R iigieelarvelise toetuse kasutamise leping (digitaalse allkirjastamise kuupäev) Haridus- ja T eadusministeerium (edaspidi ministeerium ) asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts isikus, kes tegutseb volituse alusel, ühelt poolt n ing Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi toetuse saaja ) Virumaa Kolledži direktor Mare Roosileht isikus, kes tegutse b rektori 30.08.2019 . a käskkirja nr 4-4/118 alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool ) , sõlmivad käesoleva riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping ) alljärgnevas: Lepingu dokumendid 1.1. L epingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal ja pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 1.2. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmi ne lisa: Lisa 1 – Tegevuskava; Lisa 2 – Riigieelarvelise t oetuse kasutamise aruande vorm ; Lisa 3 – Mikrokvalifikatsiooni kursuste kirjeldused. Lepingu eesmärk ja ese Lähtudes toetuse saaja soovist pakkuda Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis loodusainete õpetajatele 2023. aasta sügissemestril koostöös Tallinna Ülikooliga valminud nel ja täienduskoolituse õppe kava koos eesti keele mooduliga , ning ministeeriumi soovist seda tegevust eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimise raames toetada, sõlmisid pooled lepingu, et määratleda poolte õigused ja kohustused ning vastutus . Lepingu ese on ministeeriumi poolt toetuse saaja le üleantav riigieelarveline toetus (edaspidi toetus ) eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava p unkti 4 tegevuse „ Asjatundlike õpetajate ja koolijuhtide olemasolu tagami n e ja motiveerimi ne“ alategevuse "Haridustöötajad oskavad toetada õpilaste keeleoskuse arengut " raames punktis 2.1 nimetatud lepinguliste kohustuste täitmiseks. Toetuse kasutamise tähta eg on 3 1.12.20 2 3 . Poolte kohustused Toetuse saaja kohustub: kasutama toetust lepingus ja lepingu lisas kokkulepitud tingimustel ja korras ; esitama ministeeriumi le lepingu lisas 2 ettenähtud lõpparuande h iljemalt 15.01.20 2 4 e-posti aadressile
[email protected]; ministeeriumi kirjalikul nõudmisel esitama täiendava id vahearuandeid kümne (10) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest; ministeeriumi kirjalikul nõudmisel esitama toetuse arvel kulutuste tegemist tõendavate algdokumentide koopiad viie (5) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest; ministeeriumi kirjaliku l nõudmisel tagastama mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse osa kümne (10) tööpäeva jooksul vastava sisulise nõude saamis es t ; kandma kasutamata jäänud toetuse osa tagasi ka he (2 ) kuu jooksul peale punktis 2.3 . sätestatud tähtaega ; arvestama ministeeriumi esitatud märkustega ja antud juhistega, kui need on kooskõlas lepinguga; teavitama ministeeriumi t juhul , kui toetuse t e gelik kasutamin e erin eb lisas 1 kokkulepitud tegevuste st, ja tegema ettepaneku tegevuskava muutmiseks; pidama toetusena saadud raha kohta arvestust kooskõlas raamatupidamise seadusest tulenevate nõuetega ; võimaldama ministeeriumil ja Rahandusministeeriumil kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ja toetuse kasutamise sihipärasust; nimetama ministeeriumi lepingu eesmärgis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki- , tele- ja raadioreklaam jne) , veebilehel (koduleht, sotsiaalmeedia jms, nende olemasolul) ja avalikel esinemistel, samuti kasuta ma trükistes ministeeriumi logo nähtaval kohal ; viivitamatult teatama ministeeriumile: asjaoludest, mis takistavad toetuse saajat lepingut täitmast; lepingu lisa muutmise vajalikkusest; lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. Ministeerium kohustub: korraldama toetuse saaja le lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 25200 ( kakskümmend viis tuhat kakssada ) euro ülekandmise hiljemalt 7 ( seits e) töö päeva jooksul arvates lepingu mõlemapoolset allkirjastamist haridus- ja teadusministri 30.12.2022. a käskkirjaga nr 364 „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2023-2026 programmide kinnitamine ning 2023. