, mehaaniline ohjeldamine, ravimite manustamine ehk farmakoloogiline ohjeldamine). Muudatus võimaldab seaduslikku sekkumist, säilitades patsiendi eneseväärikuse ja ümbritsevate turvalisuse. Lubamatu ohjeldamise näiteid statsionaarses õendusabi s: Dementsusega patsient on desorienteeritud, tõuseb korduvalt voodist ja jalutab ringi, kuid ei ole agressiivne ega kujuta endast otsest ohtu. Töötajad otsustavad ta siiski mehaaniliselt voodi külge fikseerida, „et ta kuhugi ei läheks“. Patsient ründab teist patsienti, sekkutakse, olukord rahuneb, kuid patsient jäetakse igaks juhuks pikemaks ajaks mehaaniliselt fikseerituks isegi siis, kui ta enam agressiivselt ei käitu . Ohjeldamine tuleb lõpetada kohe, kui vahetu oht on kõrvaldatud. Ohjeldamise järel e valve ja olukorra hindamine peavad olema pidevad . Patsient on rahutu, kõnnib palju ringi, räägib valjuhäälselt, hüüab solvanguid, küsib korduvalt samu küsimusi ja võib segada teiste patsientide rahu, kuid ta ei ole agressiivne ega kujuta endast otsest ohtu ei endale ega teistele. Sõnaline agressioon ei õigusta füüsilise jõu kasutamist. Näide 4 . Õ endus abi osutamine üldhooldekodus Alates 2020. aastast rahastab Tervisekassa õendusteenust üldhooldekodudes. Õde hindab hooldekodu elanike terviseseisundit, aitab jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani. Arsti loal võib õde teha patsiendile selliseid raviprotseduure nagu näiteks valuravi, samuti anda ravimeid või eemaldada haavaõmbluseid. Õde tegeleb ka nõustamise ja haiguste ennetamisega. Näiteks jälgib õde hooldekodu elanike meeleoluhäirete ja dementsuse tunnuseid . Üldhooldekodus osutatav õendusabi ei ole statsionaarne õendusabi. Seega , üldhooldekodu õendusabi le eelnõus planeeritav regulatsioon ei laiene , mis tähendab, et ohjeldusmeetmete rakendamine üldhooldekodu patsientidel e õendusabi osutamise raames ei ole lubatud . Saadud kogemuse pinnalt liigutakse edasi ka sotsiaalteenustega . Sotsiaal valdkonnas puudutab ohjeldami ne lisaks üld - ja erihooldekodude le ka näiteks kinniseid lasteasutusi , kus praegu toimub kinnise lasteasutuse ja erihoolekande teenuse ümberkorraldamine, mistõttu on mõistlik vaadata ohjeldusmeetmeid koostoimes teenus e mudelite muutmisega , mitte hakata tegema üksikuid muudatusi. Näide 5. Ohjel dusmeet mete kasutamine kinnip idamisasutustes Kinnipidamisasutuses osutatav tervishoiuteenus ei ole statsionaarne eriarstiabi ega statsionaarne õendusabi. Seega ei ole eelnõu kohaselt tervishoiuteenuse osutajal võimalust kasutada ohjeldusmeedet kinnipidamisasutuses kinnipeetavast patsiendi suhtes, v.a juhul, kui tegemist on vältimatu abi või kiirabi teenusega. Ühelgi juhul ei saa tervishoiutöötaja kaasata tervishoiuteenuse osutamisel kinnipeetavast patsiendi ohjeldamiseks vanglaametnikku. Vanglaametnikel on vangistusseadusest tulenevalt teised õiguslikud alused ohjeldusmeetmete kasutamiseks. Inimese suhtes ohjeldusmeetme kasutamisel peab olema selgelt eristatav, millisel õiguslikul alusel see toimub. Lõike 2 järgi on ohjeldusmeetmetena lubatud kasutada füüsilist ohjeldamist ( patsiendi kinnihoidmine füüsilise jõu abil eesmärgiga piirata tema liikumist ja liigutuste ulatust), mehaanilist ohjeldamist (mehaaniliste vahendite, sealhulgas ohjeldamisrihmade kasutamine eesmärgiga piirata patsiendi liikumist ja liigutuste ulatust) ja ohjeldamist ravimite abil ( patsiendile tema tahte vastaselt rahutussümptomite leevendamiseks ravimite manustamine ). Farmakoloogilist ohjeldamist käsit atakse ohjeldusmeetme rakendamisena siis, kui see on kas ühekordne või erakorraline ravimimanustamine ja sellele peab eelnema kliiniline hindamine , mida dokumenteeritakse . Esmast f armakoloogilist ohjeldamist võib kasutada üksnes arsti korraldusel . Õ de saab manustada ravimeid ainult arsti otsusel ja raviplaani alusel. Mehaanilise ohjeldamise vahendi d peavad olema spetsiaals elt selleks ette nähtud , need peavad vastama kehtestatud ohutus- ja hügieeninõuetele ning nende kasutamine peab toimuma viisil, mis ei põhjusta patsiendile asjatut valu või tervisekahjustust ega alanda patsiendi eneseväärikust . Seetõttu kohaldatakse me haanilis t ohjeldamis t väljaspool teiste patsientide nägemisulatus t (eraldu skardinate kasutamine). Ohjeldusmeetme rakendamise üle otsustav tervishoiutöötaja hindab enne võimalikku ohjeldusmeetme rakend amist patsiendi seisundit ja otsustab ohjeldusmeetme rakendamise ainult siis, kui sellest tulenev kasu kaalu b üles võimaliku pats iendi kahjustamise riski. Eraldusruumi paigutamine on ohjeldusmeetmena endiselt lubatud vaid raske psüühikahäirega patsiendi suhtes, kes on tema tahtest olenematu ravi kohaldamiseks paigutatud haigla psühhiaatriaosakonda (PsAS § 14). Kõigi rakendatud ohjeldusmeetmete kohaldamine tuleb dokumenteerida ning tagada patsiendi pidev jälgimine ja vajaduse korra l meditsiiniline sekkumine kogu meetme rakendamise vältel. Pidev jälgimine tähendab kindla intervalliga ja kindlaksmääratud kriteeriumite alusel ohjeldatud patsiendi jälgimist ja selle dokumenteerimist. Ohjeldatud patsiendi jälgimine toimub samadel alustel, nagu teiste pidevat jälgimist vajavate patsientide puhul. Lõike 3 järgi võib ohjeldusme