Maardu linna üldplaneering

KOOp EESTI VABARIIK MAARDU LINNAVOLIKOGU OTSUS Maardu 1$.apriII2Ol7.a nr 264 Maardu linna Uldplaneeringu ja keskkonnamöju strateegilise hindamise algatamine Vôttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT 11993, 37,558) § 22 ig 31, planeerimisseaduse (RT I 26,02.20 15.3) § 77 ig 1, 4, 5, 6, 7, Maardu linna ehitusmaäruse (Maardu Linnavolikogu 28.01 .2014.a määrus nr 5) § 2 ig 1 p 2 ning lähtudes Maardu Linnavalitsuse 11.04.201 7.a protokollilisest otsusest nr 20 1. Algatada Maardu linna uldplaneering ja keskkonnamOju strateegiline hindamine ca 22,7 ha suurusel alal ning kinnitada uldplaneeringu esialgsed liffiteseisukohad (lisa 1). 2. Uldplaneeringu koostamise eesmark on linna territooriumi ruumilise arengu pöhimötete ja suundumuste maäratlemine. 3. Maardu Linnavalitsuse linna arenguja planeerimise osakonnal korraldada Uldplaneeringu ja keskkonnamOju strateegilise hindamise algatamisest teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes, maakonnalehes ,,Harju Elu”, linnalehes ,,Maardu Panoraam”, Maardu linna veebilehel fling algatamise teate edastamine Harju Maavanemale, asjasse puutuvatele asutustele fling Maardu linnaga piimevatele omavalitsusuksustele. 4. Uldplaneeringu ja keskkonnamöju strateegilise hindamise algatamise otsusega on vOimalik tutvuda tooaegadel Maardu Linnavalitsuse ( Kallasmaa tn 1, Maardu 7111) kantseleisja veebilehel www.maardu.ee. 5. Otsust on vôimalik vaidlustada 30 paevajooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud konas. 6. Otsus jöustub teatavakstegemisest. KOOPIA OIGE E1viiraPiiskoppe1 Julia AelnychenkO Esimees sekretat-asjaajaja 20 1.a.  MAARDU LINNAVALITSUS Tehnilise Järelevalve Amet, [email protected] Meie: 27.04.2017 nr 7-1.2/1721 Veeteede Amet, [email protected] Maanteeamet, [email protected] Terviseamet, [email protected] Päästeamet, rescue @rescue.ee Maa-amet, [email protected] Keskkonnaamet, [email protected] Maardu linna uldplaneering Planeerimisseaduse (RT I, 26.02.20 15, 3) § 77 ig 7 alusel teavitame Maardu linna uldplaneeringu ja keskkonnamöju strateegilise hindamise algatamisest. Edastame Teile Maardu Linnavolikogu 18.04.20 17 otsuse nr 264 ,,Maardu linna uldplaneeringu ja keskkonnamöju strateegilise hindamise algatamine”. ‘VäinoI’’Ioor Abilinnapea Lisa 1. Maardu Linnavolikogu 18.04.2017 otsus nr 264. Kallasmaa 1 Tel. 60 60 702 Konto nr 74111 Maardu Faks 60 60 701 EE141010002031289008 EESTI [email protected] SEB  Üldplaneeringu algatamise otsuse Lisa 1. MAARDU LINNA ÜLDPLANEERINGU ESIALGSED LÄHTESEISUKOHAD Käesolevad esialgsed lähteseisukohad on aluseks Maardu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi alustamisel. Esialgsed lähteseisukohad annavad aimu üldplaneeringu koostamise üldistest põhimõtetest ja lahendamist vajavatest ülesannetest. Esialgseid lähteseisukohti täpsustatakse peale üldplaneeringu algatamist ning planeeringu konsultandi ja KSH eksperdi hanke läbiviimist ning planeeringu juhtrühma moodustamist. Esialgsed lähteseisukohad on peale üldplaneeringu algatamist ja konsultandi leidmiseks hanke läbi viimist aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse koostamisel. Üldplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk Maardu linna üldplaneering on kehtestatud 2008.aastal. Üldplaneeringu ülevaatuse käigus on selgunud, et vajalik on uue üldplaneeringu koostamine alljärgnevatel põhjustel: Vaja on läbi analüüsida Rail Balticu ruumiline mõju Maardu linnaruumile ja sellest lähtuvalt kavandada otstarbekas maakasutusmuster; Tuleb leida praegustele vajadustele ja võimalustele vastav asukoht linna keskusele ja määrata keskuse ruumilise arengu põhijooned; Otstarbekas on k asutada 01.01.2017 jõustunud planeerimisseadusest lähtuvaid võimalusi senisest paindlikumaks omavalitsuse territooriumi planeerimiseks, sh määrates piirkonniti projekteerimistingimuste alusek s olevad tingimused, et võimaldada ehitustegevust ilma detailplaneeringut koostamata; T äpsustada tuleb tootmisalade tingimusi (täisehituse protsent, haljastus e osatähtsus jm), sh läbi viia suurõnnetuse ohuga ettevõtete arenguperspektiivide analüüs lähtuvalt kaasnevatest keskkonnamõjudest ja riskidest. Üldplaneeringuga määratakse Maardu kui aktiivse tööstusliku ettevõtluskeskkonna ja eriilmeliste elupiirkondadega linna edasised ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada linna jätkusuutlik