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ lisas 6 „Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused“ kulukohal asutus EG10, osakond KG105040, eelarve liik 20, ressursikood ATG10-H31132, eelarve konto 450, tegevusala kood 09212 ette nähtud vahenditest. V astutus Pooled täidavad oma kohustusi vastavalt lepingutingimustele nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. Po oled vastutavad oma kohustuste mittevabandatava täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest , välja arvatud juhul , kui täitmisest keeldumise või mittekohase täitmise õigus tuleneb lepingust või seadusest. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise põhjustas teise poole tegevus või tegevusetus. Pool teatab teisele poolele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt, kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal ta sai teada või pidi t eada saama lepingu rikkumisest. Pool on kohustatud hüvitama valeandmete esitamise või andmete muutumisest mitteteatamise ga teisele poolele tekkinud kahju. Leppetrahv Toetuse saaja on kohustatud maksma ministeeriumi nõudmisel leppetrahvi kuni viie (5) protsendi ulatuses ministeeriumi poolt ülekantud toetuselt: lepingu punktides 3.1.2, 3.1.3 või 3.1.4 sätestatud kohustuste tähtaegse täitmata jätmise eest; lepingu punktis 3.1.10 sätestatud tutvumise mittevõimaldamise eest; lepingu punktis 3.1.12 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest. Leppetrahv kuulub tasumisele neljateistkümne (14) päeva jooksul vastavasisulise nõude saamisest . Leppetrahvi tasumine ei välista ministeeriumi õigust nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist, samuti õigust lepingust taganeda sama või muu rikkumise eest lepingus sätestatud alustel või seaduses sätestatud muul alusel. T eated Lepingu punktis 11.1 märgitud kontaktisik teavitab e-posti teel toetuse saaja t punktis 3.1.2 nimetatud aruande puudus(t)est. Aruande kooskõlastamisel teavitab kontaktisik e-posti teel toetuse saaja t aruande kooskõlastamisest. Ministeeriumi ja toetuse saaja vahelised lepinguga seotud andmed ja teated (edaspidi teade ) peavad olema esitatud kirjalik k u taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui lepingus on ette nähtud teisiti. Lepingu rikkumisest teatamine ja muud teated ning tahteavaldused, mis loovad või toovad kaasa õiguslikke tagajärgi , peavad olema esitatud kirjalikus või elektroonilises vormis. Pooled kohustuvad teineteisele teatama punktides 11.1 ja 11.2 sätestatud andmete muutumisest vähemalt viis (5) tööpäeva enne nende muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse punktides 11.1 ja 11.2 sätestatud andmete alusel edastatud teated kohaselt edastatuks. 7. V aidluste lahendamine 7.1. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 7.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 8. L epingu muutmine 8.1. Lepingu muutmine toimub poolte vahel sõlmitud kirjaliku kokkuleppega, mis vormistatakse lepingu lisana. 8.2. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab sellekohase ettepaneku teisele poolele kirjalikult. Teine pool on kohustatud ettepanekule kirjalikult vastama kolmekümne (30) päeva jooksul alates ettepaneku saamisest . Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada. 8.3. Ministeerium võib lepingut ühepoolselt muuta, kui see on vajalik olulise avaliku huvi kahjustamise vältimiseks. Eelkõige võib ministeerium lepingut ühepoolselt muuta, kui: 8.3.1. muudetakse lepingule kohalduvaid õigusakte; 8.3.