Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 23.12.2024.a, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24278051638
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx xxxxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 14.07.2024.a ja 29.07.2024.a
Kontaktandmed:
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 24278051638, milles menetlust alustati
29.07.2024.a karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel. Kriminaalasjas on
esitatud 31.07.2024.a xxx xxxxx-le kahtlustus enda ema xxx xxxxx korduvas kehalises
väärkohtlemises, mis seisneb selles, et xxx xxxxx:
- 14.07.2024.a kella 15.30 paiku xxxxx linnas xxxxx tn 49 asuva eramu hoovis tõukas xxx xxxxx-
t, haaras sõrmedega kinni kannatanu paremast põsest ning keeras nahka oma näppude vahel. Oma
sellise tegevusega põhjustas xxx xxxxx kannatanule füüsilist valu ja punetuse paremale põsele;
- 29.07.2024.a kella 15.00 paiku xxxxx linnas xxxxx tn 49 asuvas eramus tõmbas xxx xxxxx-t
korduvalt käest, tõukas ning lõi kaks korda rusikas käega vastu kannatanu selga. Oma sellise
tegevusega põhjustas xxx xxxxx kannatanule füüsilist valu.
Kriminaalasjas kogutud tõenditega: patrulli teenistuslehtede, lähisuhtevägivalla infolehtede,
lähisuhtevägivallas riskide hindamise ja maandamise lehe, Häirekeskuse lühinumbrile tehtud kõnede
salvestuste, sündmusele reageerinud politseiametnike rinnakaamerate videosalvestuste, SA Tartu
Kiirabi kiirabikaardi, fototabeliga, xxxx-xxxxxx xxxxx poolt filmitud ja politseiametnikule edastatud
videosalvestuse, kannatanu xxx xxxxx ütluste, alaealise tunnistaja xxxx-xxxxxx xxxxx ütluste, xxx
xxxxx kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ning kahtlustatava xxx xxxxx ütlustega, on
tõendamist leidnud xxx xxxxx poolt vägivallategude toimepanemine xxx xxxxx suhtes.
Kannatanu xxx xxxxx on andnud kohtueelse menetluse käigus ütlusi, et ta elab xxxxx linnas xxxxx
tn 49 asuva eramu teisel korrusel, millest üks poolt on tema omandis ja teine poolt kingitud
lapselapsele xxxx-xxxxxx xxxxx-le. Kannatanu elab üksinda ning xxxx-xxxxxx xxxxx koos
kannatanu poja ning enda isa xxx xxxxx-ga, kellel on olemas ka sissekirjutus. Kannatanu sõnade
kohaselt oli 29.07.2024.a kella 14.00 või 15.00 paiku xxxx-xxxxxx xxxxx tulnud kannatanu poolele
ja kurtnud, et nende poolel on mingi võõras naine, kelle xxx xxxxx oli sinna toonud. Kannatanu
pakkus välja, et nad lähevad koos xxxx-xxxxxx xxxxx poolele ja saadavad selle naise ära. Võõras
naine oli xxx xxxxx magamistoas voodi peal ning kannatanu küsis tema käest, kes ta on. Järgmisena
ilmus välja xxx xxxxx, kes hakkas koheselt kannatanut sõnadega ründama ning kätega tõukama ning
karjuma, et kannatanu välja käiks. Selle käigus kannatanu kukkus voodi peale ning xxx xxxxx tõukas
ja tiris teda korduvalt kätest ning lõi rusikas käega kannatanut selja peale, üritades teda füüsiliselt
välja ajada. Kannatanu lahkus seejärel enda poolele ning kutsus politsei. Samuti on kannatanu
avaldanud, et umbes nädal enne 29.07.2024.a sündmust oli toimunud konflikt xxx xxxxx-ga ka xxxxx
tn 49 krundil garaažitagusel alal, kus xxx xxxxx viibida ei tohiks. Nimelt olevat xxxx-xxxxxx xxxxx
tol korral kannatanule teada andnud, et xxx xxxxx on garaaži taga koos võõraste inimestega, mistõttu
läks kannatanu sinna, et need inimesed ära ajada. Mõne aja pärast tuli xxx xxxxx, kes pahandas, et
miks kannatanu seal õiendab ning tõukas kannatanut, haaras enda sõrmedega kinni tema paremast
põsest ning keeras põske oma näppude vahel. Ka sel korral kutsus kannatanu kohale politsei.
Kannatanu on märkinud, et kainena on xxx xxxxx okei, kuid tal on suured probleemid alkoholiga,
mida ta tarvitab igapäevaselt. Kannatanu soovib, et xxx xxxxx läheks sõltuvusravile.
Seda, et 29.07.2024.a toimus ülalkirjeldatud konflikt xxx xxxxx ja xxx xxxxx vahel, on kinnitanud
enda ütlustes ka alaealine tunnistaja xxxx-xxxxxx xxxxx. Tunnistaja on selgitanud, et tol päeval oli
xxx xxxxx ilma temalt luba küsimata kutsunud külla võõra naisterahva, keda ta keeldus välja
viskamast. Koos xxx xxxxx-ga mindi seejärel xxx xxxxx magamistuppa, mille peale xxx xxxxx sai
kurjaks, hakkas xxx xxxxx peale karjuma ja tahtis teda välja visata. Sellele järgnes juba eelnevalt
kirjeldatud füüsiline konflikt, mille xxxx-xxxxxx xxxxx ka üles filmis. Samuti teadis tunnistaja öelda,
et varasemalt on xxx xxxxx xxx xxxxx-t näpistanud. Tunnistaja sõnul saavad nad muidu xxx xxxxx-
ga normaalselt läbi, kuid kui xxx xxxxx on purjus, siis muutub ta imelikuks.
Kahtlustatav xxx xxxxx on kohtueelse menetluse käigus tunnistanud osaliselt talle etteheidetud
kuritegude toimepanemist. Ta on andnud ütlusi, et 14.07.2024.a olid tal kaks sõpra külas. Xxx xxxxx
oli teadlik ainult ühe sõbra tulekust. Sõpradega viibiti xxx xxxxx krundil. Kui kahtlustatav ühel hetkel
poest tuli, siis kuulis ta, et xxx xxxxx karjub tema sõprade peale. Kahtlustatava sõnul xxx xxxxx
röökis ja kangutas tema sõpru, et viimased hoovist minema kaoks. Kahtlustatav pani käe sinna vahele,
et xxx xxxxx eemale lükata. Kahtlustatav möönab, et võis jõudu kasutada, sest xxx xxxxx surus vastu.
29.07.2024.a sündmuse kohta on kahtlustatav avaldanud, et talle tuli sõber külla, kes vaatas
magamistoas telekat. Järsku kahtlustatav nägi, et xxx xxxxx tuli tema magamistuppa ja hakkas
karjuma tema sõbrale, et viimane välja läheks. Kahtlustatava sõnul suunas ta kätega xxx xxxxx-t vaid
ukse poole. Kahtlustatav on märkinud, et ta oli mõlema sündmuse ajal alkoholi tarvitanud ning kõik
tema probleemid on tekkinud just alkoholi tõttu. Ka konfliktid xxx xxxxx-ga tekivad siis, kui
kahtlustatav on alkoholi tarvitanud. Kahtlustatav on tunnistanud, et vajab alkoholist loobumiseks ravi.
11.11.2024.a suhtles prokurör telefoni teel kannatanu xxx xxxxx-ga. Kannatanu avaldas, et tänasel
päeval on suhted tema ja xxx xxxxx vahel väga head. Xxx xxxxx on juhtunu järgselt temalt andeks
palunud ning pooled elavad jätkuvalt ühiselt xxxxx linnas xxxxx tn 49 asuvas eramus. Samuti on
kannatanu sõnul suhted head xxx xxxxx ja tema alaealise poja xxxx-xxxxxx xxxxx vahel. Kannatanu
märkis, et xxx xxxxx on hakanud vähem ka alkoholi tarvitama, aitab teda majapidamistöödel ja
võõraid inimesi ilma loata enam kinnistule ei kutsu. Kannatanu rõhutas, et toimunud konfliktides oli
süü ka temal endal, sest kui ta ei oleks xxx xxxxx eluruumidesse läinud ja tema sõpru ära ajama
hakanud, siis ei oleks konflikte poolte vahel ka tekkinud. Kannatanu meelest on xxx xxxxx enda
karistuse juba kätte saanud, see mis juhtus, oli kannatanu sõnul mitte midagi (lihtsalt alandav) ning
tema xxx xxxxx ees mingisugust hirmu ei tunne. Kannatanu sõnas, et ta ei soovi xxx xxxxx
kriminaalkorras karistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist. Kannatanu tahab eeskätt, et xxx xxxxx
saaks abi seoses alkoholi liigtarvitamise probleemiga.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxx xxxxx suhtes tuleb
lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui
kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena
ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise
korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.
Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile
antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks
teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas
on xxx xxxxx-e esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette
rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava
2
kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette
vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis
viisid kuriteo toimepanemiseni. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et konfliktid poolte vahel
tekkisid sellest, et xxx xxxxx sekkus xxx xxxxx koosviibimistesse ning läks tema külalisi ära ajama.
See omakorda ei meeldinud xxx xxxxx-le, kes oli alkoholijoobes, vihastas ja hakkas xxx xxxxx-t
enda eluruumidest välja viskama ning xxxxx tn 49 asuva eramu hoovist ära ajama. Kannatanu on
seejuures ka möönnud, et just tema enda sekkuv käitumine tõi suuresti kaasa füüsilised konfliktid
poolte vahel. Xxx xxxxx ei eita enda süüd täna täielikult ning tal on kahju, et on xxx xxxxx-le
alkoholijoobes olles haiget teinud. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ja mis on selle
põhjuseks olnud. Ta on selgelt välja öelnud, et tema probleemid on saanud alguse alkoholi
tarvitamisest ning ta tunnistab, et vajab abi ning alkoholist loobumiseks ravi. Xxx xxxxx poolt
toimepandud tegude puhul ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid
kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pooled eluga edasi läinud, ära leppinud ning xxx xxxxx on
valmis võtma enda käitumise osas isiklikku vastutust. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes
viitavad xxx xxxxx tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu,
et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud ka kahetsust.
Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi
esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed
vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas jätkuva perevägivalla puhul või kui
kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu ja kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme
huvid. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud xxx xxxxx-le kahtlustus kahes episoodis enda ema
kehalises väärkohtlemises. Tegemist on esmakordsete juhtumitega. Kuigi varasemalt on xxx xxxxx
süüdi tunnistatud varavastaste süütegude toimepanemises, ei ole teda varasemalt vägivallakuritegude
toimepanemise eest karistatud. Xxx xxxxx on talle etteheidetud vägivallategude keelatusest aru
saanud, ta mõistab, et juhtunus on väga suur osa just alkoholi liigtarvitamisel ning ta on väljendanud
valmisolekut pöörduda selles osas ka ravile. Just alkohol on prokuröri hinnangul ka suurim põhjus,
miks konfliktid on pereringis xxx xxxxx ja xxx xxxxx vahel aset leidnud. Kuigi xxx xxxxx-le on
esitatud kahtlustus kahes vägivallaepisoodis, mille juures viibis ka alaealine xxxx-xxxxxx xxxxx, on
tegemist olnud konfliktidega, milliste puhul tema süü ei ole olnud suur ning tema poolt tarvitatav
vägivald oli lühiajaline, väheintensiivne ega põhjustanud rasket tagajärge. Tänaseks on pooled eluga
edasi läinud, leppinud ning elavad jätkuvalt samal kinnistul. Kannatanu sõnade kohaselt on
läbisaamine xxx xxxxx ja teiste pereliikmete vahel täna väga hea ning xxx xxxxx jumaldavat enda
alaealist poega. Kannatanu ei soovi täna enam kriminaalmenetluse jätkamist, menetluses osalemist
ning xxx xxxxx kriminaalkorras karistamist. Kannatanu soovib eeskätt, et xxx xxxxx saaks abi
alkoholiprobleemist vabanemisel. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxx xxxxx
edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks
kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Seda enam, et kriminaalkaristus
ei lahenda probleemi, mis puudutav xxx xxxxx poolt alkoholi liigtarvitamist.
Prokuröri hinnangul on xxx xxxxx isik, kellele on vaja pakkuda asjakohast ravi, nõustamist ja tuge
alkoholiprobleemist vabanemiseks. Xxx xxxxx on väljendanud enda soovi ja selget tahet alkoholi
liigtarvitamisega tegelemiseks ning on nõus täitma talle kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega
määratava kohustuse, s.o pöörduma AJK Kliinikusse psühhiaatri vastuvõtule ja alluma ettenähtud
alkoholitarvitamise häire ravile.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24278051638 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
3
- KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxx xxxxx pöörduma AJK Kliinikusse psühhiaatri
vastuvõtule ning alluma 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse
äralangemiseni ettenähtud alkoholitarvitamise häire ravile. Ravil osalemiseks peab xxx
xxxxx käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul registreerima ennast
alkoholitarvitamise häire ravi teenusele järgmistel kontaktidel: AJK Kliiniku telefonil 57493960
(OÜ AJK Kliinik aadressil Teguri 37B, Tartu). Kohustuse täitmise tähtaeg on 23.12.2025.a.
xxx xxxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. Kinnituse ravil
osalemise/läbimise kohta peab xxx xxxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 23.12.2025.a e-posti
teel aadressile
[email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
aadressile Juhan Liivi 4, Tartu.
3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS
§ 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib
prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub.
6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 DVD-R plaati Häirekeskuse
kõnede salvestustega, 2 DVD-R plaati politseiametnike vormikaamerate videosalvestustega ja 1
DVD-R plaat xxxx-xxxxxx xxxxx filmitud ja politseiametnikule edastatud videosalvestusega, jätta
KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
7. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete
kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxx xxxxx andmed kantud riiklikusse
süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed kustutamata.
8. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
9. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda
kahtlustatavale xxx xxxxx-le ning koopia määrusest saata kannatanule xxx xxxxx-le.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Kersti Kohal
abiprokurör
Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega
ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud
tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel
kriminaalmenetluse.
(nimi, allkiri, kuupäev)
4