toimimine läbi efektiivse ruumi- ja maakasutuse. Lähtematerjalid Lisaks kehtivatele õigusaktidele ja asjakohastele riiklikele arengudokumentidele on Maardu linna üldplaneeringu koostamisel aluseks järgmised lähtematerjalid: Harju maakonnaplaneering 2030+ (käesole val hetkel järelevalves Rahandus ministeeriumi planeeringute osakonns ) Rail Balticu raudteeühenduse asukohavaliku Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering (käesole val hetkel järelevalves Rahandus ministeeriumi planeeringute osakonnas) Maardu linna arengukava aastani 2025 (käesoleval hetkel ülevaatamisel ja täiendamisel) Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2016-2027 Maardu linna ehitusmäärus Naaberomavalitsuste kehtivad üldplaneeringud ja arengukavad Vajalikud analüüsid Üldplaneeringu koostamise raames tuleb koostada järgmised analüüsid või eksperthinnangud: Rahvastikuprognoos (toetuda võib Statistikaameti andmetele) Ettevõtluskeskkonna analüüs, sh suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete arenguperspektiiv (tuleb seostada keskkonnamõju strateegilise hindamisega) Liikuvusuuring (tulemuseks peavad olema erinevate liikumisviiside arendamise põhimõtted, mis lülitatakse üldplaneeringusse) Haljastusalane eksperthinnang (tuleb seostada keskkonnamõju strateegilise hindamisega; väljundiks peavad olema mh tootmismaadele seatavad haljastusalased tingimused). Analüüside ja eksperthinnangute koostamise metoodika tuleb täpsustada pakkujatel üldplaneeringu konsultandi leidmiseks korraldatava riigihanke raames. Üldplaneeringu koostamise põhimõtted Maardu linna uus üldplaneering peab arvestama linna erinevate piirkondade iseloomu ja üldise arendusvajadusega. Vastavalt kehtiva üldplaneeringu ülevaatamise tulemustele on sobiv täpsema ja üldisema planeerimisliku lähenemise kombineerimine. Kallaveres ja Maardu keskosas on otstarbekas järgida senist planeerimislikku lähenemist , mis jätab paindlikud võimalused alade kasutamiseks . Juhtotstarbeks on sageli otstarbekas määrata keskuse maa , samaaegselt määrates selged põhimõtted ja tingimused inimsõbraliku linnaruumi arendamiseks . Maardu linna uue üldplaneeringu koostamisel tuleb välja töötada ruumimudelid Järveäärse ja Kallavere Rajamaa-Haljasmaa-Ringi tänava piirkondadele ning Muuga aedlinnale (üldisemal tasandil). Ruumimudel hõlbustab edasist planeerimis- ja projekteerimisprotsessi, sätestades täpsed tingimused ja võimalused ning võimaldades vajadusel loobuda detailplaneeringu koostamisest. Ruumimudelis käsitletav ala tuleb täpsustada ü ldplaneeringu koostamise käigus . Ruumim udeli koostamise metoodikat peavad kirjeldama pakkujad üldplaneeringu konsultandi leidmiseks korraldatava riigihanke raames. Üldplaneeringu ülesanded Uue koostatava Maardu linna üldplaneeringu ülesanded tulenevad PlanS § 75. Üldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis on olulised linna ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt ( PlanS §75 lõige 2) . Alljärgnev tabel kajastab üldplaneeringu ülesandeid ja nende lahendamise vajadust/mittevajadust ning lahendamisel täpsusastet. Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) Lahendamise vajadus ja täpsusaste Transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Analüüsida liikuvusvajadust lähtuvalt liikumise sihtpunktidest (funktsioonide paigutusest), kasutajagruppide eripäradest ja arvestades säästva liikuvuse põhimõtetega. Määratletakse erinevate sihtpunktide vaheliste ühendusteede vajadus ja asukohad ning tänavavõrgu üldine iseloom (sh haljastuse vajadus , jalakäijate ja jalgratturite liikumissuunad ja tänavaruumi arendamise põhimõtted ) . Käsitleda tuleb Keemikute tn linna peatänavaks väljaarendamise põhimõtteid. Jätkuvalt arvestada trammitee arendamise pika-ajaliste võimalustega. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks on valminud Muuga jäätmejaam. Täiendava asukoha määramise vajadus eeldatavasti puudub. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse sektorarengukavast „Maardu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027”. Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine. Esialgsete lähteseisukohtade faasis olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha määramise vajadust teada ei ole, asukoha valikut kaalutakse vajaduse ilmnemisel üldplaneeringu protsessi jooksul. Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine. Hetkel vajadust veekogusse rajatavate ehitiste kavandamiseks ei ole, kuid teemat tuleb täpsustada üldplaneeringu koostamisel. Asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine. Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel. Supelranna ala määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Tänava kaitsevööndi laiendamine. Käesolevaga senistele arengutele tuginedes laiendamiseks vajadus puudub. Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) Lahendamise vajadus ja täpsusaste Korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal ja kõrgveepiiri märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul. Üleujutusohuga ala täpsustatakse Maardu järve piirkonnas üldplaneeringu koostamisel, vajalik KSH töögrupi sisend. Rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Täpsustatakse üldplaneeringu koostamisel. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine. Käesolevaga senistele arengutele tuginedes vajadus puudub, kuid teema tuleb täiendavalt üle vaadata üldplaneeringu koostamisel. Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Vajadus eeldatavalt puudub. Väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Väärtuslikud rohealad määratakse üldplaneeringu koostamisel, vajalik KSH töögrupi sisend. Looduskoosluste määramise vajadus selgub üldplaneeringu koostamisel, kuid pigem vajadus puudub. Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Teemat käsitletakse üldplaneeringu koostamisel. Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Vajalik on senise miljööväärtusliku hoonestusala piiride ja kasutustingimuste ülevaatamine ja täpsustamine. Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Analüüsitakse kultuuripärandi objektide (nt fosforiiditehase rajatised) säilitamise meetmete määramise vajadust. Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) Lahendamise vajadus ja täpsusaste Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Tingimused tuleb läbi mõelda nii linna erinevate piirkondade kui ka juhtotstarvete lõikes. Riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa-alade piiride täpsustamine. Eeldatavalt vajadus riigikaitselise otstarbega maa-alde määramiseks puudub, teemat tuleb täpsustada koostöös Kaitseministeeriumiga. Puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel. Tuuakse välja vabaõhu puhkealade arendamise prioriteedid. Määratakse alade kasutuspõhimõtted arvestades linna elanike vajadusi. Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine Vajadus puudub, kuna linna läheduses puuduvad suuremad majandatavad metsa-alad. Müra normtasemete kategooriate määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel tulenevalt õigusaktidest. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel, arvestades erinevate liiklejagruppide vajadustega. Määrata parkimise põhimõtted nii autodele kui jalgratastele, arvestades piirkondade eripära. Krundi minimaalsuuruse määramine. Määratakse üldplaneeringu koostamisel lähtuvalt piirkonna eripärast. Alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Vajadus täpsustub üldplaneeringu koostamisel. Üldplaneeringu ülesanded (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) Lahendamise vajadus ja täpsusaste Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade või juhtude määramine. Maardu linn on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, vastavad juhud tulenevad PlanS . Maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine Vajadus puudub. Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Vajadus puudub, kuid vajalik on käsitleda sadevee ärajuhtimise lahendusi erinevates linna piirkondades, sh eriti Muuga aedlinnas. Käesolevas lõikes nimetatud ülesannete elluviimiseks sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse märkimine. Vajadus puudub. Sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Teema t tuleb täpsustada üldplaneeringu koostamisel. Muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded. Üldplaneeringu koostamise protsessi käigus analüüsida koos piirinaabritega otstarbekama haldus-territoriaalse jaotuse teemat, vajadusel teha üldplaneeringuga ettepanek halduspiiride muutmiseks. Kaaluda tuleb kriteeriumite sätestamist detailplaneeringute kehtestamiseks tunnistamise kohta. Analüüsida võimalust üldplaneeringuga sätestada detailplaneeringute elluviimise põhimõtted (sh taristu väljaehitamisega seotud kohustused, servituutide vajadused).