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord. 9. Lepingu kehtivus ja lepingust taganemine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisel ja kehtib kuni mõlema poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 9.2. P ooltel on õigus leping omavahelisel kirjalikul kokkuleppel igal ajal lõpetada . 9.3. Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja pool ei ole kohustuse täitmiseks antud kümne (10) päevase tähtaja j ooksul asunud kohustust täitma. 9.3 .1. Oluline rikkumine on eelkõige, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest : 9.3 .1.1. kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud pool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine pool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 9.3 .1.2. rikuti kohustust (k.a lepingu punktis 3.1.2 sätestatud kohustus), mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise poole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 9.3 .1.3. kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 9.3 .1.4. kohustuse rikkumine annab kahjustatud poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustusi ka edaspidi. 9.4 . Lepingu punktis 9. 3 ette nähtud lepingu st taganemisel tekib pooltel õigus nõuda lepingu alusel saadu tagastamist. 10. Lõppsätted 10.1. L epinguga seotud informatsiooni vahetamiseks määravad pooled lepingu punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud kontaktisikud. 10.2. Lepingu punktide pealkirjad on ainult lugemise hõlbustamiseks ja nad ei mõjuta mingil määral peatükkide ega punktide sisu tõlgendamist. Kui kontekst seda nõuab, tähendavad ainsuses olevad sõnad lepingus mitmust ja vastupidi. Iga lepingu punkti tõlgendatakse koos vastavate teiste punktidega, lähtudes lepingu mõttest ja eesmärgist ning poolte omavahelisest praktikast. Lepingus on ette nähtud kõik lepingu tingimused. Lepinguga loetakse lõppenuks kõik poolte vahel varasemalt sõlmitud kokkulepped toetuse kasutamiseks. Kui ükskõik milline lepingu säte on või osutub tühiseks, on poolte tahteks, et lepingu ülejäänud sätted jääksid kehtima. Lepingust tuleneva õiguse teostamisel esinev viivitus ei tähenda sellest õig usest ja kohustusest loobumist. 10.6 . L epinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.7 . L eping on avalik , sõlmitud eesti keeles ning allkirjastatud digitaalselt. Leping on kättesaadav Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel asuva dokumendiregistri kaudu. Poolte andmed Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu kontaktisik: Üldhariduspoliitika osakond, haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkond (Anu Vau , peaekspert ) e-post:
[email protected] telefon: 7350510 pangarekvisiidid : saaja Rahandusministeerium, a /a EE891010220034796011, viitenumber 2800047737 tehingupartneri kood: 007001 Toetuse saaja : Tallinna Tehnikaülikool reg nr: 74000323 aadress: Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn telefon: +372 620 2002 kontaktisik: Mare Roosileht e-post:
[email protected] a/a : EE201010052037382001 tehingupartneri kood: TP604201 Haridus- ja Teadusm inisteerium Tallinna Tehnikaülikool /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalse lt/ Lepingu lisa 1 Tegevuskava Pooled leppisid kokku alljärgnevas: N r Tegevus Tegevusala kood (5-kohaline) Tegevuse kirjeldus Tegevuse tulemus või väljund (näitaja) Tähtaeg Summa 1. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses: 09212 25 200 1. 1. Loodusainete õpetaja erialase eesti keele õpe Ida-Virumaa haridusasutustes töötavatele muu emakeelega inimestele loodusainete er i alase keele õppe läbiviimine, 6 EAP 40 õppurit 31.12.2023 12 000 1. 