Vaideotsus Nordic Trout Ab

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 18.01.2019 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 17.01.2024 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Keskkonnaministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 03.01.2019 nr 16-7/18-1183-017 Meie 18.01.2019 nr 7-12/19/12-2 Kalakasvatuse rajamisest Edastasite 03.01.2019 kirjaga nr 16-7/18-1183-017 Keskkonnaministeeriumile seisukoha andmiseks Nordic Trout Ab ja Saaremere Kala AS hoonestusloa taotlused ja keskkonnamõju eelhinnangud. Alljärgnevalt anname oma arvamuse Teie kirjas toodud küsimustele. 1. Soovisite teada, kas Keskkonnaministeeriumi hinnangul võib olla kummagi ettevõtte kavandatav kalakasvatus sellise keskkonnamõjuga, et selle rajamine Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja PV2 ei ole võimalik. Meile esitatud informatsiooni põhjal ning ekspertide poolt koostatud eelhinnangutest selgub, et mõlema arenduse elluviimisega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, mis võib takistada ettevõtete kalakasvatuse rajamist. See, millises mahus on võimalik Hiiumaa mereala planeerigu aladele PV1 ja PV2 kalakasvatusi rajada, selgub läbiviidava keskkonnamõju hindamise käigus. Kuna rajatised on planeeritud püügiruutudesse, mille näol on tegemist suhteliselt aktiivse kalapüügipiirkonnaga, siis tuleb kindlasti vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel. Seetõttu peab tehnilise lahenduse väljatöötamisel arvestama loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Lisaks ei tohi tegevuse tulemusena halveneda Läänemere üldine ja tema vesikondade olukord. See tähendab seda, et keskkonnamõju hindamise käigus tuleb kõik mõjud (ka kumulatiivsed mõjud) arvesse võtta ning vastavalt sellele rakendada leevendusmeetmeid, mis mõjud neutraliseeriksid. 2. Palusite Keskkonnaministeeriumi seisukohta, kas ja milliseid hindamiskriteeriumeid oleks võimalik rakendada hoonestusloa taotluse menetluse kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju silmas pidades. Hoonestusloa taotluse hindamisekriteeriumina tuleks arvestada seda, millisel tehnoloogial kalade kasvatamine põhineb. Eelistada tuleks arendust, mille tulemusena jõuab keskkonda võimalikult vähe saasteaineid, see sõltub valitud tehnoloogiast. Suletud või poolsuletud sumpade kasutamine loob kõige paremad eeldused, et keskkonda jõuab vähem orgaanikarikkaid setteid. 3. Lisaks palusite Keskkonnaministeeriumi põhjendusi selle osas, kas meie hinnangul on Hiiumaa mereala planeeringu alade PV1 ja PV2 piirkonna keskkonnaseisund selline, et mõlemad ettevõtted saaksid oma tegevust arendada. Oleme seisukohal, et mõlemal ettevõttel on võimalik oma tegevusi arendada aladel PV1 ja PV2. Samas, kavandatav arendustegevus ei tohi halvendada rannikuvee seisundit ega takistada olemasoleva seisundi paranemist. Läänemere üldine seisund ei tohi halveneda ning iga eraldiseisva asustuse bilanss peab olema null. Samuti peab kavandatav arendustegevus võimaldama Eesti merealale seatud fosfori ja lämmastiku koormuse vähendamise eesmärkide saavutamist. Seda tehes tuleb rakendada meetmeid, mis aitavad negatiivset keskkonnamõju leevendada. Need meetmed tuleb kirjeldada arendustegevuse iseärasusi arvestades keskkonnamõju hinnangus. Leevendavaks meetmeks võib lugeda Läänemerest püütavast kalast tehtud kalasööda kasutamist, ent see kala peab olema püütud sel juhul Eesti merealalt. Juhul kui kalasööt on toodetud näiteks Rootsi merealalt Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  püütud kalast, siis selle kasutamisel Eesti merealal reostuskoormus suureneb. Leevendusmeetmete rakendamisel soovitame tungivalt kaaluda võimalust rakendada neid enne kavandatava tegevusega alustamist. Näiteks kui ühe leevendusmeetmena rakendatakse karbikasvatust, siis enne kalakasvatuse rajamist peaks funktsioneeriv karbikasvatus juba käigus olema. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma asekantsler Maris Malva 626 0742, [email protected] Kaspar Anderson 626 2990, [email protected] Liivika Näks 626 0701, [email protected] Margit Tennokene 626 2889, [email protected]  -864235 -144145 0 0 Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Teie 12.12.2018 nr 16-7/18-1183-017 Meie [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Avamere kalakasvatuste rajamisest Austatud Kati Tamtik Küsisite Keskkonnaameti seisukohta Nordic Trout Ab (registrikood 0774162-9) ja Saaremaa Kala AS (registrikood 11310040) hoonestusloa menetluste kohta . Taotluse juurde olete lisanud Nordic Trout Ab ja Saaremaa Kala AS hoonestusloa taotlused, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (töö nr 18-KV-38, 06.09.2018) ja Skepast&Puhkim OÜ (töö nr 2017_0096_01, 12.03.2018) poolt koostatud keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangud. Taotlus ja lisa materjalid on registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 03.01.2019 kirja nr 6-3/19/64 all. Nordic Trout Ab esitas Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TJA) 02.05.2017 VeeS § 226 lg 2 kohase hoonestusloa taotluse, millega taotleb Eesti rannikuvetesse Hiiumaa lähistele (Hiiumaa mereala planeeringu alusel aladele PV1 ja PV2) avamere kalakasvatuse rajamist. Vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) kavandatav aastane toodang/juurdekasv on hinnanguliselt 2500 tonni, prognoositavaks sööda määraks 1,2 kg (sööda kogus kalade kasvu kilo kohta), kogu sööda tarbimine umbes 3000 tonni aastas. Söödana kasutatakse kuiv i pelleteid, söödas sisalduv toitainete kogus on 0,7-0,8% fosforit ja 5,6-6,2% lämmastikku. Läänemerest püütud kala kasutatakse sööda tootmisel. Igas sumbas (kokku kahe ala peal 30 sumpa, iga sumba kogupindala on 800 m ² ja maht 4000 m ³ ) on umbes 40 000 kala. Esimene kasvuperiood toimub teistes kasvatustes Eestis, Soomes või Rootsis ning talvel ei tohi kalasid lahtis t es sumpades hoida. Sumpades kalade kasvatamine algab aprillist-maist ja kuni ilmastikuolud lubavad. Esialgsete plaanide kohaselt soovitakse alustada väiksemas mahus tootmist alal PV1, aastase toodanguga umbes 500 tonni. Alal PV1 saadud kogemuste põhjal laiendatakse tootmist järgmisel hooajal alale PV2, mille toodang on umbes 2000 tonni aastas. Alal PV1 jätkatakse tootmist peamiselt väiksemate kaladega esimesel kasvuperioodil, mis järgmiseks kasvuperioodiks viiakse alale PV2. Saaremere Kala AS (registrikood 11310040) esitas 10.07.2018 TJA-le hoonestusloa taotluse samale veekogu osale (PV1 ja PV2) ning planeeritud tegevuseks oleks kalakasvatuse arendamine. Vikerforelli aastane juurdekasv on hinnanguliselt 2050 tonni. Prognoositavaks keskmiseks sööda määraks on 1,15 kg (olenevalt keskkonnatingimustest on võimalik 1-1,05), kogu sööda tarbimine on umbes 2357,5 tonni aasas. Söödana kasutatakse söödagraanuleid, milles toitainete kogus on 0,7-0,8% fosforit ja 6,16-6,64% lämmastikku. Seega on kogu aastas kasutatava söödakoguse peale söödaga merre viidavat fosforit kokku 18,86 tonni ning lämmastikku 156,5 tonni. Kasutatakse Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust- ja -õlist valmistatud söötasid. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Alternatiiviks on uue maismaa kalakasvatuse rajamine Eestis merekasvatuste läheduses, et vähendada kalade transpordist tekkivat keskkonnakoormust ja kalade transpordiga seotud kulusid. Ühe võimaliku, realistliku tegevusalternatiivina alustab ettevõte kalade kasvatamist aprillis-mais kasvatuskohal PV1, selle aja jooksul transporditakse sumpadesse vajalik kogus eluskala ja antakse kaladele aega kohanemiseks. Mai lõpus – juuni alguses viiakse kõik sumbad kasvatuskohale PV2, kus nad on põhilise osa kasvatushooajast. Septembri alguses enne sügistormide algust tuuakse kalad tagasi kasvatuskohale PV1, kuhu nad jäävad kuni realiseerimiseni. Kahte kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa (a’ 8 sumpa), Suuremate sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38 m ja perimeeter 120 m, väiksemate sumpade raami läbimõõt on 32 m ja perimeeter 100 m. Tutvunud esitatud materjalidega, esitab Keskkonnaamet oma vastused hoonestusloa taotluste ja eelhinnangute osas Teie esitatud küsimuste kaupa: Kas ühe või teise ettevõtte kavandatav kalakasvatus võib olla sellise keskkonnamõjuga, et selle rajamine Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja PV2 ei oleks võimalik? Nordic Trout Ab esitanud hoonestusloa taotluse kohaselt on neil kavas 30 sumbas kasvatada kokku 1 200 000 kala (30x40 000 kala). Kala juurdekasv on aastas 2500 t ja turustatava kala mass 3000 t. Aastane söödakulu 3000 t. Saaremere Kala AS kavandab 16 sumbas kasvatada kokku 720 000 kala (16x45 000 kala). Turustatava kala mass on 2480 t ning juurdekasv aastas 2050 t. söödakulu aastas 2360 t. Mõlemad ettevõtted soovivad kalakasvatused rajada samadele vesiviljelusaladele (PV1 ja PV2) ning seejuures ka nende alade samadesse piirkondadesse. Mõlema kalakasvatuse aastased juurdekasvud on sarnased ja söödakulud samuti. Saaremere Kala AS kasvatab kala väiksemal arvul, kuid iga kala juurdekasv on kavandatud suuremana kui Nordic Trout Ab-l. Seega ei saa esitatud andmete põhjal välja tuua, kummal kalakasvatusel on suurem keskkonnamõju. Ilma põhjaliku KMH-ta ei ole võimalik otsustada, kas ühe või teise ettevõtte kavandatav kalakasvatus võib olla sellise keskkonnamõjuga, et selle rajamine Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja PV2 poleks võimalik. Kas ja milliseid hindamiskriteeriumeid oleks võimalik rakendada hoonestusloa taotluse menetluse kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju silmas pidades? Keskkonnaameti hinnangul tuleb mõlema hoonestusloa taotluse menetlemisel läbi viia keskkonnamõju hindamine. KMH protsessis tuleb kaaluda erinevaid asukohti, tehnoloogiaid, kasutatavaid söötasid jt alternatiive ning välja tuua reaalselt rakendatavad leevendavad meetmed, mis minimeerivad kalakasvatuse heitmete mõju. Reaalse meetme kriteeriumiks on see, et meetme rakendamine ei ole liigselt majanduslikult koormav ning arendaja suudab selle ellu rakendada. Leevendavad meetmed peavad olema rakendatavad koos kalakasvatuse rajamisega. Kas teie hinnangul Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja PV2 piirkonna keskkonnaseisund on selline, et mõlemad ettevõtted saaksid oma tegevust arendada? Ilma põhjaliku KMH-ta ei ole võimalik otsustada, kas mõlemad ettevõtted saaksid oma tegevust arendada. Kuna Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund on kesine ja veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks on KMH eelhinnangute kohaselt toitainete suur kontsentratsioon vees ning mõjualas on mitmeid hoiu- ja kaitsealasid ning püsielupaikasid, siis on vaja kindlasti teada, milline saaks olema planeeritud kalakasvatuste reostuskoormus ja kui suurel määral see mõjutaks nii vee kvaliteeti kui ka piirkonna kaitseväärtusi. Mõju hindamisel on oluline ka arvestada piirkonna teisi tegevusi ehk kumulatiivseid mõjusid (kalakasvatuste koosmõju, planeeritavad tuulepargid, olemasolev kaadamisala jne). Lugupidamisega ( allkir jastatud digitaalselt ) Sulev Vare juhataja Lääne regioon Toomas Kalda 447 7383 [email protected] M elika Paljak 452 7763 [email protected] Meeli Kesküla 463 6832 [email protected] Kai Ginter 569 94373 [email protected] Rita Miller 4636829 [email protected] Märt Kesküla 463 6823 [email protected] VÕRDLUSTABEL Jrk Näitaja Nordic Trout Ab Saaremere Kala AS Võrdlus Ehitise kasutamise 1 otstarve Kalakasvatuse (vikerforelli) rajamine PV1 ja PV2 alale. Kalakasvatuse (vikerforell) rajamine PV1 ja PV2 alale võrdne Esialgu tootmine väiksemas mahus alal 1, aastase toodanguga umbes 500 tonni. Alal 1 saadud kogemuste põhjal laiendatakse tootmist järgmisel hooajal alale 2, mille toodang on umbes 2000 tonni aastas. Alal 1 jätkatakse tootmist peamiselt väiksemate kaladega esimesel kasvuperioodil, mis järgmiseks kasvuperioodiks PV1 toimub noorkalade ettekasvatamine ja täiskasvanud kalade sügisene hoidmine kuni 2 Alade kasutamine viiakse alale 2. realiseerimiseni, alal PV2 aga intensiivkasvatus maksimaalse juurdekasvu saavutamiseks. võrdne Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 15-25 meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud 5-6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle Ehitise maksimaalne Sumpade sügavus sõltub piirkonna veetasemest (kui vee sügavus merepinna. Sumbad on kahes suuruses – väiksemad sobivad paigutamiseks pigem alale PV1 ja Õiged mõõtmed kõrgus ja sügavus ning on 15-25 m, siis võrgud on 5-6 m allpool veepind ja 1 m vee peal). suuremad alale PV2. Suuremate sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38 m ja selguvad muud olulised tehnilised Iga sumba kogupindala on 800 m2 ja maht 4000 m3 (vajadusel perimeeter 120 m, väiksemate sumpade raami läbimõõt on 32 m ja perimeeter 100 m. KMH/projekteerimise 3 andmed kasutatakse teistes mõõtudes). Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. käigus 16 sumpa. Iga sumba kogupindala (diameetriga 38 m) on 1133,54 m2 ja vee alla jääva osa Tegelikud mõõtmed ja Ehitiste arv koormataval maht (kui vee alla jääva osa kõrgus on 6 m) 6801,24 m3. Vajadusel, kui see ilmneb sumpade arv selgub alal ning ehitiste 30 sumpa, Iga sumba kogupindala on 800 m2 ja maht 4000 m3 keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega KMH/projekteerimise 4 ehitisealune pindala; (vajadusel kasutatakse teistes mõõtudes). sumpasid. käigus.  Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus PV1 ala suurus 700x900m, kokku 630 000 m2 (63 ha) ja PV2 ala PV1 ala suurus 700x900m, kokku 630 000 m2 (63 ha) ja PV2 ala suurus 1000x1000m, kokku 5 ruutmeetrites; suurus 1000x1000m, kokku 1000 000 m2 (100 ha). 1000 000 m2 (100 ha). võrdne Täiendavad uuringud Olemasoleva seisundi hindamine, hüdrodünaamiliste protsesside uuring, põhja uuringud, selguvad KMH Selle uuringu kirjeldus, Natura hindamine keskkonnamõju hindamise osana, kogu tegevuse ajal peab toimuma programmi käigus. Kõik mida soovitakse enne kalakasvatuse keskkonnamõjude seire, millega hinnatakse tegevuse mõju vee füüsikalis- vajalikud uuringud on hoonestusloa andmist keemilistele seisundinäitajatele (temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, Chl-a). kohustuslikud mõlemale 6 teha; merepõhjauuring. KMH läbiviimine, Natura hindamisega. ettevõttele hoonestusloa taotletav 7 kestus 50 aastat 50 aastat võrdne võrdne. Tegelik tööjõukulu sõltub 8 töökohtade loomine 12-20 (tulevikus võib kasvada kuni 40ni) + hooajaline tööjõud 10-15+ 40-45 hooajalist töötajat. tegevuse elluviimisel Teised Eesti ettevõtted, kes toodavad või tarnivad kalakasvatuseks vajalikku tehnikat ja muid vahendeid. Lisaks kohalikud ehitajad (kasvatuse rajamisel laohoonete ehitus ja projekteerimine), seadmete hooldajaid (kraanad, tõstukid, laevad), elektrikuid, transporditeenuse osutajaid jne. Plaanis kasutada Eesti Vabariigis registreeritud Mõlemad ettevõtted on teenusepakkujaid. Täiendavat tööd saavad veeanalüüside labor, keskkonna konsultatsiooni- ja valmis kasutama järelevalveteenust osutavad ettevõtjad, elektri- ja ehitustarvikuid müüvad äriühingud ning kohalike teenuseid. tuukritöid teostavad äriühingud (kasvatuste rajamisel ja hiljem sumpade, ankrute ja Saaremere Kala AS on Nordic Trout püüab võimaluse korral kasutada kohalikke osalejaid, ankruköite jooksev veealune kontroll) ja veterinaarteenuseid osutavad ettevõtjad. rohkemal määral välja pakkujaid ja teenuseid söödapraami lastakse ehitada Eestis registreeritud BLRT laevaehituse kontsernil, töölaevad toonud, milliseid (sadamateenused, toitlustus, ehitus, koristus, pakendamine, IT), Saaremaa laevaehitajatel või BLRT kontsernil. Kogu sumbavõrkude hooldus teostada Eesti koahlike teenuseid 9 Täiendav tööjõud samuti transportteenust. Vabariigis. Kogu kontserni sumbakottide pesu, parandus ja värvimine võiks toimuda Eestis. kasutama hakatakse. SK on suhelnud praktikakohtade osas Eesti Maaülikooliga, et hakata järk-järgult töötajaid Mõlemad ettevõtted koolitama ja töötajate osas saaks SK koostööd teha ka Järvamaa Kutsehariduskeskusega. Väga pakkuvad personali suur osa koolitusest toimuks ka kohapeal ning SK Saaremaa, Soome ja Rootsi kalakasvatustes, väljakoolitamist Praktika ja koolitus korraldatakse Kustavis või mujal Nordic Trouti kuna Eestis puudub koolitajatel praktiline kogemus sumbakasvatuste osas, siis SK-l on hetkel kohapeal. Lisaks on SK üksustes Personaliotsing on käimas Saarte Hääles ja Hiiu Lehes. viis eestlast tööl SK Soome ja Rootsi kasvatustes. Saaremaa Ametikool ja/või Hiiumaa Maaülikooliga Esimesed õpetajad ja õpilased on teretulnud stažeerima Nordic Ametikool saavad hakata pakkuma koolitust vajalikel erialadel, kuna piirkonnas tekib stabiilne läbirääkimisi pidanud 10 Personali koolitamine Trouti kalakasvanduskompleksides Ahvenamaal. tootmine ja töökohtade täitmise vajadus. praktika kohtade osas.  Kohalike ettevõtetega. Ekskursioonid tootmistehasesse. Osalemine Hiiumaa puhul võetakse kasutusse Sõru – Triigi parvalaeva ühendus, mis toetaks Hiiumaa ja kalafestivalil. Panustamine kohaturundusse. Lehtma sadam - Saaremaa vahelist praamiühendust, kasutataks ka Lehtma sadamat. Kasvatatud kala esmane olemas eelleping. Suur osa lisandväärtusest jäetakse Hiiumaale ja järeltöötlemine toimuks Hiiu- ja Saaremaal. Kavandatud tegevus parandaks Hiiu- ja ning koduturu turustamislogistika vajadus väheneb, kui tarbija saab Saaremaa vahelist majanduslikku koostööd ning transporti (põhiline kalatöötlemine leiaks toote otse. Hiiu Auto - kaupade transport. Plaaneerinud, arendanud aset Saaremaal olemasolevas tehases) ja aitaks edendada väikesadamate arengut. Täiendavat ja panustanud Hiiumaa rannikule kavandatava tootmise kasutust ja arendust leiaksid eeldatavasti Veere, Kalana, Sõru ja Lehtma väikesadamad, mis Mõlemd ettevõtted on infrastruktuuri koostöös Lehtma Sadamaga. Pidanud läbirääkimisi omakorda aitaks kaasa turismi arengule. Koostööd tehakse Eesti Kalapüügiühistuga nii valmis kohalike ja sõlminud kokkuleppeid vesiviljeluseks vajaliku personali, võõrliikide kalastuse kui ka Eesti räimest kalajahu ja -õli tootmisega seoses. SK on tegemas ettevõtetega koostööd kalasööda ladustamise ja kohaliku kala töötlemise jaoks vajalike tihedat koostööd erinevate Eesti sinimajanduse (vesiviljeluse, sh karbi- ja vetikakasvatus) tegema. SK on välja ruumide kasutuselevõtmiseks. Ösel Harvest OÜ-ga (maimu valdkonnas tegelevate ettevõtjatega uute tehnoloogiliste lahenduste ja tooraine väärindamise toonud rohkem 11 Koostöö ettekasvatus Pihtlas) tehtud eelleping viiside väljatöötamiseks ning keskkonnamõju vähendamiseks. Est-Agar karbikasvatuse osas. ettevõtteid ja sadamaid Kalmaim ja kala tuuakse Eestist, Soomest, Lätist, Rootsist ja Taanist. Lisaks tehakse koostööd osaühinguga Ösel Harvest ja Läti Vabariigis ühe kasvatusega, Taanis kahe suure kasvatusega ja Mõlemad kasutavad Rootsi Kuningriigis on SK-l enda maimudekasvatus ning hetkel analüüsitakse ka sealse Eesti toodangut ja lisaks kasvatuse laiendamise võimalust. Lisaks uurib SK võimalusi ka Eestis (sh Hiiumaal) välisriikidest toodut. SK Pakkumiste järgi ostetakse kalamaimu peamiselt naaberalalt Eestis, ettekasvatuse rajamiseks või mõne olemasoleva kasvatuse ümberkohandamist selleks. on valmis investeerima aga ka vajadusel Soomest ja teistest Balti riikidest - suure koguse Taotletav kalakasvatuse saavutamine annaks põhjuse ja võimaluse investeerida täiendavalt tulevikus ettekasvatuse 12 Kalamaim tõttu on vajalik osta mitmest erinevast kohast. Eesti Vabariigi ettekasvatuste rajamisse. rajamisse. 13 Juurdekasv aastas 2500 tonni aastas 2050 tonni aastas NT rohkem Põhitarnija on täna BioMar Taanis ja Raisioaqua Soomes, lisaks teeb SK koostööd AllerAqua-ga Taanis, Skretting-iga Norras ja Alltech Coppens-iga Hollandis. Peale selle teeb SK koostööd Eesti Kalapüügiühistuga ja tulevikus näeb võimalust vääristada Eestis valmistatud kalajahu ja - õli, kuna SK-l on täiesti uus kalasööda kontseptsioon, mis võimaldab oluliselt vähendada söödas leiduva fosfori ja lämmastiku kogust – eeltoodu eeldab aga spetsiaalse kalajahu tootmist. Taotletava kalakasvatuse realiseerimine annaks täiendava tõuke Eesti Vabariigis Eesmärgiks on kasutada tööstuslikult toodetud kalasööta, kus innovatiivse kalasööda kontseptsiooni ellurakendamiseks, millest võidaksid nii Eesti kalapõhised toorained pärinevad Läänemeres püütud kaladest kalapüüdjad kui ka potentsiaalselt tekitaks uue ekspordiartikli kui ka aitaks vähendada Eesti 14 Kalasööt (räim ja kilu). Peamised tarnijad on RaisioAqua ja Biomar. ranniku keskkonna koormust. võrdne 15 sööda määr 1,2 (sööda kogus kalade kasvu kilo kohta) (1,05) 1,15 (võimalik saavutada 1-1,05) võrdne NT-l rohkem, kuid aastane juurdekasv on 16 sööda kulu 3 000 tonni aastas 2357,5 tonni aastas samuti suurem On olemas eelleping Lehtma sadamaga, mis sobib hästi kalade käitlemiseks. Esialgu kavandatakse kala roogimise ja edasise NT - kalatöötlemine töötlemiseks. Teise etapina rajatake külmutamise ja koos sellega Põhiline kalatöötlemine leiaks aset Saaremaal olemasolevas tehases. Kasutust ja arendust toimub põhiliselt 17 Kalade eluring aastaringse tegevuse. leiaksid eeldatavasti Veere, Kalana, Sõru ja Lehtma väikesadamad. Hiiumaal.  Eesti Maaülikooli ja Euroopa Mere- ja Kalandusjärelevalve teadlastega kontaktis, kui tekib koostööks sobiv projekt. Tartu Saaremere Kala teeb koostööd mitmete Eesti ettevõtete ja teadusasutustega, et luua uusi Ülikooli ja Eesti Mereinstituudi teadlaste kaudu koordineeritakse tehnoloogilisi lahendusi, vältida ja leevendada keskkonnamõjusid ning töötada välja viise kala koostööd. J. Kotta karpide kasutamise projekt fosfori väärindamiseks. See annab võimaluse uute toodete arendamiseks ning ettevõtluse ja vähendamiseks on rakendatav kompensatsioonimehhanism. On sotsiaalse keskkonna arenguks. Peale selle aitab kohalik kalakasvatus koostoimes kohapealse Mõlemad teevad valmis koos teiste vesiviljelusettevõtetega välja töötama Hiiu töötlemise ja tootearendusega säilitada kohalikku asjatundlikkust ning edendada koolitust koostööd, NT on rohekm Ametikoolis vesiviljeluse õppekava. Tartu Ülikooli ja Trigon Capital selles valdkonnas. Üheks kirjeldatud koostöö väljundiks on näiteks Kuressaarde kalatoodete välja toonud Koostöö Projekt, kus kärbestest tehakse kalasööt, on Nordic Trout jaoks arenduslabori loomine koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Saaremaa valla ja kohalike teadusasutusi, kellega 18 teaduasutustega huvipakkuv ja ollakse valmis selles osalema. ettevõtjatega. koostööd tehakse. SK on tegemas tihedat koostööd erinevate Eesti sinimajanduse (vesiviljeluse, sh karbi- ja vetikakasvatus) valdkonnas tegelevate ettevõtjatega uute tehnoloogiliste lahenduste ja tooraine väärindamise viiside väljatöötamiseks ning keskkonnamõju vähendamiseks. Koostööd tehakse Eesti Kalapüügiühistuga nii võõrliikide kalastuse kui ka Eesti räimest kalajahu ja -õli tootmisega seoses. SK teeb koostööd mitmete Eesti ettevõtjate ja teadusasutustega, et luua uusi tehnoloogilisi lahendusi, vältida ja leevendada keskkonnamõjusid ning töötada välja viise kala väärindamiseks. See annab võimaluse uute toodete arendamiseks ning ettevõtluse ja sotsiaalse keskkonna arenguks. Üheks kirjeldatud Areng ja keskkonnakoormuse minimeerimine tagatakse Nordic koostööväljundiks on näiteks Kuressaarde kalatoodete arenduslabori loomine koostöös Troutis muuhulgas kahe täiskohaga bioloogi rakendamisega. Kogu Tallinna Tehnikaülikooli, Saaremaa valla ja kohalike ettevõtjatega. Nimetatud labori edukaks senist oskusteavet kohaldatakse Eestis. Koostöös väikelaevaehituse toimimiseks oleks vajalik elujõuline kohapealne kalatööstus, mida SK saaks oma olemasoleva kompetentsikeskusega ollakse valmis osalema kalakasvatuse tööstuse ja taotletava kalakasvatusega koostoimes pakkuda. Soomes on kontsern liitunud teeninduskeskuse arendamises, mis toodaks elektrit ja magevett, Soome Loodusvarade Keskuse innovatsiooniprogrammiga, millega seoses on kontsern Mõlemad ettevõtted kasutades laineenergiat, päikest ja tuult. Investeeringud maailmas ilmselt esimene kalakasvatus, kus keskkonna mõjusid uuritakse Kopernikus satelliidi panustavad Lehtma sadama töökohtade jaoks on vajalik olemasolevate abil ning tänu sellele on SK kasvatuste keskkonna mõjust kordades rohkem teada. Selle keskkonnakoormuse hoonete renoveerimine ja arendamine. Nordic Trout aitab oma tunnistuseks on see, et Soome Loodusvarade Keskuse testimise ja uurimise kasvatus asub vähendamisele. SK on tegevusega katta olulise osa kasutatava sadama hoolduskuludest. kontserni Soome kasvatuse alal ning SK teeb nendega koostöös uuringuid erineva geneetilise välja toonud koostöö Nordic Trouti üks omanik, Kalaneuvos Oy, on üks suurimaid päritoluga kalade kohta Läänemeres ning ka erinevate tootjate sööda efektiivsuse osas. Lisaks erinevate ettevõtetega kalaettevõtjaid Soomes, seega on Hiiumaa kalal täiendav turg on kontserni kalarappeid toimetatud Tallinna Tehnikaülikooli katsetele, et analüüsida nende ning arendustegevuse ulatusliku turundus- ja müügiorganisatsiooni kaudu. Tulevikus on biogaasiks töötlemise võimalikkust, millest edasi saaks toota erinevaid põlluväetisi. SK on osas (kala väärindamine, võimalik kohalike kalureid kaasata kalakasvatuse kompenseerivate huvitatud erinevast koostööst. Samuti on SK huvitatud kõikidest keskkonna koormust kalajahu ja -õli tootmine, Arendustööd, meetmete rakendamisse, näiteks võõraste ja vähem väärtuslike vähendavatest tehnoloogiatest või meetoditest, aga arendus- ja teadustöö jaoks on vajalik ka keskkonnamõjude 19 innovatsioon kalaliikide ja kalasööda jaoks vajalike liikide püügiks teadusasutus koos vastavat kompetentsi omavate teaduritega. leevendamine.  Uus majandustegevus, mis sobib piirkonnale (ajalooliselt) hästi. Võetakse kasutusele avamere potentsiaal kasvava nõudluse tagamiseks kalatoodete turul. Eesti forelli import võib selle tulemusena lõppeda ning kogu tarbitava koguse (5000 t aastas) saab siin toota. Kohalik omavalitsus saab juurde ettevõtte, mis on valmis partnerluse korras panustama saare arengusse. Väheneb Hiiumaa sõltuvus plastisektori edukusest. Keskkonnasõbralik tootmine ja taastuvenergia rakendused toetavad saare rohelist arengut. Nordic Trout soovib panustada Hiiumaa ja kogu Eesti astumisse EL sinimajanduse strateegia raamesse. Nordic Trout osaleb hea meelega töös ja eesmärkide seadmises, mis toob kasu kohalikule kogukonnale. Oma vedudega aidatakse katta praamiühenduse kulusid ning olla kogukonnale toeks ühendussageduseks vajaliku nõudluse loomisel. Lisaks eeltoodule saab Hiiumaa täiendava sissetuleku palkadelt makstavast üksikisiku Aitab suurendada kohaliku kala tootmismahtu ja sellega täita turu nõudlust kodumaise kala tulumaksust. Kohalikele inimestele luuakse alalised töökohad, mis osas, suurendada kaubanduskettide varustatust kodumaise kalaga ja kohalikke säilitavad ja arendavad saare traditsioonilisi eluviisvv kalatöötlusettevõtteid kohaliku toorainega. Ühtlasi võimaldab loodav avamere kalakasvatus (demograafilist olukorda). Vikerforelli tootevalik. Ollakse avatud suurendada Eesti kala- ja kalatoodete eksporti ning selle kaudu vähendada riigi koostööks Hiiu toitlustusettevõtetega, et forelli baasil rikastada väliskaubanduse puudujääki. Kala eksport – suuremate ekspordimahtude saavutamine on pakutavat menüüd ja suurendada seeläbi saare kui turismi sihtkoha oluline riigi majanduse seisukohast, vähendades Eesti väliskaubanduse puudujääki 6,14 20 Kasu Hiiumaale ja Eestile atraktiivsust. miljoni euro võrra. võrdne Kalade söötmine Koostöös Tartu Ülikooli Mereinstituudi ja Kuressaare Merehariduskeskusega uuritakse, kuidas saab veelgi minimeerida võimalikud keskkonnariskid. Kohapeal püütud kala (räim ja kilu) tarnitakse kalajahu tehasesse jahu tootmiseks. Uued meetodid Eestis uuritakse hetkel, mida vetikad ja / või rannakarbid toovad kalakasvandusse, et veelgi vähendada kalakasvatuse Kalakasvatuse toodangut väärindatakse kohapeal. Eesti kaubandusvõrgu varustamine võimalikke riske ning kuidas kasutada vetikate ja rannakarpide kohalike värskete kalatoodetega. Terviklik tootmisahel paikneks Eestis. Tootmisjääke saab kasutamist hiljem bioloogiliste ressurssidena või energiatoormena. kasutada kalakasvatuses. Samuti on transpordivajadus minimeeritud ning seeläbi väheneb Edastatud andmete (Arvestus aluseks on Soome Loodusvarade oluliselt transpordi negatiivne mõju keskkonnale. SK tütarettevõtja Osaühing REDSTORM Keskuse (LUKE) poolt tehtud uuringud ning Saaremere Kala poolt (registrikood 11228060) alustab sellel aastal kompensatsioonimehhanismina karpide kasutatava kalasööda tegelikud kalajahu ja kalaõli sisaldused) järgi kasvatust Saaremaal ning läbi selle omandab SK kogemusi tulevikuks sh taotletava täpsemad on Saareer Kala AS fosfori netokoormus 4,2 ja Nordic Trot Ab-l 3,5 kalakasvatuse tarbeks. Saaremaal toimib avamere kalakasvatus juba teist aastat ja tänu sellele reostuskoormuse kg/t lisakasvu kohta. Lämmastiku netokoormus on SK AS-l 39 ja NR on SK-l olemas praktiline kogemus Eesti rannikuvetes kalakasvatamisega. SK on koostöös andmed jm Ab-l 38,11 kg/l lisakasvu kohta. Söödakoefitsient on SK AS-l 1,15 ja Taani söödatootjaga välja töötanud täiesti uue söödakontseptsiooni, mis võimaldab keskkonnatingimused 21 Keskkond NT Ab-l 1,05 kg/kala kg kohta. vähendada kalakasvatuses tekkivat fosfori koormust 45%. selguvad KMH käigus  SK rõhutab, et SK kuulub börsil noteeritud AS-i PRFoods (registrikood 11560713) kontserni. AS- is PRFoods on üle tuhande valdavalt Eestist pärit väikeaktsionäri. Seega võivad kõik kohalikust arengust huvitatud isikud olla lisaks kohalikus ettevõtjas (AS-i PRFoods aktsiate omandamise kaudu) omanikeks. AS-is PRFoods kohalduvad börsil noteeritud äriühinguna mitmed ulatuslikud läbipaistvuse ja juhtimiskvaliteedi nõuded, mis suurendavad tegevuse ettevõtte päritoluriik ei 22 Ettevõte Kalanuvos Oy tütarettevõte. Tegutseb Soomes ja Rootsis usaldusväärsust kohaliku kogukonna ees ning pikemate investeeringuplaanide usutavust. ole oluline   Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Töö number 2017_0096_01 Tellija Nordic Trout Ab Konsultant SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: tel +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 12.03.2018 Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 1 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kuupäev: 12.03.2018 Koostanud: Marju Kaivapalu, Maria Oravas Kontrollinud: Liis Kikas, Hendrik Puhkim Töö nr: 2017-0117 Esikaane foto: Moodsa kalakasvatuse skemaatiline joonis (Allikas: Akva Group) SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................... 4 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest ............................................................................ 5 1.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja maht ................................................................... 5 1.1.1. Vikerforelli iseloomustus ............................................................................................. 6 1.1.2. Kalade sööt ja söötmine .............................................................................................. 7 1.2. Kavandatava tegevuse ja lähiala lühikirjeldus ................................................................... 8 1.3. Kavandatava tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega ............................................ 9 1.3.1. Hiiumaa merealade planeering ..................................................................................... 9 1.3.2. Hiiumaa arengustrateegia 2020+ ................................................................................ 11 1.4. Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia .......................................................................... 11 1.5. Euroopa merendus-ja kalandusfond (EMKF) 2014–2020 ................................................... 12 1.6. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ........................................................................ 12 1.7. Muud olulised arendused piirkonnas ............................................................................... 13 1.8. Ressursside kasutamisest ............................................................................................. 13 1.9. Tegevuse energiakasutus .............................................................................................. 13 1.10. Tegevusega kaasnevad tegurid .................................................................................... 13 1.10.1. Heide vette ja pinnasesse ......................................................................................... 14 1.11. Õhusaaste ................................................................................................................. 14 1.11.1. Lõhnaaine võimalik esinemine ................................................................................... 15 1.12. Müra ja vibratsioon .................................................................................................... 15 1.13. Tekkivad jäätmed ...................................................................................................... 16 1.14. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ........................................................................ 16 1.15. Suurõnnetuste ohust .................................................................................................. 16 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ............................................. 17 2.1. Maakasutus ................................................................................................................. 17 2.2. Kavandatava tegevuse alal esinevad loodusvarad ............................................................ 17 2.3. Keskkonna vastupanuvõime .......................................................................................... 18 2.3.1. Natura 2000 alad ...................................................................................................... 18 2.3.2. Elustik ja kaitstavad loodusobjektid ............................................................................. 21 2.4. Pärandkultuuriobjektid, kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid .................................. 25 2.5. Inimese tervis ja heaolu ............................................................................................... 25 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .......................................................................... 26 3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 26 3.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline asend ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond......................................................................................................................... 26 3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju ................................................................................... 26 4. Eelhinnangu kokkuvõte .............................................................................................. 28 5. Kasutatud materjalid .................................................................................................. 30 3 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Sissejuhatus Nordic Trout Ab soovib rajada Hiiumaa lähistele kaasaegse avamere kalakasvatuse koos tegevuseks vajaliku taristuga. Kavandatava tegevuse asukohavalikul osutus sobivaimaks just Hiiumaad ümbritsev ala, kuna antud piirkonna jaoks on heaks kiidetud Hiiumaa merealade planeering, kus vesiviljeluseks on eraldatud neli erinevat piirkonda. Kavandatav avamere kalakasvatus ei ole keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusega objekt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes, kuna kalakasvatuse rajamine ei kuulu KeHJSi § 6 lg 1 nimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Vastavalt KeHJSile on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kavandatava avamere kalakasvatuse puhul on tegemist tegevusega, mille üle otsustamisel tuleb kaaluda KMH läbiviimise vajalikkust (tuvastada, kas tegevus võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga vastavalt KeHJSi § 6 lg 2). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 tuleb KMH eelhinnang anda, kui planeeritakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Nordic Trout Ab kavandab intensiivkalakasvatust, kus kasutatakse aastas 3 000 tonni sööta, seega on vajalik koostada KMH eelhinnang. Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 61 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustavatest nõuetest ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatavate tegevuste hindamisel on võetud hindamisele tegevused vastavalt KeHJS § 61 lg 1 toodule1. Eelhinnangus järgitakse Keskkonnaministeeriumi 2015. tellitud juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura- eelhindamine“ (Riin Kutsar, 2015). Tegevuse elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid on käsitletud eelhinnangu ptk-s 2. Huvitatud isik on Nordic Trout Ab. 1 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016005 4 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 1. Ülevaade kavandatavast tegevusest 1.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja maht Nordic Trout Ab kalakasvatus Eestis keskendub peamiselt suurte vikerforellide (Oncorhynchus mykiss) tootmisele inimtoiduks. Kavandatav aastane toodang/juurdekasv on hinnanguliselt 2500 tonni. Kalade kasvatamine toimub avamerel asuvates sumpades. Sump - suur hõredasilmalisest võrgust kott, mis on kinnitatud veekogu põhja ankurdatud ujuvale raamile (Joonis 1). Ujuki küljes on reeling, millele saab toetuda. Reelingu külge kinnitatakse kalade sumbast välja hüppamist takistav kattevõrk. Tavaliselt on sumpkalakasvanduses vaja kasutada ka akustilist hülgepeletit, sest hülged võivad üritada sumpa tungida. Kalad lastakse sumpa karjatuma, kus neid söödetakse pidevalt ning sõnnik ja kasutamata sööt vajuvad läbi sumba võrgu veekogu põhja. Sumpade asukohaks sobivad kohad kus on: • hea looduslik veevahetus (hoovus), mis kannab läbi sumbavõrgu põhja langeva sõnniku ja sööda jäägid ära ning toob juurde värsket vett; • piisav sügavus (üle 10 m); • soodne temperatuurirežiim (vesi ei soojene suvel liigselt ja jääkatte periood on lühike); • tagatud kaitstus tormide eest (paiknemine väinades, saarte varjus või lahtedes); • hea teenindatavus, ligipääsetavus ja valvatavus. Kavandatavasse kalakasvatuse kompleksi kuuluvad: 30 sumpa koos võrku ühendava ringikujulise pontooniga (ujuvad pontoonid on ehitatud kolmest paralleelist HDPE-torust), ujuvate pontoonide ankurdus süsteem, sumpa kattev võrk, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled, praam koos toitmise varustusega (sööda silod, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressor, toidu juhtimise torud iga sumbani). Kogu põhiline kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon on logitud arvutisse. Sumpade sügavus sõltub kogu kalakasvatuse piirkonna veest. Kui kogu vee sügavus on 15-25 meetrit on võrgud 5-6 meetrit piki veepinda ja lisaks üks meeter peal pool vett, et vältida kalade üle ääre hüppamist. Sumba võrgusilma suurus sõltub kala keskmisest suurusest; kalade puhul, mis on suuremad kui 0,4-0,5 kg, on võrgusilma suurus tavaliselt 25-40 mm. Võrk on valmistatud tugevatest nailon kiududest, mida töödeldakse UV-kattega päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks. Sumbad on kaetud võrkkattega, et vältida röövlindude kahjustusi. Iga sumba kogupindala on 800 m 2 ja maht 4 000 m3. Vajadusel saab kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid. Sumpades hoitakse kalade tihedust vahemikus 20-25 kg/m3 ning sumbad on omavahel ühendatud. Igas sumbas on umbes 40 000 kala, turustamisse suunatud kala kogus on 100 tonni sumba kohta. Kavandatud kalakasvatuseks koosneb kahest alast, mille suurused on hinnanguliselt 700 x 900 m (63 ha) ja 1000x1000 m (100 ha),seega kogupindala on hinnanguliselt 1630 ha. Kavandatava kalakasvatuse täpsed parameetrid, kasutatav tehnoloogia ja suurus täpsustatakse järgmistes etappides. Turustamisele suunatud kalade kehakaal on 2,5 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Läänemere piirkonna kliimatingimustes turustamiseks sobilik suuruse vajab vikerforell kahte kasvuperioodi. Esimene kasvuperiood toimub teistes kasvatustes Eestis, Soomes või Rootsis. See on tingitud asjaolust, et tehistingimustes kasvatatud kalad ei pea vastu talvistes oludes ja kehtiva korra järgi ei tohi kalasid talvel lahtistes sumpades hoida. Seega talveks eemaldatakse kalakasvatuse rajatised veest. Antud projekti esialgsete plaanide kohaselt algab kalade kasvatamine keskmise suurusega 0,4-0,6 kg iga aasta aprilli või mai alguses. Avatud sumpades kalde kasvatamise perioodi algus sõltub ilmastikutingimustest, peamiselt jääoludest. 5 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Joonis 1. Ujuvate pontoonide (vasakul) ja sumbad meres (paremal) skemaatiline joonis (allikas: Akva Group) 1.1.1. Vikerforelli iseloomustus Vikerforell kuulub lõhelaste (Salmonidae) sugukonda, millele on andnud nime ka Eesti vetes esinev perekond lõhe (Salmo). Vikerforelli kehaehitus on lõhelasele tüüpiline (Joonis 2), tal on voolujooneline keha, suhteliselt väike pea ja väikesed uimed, sh lõhelastele iseloomulik kiirteta rasvauim seljauime ja sabauime vahel. Keha katavad väikesed pehmed hõbedased soomused. Olenevalt tõulisest eripärast on forell kirjatud kas väheste hõredate või paljude tihedate tumedate tähnidega. Vikerforellile on iseloomulik piki küljejoont ja põskedel kulgev ehapuna meenutav punane vööt, mis mõnel juhul võib olla nõrk2. Vikerforelli bioloogilised iseärasused teevad ta sobivaks kalakasvatusobjektiks ja määravad tema kasvatamiseks vajalikud keskkonnatingimused. Kodumaa looduses jaotub vikerforelli kudemisaeg pikale ajavahemikule, ulatudes novembrist maini. Valdav on siiski kevadtalvel kudev vorm. Kudemisaeg on aga aretusega mõjutatav ning valgusrežiimi abil manipuleeritav. See lubab saada noorjärke tootmiseks sobival ajal ja kindlustada toodangu aastaringse turustamise. Vikerforellil on suured mittekleepuvad marjaterad ja marja saab lüpsta hormonaalse stimulatsioonita. Seetõttu on paljundamise ja marja hautamise tehnoloogia lihtne. Vikerforell talub laia soolsuse vahemikku. Kodumaal, Vaikse ookeani põhjaosa rannikul esinevad vikerforelli paikne ja siirdevorm. Seetõttu saab teda kasvatada ka tõelises merevees, mitte ainult Läänemere riimvees3. Joonis 2. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)4 2 http://duud.ee/bys/Kalakasvatus_ja_kalade_tervishoid.pdf 3 Sama 4 http://www.kalapeedia.ee/3764.html 6 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 1.1.2. Kalade sööt ja söötmine Nordic Trout Ab kavatseb Läänemerest püütud kalu kasutada kalasööda tootmiseks, mille eesmärk on kasutada kalasööda tootmisel ja söötmisel ringlussevõtu põhimõtet, mis eemaldab Läänemerest toitaineid. Kui prognoositavaks sööda määraks on 1,2 (sööda kogus kalade kasvu kilo kohta) on kavandatud avamere kalakasvatuse aastane söödakulu hinnanguliselt 3 000 tonni. Söödana kasutatakse graanuleid, mille suurus on tavaliselt 5-8 mm. Kalakasvatuses kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille energiasisaldus on üle 20 MJ/kg. Toitainete sisaldus on 0,7-0,8% fosfori (P) ja 5,8-6,2% lämmastiku (N). Allpool on loetletud sööda põhikoostis (vt Tabel 1): Tabel 1. Kasutatava kalasööda põhikoostis Biomar Efico Enviro 923 Advance Peamised toorained: 6 mm Toorvalk 37-40 % Kalatoit 15 % Toorrasv 33-36 % Teiste loomade valk 13 % Süsivesikud 13-16 % Soja valk 10 % Kiudained 1-3 % Guari söök 10 % Tuhk 4-7 % Maisi/nisu gluteen 7% Üld fosfor 0,7 % Päevalill 3% Kogu energia 24-27 MJ/kg Nisu 13 % Lahustuv energia 22,3 MJ/kg Põlduba 3% Kalaõli 18 % Rapsiõli 13 % Sööta tarnitakse suurtes big-bag kottides (1000 kg) veoauto või paadiga söödatootjalt Lehtma sadamas asuvasse laohoonesse. Lehtma sadamast transporditakse kalade sööt paadiga söödapraamile (vt Joonis 3) mahutavusega umbes 400-600 tonni. Kalakasvatuses kasutatav söötmise süsteem on arvutiga juhitav ja vajalik varustus asub söödapraamil. Söödapraamil on sööda kotid, arvutisüsteem, doseerimisüksus, selekteerimisventiilid ja õhukompressor (õhupumbad) ja sööda torud, mis juhivad sööda praamist sumpadeni. Sööda juhitakse sumpadeni kastutatakse PH- torusid (63-90 mm) ja iga sumpa saab programmeerida eraldi, sõltuvalt vee temperatuurist, kalade arvust ja suurusest. Kogu põhiteave ja andmed logitakse arvutisse. Joonis 3. Sööda praami skemaatiline joonis (Allikas : Akva Group) Kavandatava kalakasvatuse täpsed sööda ja söötmise parameetrid, tehnoloogia ja kogused võivad muutuda ja täpsustatakse järgmistes etappides. 7 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 1.2. Kavandatava tegevuse ja lähiala lühikirjeldus Projekti eelistatud asukohaks on valitud Läänemeri Hiiumaa ranniku lähistel. Avamere kalakasvatuse asukoha valikul on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja ala sobivusest kavandatud avamere kalakasvatuseks. Kavandatud kalakasvatus koosneb kahest alast: ala 1, hinnanguliselt 1000x1000m (100 ha) ja ala 2 hinnanguliselt 700 x 900 m (63 ha) (vt Joonis 4 ja Joonis 5). Alal 1 on merevee sügavus 7-14 m ja alal 2 17-30 m. Mõlemad alad asuvad Hiiumaa rannikut ca 5 km kaugusel ja ei ole kaldalt nähtavad. Esialgsete plaanide kohaselt soovitakse alustada väiksemas mahus tootmist alal 1, aastase toodanguga umbes 500 tonni. Alal 1 saadud kogemuste põhjal laiendatakse tootmist järgmisel hooajal alale 2, mille toodang on umbes 2000 tonni aastas. Alal 1 jätkatakse tootmist peamiselt väiksemate kaladega esimesel kasvuperioodil, mis järgmiseks kasvuperioodiks viiakse alale 2. Joonis 4. Kavandatava avamere kalakasvatuse asukoht (Maa-amet, november 2017) 8 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Joonis 5. Kavandatava avamere kalakasvatuse asukoha skeem Hiiumaa meretuulte hindamiseks sobiv lähim rannikujaam, mis kirjeldab edukalt meretuult asub Vilsandil kuigi sõltuvalt asendist võivad Vilsandil idakaarte tuuled olla seal mõningal määral alahinnatud. Vilsandi meteojaama andmetel oli 1981–2002. aastatel tuule keskmine kiirus 6,2 m/s. Tuule keskmine kiirus aastate kaupa on olnud võrdlemisi varieeruv, muutudes 5,5 kuni 7,0 m/s. Läänemere temperatuuri ja soolsuse välju iseloomustab suur varieeruvus nii ajas kui ruumis, mis tuleneb keerulisest topograafiast, tugevatest gradientidest nii horisontaalis kui vertikaalis ning suurest atmosfääri muutlikkusest. Vee temperatuur saavutab oma tipu Eesti rannikumeres tavaliselt juuli lõpus, Heltermaal KAUR Ilmateenistuse rannikujaamas 2005–2013 (juuli) mõõdetud andmete põhjal on juulikuu keskmine temperatuur 21 °C. Temperatuuri käigu aastate vaheline muutlikkus on võrdlemisi suur. Eriti avaldub see kevadel: näiteks aprillis on mõnel aastal Väinameri veel jääkatte all ja vee temperatuur 0 °C ligidal, teisel aastal aga võib sel kuul temperatuur tõusta juba üle 5 °C. Ka jääolud Läänemerel võivad aastati olla väga erinevad. Jäärohkuse paneb põhiliselt paika talve karmus, mis omakorda sõltub atmosfääri tsirkulatsioonist. Kohalikud jääolud sõltuvad peale talve karmuse ka teistest muutujatest, nagu näiteks tuulerežiim või sademete hulk5. 1.3. Kavandatava tegevuse seos teiste planeerimisdokumentidega 1.3.1. Hiiumaa merealade planeering Planeering on algatatud Vabariigi Valitsuse 11.10.2012 korraldusega nr 441 "Maakonnaplaneeringute algatamine Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel". Planeeringu eesmärgiks on tagada 5 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Alkranel. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut. OÜ Artes Terrae. 2012-2015 9 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Hiiu maakonna mereala ruumilise arengu eesmärkide täitmine läbi kaasava planeerimisprotsessi. Planeeringu ajaline perspektiiv on aasta 2030. Maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 „Hiiu maakonnaga piirneval merealal maakonnaplaneeringu kehtestamine". Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed, maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine 6. Planeeringujoonisel on esitatud neli võimalikku vesiviljeluse arendamise ala. Vesiviljeluse alade planeerimisel on lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja et oleks võimalik arendada erinevat sügavust vajavat vesiviljelust. Lisaks esitatud aladele võib huvitatud isikute kokkuleppel ja looduskeskkonnast lähtuva sobivuse korral teha vesiviljelust ka tuuleenergia tootmise alal7. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: • iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; • miiniohu vältimiseks tuleb läbi viia võimalik miiniohu välja selgitamine planeeritud vesiviljeluse alad PV2 ja PV4; • vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; • vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; • vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Joonis 6.Väljavõte Hiiumaa merealade planeeringu põhijoonisest 6 „Hiiu maakonna merealade planeering“ kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1- 1/2016/114 7 Sama 10 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Nordic Trout Ab kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga. Arvestada projekti koostamisel Hiiumaa merealade planeeringus tooduga. Vesiviljeluse arendamiseks otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus. 1.3.2. Hiiumaa arengustrateegia 2020+ Hiiumaa arengustrateegia 2020+ keskmes on Hiiumaa elanik. Pingutused on suunatud elanike elukeskkonna kvaliteedi parandamiseks, töötamis-, liikumis- ja eneseteostusvõimaluste laiendamiseks ja avalike teenuste kättesaadavuse tagamiseks. Tuginedes saare põhiväärtustele (unikaalne loodus, rahu ja vaikus, turvalisus, pärandkultuur) tehakse tööd saareelu atraktiivsemaks muutmiseks ja paiga tuntuse kasvatamiseks tagatud turvaline ja puhas elu- ja looduskeskkond8. Majandusarengus oodatakse majanduse konkurentsivõime kasvu, millega kaasneks töökohtade arvu kasv ja tegevusalade mitmekesistamine, rohkem nutikaid, kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvaid ja tasuvamaid töökohti, ulatuslikumat keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja taastuvenergia kasutamist. Oodatakse nihet mitmekülgse teadmistemahuka ettevõtluse suunas, rohemajanduse arengut ja turismi kujunemist mõjusaks majandusharuks. Eesmärgiks on leida sobivad ettevõtlusalad, mis loovad kõrget lisandväärtust ja on suunatud ekspordile9. Valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: • Kohanev ja mitmekesine ettevõtlus • Traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus) • Uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus) • Energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike) • Rohemajandus Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa üldiste arengu suundadega. 1.4. Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia Sinimajandus (blue growth)10 on Euroopa Liidu pikaajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on viis peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Euroopa Komisjoni initsiatiivis on kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Euroopas moodustab vesiviljelus umbes 20% kalatoodangust ja töötab otseselt ligikaudu 85 000 inimest. See sektor koosneb peamiselt väike -ja mikroettevõtetest ranniku- ja maapiirkondades. Euroopa Liidus on vesiviljelus tuntud oma kõrge kvaliteedi, jätkusuutlikkuse ja tarbijakaitse 8 Hiiumaa arengustrateegia 2020+ http://hiiu.maavalitsus.ee/documents/180835/1011719/Hiiumaa+2020%2B.pdf/e9d75946-df9f-4122-ae86- 85000a4637c3?version=1.0 9 Sama 10 https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth_en 11 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang standardite poolest. Alates 2000. aastast on kogu EL toodang olnud enam-vähem püsiv, samal ajal kui ülemaailmne toodang on kasvanud peaaegu 7% aastas. Euroopa Komisjon kavatseb vesiviljelussektorit ühise kalanduspoliitika reformi abil tõhustada ja 2013. aastal avaldati strateegilised suunised, milles esitatakse ühised prioriteedid ja üldised eesmärgid ELi tasandil. Suuniste alusel teevad komisjon ja ELi riigid koostööd sektori tootmise ja konkurentsivõime suurendamiseks. ELi riikidelt paluti luua vesiviljeluse edendamiseks mitmeaastased kavad. Komisjon aitab tuvastada kitsaskohti, kuid hõlbustab ka ELi riikide vahelist Kavandatav tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu sinimajanduse kontseptsiooniga. 1.5. Euroopa merendus-ja kalandusfond (EMKF) 2014–2020 Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks aastatel 2014–2020 on loodud Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF)11. Fondi vahendite abil saab soodustada kalandussektori arengut ning kohanemist sektori struktuursete muutustega. See omakorda aitab tõsta Eesti kalanduse konkurentsivõimet ja kalurite sissetulekut. Eelarvevahendite kasutamise aluseks on fondi vahendite rakenduskava. Rakenduskava koondab endas viis prioriteetset eesmärki: • arendada kalanduseks, vesiviljeluseks ja kala töötlemiseks soodsat, jätkusuutlikku ja kasumlikku keskkonda; • parandada ranna- ja sisevete kalanduse majanduslikku elujõulisust; • tagada ressursside optimaalne kasutamine; • tõsta järelevalve efektiivsust; • edendada koostööd teadus- ja arendusasutuste, haridusasutuste ja kalandussektori vahel. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) rakenduskava ja Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-2020 on seadnud eesmärgid, mis toetavad vesiviljeluse arengut Eestis, et sellega vähendada imporditava kala osakaalu. Vesiviljeluse arendamisel tuleb kasutada kaasaegseid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Kavandatav tegevus on kooskõlas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava ja Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-2020 seatud eesmärkidega. 1.6. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava12 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Kavandatava kalakasvatuse ala (ala 1 ja ala 2) kuulub Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt Hiiu madala rannikuveekogumi koosseisu. Veetüübilt on tegemist tüübiga IV – Läänesaarte avamere rannikuvesi – mesohaliinne (6–7 psu) madal, lainetusele avatud rannikuvesi. Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisund on kesine ja veekogumite koondseisundi tabeli alusel on veekogumi halva kvaliteediklassi põhjuseks toitainete suur kontsentratsioon vees. 11 https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf-2014-2020 12 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. http://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 12 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Hiiu madala rannikuveekogumi koondseisundi eesmärgiks on seatud kesine, milleni veemajanduskava kohaselt loodetakse jõuda 2027. aastaks. Seisundi parandamise tähtaja pikendamine on põhjendatud Euroopa liidu veepoliitika raamdirektiivi artiklist 4 tulenevalt: • tehniline teostatavus - parandused saavutatavad etappidena, mis ületavad tähtaja; • looduslikud tingimused. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavat toiteainete voogu ning ei saa välistada mõju Hiiu madala rannikuveekogumile. Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju Hiiu madala rannikuveekogumi seisundile. 1.7. Muud olulised arendused piirkonnas Projektiala piirkonnas kavandatavaid olulisi arendusi, mis põhjustaksid olulist koosmõju käsitletakse käesoleva eelhinnangu punktis 3.4, 1.8. Ressursside kasutamisest Antud peatükk hõlmab infot, kas ja milliseid erinevaid ressursse/loodusvarasid kasutatakse, kust need võetakse ning kui palju kasutatakse – näiteks tarbitav vesi, kasutatavad maavarad, maakasutus (kas kavandatav tegevus toob kaasa maakasutuse muutusi, kas toimub maa hõivamine, hülgamine, kasutuse intensiivistumine, vähenemine, killustamine) jne. Kavandatava kalakasvatuse asukohaks on valitud Kirde-ja Loode-Hiiumaa Tahkuranna poolsaarest paremale ja vasakule jääv avamere osa. Põhiliseks transpordiks (kalatoidu, personali, toodangu) kavandatakse kasutada väikelaevasid ja transpordi liikumine toimub Lehtma sadamast. Enamasti kasutatakse avamerel töötamiseks generaatorit, kuid võimalikud on ka säästvaid taastuvenergia lahendused. Kui kasutatakse söödapraame siis on vajalik nende varustamine joogivee paakidega mida on võimalik täita sadamas. Praamidel tekkiv reovesi kogutakse kinnistesse paakidesse ja tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 1.9. Tegevuse energiakasutus Avamere kalakasvatus on maailmas hetkel üks kiiremini arenevaid tootmisharusid. Enamikul juhtudel kasutatakse avamerel töötamiseks generaatorit, mis asetseb sumpade läheduses söödapraamil. Kaasaegne kalakasvatus on suures osas automatiseeritud ja varustatud sobivate energiaallikatega. Energiaallikatena võib kasutada ka sobivaid säästvaid taastuvenergia (päikese, tuule, laine) tootmise lahendusi. Energiat on vaja toitmissüsteemile, valgustuseks ja teiste süsteemine (vaatlemine, alarmsüsteem, veelaused kaamerad jm) kasutamiseks 24 tundi ööpäevas. Energiakasutuse jaotus terve aasta jooksul on seotud pigem kalade kasvutsüklitega kui aastaaegadega, kuigi talvel (pimedal ajal) võib on vajalik ka täiendav energiavajadus valgustuse jaoks. Energiaallikatena võimalusel kasutada sobivaid säästvaid taastuvenergia (päikese, tuule, laine) lahendusi. 1.10. Tegevusega kaasnevad tegurid Avamere vesiviljeluse ökoloogiline mõju on mõnevõrra määramatu, kuna see on veel suures osas uurimisetapis. Üks peamisi probleeme on tarbimata sööda ja väljaheidete settimine, mis võib häirida 13 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang bentost ja merepõhja loomulikku elukeskkonda. Sügavamas vees esinev "toitainete lahjendamine" on peamine põhjus, miks viiakse rannikuvööndi vesiviljelus avamerele. 1.10.1. Heide vette ja pinnasesse Avamere kalakasvatuse puhul võivad keskkonnamõjud avalduda seoses äratarbimata toidu, väljaheidete ning kasutatavate kemikaalidega. Orgaaniliste jäätmete settimise tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapnikutase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Kalakasvatuse lokaalsete mõjude vähendamiseks veekvaliteedile on otstarbekas kasvatuste rajamine hea veevahetusega merealadel. Hiiu merealal puuduvad täpsemad keskkonnauuringud, seega on kalakasvatusega seotud võimaliku mõju ulatus praegu ebaselge. Viimaste hinnangute põhjal on Hiiu mereala veekvaliteet määratud suures ulatuse Läänemere vee üldise seisundiga ja vähem lokaalsete mõjudega, kuid iga arenduse puhul on vajalik hinnata kasvatuste poolt tekitatavat täiendavat toitainete koormust13. Arendaja eesmärk on kasutatava kala sööda valikul ning projekteerimise käigus leitava sobiva tehnilise lahendusega saavutada kalakasvatuse ning toiteelementide üldkontsentratsiooni vähene kasv. Võimalik on lisada ka kompenseerivad meetmed nagu näiteks vetikate kultiveerimine, pilliroo kogumine, täiendav kalapüük jne. Kasutatud on ka mitmesuguste makrofüütide (räimed, mangrovõrsad, mangroovikud, halofüüdid) istutamist märgaladel14. Arendajalt saadud andmete kohaselt ei ole kalade kasvatamiseks kemikaalid vajalikud, väljaarvatud hape, millega konserveeritakse surnud kalu ning tavapärased puhastusvahendid, mida kasutatakse desinfintseerimisel. Söödapraam on varustatud joogivee paakidega, mida on võimalik täita sadamas. Praamidel tekkiv reovesi kogutakse kinnistesse paakidesse ja käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised asuvad avamerel. Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks. Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale. 1.11. Õhusaaste Merekultuuride kasvatamise süsiniku jalajälg on võrreldes madala energiatarbega mageveetootmisega suurem, kuid madalama jalajäljega võrreldes karjakasvatusega. Süsiniku jalajälg suureneb, kuna kalakasvandused liiguvad avamerele ja suureneb energia tarbimine materjalide, sööda ja kalade veoks. Energiakasutuse optimeerimiseks on üheks lahenduseks taastuvate energiaallikate kasutamine avamerel15. Täpsemad andmed transpordil kasutatava kütuse kohta eelhinnangu koostamisel puuduvad. 13 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Alkranel. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut. OÜ Artes Terrae. 2012-2015 14 Aquaculture Development and Global Carbon Budgets: Emissions, Sequestration and Management Options. University of Essex, Colchester UK.2007. http://library.enaca.org/mangrove/publications/centre_for_environment_op2007-1.pdf (külastus 10.03.2018) 15 Environmental issues of fish farming in offshore waters: perspectives, concerns and research needs. Marianne Holmer. 2010. http://www.int-res.com/articles/aei2010/1/q001p057.pdf (külastus 10.03.2018) 14 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Arendajalt saadud andmete kohaselt, kes omab pikaajalist kogemust avamere kalakasvatuse osas, ei esine õhusaastet sumpadest. Kaudne mõju on kalakasvatuse lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja kõrvaldamisel, toodete töötlemisel, turustamisel ja jaotamisel. Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. 1.11.1. Lõhnaaine võimalik esinemine Avamere kalakasvatusel on omane kaladele tavapärane nn kalalõhn. Kalade tervist jälgitakse pidevalt ja hukkunud kalad püütakse välja igapäevaselt ning käideldakse vastavalt. Surnud kalade käitlemine toimub suletud paakidega. Seega tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. 1.12. Müra ja vibratsioon Kalakasvatuses esineb müra peamiselt meretranspordist (personali, kalade sööda ja kalade vedu). Transpordiks kavandatakse kasutada Lehtma sadamat. Vähesel määral esineb müra ka söötmistehnika kasutamisel, mida tekitavad pumbad ja sööda torud. Kalakasvatus ei ole tööstus, mis tekitaks tugevat müra. Veeliiklusega kaasnevad mõjud avalduvad veeliiklusalade kasutamise ajal lainetuse tekkena, häiringutena ja õnnetusjuhtumite korral võimaliku reostusena. Teisalt suurendab navigatsioonimärkide paigaldamine veeliiklusaladele laevaliikluse turvalisust, mis omakorda vähendab nii laevaõnnetuste toimumise riske, kui ka juhuslikult liikumispiiranguga looduskaitselistele aladele sattumise tõenäosust16. Väliskeskkonna müratase peab jääma alla keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud müra sihtväärtust II kategooria alal päeval (07.00-23.00) 50 dB ja öösel (23.00-07.00) 40 dB. Eeldades, et väikelaevad sõidavad lubatud piirkiirusega, siis keskmiselt 2 väikelaeva lisandumine ühes päevas (töötajate transport) ei muuda müraolukorda olulisel määral ja mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Ehitamise perioodil esineb müra (materjali vedavad autod, elektriliste mehhanismide müra jne). Ehitustegevused toimuvad avamerel ja seega ei jõua müra elamute ega ühiskasutatavate hooneteni. Samas võib müra mõjutada tundlike linnuliikide pesitsus-või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju on lühiajaline ega põhjusta püsivaid muutusi linnustiku struktuuris. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustöödel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. Tööstuslikust tegevusest tingitud (pinnase-) vibratsiooni hindamisel lähtutakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest. Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse ja kiirguse reostust ette ei ole näha. Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustöödel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. 16 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Alkranel. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut. OÜ Artes Terrae. 2012-2015 15 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 1.13. Tekkivad jäätmed Kalakasvatusega kaasneb peamiselt tavapärane personaliga seonduv olmejäätmete teke. Aga ka sööda kotid ja surnud kalad ning kalade rookimisel tekkivad jäätmed. Surnud kalad eemaldatakse sumpadest iga päev ja hoitakse söötmisbasseinis suletud paakides enne maa baasi tühjendamist. Surnud kalad leitakse veealuse kaamera ja/või sukeldujatega. Surnud kalad eemaldatakse enne kalade väljapüüdmist. Surnud kalu transporditakse suletud paakides Veterinaar -ja Toiduameti poolt heakskiidetud kõrvaldamisüksusteni. Kalakasvatuses on teatav "normaalne" suremuse tase umbes 1-2%. Suremust saab vähendada eelkõige optimaalsete kasvatustingimuste säilitamisega, stressi vältimise, korrektse söötmise ja asjatundliku personaliga. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. 1.14. Avariiolukordade esinemise võimalikkus Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate ja laevade poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad ja laevad on tehniliselt korras ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks. Kavandatava kalakasvatusega kavandatavad objektid ega tegevused võiksid endaga kaasa tuua selliseid avariiolukordi või avariiheiteid, millega kaasneb oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid on vajalik projekteerimise käigus läbi kaaluda. 1.15. Suurõnnetuste ohust Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad kemikaalide koguse alusel A- ja B-kategooria ettevõteteks. Alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016.a määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord1“. Ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. 16 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Järgnevalt on analüüsitud kavandatava tegevusega seotud keskkonnaaspekte ning võimalikke mõjusid. Arvestatud on järgmiste kriteeriumitega: mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju; mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond. 2.1. Maakasutus Kavandatava kalakasvaruse lähim saar on Hiiumaa. Hiiumaa on Eesti saartest suuruselt teine saar. Administratiivselt moodustab ta koos oma lähedal asetsevate laidude ning Kassari saarega Hiiu maakonna. Hiiumaa pindala on ca 1000 km2. Maakonna rannajoone pikkuseks on ligi 320 km. Hiiumaa kaugus mandri-Eestist on 22 km ja naabersaarest Saaremaast 6 km. Rootsi rannikuni läänes jääb umbes 250 km ning Soome rannikuni põhja pool 120 km17. 2.2. Kavandatava tegevuse alal esinevad loodusvarad Maa-ameti kaardirakenduse (21.12.2017) alusel asub merealal kolm üleriigilise tähtsusega maardlat: Hiiumadala ja Kõpu liivamaardlad (sh Kõpu ehitusliiva prognoosvaru) ning Käina meremuda maardla (Joonis 7). Maavara kaevandamise luba on väljastatud Käina meremuda maardlas OÜ-le Leiger aastani 2030 (KMIN-076) ja OÜ-le Antu SR aastani 2023 (KMIN-015). Perioodil 2006–2016 toimus eeltoodud maardlates kaevandamine vaid 2011. a Käina maardlas, kus kaevandati 0,008 tuh tonni meremuda. Joonis 7. Hiiumaal paiknevad maardlad ja maavara prognoosvarud (alus: Maa-amet, 2017) 17 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Alkranel. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut. OÜ Artes Terrae. 2012-2015 17 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Planeeritav tegevus ei oma mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse asukohas ei asu loodusvarasid. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime Piirkonnas märgalasid ei ole ehk mõju märgaladele puudub. Kavandatav kalakasvatus ei piirne ranna ega kaldaga, tegevusi planeeritakse ca 5 km kaugusel rannikust avamerel. Arvestades asjaolu, et HELCOM-i keskne tegevusprogramm on Läänemere tegevuskava, mille eesmärk on taastada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund , siis on oluline hinnata iga olulise punktreostusallika võimalikku mõju veekvaliteedile ka Läänemere üldiste eesmärkide raamistikus. Valdavalt on Eesti merelahtedes limiteerivaks toitaineks fosfor (alates N:P suhtest 16:1). Kuna eelhinnangu koostamisel ei ole teada kalakasvatusest lähtuv toitainete voog merre, kuid eeldatavat on see suhteliselt fosfori rikas ning on vajalik täiendav keskkonnamõju hindamine. 2.3.1. Natura 2000 alad Joonis 8. Lähialas asuvad Natura 2000 alad (Allikas: Maa-amet 2017). Kalakasvatuse rajamisel tuleb tähelepanu pöörata merel paiknevatele Natura aladele, sest kalakasvatusest tulenev mõju võib avalduda eelkõige veekogule ja selle elustikule. Ala 1 mõjupiirkonna vahetus läheduses asuvad Natura 2000 alad, Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala ning ca 6 km kaugusel Tareste loodusala. Ala 2 mõjupiirkonnas ega vahetus läheduses ei leidu Natura 2000 loodus- ega linnualasid. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Hiiu madala loodusala (kavandatava tehase asukohast ca 200 m kaugusel läänes), Paope loodusala (kavandatava kalakasvatuse asukohast ca 5 km kaugusel lõunas), Kõrgessaare-Mudaste loodusala (kavandatava kalakasvatuse asukohast ca 5 km kaugusel kagus) ja Kõrgesaare-Mudaste linnuala (kavandatava kalakasvatuse asukohast ca 5 km kaugusel kagus). 18 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Väinamere linnuala (EE0040001), maismaa üldpindala 48720,6 ha, veeosa üldpindala 223995 ha. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kohaselt, on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Tareste loodusala (EE0040124), maismaa pindala on 204,5 ha, veeosa on 250,4 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Väinamere loodusala (EE0040002), maismaa pindala on 44214,9 ha, mereosa pindala 209242,7 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium 19 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).Hiiu madala loodusala (EE0040129), veeosa pindala on 4508 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstav elupaigatüüp on karid (1170). Paope loodusala (EE0040112), maismaaosa pindala 634 ha, veeosa 1609,3 ha. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on euroopa naarits (Mustela lutreola*). Kõrgessaare-Mudaste loodusala (EE0040122), maismaa pindala on 1261,8 ha, veeosa pindala 1638,3 ha. Loodusdirektiivi lisas I nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid *6280), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070). Loodusdirektiivi lisas II nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja saarmas (Lutra lutra). Kõrgessaare-Mudaste linnuala (EE0040130), maismaa pindala on 1879,3 ha, veeosa pindala 1638,3 ha. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri kohaselt, on soopart e. pahlsaba-part (Anas acuta), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), lauk (Fulica atra), kalakajakas (Larus canus), sarvikpütt (Podiceps auritus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). KeHJS ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke saavutada. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH aruande koostamisel viidi läbi Natura eelhindamine mille järeldused ja soovitused on koondatud KSH aruande lk 179-214. Käesolevas eelhinnangus tuuakse välja olulisemad tulemused. Mõjud loodusaladele Loodusalade eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et mõningane negatiivne mõju loodusaladele ja nende kaitse-eesmärkidele võib kaasneda mitme planeeritava tegevuse elluviimisega. Kavandatavate tegevuste mõjud võivad kaasneda nii ehitus- kui ka ekspluateerimisetapi käigus. Negatiivne mõju võib kaasneda Väinamere loodusala mereelupaigatüüpidele ja/või mereliikidele Hiiumaa ja Vormsi vahel kavandatava kaabliühenduse, vesiviljelusala PV1 ja uputusala PU5 rajamise puhul. Nende tegevustega kaasnevate mõjude hindamine vajab Natura asjakohast hindamist. Natura 2000 asjakohast hindamist on tarvis läbi viia ka vesiviljelusaladel PV2 ja PV4. Mõjud linnualadele 20 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Linnualade eelhindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et puuduliku andmestiku tõttu ei ole võimalik anda lõpphinnangut kavandavate tegevustega kaasnevate mõjude kohta. Linnualade kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele võib kaasneda vesiviljelusalade loomisega linnualale territooriumile (PV1) või selle vahetusse lähedusse (PV2 ja PV4), mis võib halvendada vee kvaliteeti linnualal ja seeläbi mõjutada seal toituvaid linde. Veeliiklusalade kasutamine toob meres toituvatele lindudele kaasa suurenenud õlireostuse ohu ning häirimise, millest esimene kujutab endast potentsiaalset ohtu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ning on eriti ohtlik talvisel perioodil. Ka häirimise mõju suureneb talvel, kui laevad liiguvad vaid jäävabadel aladel, kuhu kontsentreeruvad ka toituvad linnud. Samas vähendab laevaliikluse suunamine kindlatele veeliiklusaladele õnnetuste toimumise tõenäosust ja seeläbi ka naftaproduktide reostuse tekke tõenäosust. Lisaks on linnualade piiresse kavandatud vaid väikelaevadele mõeldud veeliiklusalad (v.a Selgrahu püsielupaiga loodeosa läbiv veeliiklusala). Seetõttu on edaspidistes etappides vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine järgnevate tegevuste juures: vesiviljelusalad PV1, PV2 ja PV4. Kumuleeruvate mõjude vähendamiseks tuleb Natura asjakohastes hindamistes kaaluda järgmiste meetmete rakendamist: • Tuulepargi (PT1) rajamisel vältida ehitustehnika liikumist Selgrahu hallhüljeste püsielupaigas. • Koosmõju vältimiseks tuleb teostada Tareste lahe kaadamisalale materjalide uputamist ja vesiviljelusala PV1 ehitustöid erineval ajal. • Vältida merekaabli paigaldustöid Hari kurgus hüljeste sigimis- ja karvavahetusperioodil (veebruarist juunini). Kumulatiivse mõju teke on võimalik tuulepargi PT3 või PT5 samaaegsel ehitamisel vesiviljelusalaga PV2 või PT1 ehitamine samaaegselt PV1-ga. Selle tulemusel võib veekvaliteet vastavalt Luidja või Tareste lahes halveneda ning mõjutada Kõrgessaare-Mudaste või Väinamere linnualal toituvaid ja kaitse-eesmärgiks olevaid linde, näiteks aul, sõtkas, hahk jne. Mõjude vältimiseks peab välistama vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegse teostamise lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Kalakasvatuse võimalik mõju meres asuvatele Natura aladele võib avalduda läbi mere veekvaliteedi muutuse ja seeläbi avaldada mõju mereelustikule. Eelhinnangu koostamisel ei saa välistada mõju Hiiu madala, Tareste, Väinamere, Paope, ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalale ning Väinamere ja Kõrgessaare-Mudaste linnuale ning tuleb läbi viia Natura hindamine. Kalakasvatus tuleb rajada selliselt veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule. Kalakasvatuse tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimisel koostöös vastava valdkonna ekspertidega. 