e tmeid rakendada arsti otsuse alusel. V aid v ältimatu vajaduse korral ehk neil juhtumite l , kus on vaja kiiresti reageerida patsiendi enda või teiste isikute elu või tervist ohustavatele olukordadele ning arst ei ole kohe kättesaada v (nt arst ei viibi palatis või osakonnas või kui on tegemist kiirabi õebrigaadiga) , võib füüsilise või mehaanilise ohjeldamise alustamise otsustada õde . Sel juhul on õel aga kohustus viivitamata informeerid a ohjeldusmeetme rakendamisest arsti, kes otsustab meetme rakendamise jätkamise vajaduse . Farmakoloogilist ohjeldamist võib kasutada üksnes arsti korraldusel , sest õ de saab manustada ravimeid ainult arsti otsusel ja raviplaani alusel . Lõike 4 järgi peab patsiendi suhtes rakendatav ohjeldusmeede olema tekkinud otses e ohuga proportsionaalne . Ohjeldusmeetme rakendamise vajaduse üle otsustamisel lähtutakse patsiendi terviseseisundist otsuse tegemise hetkel. Patsiendi varasem ohtlik käitumine ja/või lähedaste/ seadusliku esindaja soov ei saa olla ohjeldusmeetme rakendamise alustamise aluse ks. Lõike 5 järgi tuleb tervishoiutöötajal selgitada patsiendile ohjeldu s meetme rakendamise põhjuseid ja tegevusi, mida ohjeldusmeetme rakendamisel kasutatakse. Ohjeldusmeetme rakendamine toimub võimaluse korra l alati koostöös patsiendiga ning ohjeldusmeetme rakendamise vajadust tuleb patsiendile selgitada. Kui ohjeldusmeetme rakendamise käigus ei ole patsiendi tervis eseisundi tõttu selgituste andmine võimalik, selgitab arst talle ohjeldusmeetme rakendamisega seotud asjaolusid meetme rakendamise järgsel vestlusel. Lõike 6 järgi ei tohi patsiendi ravi ohjeldusmeetme rakendamise ajal katkeda , see peab toimuma järjepidevalt ja ohutult (n t infusioonravi, enteraalne toitmine). Seega peab ohjeldusmeetmeid kasutama viisil, mis se lle tagavad . TTKS § 3 4 sätestab ohjeldusmeetme rakendamise jälgimise kohustuse . Lõike 1 järgi peab patsient , kelle suhtes ohjeldusmeedet rakendatakse, olema tervishoiutöötaja pideva järelevalve all. Meh aanilist ohjeldamist võib rakendada vaid jälgimisruumi s . Sätte eesmärk on tagada ohjeldu s meetmete rakend a mise vastavus proportsionaalsuse ja inimväärikuse põhimõt etele , dokumenteeritavus ja järelevalve. Tagada tuleb patsiendi kehaasendi mugavus, talle tuleb pakkuda juua ja tualetis käimist. F ikseeritud kehaosas tuleb jälgida ja dokumenteerida naha kahjustuste puudumist (värvus, terviklikkus, tundlikkus) , palpeerida pulssi ja mõõta kehatemperatuuri ning tagada ravi järjepidevus (intravenoosne infusioonravi, enteraalne toitmine) ja ohutus. Lõi g e 2 sätestab arsti ( või vältimatu vajaduse korra l õe ) kohustused ohjeldusmeetme rakendamise ajal. A rst või õde peab kontrollima selle pat siendi seisundit , kelle suhtes tehakse on ohjel dus mee det rakenda tud, ja hindama ohjeldusmeetme rakendamise vajadust vastavalt patsiendi tervis eseisundile kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni. Ohjeldusmeetme rakendamise jätkamise vajadus e otsustab alati arst . D okumenteerimiskohustus on kõikidel tervishoiutöötaja tel , kes esmaselt otsust a vad ohjeldusmeetme rakendamise vajalikkuse üle ja teevad selle kohta esmase sissekande ning jälgivad patsienti ohjeldamise kestel. Lõike 3 järgi ke h testa b ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sageduse valdkonna eest vastutav minister määrus ega . PsAS § 14 1 lõike 3 alusel kehtestatud määruse järgi peab tervishoiutöötaja r avimite abil ohjeldamise korral hindama patsiendi seisundit ravimi toimet arvestades vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord tunni jooksul kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni ja ravimi toime lõppemiseni. Mehaanilisel ohjeldamisel peab tervishoiutöötaja hindama isiku seisundit vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord tunni jooksul kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni . A rst peab o hjeldusmeetme rakendamisel hindama isiku seisundit ja ohjeldusmeetme rakendamise vajadust vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord nelja tunni jooksul kuni ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamiseni. Määruse kohaldamisala on plaanis laiendada ka TTKS -i ohjeldusmeetmete regulatsiooni le. Sellekohane sotsiaalministri määruse kavand on lisatud seletuskirjale. TTKS § 3 5 sätestab o hjeldusmeetme rakendamise dokumenteerimi s e . Lõike 1 järgi dokumenteerib t ervishoiuteenuse osutaja ohjeldusmeetme rakendamise ravidoku mentatsioonis viisil , mis võimaldab anda kiire ja üldistatud ülevaate rakendatud ohjeldusmeetmete kohta ning mis taga b sisulise ja süsteemse andmekogumise. D okumenteerimine annab tervishoiuteenuse osutajale ja järel e valvele ülevaate ohjeldamis juhtumite ulatusest ja vastavusest ning vajaduse korra l võimaluse puuduste kiireks kõrvaldamiseks. Tervishoiuteenuse osutaja kehtestab ohjeldusmeetmete rakendamise ja jälgimise juhendid ja vormid . Kokkuvõttes parane vad järelevalve ja tervishoiuteenuse kvaliteet. Täiendavad nõuded tervishoiuteenuse dokumenteerimisele on TTKS § 4 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri määrusega . Lõike 2 järgi on patsiendil, kelle suhtes on oh jeldus mee det