2. Loodusainete õpetaja erialane õpe Ida-Virumaa koolide õpetajatele erialase (keemia, füüsika, geograafia, bioloogia) täiendusõppe läbiviimine, 4 x 6 EAP, kokku 24 EAP 60 õppurit 31.12.2023 13 200 Tegevuskava kokku 25 200 Haridus- ja Teadusm inisteerium Tallinna Tehnikaülikool /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lepingu lisa 2 Riigieelarvelise toetuse kasutamise aruanne A ruanne esitatakse vastavalt Haridus-ja Teadusministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikool vahelisele lepingule nr … Tegevuskava ja eelarve täitmise aruanne seisuga [kuupäev ]. Jääk arua ndeperioodi alguseks [eurodes] ja lõpuks [eurodes]. Tegevus (lepingu tegevuskavast) Ülevaade tegevuse elluviimisest* Saavutatud tulemus või väljund (näitaja) Eelarve Tekkepõhised kulud lepingu perioodi algusest KOKKU: * Ülevaade ja hinna n g tegevuste elluviimisest , alategevused, elluviimise aeg, esinenud probleemid ning ettevõetud abinõud. ** Vajadusel täiendavad selgitused. Juhul kui lepingu tegevuskava juures on toodud täiendavad hindamisk r iteeriumid , siis kirjeldus kriteeriumite täitmisest või nendele vastavusest. Tehingupartneri nr [ ……… ] tekkepõhised tulukanded TP koodiga 007001 (täidavad avaliku sektori üksused, kellel on r iigi raamatupidamise üldeeskirja l isas 2 iseseisev tehingupartneri kood, v.a. riigiasutused) Summa Deebet Kreedit Tegevusala kood (5-kohaline) Allikas Kande kuupäev Aruande koostas: [allkiri, nimi ja telefoni number] Aruande kinnitas: [asutuse juhi nimi ja allkiri] Haridus- ja Teadusm inisteerium Tallinna Tehnikaülikool /al lkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lepingu lisa 3 Täienduskoolituste kirjeldused FÜÜSIKA Eesmärk: Anda füüsika alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mida on võimalik rakendada koolitundides erinevates kooliastmetes või huvitegevuses. Teemad: Sirgjooneline liikumine. Jõud. Võnkliikumine. Lainetus (heli, valgus) ja geomeetriline optika. Alalisvool ja magnetism. Aine ehitus (aatom, gaaside seadused, termodünaamika). Õppur mõistab ja oskab selgitada: sirgjoonelise liikumise põhikontseptsioone, nagu kiirus, kiirendus, trajektoor ning nende seoseid Newtoni liikumisseadustega; jõu mõistet ning mõista jõu toimet kehale, sealhulgas Newtoni gravitatsiooniseadust, elektromagnetilist jõudu ja hõõrdejõudu; võnkliikumise põhikontseptsioone ning mõista võngete liike ja nende rakendusi reaalsetes olukordades; lainetuste põhikontseptsioone ning mõista heli ja valguse omadusi ning nende levikut, samuti geomeetrilise optika aluseid; alalisvoolu ja magnetismi põhimõisteid ning mõista elektri- ja magnetvälja omadusi, nende seoseid ning rakendusi reaalsetes olukordades; aine ehitust aatomi tasemel ning mõista gaaside seadusi ja termodünaamikat, sh entroopia ja energiateisenduste kontseptsioone. KEEMIA Eesmärk : Anda keemia alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mida on võimalik rakendada koolitundides erinevates kooliastmetes või huvitegevuses. Teemad: Probleemid informatsiooni interpreteerimisega keemias. Keemiline reaktsioon kui keemiline käekiri. Praktilised näited reaktsioonide toimumise põhjusest ning nende seoses elektronkonfiguratsiooniga. Keemilise reaktsiooni toimumine ja selle tingimused. Redoksreaktsioonid - brutovõrrandid. Orgaaniline keemia - süsiniku maailm. Keemia integreerimine loodusteadustes. Kaasaegsed visualiseerimisvõtted keemia õpetamisel. Õppur oskab: selgitada probleeme informatsiooni interpreteerimisega keemias ning seostada keemilise reaktsiooni toimumise tingimusi aatomi elektronkatte ehitusega, tuues praktilisi näiteid; selgitada keemilise reaktsiooni toimumise tingimusi ning neid mõjutavaid tegureid; koostada redoks- ja ka brutovõrrandeid ning mõista nende toimumise mehhanisme; seletada orgaanilise keemia põhimõisteid ning mõista süsiniku maailma mitmekesisuse põhjuseid; integreerida keemia erinevaid aspekte loodusteadustega ning mõista keemia rolli looduses ja keskkonnas; kasutada kaasaegseid visualiseerimisvõtteid keemia õpetamisel ning seostada neid