2.3.2. Elustik ja kaitstavad loodusobjektid Projektialal taimkatteanalüüsi ega muid eksperthinnanguid kaitsealuste liikide tuvastamiseks teostatud ei ole. TÜ Eesti Mereinstituudi (2008)18 poolt koostatud Hiiumaa madalike kalastiku uuringus püüti välitööde käigus kokku 13 kalaliiki. Arvukuse dominantliik oli väga selgelt lest, kes moodustas 77% tabatud isendite üldarvust. Arvukuselt teine liik (emakala) oli juba kümme korda vähemarvukam. Lest, tursk ja nolgus moodustasid kõikide madalike puhul püütud kala üldkogusest vähemalt kolmveerandi. Nimetatud kolmele liigile järgnesid kammeljas ja emakala, kes olid siiski kaaluliselt juba oluliselt vähemtähtsad. Erandiks oli Vinkovi madalik, kus kammeljas oli 18 TÜ Eesti Mereinstituut, 2008. Hiiumaa madalike piirkonna kalastiku uuring. Aruanne; 21 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang kaaluliselt kolmandal kohal pärast lesta ja turska. Lisaks seires tabatud liikidele on alal suure tõenäosusega esindatud ka järgmised liigid: kilu, merisiig, lõhi ja tuulehaug. Varasemalt on teada ka pullukala esinemine. Väikeste mõõtmetega kalade hulgast (kes reeglina nakkevõrkudesse ei jää) võib oletada väikese mudila, pisimudila, madunõela ja merinõela esinemist. Üksikuid leide on teada ka jõesilmu, angerja ja võldase kohta. Joonis 9. Liivamadalad 1110 (TÜ EMI, 2014) – oranž (kokku on võetud kõik alad, kus esineb TÜ EMI 2014. a teostatud modelleerimise alusel elupaigatüübile vastav merepõhi ning vähemalt üks tunnusliik), mereosa loodusalad ja planeeritavad tegevused Hiiumaa ümber. PT – tuuleenergia tootmise alad, PU – allveeleidude uputusalad, PV – vesiviljelusalad, väikelaevateed (rohelised), üldkasutatavad veeliiklusalad (sinised) 19. Tegemist on liivamadalaga vt Joonis 9. Luidja lahes asub ka üks väheseid toimivatest siia koelmutest. Kavandatav kalakasvatus võib tõenäoliselt mõju avaldada siia kudemisaladele. Kuna siig kuulub looduskaitse II kategooria alla, siis on selle liigi elu-ja kudealade säilitamine suure tähtsusega. Kalakasvatuse tegevuse tulemusel võib väheneda või muutuda ka lähiümbruse põhjaloomastiku liigiline koosseis ning mitmekesisus, mis omakorda kahandab neist toituvate kalade toidubaasi. See toimub kasvanduses pidevalt juurde tekkiva orgaanika kuhjumisel merepõhja, kus ei jõuta seda ära lagundada. Kui veekihid korralikult ei segune, võib kasvanduse piirkonnas merepõhjas tekkida hapnikuvaene keskkond, mille tulemusel hävib või muutub ka sealne elustik. See võib mõjutada negatiivselt põhja eluviisilisikalu, näiteks lesta, kes toitub ja koeb kavandatava kalakasvatuse asukohas. Eeldatavat võib alal liikuda hallhüljes. Hallhüljes kuulub III kaitsekategooriasse ning on kaitstav ka loodusdirektiivi (II ja V lisa) alusel. Hallhüljes on kogu Läänemere alal vabalt liikuv hülgeliik, kelle leviku tuumikalad paiknevad Läänemere keskosas. Valdavalt asustab see liik saarestike avamerega piirnevaid alasid, kasutades lesilatena nii meremadalikke kui ka veepinnast kõrgemale ulatuvaid, 19 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Alkranel. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut. OÜ Artes Terrae. 2012-2015 22 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang reeglina taimkatteta saari. Hüljeste esinemine ühel või teisel merealal sõltub eelkõige toiduks kasutatavate kalaliikide ruumilisest ja ajalisest levikust, teiseks olulisemaks elupaigaks võib pidada „lesilaid“ ehk puhkealasid20. Kavandatava kalakasvatuse piirkonda hallhüljeste lesilaid ei jää21. Kindlasti läbivad hallhülged alasid rännetel ning külmade talvede korral kasutavad alasid jääl poegimiseks. Viigerhüljeste esinemine aladel on ilmselt seotud eeskätt nende toitumisrännetega aga ka populatsioonide vaheliste rännetega. Hiiumaa jääb veelindude jaoks väga olulisele Ida-Atlandi rändeteele. Ida-Atlandi rändetee ühendab 75 maailma riiki ja seda kasutab kokku 297 linnuliiki, Eestit läbival juhtharul on liike >200. Läbirändavate arktiliste ja lähisarktiliste vee- ja rannikulindude rände kulgemist üle Lääne-Eesti mõjutab oluliselt ka sobivate rändepeatuspaikade rohkus22. Ümber Hiiumaa käib elav veelindude ränne kevadel märtsist maini ja sügisel augustist- novembrini. Siis näeb siin arvukalt läbirändavaid kaure, alklasi, parte, hanesid, laglesid ja kurvitsalisi. Kevadrändel kohtab Ristnas näiteks tuhandeid kaure ja mustlaglesid päevas, sügisrändel on parimatel päevadel loendatud kuni paar tuhat alki 23. Joonis 10. Lähialas asuvad hoiu- ja looduskaitsealad (Allikas: Maa-amet 2018). Kavandatava kalakasvatusega võivad olla mõjutatud kolm hoiuala (Joonis 10): Väinamere hoiuala (Hiiu), Hiiu madala hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala. Mõjutatud võivad olla ka Paope looduskaitseala ja Tareste maastikukaitseala. 20 Jüssi, I. 2011. Riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammi „Eluslooduse mitmekesisuse ja maas-tike seire“ 2011. a seiretöö „Hülged – hallhüljeste lennuloenduse andmed“, MTÜ Pro Mare 21 Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava, 2014 22 Kuresoo, A., Leito, A. & Luigujõe, L., 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest; 23 Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne; 23 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Väinamere hoiuala (Hiiu) (KLO2000340), maismaa pindala on 3336,6 ha, veeosa pindala on 57576,2 ha: Keskkonnaagentuur, 4.10.2013). Väinamere hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väinamere hoiuala paikneb käsitletavas piirkonnas samades piirides Väinamere linnualaga ning kaitstavad rändlinnuliigid on nimetatud ptk 2.3.1. Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade kaitsekorralduskava 2013–2022 on kinnitatud (Keskkonnaregister, 08.01.2018). Väinamere hoiualal kehtib ka 171 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava 139 ala osas, mis on kinnitatud Keskkonnaameti 28.03.2013. a käskkirjaga nr. 1-4.2/13/131. Hiiu madala hoiuala (KLO2000066), veeosa pindala on 4508 ha. Hiiu madala hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – karide (1170) kaitse (Keskkonnaregister, 08.01.2018). Kõrgessaare-Mudaste hoiuala (KLO2000163), maismaa pindala on 1232,5 ha, veeosa pindala 1638,3 ha. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), alvarite (6280*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), nõrglubja-allikate (7220*) ja liigirikaste madalsoode (7230) kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse (EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 18.09.2013). Kõrgessaare-Mudaste hoiuala paikneb käsitletavas piirkonnas samades piirides Kõrgessaare-Mudaste linnualaga ning kaitstavad rändlinnuliigid on nimetatud ptk 2.3.1. Kõrgessaare-Mudaste hoiualal kehtib „171 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava 139 ala osas“, mis on kinnitatud Keskkonnaameti 28.03.2013. a käskkirjaga nr. 1-4.2/13/131. Tareste maastikukaitseala (KLO1000601), maismaa pindala on 204,5 ha, veeosa pindala 250,4 ha. ’Kaitse eesmärk: Tareste maastikukaitseala kaitse alla võtmise eesmärk on kaitsta: 1) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas, - rukkirääku (Crex crex) ja sookurge (Grus grus), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, - ning I ja II kaitsekategooria liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on laiad madalad abajad ja lahed (1160), rannikulõukad (1150*), rannaniidud (1630*), luidetevahelised niisked nõod (2190), hallid luited (2130*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning vanad loodusmetsad (9010*); 3) karedat jürilille (Cardamine hirsuta), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), rohekat käokeelt (Platanthera chlorantha), suurt käopõlle (Listera ovata), tumepunast neiuvaipa (Epipactis atrorubens), ungrukolda (Huperzia selago), vööthuul-sõrmkäppa (Dacthylorhiza fuchsii), kuradi- sõrmkäppa (Dacthylorhiza maculata), kahkjaspunast sõrmkäppa (Dacthylorhiza incarnata), soo- neiuvaipa (Epipactis palustris), balti sõrmkäppa (Dactylorhiza baltica) ja halli käppa (Orchis militaris), mis kõik on III kaitsekategooria liigid, ning II kaitsekategooria liike. Tareste maastikukaitsealal kehtib Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 150 „Tareste maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Paope looduskaitseala (KLO1000281) maismaa pindala on 567,7 ha, veeosa pindala 1 659,1 ha. ’Kaitse eesmärk: Paope looduskaitseala võetakse kaitse alla: 24 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 1) ranniku- ja mereökosüsteemide, niidu-, metsa- ja mageveekoosluste elustiku mitmekesisuse kaitseks; 2) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide, millest kaks kuuluvad II kaitsekategooriasse, ning valgepõsk- lagle (Branta leucopsis), liivatülli (Charadrius hiaticula), jõgitiiru (Sterna hirundo) ja punajalg-tildri (Tringa totanus), kes kuuluvad III kaitsekategooriasse, elupaikade kaitseks; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), jõgede ja ojade (3260), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), loode (alvarite) (6280*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), nõrglubja- allikate (7220*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ja lammi- lodumetsade (91E0*) kaitseks; 4) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kaitsekategooria liik, elupaiga kaitseks. Paope looduskaitsealal kehtib Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 2006. a määrus nr 224 „Paope looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Kavandatava kalakasvatusega võivad olla mõjutatud Väinamere hoiuala (Hiiu), Hiiu madala hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala. Mõjutatud võivad olla ka Paope looduskaitseala ja Tareste maastikukaitseala. 2.4. Pärandkultuuriobjektid, kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid Maa-ameti kaardirakenduse (seisuga 27.12.2017) alusel asuvad kavandatava tegevuse ala 2 lähistel arheoloogiamälestised (laevavrakid) – nimetu (registrinumber 27878) ja "Aid" (registrinumber 27877) ca 2,5 km kaugusel. Lisaks paiknevad Hiiumaa lähistel mitmed veealused kultuuriväärtusega esemed (laevavrakid), mis ei ole muinsuskaitse all, kuid on väärtuslikud eelkõige sukeldujatele. Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. Kui ehitustööde käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduse nõudeid. 2.5. Inimese tervis ja heaolu Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjutada elamuid. Oht inimese tervisele avaldub kalakasvatuse rajatiste paigaldamisel ja eemaldamisel merest. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada tööohutust reguleerivates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, et oleks võimalik vältida ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, juhul kui kasutatakse ebakompetentseid töötajaid. Kalakasvatuses ei kasutata ohtlike aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Kavandatav tegevus loob kohalikele eeldatavalt kuni 8 uut töökohta, mis avaldab kindlasti positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike. 25 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõju avaldub eelkõige merekeskkonnale. Lühiajaliselt kaasneb mõju ehitusperioodil, mil toimub rajatiste püstitamine ja eemaldamine. Kalakasvatuse rajatised eemaldatakse talve saabudes ja peale kalade turustamist merest ning paigaldatakse uuesti jääkatte kadumisega eeldatavalt märtsis. Piiriülest mõju kalakasvatuse rajamisega ette ei ole näha. Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ole teada ja ei saa välistada ohtu keskkonnale. Mõju on kõige suurem kalade toitmisel, mille tagajärjel võib suureneda orgaanilise aine kontsentratsioon merevees. Täpsete mõjude väljaselgitamiseks on vajalik läbi viia mõjude hindamine. Kumulatiivse mõju on võimalik üheaegsel tuulepargi rajamisel ja vesiviljelusala arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Välistama peab vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegset teostamist lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. 3.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline asend ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Tuleb arvestada, et kalakasvatusest merre suunatava reostuse/toitainete ja vee segunemine meres sõltub meteoroloogilistest tingimustest (tuule suund ja tugevus, hoovused, veetemperatuur, päikese intensiivsusest tulenev veekogu kihistumine). Eeldusel, et merre suunatav toitainete voog seguneb piisavalt ulatuslikul merealal on kavandatava kalakasvatuse poolt põhjustatava toitainete kontsentratsiooni kasv piirkonnas tagasihoidlik. Samas peab arvestama, et mere veekeskkonnas toimuvad protsessid on keerukad ja sõltuvad erinevate mõjutegurite koostoimest. Teatud tingimustes võivad ka väikesed toiteelementide kontsentratsiooni muutused veekogus viia muutusteni ökoloogilisel tasandil. Lisaks toiteelementide kontsentratsiooni kasvule on oluline arvestada toiteelementide suhtelist sisaldust (N:P suhe) veekogumis. Seega on vajalik keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnata lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnata seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Projektiga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teada. Tootmise rajamise sotsiaalse mõju ruumiline ulatus on suur. Rajatav kalakasvatus loob juurde töökohti. Seega kavandatav tegevus mõjub positiivselt piirkonna arengule. Kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid, seega planeeritav tegevus eeldatavasti ei mõjuta elamuid. 3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju Nelja Energia alustas meretuulepargi arendust 2006. aastal, mil meretuulepargi rajamiseks on Nelja Energia esitanud 23.03.2006. aastal Keskkonnaministeeriumile vee-erikasutusloa taotluse, mille menetluse käigus algatas Keskkonnaministeerium 05.05.2006 otsusega nr 11-17/3873-2 keskkonnamõju hindamise (KMH). Nelja Energia soovib rajada Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele meretuulepargi koguvõimsusega 700 kuni 1100 MW, mis tähendab olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest ligikaudu 100 - 160 tuulikut (vt Joonis 11). Elektrituulikute täpne paigutus sõltub riiklikust merealade planeeringust ja meretuulepargi projekti keskkonnamõjude hindamisest. Sellest on tingitud ka tuulikute koguste ja võimsuste suur vahemik, sest keskkonnamõjude hindamise käigus kaalutakse erinevaid alternatiive eesmärgiga leida keskkonnale kõige sobivaim lahendus. August 2017 esitati Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH aruanne Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. 26 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Joonis 11. KMH aruande koostamise aluseks olevad tuulepargi alad 2015.a seisuga 24 Koosmõjude vältimiseks peab välistama vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegse teostamise lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. Koosmõju on võimalik üheaegsel Loode- Eesti tuulepargi rajamisel ja kavandatava kalakasvatuse arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees ja on vajalik mõju täiendav hindamine. 24 Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH araunne. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2013_0056. 2017 27 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 4. Eelhinnangu kokkuvõte Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 61 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustavatest nõuetest ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Kavandatavate tegevuste hindamisel on võetud hindamisele tegevused vastavalt KeHJS § 61 lg 1 toodule. Tegevuse elluviimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid on käsitletud eelhinnangu ptk-s 2. Kavandatav avamere kalakasvatus ei ole keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusega objekt KeHJS mõistes, kuna kalakasvatuse rajamine ei kuulu KeHJSi § 6 lg 1 nimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Kavandatava avamere kalakasvatuse puhul on tegemist tegevusega, mille üle otsustamisel tuleb kaaluda KMH läbiviimise vajalikkust (tuvastada, kas tegevus võib olla eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga vastavalt KeHJSi § 6 lg 2), kuna kavandatakse intensiivkalakasvatust, kus kasutatakse aastas 3 000 tonni sööta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 9 p 10 tuleb KMH eelhinnang anda, kui planeeritakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. KMH eelhinnangu järeldused • Nordic Trout Ab kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa merealade planeeringuga. Projekti koostamisel tuleb arvestada Hiiumaa merealade planeeringus tooduga. • Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa üldiste arengusuundadega, Euroopa Liidu sinimajanduse kontseptsiooniga, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava ja Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-2020 seadnud eesmärkidega. • Ei saa välistada kavandatava tegevuse mõju Hiiu madala rannikuveekogumile ning vajalik on hinnata mõju Hiiu madala rannikuveekogumi seisundile. • Rajatise ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. • Eeldatavalt lisab kalakasvatus veekogumisse täiendavaid toiteaineid ning ei saa välistada mõju pinnaveele (Läänemeri). Seega on vajalik hinnata kavandatava tegevuse mõju merekeskkonnale. • Arendajal on vajalik taotleda ka vee erikasutusluba tahkete ainete merre uputamiseks ning kalakasvatuseks. • Eeldatavalt lisab kalakasvatuse söödapraam ja transpordil kasutatav kütus täiendavaid saasteainete voogu õhku, kuid see jääb mitteolulisele tasemele ja võib välistada olulise mõju välisõhukvaliteedile. • Tavapärase töö käigus ei teki ebameeldivaid lõhnu ning lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. • Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustöödel, kuid see on lühiajaline ja väheoluline. • Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseadust, selle alamaktide nõudeid siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. • Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ning võimalike avariiolukordade korral reageerimisstsenaariumid tuleb projekteerimise käigus läbi kaaluda. • Tegemist ri ole suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei asu lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. • Planeeritava tegevusega ei kaasne mõju registrisse võetud looduvaradele, kuna kalakasvatuse asukohas ei asu loodusvarasid. • Eelhinnangu koostamisel ei saa välistada mõju Hiiu madala, Tareste, Väinamere, Paope, ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalale ning Väinamere ja Kõrgessaare-Mudaste linnuale ning tuleb läbi viia Natura hindamine. 28 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang • Kalakasvatus tuleb rajada selliselt, veekvaliteedi muutus oleks väike või puuduks täiesti ning ei tooks kaasa muutusi mereelustikule. • Energiaallikatena võimalusel kasutada sobivaid säästvaid taastuvenergia (päikese, tuule, laine) lahendusi. • Kalakasvatuse ehituse ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada märkimisväärset mõju kultuuripärandile. • Kumulatiivne mõju on võimalik üheaegsel tuulepargi rajamisel ja vesiviljelusala arendamisel, mis võib põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid kontsentratsioone vees. Välistama peab vesiviljelusala rajamise ja tuulepargi ehitustööde samaaegse teostamist lindude pesitsemisperioodil aprillist juuli lõpuni. • Projektiga kavandatava elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teada. Tootmise rajamise sotsiaalse mõju ruumiline ulatus on suur. Rajatav kalakasvatus loob juurde töökohti. Seega kavandatav tegevus mõjutab positiivselt piirkonna arengut. • Kavandatavast kalakasvatusest võivad saada mõjutatud Väinamere hoiuala (Hiiu), Hiiu madala hoiuala, Kõrgessaare-Mudaste hoiuala. Mõjutatud võivad olla ka Paope looduskaitseala ja Tareste maastikukaitseala. • Kavandatava kalakasvatuse alal suureneb orgaaniliste jäätmete settimine, mille tõttu võib halveneda ümbritseva vee läbipaistvus, väheneda hapniku tase ja kasvada toitainete sisaldus vees. Seega võib kalakasvatuste rajamine mõjutada kasvatuste lähipiirkonna toitainete biogeokeemilist tsüklit, mis võib halvimal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris. Seetõttu tuleb hinnata kavandatava tegevuse võimalikku mõju, sh kaudset ja koosmõju, piirkonna vee-elustikule ning ka taimestikule ja loomastikule. • Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju ehk mõju mõne naaberriigi keskkonnaseisundile. Kokkuvõte ja eksperdi ettepanek otsustajale: kuna hoonestusloa taotlusmaterjalide põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevusega kaasneda võivat olulist keskkonnamõju, siis on keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine põhjendatud. Samal põhjusel on KMH mahus vajalik läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. 29 / 30  Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 5. Kasutatud materjalid - „Hiiu maakonna merealade planeering“ kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 - EELIS andmebaas - Eesti Ornitoloogiaühing, 2010. Plakat: veelindude ränne; - Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 - Environmental issues of fish farming in offshore waters: perspectives, concerns and research needs. Marianne Holmer. 2010. http://www.intres.com/articles/aei2010/1/q001p057.pdf - Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava, 2014 - Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH. Aruanne. OÜ Alkranel. Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut. OÜ Artes Terrae. 2012-2015 - Hiiumaa arengustrateegia 2020+ http://hiiu.maavalitsus.ee/documents/180835/1011719/Hiiumaa+2020%2B.pdf/e9d75946 -df9f-4122-ae86-85000a4637c3?version=1.0 - http://library.enaca.org/mangrove/publications/centre_for_environment_op2007-1.pdf - https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth_enhttps://www.agri.ee/et/eesmar gid-tegevused/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf-2014-2020 - https://en.wikipedia.org/wiki/Offshore_aquaculture - Jüssi, I. 2011. Riikliku keskkonnaseire programmi allprogrammi „Eluslooduse mitmekesisuse ja maas-tike seire“ 2011. a seiretöö „Hülged – hallhüljeste lennuloenduse andmed“, MTÜ Pro Mare - Kalakasvatus ja kalade tervishoid. Tartu 2006. http://duud.ee/bys/Kalakasvatus_ja_kalade_tervishoid.pdf - Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH araunne. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2013_0056. 2017 - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. http://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 - Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee - Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016005 - TÜ Eesti Mereinstituut, 2008a. Hiiumaa madalike piirkonna kalastiku uuring. Aruanne; 30 / 30  Saaremere Kala AS Registrikood: 11310040 Kärsa, Suure-Rootsi küla, Saaremaa vald, Saare maakond, Eesti Vabariik, 94129 Telefon: (+372) 5059513 E-post: [email protected] Kellele: Tehnilise Järelevalve Amet Aadress: Sõle 23A, Tallinn, HARJUMAA, Telefon: (+372) 6672000 E-post: [email protected] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vesiviljelusrajatistega avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil Käesolevaga esitab Saaremere Kala AS (edaspidi nimetatud ka – arendaja, taotleja) täpsustatud hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetes kalakasvatuse arendamiseks. Saaremere Kala AS poolt esitatud esialgset taotlust on täpsustatud vastavalt Tehnilise Järelvalve Ameti poolt 17. augustil 2018 esialgsele hoonestusloa taotlusele (reg nr 16-7/18-1930-0011) saadetud vastuskirjas nr 16-7/18-1930-0022 esitatud ettepanekule, täpsustada kavandatavate tegevusalade asukohti. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitamisega ning seega tuleb Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. Hoonestusloa taotleja on teadlik, et järgnevalt on vajalik ehitusloa, vee erikasutusloa ja ehitise kasutusloa taotluste esitamine ja saamine. Kui kaitsemeetmena rakendatakse kalavõrkude paigaldamist (testvõrgud kasvatatava kala põgenemiste detekteerimiseks), on vajalik ka kalapüügiloa taotlemine. Loa taotluse juurde kuulub eksperthinnang (Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2018). Käesoleva hoonestusloa taotluse koostamisel on tuginetud keskkonnaeksperdi hinnangule, mille kohaselt keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatavale tegevusele on vajalik ja arendaja on sellega arvestanud. Hinnangu aluseks on lisaks keskkonnaaspektide kaalumisele merestrateegia raamdirektiivist ja vee raamdirektiivist lähtuvate seisundihinnangute ja valdkonna uuringute põhjal tehtud analüüsile asjakohased õigusaktid ja strateegilised planeerimisdokumendid (Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering, selle seletuskiri ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne3) ning Nordic Trout AB hoonestusloa taotlusele lisatud keskkonnamõju eelhinnang, samuti viidatud hoonestusloa taotlusele menetluse algatamise protsessi käigus esitatud Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti tagasiside4. Peamiseks argumendiks on Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandes väljatoodud negatiivsete keskkonnamõjude vältimis- ja leevendusmeetmed, mille hulka 1 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-9809 2 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-10934 3 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2-97ae- 59cbf28d18b6 4 https://adr.mkm.ee/?a=tja&pealkiri=Nordic+Trout&op=otsi 1 kuulub vesiviljeluse puhul enne tegevusega alustamist KMH läbiviimine5. Nimetatud asjaolu seostub keskkonnamõju hindamise seaduse § 6 lg 1 p 34 sätestatuga – keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia, kui seda on välja toonud strateegiline planeerimisdokument6. Hinnangu kujunemisest ja põhjendustest annab ülevaate käesoleva hoonestusloa taotlusega koos esitatud eksperthinnangu aruande peatükk 2 alapeatükk 2.2. Käesolevale taotlusele on lisatud kavandatava kalakasvatuse asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed. Taotlusele on lisatud keskkonnaeksperdi poolt läbiviidud analüüsi aruanne kavandatava tegevuse tõenäoliste keskkonnamõjude ja võimalike leevendusmeetmete kohta ning projekti seoste kohta riigi keskkonnakaitse alaste ja sotsiaalmajanduslike strateegiliste eesmärkidega. Taotleja soovib tähelepanu juhtida viidatud eksperthinnangu peatükile 7, mis käsitleb mh kavandatava tegevuse seoseid Eesti vesiviljeluse kehtiva strateegiaga ja Hiiu maakonnaplaneeringuga. Edasise protsessi käigus (sh sisend keskkonnamõju hindamisest ja projekteerijalt) täpsustatakse kasutatavat tehnoloogiat ja konkreetseid seadmeid ning nende mõõtmeid, samuti ehitiste täpset asukohta. Pärast keskkonnamõju hindamist ja pädevate asutuste poolt nõutud ja nendega kooskõlastatud uuringute tegemist esitab taotleja keskkonnamõju hindamise aruande koos uuringute tulemustega. Keskkonnamõju hindamise raames selgub lõplikult projekti teostatavus ja lubatud tegevuse maht kavandatud tegevuskohtades. Taotluse esitaja on teadlik, et KMH järeldus võib olla negatiivne ja aktsepteerib seda asjaolu kui äririski. Taotleja esitab peale keskkonnamõju hindamise ja sellega seotud uuringute läbiviimist taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui keskkonnamõjude hindamise tulemused on positiivsed ja dokumentides sisalduvad andmed on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. 1. Üldinformatsioon arendaja ja ehitistega seotud tegevuste kohta Arendaja info ja vajalikud load Saaremere Kala AS kalakasvatus Eestis keskendub peamiselt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) tootmisele inimtoiduks. Saaremere Kala AS kuulub AS PRFoods kontserni, AS PRFoods on noteeritud Balti NASDAQ väärtpaberibörsil. Avamere kalakasvatuse rajamiseks on arendajale vajalikud järgmised tegevusload ja nende juurde kuuluvad dokumendid: • Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Loa andja hindab keskkonnamõju hindamise vajalikkuse. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse puhul viiakse läbi nõuetele vastav keskkonnamõju hindamine ja esitatakse keskkonnamõju hindamise aruanne. • Ehitusluba ehitise ehitamiseks. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Ehitusloa taotlusega koos tuleb esitada projekt. • Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (tahkete ainete merre uputamiseks ja saasteainete vette juhtimiseks). Loa andjaks on Keskkonnaministeerium. • Kasutusluba. Loa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. 5 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2-97ae- 59cbf28d18b6 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045 2 • Kui vikerforelli kui võõrliigi väljapääsemise detekteerimiseks paigutatakse sumpade piirkonda kalavõrgud (nö testvõrgud), tuleb taotleda kalapüügiluba. Keskkonnaaspektide kokkuvõte Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse, vikerforelli kasvatuse avamere sumpades, kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt 2050 tonni. Avamere kalakasvatuse puhul on kõige olulisemaks keskkonda mõjutavaks teguriks kalade söötmine. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg (sööta kalade juurdekasvu kilo kohta), on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2357,5 tonni aastas. Keskmine söödaindeks Saaremere Kala AS kalakasvatustes on 1,15, kuid võimalik on saavutada ning praktikas on ka saavutatud parem efektiivsus – ca 1 kuni 1,05, seda sobivate keskkonnatingimuste (kõrge vees lahustunud hapniku sisaldus, kaladele sobiv veetemperatuur) ning hea omastatavuse ja optimaalse toitainete osakaaluga söötade kasutamise koostoimes. Väiksem söödaindeks tähendab ühtlasi väiksemat keskkonnamõju veekogusse juurdeviidavate toitainete (lämmastik ja fosfor) kaudu. Söödana kasutatakse söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Kasutada planeeritavas söödas (kasutatakse erinevaid söötasid, mida valitakse nende koostise ja konsistentsi ning reaalsete, praktikas testitud kala juurdekasvu tulemuste järgi) sisalduv toitainete kogus on 0,7 - 0,8 % fosforit ja 6,16 - 6,64 % lämmastikku. Seega on kogu aastas kasutatava söödakoguse peale söödaga merreviidavat fosforit kokku 18,86 tonni ning lämmastikku 156,5 tonni. Toitainetest on söödas leiduv fosfor vees vähelahustuv, sama lämmastik kergestilahustuv ja seetõttu kaod läbi otsese vette lahustumise on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Oluline on seejuures, kui suur osa toitainetest kalade poolt omastatakse ja kui suur osa jõuab toiduülejääkide või kalade väljaheidetega merre. Soomes läbi viidud kalakasvatuse keskkonnamõju uuringutes on omastatava N osakaaluks võetud 2,75% ja P puhul 0,4%7. Seega on plaanitava söödamahu juures vette jõudev arvutuslik N kogus 74,0 t ja P kogus 18,1 t. Sellest osa võidakse tarbida sumpadest väljalevinud kalasööda näol ära looduslike kalapopulatsioonide poolt. Saaremere Kala AS kogemused kalakasvatuses näitavad, et tänapäevaste sumpade ja toitmisviiside juures on sumpadest väljaleviva sööda kogus väga väike. Söötmine toimub kas praamidelt või paadist ning seda tehakse vaid senikaua, kuni kalade söögiisu on rahuldatud. Kuna vikerforell toitub veepinnal, on kalade toitumisaktiivsus selgelt näha. Kalade toitumisaktiivsust saab jälgida ka kaldalt, sumpadele paigaldatud pinnakaamerate kaudu. Kavandatavas kalakasvatuses paigaldatakse kindlasti pinnakaamerad. Oluline on sööda väljalevimise takistamiseks valida ka sööt, mis ei lagune veega kokkupuutel kiiresti. Hiiumaa põhjarannikuga piirnevad alad on kutselise kalapüügi andmete järgi olulised kilu- ja räimepüügi alad ning nende kalaliikide arvukus seal kõrge8. Eraldi täiendava väljapüügi korraldamise vajadust keskkonnamõju leevendusmeetmena seega tõenäoliselt rakendada vaja ei ole. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse võimalus ja vajadus piirkonnast võõrliikide nagu nt ümarmudil väljapüüdmiseks. Täiendav väljapüük on üks toitainete ringluse põhimõttest lähtuv keskkonnamõju leevendusmeetmeid Tegevusega kaasnevaid tõenäolisi keskkonnamõjusid ja nende vältimis- ja leevendusmeetmeid kirjeldab lähemalt taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükk 4. Lisaks vähendab söötmise keskkonnamõju kalakasvatuses toitainete ringluse põhimõtte rakendamine sööda valikul - kasutatava sööda tootmisel on ettevõte seadnud eesmärgiks edendada põhimõtet, kasutada Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust- ja -õlist valmistatud söötasid. Soomes läbiviidud analüüsid 7 https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1 8 http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2016_veeb_uus.pdf 3 (vt nt vikerforelli kasvatuse keskkonnamõjude analüüs 2001. aastast9) näitavad selle põhimõtte rakendamise positiivset mõju koormuste vähendamisele ja selle kaudu merekeskkonna kaitse eesmärkide saavutamisele. 2012. aastal Aqua Consult Baltic OÜ poolt koostatud kalakasvatuste reostuskoormuse määramise metoodika (201210) järgi tekib vikerforelli tootmisel läbivoolsetes kalakasvatustes ja sumpades, mis töötavad ilma igasuguse sette-eemalduseta, hinnanguliselt lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures tähendaks lihtsustatud arvutusmeetodit kasutades 68,5 t N ja 7,2 t P aastas. Samas aruandes on välja toodud, et Taani eksperimentaalsel mõõtmistel põhineva mudeli kohaselt tekib traditsioonilises kasvatuses 1 tonni vikerforelli tootmisel N koormust 31,2 kg ja P koormust 2,9 kg. Seega saadakse erinevate metoodikatega erinevad reostuskoormuste hinnangud. Aastas sada tonni vikerforelli tootev farm, mis töötab läbivoolsel tehnoloogial või sumpadega ilma sette- eemalduseta ja mis põhjustab lämmastikukoormust 3,3 tonni ning fosforikoormust 0,35 tonni, on viidatud metoodilise dokumendi järgi võrdväärne umbes 5000 inimekvivalendilise (ie) koormusega töötava reoveepuhastiga, mis omakorda on võrdväärne ligi 500 inimesega asula aasta jooksul vooluveekogusse juhitud olmereoveest pärineva P (890 ie) ja N(1386 ie) reostuskoormusega. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb kriitiliselt võrrelda erinevaid uuemaid metoodikaid kalakasvatuse reostuskoormuse hindamiseks (sh analoogilisi metoodikaid pika avamere kalakasvatuse traditsiooniga riikidest nagu Taani, Rootsi, Norra ja Soome) ja hinnata valitud ja pädeva asutusega kooskõlastatud meetodi alusel tegelik reostuskoormus inimekvivalentides. See võimaldab otsustada tegeliku lubatava tootmismahu üle, arvestades asjaolu, et tulenevalt Eesti rannikumere ja avamere kesisest või halvast seisundist tuleb merre heitvett juhtivatel või meres paiknevatel kalakasvatustel püüelda vähemalt nullheite poole. Nullheidet arvestatakse veekogusse söötadega toitainete sissekande ja realiseeritavate kaladega ning kompenseerivate meetmetega veekogust väljaviidavate toitainekoguste bilansi kaudu. Toitainete bilansiga seotud leevendusmeetmeid kirjeldab taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükk 5. Teoreetiliselt on võimalik ka negatiivse bilansi ehk negatiivse heite saavutamine. Saaremere Kala AS jälgib pidevalt kalakasvatuse tehnoloogia arengut ning uute, keskkonnasõbralike kasvatusmeetodite või -vahendite väljatöötamise ja turuletuleku puhul hindab nende kasutuselevõtu võimalikkust. See puudutab mh poolsuletud sumpade kasutamist avamerel, mis võimaldaks tekkivate setete kogumist. Kalakasvatuse puhul on keskkonnamõju hindamisel vajalik rakendada toodangu eluringi-põhist keskkonnamõjude hindamist, mis algab erinevate toorainete kasvatamise ja tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest ja lõpeb tekkivate jäätmete käitlemise keskkonnakasutusega, arvestades kaasnevaid keskkonnamõjusid. Oluline on võtta arvesse ka toote (kala) ärakasutatavust ja toiteväärtust, võrreldes linnu, sea- ja veiselihaga. Sellist metoodilist lähenemist on kasutatud kalakasvatuste keskkonnamõjude hindamise juures näiteks Soomes ning selleks arendatud ja kasutusel erinevaid metoodikaid11, 12. Sellistel alustel läbiviidud hindamised toovad välja, et kala on kokkuvõttes üks väiksema ökoloogilise jalajäljega loomseid toiduaineid, kui võrrelda omavahel linnu-, sea- ja veisekasvatust ja kalakasvatust. Kokkuvõttes peab taotlus esitav arendaja tõenäoliseks, et alternatiivsete tegevusstsenaariumite keskkonnamõju hindamise tulemusel on võimalik leida tegevusalternatiiv, mis ei kahjusta tegevuspiirkonna veekogumi (Hiiu madala veekogum) seisundit ega pane ohtu pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Kehtivas veemajanduskavas ja selle meetmeprogrammis on välja toodud Hiiu madala veekogumi kesine seisund ning asjaolu, et veekogumis tuleb veekasutust piirata, kuid see ei ole välistatud. Merestrateegia loetleb eesmärgid, mis on vaja saavutada mere hea seisundi hoidmiseks. Soome pikaajaliste kalakasvatuskogemuste ja läbiviidud seisundihindamiste jt analüüside alusel võib üldistada, et asukoha õige valiku puhul on võimalik vältida olulise negatiivse mõju tekkimist mereelustikule ja kaitstavatele 9 https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf 10 https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf 11 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646 12 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718 4 loodusobjektidele13. Seosed tegevuse ja selle tõenäoliste keskkonnamõjude ning keskkonnakaitse ja looduskaitse valdkonna strateegiliste dokumentide ja nende eesmärkide vahel on kirjeldatud taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükis 6. Eespool kirjeldatud aspekte käsitletakse detailselt keskkonnamõju hindamise raames. Kavandatava tegevuse üldine kirjeldus Avamere kalakasvatuse raames plaanitakse Hiiu maakonnaga piirneval merealal eristatud potentsiaalsetele vesiviljeluse aladele PV1 ja PV2 paigaldada kalasumbad vikerforelli kasvatamiseks. Sumpade ja kalakasvatuse välisilmet illustreerib joonis 1. Joonis 1. Avamere kasvatuse üldvaade (allikas: HvalpsundNet14) Igasse sumpa pannakse kevadel umbes 45 000 kala, kasvatushooaja lõpuks on eluskala mass 155 tonni sumba kohta. Kalade maksimaalne tihedus sumbas on 21 kg/m3. Realiseeritava kala keskmine suurus on 2,4 – 3,0 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Eesti rannikuvetes soovitud kalade realiseerimissuurus, tuleb kevadel merre viia 2 aastased kalad suurusega 500-600 grammi. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Alternatiiviks on uue maismaa kalakasvatuse rajamine Eestis merekasvatuste läheduses, et vähendada kalade transpordist tekkivat keskkonnakoormust ja kalade transpordiga seotud kulusid. See lahendus võimaldaks täiendava ettevõtlusvõimaluse ja töökohtade loomist Eestisse, samuti valdkonna teadmiste ja kompetentsi säilitamist ja edendamist Eestis. Kavandatavat tegevust ja tegevuspiirkonda kirjeldab lähemalt taotlusele lisatud eksperthinnangu aruande peatükk 3. Kalade kasvatamine meres algab igal kevadel aprillis-mais, sõltuvalt ilmastikutingimustest ja jääoludest. Kasvatushooaeg lõpeb oktoobris ja kalade realiseerimine toimub oktoobrist-detsembrini. Ühe võimaliku, realistliku tegevusalternatiivina alustab ettevõte kalade kasvatamist aprillis-mais kasvatuskohal PV1, selle aja jooksul transporditakse sumpadesse vajalik kogus eluskala ja antakse kaladele aega kohanemiseks. Mai lõpus – juuni alguses viiakse kõik sumbad kasvatuskohale PV2, kus nad on põhilise osa kasvatushooajast. Septembri alguses enne sügistormide algust tuuakse kalad tagasi kasvatuskohale PV1, kuhu nad jäävad kuni realiseerimiseni. Kuna sel perioodil on kalade toitumisaktiivsus madal ning paar nädalat 1313 https://mmm.fi/documents/1410837/1801200/Kansallinen+vesiviljelyn+sijainninohjaussuunnitelma/55a022d6- 054b-4136-b8b3-bcae09e53379 14 http://hvalpsund.com/hvalpsund-net-value-safety-and-common-sense/ 5 enne realiseerimist lõpetatakse nende toitmine, langeb madalamale PV1 alale summaarselt oluliselt vähem saastekoormust. Kasvatuskohast PV1 on lühem maa Lehtma sadamasse ning sumbad on paremini kaitstud sügistormide eest. Selle variandi puhul oleks söödakasutuse jaotus kasvatuskohtade vahel ligikaudselt järgmine – alal PV1 25- 30% ja alal PV2 70-75%. Koguseliselt teeb see alale PV1 707.25 t ja alale PV2 1650.25 t. Arvutuslik täiendav toitainekoormus aastas alale PV1 oleks seega (arvestades sööda toitainete sisaldust, mis vastavalt on 0,8 % P ja 6,64 % N) 5,6 t P ja 47,0 t N aastas (sellest tuleb arvestada maha veel kalade poolt omastatavate toitainete kogus). Alale PV2 antav täiendav toitainete kogus oleks ilma kalade poolt äratarbitava toitainekoguseta 13,2 t P ja 109,6 t N. Koormuse arvutamisest lähemalt saab lugeda eksperthinnangu peatükist 4. Selline tegevuse jaotamine kahe mereala vahel võimaldab vähendada ja hajutada kasvatuse keskkonnamõjusid – ala PV1 on madalam ja suletum, mistõttu veetemperatuur võib kesksuvel tõusta kaladele ebasobivalt kõrgeks, samuti on takistatud toitainete hajumine. Ala PV2 paikneb oluliselt sügavamal merealal, kus sügavamate veekihtide veetemperatuur ei tõuse väga kõrgeks. Kuna põhja iseloom on ühtlasem, on erinevate asukohtade valik sumpade paigutamiseks suurem. Vette jõudvate toitainete hajumine on tänu suuremale avatusele avamerele parem. Lisaks plaanitakse alal PV2 rakendada sumpade perioodilist ümbertõstmist 3-5 aasta tagant ja vastavuses tegevuse keskkonnamõju hindamiseks tehtava pidevseire andmetega - juhul, kui on märgata setete kogunemisest tulenevat põhja ja põhjalähedase veekihi olulist seisundi halvenemist, paigutatakse sumbad ümber naaberalale, et lasta kasutatud alal puhastuda ja taastuda. Ühtlasi annab selline tegevuste ajaline jaotamine võimaluse paigutada sumbad alal PV1 sügavamasse piirkonda. Kuna PV1 lähistele jääb kaadamisala, mida keskkonnaloa nr L.VV/32574415 alusel kasutab Direct Consulting AS Lehtma sadama süvendustöödega seoses, tuleb jälgida ka selle tegevusega kaasnevat võimalikku koosmõju kalakasvatusega ning tegevuste ajastamist. Kalade söötmine toimub vastava söödapraamiga, mille mahutavus on 130 – 240 tonni (vt joonis 2). Söödapraamilt söötmine võimaldab täpselt doseerida sööda kogust vastavalt kalade söögiisule ning vältida sööda kadu ja vähendada merre jõudvat täiendavat toitainete koormust. Kavandatava tegevuse asukohavalikul osutus sobivaimaks Hiiumaad ümbritsev mereala. Antud piirkonna jaoks on heaks kiidetud Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering, kus vesiviljeluseks on eraldatud neli erinevat piirkonda. Kavandatud tegevuseks eelistatumad asukohad, tulenevalt piirkondade keskkonnatingimustest ja paiknemisest piiranguid põhjustavate objektide suhtes, samuti paiknemisest kalade transportimiseks sobivate sadamate suhtes on alad PV1 ja PV2 (vt joonis 3). Viidatud planeeringu strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse eraldi välja, et reaalse arendustegevuse huvi ja arendaja ilmumise korral on võimalik kõikide Hiiumaad ümbritseva mereala potentsiaalsete vesiviljelusalade piiride täpsustamine ja muutmine, samuti on võimalik vesiviljeluseks ette näha piirkondi mujal nimetatud merealal, kus vesiviljelus ei lähe konflikti teiste tegevustega.16 Seetõttu, ja arvestades, et KMH ning uuringute käigus täpsustub aladele sobilik asukoht, on alade PV1 ja PV2 täpsematel kaartidel (vt joonis 4 ja 5) toodud nii esialgne soovitud asukoht koos võimaliku nihutamise ja leevendusmeetmete rakendamiseks (karbikasvatuse võrgud, vetikakasvatus, kalavõrgud) vajaliku puhvriga, ja ka alternatiivne asukoht alale PV1, kuhu kalakasvatuse paigutamise võimalikkust tuleb hinnata keskkonnamõju hindamise käigus. Alternatiivse ala eeliseks on suurem kaugus Väinamere loodusalast, ja suurem sügavus. 15 https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_view&pid=9776830&tid=1031&u=20180627143032&r_url=%2F%3Fp age%3Deklis_list%26pid%3D%26tid%3D1031%26u%3D20180627143032 16 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2-97ae- 59cbf28d18b6 6 Arendaja kavandab tegevusega paralleelselt keskkonnaseire läbiviimist, negatiivsete keskkonnamõjude ennetamiseks kalakasvatusest. Määratavate näitajate loetelu täpsustatakse pädeva asutuse (vee erikasutusloa andja) ettepanekute ja keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel. Joonis 2. Kalakasvatuse söödapraam mahtuvusega 240 tonni (allikas: AkvaGroup) 7 Joonis 3. Kavandatud kalakasvatuste asukohad aladel PV1 ja PV2 8 Joonis 4. Potentsiaalne vesiviljeluse ala PV1 samasügavusjoonte taustal (sh võimalik alternatiivne asukoht) 9 Joonis 5. Ala PV2 samasügavusjoonte taustal. 10 Tõenäoliste keskkonnamõjudena on esialgse analüüsi käigus identifitseeritud järgmised: Kavandatava tegevuse alad on kirjeldatud täpsemalt taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükis 3, sh kirjeldatakse seal alade keskkonnatingimusi ja tuuakse alade paigutamise põhjendus. Tegevusega kaasnevad tõenäolised keskkonnamõjud on täpsemalt kirjeldatud taotlusele lisatud eksperthinnangu peatükis 4. Leevendusmeetmete kirjelduse leiab aruande peatükist 5. Oluliseks aspektiks kavandatava tegevuse teostatavuse ja vajalikkuse hindamise juures on tegevuse seosed keskkonnakaitse valdkonna ja sotsiaalmajanduslike strateegiliste dokumentide ja neis kirjeldatud eesmärkidega. Põhjaliku ülevaate sellest annavad eksperthinnangu aruande peatükid 6 ja 7. Hiiu madala veekogumi koondseisund on kesine VRD kohase hindamise alusel ning halb MSRD kohase eutrofeerumise hindamise alusel. Hiiu madalaga piirneva läänepoolse avamere ala (NBP) seisund on MSRD kohase eutrofeerumise hindamise alusel väga halb. Peamine ja kõige olulisem mõju allikas on kalade toitmine. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 2050 tonni, mille saavutamiseks vajatakse sööta 2357,5 tonni. Arvutuslik vette jõudev N kogus on selliste mahtude ja koguste juures 74 tonni, P kogus 18,1 tonni. Kahes etapis kasvatamise puhul langeb alale PV1 ca 30% ja alale PV2 70% koormusest. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – liigiline koosseis ja arvukus; 3. Merekaladele ja vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise, läbi käitumise muutuste; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused; 5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ressurssidele (ökosüsteemiteenused, sh mereruum). Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) tõenäolise arvukuse suurenemise, sotsiaalmajanduslikust aspektis ettevõtluse aktiviseerumise piirkonnas (millega kaasnevad täiendavad töökohad ja maksulaekumine kohalikule omavalitsusele ning riigieelarvesse). Aitab saavutada ja klapib järgmiste strateegiliste eesmärkidega (lisada loetelu). Potentsiaalsete leevendusmeetmetena on esialgse analüüsi käigus välja toodud järgmised meetmed: Oluline on rakendada sisend- ja väljundvoogusid tervikuna haaravat ja arvestavat keskkonnameetmete rakendamist. Vähendada tuleb sisendvoogu, millest peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik ja optimaalsed söödakogused. Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme – aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Sellised võimalused on eelkõige: 1. Pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu; 2. Karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena; 3. Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööda kasutamine; Seejuures ei saa eeldada, et arendaja rakendab meetmeid ja viib ellu tegevusalternatiivi, mis on majanduslikust ja tehnilisest aspektist elluviidamatud. Hinnata tuleb meetmete kulutõhusus. Seetõttu vajavad tehnilised meetmed nagu settekogujate paigaldamine eraldi kulutõhususe hindamist KMH käigus. 11 Lisaks kavandatakse järgmiste meetmete rakendamist: − kattevõrgud sumpade kaitseks lindude eest, mis takistavad lindude toitmiskäitumise muutusi; − kalavõrkude (testvõrkude) paigaldamine piirkonda vikerforelli kui võõrliigi loodusse pääsemise juhtumite kindlakstegemiseks Vajadusel paigaldatakse hülgekaitsevõrgud (arvestades hüljeste püsielupaikade lähedust on see oluline eelkõige alal PV1). Saaremere Kala AS kavandab mõlemal kasvatusalal keskkonnanäitajate pidevat seiret automaatmõõteseadmetega, samuti perioodilist proovivõttu sügavamatest veekihtidest, ja pinnakaamerate paigaldamist kalade seisundi ja aktiivsuse jälgimiseks. Arendaja jälgib ühtlasi pidevalt tehnoloogia arengut ja rakendab võimalusel uusi keskkonnasõbralikumaid meetodeid ja tehnoloogiaid. Eesmärgiks on vähemalt nullheite saavutamine, mida arvestatakse kalakasvatuse ja selle keskkonnamõjude leevendamiseks rakendatavate keskkonnameetmete sisend- ja väljundvoogude bilansina. Kalakasvatuste puhul tuleb kasutada ka ravimeid, sh antibiootikume. Tänu vaktsineerimisele on kaasaegsetes kalakasvatustes antibiootikumide kasutamise kogused väga tugevalt vähenenud, antibiootikume kasutatakse vaid erandkorras. Saaremere Kala AS kasvatustes on kõik kalad vaktsineeritud. Kavandatava tegevuse peamised seosed riigi ja kohaliku taseme strateegiliste eesmärkidega on järgmised: Taotluse koostamise raames analüüsiti tegevuse kooskõla maakonna- ja sellega piirneva mereala planeeringuga, riigi planeeringuga Eesti2030, kohaliku kalanduspiirkonna arengustrateegiaga, strateegiaga Säästev Eesti 21 ja vesiviljeluse arengustrateegiaga ja EL sinimajanduse strateegiaga. Lisaks hinnati kavandatavat tegevust merestrateegia raamdirektiivi, vee raamdirektiivi ja loodusdirektiivi ning linnudirektiivi ja asjakohaste tegevus- ja kaitsekorralduskavade valguses. Kokkuvõttes võib ütelda, et kavandatav tegevus on otseselt seotud merestrateegia raamdirektiivi ja vee raamdirektiivi, samuti linnu- ja loodusdirektiivide ja vastavate tegevus- ja kaitsekorralduskavadega ning mõjutatud nende eesmärkide ning eesmärkide saavutamiseks kehtestatud kohustuste ja nõuete poolt. Selleks, et kavandatav tegevus ei seaks ohtu keskkonnakaitse valdkonna strateegiate eesmärkide saavutamist, nagu merealade ja veekogumite, liikide ja nende elupaikade hea või soodne seisund, tuleb tegevuse keskkonnamõjud hinnata keskkonnamõjude hindamise raames, viia läbi vajalikud uuringud ja käitamise ajal jälgida pidevalt ümbritseva ala keskkonnaseisundit. Euroopa Liidu ülene meremajanduse edendamiseks ellukutsutud sinimajanduse strateegia (Blue Growth) toob vesiviljeluse liikumise meredesse välja kui võimaluse vähendada survet mageveekogudele ja maismaa ökosüsteemidele, mis aitab tagada looduslike mere- ja mageveeliikide populatsioonide elujõulisust. Mere vesiviljelusega alustamine Hiiumaa merealal toob piirkonda uusi töökohti, aitab suurendada kohaliku kala tootmismahtu ja sellega täita turu nõudlust kodumaise kala osas, suurendada kaubanduskettide varustatust kodumaise kalaga ja kohalikke kalatöötlusettevõtteid kohaliku toorainega. Ühtlasi võimaldab loodav avamere kalakasvatus suurendada Eesti kala- ja kalatoodete eksporti ning selle kaudu vähendada riigi väliskaubanduse puudujääki. Uue kalakasvatuse vajadused pakuvad tööd ka teistele Eesti ettevõtetele, kes toodavad või tarnivad kalakasvatuseks vajalikku tehnikat ja muid vahendeid. Kalakasvatuse loomine aitab säilitada Eestis valdkonna kompetentsi ja jätkata vastavat koolitust. Loetletu on kooskõlas Eesti vesiviljeluse arengustrateegia eesmärkide ja tegevussuundadega17. Lisaks toetab tegevus Hiiu kalanduspiirkonna arengustrateegia aastateks 2015-2015 eesmärkide saavutamist18. Kohaliku ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine on kooskõlas Eesti 2030+ planeeringu ja Säästev Eesti 25 strateegiaga. Lisaks on tegevuse kavandamisel leitud, et see on kooskõlas Säästev Eesti 21 selliste 17 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus-arengustrateegia-2014-2020.pdf 18 http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_HIIUMAA.pdf 12 eesmärkidega nagu heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal, kuna kavandatav tegevus aitab kaasa regionaalsele arengule. Tegevuse eesmärgiks on kohalikke eripärasid ja looduse kandevõimet arvestav ja säästev looduskasutus. Põhjaliku ülevaate seostest sotsiaal- ja majandusvaldkonna strateegiate ja eesmärkidega annab eksperthinnangu peatükk 7. 2. Ehitise kasutamise otstarve Hoonestusloa objektiks olevad ehitised on kalakasvatuse kompleksid ja nende otstarve on kalade kasvatamine avameres, seejuures alal PV1 toimub noorkalade ettekasvatamine ja täiskasvanud kalade sügisene hoidmine kuni realiseerimiseni, alal PV2 aga intensiivkasvatus maksimaalse juurdekasvu saavutamiseks. Käesoleva taotluse aluseks olev tegevus ja sellega seotud ehitised ei erine oluliselt Nordic Trout AB taotluses esitatutest Veeseaduse § 227 lg 5 viimase lause mõttes. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning olulised muud tehnilised andmed Koos sumbaraamide ja linnuvõrkude ja nende tugikonstruktsioonidega ulatuvad sumbad üle merepinna kuni 3 meetrit. Sumbavõrgud ulatuvad piisava sügavusega aladel kuni 6 meetri sügavusele. Kahte kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa (a’ 8 sumpa) koos plastikust sumbaraamidega (ujuvad pontoonid, mis on ehitatud kahest paralleelsest 450 – 500 mm läbimõõduga HDPE-torust, vt joonis 6), sumpi katvad linnuvõrgud, linnuvõrgu toetusraamid, sumba raamide ankurdussüsteemid, kogu kalakasvatust piiritlevad poid ja signaaltuled. Kalakasvatuse juurde kuulub ka söödapraam, millel paiknevad sööda hoidlad, arvutisüsteem, doseerimisüksus, õhukompressorid, söödatorud, diiselgeneraator. Kompleksid varustatakse veekvaliteedi ja keskkonnaseire poidega (veetemperatuuri ja vees lahustunud hapniku andurid, a-klorofülli ja vee läbipaistvuse seire andurid). Kogu kalakasvatuse juhtimiseks ja jälgimiseks vajalik informatsioon salvestatakse automaatselt digitaalsel kujul. Merevee seire info salvestatakse andmepilve ja on nähtav kõigile volitatud isikutele. Sumbad on kahes suuruses – väiksemad sobivad paigutamiseks pigem alale PV1 ja suuremad alale PV2. Suuremate sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38 m ja perimeeter 120 m, väiksemate sumpade raami läbimõõt on 32 m ja perimeeter 100 m. Sumbaraamide täpsed mõõdud selguvad peale kasvatuskoha ja kasvatusmahu selgumist. Sumbaraami külge on kinnitatud 0,8-1 m kõrgused vertikaalsed torud, mille peale kinnitub reeling ja ohutustrossid, mille külge töötajad saavad kinnitada turvakarabiinid juhul, kui on vaja töötada sumbaraami peal. Sumpade sügavus sõltub kalakasvatuse piirkonna veest. Kui veesügavus on 15-25 meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud 5-6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Sumpadest põgenemise takistamine on oluline, vältimaks kasvatuse kalade loodusesse pääsemist ja sellest põhjustatud ohte looduslikele kalapopulatsioonidele (haiguste levitamine, ristumine looduses elavate kaladega ja sellega genofondi muutmine). Sumba võrgusilma suurus sõltub kasvatatava kala keskmisest suurusest. Kalade puhul, kes on suuremad kui 0,4-0,5 kg, on võrgusilma suurus tavaliselt 18-25 mm. Võrk on valmistatud tugevatest nailonkiududest, mida töödeldakse UV-kiirguse eest kaitsva vahendiga, mis moodustab katte päikese ja ilmastiku mõjude kaitseks. Sumba keskel on plastikust linnuvõrgu tugiraam kõrgusega 1,5-2 meetrit - sumbad on kaetud linnuvõrguga, et hoida linde kalakasvatussumpadest eemal ja vältida röövlindude põhjustatud kahjusid kalakasvatusele. 13 Iga sumba kogupindala (diameetriga 38 m) on 1133,54 m2 ja vee alla jääva osa maht (kui vee alla jääva osa kõrgus on 6 m) 6801,24 m3. Vajadusel, kui see ilmneb keskkonnamõju hindamise ja projekteerimise faasis, võib kasutada ka teiste mõõtmetega sumpasid. Joonis 3. HD450 sumbaraami konstruktsioon Joonis 6. HD315 sumbaraami konstruktsioon Alal PV2 kasutatakse sumpade puhul ruutpaigutust (vt joonis 7). Alal PV1 kasutatakse selle madaluse tõttu teistsugust, nö jadapaigutust (vt joonis 8). 14 Joonis 7. Sumpade ankurdamise skeem alal PV2 Joonis 8. HD315 sumbaraamide ankurdusskeem alal PV1 15 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Ala PV1 Kalakasvatuse ala suurus on 700 x 900 m , kokku 630 000 m2 ehk 63 ha. Kasutatakse sumpade jadapaigutust. Ala PV2 Kalakasvatuse ala suurus on 1000 x 1000 m, kokku 1 000 000 m2 ehk 100 ha. Kasutatakse sumpade ruutpaigutust. Kokku on kahel alal kavandatud hõlmata orienteeruvalt 1 630 000 m2 suurune ala ja paigutada neile kokku 16 sumpa. Sumpadega kaetud ala pindala sõltub kasutatavate sumpade suurusest, mis täpsustub KMH käigus. Suurema diameetriga (38 m) sumpade alusel arvutatult on ühe sumba kogupindala 1133,54 m2 ja vee alla jääva osa maht (kui sumbavõrgu vee alla jääv osa ulatub 6 m sügavusele) 6801,24 m3. Ehitisealune pindala ehk sumpade alla jääva ala pindala on sumpade eeldatava koguarvu järgi kokku 18 136,64 m2. Sumpade vee alla jäävate osade kogumaht on kokku 108 819,84 m3. 5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid, koormatava ala suurus ruutmeetrites Kalakasvatuse ala suurus alal PV1 on 700 x 900 m , kokku 630 000 m2 ehk 63 ha. Kalakasvatuse ala suurus alal PV2 on 1000 x 1000 m, kokku 1 000 000 m2 ehk 100 ha. Kokku on kahel alal kavandatud hõlmata orienteeruvalt 1 630 000 m2 suurune ala. Sumpade täpne asukoht ja paigutus selgub keskkonnamõju hindamise tulemusel. Sumpade koguarv ja seega ka taotletava ala pindala võivad muutuda keskkonnamõju hindamise läbiviimise tulemusel. Teatud tootmismahust allapoole ei ole kavandatav tegevus enam kasumlik ning tegevuse kavandamisest tuleb majanduslikel kaalutlustel loobuda. Kui keskkonnamõju hindamise tulemusel otsustatakse ala lähistele paigutada karbi- või vetikakasvatuseks võrke või liine, või kalavõrke (nö testvõrgud) kasvatuse kalade põgenemisjuhtude kindlakstegemiseks, on võimalik, et kavandatava tegevuse ala tuleb suurendada. Alade nurgakoordinaadid PV1 1 2 3 4 X 6547529,8 X 6547529,8 X 6546527,4 X 6546528,9 Y 429799,3 Y 430803,1 Y 430804,6 Y 429799,3 PV2 1 2 3 4 X 6549649,4 X 6549651,9 X 6548951,0 X 6548953,3 Y 408879,6 Y 409779,8 Y 409782,3 Y 408879,6 16 6. Uuringu kirjeldus Enne taotluse esitamist arendaja uuringuid läbi viia ei soovi. Enne tegevusloa väljastamist tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude hindamise raames läbiviidavate uuringute loetelu ja maht täpsustub keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus, vastavalt assjaomaste asutuste ja huvipoolte tagasisidele. Käesolevale loataotlusele lisatud eksperthinnangu alusel on vajalik vähemalt järgmiste uuringute tegemise vajadus keskkonnamõju hindamise teostamise käigus: − Olemasoleva seisundi hindamine – olemasolevate uuringute ja hinnangute alusel, keemilised analüüsid soovitud tegevuskohas erinevatest veekihtidest ja setetest. − Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkondades. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud tegevuskoha alternatiivide puhul. − Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloom ja ohutus, valida sobivaimad kohad tegevuseks. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral. − Natura hindamine keskkonnamõju hindamise osana. Kogu tegevuse ajal peab toimuma kalakasvatuse keskkonnamõjude seire, millega hinnatakse tegevuse mõju vee füüsikalis-keemilistele seisundinäitajatele (temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, Chl-a). Täiendavad seirevajadused näitajate ja seiresageduse osas täpsustuvad keskkonnamõju hindamise käigus. 7. Hoonestusloa taotletav kestus Saaremere Kala AS taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Saaremere Kala AS on teadlik asjaolust, et soovitud alale on esitatud hoonestusloa taotlus analoogiliseks tegevuseks Nordic Trout AB poolt. Hoonestusloa taotluse lisa: Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2018. Indrek Kasela Juhatuse liige Saaremere Kala AS /Allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev: digitaalses allkirjas 17  Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega EKSPERTHINNANG Täiendatud versioon 06.09.2018 Projekt number 18-KV-38 Tallinn 2018  Nimetus: Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega Töö nr: 18-KV-38 Aeg: 06.09.2018 Versioon: Täiendatud versioon loa andja nõudmistele (esitatud arendajale 17.08. 2018, kiri nr 16- 7/18-1930-002) vastavalt täiendatud loa taotluse juurde. Olulised täiendused: vastavalt täpsustatud asukohtadele on asendatud joonised 1,2 ja 3. Lk 8 täpsustatud tegevuslubade menetlusprotsessi kirjeldust. Arendaja: Saaremere Kala AS Reg nr 11310040 Aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Suure-Rootsi küla, Kärsa, 94129 Kontaktisikud: Margus Rebane [email protected] Rait Kaarma [email protected] Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Analüüsi koostaja: Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: [email protected] Projektijuht: Katrin Väljataga, MSc Eksperdid: Pille Antons, MSc Katrin Väljataga, MSc Kristin Puusepp Kasutustingimused: © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende allikale. Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................................. 4 2 Ülevaade kavandatava tegevusega alustamisega seotud kohustustest ja tegevuslubade taotluse protsessist ............................................................................... 5 2.1 Tegevusload ja menetlus ..................................................................................................6 2.1.1 Hoonestusloa taotluse koostamine ........................................................................... 8 2.1.2 Ehitusloa taotluse koostamine .................................................................................. 8 2.1.3 Vee erikasutusloa taotluse koostamine .................................................................... 9 2.1.4 Kasutusloa taotlus ................................................................................................... 10 2.2 Kavandatava tegevusega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamisest ja eelhindamise vajalikkusest ...................................................................................................11 3 Tegevuspiirkonna kirjeldus ....................................................................................... 17 4 Kalakasvatuse võimalikud keskkonnamõjud ............................................................ 26 5 Kalakasvatuse negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine................................. 35 6 Kavandatava tegevuse seosed keskkonnavaldkonna strateegiate ja tegevuskavade ning nende eesmärkidega ............................................................................................ 39 7 Kavandatava tegevuse vastavus Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule ............................................................................................................... 45 8 Keskkonnamõju hindamise raames vajalike uuringute ja analüüside kirjeldus ....... 53 9 Kokkuvõte ................................................................................................................. 54 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 55 3 1 SISSEJUHATUS Käesolevas ülevaates käsitletavaks objektiks ja tegevuseks on Saaremere Kala AS poolt plaanitav avamere kalakasvatus Hiiumaa põhjaranniku lähistel, Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu1 potentsiaalsete vesiviljeluse aladena välja toodud piirkondades PV1 ja PV2, mis paiknevad vastavalt ida ja lääne pool Tahkuna poolsaart. Kalakasvatuses hakatakse kasvatama lõheliste (Salmoniformes) hulka kuuluvaid liike, eeldatavalt vikerforelli (Oncorhynchus mykiss). Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda kliendile informatsiooni tegevuslubade taotluse protsessist ja vastavast seadusandlusest ning eelnimetatust tulenevatest kohustustest tegevuse keskkonnamõju hindamisel. Antakse üldine ülevaade kavandatava kalakasvatuse jaoks valitud piirkondade hüdroloogilistest tingimustest, keskkonnaseisundist ja seisundit kujundavatest ja mõjutavatest teguritest, samuti avamere kalakasvatuse potentsiaalsetest keskkonnamõjudest ning selle leevendamiseks kasutada olevatest meetoditest. Analüüs annab ülevaate ka kavandatava tegevuse seostest keskkonna-, sotsiaal- ja majandusvaldkonna strateegiliste eesmärkidega. 1 http://www.maavalitsus.ee/hiiu-maakonnaga-piirneva-mereala-maakonnaplaneering 4 2 ÜLEVAADE KAVANDATAVA TEGEVUSEGA ALUSTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTEST JA TEGEVUSLUBADE TAOTLUSE PROTSESSIST KOKKUVÕTE PEATÜKIST 2 Kokkuvõttes on käesoleva analüüsi järeldusel keskkonnamõju hindamise läbiviimine kavandatava tegevuse suhtes potentsiaalsetel vesiviljelusaladel PV1 ja PV2 sisuliselt kohustuslik ning eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik, kuna 1. Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu osaks olev KSH ja selle aruanne sõnastavad keskkonnameetmete all KMH läbiviimise vajalikkuse vesiviljeluse kavandamise puhul, sh Natura 2000 aladele avalduva võimaliku negatiivse mõjuga ja looduskaitse eesmärkide saavutamisega seotult. Vastavalt KeHJS § lg 1 p 34 on KMH läbiviimine kohustuslik olukorras, kus seda nõuab asjakohane strateegiline planeerimisdokument. Hiiu maakonnaga piirneva mereala KSH aruanne ning KSH seletuskiri ja Hiiu maavanema korraldus on üksteisega teatud määral vastuolus, kuid KSH aruandest nähtub selgelt KSH keskkonnaeksperdi seisukoht KMH teostamise vajalikkuse kohta. 2. Direktiivist 92/43/EMÜ tulenev nõue, Natura 2000 aladega seotult asjakohaselt hinnata kavandatava tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid seoses tagajärgedega, mida need tegevused ja neist tulenevad mõjud ala kaitse-eesmärkidele avaldavad, ei ole kavandatava tegevuse ja asukoha puhul täidetav ilma KMH-d läbi viimata. 3. Hiiu madala veekogumi VRD kohane seisund on „kesine“ ja veemajanduskavas veekogumile seatud eesmärkide saavutamine ohustatud, mistõttu tuleb hinnata soovitud tegevuse läbiviimise võimalikkus antud piirkonnas. 4. Keskkonnamõju eelhindamine on juba läbi viidud sarnasele tegevusele samades asukohtades. Nimetatud eelhindamise järelduseks on KMH teostamise vajalikkus. 5. Dubleeriva eelhindamise läbiviimine võimalike keskkonnamõjude olulisuse hindamiseks teise arendaja poolt sama tegevuse jaoks samas kohas ei võimalda kokku hoida menetluse osapoolte aega ja muid ressursse ning ei anna olulist uut informatsiooni kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse kohta. 6. Keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia projekti koostamisega paralleelselt, et maksimaalselt ja operatiivselt võtta arvesse erinevate tegevuse alternatiivide keskkonnamõjusid ja meetmete rakendamise vajadusi ja võimalusi. Seega on tegevuslubade taotlemise ajaline järgnevus eeldatavalt järgmine: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Ehitusloa taotlus koos projekti koostamise ja paralleelselt KMH läbiviimisega 3. Vee erikasutusloa taotlus 4. Kasutusloa taotlus Võimalik on ka tegevuslubade taotluste samaaegne esitamine erinevatele otsustajatele. 5 2.1 Tegevusload ja menetlus Tegevusega alustamiseks vajalike tegevuslubade menetluste osapooled: − Hoonestusloa ja ehitusloa puhul on pädev asutus Tehnilise Järelvalve Amet, TJA − Vee erikasutusloa puhul on pädev asutus Keskkonnaministeerium, KeA − Arendaja, Saaremere Kala AS, SKAS Tegevuslubade vajalikkus tegevusega alustamiseks: 1) Projekteerimistingimused Ei ole vajalik – vastavalt ehitusseadustiku2 (EhS) § 105 ei ole kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul projekteerimistingimused vajalikud. 2) Hoonestusluba Vastavalt ehitusseadustiku § 108 annab hoonestusloa TJA – „Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotlusega koos esitatakse hoonestusloa taotlus või hoonestusluba. Kui koos ehitusloa taotlusega esitatakse hoonestusloa taotlus, peatub ehitusloa menetlus hoonestusloa andmiseni. taotluse esitamine toimub koos ehitusloaga.“ 3) Ehitusluba Annab TJA, vastavuses TJA põhimäärusega3 (§ 20) ja ehitusseadustikuga (§ 89). Vajalikkus tuleneb ehitusseadustikust, § 39 ja lisa 1 - ehitusluba on vajalik, kui kavandatud on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, laiendamine, ümberehitamine, lammutamine. 4) Vee erikasutusluba. Vastavalt veeseaduse (VeeS) § 9 lg 5 annab kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste, veekaabelliinide ja torujuhtmete ehitamiseks merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel vee erikasutusloa Keskkonnaministeerium. 5) Kasutusluba Vastavalt EhS § 50 ja lisale 2 on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamisel selle kasutussevõtuks vajalik kasutusloa taotluse esitamine ja kasutusluba. Kasutusloa väljaandjaks on Tehnilise Järelvalve Amet. Veeseadus seab konkreetsed nõuded hoonestusloale, mis on vajalik avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega (§ 225 ja §226), mh sätestab, et hoonestusluba ei asenda teisi lube, mis on vajalikud hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks. Keskkonnamõju hindamise seaduse4 (KeHJS) kohaselt võib arendaja projekti koostamise viia läbi koos keskkonnamõju hindamisega (§ 26). 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/109032018028?leiaKehtiv 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv 6 Taotluste esitamise ja menetlemise järjekord ei ole eespoolnimetatud seadustes täpselt paika pandud. Kui ehitusseadustik näeb ette, et ehitusluba ja hoonestusluba võidakse esitada koos (või esimesena hoonestusluba), siis veeseadusest ei selgu üheselt, kas vee erikasutusluba võib taotleda nimetatud lubadega paralleelselt. Kirjeldatud seadustes ei ole otseseid viiteid sellele, et hoonestus- ja ehitusloa olemasolu oleks vee erikasutusloa väljastamise tingimuseks või vastupidi (võrdle atmosfääriõhu kaitse seadusega - § 79 lg 6 sätestab üheselt mõistetavalt, et ehitusloa taotluse esitamisele eelnevalt tuleb õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitajal taotleda ja saada õhusaasteluba). Keskkonnaeksperdi isiklik suhtlus hoonestus- ja ehitusloa andjaga (Tehnilise Järelvalve Amet, 29.08.2018) tõi välja, et vee erikasutusloa olemasolu on ehitusloa saamise eelduseks. Nimetatud lubade taotlused võib hoonestus- ja ehitusloa andja sõnul sisse anda samaaegselt. Lisaks eelnimetatud lubadele (hoonestusluba, ehitusluba, vee erikasutusluba) on tegevusega alustamiseks EhS § 50 ja lisale 2 vajalik ka kasutusluba. Kasutusluba antakse, kui ehitis vastab ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Sellest võib järeldada, et kuna vee erikasutusloaga koos esitatakse (loa andja nõudmisel) kavandatavate tööde või ehitise projekt (keskkonnaministri määrus nr 18, RT I, 07.05.20135) ja kavandatavat ehitist saab nõuete ja otstarbe kohaselt kasutada peale vee erikasutusloa väljastamist, tuleb (olukorras, kus keskkonnamõjude hindamine on vajalik ning ehitise projekti soovitakse koostada mõjude hindamisega paralleelselt) taotlused esitada järjekorras: 1. Hoonestusloa ja ehitusloa taotlus koos 2. Vee erikasutusloa taotlus (või koos sammuga 1) 3. Kasutusloa taotlus või 1. Hoonestusloa taotlus 2. Ehitusloa taotlus (peatub vee erikasutusloa menetluse ajaks) 3. Vee erikasutusloa taotlus 4. Kasutusloa taotlus Tuginedes eelkirjeldatule ja Ösel Aquafarms OÜ Kesknõmme kalakasvatusega seotud hoonestusloa taotluse menetluse raames Keskkonnaameti poolt sõnastatud seisukohale ja langetatud otsusele, on võimalik ka hoonestusloa, ehitusloa ja vee erikasutusloa taotluste samaaegne esitamine (Keskkonnaameti kiri 08.03.2017 nr 14-6/17/1223-26). Seejuures, kui viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, peatatakse ehitusloa ja vee erikasutusloa taotluse menetlused keskkonnamõju hindamise valmimiseni. Seejuures tuleb keskkonnamõju hindamine (KMH) läbi viia nii, et see annaks vajaliku info kõikide tegevuslubade andjatele selleks, et langetada põhjendatud loa andmise või mitteandmise otsus, ilma täiendavat keskkonnamõju hindamise protsessi läbi viimata. Seda tingimust on võimalik täita, kui keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ja keskkonnamõjude hindamine viiakse läbi kõiki asjaomaseid asutusi aktiivselt kaasates ja laekunud tagasisidet maksimaalselt arvesse võttes. Tegevuslubade menetlus peatub KMH läbiviimise ajaks. Otsuse, millist skeemi kasutada, langetab tegevuslubade taotleja (arendaja). Kui sumpadest kalade põgenemise detekteerimiseks paigaldatakse kalavõrgud (nö testvõrgud), on vajalik ka kalapüügiloa taotlemine. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv 6 http://dhs-adr-kea.envir.ee/Display.aspx?ID=104163&Root=104163 7 2.1.1 Hoonestusloa taotluse koostamine Tulenevalt veeseadusest on kavandatava tegevuse puhul hoonestusloa taotluse kohustuslikud osad: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) selle uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha; 6) hoonestusloa taotletav kestus Lisaks sätestab veeseadus, et − Kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud täiendavad nõuded, siis peab taotluses sisalduma ka taotleja kinnitus, et ta vastab nendele nõuetele. Taotlusele lisatakse nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. − Taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. − Pärast pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab taotleja pädevale asutusele uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruanded. Taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui need on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustunud. Taotlus esitatakse Tehnilise Järelvalve Ametile. 2.1.2 Ehitusloa taotluse koostamine Ehitusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Kui ehitusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need pädevale asutusele ning pädev asutus kannab andmed ehitisregistrisse. Tulenevalt ehitusseadustikust on kavandatava tegevuse puhul ehitusloa üldised kohustuslikud osad: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri; 2) ehitusloa kättetoimetamise viis; 3) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus; 4) ehitusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve; 5) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamiseks taotletav aeg; 6) ehitusprojekti koostanud isiku andmed, kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed; 8  7) energiamärgis, kui see on nõutav; 8) andmed riigilõivu tasumise kohta. 9) nõuetele vastav ehitusprojekt. Kui ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis, esitatakse ka ekspertiisiakt. 10) kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitise ehitusloa taotluses märgitakse lisaks käesoleva seadustiku üldosas sätestatule ehitise või ehitamisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus. Nagu juba eespool viidatud, esitatakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotlusega koos hoonestusloa taotlus või hoonestusluba. Kui koos ehitusloa taotlusega esitatakse hoonestusloa taotlus, peatub ehitusloa menetlus hoonestusloa andmiseni. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise ehitusloa taotluse esitamisel lähtutakse käesoleva seadustiku üldosas ja veeseaduse § 226 lõikes 2 hoonestusloa taotlusele esitatavatest nõuetest. 2.1.3 Vee erikasutusloa taotluse koostamine Kõikide vee erikasutuslubade taotlused peavad sisaldama järgmist infot (vt keskkonnaministri määrus nr 18)7: 1) avaldust, milles on taotleja nimi või ärinimi, aadress, ettevõtja registrikood või füüsilise isiku isikukood, vee erikasutuse eesmärk, taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri; 2) vee erikasutuse asukoha ja vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldust; 3) vee erikasutuse asukoha skeemi ja kaarti (soovitavalt mõõtkavas 1:10 000); 4) vee erikasutusloa taotleja tegevusala iseloomustust, mis peab sisaldama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori koodi (EMTAK kood); 5) vee erikasutamise eest vastutava isiku nime, ametikoha nimetust, telefoninumbrit või elektronposti aadressi; 6) teavet vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta vee erikasutusloa andja nõudmisel; 7) vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekti vee erikasutusloa andja nõudmisel; 8) teavet vee erikasutamise aja kohta ja perioodi pikkust, milleks vee erikasutusluba taotletakse; 9) teavet vee erikasutuses kasutatava tehnika vastavuse kohta parimale võimalikule tehnikale vee erikasutusloa andja nõudmisel. 10) vee erikasutusloa andmiseks vajalikku eksperthinnangut vee erikasutusloa andja nõudmisel; 11) kohaliku omavalitsuse nõusolekust, v.a juhul, kui vee erikasutusluba taotletakse vee erikasutuseks sise- või territoriaalmerel või piiriveekogudel või kohaliku omavalitsuse enda poolt; 12) vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise õiguspärast valdust tõendavaid dokumente. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024 9 Kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamisel avalikule veekogule ja kalakasvatuse kavandamisel tuleb vee erikasutusloa taotluses seoses saastavate ainete juhtimisega suublasse esitada (vähemalt) info − veekogusse (suublasse) juhitavate saasteainete koguste kohta (toodanguühiku kohta); − kavandatud või olemasolevad seirepunktide koordinaadid L-Est süsteemis ja analüüsitavad näitajad ning seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas; − suubla nimi, asukoht ja kirjeldus ning veemajanduskava kohane suubla seisundi kirjeldus. Seoses tahkete ainete heitmisega veekogusse tuleb kavandatud tegevusega seotud vee erikasutusloa taotluses esitada (vähemalt) info: − uputamisele kuuluva aine maht (m3) ning saasteainete sisalduse kirjeldus; − vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-Est süsteemis; − kavandatavate vee seirepunktide ja süvendatava pinnase seirepunktide asukohad ja koordinaadid L‑Est süsteemis, analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas; − vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse mõju vähendamise meetmete kirjeldus; − merre pinnase paigaldamise, tahkete ainete uputamise või heitmise korral selle koha valiku põhjendus. Kõikide tegevuslubade taotlused esitatakse ametlikult kinnitatud vormidel, millele viited leiab vastavatest seadustest. 2.1.4 Kasutusloa taotlus Vastavalt EhS § 52 esitatakse kasutusloa taotlus peale ehitise valmimist pädevale asutusele (antud juhul Tehnilise Järelvalve Amet) ehitisregistri kaudu. Kasutusloa taotlus peab sisaldama järgmist infot: 1) taotleja nimi, kontaktandmed, esitamise kuupäev ja allkiri; 2) kasutusloa kättetoimetamise viis; 3) ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed ja katastritunnus; 4) kasutusloa taotlemise eesmärk, sealhulgas ehitatud ehitise kirjeldus ja selle kasutamise otstarve ning ehitamise liik; 5) ajutise ehitise kasutamise korral selle kasutamiseks taotletav aeg; 6) õigusaktis sätestatud juhul ehitise hooldusjuhend; 7) ehitist ehitanud isiku andmed, asjakohasel juhul ka ehitusprojekti koostanud isiku andmed, ja kui ehitusprojekti nõuetele vastavust on kontrollinud projekti koostajast sõltumatu pädev isik, siis ka tema andmed; 10  8) energiamärgis, kui see on nõutav; 9) õigusaktis sätestatud juhul tõendid ehitise auditi kohta; 10) ehitusdokumendid, välja arvatud juhul, kui kasutusloa taotlus esitati ainult ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks; 11) andmed riigilõivu tasumise kohta. Koos kasutusloa taotlusega esitatakse ka ehitusprojekt. 2.2 Kavandatava tegevusega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude hindamisest ja eelhindamise vajalikkusest KeHJS § 3 sedastab, et keskkonnamõju hinnatakse juhul, kui − taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; − kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Tegevusluba KeHJS mõistes on defineeritud § 7 – tegevusloaks on lisaks keskkonnakompleksloale, vee erikasutusloale ja õhusaasteloale, kiirgustegevusloale, jäätmeloale ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsile ka projekteerimistingimused, ehitusluba või ehitise kasutusluba. Käesoleval juhul on seega planeeritaval tegevusel vajalik 3 tegevusluba erinevatelt osapooltelt. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 6 lg 1 loetleb tegevused, mille puhul KMH on kohustuslik - tegevused, mille puhul on oluline keskkonnamõju tõenäoline. Vesiviljelust, sh kalakasvatust, samuti avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitise rajamist siin ei nimetata. § 6 lg 1 p 34 nimetab KMH kohustuslikkuse olukorras, kus käsitlemisel on selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. Sama § 6 lg 2 nimetab tegevuste hulgas, mille puhul on vaja otsustajal anda eelhinnang võimalikele keskkonnamõjudele, põllu-, metsa- ja kalamajanduse ning maaparanduse (p 1) ning vee erikasutuse (p 18). Vabariigi Valitsuse määrus nr 2248 eelhinnangu vajadusega tegevusvaldkondadest täpsustab § 9 p 10 all, et eelhindamine on vajalik, kui planeeritakse aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamist. Sama määruse § 11 p 7 kohaselt on eelhindamine vajalik, kui veekogusse kaadatakse tahket ainet 100 kuupmeetrit või enam. Keskkonnamõju eelhindamine on KeHJS kohaselt otsustaja ehk loa andja ülesanne (§ 6 lg 2 ja lg 21). Seega ei saa arendajalt nõuda keskkonnamõju eelhindamise teostamist ja aruande esitamist koos taotlusega, kuid arendajalt saab eeldada piisavalt põhjalike andmete esitamist oma planeeritava tegevuse ja sellega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju kohta Vastavalt keskkonnamõju eelhindamise juhendile9 (Keskkonnaministeerium 2015) on keskkonnamõju eelhindamine vajalik selleks, et välistada põhjendamatud KMH ja KSH algatamised või algatamata jätmised. Põhjendamata KMH mittealgatamine võib kaasa tuua olulise keskkonnakahju ja kahjunõuded. Samas ka KMH algatamine olukorras, kus olulisi 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/935561?leiaKehtiv 9 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 11 keskkonnamõjusid pole alust eeldada, võib kaasa tuua kahjunõudeid ja põhjendamata viivitusi ja töökoormust arendajale jt osapooltele. Keskkonnamõju eelhindamine on vastavalt KeHJS § 6 ja VV määrus nr 224 otsustaja ehk tegevusloa andja (vt KeHJS § 9) ülesanne. Hiiu maakonda ümbritseva mereala 2016. aastal kinnitatud teemaplaneeringut kinnitava Hiiu maavanema korralduse10 kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks iga juhtumi puhul eraldi otsustada KMH vajalikkus ning määrata täiendavad tingimused. Hiiu maakonna merealade planeeringu 1. köites (seletuskiri)11 on samuti välja toodud lähtuvalt tootmistegevusest vajadus igakordselt otsustada keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus ning KMH koostamise käigus otsustada täiendavate tingimuste määramine, arvestades piirkonna hüdroloogilisi tingimusi, kasutatavat tehnoloogiat, liigi kasvatamiseks vajalikke tingimusi jm asjakohast infot. Samuti tuuakse seletuskirjas välja, et tulenevalt vesiviljeluse arengukava ja sobivate kohtade määratlemise kava puudumise tõttu planeeringu valmimise ajal on võimalik, et potentsiaalsete vesiviljeluse aladena väljatoodud piirkondade asukohti muudetakse või korrigeeritakse konkreetse arendussoovi puhul (lähtudes mh KMH käigus saadavatest täiendavatest andmetest). Koosmõjus teiste mereala mõjutavate tegevustega ei saa olemasolevatel andmetel tuginedes välistada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu juurde kuuluva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande12 kohaselt ei olnud KSH raames võimalik erinevate tegevuste, sh vesiviljeluse keskkonnamõjusid eraldi detailselt hinnata. KSH aruandes nähakse keskkonnakaitselise meetmena vesiviljeluse kavandamise korral merealale ette KMH läbiviimine (vt ptk 4.3.6, vesiviljelus, leevendavad meetmed). KSH aruande ptk 5.4.1 käsitleb Natura eelhindamise tulemusi mõju osas Natura aladele. Aruandes on välja toodud võimalikud mõjud Natura aladele potentsiaalsete vesiviljelusalade lõikes, sh nii PV1 kui PV2 kohta. Tabelis 5.1 on loetletud nii tõenäolised negatiivsed mõjud kui nende leevendusmeetmed, sh − Väinamere loodusalale avalduva mõju hindamine KMH käigus; − Hinnata vesiviljelusala PV1 mõjusid võldasele KMH käigus; − Täiendavate andmete ilmnemisel kaaluda KMH vajadust ja hinnata põhjalikumalt PV2 mõjusid Natura asjakohase hindamise käigus; − Täiendavate andmete ilmnemisel kaaluda KMH vajadust ja hinnata põhjalikumalt PV2 mõjusid Natura asjakohase hindamise käigus; − Hinnata vesiviljelusala PV2 mõjusid Hiiu madala loodusalale Natura asjakohase hindamise käigus. Kavandatava tegevuse puhul (kalakasvatuse rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale) tuleb seega lähtuda KeHJS § 3 ja § 6 lg 1 p 34 toodust. Nendest KSH aruande punktidest lähtudes saab järeldada, et KMH läbiviimise vajalikkus on lähtuvalt tegevuse olulisest tõenäolisest keskkonnamõjust, sh mõjust Natura aladele, ja olemasolevate andmete puudulikkusest tõendatud ka ilma eelhindamist läbi viimata. 10 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/Kehtestamise+korraldus.pdf/c3e7fe54-e4db- 40d2-927d-6529b360fa70 11 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/Seletuskiri.pdf/146474a9-2584-4e77-9861- f17543e35906 12 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2-97ae- 59cbf28d18b6 12 KeUS § 3 defineerib keskkonnahäiringu kui inimtegevusega kaasneva ebasoodsa mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiva mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on antud definitsiooni järgi ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnahäiring hõlmab ka keskkonnamõju KeHJS mõistes. Seejuures tuleb võtta arvesse looduskaitse, sh keskkonnakaitse olulisi rakendusprintsiipe, milleks on ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduses13 (KeUS) kirjeldatud vältimispõhimõte ja ettevaatuspõhimõte. Vältimispõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnaohu tekkimist vältida ning selle talumine eeldab olulise ja ülekaaluka huvi olemasolu, alternatiivide puudumist ja meetmete rakendamist. Ettevaatuspõhimõtte kohaselt tuleb keskkonnariski kohaste meetmetega võimalikult suurel määral vähendada. KeUS eeldab olulise keskkonnahäiringu tekkimist mh nii olulise keskkonnamõju põhjustamisel KeHJS mõistes kui olulise ebasoodsa mõju tekitamisel Euroopa Liidu Natura 2000 (edaspidi Natura) võrgustiku alale. Nende alade kohta on seatud nõuded direktiiviga 92/43/EMÜ14, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Direktiivi kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala (Natura 2000 võrgustiku ala) kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Arvestades eespool nimetatud ettevaatuspõhimõtet ja direktiivis 92/43/EMÜ toodut, samuti asjaolu, et vee raamdirektiivi ja sellel põhineva Eesti veemajanduskava kohane seisundihinnang vaadeldavale rannikumere veekogumile (Hiiu madala veekogum) on jätkuvalt „kesine“ (vt pinnaveekogumite koondseisund 2015. aastal Keskkonnaagentuuri andmetel15, pinnaveekogumite seisund 2012-2016 Keskkonnaagentuuri andmetel16) ja hea seisund jääb tõenäoliselt lähiaastatel saavutamata, ei saa lubada veekogumi veekvaliteedi näitajate edasist halvenemist. VeeS § 35 järgi on pinna- ja põhjavee kaitse keskkonnaeesmärgiks – pinna- ja põhjavee seisund ei tohi halveneda, ning tuleb saavutada vee raamdirektiivis ja Eesti veemajanduskavades seatud eesmärk – kõikide veekogumite vähemalt hea seisund või hea ökoloogiline potentsiaal. Täiendavat koormust avaldavate tegevuste ja objektide kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et uue saasteallika lisandumisel ei tohiks veekvaliteedi näitajad ületada „hea“ seisundiklassi piirväärtusi. Rannikumere veekogumite tüüpide seisundiklasside piirid kvaliteedielementide kaupa on toodud keskkonnaministri määruse nr 44 lisas 6. Hiiu madala veekogumi seisundist ja veekogumile avalduvast survest ning vajalikest keskkonnameetmetest annab ülevaate Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava17. Veekogumi seisundi parandamise meetmed on detailselt kirjeldatud vastavas meetmekavas18. Kehtiva veemajanduskava ja meetmeprogrammi järgi tuleb Hiiu madala veekogumis veekasutust (saasteainete, eelkõige toitainete N ja P) sissekannet piirata, mitte vältida. Välja on toodud, et veekogumi seisundi käesoleva veemajanduskavade perioodi (2016-2021) eesmärgi saavutamine (senise seisundi ehk seisundiklassi „kesine“ säilitamine) on ohustatud. Meetmetena nähakse ette hajukoormuse ja punktkoormuse vähendamist, kuid oluline 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017017?leiaKehtiv 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 15 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf 16 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/20170906_pinnaveekogumite_seisund_2017_kaur_kinnit atud_2.xlsx 17 https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 18 http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx 13 meetmete kavandamise ja rakendatavate meetmete tõhusust vähendav tegur on ebaselgus hajukoormuse osas, mille allikad vajavad veemajanduskava kohaselt täiendavate uuringutega väljaselgitamist. Seda, kas kavandatava tegevuse puhul tekkiva täiendava saastekoormuse puhul on konkreetsel tegevusel, antud juhul avamere kalakasvatusel otsene või kaudne mõju veekogumi seisundile ja Natura aladele, ei ole käesoleva analüüsi koostaja hinnangul võimalik sisukalt hinnata eksperthinnangu käigus, vaid selleks on vaja läbi viia spetsiifilised uuringud ja põhjalik analüüs, milleks on vaja algatada KMH. KMH läbiviimine projekti koostamise käigus võimaldab seevastu arendajal ühtlasi saada infot erinevate tegevuse alternatiivide keskkonnamõju kohta ning arvestada sellega jooksvalt projekti koostamise juures, kohandades tegevuse mahtusid, paiknemist ning tehnoloogia valikut keskkonnamõju hindamise järeldustele vastavalt. See hinnang on kooskõlas Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu KSH aruande järelduste ja selles väljapakutud keskkonnameetmetega. Lähtudes KeHJS muutmise seaduse seletuskirjas 2017. aastast19 sisalduvast infost on seadusandja mõte ja eesmärk seadusega, et võimalikult varases etapis, st tegevusloa taotlusega koos esitatakse piisav info otsustajale otsuse langetamiseks, kas KMH läbiviimine on vajalik või mitte. Kuna KMH läbiviimine on ressursimahukas protsess, peab nii selle algatamine kui algatamata jätmine olema põhjendatud, et vältida liigsete halduskulude tekkimist ja viivitusi arendajale. Lähtuvalt KeHJS on keskkonnamõju eelhindamise kohustus otsustajal ehk loa andjal (kellel on võimalik vajadusel see ka tellida pädevalt eksperdilt). KeHJS § 26 ütleb, et arendaja võib soovi korral hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju ehitusprojekti koostamise käigus. Sellisel juhul on otsustajaks sellise tegevusloa andja, mille taotlemisel tuleb esitada ehitusprojekt. Arendaja peab teavitama otsustajat oma soovist, mille peale otsustaja algatab keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise aruanne kuulub projekti juurde. Käesoleval juhul on sellise tegevusloa andjaks TJA (Ehitusseadustik, § 39 ja § 40), kes algatab arendaja soovil keskkonnamõju hindamise. Soov esitatakse koos hoonestus- ja ehitusloa taotlusega. KeHJS § 11 lg 12 kohaselt võib arendaja pöörduda enne tegevusloa taotluse esitamist otsustaja poole, et küsida otsustaja seisukohta, millist teavet peab ta keskkonnamõju hindamise käigus esitama. Otsustaja, kelle poole arendaja on pöördunud, peab enne oma seisukoha esitamist konsulteerima nii arendaja kui ka asjaomaste asutustega. Tegevuse keskkonnamõju hindamine erinevate tegevuslubade lõikes on ühendatav. Kui viiakse läbi KMH hoonestusloa taotlemise menetluse raames, on pädeval asutusel (TJA) võimalik sama aruannet ka ehitusloa ja kasutusloa kohta otsuse langetamisel kasutada (KeHJS § 11 lg 7: „Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi.“ ) Ka vee erikasutusloa väljaandja (antud juhul KeM) saab teha otsuse tegevusloa andmise kohta sama KMH ja selle tulemuste alusel. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt: „Kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.“ Vajalik võib olla vee erikasutusloa menetluse raames (täiendava) eksperthinnangu koostamine ja esitamine koos loa taotlusega (vt keskkonnaministri määrus nr 1820). 19 https://www.riigikogu.ee/download/0c032a2d-0920-4074-8111-fc1f3222d48b 20 https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024 14 Eeldatava soovitud stsenaariumi järgi eksperthinnang fikseerib, et tegevusel on tõenäolised olulised keskkonnamõjud ning järeldustes tuuakse välja asjaolu, et KMH on nõuetekohaselt läbi viidud sama tegevuse ja tegevuspiirkonnaga seotud teiste tegevuslubade taotluste menetlemise raames, kaasnevad mõjud on hinnatud ja keskkonnameetmed sõnastatud. Lähtuvalt asjaolust, et KMH on juba teostatud ja sisu vee erikasutusloa andmise otsuse tegemiseks piisavalt informatiivne, jätab otsustaja vee erikasutusloa saamiseks KMH algatamata. Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et kui kavandatava tegevusega sarnase ja samas piirkonnas toimuva tegevuse kohta on keskkonnamõju eelhinnang juba koostatud, on seda eelhinnangut võimalik tegevusloa väljaandjal kasutada ka teiste arendajate poolt samade tegevusloa taotluste raames KMH teostamise vajalikkuse hindamiseks. Eelduseks on, et eelhinnangu aluseks oleva tegevuse iseloom ja maht ning tegevuse asukoht peavad olema sarnased ja nende keskkonnamõjud seetõttu võrreldavad. Tehnilise Järelvalve Ameti dokumendiregistrist selgub, et 24.04.2018 on Nordic Trout Ab esitanud hoonestusloa taotluse potentsiaalsetele vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 avamere kalakasvatuse rajamiseks. Tegevusele on Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnang21, mille oluliseks järelduseks on KMH läbiviimise, sh asjakohase Natura eelhindamise läbiviimise vajalikkus. Loa taotluse dokumentidest selgub kavandatava tegevuse sisu ja tootmismahtude kirjeldus, mis on võrreldavad käesoleva analüüsi objektiks oleva tegevusega. Nordic Trout Ab hoonestusloa taotluse menetluse algatamise kooskõlastusringil on Keskkonnaministeerium väljendanud seisukohta, et kavandatav tegevus ei tohi kahjustada ega halvendada Eesti mereala merekeskkonna seisundit ning et KMH tuleb teostada võimalikult varases arendusetapis. Keskkonnaameti tagasisides tuuakse välja tegevusega kaasnevad erinevad mõjud merekeskkonnale ja -elustikule, nimetatakse KMH läbiviimise vajalikkus ning esitatakse soovitused KMH sisu ja hinnatava ala ulatuse osas. Käesoleva analüüsi koostaja hinnangul on seetõttu ka viidatud keskkonnamõju eelhinnang ja sellele laekunud tagasiside otsustajale piisavaks aluseks, mille tulemuste põhjal (arvestades seejuures käesolevas peatükis eraldi kirjeldatud aspekte, sh keskkonnamõju hindamise ja eelhindamise eesmärk KeUS ja KeHJS järgi, Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu KSH aruandes loetletud vajalikud keskkonnameetmed, tegevusest puudutatud veekogumi seisund ja veemajanduskavas toodud ohud ja eesmärgid, direktiivi 92/43/EMÜ nõuded seoses Natura 2000 võrgustiku alade tõenäolise mõjutatusega jt) järeldada KMH läbiviimise vajalikkus ka teise arendaja poolt nimetatud piirkonnas planeeritava sarnase tegevuse (avamere kalakasvatus sumpades) puhul, kus on kasutusel samalaadne tehnoloogia ja millest lähtuv keskkonnakoormus on samalaadne. 21 https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-7164 15 Joonis 1. Potentsiaalsed vesiviljeluse alad PV1 ja PV2 vastavalt Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringule piiranguid põhjustavate objektide taustal. 16 3 TEGEVUSPIIRKONNA KIRJELDUS KOKKUVÕTE PEATÜKIST 3 Mõlemad alad sobivad forelli kasvatamiseks, kuid nii kalade heaolu kui keskkonnamõjude, samuti majanduslikust aspektist on ala PV1 sobilik eelkõige noorkalade ettekasvatamiseks ning PV2 kalade kasvatamiseks kuni turustamiseni. Ala PV1 piire võiks korrigeerida nii, et selle põhjaosa haaraks ka lääne poole jääva sügavama ala ala PV1 ja Lehtma sadama vahel. Selle ettepaneku sobivust hinnatakse KMH raames. Täiendavate uuringutena on KMH raames vaja läbi viia hoovuste kaardistus ja erinevatest saasteallikatest, sh kalakasvatusest lähtuvate lahustunud toitainete ja orgaanika- ning toitaineterikaste setete leviku modelleerimine. Lisaks tuleb hinnata piirkonnas põhja uuringute läbiviimise vajalikkus ja vajaduse ilmnedes need KMH raames läbi viia. Sumpade paigutamisel tuleb arvesse võtta nii sügavust, põhjareljeefi kui vee temperatuuri, lainetuse tugevust, hoovusi, sh võimaluse korral ka süvaveekerke esinemissagedust, samuti paiknemist kaitsealade ja püsielupaikade suhtes. Vajalik on hinnata vette heidetavate saasteainete kogused, sõltuvalt toodangumahtudest ja kasvatatavale liigile ja merekeskkonnale kasutamiseks sobivatest söötadest ning saadud andmete põhjal ja, arvestades modelleeritud saasteainete leviku suunaga, valida asukoha- ning tegevusalternatiivid, millel on vähim negatiivne keskkonnamõju. Seetõttu ei ole täpse sumpade asukoha äranäitamine võimalik – see sõltub keskkonnamõju hindamise tulemustest. Sumpade täpne asukoht täpsustatakse peale KMH läbiviimist, vastavad andmed esitatakse loa andjale uuesti. Joonistel 1, 2 ja 3 on antud esialgsed võimalikud asukohad ja asukoha muutuse eeldatavad piirid. Alal PV1 on sumpade paigutamiseks sobivaim selle sügavam põhjaosa või PV1 ala praegustest piiridest väljajääv veelgi sügavam osa lääne pool, Lehtma sadama suunas. Alal PV 2 tuleb sumbad paigutada võimalikult eemale naabruses paiknevast Natura 2000 alast, arvestades seejuures vajadust kaitsta sumpasid kõrge lainetuse ja tormide eest. Leevendusmeetmetena rakendatakse tegevuse ajalist jaotust kahe ala vahel – alal PV1 toimub kalakasvatus kevadel ja sügisel, alal PV2 suvekuudel. Lisaks rakendatakse sumpade asukoha perioodilist muutmist kooskõlas regulaarse tegevuse keskkonnamõju seire tulemustega. Kalakasvatust kavandatakse Hiiumaa rannikumerre, Tahkuna poolsaarest kahel pool paiknevatele potentsiaalsete vesiviljeluse aladena väljatoodud aladele PV1 ja PV2 (vt joonis 1). Maa-ameti geoportaali Eesti merealade kaardi järgi22 on nimetatud aladest PV1 madalam (ca 3 kuni 12 m) ja PV2 sügavam (ca 15 kuni 31 m). Põhja reljeef on alal PV1 muutlikum kui alal PV2, mistõttu on sumpade paigutamine alale keerulisem, kuna sumbad tuleb paigutada tasase põhjareljeefiga alale. Samuti mõjutab alade sügavus oluliselt sumpade kõrgust, mida saab alale paigutada. Kui veesügavus on 15-25 meetrit, siis ulatuvad sumbavõrgud 5-6 meetrit allapoole merepinda ja lisaks 1 meetri võrra üle merepinna, et vältida kalade üle ääre hüppamist ja sumpadest põgenemist. Madalamates piirkondades on sumbavõrgud lühemad, et jääks piisav vahe võrkude ja põhja vahele. 22 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Merealade-kaardirakendus-p484.html 17 Alal PV1 (vt joonis 2) on sumpade paigutamiseks sobivam ala põhjapoolne, sügavam osa, tänu millele on võimalik hoida kalakasvatus naabrusesse jäävast kaitsealast 1 km kaugusele, ja ühtlasi võimalikult kaugele hallhülge püsielupaigast. Joonisele on kantud ka alternatiivne asukoht, mida kaaluti kalakasvatuse paigutamiseks. Joonis 2. Potentsiaalne vesiviljeluse ala PV1 samasügavusjoonte taustal (sh võimalik alternatiivne asukoht) 18 Mõlema ala puhul on kalakasvatuste piirkond antud puhvriga, mis tähistab määramatust sumpade täpse paigutamise juures. Täpsed asukohad ja ala ulatus selguvad alles peale KMH teostamist, kui on ka selge, kui palju vajatakse mereruumi kompensatsioonimeetmete elluviimiseks (nt karbikasvatuse liinide või võrkude paigutamiseks). Sumpade puhul tuleb kaaluda vähemalt kaht paigutusviisi ja kasvatusmahtu. Esimesel juhul paigutatakse 8 sumpa alale PV1 ja 8 alale PV2, ning kalakasvatus toimub mõlemal alal sama tsükliga. Teisel juhul paigutatakse 16 sumpa esmalt alale PV1, kus toimub kalade ettekasvatus. Seejärel veetakse sumbad alale PV2, kus toimub kalade kasvatus kuni sügiseni. Seejärel veetakse 16 sumpa tagasi alale PV1, kus kalad on kuni realiseerimiseni. Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringu seletuskirjas ja KSH aruandes on rõhutatud, et konkreetse arendaja ilmumisel ja vesiviljeluse projekti kavandamisel on võimalik planeeringus piiritletud alade muutmine, nende ulatuse ja piiride täpsustamine, samuti vesiviljelusega alustamine planeeringus mitte välja toodud aladel – juhul, kui see ei takista teisi tegevusi planeeringuga kaetud merealal. Sellest asjaolust lähtuvalt võib välja tuua, et sobivamaks piirkonnaks kalakasvatuse jaoks on olemasolevast potentsiaalsest vesiviljelusalast lääne poole, Lehtma sadamale lähemale jääv kuni 12 meetri sügavune mereala. See ala sobib noorkalade ettekasvatamiseks ja täismõõdu saavutanud kalade hoidmiseks vahetult enne realiseerimist, samuti on sadamas võimalik sumpade talvine hoidmine. Silmas tuleb seejuures aga pidada, et nimetatud piirkonna lähistele jääb ka kaadamisala – kuna kaadamine alale on vee erikasutusloaga nii ajaliselt kui koguseliselt (sadama süvendus- ja kaadamistööd viiakse läbi märtsis-aprillis ning katkestatakse kõrgemate veetemperatuuride saabumisel, kui fütoplanktoni areng intensiivistub, tegevus on keelatud 1. maist 30. juunini, vastavalt keskkonnaloale nr L.VV/32574423) reguleeritud ning sumbad paiknevad alal vaid kevadel ja sügisel, siis on võimalik tegevuste konflikti ja otsest koosmõju vältida. Samas tuleb hinnata kaadamisalale tahkete ainete uputamise ja kalakasvatusest lähtuva saaste kumuleeruva koosmõju võimalikkus ja ulatus. Joonisel 3 on toodud teise soovitud kalakasvatuse paigutus alal PV2. PV2 ala puhul põhjust Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringus väljatoodud piiridest välja minna ei ole, ala valikul on silmas peetud eelkõige ala sügavust, mis eelistatult võiks olla 18-20 meetrit. Põhja iseloom on alal PV1 mitmekesine, hõlmates nii pehmeid savikaid ja liivapõhju kui kiviseid põhju, alal PV2 on levinud valdavalt ühetaolised savi- ja liivapõhjad. Mõlema ala sügavusreljeefist annavad ülevaate joonised 2 ja 3. Alal PV2 arvestatud kaitseala lähedusega ja allpool pinnakihti toimuva vee läänesuunalise liikumisega, mistõttu on püütud hoida kaitsealast võimalikult kaugele. Põhja iseloomul ja mere sügavusel piirkonnas on seos piirkonna mereelustikuga, sh põhjaelustiku mitmekesisuse ja arvukusega. Sellest omakorda sõltub, milline keskkonnamõju on kavandataval tegevusel piirkonna mereelustikule, seda eelkõige läbi kalakasvatuse sumpadest põhja settival orgaanilise sademe, mille moodustavad kalasööda ülejäägid ja kalade väljaheited. Sügavamatel aladel on tõenäolisem põhjalähedases veekihis lahustunud hapniku vähenemine (hüpoksia), mis madalatel aladel on tänu lainete ja hoovuste tugevamale läbisegavale mõjule vähem tõenäoline. Samas on madalate piirkondade puuduseks kalakasvatusest lähtuva saaste, sh orgaanikarikka heljumi suurem kontsentreerumine sumpade lähistele, samas kui sügavamatel aladel on hajumine ulatuslikum ja punktmõju seega väiksem ja lahjendus suurem. Ala PV2 eeliseks on ka vikerforellile sobiva ja optimaalset kasvu tagava veetemperatuuri säilumine ka suveperioodil, samas kui madalam PV1 ala muutub vee 23 https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_view&pid=9776830&tid=1031&u=20180627143032&r_url=%2F %3Fpage%3Deklis_list%26pid%3D%26tid%3D1031%26u%3D20180627143032 19 liiga kõrge temperatuuri tõttu kesksuvel suurema tõenäosusega kalade kasvu pärssivalt soojaks. Madalamad temperatuurid tagavad ka väiksema haiguste leviku riski ja suurema kalade heaolu, sh söögiisu ja kiirema kasvu. Väga olulised tegurid avamere kalakasvatuse puhul keskkonnamõjude tekke seisukohast on hoovused – nii vertikaalsed hoovused, sh upwelling ehk süvaveekerge kui horisontaalsed pinna- ja põhjaveehoovused. Süvaveekerke puhul toimub põhjalähedase, jahedama ja enamasti kõrgema toitainete sisaldusega vee ülesliikumine, millega kaasneb nii füto- kui zooplanktoni arvukuse ja biomassi suurenemine ülemistes veekihtides. See omakorda parandab planktontoiduliste kalade toidubaasi, kuid suurendab samal ajal pinnalähedaste veekihtide toitainete sisaldust ja halvendab seega veekvaliteeti. Samal ajal on süvaveekerkega kaasnev veetemperatuuri alanemine jaheda vee lembeste kalaliikide nagu lõhelised, sh forellid kasvatamise puhul kalade seisundile suveperioodil positiivse mõjuga. Forelli kasvatamist Eesti rannikuvetes takistabki (lisaks aastaringse tegevuse võimatusele) mh asjaolu, et suviti võivad rannikulähedases meres tõusta veetemperatuurid sageli lõhilaste jaoks ebasobivalt kõrgeks – vikerforelli jaoks sobivaim temperatuurivahemik on 10-18° C24. Seega võiks vikerforellikasvatusele olla soodsam valida piirkonnad, kus süvaveekerget esineb sagedamini, kuid silmas tuleb pidada, et koosmõjus kalakasvatusega ei tohi seejuures halveneda veekogumi seisund. Horisontaalsed pinna- ja põhjahoovused kannavad kalakasvatuse piirkonnast eemale kalade toitmise vees lahustunud ülejääke ning sumpadest põhjasettivat orgaanilist sadet. Hoovuste suund ja tugevus on muutlik ning sõltub eelkõige valdavatest tuulesuundadest, põhja reljeefist ja kaldajoonest. Väinades jt kitsastes kohtades on hoovused tugevamad. Kui pinnahoovustel on Läänemeres valdavalt liikumine vastupäeva, siis sügavamates veekihtides toimub vee liikumine pigem vastupidises suunas. Joonistel 4, 5, 6 on toodud keskmine hoovuste liikumise suund Hiiumaa ümbruses 2017. aasta juulis – seda võrdlevalt pinnakihis, sügavusel kuni 5 meetrit ja kuni 10 meetrit. Tegemist on ekraanitõmmistega Euroopa Komisjoni Maa seire programmi Copernicus mereteenuste valikust leitava teenuse 25 BALTICSEA_ANALYSIS_FORECAST_PHY_003_006 andmete valiku ja kuvamise tulemustest (2X2 km ruudustikus, kuu kohta keskmistatud vee horisontaalse liikumise kiirus ja suund). 24 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf 25http://marine.copernicus.eu/services-portfolio/access-to- products/?option=com_csw&view=details&product_id=BALTICSEA_ANALYSIS_FORECAST_PHY_003_006 20 Joonis 3. Ala PV2 samasügavusjoonte taustal. 21 Ekraanitõmmistelt on näha, et juulikuus 2017 on Hiiumaa põhjaosa rannikuäärses meres vee liikumine pindmises kihis eelkõige ida- ja kagusuunaline, rannikust kaugenedes aga lõunasuunaline. Pindmises kihis on vee liikumine ka kiirem, PV1 ala ümbritsevas mereosas seejuures märgatavalt kiirem kui ala PV2 ümbritsevas mereosas. Sügavuselt järgmises veekihis (kuni 5 m) on vee horisontaalne liikumine rannikuäärses piirkonnas PV1 ala lähistel sama kui pindmises kihis, kuid avavees tuleb tugevamalt sisse läänesuunaline liikumine, seda eelkõige Tahkuna poolsaarest itta, Soome lahe suudmeala poole jäävas osas. Alal PV2 on rannikulähedases piirkonnas selles sügavusvahemikus märgata hoopis põhjasuunaline liikumine, rannikust kaugemal läänesuunaline liikumine. 10 m sügavusel toimuva kohta rannikulähedase ala PV1 kohta enam andmeid ei saa, kuid ala PV2 piirkonnas näeme selget ja valdavat läänesuunalist liikumist, mis võib viidata sellele, et põhjasetteid kantakse selles piirkonnas pigem läände, Läänemere avaosa poole. Tegelikkuses on hoovuste liikumine joonistel esitatud tardkujutistest keerukam ja ajas muutlik, mistõttu hoovuste summaarse, pikaajalise mõju hindamiseks nii kaldalt lähtuva, avamere suunalt tuleva kui kalakasvatusest pärineva toitainete ja orgaanikarikaste setete liikumisele on vajalik eraldi analüüsi läbiviimine. Lisaks tuleb KMH käigus hinnata lainekõrgused alal PV2, mis on merele avatud ja kus tormid ja kõrge lainetus võivad sumbad purustada või sumpade ankurdamissüsteemid lõhkuda, millega kaasneb arendajale oluline majanduslik kahju ning samuti negatiivne mõju elurikkusele, kuna kalakasvatuste puhul tuleb maksimaalselt vältida kasvatustest isendite loodussepääsemist – seda nii nakkushaiguste, sh parasiitide põhjustatud haiguste leviku kui looduslike populatsioonide geneetilise saastumise vältimiseks. Joonis 4. Hoovused Hiiumaa rannikuvetes 2017. aasta juulis, veepinnal (sügavus 0 meetrit) 22 Joonis 5. Hoovused Hiiumaa rannikuvetes 2017. aasta juulis, sügavusel kuni 5 meetrit Joonis 6. Hoovused Hiiumaa rannikuvetes 2017. aasta juulis, sügavusel kuni 10 meetrit 23 Keskmine potentsiaalne veetemperatuur vaadeldavas piirkonnas on eespoolviidatud Copernicuse mereteenuse andmetel 2017. aasta suvel (juuni kuni august) alal PV1 olnud sügavamas kihis kuni 18 kraadi. 