rakendatud , õigus teha omapoolseid märkusi ohjeldusmeetmete rakendamise dokumentatsiooni . Sätte eesmärk on võimaldada patsiendil esitada ravidokumentatsiooni lisamiseks enda arvamus ohjeldusmeetme rakendamise ja sellega kaasnenud isikuõiguste piiramise kohta . Samuti on tal õigus saada väljavõte andmetest ohjeldusmeetmete rakendamise kohta. TTKS § 3 6 sätestab ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse kohustuse. Lõike 1 järgi on tervishoiuteenuse osutaja l kohustus viia läbi vestlus patsiendiga , kelle suhtes on ohjeldusmee det rakendatud, et selgitada talle tema õigusi ning võimaluse korra l vältida ohjeldusmeetmete rakendamise vajadust tulevikus. Lõike 2 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta patsi e ndile selgituste andmise tingimused ja korra. PsAS § 14 3 lõike 2 alusel kehtestatud määruse järgi antakse patseindile talle arusaadav a l viisil selgitusi toimunud ohjeldamise põhjustest , kuulatakse ära tema arvamus ja otsitakse võimalusi ohjeldusmeetmete rakendamise vältimiseks tulevikus. Patsienti teavitatakse tema õigusest teha ohjeldusmeetme rakendamise kohta märkusi, mis lisatakse isiku haigusloole. Samuti teavitatakse pats ienti tema õigusest saaada väljavõte tema ravidokumen tidesse k antud andmetest ohjeldusmeet mete ra kendamise kohta . Määruse kohaldamisala on plaanis laiendada ka TTKS -i ohjeldusmeetmete regulatsioonile. Sellekohane sotsiaalministri määruse kavand on lisatud seletuskirjale. TTKS § -s 3 7 sätestatakse ohjeldusmeetme rakendamisest teavitamise kohustus. Lõike 1 järgi teavitatakse otsusevõimetu patsiendi seaduslikku esindajat või tema puudumise korra l patsiendi omakseid ohjeldusmeetme rakendamisest esimesel võimalusel. Omasteks loetakse patsiendi abikaasat, registreeritud elukaaslast, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest. Sätte eesmär k on vähendada ohjeldusmeetmete rakendamise kuritarvitamis e ja inimeste väärkohtlemis e ohtu olukorras, kus patsient ei saa enda kaitseks ise midagi teha. Lõike 2 järgi on t ervishoiuteenuse osutaja kohustatud viivitamat a teavitama Terviseametit igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetm e rakendamine kestab rohkem kui 24 tundi järjest . Säte on vajalik, et vähendada ohtu sellise olukorra tekkeks, kus patsiendi suhtes kohaldatakse ohjeldusmee det pikka aega ning tal ei ole võimalik enda õiguste kaitseks midagi ette võtta . Ohjeldusmeetme rakendamine üle 24 tunni on oma olemuselt erakordne meede. Sellest teavitamise korral saab Terviseamet vajaduse korra l üksikjuhtumi põhjal kohe alustada järelevalvet . Lõi k e 3 järgi kehtestab Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest teavitamise korra ja esitatavate andmete loetelu valdkonna eest vastutav minister määrusega . PsAS § 14 4 lõike 2 alusel kehtestatud määruse järgi tuleb T erviseametile esitada tervishoiuteenuse osutaja nimi , teate koostaja nimi ja kontaktandmed ning teate koostamise kuupäev , patsiendi haigusloo number , ohjeldusmeetme rakendamise põhjus , rakendatud ohjeldusmeetme liik , ohjeldusmeetme rakendamise alguse kuupäev ja kellaaeg , ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamise kuupäev ja kellaaeg , ohjeldusmeetme rakendamise koht , teave selle kohta , kas patsiendi suhtes on sama haigusjuhu puhul eelnevalt ohjeldusmeetmeid rakendatud ning eelnevalt rakendatud ohjeldusmeetme rakendamise algus- ja lõpuaeg . Määruse kohaldamisala on plaanis laiendada ka TTKS -i ohjeldusmeetmete regulatsioonile , kehtiva t määrus t vastavalt kohandades . Sellekohane sotsiaalministri määruse kavand on lisatud seletuskirjale. Paragrahvi s 2 kehtestatakse eelnõu seadusena jõustumise aeg, milleks on 1. juuli 2026 . a. E nne e elnõu rakendamis t on vajalik anda tervishoiuteenuse osutajatele ajavaru, et ette valmistada juhendmaterjalid ja jälgimisvormid ning viia läbi töötajate koolitused. 3.2. Eelnõu põhiseaduspärasus PS § 28 esimene lõige sätestab igaühe õiguse tervise kaitsele. Selle sätte kohaselt peab riik tagama tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi, eriti olukordades, kus isik ei suuda oma tervise eest ise seista. Riigil tuleb tagada, et tervis hoiuteenuse osutamisel võetaks kasutusele sobivad meetmed inimese elu ja tervise kaitseks. Eelnõus sätestatu on suunatud just sellele eesmärgile, et tagada patsiendile , kes pole psüühikahäirest või kehalisest haigusest tingitud terviseseisundi tõttu otsusevõimeline , õigeaegne, adekvaatne ja inimese põhiõigusi tagav abi. Eelnõu eesmär k on tagada inimeste elu ja tervise kaitse, ennetades olukordi, kus patsiendile tervis hoiuteenuse osutamisel kaasneb patsiendi psüühikahäirest või kehalisest haigustest t ingitud käitumise tõttu otsene oht tema enda või teiste isikute elule või tervisele . Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele automaatselt omistada suuremat kaalu kui mõnele teisele põhiõigusele, vaid seda tuleb kaaluda koos teiste põhiõigustega. PS § 20 lõige 1 sätestab õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele, välja arvatud kindlalt piiritletud eesmärkidel ja tingimustel, mis tulenevad § 20 lõikest 2, kus isiku vabaduse võtmist õigustavaks eelduseks on muu hulgas sätestatud vaimuhaigus , alkolho lism või narkosõltuvus ning tingimus, et ta on seetõttu endale või teistele ohtlik . Ohjeldusmeetmete rakendamine on intensiivne vabaduspõhiõiguse riive, mistõttu peab selleks olema seadusest tulenev selge alus . Kavandatav regulatsioon lubab vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja statsionaarse õendusabi osutamiseks rakendada patsiendi suhtes ohjeldusmeetmeid, kui patsient pole psüühikahäirest või kehalisest haigusest tingitud terviseseisundi tõttu otsusevõimeline ning seetõttu on tekkinud otsene oht tema enda või teiste isikute elule või tervisele ja muud vahendid ohu kõrvaldamiseks, sealhulgas vestlus, veenmine ja suuline rahustamine, ei ole osutunud küllaldaseks. PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Riive on vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt – kõigepealt abinõu sobivust, seejärel vajalikkust ja vajaduse korra l ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust . Sobivus Meede on sobiv, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu eesmär k on tagada inimese elu ja tervise kaitse, ennetades olukordi, kus patsient pole psüühikahäire st või kehalisest haigusest tingitud terviseseisundi tõttu otsus evõimeline ning seetõttu kujuneb otsene oht tema enda või teiste isikute elule või tervisele. Tegemist on legitiimse eesmärgiga PS § 28 tähenduses . Olukordades, kus patsiendi terviseseisundist tingitud käitumine muudab talle raviteenuste osutamise võimatuks, ohustades seega tema elu või tervist , aga võib ohustada ka teiste isikute elu või tervist, on ohjeldusmeetmete rakendamine tihti ainus võimalik lahendus tekkinud otsese ohu vältimiseks . Õigusliku raamistiku loomine ohjeldusmeetmete rakendamiseks tagab patsientide ja tervishoiutöötajate ohutuse, tervis hoiuteenuste ühtlase kvaliteedi ja ravi tulemuslikkuse. Seega on muudatus sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks. Vajalikkus Meede on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne muu , vähem piirava vahendiga. Ohjeldusmeetmete lubamine ka vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi või õendusabi osutamisel võib reaalses kriitilises olukordades olla vältimatult vajalik ja ainus tõhus viis ohu maandamiseks. O hjeldusmeetmete rakendamisele alternatiivsed meetmed ( nt üksnes suuline veenmine või vestlus ) ei pruugi olla piisavad olukordades, kus isikul puudub vaimse häire tõttu enesekontroll. Planeeritava regulatsiooni järgi on ohjeldusmeetmete rakendamine lubatud vaid äärmuslikel juhtudel ja alles siis , kui vähem invasiivsed meetmed ei osutu küllaldaseks . Olukorras, kus ei ole võrreldavaid ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb meetmeid pidada vajalikuks . Mõõ d ukus Meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Tervise kaitse on põhiseaduslik väärtus, mille tagamine võib õigustada ka intensiivset riivet. Vabaduse võtmise kohaldajail tuleb aga alati hinnata selle põhjendatust, kestust ja mõjusid ning kaaluda, kas konkreetses olukorras on selle eesmärki võimalik saavutada ka vähem riivavate meetmetega. Ohjeldusmeetmete rakendamine on niivõrd intensiivne meede, et see on õigustatud üksnes juhul, kui on kaalutud teisi , leebemaid meetmeid, ning leitud, et need ei ole piisavad, kaitsmaks inimest ennast või teisi inimesi . Eelnõu sätestab selged piirid ohjeldusmeetmete kohaldamiseks . O tsese ohu olemasolu ja leebemate meetmete eba piisavuse hindamise nõue , st nõue kohaldada ohjeldusmeetmeid vaid vältimatult vajaliku (viimase) abinõuna isiku elu ja tervise kaitseks , kohustus rakendada meedet lühi kest aega, vaid reaalse vahetu ohu ajal ning arsti otsusel või kinnitusel, tagavad meetme kasutamise mõõdukuse. M eetme rakendamise dokumenteerimise (kontrollitavuse) ja tervishoiutöötaja poolt patsiendi pideva jälgimise nõue, Terviseameti te htav järelevalve, õiguskantsleri kontrollimehhanismid ja kohtulik kontroll vähendavad ohjeldusmeetmete meelevaldse kasutamise ja patsiendi väärkohtlemise ohtu. Seega saab meedet pidada proportsionaalseks. Ohjeldusmeetmete rakendmine puudutab ka PS § -s 18 sätestatud keeldu allutada isikuid piinamisele, julmale, ebainimlikule või inimväärikust alandavale kohtlemisele . See keeld on absoluutne inimõigus, mis tähendab, et sellest keelust ei tohi mitte mingis olukorras kõrvale kalduda . Eelnõus sätestatud nõuded, sh kasutusaja piirang, tingimus, et mehaanilist ohjeldusmeedet kui kõige intensiivsemat ohjeldamist võib rakendada üksnes jälgimisruumis ja et ükski patsient, kelle suhtes meedet rakenda takse, ei tohi olla teiste patsientide nägemisulatuses, aitavad välistada inimväärikust alandavat või julma kohtlemist. Järeldus Eelnõus kavandatud muudatused teenivad legitiimset eesmärki – kaitsta inimeste elu ja tervist. Loetletud abinõud on proportsionaalsed, need aitavad kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele ning kaaluvad üles riive õigusele vabadusele ja isikupuutumatusele . Tervikuna saab eelkirjeldatut arvestades kinnitada, et eelnõus sätestatu on kooskõlas põhiseadusega . Eelnõu terminoloogia Seadusemuudatusega ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3, mis