Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piiramine

Rahandusministeerium Meie: 20.06.2017 nr 3-2/1774 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teadmiseks: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Kesklinna Valitsus Veeteede Amet Viking Line Eesti OÜ Hr Marko Amboja Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piiramine Harju Maavalitsusse on pöördunud nii Aegna saare elanikud kui ka Aegnat haldav Tallinna Kesklinna Valitsus probleemiga, et Tallinna lahel sõitvate kiirlaevade lained kahjustavad kaldaid, sadamaehitisi, sadamas seisvaid väikelaevu ning on ohtlikud Tallinna lahe väikelaevaliiklusele tervikuna. Nimetatud pöördumised on viimased Harju Maavalitsusse jõudnud Tallinna lahel kiirlaevade tekitatud lainetest tulenevate probleemide temaatika peegeldus. Kuivõrd Tallinn lahel veesõidukite liikluskiiruse piirangu temaatika on olnud akuutne pikemat aega ning oma sisult laiem, kui Aegna saarega seonduv, esitan kokkuvõtlikult ülevaate probleemi olemusest, senistest toimingutest ning võimalikest lahendusteedest. 1. Õiguslik taust Alates veeseaduse jõustumisest 16.06.1994 on kehtinud selle seaduse § 18 lõige 5 järgmises sõnastuses: „(5) Maavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek, kui liiklemine, veesõiduki suur kiirus või jääleminek: 1) ohustab veeliiklust; 2) kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ning lõhkuda veekogu kaldaid; 3) kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda; 4) häirib teisi veekogu kasutajaid; 5) ohustab jääleminejaid.“. Riigikogu võttis 15.06.2017 vastu maavalitsuste tegevuse lõpetamisest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, mille § 30 punktiga 4 asendatakse veeseaduse § 18 lõikes 5 sõna „maavanem“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksus“. Seega kui eeldada, et Harju maavanemal on Tallinna lahel veeseaduse § 18 lõikest 5 tulenev pädevus, siis alates 01.01.2018 on niisugune pädevus Tallinna linnal. Veeseaduse § 5 lõike 1 punktidest 1 ja 2 tuleneb, et avalikud veekogud on muuhulgas sisemeri ja territoriaalmeri. Merealapiiride seaduse § 3 sätestab, et territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis madalvee puhul ühendab omavahel maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust kõige kaugemal asuvaid punkte. Sama seaduse § 4 sätestab, et sisemeri on mereala, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 2 lõige 1 sätestab, et Eesti territooriumi haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Sama paragrahvi 2. lõige näeb ette, et maakonnas teostatakse seaduse alusel riiklikku haldamist maavanema ja valitsusasutuste poolt. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 21 lõige 1 sätestab, et haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud nime, liigi ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 4 sätestab, et haldusüksuse piirid kantakse riigi maakatastri kaardile. Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määrusega nr 59 kinnitatud Eesti territooriumi haldusüksuste nimistust ilmneb, et maakonnad moodustuvad kohaliku omavalitsuse üksustest. Maa-Ameti koostatud Eesti haldus- ja asutusjaotuse kaardilt (kättesaadav veebiaadressil http://geoportaal.maaamet.ee/docs/haldus_asustus/Halduskaart_350000_2016.pdf?t=20160524102339) ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksuse piir ulatub rannas veepiirini. Tallinna Linnavolikogu 10.10.1996 määrusega nr 27 kehtestatud Tallinna põhimääruse lisaks 6 olevas Tallinna linna piiri kirjelduses sätestatakse, et „Tallinna merepiir kulgeb mööda mere tavalist veepiiri ümber Kakumäe, Kopli ja Paljassaare poolsaare linnapiiri alguspunkti Tallinna lahe kaldal Meriväljal“ ning et „Aegna saar kuulub Tallinna haldusala piiridesse“. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.02.2003 määrusega nr 34 kehtestatud Veeteede Ameti põhimääruse § 13 punkti 2 kohaselt on ameti põhiülesandeks muuhulgas „tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel“. Meresõiduohutuse seaduse § 45 lõige 5 sätestab, et Veeteede Amet võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid 2. Õiguslikud probleemid veeseaduse § 18 lõike 5 kohaldamisel Tallinna laht on sisemereks olev (vt merealapiiride seaduse § 4) avalik veekogu (vt veeseaduse § 5 p 1), mis ei asu Harju maakonna ega Tallinna linna kui haldusüksuse (vt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 21 lg 1) piires (vt Eesti haldus- ja asustusjaotuse kaarti ja Tallinna piiri kirjeldust). Kuna Tallinna laht ei ole Harju maakonna kui haldusüksuse osaks, siis ei ole maavanemal ka territoriaalset pädevust sellel alal riiklikku haldamist teha (vt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 2 lg 2). Samas ei ole vaidlust selles, et sisemerele merealapiiride seaduse tähenduses laieneb Eesti jurisdiktsioon (vt merealapiiride seaduse § 1). 3. Tallinna lahel liikluskiiruse piirangu temaatikaga tegelemise ajalugu 2002. aastal valmis Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi tellimusel Tallinna tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi uuring „Laevaliikluse purustav mõju Viimsi poolsaare, Aegna ja naissaare randadele ning selle neutraliseerimise võimalused“. Harju Maavalitsuses 2003 toimunud nõupidamisel otsustati jätkata monitooringut ja analüüsida piirangute mõjusid. Harju Maavalitsuses toimus 20.10.2005 asjaomaste osapoolte nõupidamine (nn „kiirlaevade ümarlaud“), kus tehti muuhulgas ettekanded „Kiirlaevad tallinna lahel“ (Heino Levald), „Senised kiirlaevade lainete uuringud tallinna lahes“ (Tarmo Kõuts), „Kiirlaeva lainete mõju Kommunaalameti bilansis olevatele hüdrotehnilistele rajatistele“ (Ain Valdmann) ja „Kiirlaevade monitooringud Tallinna lahel“ 8taidus Linikoja). 2006. aastal toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis nõupidamine, kus otsustati, et pärast vajalike uuringute tegemist esitab Tallinna Linnavalitsus nende tulemused ja piiranguettepanekud majandus- ja kommunikatsiooniministrile otsustuste tegemiseks. Harju Maavalitsus tegi 2006. aastal ministeeriumile ka ettepaneku täiendada veeseaduse regulatsiooni selliselt, et sise- ja territoriaalmerel ning laevatatavatel sisevetel kehtestaks lubatud kiiruse piirangud Veeteede Ameti ettepanekul majandus- ja kommunikatsiooniminister. Harju Maavalitsuses 11.07.2012 toimunud nõupidamisel käsitleti Tallinna lahel liiklevate veesõidukite liikluskiiruse piirangu temaatikat taaskord. Tutvuti Jaanus Tamme uuringuga suurte reisilaevade kiirusest Tallinna lahel tekkiva lainetuse mõõtmistulemustest ning huvitatud osapooled said esitada oma argumente ja 2 (3) seisukohti. Muuhulgas tõusetus uuesti ka veeseaduse § 18 lõike 5 kohase pädevuse rakendamisvõimaluste temaatika. 4. Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piirangute eesmärk ja menetluskriteeriumid Senisest menetlusest ilmneb, et tallinna lahel veesõidukite liikluse võimalikul piirangul on järgmised aspektid:  meresõiduohutuse aspekt – kas kiirlaevade tekitatavad lained kujutavad ohtu väikelaevadele ja millised oleksid adekvaatsed liikluskiiruse piirangu meetmed;  keskkonnakaitseline aspekt – kas lained lõhuvad kaldaid, kahjustavad veekogu seisundit või kalavarusid;  huvitatud isikute kaasamise aspekt – kindlaks tuleb teha isikute ring, keda võimalikud piirangud puudutavad ning kellele tuleb anda menetluses seisukohtade esitamise võimalus. Haldusmenetluse seaduse §-de 4 ja 54 kohaselt peab haldusotsustus olema proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta. See tähendab, et piirangute kehtestamise eelselt tuleb asjatundjate abil panna paika kriteeriumid, millises ulatuses piirangud kehtestada. Eelneva põhjal palun Teilt seisukohta järgmises:  Kas maavanemal ning alates 01.01.2018 Tallinna linnal on olemas pädevus veeseaduse § 18 lõike 5 alusel Tallinna lahel veesõidukite liikluskiiruse piiramiseks.  Kui leiate, et maavanemal ja alates 01.01.2018 Tallinna linnal kõnealune pädevus on olemas, siis palun Teid selgitada, millisel alusel on Tallinna laht Harju maakonna või Tallinna linna haldusterritooriumi osa või millisel alusel saavad nad riiklikku või omavalitsuslikku haldamist teha väljaspool oma halduspädevuse ruumilist ulatust.  Kas peate vajalikuks veeseaduse § 18 lõike 5 muutmise algatamist ning sedakaudu sise- ja territoriaalmerel piirangute temaatika täpsustamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Rajasalu maavanem Kristjan Kenapea 6118574 [email protected] 3 (3)