20 m sügavusel on augustis 2017 keskmine potentsiaalne veetemperatuur olnud PV2 ala piirkonnas kuni 16-17 kraadi, mis illustreerib selle ala paremat sobivust täiskasvanud kala kasvatamiseks realiseerimiseks vajaliku suuruseni. Joonisel 1 on esitatud vaadeldavaid alasid läbivad veealused kaablid ning planeeritavate kaabelliinide suunad, veelaused kultuuriväärtusega objektid ja kultuuriväärtused (eelkõige on nendeks vrakkide asukohad), kaitsealad (sh Natura alad), hoiualad ja püsielupaigad (sh hallhüljeste püsielupaigad nagu Selgrahu). Sellelt jooniselt nähtub, et oluline on hinnata tegevuse mõju Hiiu madala loodusalale ja hoiualale, Paope loodusalale ja looduskaitsealale, Kõrgessaare-Mudaste ja Väinamere loodusalale, linnualale ning hoiualale. Hüljeste püsielupaikadega arvestamine on oluline ka majanduslikel põhjustel, kuna hülged võivad kalakasvatusele tekitada olulist majanduslikku kahju – sumbad tuleb paigutada neist võimalikult eemale ja vajadusel varustada hülgevõrkude või hülgepeletitega. Lisaks on kaardile kantud Tahkuna poolsaarele ja selle lähistele Hiiumaa põhjarannikule jäävad maismaal paiknevad kaitsealad, kuna keskkonnamõju hindamisel on vaja analüüsida ka võimalikku rannikutele ja rannikumaastikele ja nende elustikule avalduvat mõju. Lehtma sadama ja ala PV1 vahele jääb ka kaadamisala, mis paikneb Tareste lahe sügavamas osas. Kuna kaadamisega kaasneb ka setete ja heljumi levik, tuleb keskkonnamõju hindamise ja hoovuste mõju analüüsi käigus arvestada võimaliku koosmõjuga kaadamisest. Täiendavalt tuleb uurida alasid meremiinide suhtes – kas ja kui põhjalikult on piirkonnas teostatud miinitõrjeoperatsioone ja kas on vajalik täiendavate põhjauuringute tegemine, võimalike ohtude täpsustamiseks ja vajadusel elimineerimiseks. Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades alade PV1 ja PV2 erinevat sügavust ja põhjareljeefi, samuti erinevat hoovuste liikumist ning veetemperatuuri, samuti kaitstust tugeva lainetuse ja tormide eest on põhjust kaaluda noorkalade ettekasvatamist alal PV1 (või selle lähistel Lehtma sadama pool lahe sügavamas osas). Alalt PV1 oleks võimalik sumbad suvekuudeks transportida alale PV2, kus sügavamas, enam merele avatud mereosas toimub kalade kasvatamine suveperioodil täismõõtmete saavutamiseni. Sügisel, peale täismõõdu saavutamist, transporditakse sumbad alale PV1 tagasi, kuhu kalad jäävad kuni realiseerimiseni. Kuna sel ajal kalade toitumisaktiivsus langeb ja mõned nädalad enne realiseerimist lõpetatakse kalade toitmine täielikult, vähendatakse nii oluliselt negatiivset keskkonnamõju täiendavast toitainete sissekandest madalale PV1 alale. Lisaks on alal PV1 sumbad paremini kaitstud kevadel ja sügisel tõenäolisemate tugevamate tuulte ja kõrgema lainetuse eest. Keskkonnamõjude vähendamise seisukohast on selline kalakasvatuse korraldus kasulik ka aspektist, et intensiivse kasvuperioodi ajal, mil kalad intensiivsemalt toituvad ja söödakulu on suurem, on kalad sügavas mereosas alal PV2, kus saaste hajumine ja lahjendus on suurem ning sügavamates veekihtides toimuv läänesuunaline veeliikumine transpordib toitainete- ja orgaanikarikkad setted avamere poole. See ala on kalakasvatuseks soodus seega nii suurema sügavuse kui jahedama vee tõttu. Tegevuste selline jaotamine vähendab kummalegi mereosale langevat koormust. Samal ajal kui sumbad paiknevad alal PV2, saab suletumas ja madalamas mereosas paiknev ala PV1 puhastuda. Talveks on võimalik sumbad hoiustada Tareste lahes Lehtma sadama piirkonnas. Täiendava leevendusmeetmena tuleb kasutada ka sumpade asukoha vahetamist ala sees - st sumbad paigutatakse alal PV2 iga 3-5 aasta järel erinevasse asukohta. Läbi tuleb viia pidevat seiret nii veekvaliteedi kui setete osas, ja vajadusel asukohti muuta tihedamalt (nt kui on 24 täheldatav lahustunud hapniku sisalduse vähenemine ja H2S teke põhjakihis). Alal PV1 pole asukohtade vahetamine eeldatavalt vajalik, kuid täpsem hinnang antakse KMH käigus. 25 4 KALAKASVATUSE VÕIMALIKUD KESKKONNAMÕJUD KOKKUVÕTE PEATÜKIST 4 Hiiu madala veekogumi koondseisund on kesine VRD kohase hindamise alusel ning halb MSRD kohase eutrofeerumise hindamise alusel. Hiiu madalaga piirneva läänepoolse avamere ala (NBP) seisund on MSRD kohase eutrofeerumise hindamise alusel väga halb. Peamine ja kõige olulisem mõju allikas on kalade toitmine. Kavandatava tegevuse puhul eeldatakse tootmismahuks 2050 tonni, mille saavutamiseks vajatakse sööta 2357,5 tonni. Tegevuse jaotamisel kahe ala vahel on sööda ja seega ka koormuse jaotus alade vahel järgmine - alale PV1 langeb 30% ja alale PV2 70% söödast ja toitainekoormusest. Toitainete omastamist arvestava lihtsustatud kalkulatsiooni järgi on arvutuslik vette jõudev N kogus selliste mahtude ja koguste juures 74 tonni, P kogus 18,1 tonni. Kalakasvatuse reostuskoormuse määramise metoodika järgi tekitab ilma sette-eemalduseta töötav sumpades kalakasvatus lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures oleks 68,5 t N ja 7,2 t P aastas. Kasutamata jäävate ja väljaheidetega merre jõudvate toitainete negatiivne mõju võib läbi vee toitelisuse kasvu, läbipaistvuse vähenemise ja põhjalähedases veekihis hapnikukao tekitamise avalduda: 1. Veekvaliteedile – veekogumi seisundinäitajate halvenemine; 2. Põhjaelustikule – sügavuslevik, liigiline koosseis ja arvukus; 3. Merekaladele ja vee- ja rannikulindudele – läbi toiduahela, elu- ja sigimispaikade seisundi halvenemise; 4. Rannikumaastikele – maastike taimkatte ja välisilme muutused; 5. Inimese heaolule – visuaalne häiring, konkurents ökosüsteemi teenustele (sh ruum). Positiivsete mõjudena saab välja tuua teatud elustikurühmade (nt põhjaloomadest toituvate merelindude) arvukuse suurenemise, majandustegevuse aktiviseerumise piirkonnas (täiendavad töökohad). Positiivsete mõjude kohta vt ka ptk 7, sotsiaalmajanduslikud mõjud. Kalade haiguste raviks kasutatavate antibiootikumide probleem on oluliselt vähenenud, tulenevalt efektiivsete vaktsiinide kasutuselevõtust. Joonised 8 ja 9 illustreerivad Eesti rannikumere ja ümbritseva mereala seisundit. 2018. aasta merealade seisundi ajakohastamise aruandest (TTÜ Meresüsteemide Instituut26) selgub, et MSRD kohaste indikaatorite ja seire tulemused näitavad – nii rannikumere kui avamere seisund on eutrofeerumise otseste näitajate, sh toitainete sisalduse alusel hinnates halb või väga halb. Parem on seisund üldlämmastiku alusel, halvem üldfosfori alusel (halb). Hiiu madala seisundi hinnang fütoplanktoni ja Chl-a alusel on kesine. Põhjaelustiku näitajad, mida kasutatakse rannikumerealade eutrofeerumise kaudsete mõjude kirjeldamiseks (nt 26 https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf 26 oportunistlike liikide ohtrus, põhjataimestiku ja põisadru sügavuslevik, zoobentos jt) annavad Hiiu madala ja ka teiste rannikumere veekogumite kõrgema koondhinnangu – valdavalt hea või isegi väga hea. Avamere ala NBP koondhinnang on siiski kesine ka kaudse mõju kriteeriumite grupi kaudu hinnatuna. Seega tuleb täiendavate saasteallikate lisamine enne potentsiaalselt veekeskkonda täiendavalt saastava tegevusega alustamist nii ranniku- kui avameres põhjalikult hinnata, et välja selgitada tegevuse võimalikkus, arvestades võetud veekaitsealaseid kohustusi. Võimalik mõju veekvaliteedile avaldub avamere kalakasvatuse puhul eelkõige kalade söötmisest - mitte kogu kalasööta ei tarbita ära ning ka söödaga antavaid toitaineid ei tarbita kalade poolt ära täielikult, vaid osa sellest jõuab vette väljaheidete kujul. Omastatavate toitainete osakaalu hinnatakse kala kudede toitainete sisalduse järgi27. Hoonestusloa taotluse aluseks oleva tegevuse kavandatav aastane toodang ehk juurdekasv on hinnanguliselt 2050 tonni. Avamere kalakasvatuse puhul on kõige olulisemaks keskkonda mõjutavaks teguriks kalade söötmine. Arvestades prognoositavaks sööda määraks 1,15 kg sööta kalade juurdekasvu kilo kohta, on kogu sööda tarbimine kavandatavas kalakasvatuses umbes 2357,5 tonni aastas. Söödana kasutatakse söödagraanuleid, mille läbimõõt on vastavalt keskmisele kalade suurusele 6 - 8 mm. Kasutatakse ainult kõrge energiasisaldusega sööta, mille omastatava energia sisaldus on vähemalt 22 MJ/kg kohta. Söödas sisalduv toitainete kogus on 0,7 - 0,8 % fosforit ja 6,16 - 6,64 % lämmastikku. Seega on kogu aastas kasutatava söödakoguse peale söödaga merreviidavat fosforit kokku 18,86 tonni ning lämmastikku 156,5 tonni, mis teeb juurdekasvu kilo kohta vastavalt 9,2 kg P ja 76,3 kg N aastas. Toitainetest on söödas leiduv fosfor vees vähelahustuv, samas lämmastik kergestilahustuv ja seetõttu kaod lahustumise läbi vette on suuremad ning mõju keskkonnale samuti. Oluline on, kui suur osa toitainetest kalade poolt omastatakse ja kui suur osa jõuab toiduülejääkide või kalade väljaheidetega merre. Soomes läbi viidud kalakasvatuse keskkonnamõju uuringutes on omastatava N osakaaluks võetud 2,75% ja P puhul 0,4%. Seega on selle lihtsustatud arvutusmeetodi järgi vette jõudev arvutuslik P kogus 18.1 t ja N kogus on 74 t. Kui tegevus viiakse ellu nii, et alal PV1 toimub noorkala ettekasvatus ja alal PV2 nö põhikasvatus, on söödakasutuse jaotus kasvatuskohtade vahel ligikaudselt järgmine – alal PV1 25-30% ja alal PV2 70-75%. Koguseliselt teeb see alale PV1 707.25 t ja alale PV2 1650.25 t sööta aastas. Arvutuslik täiendav toitainekoormus aastas alale PV1 oleks seega (arvestades sööda toitainete sisaldust, mis vastavalt on 0,8 % P ja 6,64 % N) 5,6 t P ja 47,0 t N aastas (sellest tuleb arvestada maha veel kalade poolt omastatavate toitainete kogus). Alale PV2 antav täiendav toitainete kogus oleks ilma kalade poolt äratarbitava toitainekoguseta 13,2 t P ja 109,6 t N. Võttes arvesse ka kalade kudede N ja P sisalduse alusel määratud toitainete äratarbimise osakaalu (vastavalt 2,75% ja 0,4%), saame alale PV1 aasta jooksul langevaks täiendavaks toitainekoormuseks 5,4 t P ja 45,7 t N. Alale PV2 langeb täiendavat koormust peale kalade poolt omastatava osa mahaarvamist 12,7 t P ja 106,5 t N aastas. Siinkirjeldatud kalkulatsioonides pole arvesse võetud asjaolu, et söötades leiduvast fosforist vaid osa (hinnanguliselt 20-30%) on vees hästilahustuv ning ülejäänud moodustavad vees vähe- või mittelahustuvad fosforiühendid, kuna see sõltub konkreetse sööda koostisest ja nii detailne käsitlus pole käesoleva eksperthinnangu täpsusastet ja eesmärki arvestades vajalik. Täpsed kogused hinnatakse keskkonnamõju hindamise käigus Kalakasvatuste reostuskoormuse määramise metoodika (201228) järgi tekib vikerforelli tootmisel läbivoolsetes kalakasvatustes ja sumpades, mis töötavad ilma igasuguse sette- 27 https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1 28 https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf 27 eemalduseta, hinnanguliselt lämmastikukoormust 33,4 kg ja fosforikoormust 3,5 kg ühe tonni kala kohta aastas, mis kavandatava tegevuse mahtude juures oleks 68,5 t N ja 7,2 t P aastas. Aastas sada tonni vikerforelli tootev farm, mis töötab läbivoolsel tehnoloogial või sumpadega ilma sette-eemalduseta ja mis põhjustab lämmastikukoormust 3,3 tonni ning fosforikoormust 0,35 tonni, on viidatud metoodilise dokumendi järgi võrdväärne umbes 5000 inimekvivalendilise (ie) koormusega töötava reoveepuhastiga. See on omakorda võrdväärne ca 500 inimesega asula aasta jooksul vooluveekogusse juhitud olmereovee fosfori (890 ie) ja lämmastiku (1386 ie) reostuskoormusega. Keskkonnamõju hindamise raames tuleb kriitiliselt võrrelda erinevaid uuemaid metoodikaid kalakasvatuse reostuskoormuse hindamiseks (sh analoogilisi metoodikaid pika avamere kalakasvatuse traditsiooniga riikidest nagu Taani, Rootsi, Norra ja Soome) ja hinnata valitud ja pädeva asutusega kooskõlastatud meetodi alusel tegelik reostuskoormus, sh inimekvivalentides. See võimaldab otsustada tegeliku lubatava tootmismahu üle, arvestades asjaolu, et tulenevalt Eesti rannikumere ja avamere kesisest või halvast seisundist tuleb merre heitvett juhtivatel või meres paiknevatel kalakasvatustel püüelda vähemalt nullheite poole. Nullheidet arvestatakse veekogusse söötadega toitainete sissekande ja realiseeritavate kaladega ning kompenseerivate meetmetega veekogust väljaviidavate toitainekoguste bilansi kaudu. Kalakasvatuse puhul on keskkonnamõju hindamisel vajalik rakendada toodangu eluringi- põhist keskkonnamõjude hindamist, mis algab erinevate toorainete kasvatamise ja tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest ja lõpeb tekkivate jäätmete käitlemise keskkonnakasutusega, arvestades kaasnevaid keskkonnamõjusid. Oluline on võtta arvesse ka toote (kala) ärakasutatavust ja toiteväärtust, võrreldes teiste loomsete toiduainetega, nt linnu-, sea- ja veiselihaga. Sellist metoodilist lähenemist on kasutatud kalakasvatuste keskkonnamõjude hindamise juures laialdaselt näiteks Soomes, kasutusel on erinevaid meetodeid (Wagner et al 201729; Roth et al 200130; RIAS 2017). Sellistel alustel läbiviidud hindamised toovad välja, et kalakasvatus on kokkuvõttes väiksema ökoloogilise jalajäljega, kui võrrelda omavahel linnu-, sea- ja veisekasvatust ja kalakasvatust. Kalakasvatusel on oluliselt väiksem CO2 heide, vee- ja maakasutus kui veise, sea. Ja linnuliha kasvatusel, kuid suhteliselt suur mõju eutrofeerumisele (väiksem vaid veiseliha tootmisest) (RIAS 201731). Silmas tuleb pidada, et avamere kalakasvatuse puhul on CO2 heide suurem, tulenevalt avamere kasvatuste suuremast energiatarbimisest läbi transpordi (Holmer 201032), ja ka muude näitajate osas on avamere ja magevee kalakasvatuste näitajad erinevad ning nende ökoloogilist jalajälge ja nö eluringi-põhist hindamist tuleks teha eraldi. Muud potentsiaalsed mõjud on ravimite kasutamisest (antibiootikumid) tekkida võivad mõjud, kuid seda välditakse maksimaalselt vaktsineerimise abil. Joonisel 7 on esitatud andmed Norra kalakasvatustes kasutatavate antibiootikumide ja kasvatatava lõhe koguste kohta – jooniselt on näha, et hoolimata tootmismahtude olulisest suurenemisest on tänu vaktsineerimisele antibiootikumide kasutamine vähenenud väga suurel määral. Sisuliselt kasutatakse viimaseid vaid erandjuhtudel ja lähtudes loomade heaolu tagamise vajadusest. Seejuures kalu ei tohi realiseerida enne, kui ravim on loomulike ainevahetusprotsessidega kala kehast eemaldunud. Tähelepanu on valdkondlikes analüüsides juhitud ka asjaolule, et sumpasid töödeldakse vetikate jt veeorganismide kinnitumist takistavate kemikaalidega, eelkõige vaseühenditega, 29 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646 30 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718 31 https://bcsalmonfarmers.ca/wp-content/uploads/2016/10/RAIS_Study_Oct2016_EnvtlFootprint.pdf 32 https://www.int-res.com/articles/aei2010/1/q001p057.pdf 28 mille leviualatust on hinnatud kuni 300 meetrini sumpadest33. Mõju elurikkusele võib tekkida kasvatuse kalade põgenemisel sumpadest, kui torm, hülged vm tegurid põhjustavad nende purunemise – kalad võivad levitada haigusi, sh parasiite, ning põhjustada kohalike looduslike populatsioonide nö geneetilist saastumist34. Vikerforellide puhul parasiitide levitamine ei ole probleemiks, erinevalt lõhelastest (Salmonidae), sh atlandi lõhe (Salmo salar) ja meriforell (Salmo trutta), kes kannavad ja levitavad lõhetäid (Lepeophtheirus salmonis), mis kahjustab nii kalakasvatuste kui loodusliku populatsiooni kalu oluliselt. Parasiite kannavad ja levitavad ka loomad, sh kalad looduslikes populatsioonides, kalakasvatustes on mõju suurem tänu kalade kõrgemale tihedusele. Lisaks kaasneb sumpade ja kalade hooldamise ja veoga nii merel kui maanteel heitgaaside heide õhku ja täiendav mürasaaste, mida tuleb samuti arvestada keskkonnamõju hindamise juures. Eelmises peatükis on ära nimetatud, et hinnata tuleb ala PV1 puhul kaadamise ja kalakasvatuse võimalikku koosmõju – vee läbipaistvusele (mis mõjutab põhjataimestiku sügavuslevikut), aga ka saasteainete sisaldusele. KMH raames tuleb läbi töötada ka jäätmetekke ja jäätmekäitluse temaatika, et tagada võimalikult madal jäätmeteke ning tekkivate jäätmete asjakohane käitlemine. Mõju vee-elustikule ilmneb läbi võimaliku vee toitainetesisalduse suurenemise ning vee läbipaistvuse vähenemise – selle tulemusena võivad halveneda vee kvaliteedinäitajad, muutuda planktoni liigiline koosseis, arvukus ja biomass ning selle dünaamika. Samuti võib põhja sadenev orgaanikarikas sete sügavamates mereosades kaasa tuua lahustunud hapniku hulga vähenemise vees, mis omakorda toob kaasa toksilise väävelvesiniku tekke põhjalähedases veekihis ja setete pinnal. See võib kaasa tuua põhjaloomastiku liigrikkuse ja arvukuse vähenemise ja põhjatoiduliste kalade arvukuse vähenemise. Hapnikukaoga kaasnevaks nähtuseks on fosfaatide lahustuvuse suurenemine vees, mille tõttu see setetesse fosforisooladena talletatud taimetoitaine liigub tagasi vette ning suurendab fütoplanktonile kättesaadava fosfori kogust vee. Vegetatsiooniperioodil võib fosfor olla Eesti rannikumeres limiteerivaks elemendiks35. Vee niigi kõrge toitainetesisalduse tingimustes võib suurenev fosforisisaldus vees luua eelisseisundi planktonkoosluses tsüanobakteritele ehk sinivetikatele, kes suudavad lämmastikku omastada otse atmosfäärist, nii võib olla kalakasvatusel sinivetikate massesinemist soodustav mõju. 33 https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0269749106002557?via%3Dihub 34 http://ec.europa.eu/environment/integration/research/newsalert/pdf/sustainable_aquaculture_FB11_en.pdf 35 https://www.kik.ee/sites/default/files/878.pdf 29 Joonis 7. Atlandi lõhe tootmine ja antibiootikumide kasutamine Norras. Allikas: Salmon Farming Industry Handbook 201736 Toitainete sissekanne on tänu Läänemere-äärsete riikide pikaajalisele panusele hakanud vähenema, nagu tõendavad ka HELCOM’i aruanded. HELCOM ülevaadete alusel on lämmastiku sissekanne alates 1995. aastast vähenenud Läänemere avaosas ja Soome lahes, seda eriti punktallikatest lähtuva koormuse osas. Soome lahe koormus lähtub eelkõige Soomest ja Venemaalt ning langev üldine trend korreleerub nende riikide panuse vähenemisega. Liivi lahte on lämmastiku koormus samuti vähenenud, kuid Läti ja Eesti koormused näitavad siin suuremat muutlikkust. Siiski on vaadeldaval ajaperioodil ka siin nähtav punktallikatest lähtuva koormuse vähenemine. Fosfori koormuse vähendamine on olnud toitainetekoormuse vähendamisel põhikohal, kuna just see toitaine (nagu eespool viidatud) reguleerib eutrofeerumist suuremas osas Läänemerd. Vaadates kogu Läänemerd tervikuna, näeme, et fosforikoormus Läänemerre on alates 1995. aastast vähenenud. Soome lahes ilmneb vähenemine selgemalt 2014. aastal, samas kui Liivi lahes ainsa mereosana ei ole vähenemist näha. Eesti on koos enamiku teiste Läänemere-äärsete riikidega vähendanud Läänemerre jõudvat koormust nii lämmastiku kui fosfori osas, samas kui Lätist lähtuv fosforikoormus pole sisuliselt muutunud. Oluline on toitainetekoormuse jaotus allikate lõikes. Ilmneb, et jõgede kaudu Soome lahte sissetoodavast lämmastikust ja fosforist lõviosa pärineb looduslikust taustakoormusest (vastavalt 67,7 ja 58,6 %), hajukoormusest 23,9 ja 25,6% ning vaid väike osa pärineb punktallikatest. Liivi lahe puhul on muster vastupidine, lõviosa nii lämmastiku kui fosfori sissekandest pärineb hajukoormusest (st muud allikad peale loodusliku taustakoormuse, vastavalt 57,3 ja 42%), järgmine suurem osa kuulub piiriülesele koormusele, looduslik taustakoormus on vastavalt 11,9 ja 11,5% ja punktallikatele jääb väga väike osa.37 Seega saab siit järeldada, et kuna veekaitsemeetmed on aidanud tõhustada eelkõige punktallikatest lähtuva koormuse vähenemist, tuleb enam tähelepanu pöörata hajukoormuse kontrolli alla saamisele. Seda asjaolu on võetud arvesse mh Eesti kehtivates veemajanduskavades ja nende meetmeprogrammides38. Läänemere seisundis täheldatav positiivne muutus on olnud 36 http://hugin.info/209/R/2103281/797821.pdf 37 http://www.helcom.fi/Lists/Publications/BSEP153.pdf 38 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 30 aeglane ning teadusuuringutest leiame hoiatavaid näiteid, et seda positiivset tendentsi võivad vähendada kliimamuutustega kaasnevad efektid39. MRSD meetmekavas on välja toodud Läänemere seisundi paranemist, sh Eesti merealade seisundi paranemist takistavate asjaoludena mh, et kuigi Eesti vesikondade veemajanduskavades on loetletud terve rida meetmeid, mida on ellu viidud juba aastaid, siis pole mere eutrofeerumise pidurdumist võimalik kinnitada ning ka merekeskkonna hea seisund eutrofeerumise osas on saavutamata. Hajukoormuse vähendamine on toimunud aeglaselt ja väheefektiivselt, kuna osa koormusallikaid on jäetud tähelepanuta, näiteks sademevesi ja linnades tehiskattega kaetud ja sadevee poolt uhutava pinna järsk suurenemine. Maismaalt merre suunduva toitainete voo piiramiseks on meetmete rakendamine on olnud ebapiisav, kuna vähe on kasutusse võetud ökoloogilisi tõkestusvahendeid toitainete sidumiseks jt innovaatilisi lahendusi40. Rannikutele kalakasvatus otsest mõju ei avalda, kuna sumpade paigaldamine merre ja kalakasvatus sumpades ei põhjusta piirkonnas hüdrodünaamilisi ega hüdromorfoloogilisi muutusi. Rannikumaastikele võib kalakasvatusest avalduda kaudne mõju. Juhul, kui kalakasvatuse mõjul suureneb Hiiu madala veekogumi toitelisus, võib sellel olla mõju rannikumaastike taimestikule – madala toitainete kättesaadavusega kohanenud tüüpilised rannikumaastike taimeliigid võivad kaduda ja asenduda teistele kooslustele omaste liikidega, mistõttu muutub alade välisilme. Suurenev toitelisus võib hoogustada roostike kasvu. Hiiumaa põhjarannikul töötab selle vastu randade avatus lainetusele, suhteliselt madal veetemperatuuri ning kohalike oluliste veesaaste allikate vähesus. Taimestiku muutumine võib omakorda kaasa tuua piirkonnas olulise elustikurühma, ranniku- ja veelindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutused – seda juhul, kui maastikud muutuksid neile pesitsemiseks ebasobivaks. Linde võivad mõjutada ka muutused mereelustikus, seda läbi toidubaasi võimaliku vähenemise või vastupidi – suurenemise, sõltuvalt sellest, kas tegemist on bentostoiduliste või kalatoiduliste lindudega. Esimesel juhul on mõju linnustikule pigem positiivne, teisel juhul negatiivne (vähenev vee läbipaistvus raskendab lindudel kala tabamist, samas suureneb toitelisuse suurenemisega nt karpide jt põhjaloomade arvukus)41. Sinivetikatoksiinid võivad teatud äärmuslikel juhtudel tuua kaasa neist toituvate organismide surma või toksiinide kuhjumise neis organismides (zooplankterid ehk loomne hõljum, limused, kalad), kuid sellise mehhanismi kaudu tekkivad mõjud linnustikule ei ole tõenäolised. Toitainete lämmastiku ja fosfori, aga ka teiste saasteainete jõudmine merre ei toimu vaid vee kaudu, vaid ka atmosfääri kaudu – sademetega ja kuivsadenemise kaudu atmosfäärist. Koosmõju kalakasvatusega kaasneva õhusaastega ei ole siin põhjust eeldada, kuna Hiiumaal puuduvad suured ja olulised õhusaasteallikad ning saar jääb eemale ka peamisest õhusaaste kaugkande teest edela- ja läänesuunast tulevate õhumassidega. Seda asjaolu kinnitavad nii välisõhu kvaliteedi seire tulemused taustajaamades42, raskmetallide saaste pikaajalised brüomonitooringu tulemused43 kui metsaseire tulemused44. Avamere kalakasvatuste puhul on toitainete sissekannet leevendavateks meetmeteks setete kogumine, poolsuletud või suletud sumpade kasutamine ja toitainete ringluse põhimõtte rakendamine. Viimasega seonduvad nii vetika- ja karbikasvatus kalakasvatuse lähistel 39 https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1029/2017JC013686 40 https://www.envir.ee/sites/default/files/meetmekava_032017_f.pdf 41 https://www.envir.ee/sites/default/files/meetmekava_032017_f.pdf 42 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2127&Itemid=440 43 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2125&Itemid=438 44 http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2080&Itemid=393 31 (toitainete eemaldamiseks veest), Läänemerest püütud toormest toodetud kalasööda kasutamine kui pilliroo eemaldamine rannikult45. Keskkonnamõju puhul hinnatakse ka mõju inimese heaolule ja tervisele. Seejuures ei arvestata mitte ainult mõõdetava keskkonnamõjuga (saasteainete sisaldused vees ja õhus ning vastavus piirnormidele, müratasemete vastavus piirnormidele jne), vaid ka mõju sellele, kuidas inimesed tajuvad oma elukeskkonda ja kuidas nad on sellega rahul. Tegemist on subjektiivsete hinnangute ja tajuga, millel aga on omakorda mõju inimeste vaimsele ja füüsilisele tervisele ning teatud juhtudel ka piirkondade atraktiivsusele elupiirkonnana. Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering sisaldab ka mere tuulepargi jaoks ja tuuleenergia tootmiseks potentsiaalseid sobivaid asukohti46. Planeeringu KSH järgi on võimalik, et vesiviljelust arendatakse avamere tuuleparkides. Vastav soovitus on tehtud ka vesiviljeluse potentsiaali analüüsivas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi töös, kus on avamere kalakasvatusele sobivaks hinnatud planeeringus toodud meretuuleparki ja selle asukohta Tahkuna poolsaarest 20 km põhja poole. Tuulepargi rajatised võimaldaksid kaitsta sumpasid avamere lainetuse eest, kuid asukoha miinuseks on liiga suur kaugus sadamast47. Suure kauguse tõttu suureneks võrreldes käesolevas analüüsis käsitletavate aladega kütusekulu ja transpordile kuluv aeg, aga ka keskkonnamõju suurema saasteainete heite näol välisõhku. Nii tuulepargid kui sumbad võivad tekitada negatiivseid emotsioone piirkonna elanikes, kes peavad arvestama täiendava takistusega veeliikluse puhul ning keda võivad ka visuaalselt häirida kunstlikud rajatised meres. Tuuleparkidest erinevalt ei tekita sumbad müra ega häiri kaldalolijate vaadet. Konflikt võib kalakasvatusel rannikumeres ja sellega piirnevatel avamere aladel tekkida rekreatiivse veeliiklusega – väikepurjekad, mootorpaadid, skuutrid. Konflikti ennetamiseks on vajalik kohalike elanike kaasamine tegevuse kavandamisse ja keskkonnamõjude hindamisse võimalikult varases faasis, ja kompromisside leidmine kalakasvatuse asukohtade suhtes. 45 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf 46 Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeering tunnistati Riigikohtu poolt tuuleenergia tootmise alade osas kehtetuks 08.08.2018.a. (vt https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-16-1472/92). Teiste teemade osas, sh vesiviljeluseks sobivad alad, jäeti planeering kehtima, kuna kohtuotsuses esitatud Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtade kirjelduse järgi teiste teemade osas puudusi ei tuvastatud. 47 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf 32 Joonis 8. Pinnaveekogumite, sh rannikumere veekogumite koondseisund 2015. aasta seisuga (Keskkonnaagentuur)48. 48 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf 33 Joonis 9. Avamere ja rannikumere veekogumite seisund MSRD kohase eutrofeerumise koondhinnanguna (2018) (TTÜ Meresüsteemide Instituut49) . 49 https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf 34 5 KALAKASVATUSE NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMINE KOKKUVÕTE PEATÜKIST 5 Oluline on rakendada sisend- ja väljundvoogusid tervikuna haaravat ja arvestavat keskkonnameetmete rakendamist. Vähendada tuleb sisendvoogu, millest peamiseks meetmeks on parema omastatavusega sööda valik ja optimaalsed söödakogused. Väljundvoogude suurendamiseks saab kasutada ökosüsteeme tervikuks siduvaid mehhanisme – aine- ja energiaringeid, sh toiduahelaid. Sellised võimalused on eelkõige: 1. Pilliroo jm kaldataimestiku perioodiline niitmine ja äravedu; 2. Karbikasvatus ja vetikakasvatus kalakasvatuse kõrvaltegevusena; 3. Läänemerest pärit toorainest (nt Läänemere kalast) toodetud kalasööda kasutamine. Seejuures ei saa eeldada, et arendaja rakendab meetmeid ja viib ellu tegevusalternatiivi, mis on majanduslikust ja tehnilisest aspektist elluviidamatud ehk ebarealistlikud. Hinnata tuleb ka meetmete kulutõhusus. Kuna avamere kalakasvatuse peamine keskkonnamõju tuleneb kalade söötmisest, on see ka peamine vahend, millega leevenda võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisest, mida rakendab mh merestrateegia raamdirektiiv, on oluline mitte niivõrd tegevuse mõju konkreetsele füüsikalisele, keemilisele, hüdromorfoloogilisele või bioloogilisele veekogumi seisundi näitajale, vaid tegevuse mõju ökosüsteemi terviklikkust tagavatele mehhanismidele – aine- ja energiaringetele, mis toimivad läbi toiduahela ja erinevate füüsikalis-keemiliste protsesside. Toitainete puhul on seetõttu oluline jälgida tegevusega kaasnevate ökosüsteemi sisenevate ja sealt väljuvate toitainete voogude tasakaalu. Looduslik aspekt, mis aitab vähendada käesolevas töös käsitletava kalakasvatuse keskkonnamõju on fakt, et tegevuspiirkonna naabrusse jäävad aktiivsed kalapüügialad, kus on Eestis ühed suuremad kilu- ja räimevarud50. Piirkonda täiendava toitainekoormuse lisandumisel tõuseb tõenäoliselt ka fütoplanktoni ja zooplanktoni arvukus, mis suurendab nende planktontoiduliste kalade toidubaasi ning võib nii aidata kaasa kalavarude suurenemisele piirkonnas. Arvestada tuleb püügimahtude piiranguga, kuid vähemalt teoreetiliselt aitab aktiivne kalapüük piirkonnas kaasa toitainetebilansi tasakaalustamisele. Kalakasvatuses on võimalik suurendada väljundvoogu, kasutades kalade toitmiseks Läänemerest pärit toorainest toodetud kalasööta. Kalasöötade tootmine on seejuures liikunud pidevalt suurema toitainete omastatavuse suunas, nii et merre suunduvat sisendvoogu on võimalik vähendada paremini omastatavate, st väiksema söödakoefitsendiga söötade valikuga.. See on ka majanduslikult arendajale kasulik. Soodsate ilmastikuolude, kõrge vee hapnikusisalduse ja hea omastatavusega söötade puhul on praktikas võimalik saavutada söödakoefitsent ca 1.05. Joonisel 10 on esitatud kalakasvatuse potentsiaali analüüsis (Maaülikool 2015) esitatud toitainete ringluse põhimõtte rakendamise skeem. 50 http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2016_veeb_uus.pdf 35 Soome praktika kalakasvatuste keskkonnamõju hindamisel on lähtumine toote eluringi printsiibist, mille kohaselt hinnatakse tegevuse kõikide etappidega, sh söötade kasvatamine, kütuste tootmine jm energiatarbimine, turustamine jne, ja keskkonnale avalduvad mõjud kõikides neis etappides (sh heited õhku ja vette, jäätmeteke jne) (Silvenius et al 2012)51. Soome analüüsides on välja toodud, et kalakasvatuste keskkonnamõju on alates 1980ndate lõpust pidevalt vähenenud, seda eelkõige tänu pidevale söötade ja tehnoloogiate arendamisele52, 53. Kuigi alates 1991. aastast on vähenenud Soomes ka kalakasvatus, ületab keskkonnakoormuse vähenemine selle siiski tunduvalt – tänaseks on toitainete koormust õnnestunud vähendada ligi 70%. Joonis 10. Toitainete ringlussevõtu põhimõte kalakasvatuses (Eesti Maaülikool 2015)54 Teiseks võimalikuks viisiks vähendada sisendvoogu on kalakasvatuse mõjualasse jäävatel rannikutel pilliroo perioodiline niitmine. Oluline on mitte hävitada roostikku, st mitte künda risoome üles, kuna sellega vallandub täiendavaid toitaineid vette. Pilliroog jt kalda- ja veesisesed taimed omastavad kasvamise käigus veest toitaineid ning kasutavad neid kudede kasvatamiseks, õitsemiseks ja vilumiseks ning koguvad risoomidesse või teistesse säilitusorganitesse kevadiseks kasvuspurdiks. Oluline on pilliroog lõigata ajal, mil taimekudede toitainete sisaldus on suurim ja mil taim ei ole jõudnud veel juhtida suurt osa toitaineid ületalve säilitamiseks risoomi. Selliseks perioodiks on olemasolevate uuringute andmetel meie piirkonnas sügis, vahetult peale vegetatsiooniperioodi lõppu. Samas on veekogude kallaste 51 http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-487-372-7 52 https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf 53 http://www.ymparisto.fi/fi- FI/Kartat_ja_tilastot/Ympariston_tilan_indikaattorit/Luonnonvarat/Kalankasvatus_vahenee_Suomessa__lisaanty (27984) 54 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus-potentsiaal.pdf 36 kaitse ja ka materjali kvaliteedi seisukohast parim talvine aeg. 55. Lõigatud pillirooga viiakse ökosüsteemist välja kindel kogus toitaineid, mis taimede lõikamata jätmisel ja nende kõdunemisel jõuaks veekokku tagasi. Pilliroo täielik hävitamine on lubamatu ka seetõttu, et pilliroog kindlustab ja kaitseb kaldaid lainetuse ja selle tekitatud erosiooni eest, kinnitab setteid (vähendades nii toitainete tagasilahustumist neist vette), ja roostik on erinevatele loomaliikidele elu- ja sigimispaigaks. Pilliroo kasutamispotentsiaali ja -võimalusi ning nõudlust on uuritud ja tegevus võib olla perspektiivne piirkondades, kus pilliroogu piisaval hulgal kasvab. 56 Karbikasvatust ja vetikakasvatust kalakasvatuse kaastegevusena on samuti Eestis uuritud, seda Taru Ülikooli Eesti mereinstituudi osalusel57. Karbikasvatuse potentsiaal on suurem, kuna lisaks väikesele investeeringuvajadusele on karbid potentsiaalselt heaks loomasööda toormeks – vaja on leida tootele turg. Inimtoiduks karpide kasvatamine Eesti merealal kõne alla ei tule, kuna karpide kasv riimvees on väga aeglane ja keeruline. Esimene karbikasvatus avati 2016. aastal Väinameres, kus käivad Eesti jaoks sobiva kasvatustehnoloogia katsetamised. Samas piirkonnas alustati ka punavetika Furcellaria lumbricalis (agarik) kasvatusega, millel loodetakse olevat turgu ka väljaspool Eestit58. Karbikasvatuse juures tuleb arvesse võtta ka selle tegevuse võimalikud negatiivsed kaasmõjud - karbid eritavad suurtes kogustes kasvatamisel veekeskkonda arvestatavas koguses CO2, mis vees lahustused toob kaasa pH languse, mis omakorda suurendab erinevate soolade, sh karbonaatide ja fosfaatide lahustuvust vees (Rodolpho-Metalpa et al 2011). Selle kaudu on võimalikud negatiivsed mõjud nii vee kvaliteedinäitajatele kui vee-elustikule (sh nii bentilised kui pelaagilised lülijalgsed, karbid, kalad). Ka karbid eritavad vette ainevahetuse jääkaineid (väljaheited), mis sarnaselt kalade väljaheidetega võivad põhja settides kaasa tuua põhjalähedases veekihis hapnikusisalduse vähenemise ja väävelvesiniku tekke, mis on vee- elustikule mürgine. Arvesse tuleb võtta ka seda, et filtreerijatena akumuleerivad karbid endasse vees leiduvaid saasteaineid nagu raskmetallid ja püsivad orgaanilised saasteained, aga ka sinivetikatoksiine (Oliveira et al 2011). Keskkonnasõbralikum on hõljuvkultuuride kasvatamine, mis toob kaasa väiksema põhja mudastumise ja saaste kontsentreerumise ohu. Kavandatava tegevuse puhul oleks võimalik karpide kasvatamine hõljuvkultuurina köitel või võrkudel. Viimast on Läänemeres juba ka kasutatud ((Diaz & Kraufvelin 2012). 1 tonn karpe võimaldab Ahvenamaal tehtud uuringu alusel ökosüsteemist välja viia ca 8,8 kg lämmastikku ja 0,7 kg fosforit (Diaz & Kraufvelin 2012). Samas on juhitud ka rahvusvahelisel tasemel tähelepanu asjaolule, et Läänemeres söödava rannakarbi kasvatamine ei ole majanduslikult tasuv (kasv on aeglane), toitainete eemaldamise hind lämmastiku ja fosfori kilogrammi kohta on suhteliselt kõrge ning suurtes kogustes kasvatamisel kaasnevad kalakasvatuse keskkonnamõju vähendamiseks tehtava tegevuse endaga olulised keskkonnamõjud, nagu eespoolkirjeldatud süsinikdioksiidi eraldumine, hapestumine, orgaanikarikaste setete kuhjumine jne. Seetõttu soovitatakse karpide kasvatamine kalakasvatuste mõju vähendamiseks eelnevalt hoolikalt läbi ja kaaluda ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kulutusi arvesse võtta (Wikström et al 2018 59). Kavandatava tegevuse puhul on üheks võimaluseks (Tahkuna poolsaarest põhja poole avamerre jääva tuulepargi rajamise realiseerumisel) kalakasvatuse mõju kompenseeriva karbikasvatuse rajamine tuuleparki. 55 http://www.pilliroog.ee/EPLJ%20artikkel%202007_22_24.pdf 56 http://www.eby.ee/raamat/Pilliroo_kasutamine.pdf 57 http://www.sea.ee/valisosalusega-projektid/ 58 http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2016_veeb_uus.pdf 59 https://balticeye.org/en/eutrophication/policy-brief-musslefarming-in-the-baltic-sea/ 37 Vetikakasvatuse puhul on Eestis lähemalt uuritud vaid agariku kasvatamist kui kõige suurema nõudluspotentsiaaliga tegevust ning see käesoleval juhul arvestatava variandina toitainete bilansi tasakaalustajana arvesse pigem ei tule60. Tehnilistest lahendustest tuleb kaaluda KMH käigus poolsuletud sumpade kasutamise võimalikkust, mis võimaldavad tekkiva orgaanikarikka sette kogumist. Arendaja jälgib kalakasvatuse tehnoloogiate arenguid ja võtab keskkonnasõbralike, usaldusväärsete ja kulutõhusate tehnoloogiate ilmumisel need kasutusse. 60 https://kalateave.wiiul.com/web/image/1742?download=true 38 6 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED KESKKONNAVALDKONNA STRATEEGIATE JA TEGEVUSKAVADE NING NENDE EESMÄRKIDEGA KOKKUVÕTE PEATÜKIST 6 Kavandatav tegevus on otseselt mõjutatud ja seotud merestrateegia raamdirektiivi ja vee raamdirektiivi eesmärkide ning eesmärkide saavutamiseks kehtestatud meetmekavade, kohustuste ja nõuetega. Seosed mereala seisundi ja kavandatavast tegevusest lähtuva koormuse ja leevendusmeetmetega on toodud peatükkides 4 ja 5. Kõrgessaare-Mudaste loodusala ja Väinamere loodusala kaitse-eesmärke võib tegevus ohustada läbi rannikute taimekooslustele ja merel toituvate lindude toiduressursile eutrofeerumise kaudu avalduva mõju, kuid samal ajal aitab alal PV2 toimuva kalakasvatuse mõju kompenseerivate meetmete elluviimine kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele näiteks läbi pilliroo eemaldamise rannikult, mis takistab rannaniitude kinnikasvamist. Alal PV1 on Väinamere hoiuala kaitse-eesmärkides loetletud, eutrofeerumise kaudu haavatavate elupaikade kaitseks plaanis kalakasvatus oluliselt väiksemas mahus ja osaajaliselt, lisaks tuleb hinnata võimalust, kasvatada piirkonnas agarikku. Merestrateegia raamdirektiivist lähtuvatest eesmärkidest on tegevusel positiivne mõju kaubanduslikul eesmärkidel kasutatavate kalapopulatsioonide seisundile, kuna võimaldab piirata ja vähendada kalastussurvet looduslikele populatsioonidele. Tabelis 1 on toodud MSRD eesmärgid ja kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude seosed eesmärkidega koos võimalike leevendusmeetmetega. Peamine võimalik negatiivne mõju on läbi toitainete sissekande, mida aitab leevendada mh tegevuse jaotamine etapiti erinevatele aladele, seire ja söötade ja söötmisviisi valik. Vee raamdirektiiv seab eesmärgiks kõikide veekogude vähemalt hea seisundi saavutamise. Hiiumaa ranniku põhjaosaga piirnevate rannikuveekogumite puhul on see eesmärk ohustatud, mistõttu näeb Lääne-Eesti veemajanduskava ette veekasutuse piiramise ning meetmetena hajukoormuse piiramise maismaalt, sh hajukoormuse allikate täpsema väljaselgitamise. Täiendava toitainete sissekande kaudu võib kavandatav tegevus ohustada eesmärkide saavutamist, mille vältimiseks rakendatavad meetmed on samad, mis MSRD eesmärkide puhul. Kavandatav tegevus on seotud mitmete loodus- ja keskkonnakaitse valdkonnas rahvusvahelisi ja riiklikke eesmärke seadvate strateegiliste dokumentide ja nende elluviimiseks väljatöötatud siseriiklike tegevuskavadega. Allpool kirjeldatakse neist lähemalt kahte, millega kavandatav tegevus otseselt seostub. Lisaks seostuvad kavandatava tegevuse ja selle mõjuga loodusdirektiiv (92/43/EMÜ61) ja linnudirektiiv (79/49/EMÜ62), millest lähtuvalt on ellu kutsutud Natura 2000 kaitsealade võrgustik ja mida arvestades kavandatakse ja viiakse ellu tegevusala tõenäolisse mõjuraadiusse jäävate kaitsealade kaitsekorraldust. Nii merestrateegia direktiiv kui vee raamdirektiiv käsitlevad ka elustikku, seejuures esimene neist läbi toiduahelate ja ökosüsteemide, teine kitsamalt, läbi bioloogiliste kvaliteedinäitajate, mis on osa veekogude ökoloogilise seisundi ja koondseisundi hindamise kriteeriumitest. 61 http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/loodusdirektiiv.pdf 62 http://www.natura2000.envir.ee/files/doc/linnudirektiiv.pdf 39 Loodusdirektiiv ja linnudirektiiv on Eestis rakendatud läbi looduskaitseseaduse ning looduskaitse arengukava63 ja vastava rakendusplaan64. Natura2000 alade puhul on oluline jälgida, et tegevused, mis ei ole seotud nimetatud alade kaitse-eesmärkide saavutamisega, ei põhjustaks ohtu neile aladele. Kõrgessaare-Mudaste hoiuala ja Väinamere hoiuala on ühtlasi nii loodus- kui linnualad loodusdirektiivi ja linnudirektiivi mõistes. Looduskaitse arengukava näeb ühe eesmärgina liikide ja nende elupaikade soodsa seisundi säilitamist ja tagamist, mida viiakse ellu läbi vastavate kaitsekordade ja kaitse eesmärkide. Kõrgessaare looduskaitsealal ja Kõrgessaare-Mudaste loodusalal65 on üheks kaitse eesmärgiks rannaniitude pindala tagamine (4 ha) ja kõrge esinduslikkuse tagamine. Selle saavutamiseks vajalike meetmete hulka kuulub mh pilliroo ja võsa tõrje. Kuna kavandatava tegevusega kaasneva mõju leevendamiseks üheks meetmeks on pilliroo lõikamise ja keskkonnast eemaldamise abil toitainete väljaviimine rannikumere ökosüsteemist, on kavandatava tegevuse leevendusmeede otseselt kasulik ka kaitsealale. Kavandatava tegevusega kaasnev toitainete sisalduste tõus merevees kompenseeritakse pilliroo eemaldamisega, mis ühtlasi aitab avatuna hoida kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid rannaniite. Tegevuse mõju viidatud ala merelise eluviisiga lindudele (rannikul pesitsevad ja/või merel toituvad) vajab eraldi täpsemat hindamist. Näiteks erineva toitumisviisiga lindudele avaldub erinev mõju, sõltuvalt sellest, millise toitumisviisiga lindude toiduressurssi ja kui palju tegevus mõjutab. Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge ja Pujuderahu ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade kaitsekorralduskava66 (tegevusala PV1 jääb hoiuala loodeosa lähistele) on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, sh arvukate merelindude kaitseala. Hiiumaa rannikule jäävad mitmed kaitstavad rannikute elupaigatüübid - esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, soolakulised mudaja liivarannad, väikesaared ning laiud, rannaniidud. Ka siin võib tegevusel olla mõju nii linnuliikidele kui rannikumaastikele. Väinamere hoiualal on kaardistatud põhjalikult ka põhjaelustik ja põhjakooslused. Hoiualal on ulatuslikult pehmete põhjadega madalaid piirkondi, kus kasvab agarik (nt Kassari laht, kus toimub ka selle töönduslik püük). Kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad on eutrofeerumise poolt haavatavad, seega tuleb kalakasvatusest lähtuva täiendava toitainete sissekande vähendamiseks rakendada kompensatsioonimeetmeid. Ala PV1 piirkonnas on esialgsete hinnangute põhjal võimalik eeldada agariku jaoks sobivate kasukohtade olemasolu, mistõttu võib arendajal tekkida võimalus kompenseeriva meetmena rakendada agariku kasvatamist. Merestrateegia raamdirektiiv (MSRD)67 on ellu kutsutud selleks, et tagada merekeskkonna hea seisund - mereakvatooriumi keskkonnaseisund, mis võimaldab hoida meresid ja ookeane ökoloogiliselt mitmekesistena ja dünaamilistena ning olemuselt puhaste, tervete ja produktiivsetena, ning mille puhul merekeskkonda kasutatakse jätkusuutlikul tasemel. 63 https://www.envir.ee/et/looduskaitse#Arengukava 64 https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_rakendusplaan_2015dets_4.xlsx 65https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/k6rgessaarelka_pihla- kurisuha_kkk_2016-2025.pdf 66 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/vainamere_ha_mereosa_hylgepepid_kk k_2013_2022.pdf 67 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0056 40 Riiklikul tasemel koostatakse merestrateegia ning vastav meetmekava, mille eesmärk on merepiirkondadele kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamine ja kinnitatud indikaatorite kaudu meetmete rakendamise edukuse hindamine. MSRD eesmärgid ja kavandatava tegevuse seosed nende eesmärkidega on esitatud tabelis 1. 41 Tabel 1 Merestrateegia eesmärgid ja kavandatav tegevus (tabel jätkub järgmisel leheküljel) MSRD eesmärk Kavandatava tegevuse seos MSRD eesmärgiga Meetmed, vältimaks ja vähendamaks negatiivset mõju eesmärkide saavutamisele Bioloogiline mitmekesisus on säilinud. Elupaikade kvaliteet ja olemasolu Ökosüsteemi lisanduv toitainetekoormus võib mõjutada mere- ja Söötade valik lähtuvalt nende paremast omastatavusest ja ning liikide levik ja arvukus on kooskõlas valitsevate füsiograafiliste, merega seotud elurikkust liigi ja koosluse, elupaiga tasemel. toormest (Läänemerest pärit tooraine). Söötmine vastavuses geograafiliste ja klimaatiliste tingimustega. Kaasneda võivad muutused merelindude ja -imetajate kalade tegeliku söögivajadusega (jälgitava toitumisaktiivsuse toitumiskäitumises ja selle kaudu levikus. järgi). Kooskasvatatavate kultuuride kasutamine toitainete täiendavaks väljaviimiseks ökosüsteemist. Tegevuse eri etappide ajastamine kahele erinevale alale ja selle kaudu koormuse jaotamine. Purunemiskindlate sumbavõrkude, hülgepeletite ja linnukaitsevõrkude kasutamine. Inimtegevuse tulemusel sisse toodud võõrliigid jäävad tasemele, millel ei ole Võimalik on vikerforellide väljapääsemine sumpadest loodusesse. Purunemiskindlate sumbavõrkude ja hülgepeletite negatiivset mõju ökosüsteemile. kasutamine. Sumpade ankurdamiskohtade eelnev hindamine keskmise ja maksimaalse lainekõrguse suhtes. Kalavõrkude paigutamine sumpade ümber põgenemiste kindlakstegemiseks. Kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kala ja karploomade Tegevus aitab säilitada looduslikke kalapopulatsioone tugevate ja Meetmete rakendamine pole vajalik, mõju on positiivne. populatsioonid on ohututes bioloogilistes piirides, kusjuures populatsiooni taastumisvõimelistena, vähendades kalastussurvet. vanuseline ja suuruseline koosseis annab tunnistust ressursside heast seisukorrast. Kõik teadaolevad mere toiduvõrgustike elemendid eksisteerivad tavapärase Lisanduv toitainete sisendvoog mere ökosüsteemi võib põhjustada Söötade valik lähtuvalt nende paremast omastatavusest ja arvukuse ja mitmekesisuse tasemel, mis on võimeline tagama pikaajalise nihkeid toiduvõrgustiku elementide arvukuses ja mitmekesisuses, toormest (Läänemerest pärit tooraine). Söötmine vastavuses liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise mis võib mõjutada liikidevahelist konkurentsi. kalade tegeliku söögivajadusega (jälgitava toitumisaktiivsuse järgi). Kooskasvatatavate kultuuride kasutamine toitainete täiendavaks väljaviimiseks ökosüsteemist. Tegevuse eri etappide ajastamine kahele erinevale alale ja selle kaudu koormuse jaotamine. 42 MSRD eesmärk Kavandatava tegevuse seos MSRD eesmärgiga Meetmed, vältimaks ja vähendamaks negatiivset mõju eesmärkide saavutamisele Inimtekkeline eutrofeerumine, eelkõige selle negatiivsed mõjud, nagu Täiendava fosfori sissekande taustal võib suureneda sinivetikate Söötade valik lähtuvalt nende paremast omastatavusest ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine, massõitsengute oht. Sügavamates piirkondades võib settiva toormest (Läänemerest pärit tooraine). Söötmine vastavuses vetikate kahjulik õitsemine ja hapnikupuudus põhjalähedases veekihis, on orgaanikarikka sademe tõttu tekkida hapnikupuudus põhjalähedases kalade tegeliku söögivajadusega (jälgitava toitumisaktiivsuse minimeeritud. veekihis ja H2S teke. järgi). Kooskasvatatavate kultuuride kasutamine toitainete täiendavaks väljaviimiseks ökosüsteemist. Tegevuse eri etappide ajastamine kahele erinevale alale ja selle kaudu koormuse jaotamine. Veekvaliteedi näitajate määramine enne tegevusega alustamist. Veekvaliteedi pidev jälgimine automaatseireseadmetega, perioodiline seire põhjalähedase veekihi seisundi hindamiseks. Merepõhja terviklikkus on tasemel, mis kindlustab ökosüsteemide Orgaanikarikka sademe ja vee läbipaistvuse vähenemise läbi võib Merepõhja seisundi hindamine enne tegevusega alustamist. funktsioneerimise ja struktuuri ning selle, et eelkõige merepõhja muutuda põhjataimestiku sügavuslevik ning muutuda Perioodilise seire läbiviimine põhjalähedase veekihi seisundi ökosüsteemid ei ole kahjustatud. põhjaloomastiku arvukus ja biomass, mille tulemusel kahjustuvad hindamiseks. Vee läbipaistvuse muutuste jälgimine valitud merepõhja ökosüsteemid. näitajate alusel (Secchi). Muud toitainete sissekande vähendamiseks ettenähtud tegevused. Merevee hüdrograafiliste tingimuste püsival muutusel ei ole negatiivset Hüdrograafilistele tingimustele mõju puudub. Meetmete rakendamine pole vajalik. mõju mere ökosüsteemidele. Saasteainete kontsentratsioon on tasemel, mis ei põhjusta saastumisest Toitainete (lämmastik ja fosfor) kontsentratsioonid vees võivad Toitainete sissekande vähendamiseks ja vee kvaliteedinäitajate tulenevaid mõjusid. avamere kalakasvatuse tulemusel suureneda. jälgimiseks eespool kirjeldatud tegevused. Tehnoloogiliste uuenduste rakendamine kalakasvatuses. Saasteained kalades ja muudes inimtarbimiseks ette nähtud mereandides ei Tegevusel puudub tõenäoliselt mõju saasteainete sisaldusele Hinnata saasteainete võimalikud allikad ja võimalik leviku ületa ühenduse õigusaktide või muude asjakohaste standarditega mereandides. ulatus KMH käigus, vajadusel valida ohutumad alternatiivid. kehtestatud tasemeid Mereprügi omadused ja kogus ei kahjusta ranniku- ja merekeskkonda. Tegevusega ei kaasne ehitus- ja käitamisnõuete ja jäätmekäitluse Järgida ehitusseadustiku jt asjakohaste seaduste ja teiste nõuete järgimisel mereprügi teket. ametlike juhenddokumentide kinnitatud nõudeid kalakasvatuse ehitamise, käitamise ja likvideerimise ajal. Energia keskkonda juhtimine, sealhulgas veealune müra, on tasemel, mis ei Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist müra ja vibratsiooni. Müra kaasneb söödapraami liikumisega, kuid selle tase ja mõju kahjusta merekeskkonda. ei ole eeldatavalt olulise mõjuga. Hinnata KMH käigus. 43 Avamere kalakasvatuse rajamisel Hiiu madala veekogumisse või sellega piirnevale merealale tuleb silmas pidada järgmisi kehtivas merestrateegia meetmekavas väljatoodud asjaolusid: − Kõige rohkem mõjutavad kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamist Eesti merealal eutrofeerumise, ohtlike ainete ja võõrliikide sissetoomisega seotud survetegurid; − Seoses intensiivistuva merre ehitamisega on ette näha füüsilise kao (veealune müra, põhja katmine ja tõkestamine) surve ja muude füüsikaliste survetegurite potentsiaalset kasvu. Merestrateegia meetmekava toob välja, et vesiviljelus meres, mis on üks EL sinise majanduskasvu prioriteetseid valdkondi, on identifitseeritav kui iseseisev survetegur, millest lähtub täiendav toitainetekoormus kui suureneb ka võõrliikide lisandumise risk. Samas tuuakse dokumendis välja, et teaduslikult läbimõeldud ja põhjendatud metoodika ja tehnoloogiate rakendamisel on võimalik mitte ainult vähendada võimalikku survet, vaid ka oluliselt alandada erinevate muude survetegurite mõju. Seda läbi ökosüsteemist seal kasvatatud biomassiga väljaviidavate toitainete ärastamisega kaasneva eutrofeerumise taseme vähendamise. Veepoliitika raamdirektiivi (VRD)68 eesmärgiks on saavutada kõikide looduslike pinnaveekogumite, sh rannikumere veekogumite vähemalt hea seisund (st olukord, kus nii veekogu ökoloogiline kui keemiline seisund on vähemalt „hea“), või tehisveekogude ja oluliselt mõjutatud veekogude hea ökoloogiline potentsiaal ning hea keemiline seisund. Eesmärk on vältida pinnavee seisundi halvenemist. Eesmärkide saavutamiseks piiratakse saasteainete juhtimist veekogudesse ja rakendatakse muid meetmeid – selleks koostatakse vesikondade veemajanduskavad69 ja töötatakse välja vastavad meetmeprogrammid70, mille elluviimise kaudu veekogude soovitud seisund saavutatakse. Avamere kalakasvatuse rajamisel Hiiu madala veekogumisse või sellega piirnevale merealale tuleb silmas pidada järgmisi kehtivas veemajanduskavas ja selle meetmeprogrammis väljatoodud asjaolusid: − Rannikuveekogumite peamisteks koormusallikateks on jõgede kaudu merre jõudev põllumajanduslik koormus haritavalt maalt ja loomakasvatusest ning punkt- ja hajukoormus reoveekäitlusest (sh ühisveevärgiga ühendamata alad); − Hiiu madala veekogumis tuleb veekasutust piirata; − Hiiu madala veekogumile seatud keskkonnaeesmärkide saavutamine on ohustatud. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse ka seda, kas tabelis 1 loetletud võimalikud leevendusmeetmed aitavad kalakasvatuse keskkonnamõjusid ohjata ja vähendada nii, et vee raamdirektiivis ja veemajanduskavades väljatoodud eesmärgid täidetakse. 68 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02000L0060-20141120 69 https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 70 http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogramm.xlsx 44 7 KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS EESTI ÜHISKONNA KUI TERVIKU SOTSIAALSETELE JA MAJANDUSLIKELE VAJADUSTELE, RIIGI STRATEEGILISTELE ARENGUKAVADELE NING PIIRKONNA PLANEERINGULE KOKKUVÕTE PEATÜKIST 7 Euroopa Liidu ülene meremajanduse edendamiseks ellukutsutud sinimajanduse strateegia (Blue Growth) toob vesiviljeluse liikumise meredesse välja kui võimaluse vähendada survet mageveekogudele ja maismaa ökosüsteemidele, mis aitab tagada looduslike mere- ja mageveeliikide populatsioonide elujõulisust. Arendaja Saaremere Kala AS on Eesti suurim kalakasvataja ja -töötleja, kasvandustega mh Soomes ja Rootsis ning tootmisega Šotimaal. AS PRFoods kontserni kuuluv AS Saaremere Kala on toorme tarnijaks samasse gruppi kuuluvale, Eesti suurimate kalatöötlejate hulka kuuluvale ettevõttele Osaühing Vettel. Saaremere Kala AS tütarettevõtte Osaühing REDSTRORM omandisse kuulub vikerforelli kasvatus Saaremaa rannikul Tagalahes. Arendaja kavandab lisaks kala kasvatamisele ka selle väärindamist Eestis. AS PRFoods kontsern vajab aastas 4000-5000 tonni roogitud kala, millest ca poole katavad katavad Soome ja Rootsi kalakasvatused. Uus kalakasvatus on vajalik kalatööstuse toormega varustamiseks. Ühtlasi on kalakasvatus potentsiaalne toormeallikas uudsete toodetega turuletulijatele, aga ka kalakasvatuseks vajaliku tehnika ja muude vahendite tootjatele (nt söödapraamid). Mere vesiviljelusega alustamine Hiiumaa merealal loob uusi töökohti (ca 20 püsivat ja 40- 45 hooajalist töökohta) ning aitab suurendada kohaliku kala tootmismahtu ja sellega täita turu nõudlust kodumaise kala osas. Paraneb kaubanduskettide varustatust kodumaise kalaga ja kohalike kalatöötlusettevõtete varustatus kohaliku toorainega. Lisaks kodumaisele turule on kavas ka kala eksport – suuremate ekspordimahtude saavutamine on oluline riigi majanduse seisukohast, vähendades Eesti väliskaubanduse puudujääki 6,14 miljoni euro võrra. Kohaliku avamere kasvatuse olemasolu aitab Eestis hoida valdkonna kompetentsi ja õppimisvõimalusi. Loetletu on kooskõlas Eesti vesiviljeluse arengustrateegia eesmärkide ja tegevussuundadega. Lisaks toetab tegevus Hiiu kalanduspiirkonna arengustrateegia aastateks 2015-2015 eesmärkide saavutamist. Kavandatav tegevus on kooskõlas Säästev Eesti 21 eesmärkidega „Heaolu kasv“, „Sidus ühiskond“ ja „Ökoloogiline tasakaal“. Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiu maakonnaplaneeringuga ja Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringuga. Euroopa Komisjon on oma teatises „Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas“71 toonud välja, et meremajandus, sh vesiviljelus on Euroopa Liidus üks olulisi majandusharusid. Seejuures tuleb silmas pidada vesiviljeluse suurt potentsiaali nii toidutootmise ökoloogilise jalajälje vähendajana kui ka mageveekogudele ja looduslikele maismaaökosüsteemidele (metsad, märgalad) toidu jt toorainete tootmise vajadusest avalduva surve vähendajana. 71 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52012DC0494&from=EN 45 Mere vesiviljelus võimaldab kaitsta ka toidu- ja muul otstarbel inimese poolt kasutatavate mereliikide looduslikke populatsioone elujõulistena. Lisaks saab vesiviljelus aidata rannikul paiknevatel omavalitsustel mitmekesistada majandustegevust, vähendades samal ajal püügisurvet ja aidates säilitada kalavarusid. Nimetatud teatises tuuakse välja vajadus liikmesriikidel koostada mitmeaastased strateegilised tegevuskavad, pöörata tähelepanu mereala planeerimisele ning edendada erinevate tegevuste koosviljelemist (nt tuuleparkide juurde vesiviljeluse rajamine), samuti rõhutatakse kohaliku algatuse tähtsust tegevuste kavandamisel ja elluviimisel. Euroopa Keskkonnaameti ülevaade vesiviljeluse toodangust Euroopas toob välja, et merekala toodangukogused maailmas ja ka Euroopas on jätkuvalt tõusuteel. Euroopas on juhtivateks kalakasvatuse riikideks merekalade osas Malta, Norra ja Suurbritannia (EEA 201872). Eesti toodang on aga nii väike, et seda pole viidatud analüüsis isegi olnud võimalik graafikul kujutada. Kui võrrelda praegu Eesti kalakasvatuse olukorda teiste riikidega, on näha, et Eestis on tootmismahud väga väikesed, seda ka võrreldes naaberriikidega nagu Soome ja Rootsi (vt joonis 11). Viidatud tabel ei kajasta avamere kalakasvatuse osakaalu kogu kalakasvatuse tootmismahtudest Eestis, millele viitab aga Eesti vesiviljeluse strateegia, kust nähtub, et see on võrdluses naaberriikidega sisuliselt olematu. 72 https://www.eea.europa.eu/downloads/e4d0b3ad13cf42c7b616b3fb4efdb235/1528365800/assessment.pdf 46 Joonis 11. Vesiviljeluse toodang (tonni, eluskaal; % kogu kalandustoodangust), allikas: EUROSTAT73 73 http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Aquaculture_statistics 47 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-202074 võtab arvesse Euroopa Liidu sinimajanduse (Blue Growth) aluspõhimõtteid ja eesmärke ning sellest lähtuvalt on Eestis juurutatud meremajanduse piirkondade mitmeaastaste strateegiate väljatöötamine ja rakendamine Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste jagamiseks. Arengustrateegia toob välja järgmise visiooni ja eesmärgid: Visioon: Saada liidriks Eesti vesiviljelustoodete siseturul ja edukaks eksportööriks Eesti viljelustingimustega sobivate ja kõrge välisnõudlusega liikide osas. Eesmärk 1: Saavutada enam kui 50% turuosa Eesti vesiviljelustoodete siseturul. Eesmärk 2: Saavutada sektori eksportkäibeks üle 5 miljoni euro. Nende eesmärkide saavutamiseks sõnastatud põhisuundadest sobitub käesolevas töös analüüsitud tegevus kõige otsesemalt järgmiste teemadega: 1) Kõrgema tootlikkuse, konkurentsivõimelise hinna ja stabiilse kvaliteedi saavutamine; 2) Koduturu eeliste kasutamine; 3) Kõrgema lisandväärtusega ja eristuvate toodete arendamine. Teemaga 1 seostatult tuuakse arengustrateegias välja, et Eesti vesiviljelussektori peamiseks probleemiks turul on väikestest tootmismahtudest tulenev nõrk läbirääkimispositsioon ja tugev konkurents importkala näol. Kuna kaubandus koondub üha enam suurtesse kaubanduskettidesse, mis nõuavad tarnekindlust, on Eesti oma kala väikeste tootmismahtude tõttu nõrgemas positsioonis. Väiketootjate toodangut kaubanduskettidesse saada on raske. Kohaliku toodangu kõrgem hind, mis on seotud ettevõtete ja tootmise väiksusega, ei võimalda konkureerida importkalaga, millele viiakse läbi ka perioodilisi odavmüüke, millega kohalik tootja kaasa minna ei saa. Mere-vesiviljelus on lisaks Eestis väga väikese ulatusega – nii näeb arengustrateegia punkti 1 all ette ka selle osakaalu suurendamise, läbi sobivate alade valiku, katsetamise ja investeeringutoetuste. Kavandatav tegevus aitab oluliselt suurendada Eesti vesiviljeluse toodangumahtu ning mere-vesiviljeluse osakaalu ja ühtlasi vähendada importkala osakaalu. Tänu kohalikule tootmisele väheneb tõenäoliselt transpordist avalduv keskkonnakoormus. Teemaga 2 seostatult tuuakse arengustrateegias välja sellised tegevused nagu „Eelista kohalikku värsket kala” turundussõnumite ja tegevuskava väljatöötamine ja vesiviljeluse valdkonna mainekujundus, samuti kohaliku värske kala müügi edendamise. Seda pole võimalik läbi viia, kui kodumaine värske kala, sh kasvandustest pärinev kala ei ole piisavalt nähtaval ja kättesaadav tarbijale, sh kohalikele kalatöötlemise ettevõtetele. Arendaja tegevus on ühtlasi suunatud kasvatatava kala kohapealsele väärindamisele. Teemaga 3 seostatult räägib arengustrateegia konkurentsivõimeliste ärimudelite ja protsesside rakendamisest (sh kiired ja paindlikud lahendused tarneahelas ning innovatsioonist uute, turul eristuvate toodete arendamiseks ja turuleviimiseks, samuti koostööst teadus- ja arendusasutustega kõrgema lisandväärtusega toodete arendamisel. Hiiumaa merealale kalakasvatust planeeriv ettevõte on huvitatud koostööst teadus- ja arendusasutustega kalakasvatuse kõrvaltegevuste (eelkõige karbikasvatuse, aga ka vetikakasvatuse) arendamise ja majandusliku ja ökoloogilise potentsiaali hindamise osas. Arendaja kavandab kala väärindamist Eestis, Hiiumaal ja Saaremaal, mis annab võimaluse nii paindlike tarneahelate väljatöötamiseks, uute toodete arendamiseks kui ka kohaliku 74 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus-arengustrateegia-2014-2020.pdf 48 ettevõtluse ja sotsiaalse keskkonna arenguks - pakkudes nii kohalikku toorainet kui tööd. Lisaks võimaldab avamere kalakasvatuse olemasolu Eestis säilitada kohalikku valdkondlikku kompetentsi ja vastava koolituse jätkumist Eestis, mis samuti seostub vesiviljelusstrateegia eesmärkidega. Joonis 12. Eesti kalakasvatuse mahud aastatel 1965-2012 (Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014-2020). Eestis oli 2008. aastal kalakasvatuste tootmismaht kokku 475 tonni, 2015. aastaks oli see tõusnud 798 tonnile. Statistiliste andmete järgi kasvatatakse Eestis kõige rohkem vikerforelli ja karpkala. Vikerforell moodustab Eesti vesiviljelustoodangust enamuse (viie aasta keskmine on 81%). Peamised teised tooterühmad on Atlandi lõhe, mis enimkasvatatud lõhilaste liik, suur forell ja portsjonforell. Jooniselt 12 nähtub, et kalakasvatuse mahud on Eestis alates 80ndate algusest teinud läbi väga suuri hüppeid ja langusi, traditsiooniliselt on aga vikerforell olnud enimkasvatatud kala. Joonisel toodud kõikumine on ohuks töötlevale kalatööstusele, mis vajab pidevalt stabiilses koguses tooret. Kavandataval kalakasvatusel on otsene majanduslik kasu Eesti majandusele ja ettevõtlusaktiivsusele kalapüügi- ja töötlemise valdkonnas. Arendaja Saaremere Kala AS tegevus seostub ka Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegiaga aastateks 2015-202575. Nimetatud strateegia toob välja mh eesmärgi, tagada kohalike kalatoodete tootmine ja pakkumine. Uuel kalakasvatusel on võimalus pakkuda kohalikele tootjatele värsket toorainet. Praegu on Hiiumaal registreeritud üks kalakasvatus, mis tegeleb meriforelli kalakasvatusliku istutusmaterjali tootmisega, kuid selle tegevus lõppes 2014. aastal, kuna uut kalakasvatuse programmi koostatu ja kinnitatud pole. Maismaa kalakasvatust piirab samal ajal Hiiumaal oluliselt sobivate vooluveekogude puudumine. Kavandatava kalakasvatuse jaoks on probleemiks kalakasvatuseks forelli noorjärkude saamine ja kohalevedu. Igal aastal vajab kalakasvatus planeeritud mahtude juures 400-500 tonni 0,5 kg ettekasvatatud kala maksumusega 2,1 miljonit eurot, millest vähemalt osa või kõik oleks võimalik tulevikus toota Eestis. AS PRFoods vajab kontserni tasemel aastas 4000 – 5000 tonni vikerforelli. Soome ja Rootsi kasvatustest saadakse keskmiselt 2500 tonni roogitud kala ja 75 tonni kalamarja. Puuduoleva osa aitab katta loodav kalakasvatus, mis tagab grupi kalatöötlemisettevõtete toormega varustatuse. 2200 tonni roogitud vikerforelli maksumus 2017.a. kaalutud keskmise hinna alusel on 11,34 miljonit eurot. 75 http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_HIIUMAA.pdf 49 Kalakasvatuse rajamisel Eestisse tootmismahuga 2 200 tonni roogitud kala aastas väheneks Eesti väliskaubanduse puudujääk 6,14 miljonit eurot ning vajaliku eluskala ettekasvatuse mahu tekkimisel väheneks väliskaubanduse puudujääk veel täiendavalt 0,7 miljonit aastas. Saaremere Kala AS on suuteline koheselt taastama kala- ja kalamarja ekspordi Jaapanisse. 2017. aastal moodustas AS PRFoods kontserni kuuluva kalatöötleja Osaühing Vettel käibest 94,2%. eksport. Kalakasvatus tootmismahuga 2200 tonni roogitud kala aastas vajab kalasööta orienteeruvalt 2400 tonni, maksumusega 3,1 miljonit eurot. Kodumaiste kalasööda valmistajate olemasolul on võimalik sööda soetada ka kodumaiselt tootjalt. Teadaolevalt rajatakse 2018. aastal Eesti Kalatootjate Keskühistu poolt Paldiskisse kalajahutehast76, mille eeldatav toodang on 29000 tonni kalajahu ja kuni 13200 tonni kalaõli aastas. Ümber plaanitakse töödelda kuni 135 000 tonni toorkala aastas ning kavas on kasutada toormena kohalikku madalakvaliteedilist kala, mida inimtoiduks kasutada ei saa. Rajatav kalakasvatus on seotud nimetatud kalajahutehasega kahel moel – ühest küljest aitab selle poolt Läänemerest väljapüütud madalakvaliteedilise kala väärindamine kalajahuks otseselt viia välja merest täiendavalt toitaineid, teisest küljest on loodav kalakasvatus tulevikus potentsiaalne toodangu tarbija, kui toode on konkurentsivõimeline teiste turul pakutavate kalasöötadega. Modernse kalakasvatus rajamine tootmismahuga 2 200 tonni roogitud kala aastas tähendab investeeringut suurusjärgus 6,2 miljonit eurot avamere kalakasvatuse tehnoloogiasse. Lisandub investeering suurusjärgus 3 miljonit eurot kala töötlemise tehnoloogiasse, lisaks tuleb teha investeering suurusjärgus 3-4 miljonit eurot noorkala maismaa kalakasvatuse rajamiseks tootmismahuga 400-450 tonni eluskala aastas. Kalakasvatus on erineva kalakasvatuseks vajaliku tehnika jm vahendite tarbija – näiteks valmistav Eesti kohalik tootja, BLRT Grupp AS-i kuuluv Osaühing Marketex Marine nii kalakasvatuspargaseid kui söödapraame, mida praegu müüakse teistesse riikidesse, sh Norrasse77. Kahe söötmispraami ehitus tähendaks kaudselt 500-800 tuhande euro suurust tellimust. Samuti on võimalik tellida kasvatuste töölaevad teistelt Eesti laevaehituse ettevõtetelt. Kalakasvatuse rajamine Eestisse tootmismahuga 2000 tonni roogitud kala aastas eeldab 12 täistööajaga töötaja palkamist, lisaks administratiivpersonal (kasvatuse juht, bioloog, tehnikajuht, raamatupidamine jne.). Kalakasvatuse spetsialistide palgatase on üldjuhul turu keskmisest kõrgem. Lisaks vajab sisemaa kalakasvatus 435 tonni eluskala ettekasvatamiseks täiendavalt 4-5 töötajat ning lisaks hooajalisi töölisi suveperioodiks. Täiendava kalatöötlemisüksuse (rookimine, kalamarja töötlemine) rajamine Eestisse kavandatud kalakasvatuse tootmismahu jaoks eeldab aasta viimases kvartalis hooajaliselt 40 – 45 töötaja palkamist. Lisaks võimaldab kalatööstuse jääkide kasutamise tootearendus koostöös ettevõtjatega tuua turule uudseid tooteid, sh nišitooteid nagu nt toidulisandid (kollageen, kalaõli jmt). 76 http://www.paldiski.ee/index.php?id=17884 77 http://marketexmarine.net/ee/ 50 Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhisuundadeks ja eesmärkideks78 on olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine ning töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas. Eraldi rõhutatakse planeeringus, et tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline ning eesmärk on sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuse vahel. Kavandatav tegevus aitab vähendada Hiiumaa ääremaastumise ohtu, millele planeeringus on viidatud, seda tänu täiendavate töökohtade loomisele ja ettevõtlusvõimaluste suurendamisele. Hiiu maakonna vastkinnitatud uue maakonnaplaneeringu79 kohaselt on planeeringu eesmärgid tagada, et − Hiiumaa kultuuri- ja loodusväärtused on hoitud ning teadvustatud ja loodusressursid keskkonnasäästlikult majandatud; − Hiiumaa on logistiliselt sidus ja maailmaga aktiivselt suhtlev maakond; − Hiiumaa majandus on uuenduslik, jätkusuutlik ja mitmekesine. Saaremere Kala AS tegevus on kavandatud jätkusuutliku ja keskkonnasäästlikuna, arendaja jälgib pidevalt kalanduse valdkonna tehnoloogilisi arenguid ja võtab kasutusse usaldusväärsust tõestanud keskkonnasõbralikke meetodeid ja vahendeid. Kavandatud tegevus aitab mitmekesistada Hiiumaa ettevõtlust läbi Läänemere ökosüsteemi poolt pakutavate looduse hüvede vastutustundliku ja säästva kasutamise. Seost Hiiu maakonnaga piirneva mereala planeeringuga ja selle juurde kuuluva KSH-ga on lähemalt kirjeldatud peatükkides 2 ja 3. Tegevusalad on valitud viidatud planeeringus väljatoodud potentsiaalsetel vesiviljelusaladel ja arvestatud on KSH-s väljatoodud keskkonnaaspektidega, sh KMH läbiviimise vajadusega. Üks olulisemaid Eesti strateegilisi dokumente on Säästev Eesti 2180, mis loob raamistiku erinevate riigi valdkondade kestlikku arengut tagavate strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Lähteülesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Vastavalt lähteülesandele ei ole SE21 akadeemiline uuring, vaid eesmärkide ja tegevussuundade väljapakkumine, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. SE 21 arengustrateegias toodud eesmärkidest seonduvad kavandatava tegevusega otsesemalt järgmised: 78 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ruumiline/a4_5mmbleed_eesti_2030 _sisu_111212.pdf 79 http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/19017765/Hiiu+MP+seletuskiri+14.03.2018.pdf/e4a1e173- 281b-4558-afa1-6335684e2fba 80 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 51 EESMÄRK 2: HEAOLU KASV Eesmärgi oluliseks komponendiks on võimaluste mitmekesisus (eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks suhtlemiseks) . Eesmärgi saavutamiseks näeb strateegia ette orienteerumise väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja tööhõivestruktuurile. Taoliseks majandusstruktuuriks saab SE 21 seisukohast olla ekspordiorientatsiooniga ja sektoriaalselt mitmekesine teenindusmajandus, mis on paindlikum ja jätkusuutlikum kui suurtööstusele baseeruv majandus ja seda nii kitsalt majanduslikus, tööhõivelises kui ka laiemalt ökoloogilises mõttes. EESMÄRK 3: SIDUS ÜHSIKOND Selle eesmärgi komponentideks on sotsiaalne sidusus, mille üheks indikaatoriks on tööhõive määr, ja regionaalne tasakaal. SE 21 visiooni kohaselt Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leiab sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Regionaalse tasakaalu üheks indikaatoriks regionaalsed eelistused elu- ja tööpaiga valikul. EESMÄRK 4: ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on jätkusuutlikkuse keskne tingimus. Samas on see ka Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Lähtutakse põhimõttest, et keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti ühiskonna ja kohalike kooskondade huvides. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Eesmärgi komponentideks on loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamine, loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Välja on toodud, et taastuvate ressursside puhul ei ületaks kasutus nende taastootmisvõimet. Arendaja lähtub SE 21 eesmärkidest ning on sellest lähtuvalt kavandanud oma tegevuse kohalikule arengule tulutoovana ja loodusressursse säästvana. Selle näiteks on arendaja soov kalakasvatust läbi viia kahel alal, seejuures koormates kumbagi alast vaid osa aastast. Seejuures ei kavanda arendaja teadlikult tootmist maksimaalses võimalikus mahus ning on keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel vähendama tootmismahtusid ning vaatama üle kalakasvatuse paigutamise alad ja vajadusel paigutust muutma, samuti valima keskkonnasõbralikuma tehnoloogia, kui see on kasutusvalmis. Arendaja on koostöös keskkonnaeksperdiga üle vaadanud ja kaalunud erinevate leevendusmeetmete rakendamist ning need meetmed on sõnastatud nii käesolevas eksperthinnangus kui hoonestusloa taotluses, mille juurde käesolev eksperthinnang esitatakse. Leevendusmeetmete valik tehakse vastavalt KMH ja kulutõhususe hindamise tulemsutele. Arendaja on alustanud KMH keskkonnauuringute ja kasvatusalade keskkonnaseire kavandamist, milleks on Saaremere Kala AS-l olemas pikad kogemused kalakasvatustega Soomes ja Rootsis, kus kehtivad EL õigusaktidest tulenevad keskkonnakaitsekohustused. 52 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE RAAMES VAJALIKE UURINGUTE JA ANALÜÜSIDE KIRJELDUS KMH raames tuleb keskkonnaeksperdi esialgsel hinnangul läbi viia järgmised uuringud: − Hüdrodünaamiliste protsesside uuring – hoovused ja lainetus tegevuseks valitud piirkondades. Setete ja saasteainete leviku modelleerimine valitud tegevuskoha alternatiivide puhul. − Põhja uuringud – olemasolevate uuringute ja andmete alusel hinnata põhja iseloom ja valida sobivaimad kohad tegevuseks. Olemasolevate andmete ja uuringute põhjal hinnata keskkonnamõjud alternatiivsetes kohtades ja/või alternatiivsete tehnoloogiate korral. − Veekvaliteedi näitajate määramine ja setteproovide võtmine ja analüüsimine väljavalitud tegevuskohas. Vajadusel teostada allveevaatlused põhja loodusliku seisundi hindamiseks. − Veealuste ohuobjektide kaardistamine – miiniohu aktuaalsuse kindlakstegemine olemasolevate andmete alusel väljavalitud tegevuskohas. Vajadusel allveevaatlused, sh ohutustamise kulude hindamiseks ja kavandamiseks. − Keskkonnameetmete kulutõhususe hindamine realistlike alternatiivide sõnastamiseks ja valikuks. − Tegevusega kaasneva müra hindamine (merel ja maismaal). − Mõju hindamine elustikule viiakse läbi Natura hindamise raames – olemasolevate elustiku-uuringute põhjal ja kaitsealade kaitse-eesmärkidest ja liigikaitse eesmärkidest lähtuvalt hinnata võimalused olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimiseks piirkonna mereelustikule, rannikumaastikele ja merekeskkonna ning rannikumaastike seisundist mõjutatud vee- ja rannikulindudele. Täpsustatud loetelu kinnitatakse KMH programmi koostamise raames, kui on tehtud täiendav andmete kogumine ja analüüs ning koondatud tagasiside asjaomastelt asutustelt. 