keelab piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise , ja artikliga 5, mis sätestab õiguse vabadusele ja isikupuutumatusele; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 1, 3 ja 6, mis tagavad inimväärikuse, füüsilise ja vaimse puutumatuse ning isikuvabaduse; ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga , mis keelab vaimse tervise häirete alusel diskrimineerimise ning seab piirid sundravi ja füüsiliste piirangute kasutamisele; ÜRO piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise vasta se konventsiooniga ning Euroopa Nõukogu soovituste ja juhistega, mis rõhutavad, et igasugune ohjeldusmeede peab olema põhjendatud, ajaliselt piiratud, dokumenteeritud ja allutatud tõhusale järelevalvele. Seaduse mõjud Kehtiv regulatsioon võimaldab ohjeldusmeetmete rakendamist üksnes tahtevastase psühhiaatrilise abi raames statsionaarses psühhiaatriaosakonnas ega kata olukordi, kus patsiendi käitumine kujutab otsest ohtu, kuid ravi toimub väljaspool haigla psühhiaatriaosakonda või vabatahtlikul alusel. Kavandatava muudatuse eesmärk on laiendada seaduslikku regulatsiooni vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja õendusabi kontekstis, et tagada võimalus õiguspäraseks sekkumiseks ka nendes olukordades. Mõju avaldub eelkõige kolmele sihtrühmale: patsientidele, tervishoiutöötajatele ja tervishoiuteenuse osutajatele. Patsientide jaoks paraneb turvalisus ja õiguste kaitse, töötajatele luuakse selge tegutsemisraamistik ning tervishoiuteenus e osutajatel tekib kohustus ajakohastada juhendi d ja korrad ning tagada töötajate pädevu s ohjeldusmeetmete rakendamiseks . Õigusselguse suurenemine on muudatuse oluline kaasnev mõju, kuid kuna see ei too kaasa sisulisi muutusi sihtrühmadele, ei käsitleta seda mõjuanalüüsis eraldi. Muudatus t e elluviimisel on oodata eeskätt sotsiaalset mõju – see hõlmab mõju tervisele, töökeskkonnale, heaolule ja põhiõigustele. Tervishoiuteenuse osutajatele avaldub ka mõõdukas administratiivne ja vähene majanduslik mõju, sealhulgas vajadus väiksemateks infotehnoloogilisteks arendusteks. Teisalt paraneb praegune olukord, kus vaidlusaluste juhtumite menetlemisega kaasnab märkimisväärne tööajakulu. Mõjude olulisust on hinnatud sihtrühma suuruse, mõju ulatuse, avaldumise sageduse ja ebasoovitavate mõjude riski alusel. Sihtrühm 1 : inimesed , kellel ohjeldusmeetmeid rakendatakse Sihtrühma kuuluvad vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja õendusabi saajad. Potentsiaalne ohjeldusmeetmete kasutamise vajadus on suurim intensiivravis, erakorralise meditsiini osakonnas ja kiirabis viibivate patsientide puhul. Ohjeld usmeetmete rakendamist kasutatakse patsientidel viimase abinõuna vaid juhul, kui patsiendi psüühikahäirest tingitud käitumine kujutab otsest ohtu tema enda või teiste isikute elu le või tervise le. 2024. aastal sai statsionaarset eriarstiabi ligikaudu 119 000 ja statsionaarset õendusabi enam kui 13 700 patsienti. Intensiivravi osutati enam kui 34 000 isikule. Eesti haiglate erakorralise meditsiini osakondades ja muudes erakorralise abi vastuvõttudes osutati 2024. aastal teenust enam kui 507 000 patsiendile, kellest 84 000 hospitaliseeriti. Kiirabi andis 2023. aastal abi ligi 169 000 patsiendile 268 000 korral. Täpset statistikat ohjeld usmeetmeid potentsiaalselt vajavate patsientide kohta saadaval ei ole, kuid tõenäoliselt jääb nende arv alla 5% kogurahvastikust (ehk alla 69 000 isiku aastas) , mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Kavandatav muudatus suurendab patsiendiohutust, vähendab enese, teiste patsientide ja tervishoiutöötajate vigastamise riski, võimaldades sekkuda, kui leebemad vahendid ei toimi . Samuti vähendab see ohjeldam ata jätmisest või selle ebaõigest kasutamisest tekkida võivaid kahjulikke tagajärgi , sest muudatus tagab, et meetmeid rakendatakse vaid õiguspäraselt, minimaalselt ja sihipäraselt ning ohjeldamise l jälgitakse patsiente ohutuse tagamiseks . Positiivne mõju a valdub ravitulemuste kvaliteedis, näiteks olukordades, kus ohjeld usme etmetega takistatakse raviseadmete eemaldamist, ravivea või trauma teket. Seeläbi toetab muudatus ravi eesmärgipärast ja tõhusat kulgu, vähendades vajadust katkestada ravi seetõttu, et patsiendi käitumine muutub kontrollimatuks. Muudatused loovad selge, kitsalt piiritletud õigusraamistiku, mis lubab ohjeld usmeetmetega sekkuda ainult vältimatu ohu korral ning sealjuures tuginetakse meetmete rakendamisel proportsionaalsuse, ajutisuse ja viimase abinõu põhimõttele. Loodav õigusraamistik seab esikohale patsiendi inimväärikuse: kehalist puutumatust piiratakse vaid hädavajalikus ulatuses, iga otsus peab olema läbipaistev, põhjendatud ja dokumenteeritud, sekkumise ajal tagatakse pidev jälgimine ning pärast meetme rakendamist peetakse taastav vestlus, et selgitada põhjusi ja vähendada traumajärgset mõju. Ohjeld amin e on lubatud üksnes siis, kui oht patsiendi või teiste isikute elule või tervisele ületab sekkumisest tuleneva võimaliku kahju. Ohjeld usmeetmete rakendamise vajalikkuse otsuse langetab pädev tervishoiutöötaja, kes vastutab sekkumise meditsiinilise ja eetilise põhjendatuse eest. Inimestel, kelle suhtes on ohjeldus meetmeid rakendatud , on võimalus enda õiguste kaitseks teha omapoolseid märkus i kasutatud ohjeldusmeetmete rakendamise kohta ning see info lisatakse ravidokumentide juurde. Kavandatavad muudatused vastavad Eesti Vabariigi põhi seadusele ja rahvusvahelistele inimõiguste standarditele. Kokkuvõttes on mõju ulatus patsientide sihtrühma jaoks keskmine ning mõju avaldumise sagedus sõltub tervishoiuteenuste kasutamise kestusest ja patsiendi psühholoogilisest seisundist teenuse osutamise ajal . Näiteks operatsioonilt naasnud desorienteeritud patsiendi puhul võib mõju olla lühiajaline ja väikese sagedusega, samas kui statsionaarsel ravil viibiva dementse patsiendi puhul võib sekkumis vajadus olla korduv ja kestvam. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on keskmine: ohjeldusmeetmed on oma olemuselt vabadusõigust piiravad ja võivad harvadel juhtudel põhjustada ka füüsilist kahju , kuid sobivate ja nõuetekohaste ohjeldusmeetmete kasutamine on vähem kahjustav kui ohjeldamata jätmine. Samal ajal aitab õigusselge regulatsioon koos rakendamistingimuste täpsustamisega vältida meelevaldsust ning suunab tervishoiutöötajaid tegutsema läbimõeldult, tõenduspõhiselt ja õiguspäraselt. Eelnevat arvesse võttes on patsientide le avalduv mõju oluline : muudatuste keskmes on nii turvalisuse suurendamine kui ka põhiõiguste kaitse tugevdamine olukordades, kus meditsiiniline sekkumine on vältimatu. Sihtrühm 2 : tervishoiutöötajad Kavandatav muudatus mõjutab otseselt vältimatu abi, kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja õendusabi osutamisega seotud tervishoiutöötajaid, kellel tekib õiguspärane võimalus rakendada ohjeldusmeetmeid olukordades, kus patsiendi käitumine seab ohtu nende elu või tervise. Tervise Arengu Instituudi andmetel töötas 2024. aasta seisuga tervishoiusüsteemis kokku 27 806 spetsialisti, kellest tegutsevaid tervishoiutöötajaid oli umbes 16 000. Arste oli 2024. aastal 4911, sealhulgas 285 anestesioloogi ja intensiivraviarsti, 218 erakorralise meditsiini arsti ja 352 kirurgi. Õdesid oli kokku 9374, sealhulgas 836 anesteesia-intensiivraviõde ja 917 erakorralise meditsiini õde. Statsionaarse ravi osutamisega seoses kuuluvad sihtrühma ka paljude muude erialade arstid ja õed ning kõik kiirabibrigaadide töötajad (108 brigaadis) . Peamine mõju avaldub erakorralise meditsiini, intensiivravi ja kiirabi töötajatele, kes moodustavad umbes 16 % kõikidest tervishoiutöötajatest. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. O hjeldusmeetme rakendamise otsuse võib vältimatul vajaduse korra l langetada iga selleks temaatilise koolituse läbinud õde , mitte üksnes arst. See toetab olukordi , kus sekkumine viibib, sest arst ei ole alati kohapeal , ning järgitakse kaasaegset praktikat, mis annab pädevatele õdedele suurema otsustusõiguse. Muudatused annavad tervishoiutöötajatele selge õigusliku aluse sekkuda olukorras, kus patsiendi käitumine seab ohtu tema enda või teise isikute elu või tervise. Võimalik, et seni õigusliku ebakindluse tõttu tegemata jäänud sekkumised nüüd teostuvad, kuid samal ajal väheneb põhjendamatu või ebaõige ohjeldamine. Selgus vähendab juriidilist ebakindlust ja võimaldab tegutseda kiiresti, vähendades seeläbi nii patsientide, kolleegide kui ka enda vigastamise riski. Suurene vad tööohutus ja töötajate psühholoogiline turvatunne. Meetmete rakendamine on vajalik tervis hoiuteenuste kvaliteedi hoidmiseks ja ravi tulemuslikkuse tagamiseks. Eelnõule eelnenud väljatöötamiskavatsuse tarbeks tervishoiutöötajate seas tehtud küsitlusuuringu põhjal kasutas ohjeldusmeetmeid iga päev keskmiselt 9% vastanutest ning vähemalt ühel korral kuus kokku keskmiselt 45% vastanutest. Kuivõrd uuring põhines vaid 70 tervishoiuasutuses töötava isiku vastustel, siis põhjapanevaid järeldusi ohjeldusmeetme kasutamise vajaduse sageduse kohta teha ei saa. Muudatusega k aasneb töötajate täiendkoolituse läbimise vajadus, mis mahub t ervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuete määrusega kehtestatud erialase täiend koolituse nõuete raamidesse ega too kaasa püsivat lisakoormust. Töötajatele ei kaasne o hjeldusmeetmete rakendamise võimaluse tekkimisega o lulist töökoormuse suurenemist, kuid se oses kasutatud meetmete dokumenteerimis e kohustus ega töötajate halduskoormus vähesel määral siiski suureneb. Teisalt on ohjeldus meetmete õigeaegse ja õiguspärase rakendamisega võimalik vältida ravitöö katkestusi ning seeläbi personali tööaega kokku hoida (halduskoormuse vähenemine) . Kokkuvõttes on tervishoiutöötajatele avalduva mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus olenevalt töö iseloomust väike kuni keskmine. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk on väike ning on vähesel määral seotud lisanduva ajaga, mis kulub dokumenteerimis ele . Arvestades, et ka mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, on tervishoiutöötajatele avalduv mõju oluline oma kvaliteedis, kuid mõõdukas mahus . K okkuvõttes on tervishoiutöötajatele avalduv mõju oluline . Sihtrühm saab pakkuda kvaliteetset teenust senisest ohutumas keskkonnas, lähtudes seejuures õiguslikust alusest. Sihtrühm 3 : tervishoiuteenuse osutajad 2024. aastal rahastas Tervisekassa statsionaarse eriarstiabi või iseseisva õendusabi teenust 47 tervishoiuteenuse osutajale (edaspidi TTO ) (sh 24 statsionaarset eriarstiabi ja 37 õendusabi pakkuvat asutust). Intensiivravi pakkuvaid asutusi oli 20 ning erakorralise meditsiini osakond oli 19 asutuses. Kiirabiasutusi ehk kiirabibrigaadi pidajaid, kus töötab 108 kahe- kuni kolmeliikmelist kiirabibrigaadi, on Eestis kokku 10. Kõikidest ettevõtetest (2024. aasta seisuga 158 378) moodustab sihtrühm alla 1%, mistõttu puudutab sihtrühm küll väikest, kuid kõrge vastutus tasemega asutuste rühma. S eadusemuudatus ühtlusta b seni killustunud praktika , vähendab õigusvaidluste ja mainekahju riski ning toetab raviasutuste vastutuskindlustust (väheneb kahjunõuete tõenäosus ja kindlustusmaksete surve) . Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõu ete määruse kohaselt on TTO-del kvaliteedisüsteemi osana k ohustus koostada asutusesises ed juhendi d ja koolitus materjalid, et tagada patsientide ohutus ja tervishoiuteenuste kvaliteet. Muudatuste jõustumisel tekib TTO-del vajadus uute juhendmaterjalide koostamiseks ja koolituste läbiviimiseks , mida saab rakendada kvaliteedisüsteemi raamides. Kuna aga lisanduvad ohjeldus meetmete rakendamise ga seotud teemad , suureneb pisut TTO-de halduskoormus seoses ajuti s e administratiivse töökoormuse kasvuga. S eadus sätestab, et ohjeldusmeetmeid tohib rakendada ainult vastava pädevuse ga töötaja, mistõttu peab iga TTO korraldama või tagama oma personalile täienduskoolituse. Koolitus peaks katma ohjeldusmeetme rakendamise, jälgimise, dokumenteerimise ja ohjeldusmeetme rakendamise jär el peetava vestluse põhimõtted. Koolituse maht ja vorm ei ole kindlaks määratud: selle võib läbi viia sisekoolitusena, osta sisse teenusena või kasutada erialaliitude pakutavaid koolitusi. Hinnanguliselt võiks vajaliku sisu ära katta 4–8 -tunnine koolitus, mistõttu saaks seda potentsiaalselt rakendada ka olemasoleva erialase täiendõppe plaani raamides. Lisaks tekib TTO-del vajadus asutusesiseste dokumentide (nt sisekorraeeskirjad, ohjeldusprotokollid ja riskihindamise vormid) ajakohastamiseks või loomiseks, kuid tegemist on ühekordse tööga, mille saab samuti teha tavapärase kvaliteedisüsteemi raames. TTO-d vastutavad selle eest, et tervishoiutööötajad kõik rakendatud ohjeldus meetmed korrektselt dokumenteeriksid. Seda lihtsustab standardne elektroonne vorm, mis eeldab väiksemahulisi IT-arendusi TTO infosüsteemis ( lisakulu asutustele suurusjärgus mõned tuhanded eurod) . U ue andmekogu loomis eks vajadus puudub . Nimetatud halduskoormuse suurenemist tasand av ad ühekordsed IT- ja sisekorrakulud väiksema vigastuste arvu, töökatkestuste harvenemise ja kindlustusvaidluste vähenemise kaudu. Lisaks on halduskoormust vähendavad asjaolud mainitud tervishoiutöötajate sihtrühma all . Kokkuvõttes toob muudatus TTO-dele kaasa peamiselt ühekordse kohanemiskoormuse, ent toob püsiva kasu õigusliku selguse, teenuste kvaliteedi ja tööohutuse osas. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Mõju halduskoormusele Ohjeldusmeetmete rakendamisega kaasnev pidev jälgimis- ja dokumenteerimiskohustus suurendab mõnevõrra tervishoiuteenus e os utajate halduskoormust, kuid teisalt väheneb halduskoormus vaidlusaluste olukordade lahendamisel, mille menetl emise protsessi võib kuluda märkimisväärne hulk töötajate ja juhtkonna tööaega. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile e ga kohalikule omavali tsusele täiendavaid tegevusi ega kulusid, riigi kulud võivad mõningal määral vähen e da seoses võimalike kohtuvaidluste vähenemisega. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse s otsiaalministri 19. juu li 2012 . a määrust nr 29 „ Ohjeldusmeetmete rakendamise jälgimise sagedus, ohjeldusmeetme rakendamise järgse vestluse läbiviimise ning ohjeldusmeetme rakendamise kohta isikule selgituste andmise tingimused ja kord ning Terviseametile ohjeldusmeetmete rakendamisest teavitamise kord ja esitatavate andmete loetelu “. Seni PsAS § 14 1 lõike 3, § 14 3 lõike 2 ja § 14 4 lõike 2 alusel kehtestatud määruse pre ambul it täiendatakse viitega TTKS § 3 4 lõike le 3, § 3 6 lõike le 2 ja § 3 7 lõike le 2 ning määruse sõnastuses tehakse vastavad kohandused. Määruse muu tmise kavand on lisatu d seletuskirjale. Muutmist vajab ka s otsiaalministri 24 . oktoobri 20 2 4 . a määrus nr 43 „ Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded “, lisades määruse sse tervishoiuteenuse osutaja kohustuse koostada ohjeldusmeetmete rakend a mise juhend . Volitusnormi ei ole vaja määruse muutmiseks muuta , mistõttu ei ole seletuskirjale lisatud ka määruse muutmise kavandit. S eaduse jõustumine Seadus jõustub 1. juulil 2026. a. Muudatustega laiendatakse ohjeldusmeetmete rakendamise regulatsiooni kohaldamisala ning täpsustatakse dokumenteerimis- ja järelevalvenõudeid. Muudatused mõjutavad mitmeid tervishoiu teenuse osutajaid (sh kiirabi, eriarstiabi, õendusabi), kes vajavad aega sisekorraeeskirjade /juhendite täiendamiseks, töötajate juhendamiseks ja vajaduse korra l infosüsteemide kohandamiseks. Lisaks tuleb tervishoiuteenuse osutajatele tagada võimalus tutvuda uue regulatsiooniga ja viia vajaduse korral läbi täiendkoolitused personalile, kes tegelevad ohjeldusmeetmete otsustamise, dokumenteerimise ja järelevalvega. E elnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisse on panustanud lai ring eksperte ja asjaomaseid huvirühmi. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus (VTK), mille eesmärk oli kaardistada probleemi olemus, hinnata regulatiivse sekkumise vajalikkust ja kirjeldada võimalikke õiguslikke lahendusvariante. Eelnõu aluseks olev VTK edastati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Justiits - ja Digi ministeerium, Õiguskantsler i Kantselei , Terviseamet, Tervisekassa, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Õdede Liit, Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Patsientide Liit, Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoda ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendinõukoda. Enne VTK ettevalmistamis t saadeti anonüümne küsimustik Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru Keskhaigla, Pärnu Haigla, Tallinna Kiirabi ja Tartu Kiirabi ravijuhtidele või ülemarstidele, kes jagasid seda asja omastes struktuuriüksustes (nt erakorralise meditsiini osakond, kirurgiakliinik, sisekliinik, nakkuskliinik, õendusabikliinik ning anestesioloogia- ja intensiivravikliinik ) . Kogutud tagasiside aitas täpsemalt kindlaks määrata probleemkohti ja valdkondi, millele kavandatav regulatsioon peaks laienema. Riigikogu sotsiaalkomisjoni 12. mai 2025 . a istungil andsid Sotsiaalministeeriumi esindajad komisjonile ülevaate VTK sisust ja sellele saadud tagasisidest. Seaduseelnõu koostajad on kahel korral kohtunud ka Õiguskantsleri Kantselei esindajatega , et tutvustada kavandatavaid muudatusi ning koguda sisendit nende põhiseaduspärasuse ja rakendatavuse kohta. Kohtumine Justiits- ja Digiministeeriumi esindajatega toimus 4. juunil 2025. a eesmärgiga täpsustada tervishoiuteenus e liike ja seaduse kohaldamisega seotud konteksti , millele kavandatav regulatsioon laieneb. Eelnõu e sitat i kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Õiguskants leri Kantselei le , Terviseamet ile , Tervisekassa le , Eesti Puuetega Inimeste Ko jale , Eesti Õdede Lii dule , Eesti Haiglate Lii dule , Eesti Kiirabi Lii dule , Eesti Arstide Lii dule , Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Eesti Patsientide Lii dule , Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõuko jale ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendinõuko jale eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu kohta esitatud arvamused ja ettepanekud on esitatud eelnõu seletuskirja le lisatud kooskõlastustabelis. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „………… ………“ 20 25 . a Teie 08.10.2025 nr 1.2-2/26-18, SOM/25- Sotsiaalministeerium 0464/-4K [email protected] Meie 26.10.2025 nr 8-2/3964 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Sotsiaalministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) täiendamise seaduse (ohjeldusmeetmete rakendamine) eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Ohjeldusmeetme õiguslik iseloom on jätkuvalt ebaselge - kuna ohjeldusmeetmete õiguspärasuse hindamine, vaidlustamine ja kohtualluvus sõltuvad sellest, millise suhtega tegemist on, palume seletuskirjas tuua välja, kas ohjeldusmeetmete rakendamisel on patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel eraõiguslik või avalik-õiguslik suhe. 2. Ohjeldusmeetme dokumenteerimine – eelnõu § 34 lg 2 kohaselt dokumenteeritakse patsiendi ohjeldusmeetme rakendamine. Paragrahvi 3 5 kohaselt dokumenteerib ohjeldusmeetme rakendamise tervishoiutöötaja. Viidatud paragrahvi kohta on seletuskirjas selgitatud, et tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib ohjeldusmeetme rakendamise ravidokumentatsioonis viisil, mis võimaldab anda kiire ja üldistatud ülevaate rakendatud ohjeldusmeetmete kohta ning mis tagab sisulise ja süsteemse andmekogumise. Seletuskirjas on selgitatud, et täiendavad nõuded tervishoiuteenuse dokumenteerimisele on sätestatud TTKS § 42 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruses. Palume siinkohal täpsustada seletuskirjas, millise viidatud määruse § 4 loetelu dokumendi koosseisus andmed dokumenteeritakse. Samuti palume välja tuua, milliseid andmeid juhtumi kohta dokumenteeritakse. Antud hetkel ei ole võimalik välja selgitada, millisesse õigusaktis sätestatud andmekoosseisu andmed kuuluvad ning kas andmetöötlus jääb õigusaktidega reguleeritud piiridesse. Palume ka selgitada, kas andmed edastatakse tervise infosüsteemi. Palume seletuskirja selles osas samuti täiendada. 3. Terviseameti teavitamine – eelnõu § 37 lg 2 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja teavitama Terviseametit ohjeldusmeetmete kasutamise juhtumist ning lõike 3 kohaselt kehtestatakse edastatavate andmete loetelu ministri määrusega. Seadusest ei selgu, mis andmed ja millisel eesmärgil Terviseametile esitatakse. Palume eelnõu selles osas täiendada. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  4. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Margreth Adamson Mari Käbi Kristel Niidas Mari Koik 2