õppeprotsessis õpitavaga. . BIOLOOGIA Eesmärk: Anda bioloogia alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mida on võimalik rakendada koolitundides erinevates kooliastmetes või huvitegevuses. Teemad: Erinevate elusorganismide süstematiseerimine. Liigirikkus. Erinevate rühmade võrdlus - Venni diagramm. Õppekäik. Samblikud ja samblad. Liikide määramine. Rakkude ehitus. Bioindikatsiooni ülesanne õues. Elu energia. Fotosüntees ja hingamine. Praktilised ülesanded rühmades. Inimese bioloogia. Liikumise ja toitumise analüüs NutriData abil. Pärilikkus ja DNA. Sh praktilised tööd. Loomade ehitus. Kala- ja linnuliikide määramine, seosed toitumise ja elupaigaga. Kaitsealuse looma infolehe ettekanded. Selgrootud ja selgroogsed loomad - seosed (ehitus, talitus, keskkond). Rühmatööd. Videod. Õppur: suudab süstematiseerida erinevaid elusorganisme ning võrrelda erinevate rühmade omadusi kasutades Venni diagrammi; oskab määrata samblike ja sammalde liike ning tunneb erinevate taimede rakkude ehitust; teab bioindikatsiooni ülesannet õues ning suudab seda rakendada; mõistab elu energiaallikate kontseptsiooni, sh fotosünteesi ja hingamist ning lahendab praktilisi ülesandeid rühmatööna; analüüsib inimese bioloogiat, sealhulgas liikumist ja toitumist NutriData abil; tunneb pärilikkuse ja DNA põhimõisteid ning lahendab praktilisi töid; tunneb erinevate loomarühmade ehitust ning oskab määrata kala- ja linnuliike ja teab seoseid toitumise ja elupaigaga; teab käsitletud kaitsealuste liikide elu lähemalt ja oskab selgitada nende ohustatuste põhjuseid; seostab selgrootute ja selgroogsete loomade ehitust ja talitust nende elukeskkonnaga ning rakendab rühmatööde käigus õpitud teadmisi. GEOGRAAFIA Eesmärk: Anda geograafia alaseid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi, mida on võimalik rakendada koolitundides erinevates kooliastmetes või huvitegevuses. Teemad: Geograafia/maateaduse olemus. Põhilised seaduspärasused Tegutseme õues. Lihtsamad viisid maastiku mõõtmisteks ja tajumiseks Ruumiinfo allikad ja lihtsamad veebirakendused ning kaarditarkvarad. Hea kui saaks arvutiklassi kasutada. Klimatoloogia ja meteoroloogia Inimgeograafia/sotsiaalgeograafia Majandusgeograafia Loodusgeograafia, maa siseprotsessid Loodusgeograafia, maa välisprotsessid Õppur: mõistab geograafia/maateaduse olemust ning põhilisi seaduspärasusi; oskab õues läbi viia lihtsamaid maastiku mõõtmisi ja tajumist; tunneb erinevaid ruumiinfo allikaid ja oskab kasutada lihtsamaid veebirakendusi ning kaarditarkvarasid; mõistab klimatoloogia ja meteoroloogia põhimõtteid ning oskab neid selgitada; tunneb inimgeograafia/sotsiaalgeograafia põhialuseid ja mõistab inimeste suhteid ruumiga; mõistab majandusgeograafia põhimõtteid ning suudab seostada majandustegevust ruumilise planeeringuga; mõistab loodusgeograafia olulisust ning oskab kirjeldada maapinna siseprotsesse; mõistab loodusgeograafia olulisust ning oskab kirjeldada maapinna välisprotsesse; kasutab omandatud teadmisi praktilistes situatsioonides. . ERIALA N E EESTI KEELE ÕPE Eesmärk: Õppur on võimeline loodusainete õpetaja erialaga seonduvaid teemasid eesti keeles suuliselt ja kirjalikult selgitama ning erialastes aruteludes osalema. Teemad: Erialane suhtlus ja sõnavara tähtsus loodusainete õpetamises. Erialase sõnavara omandamise võtted, erialaste sõnastike kasutamine. Erialase kirjanduse otsimine ja valimine, referaatide koostamine, kirjanduse lugemine ja arutelu. Erialase suhtlemise keelekasutus, arutelude ja diskussioonide läbiviimine, ettekannete koostamine ja esitamine. Õppur oskab: kasutada erialast sõnavara loodusainete õpetamisel; lugeda ja refereerida erialase suunitlusega kirjandust; suhelda erialastel teemadel, koostada ja esitada ettekandeid; kasutada erialaseid sõnastikke ja omandada erialast sõnavara erinevate võtete abil.