53 9 KOKKUVÕTE Kavandatava tegevusega alustamiseks on arendajale vajalikud neli tegevusluba. Nii ehitusloa kui hoonestusloa ja kasutusloa väljastajaks on avamere kalakasvatuse rajatiste puhul Tehnilise Järelvalve Amet. Kui kavandatav tegevus eeldab keskkonnamõju hindamise läbiviimist, on seda arendajal võimalik teha projekti koostamisega paralleelselt. Vastav soov tuleb esitada selle tegevusloa väljastajale, mille raames esitatakse projekt – antud juhul ehitusloa väljastajale. Hoonestusloa taotluses esitatakse info kavandatava ehitise otstarbe, kõrguse ja sügavuse ning muude tehniliste näitajate kohta, avalikus veekogus hõlmatava ala pindala kohta, samuti esitatakse ehitise ja seda teenindavate rajatiste asukohaplaan jt veeseadusest tulenevad andmed. Lisaks on avamere kalakasvatuse puhul vaja taotleda vee erikasutusluba. Vee erikasutusloa taotlusega koos esitatakse ehitise asukoha skeem ja kaart, samuti kasutatava tehnika ja tehnoloogia kirjeldus ning (loa andja nõudmisel) kavandatava ehitise projekt ja eksperthinnang ning tegevusvaldkonna spetsiifilised andmed tootmise mahtude, kasutatavate kemikaalide jm kohta. Vee erikasutusloa väljastajaks on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste kavandamise puhul Keskkonnaministeerium. Kasutusluba taotletakse ja antakse, kui ehitis on rajatud ja nõuetekohane, sh on ehitise käitajale antud vee erikasutusluba. Keskkonnaseisund Läänemeres, sh Eesti rannikuvetes on pinev, kuigi saasteainete koormuste trendid on tänu rahvusvahelisele koostööle langevad. Siiski ei ole areng olnud nii kiire kui loodetud ja kliimamuutused võivad tuua kaasa uusi koosmõjusid, mis vähendavad sissekande vähenemise positiivset mõju. Kuigi veemajanduskava meetmeprogrammi järgi peab Hiiu madala veekogumis piirama veekasutust, ei ole see siiski välistatud. Keskkonnamõjude tekkimist tuleb vältida ja leevendada, milleks aluse annab põhjalik keskkonnamõjude hindamine. Võimalikud meetmed on kaardistatud eksperthinnangus, see loetelu võib KMH raames veel täiendada. Kalakasvatuse tehnoloogia liigub aina suurema keskkonnasõbralikkuse poole – söötade arendus ja söötmistehnoloogiad arenevad, kaod vähenevad, suureneb söötade omastatavus. Antibiootikumide kasutamine kalakasvatustes on tänu vaktsineerimise rakendamisele järsult vähenenud ja seda rakendatakse vaid hädaolukordades. Leevendusmeetmetena saab kasutada pilliroo eemaldamist rannikutelt, karbikasvatust ja vetikakasvatust, mis aitavad ökosüsteemist toitaineid välja viia. Oluline on hinnata seejuures ka leevendusmeetmete endi keskkonnamõju, mis võib toimida vale planeerimise puhul oodatule vastupidiselt (nt karbikasvatus). Sisendvoogu veekogusse aitab vähendada ka sama veekogu toorainest toodetud kalasööda kasutamine. Heaks näiteks on Soome kalakasvatused, sh avamere kalakasvatused, kus on saavutatud oluline ja pidev toitainete koormuse vähenemine viimase 20 aasta jooksul. Kavandatav tegevus on Eesti riigile ja piirkondlikule arengule kasulik, mida kinnitavad erinevad käesolevas analüüsis käsitletud strateegilised dokumendid. Kalakasvatuse rajamine aitab luua ca 20 püsivat ja 40-45 hooajalist töökohta. Tegevus eeldab mahukaid investeeringuid, millest võivad kasu saada kohalikud kalakasvatuse tehnikat ja muid vahendeid, sh söötasid tootvad Eesti ettevõtted. Kasu saab ka töötlev kalatööstus tooraine tarnekindluse kaudu, ja kohalik tarbija. Tegevuse elluviimise eelduseks on põhjalik ja keskkonnamõju hindamise heast tavast ning Eesti Vabariigi seadusandlusest lähtuv keskkonnamõjude hindamine. 54 KASUTATUD KIRJANDUS Õigusaktid Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv Ehitusseadustik. https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv Tehnilise Järelvalve Ameti põhimäärus. https://www.riigiteataja.ee/akt/109032018028?leiaKehtiv Veeerikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid. https://www.riigiteataja.ee/akt/107052013024?leiaKehtiv Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõjuhindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu. https://www.riigiteataja.ee/akt/935561?leiaKehtiv Keskkonnaseadustiku üldosa seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017017?leiaKehtiv Avalikud andmebaasid ja registrid: Avalik Dokumendiregister. https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-7164 EUROSTAT. http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Aquaculture_statistics Keskkonnainfo. Seire. Välisõhu kvaliteedi seire. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2127&Itemid=440 Keskkonnainfo. Seire. Raskemetallide sadenemise bioindikatsiooniline hindamine. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2125&Itemid=438 Keskkonnainfo. Seire. Metsa ja metsamuldade seire. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2080&Itemid=393 Keskkonnaamet. E – teenus. https://eteenus.keskkonnaamet.ee/?page=eklis_view&pid=9776830&tid=1031&u=20180627143032 &r_url=%2F%3Fpage%3Deklis_list%26pid%3D%26tid%3D1031%26u%3D20180627143032 Keskkonnaministeerium. Veemajanduskavad 2015 – 2021. https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021 Keskkonnaministeerium. 2016. Eesti merestrateegia meetmekava. https://www.envir.ee/sites/default/files/meetmekava_032017_f.pdf Keskkonnaministeerium. Merestrateegia. https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/merekeskkonna-kaitse Maaamet. Geoportaal. Merealade kaardirakendus. https://geoportaal.maaamet.ee/est/Teenused/Kaardirakendused/Merealade-kaardirakendus- p484.html Artiklid: Diaz & Kraufvelin 2012. Diaz, E., P. (2012) A mussel farm in the Baltic proper. Sustainable Uses of Baltic Marine Resources. Holmer, Maria. Environmental issues of fish farming in offshore waters: perspectives, concerns and research needs. Aquacult Environ Interact 1: 57–70, 2010. https://www.int- res.com/articles/aei2010/1/q001p057.pdf 55 Jaanuska, H., 2015. Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2015/uuring-2015-vesiviljelus- potentsiaal.pdf Kask, Ü., Paist, A., Nuutre, M., Kask, L., Aavik, T., 2007. Pilliroo kui kütuse põlemistehnilistest näitajatest. http://www.pilliroog.ee/EPLJ%20artikkel%202007_22_24.pdf Kutsar, R. 2015. Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura – eelhindamine. Keskkonnaministeerium 2015. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf Leminen, E., Mäkinen, T., Junna, J., 1986. Vesi- ja ympäristöllihallitusen monistesarja. https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/232342/VYH_monistesarja_6.pdf?sequence=1 Miljan, J., Kask, Ü., 2013. Pilliroog ja selle kasutamise võimalused. http://www.eby.ee/raamat/Pilliroo_kasutamine.pdf Oliveira, J., Cunha, A., Castilho, F., Romalde, J. Pereira, M. (2011) Microbial contamination and purification of bivalve shellfish: Crucial aspects in monitoring and future perspectives–A mini-review. Food Control, 22, 805-816. Rebecca J.Dean, Tracy M.Shimmield, Kenneth D.Black, 2007. Copper, zinc and cadmium in marine cage fish sediments: An extensive survey. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0269749106002557?via%3Dihub Rodolfo-Metalpa, R., Houlbrèque, F., Tambutté, É., Boisson, F., Baggini, C., Patti, F. P., Jeffree, R., Fine, M., Foggo, A. Gattuso, J. (2011) Coral and mollusc resistance to ocean acidification adversely affected by warming. Nature Climate Change, 1, 308-312. Roth, E., Rosenthal, H., Burbridge, P., 2001. A discussion of the use of the sustainability index: ‘ecological footprint’ for aquaculture production. Aquatic Living Resources. Volume 13, Issue 6, November–December 2001, Pages 461-469. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0990744000010718 Silvenius, Frans; Mäkinen, Timo; Grönroos, Juha; Kurppa, Sirpa; Tahvonen, Raija; Kankainen, Markus; Vielma, Jouni; Silvennoinen, Kirsi; Setälä, Jari; Kaustell, Salla; Hartikainen, Hanna (2012). Kirjolohen ympäristövaikutukset Suomessa. MTT Raportti. http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-487-372-7 Väli, G., Naumann, M., Eilola, K., Frauen, C., 2018. Recently accelerated oxygen consumption rates amplify deoxygenation in the Baltic Sea. https://agupubs.onlinelibrary.wiley.com/doi/pdf/10.1029/2017JC013686 Valenti, W.C., Kimpara, J.M, de L.Preto, B., Moraes-Valenti, P. Indicators of sustainability to assess aquaculture systems. Ecological Indicators Volume 88, May 2018, Pages 402-413. https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1470160X17308646 Wikström, S., Kumblad, L., Hedberg, N. Mussel farming in the Baltic Sea. In: Stockholm University Baltic Sea Centre, Baltic Eye (blog), 16.06.2018., https://balticeye.org/en/eutrophication/policy-brief- musslefarming-in-the-baltic-sea/ Muud allikad: Aqua Consult Batlic 2012. Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. Aruanne. https://www.envir.ee/sites/default/files/veesaaste_metoodika_uuring_aruanne_final.pdf EEA 2018. Aquaculture production. Indicator assessment. Data and maps. European Environment Agency 2018. https://www.eea.europa.eu/downloads/e4d0b3ad13cf42c7b616b3fb4efdb235/1528365800/assessm ent.pdf 56 Eesti 2030+. Üleriigiline planeering. https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ruumiline/a4_5mmbleed_ eesti_2030_sisu_111212.pdf Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" heakskiitmine. RT I 2005, 50, 396. https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 Euroopa Liidu Teataja. Nõukogu direktiiv. Looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 Euroopa Liidu Teataja. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0056 Euroopa Liidu Teataja. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02000L0060-20141120 Euroopa Komisjon. Meremajanduse kasv: jätkusuutliku majanduskasvu võimalused mere- ja merendusvaldkonnas. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52012DC0494&from=EN European Commission. 2015. Science for Environment Policy. Future Brief: Sustainable Aquaculture. http://ec.europa.eu/environment/integration/research/newsalert/pdf/sustainable_aquaculture_FB1 1_en.pdf European Commission. Copernicus Marine Environment Monitoring Service. Baltic Sea Physics Analysis and Forecast. http://marine.copernicus.eu/services-portfolio/access-to- products/?option=com_csw&view=details&product_id=BALTICSEA_ANALYSIS_FORECAST_PHY_003_0 06 Helcom. 2018. Sources and Pathways of Nutrients to the Baltic Sea. http://www.helcom.fi/Lists/Publications/BSEP153.pdf Hiiukala. 2016. Hiiumaa kalanduspiirkonna arengustrateegia 2015 – 2025. http://www.hiiukala.org/uploads/ADMINFILES/yldkoosolekud/STRATEEGIA_HIIUMAA.pdf Hiiu maakonna merealade planeering. Artes Terrae OÜ. 2016. http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/Seletuskiri.pdf/146474a9-2584-4e77- 9861-f17543e35906 Hiiu maavalitsus. 2016. Maavanema korraldus http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/Kehtestamise+korraldus.pdf/c3e7fe54- e4db-40d2-927d-6529b360fa70 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Alkranel, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, OÜ Artes Terrae. 2012 - 2015. http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18586325/KSH+aruanne.pdf/e733223c-8f63-4bd2- 97ae-59cbf28d18b6 Hiiu maakonnaplaneering. http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/19017765/Hiiu+MP+seletuskiri+14.03.2018.pdf/e4a 1e173-281b-4558-afa1-6335684e2fba Keskkonnaagentuur. Pinnavee kogumite seisund. 2017. http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/20170906_pinnaveekogumite_seisund_2017_ kaur_kinnitatud_2.xlsx Keskkonnaagentuur. 2015. Pinnaveekogumite koondseisund 2015. aastal. http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/eesti_kogumid_koond_2015.pdf Keskkonnaministeerium. 2016. Lääne – Eesti vesikonna veemajanduskava. https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 57 Kalateave. Kalanduse Teabekeskus. 2017. Eesti kalamajandus 2016. http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2016_veeb_uus.pdf Kalateave. 2014. Sakkeus, J. , Lassur , S., Sinise majanduse (meremajanduse) valdkondade kaardistamine. Hinnangvalitud sektorite kasvu potentsiaalile. https://kalateave.wiiul.com/web/image/1742?download=true Keskkonnaamet. Kõrgessaare looduskaitseala ja Pihla-Kurisu hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/k6rgessaarelka_pihla- kurisuha_kkk_2016-2025.pdf Keskkonnaamet. Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013- 2022. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/vainamere_ha_mereosa_hyl gepepid_kkk_2013_2022.pdf Keskkonnainvesteeringute keskus. 2013. Pärnu lahe seisundi parandamine tehislike riffide abil 1. Etapp. Lõpparuanne. https://www.kik.ee/sites/default/files/878.pdf Keskkonnaministeerium. Uutest ja olemasolevatest koormusallikatest tuleneva veekogumi ohustatuse vältimine. http://www.envir.ee/sites/default/files/vmk_meetmeprogramm_lisa_1_pinnavee_meetmeprogram m.xlsx Keskkonnaministeerium. Looduskaitse arengukava aastani 2020. https://www.envir.ee/et/looduskaitse#Arengukava Keskkonnaministeerium. Looduskaitse arengukava aastani 2020 arengukava rakendusplaan. https://www.envir.ee/sites/default/files/lak_rakendusplaan_2015dets_4.xlsx Keskkonnaministeerium. 2017. Tallinna Tehnikaülikool. EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ)kohane merekeskkonna seisundihinnang teemadel eutrofeerumine ja hüdrograafilised muutused (D5 ja D7) . https://www.envir.ee/sites/default/files/d5_d7.pdf RIAS 2017. Comparing the Environmental Footprint of B.C.’s Farm-Raised Salmon to Other Food Protein Sources. https://bcsalmonfarmers.ca/wp- content/uploads/2016/10/RAIS_Study_Oct2016_EnvtlFootprint.pdf Salmon Farming Industry Handbook 2017. http://hugin.info/209/R/2103281/797821.pdf Seletuskiri keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. https://www.riigikogu.ee/download/0c032a2d-0920-4074-8111-fc1f3222d48b Suomen ympäristo. 2001. Kirjolohen tuotanto ja ympäristo. https://core.ac.uk/download/pdf/16390658.pdf Tallinna Ülikool. Eesti Maaülikool. 2013. Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014 – 2020. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/vesiviljelus-arengustrateegia-2014- 2020.pdf Tartu Ülikool. Eesti Mereinstituut. Merepõhja prügi seire rannikumeres – metoodika ja hinnang MSRD aruandluseks. http://www.sea.ee/valisosalusega-projektid/ 58  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 12.12.2018 Juurdepääsupiirang kehtib: Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 kuni otsuse jõustumiseni Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a 12.12.2018 nr 16-7/18-1183-017 15172 Tallinn Harju maakond Päring kalakasvatuse rajamisega kaasneva keskkonnamõju kohta Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 6 16 valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 22 -22 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle 6 TJA-le esitas Nordic Trout Ab (registrikood 0774162-9) 02.05.2017 VeeS § 22 lg 2 kohase hoonestusloa taotluse, millega taotleb Eesti rannikuvetesse Hiiumaa lähistele (Hiiumaa mereala planeeringu alusel aladele PV1 ja PV2) avamere kalakasvatuse rajamist. Vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) kavandatav aastane toodang/juurdekasv on hinnanguliselt 2500 tonni, prognoositavaks sööda määraks 1,2 (sööda kogus kalade kasvu kilo kohta), kogu sööda tarbimine umbes 3000 tonni aastas. Söödana kasutatakse kuiva pelleteid, söödas sisalduv toitainete kogus on 0,7-0,8% fosforit ja 5,6-6,2% lämmastikku. Läänemerest püütud kala kasutatakse sööda tootmisel. Igas sumbas (kokku kahe alal peal 30 2 3 sumpa, iga sumba kogupindala on 800 m ja maht 4000 m ) on umbes 40 000 kala. Esimene kasvuperiood toimub teistes kasvatustes Eestis, Soomes või Rootsis ning talvel ei tohi kalasid lahtises sumpades hoida. Sumpades kalade kasvatamine algab aprillist-maist ja kuni ilmastikuolud lubavad. Esialgsete plaanide kohaselt soovitakse alustada väiksemas mahus tootmist alal PV1, aastase toodanguga umbes 500 tonni. Alal PV1 saadud kogemuste põhjal laiendatakse tootmist järgmisel hooajal alale PV2, mille toodang on umbes 2000 tonni aastas. Alal PV1 jätkatakse tootmist peamiselt väiksemate kaladega esimesel kasvuperioodil, mis järgmiseks kasvuperioodiks viiakse alale PV2. 7 Vastavalt VeeS § 22 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. TJA edastas 04.05.2018 kirjaga nr 16-7/18-1183-004 hoonestusloa taotluse, joonise ja eelhinnangu asjaomastele Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee Registrikood 70003218 asutusetele arvamuse avaldamiseks. TJA avaldas 21.06.208 VeeS § 22⁷ lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest seoses nimetatud hoonestusloa taotlusega ning vastavalt VeeS § 22⁷ lg 4 oli huvitatud isikutel õigus esitada kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest arvates omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Saaremere Kala AS (registrikood 11310040) esitas 10.07.2018 TJA-le hoonestusloa taotluse samale veekogu osale (PV1 ja PV2) ning planeeritud tegevuseks oleks kalakasvatuse arendamine. Vikerforelli aastane juurdekasv on hinnanguliselt 2050 tonni. Prognoositavaks keskmiseks sööda määraks on 1,15 kg (olenevalt keskkonnatingimustest on võimalik 1-1,05), kogu sööda tarbimine on umbes 2357,5 tonni aasas. Söödana kasutatakse söödagraanuleid, milles toitainete kogus on 0,7-0,8% fosforit ja 6,16-6,64% lämmastikku. Seega on kogu aastas kasutatava söödakoguse peale söödaga merreviidavat fosforit kokku 18,86 tonni ning lämmastikku 156,5 tonni. Kasutatakse Läänemerest püütud kalast toodetud kalajahust- ja -õlist valmistatud söötasid. Kalade ettekasvatamine saab toimuda Eestis, Soomes või Rootsis. Alternatiiviks on uue maismaa kalakasvatuse rajamine Eestis merekasvatuste läheduses, et vähendada kalade transpordist tekkivat keskkonnakoormust ja kalade transpordiga seotud kulusid. Ühe võimaliku, realistliku tegevusalternatiivina alustab ettevõte kalade kasvatamist aprillis-mais kasvatuskohal PV1, selle aja jooksul transporditakse sumpadesse vajalik kogus eluskala ja antakse kaladele aega kohanemiseks. Mai lõpus – juuni alguses viiakse kõik sumbad kasvatuskohale PV2, kus nad on põhilise osa kasvatushooajast. Septembri alguses enne sügistormide algust tuuakse kalad tagasi kasvatuskohale PV1, kuhu nad jäävad kuni realiseerimiseni. Kahte kompleksi kuulub 16 kalakasvatussumpa (a’ 8 sumpa), Suuremate sumpade raami läbimõõt on eeldatavalt ligikaudu 38 m ja perimeeter 120 m, väiksemate sumpade raami läbimõõt on 32 m ja perimeeter 100 m. Tuginedes VeeS § 22⁷ lg 5 kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu ala kohta esitatud 10 mitu hoonestusloa taotlust, mille puhul puuduvad VeeS §-s 22 sätestatud alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis kõige enam vastab Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Teiste taotluste puhul keeldub pädev asutus menetluse algatamisest, välja arvatud kui ehitise olemusest tulenevalt on võimalik asjaomase ala kohta anda ka teine hoonestusluba. Kui mitme taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust piisavate kaalutluste puudumise tõttu, korraldab pädev asutus nende taotluste esitajate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel. Tuginedes eeltoodule edastame teile Nordic Trout Ab ja Saaremere Kala AS hoonestusloa taotlused ja eelhinnangud ning palume hinnangut, arvamust ja seisukohta järgmistele küsimustele: 1. kas ühe või teise ettevõtte kavandatav kalakasvatus võib olla sellise keskkonnamõjuga, et selle rajamine Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja PV2 2 ei oleks võimalik; 2. kas ja milliseid hindamiskriteeriumeid oleks võimalik rakendada hoonestusloa taotluse menetluse kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju silmas pidades; 3. kas teie hinnangul Hiiumaa mereala planeeringu aladele PV1 ja PV2 piirkonna keskkonnaseisund on selline, et mõlemad ettevõtted saaksid oma tegevust arendada? Palun põhjendada vastust. Palume edastada oma vastuskiri võimalusel hiljemalt 31.12.2018 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Saaremere Kala AS hoonestusloa taotlus aladele PV1 ja PV2 2. Nordic Trout Ab hoonestusloa taotlus aladele PV1 ja PV2 3. Saaremere kala eelhinnang 4. Nordic Trout Ab eelhinnang Koopia: Keskkonnaamet Liina Roosimägi 6672004 [email protected] 3  AB Pohla & Hallmägi [email protected] 17.10.2019 nr 2-5/19/0022/30 VAIDEOTSUS Vaide esitaja Juriidilise isiku nimi: Nordic Trout Ab Registrikood: 0774162-9 Asukoht: Fiskhamnsvägen 10, 22710 Föglö, Ahvenamaa, Soome lepinguline esindaja: advokaat Martin Männik, AB Pohla & Hallmägi, Kentmanni 4, 10116 Tallinn, tel 600 9920, faks 600 9921, e-post [email protected] Vaidlustatav haldusakt või toiming Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 19.08.2019 otsus nr 16-7/18-1183-028 kirjalik enampakkumise konkurss hoonestusloa menetluse algatamiseks. Vaiet läbivaatav organ: Pädev asutus vaide läbivaatamiseks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. RESOLUTSIOON - Vaie rahuldatakse osaliselt ja muudetakse 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028 punkti 5.6 sõnastust: „pakkumused tuleb esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile e-posti aadressile [email protected] digitaalselt allkirjastatult või postiaadressile Sõle 23a, 10614 Tallinn allkirjastatud paberkandjal “. Ülejäänud osas jääb vaie rahuldamata. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohus, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e post: [email protected]). I Asjaolud ning vaide esitaja nõue Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Nordic Trout Ab esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 18.09.2019 vaide, milles taotleb tunnistada kehtetuks TTJA 19.08.2019 otsuse nr 16-7/18-1183-028 (otsus), millega otsustati korraldada veeseaduse (VeeS) § 227 lg 5 alusel avalik enampakkumise konkurss merealale, mille koordinaadid on: Ala 1 X: 6547529,8 Y: 429799,3 X: 6547529,8 Y: 430803,1 X: 6546527,4 Y: 430804,6 X: 6546528,9 Y: 429799,3 Ala 2 X: 6549649,4 Y: 408879,6 X: 6549651,9 Y: 409779,8 X: 6548951,0 Y: 409782,3 X: 6548953,3 Y: 408879,6 Vaide esitaja hinnangul on tema pakkumine selgelt parim ja vastab enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule ning Saaremere Kala AS-i samas asjas tehtud taotluse ainukene eesmärk piirata Nordic Trout Ab Eesti turule sisenemist. TTJA viis hoonestusloa menetluse algatamiseks läbi haldusmenetluse Nordic Trout Ab taotluse alusel nr 16-7/18-1183 ja Saaremere Kala AS taotluse alusel nr 16-7/18-1930, milles kuulutas välja 19.08.2019 otsusega nr 16-7/18-1183-028 enampakkumise Nordic Trout Ab ja Saaremere Kala AS (ka pooled) taotluste alusel ning kinnitas otsuse lisaga nr 1 läbiviidava enampakkumise korra. TTJA otsuses lähtuti kuni 30.09.2019 kehtinud veeseadusest (vr VeeS). II Menetluse käik 1. Nordic Trout Ab esitas 2.05.2018 TTJA-le (kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet) VeeS § 226 lg 2 kohase hoonestusloa taotluse, millega taotleb Eesti rannikuvetesse Hiiumaa lähistele avamere kalakasvatuse rajamist, Hiiu maakonna merealade planeeringuga planeeritud vesiviljelusaladele PV1 ja PV2 (vesiviljelusalad). Taotlusega koos esitati konsultatsiooniettevõtte Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud „Nordic Trout Ab avamere kalakasvatuse rajamine. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang“. 2. TTJA edastas vastavalt VeeS §-le 227 lg 2 asjaomastele asutustele 04.05.2018 kirja nr 16-7/18- 1183-004, millega palus anda arvamust Nordic Trout Ab taotlusele hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise koha. 3. TTJA avaldas vastavalt VeeS §-le 227 lg 3 Ametlikes Teadaannetes 21.06.2018 teate hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest Nordic Trout Ab kavandatavale tegevusele. 4. Vastavalt VeeS § 227 lg 4 oli kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. 5. Saaremere Kala AS (registrikood 11310040) esitas 10.07.2018 TTJA-le hoonestusloa taotluse ning 10.09.2018 täpsustatud hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks, Hiiu maakonna merealade planeeringuga planeeritud vesiviljelusaladele, avamere kalakasvatuse rajamise eesmärgil. Taotlusega koos esitati konsultatsiooniettevõtte Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ koostatud eksperthinnang „Saaremere Kala AS avamere kalakasvatuste rajamine Hiiu maakonnaga piirnevale merealale. Tõenäolised keskkonnamõjud ja leevendusmeetmed. Teostatavus ja seos strateegiliste eesmärkidega“. 2 (6) 6. Saarmere Kala AS edastas TTJA-le täiendavad selgitused 05.10.2018 ja 31.10.2018, milles toodi välja kaalutlused, miks Saaremere Kala AS-i hoonestusloa taotlus vastab rohkem Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule. Nordic Trout Ab esindaja Advokaadibüroo Triniti edastas täiendavad selgitused 08.10.2018, kus kirjeldati kavandatavat tegevust ning selle mõjust Eesti ühiskonnale. 7. TTJA küsis Keskkonnaministeeriumilt ja Keskkonnaametilt 12.12.2018 kirjaga nr 16-7/18- 1183-017 (Lisa 1) täiendava arvamuse kalakasvatusega seonduvate eeldatavate keskkonnamõjude kohta. Päringuga sooviti saada arvamust asjaolule, kas ühe või teise ettevõtte kavandatav kalakasvatus võib olla sellise keskkonnamõjuga, et selle rajamine Hiiu maakonna merealade planeeringuga planeeritud vesiviljelusaladele ei oleks võimalik, kas ja milliseid hindamiskriteeriumeid oleks võimalik rakendada hoonestusloa taotluse menetluse kaalutlusotsuse tegemisel keskkonnamõju silmas pidades, kas aladele PV1 ja PV2 piirkonna keskkonnaseisund on selline, et mõlemad ettevõtted saaksid oma tegevust arendada? 8. Keskkonnaministeerium vastas 18.01.2019 kirjaga nr 7-12/19/12-2 (Lisa 2). Keskkonnaamet andis oma seisukoha 22.01.2019 edastatud kirjaga nr 6-3/19/64-2 (Lisa 3). 9. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet olid mõlemad seisukohal, et ilma põhjaliku keskkonnamõju hindamiseta ei ole võimalik hinnata, kas Nordic Trout Ab või Saaremere Kala AS-i taotluse alusel kavandatav tegevus on väikesema keskkonnamõju. Märgiti, et kavandatava tegevuse tulemusena ei tohi halveneda Läänemere üldine ja tema vesikondade olukord. 10. TTJA hindas asjaomastelt asutustelt saadud vastuskirju, kaalus Nordic Trout Ab ja Saaremere Kala AS-i esitatud hoonestusloa taotlusi ja selgitusi ning jõudis seisukohale, et ei saa teha valikut ühe või teise ettevõtte suhtes hoonestusloa menetluse algatamiseks ning tegi otsuse korraldada kirjalik enampakkumine hoonestusloa menetluse algatamiseks taotlustega soovitud avaliku veekogu koormatavatele. 11. Nordic Trout Ab esitas 18.09.2019 vaide TTJA-le otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 12. Nordic Trout Ab esitas 18.09.2019 Tallinna Halduskohtule taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Kohus jättis 20.09.2019 kohtumäärusega taotluse läbi vaatamata, kuna TTJA edastas 19.09.2019 otsuse, millega peatati 19.08.2019 otsuse nr 16- 7/18-1183-028 alusel enampakkumise läbiviimine vaidemenetluse ajaks. 13. Saaremere Kala AS esitas 18.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse otsuse tühistamiseks. TTJA-l on aega 30 päeva jooksul esitada vaidlusega seotud ja asja lahendmaiseks vajalikud dokumendid. III TTJA kontrollis VeeS § 227 lg 5 aluste esinemist. 14. Vaide esitaja on seisukohal, et tema kavandatav tegevus vastab enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule ning hoonestusloa menetluse algatamine oleks pidanud toimuma tema kasuks ilma konkurssi välja kuulutamata. TTJA hinnangul peaksid siis esinema nn välistavad tingimused, nende kohta aga TTJA-l täna informatsioon puudub. 15. Täiendavalt selgitame enne enampakkumise väljakuulutamist analüüsis ja hindas TTJA, kas vr VeeS, § 227 lg 5 sätestatu alusel on võimalik ühte taotlejat eelistada enne enampakkumise väljakuulutamist. TTJA toob otsuse punktides 3.1 ja 3.2 välja poolte taotlustes esitatud olulised asjaolud. Menetluse käigus täpsustasid pooled esitatud taotluse sisu ja on kokkuvõtvalt olulistes tingimustes sarnased. 16. TTJA ei nõustu kaebaja etteheitega vr VeeS § 227 lg 5 esimeses lauses toodud asjaolude mittekontrollimises. Kaebaja toob välja enda paremuse ja viitab näitena ringmajandusele 3 (6)  kohaliku tootmise tingimustes, söödamäära väiksemale suurusele. TTJA lisab, et mõlemad pooled on andnud ka prognoose tööhõivele, tootmismahule. TTJA on otsuses punktis 4.2.2 analüüsinud poolte taotluse alusel erinevaid kriteeriume, mida olid pooled esile toonud ja mida TTJA pidas asjakohaseks ja leidnud, et olulist paremust pakkumistes ei saa antud menetlusetapis välja tuua. 17. Väide, et TTJA ei ole oma otsust koostades analüüsinud Saaremere Kala AS-i ja Nordic Trout Ab hoonestusloa taotluste ning edastatud selgituste alusel, millise ettevõtte arendus vastab enam Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetele ja majanduslikele vajadustele, riigi strateegilistele arengukavadele ning piirkonna planeeringule, ei vasta tõele. TTJA on analüüsi käigus koostanud töödokumendi, võrdlustabeli (Lisa 4), kus on võrrelnud ettevõtete edastatud andmeid ning oma otsuses välja toonud hinnangu nendele. 18. Vaide esitaja ulatuslike õigusviidete hulgast tuvastas TTJA järgmised vaide esitaja paremust tõendavad kriteeriumid: Saaremere Kala AS majanduslik seisund ei võimaldaks temal hilisemalt hoonestusloa tingimusi täita (sh kapitaliseeritus). Kala ekspordi asemel jätkuks kala import. Vaide esitaja kalasöödas on vähem fosfori netokoormust põhjustavat. Vaide esitaja majanduslik renomee on oluliselt parem kui Saaremere Kala AS-l. 19. TTJA selgitab, et avalikul konkursil osalemist välistavaks asjaoluks on õiguspraktikas käesoleva ajani peetud pankrotiseisundit, selliste asjaolude kohta nii Nordic Trout Ab kui ka Saaremere Kala AS suhtes täna andmed puuduvad. Just konkursil makstav osalustasu ja alghind on tagatiseks, et hilisem konkursi võitja ka reaalselt asub vesiviljelust ellu viima. Puudub igasugune alus arvata, et Saaremere Kala AS ei suudaks konkursi võitmise korral hoonestusloa tingimusi täita. Hoonestusloa menetlus on etapp, mille käigus selgub, kas kavandatav tegevus soovitud alal on võimalik või mitte ning see sõltub omakorda keskkonnamõju hindamise tulemustest. Selle ajalist perspektiivi on lähiajal raske prognoosida ning seetõttu ei saa otsustada, kas Saaremere Kala AS tulevikus on võimeline hoonestusluba realiseerima või mitte. 20. TTJA hindas muude asjaolude hulgas ka sööda keskkonnamõju. Saaremere Kala AS-i väidab, et nende kavandataval kalakasvatusel on väiksem keskkonnamõju võrreldes Nordic Trout Ab- ga, kuna Saaremere Kala AS-i söödamäär on 1,15 ning saavutatav oleks isegi 1,05. Nordic Trout Ab on oma selgituskirjas välja toonud, et ka nemad suudaksid oma söödamäära viia 1,05-ni, see tähendab, et selles osas ei olnud Saaremere Kala AS-i taotlus parem, vaid oli võrdne. Lisaks ei tohi kavandatava tegevuse tulemusena halveneda Läänemere üldine seisund. 21. Vaides tuuakse välja, et otsuses ei ole välja toodud piisavalt põhjendusi, et miks Nordic Trout Ab poolt esitatud kaalutlused ei ole piisavad, et algatada hoonestusloa menetlus Nordic Trout Ab taotluse alusel. TTJA märgib siin, et puudub selline ülekaalukas erinevus taotlejate vahel, mis välistaks nende pakkumise hoonestusloa saamise eeldusena käsitlemise. TTJA on mõlema taotleja taotlusi kaalunud ning jõudnud järeldusele, et tegemist on sisuliselt sarnaste taotlustega. 22. Vaide esitaja viide, et VeeS § 227 lg 9 ei ole asjakohane. TTJA on enampakkumist konkursi väljakuulutamisel reguleerinud asutuse siseselt. Nimetatu ei ole käsitletav korrana vr VeeS § 227 lg 9 mõistes. 23. VeeS § 227 lg 5 sätestab, et kui mitme taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust piisavate kaalutluste puudumise tõttu, korraldab pädev asutus nende taotluste esitajate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel. Seadus ei näe ette, et konkursil saab osaleda ka teised isikud peale, kes pole esitanud VeeS § 227 lg 4 alusel kahekümne päeva jooksul teate avaldamisest (Ametlikes Teadaannetes) arvates omapoolse hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Nordic Trout Ab hoonestusloa taotlusest ning kavandatavast tegevusest teavitati Ametlike Teadaannetes 21.06.2018, millele Saaremere Kala AS esitas ainsana omapoolse hoonestusloa taotluse samale 4 (6)  koormatavale avaliku veekogu osale. See tähendab, et hoonestusloa menetluse algatamise enampakkumise konkursil saavad osaleda Nordic Trout Ab ja Saaremere Kala AS. IV osalustasu ja alghinna määramine. 24. TTJA selgitab, et vesiviljelusala kogu mahus kasutuselevõtmine ei ole ette määratud (ka planeeringuga mitte) ning sellega seoses ei eksisteeri vaide esitajal põhjendatud ootust maksimaalse kasu saamiseks. Olukorras kus, ülaltoodu alusel on vesiviljelusala keskkonnatingimused äärmiselt keerulised, selgub võimaliku majandustegevuse maht ja tingimused pärast keskkonnamõjude täpset hindamist keskkonnamõju hindamise raames. Vaide esitaja peab arvestama võimalusega, et kõiki keskkonnaalaseid piiranguid arvestades tema kõik (majanduslikud) ootused ei täitu. 25. VeeS ei näe ette hoonestusloa väljastamisel täiendavat tasu hoonestustasule, mis on perioodine makse avaliku ressursi kasutamise eest. Nii on ka seadust koostades märgitud Veeseadusesse ning selle seletuskirja, et tegemist on hoonestusloa menetluse algatamise enampakkumisega. Selgituseks lisame, et sellises etapis ei saagi hoonestusluba väljastada, hoonestusloa sisu ja maht selgub peale keskkonnamõju hindamist, mis algatatakse koos hoonestusloa menetluse algatamisega. Alust ei ole eeldusel, et seaduseandja mõtles veeseaduse punkti kirjutades, et tegemist on hoonestusloa enampakkumisega. Antud menetlusetapis ei saa taotleja eeldada hoonestusloa saamist, kuna tegemist on menetluse algatamise enampakkumisega. 26. Enampakkumise võitja makstud osalustasu arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast. Pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise nurjumise korral osalustasu tagastatakse. Seega saab vaide esitajale tekkida kahjulik majanduslik olukord ainult siis, kui ta hoonestusloa menetluse käigus loobub loa taotlemisest või ei täida TTJA poolet määratud tähtajaks hoonestusloaga sätestatud tingimusi, mistõttu loa menetlus lõpetatakse. Arvestades menetluse keerukust ja selleks kuluvat aega on proportsionaalne, et vaide esitaja on oma soovi – saada hoonestusluba (selleks kulutusi teha), kinnituseks andnud tagatise. Kogu hoonestusloa menetluse aja on vesiviljelusala konkursi võitnud isikule broneeritud ja teised isikud ei saa seda avalikku ressurssi kasutada. Ka ei saa riik tulu vesiviljelusalalt hoonestusloa menetluse ajal. 27. TTJA võis vesiviljelusala kasutamise konkursil määrata alginnaks summa kuni 1000000 eurot. TTJA on majanduslikele kaalutlustele tuginedes kehtestanud alghinna 35000 eurot. TTJA ei pea osavõtutasu 5000 eurot ja algsummat 35 000 eurot ebaproportsionaalseks, kuna summa aluseks on võetud kavandatava koormatava ala hoonestustasu. Kuna ettevõtted on esitanud TTJA-le hoonestusloa taotluse, kus kavandatakse kokku koormata 163 ha mereala, siis lähtuvalt VeeS § 2217 on hoonestustasu sellisele alale aastas 71 068 eurot millega arendaja peab olema tulevikus arvestanud. Hoonestusluba on VeeS kohaselt võimalik saada kuni 50 aastaks, mis teeb kokku hoonestustasu 3 553 400 eurot. TTJA on enampakkumise hinnaks määranud pool aastasest hoonestustasust, mis on proportsionaalne. 28. Vaide esitaja väidab, et otsus diskrimineerib Nordic Trout Ab-d võrreldes Saaremere Kala AS- ga, kuna Nordic Trout Ab ei ole Eesti äriühing ning tema juhatuse liikmed ei oma võimekust allkirjastada pakkumust digitaalselt. 29. Õige on vaide esitaja kriitika välismaise isiku võimaluste kohta nõuetekohaselt konkursipakkumise tegemise osas. TTJA kõrvaldab puuduse ja sõnastab otsuse punkti 5.6 täiendava võimalusena esitada pakkumine võib esitad allkirjastatud paberkandjal. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Lisad: 5 (6)  1. TTJA 12.12.2018 kiri nr 16-7/18-1183-017 Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile 2. Keskkonnaministeeriumi 18.01.2019 kiri nr 7-12/19/12-2 3. Keskkonnaameti 22.01.2019 kiri nr 6-3/19/64-2 4. Töötabel_võrdlus Saaremere Kala AS ja Nordic Trout Ab vahel Valmond Mikli [email protected] 6 (6)