dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Sotsiaalministeerium · 26. veebruar 2024
Viit
6-1/521-1
Registreeritud
26. veebruar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6 Laste- ja perepoliitika
Sari
6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
6-1/2024
Vastutaja
Leena Kalle (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. märts 2024

Failid

  • 📎24-00340-2.pdf1 KB
  • 📎Üleminek_eestikeelsele_õppele_hariduslike_erivajaduste_laste_kontekstis.asice95 KB

Sisu (failidest)

Lp hr Taimar Peterkop .02.2024 nr 2-3/15-80 Riigisekretär Kirjaliku küsimuse edastamine Edastan Teile Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi esitatud kirjaliku sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Palun vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata DHX kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisa: kirjalik küsimus kahel lehel Pr Signe Riisalo Sotisaalkaitseminister 2 2 .02.2024 KIRJALIK KÜSIMUS Üleminek eestikeelsele õppele hariduslike erivajaduste laste kontekstis Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Eestikeelsele õppele ülemineku reformi kohaselt on alates 1. septembrist 2024 koolieelsete lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevus ning õppetegevus koolide 1. ja 4. klassides eestikeelne. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse kohaselt toimub koolides üleminek eestikeelsele õppele klasside ja õppeaastate kaupa. Kahjuks, vaadates sellele sammule otsa , peab nentima, et sellega võib kaasneda suur risk ja lausa oht hariduslike erivajadustega kooli laste tervisele , mis nõua b selgelt täiendavat olulist sotsiaalteenuste mahu suurendamist. Minuni on jõudnud info, et Haridus- ja tead usministeeriumi allüksus e Rajaleidja komisjon eirab arstide arvamusi konkreetsete laste puhul ega tee otsuseid, mis lubaksid nendele erandina säilitada emakeeleõpe t . S iin ei ole küsimus mitte niivõrd ja mitte ainult hariduse kvaliteedis, vaid tervishoius. Õpetajatel ei ole õigust hinnata tervislike probleemidega inimese seisundit, see ei ole nende pädevus es ega nende vastutuse tase. Inimesed, kellel puudub meditsiiniline haridus, ei tohi muuta arstide ettekirjutusi lastele, kui on oht näiteks epilepsia, enureesi , agressiooni ja eneseagressiooni esinemiseks lastel, kellel on psühhiaatrite poolt määratud diagnoosid. Spetsialistid väidavad, et nii öelda emakeeleta lapsi, kellel ei ole välja kujunenud isegi põhioskused enda turvalisuse eest hoolitsemiseks ning kui kahtlustatakse raskeid psühhiaatrilisi diagnoose, ei tohiks teis t e keel t ega tutvustada. See on suur risk , eriti autismispektris olevate laste puhul. Logopeedid pea vad enne nende kooliminekut nendega kõvasti tööd tegema, se l juhul on võimalik saavutada positiivset dünaamikat. Seoses sellega palun Teil vastata alljärgnevatele küsimustele: 1 ) Kas Sotsiaal ministeerium on hinnanud uusi regulatsioone tervisekaitse seisukohast? Kas seoses haridusreformiga on sotsiaalteenuste jaoks kavandatud lisaraha? 2) Kas Teie arvates on üldse mõeldav olukord, kus Rajaleidja komisjon ignoreerib meditsiinitöötajate arvamusi ja diagnoose ning ei luba lastele erandkorras säilitada emakeeleõpet, vaatamata sellele, et arstide arvamusel võib see tekitada ohtu laste tervisele ja tulevikule? 3 ) Uue kooliseaduse järgi peavad kõik lapsed lasteaia erirühmades, üldhariduskoolide väikeklassides ja isegi lihtsama õppekavaga lapsed erikoolides hakkama õppima eesti keeles. Lapsevanematele on tagatud, et nad saavad oma lapsele isikliku abistaja korraldada. See tähendab, et ühe emakeelse õpetaja asemel tuleb igale lapsele pakkuda täiendavat individuaalset teenust. Kas selle rahastamine on kavandatud? Kas olete seda kontrollinud? 4 ) Olukord sügava ja raske puudega lastega tegelemises nõuab eraldi sekkumist. Tegelikult osutatakse sellistes lasteaedade ja koolide rühmades sotsiaalhoolekandeteenuseid, kuid juriidiliselt kuuluvad need haridussüsteemi. See on personali jaoks väga raske töö, kus kogemused ja erialane haridus on väga olulised. Paljudel selliste lastega töötavatel õpetajatel ei ole eesti keele B2-kategooriat ja uue seaduse järgi tule b n ad vallandada. Kui aga asemele tulevad inimesed, kes oskavad keelt vajalikul tasemel , aga ei oma eriharidus t , on see lihtsalt ohtlik laste tervisele. Kas T eil on plaanis kehtestada ajutised meetmed järgmisteks aastateks, kuni koolitatakse välja uued piisava keeletasemega spetsialistid ? Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Vadim Belobrovtsev Riigikogu liige Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 22.02.2024 / 2-3/15-80; Riigikantselei / 23.02.2024 / 7-1.2/24-00340 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus sotsiaalkaitseministrile (KK 80) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun sotsiaalkaitseministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu juhatusele digitaalselt allkirjastatud vastus. Tähtaeg: 08.03.2024 Lisainfo: Vadim Belobrovtsevi küsimus ülemineku kohta eestikeelsele õppele hariduslike erivajaduste laste kontekstis. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 23.02.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel