Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus - Sotsiaalministeerium

Failid

Sisu (failidest)

EELNÕU Veebruar, 2024 Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine Raamatupidamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punktis 9 asendatakse tekstiosa „väikese ja keskmise suurusega ettevõtete“ tekstiosaga „väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE)“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 91–93 järgmises sõnastuses: „91) Euroopa kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid (ESRS – ingl European Sustainability Reporting Standards), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19– 76) artikli 29b lõike 1 alusel; 92) Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard – Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse standardid VKE jaoks (ESRS for SME – ingl European Sustainability Reporting Standards for small and medium-sized undertakings), mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 29c lõike 1 alusel; 93) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standardid – Rahvusvahelise Kestlikkusstandardite Nõukogu (ISSB – ingl International Sustainability Standards Board) kinnitatud rahvusvahelised kestlikkusaruandluse standardid (IFRS S – ingl IFRS Sustainability Disclosure Standards), Globaalse Aruandlusalgatuse (GRI – ingl Global Reporting Initiative) kinnitatud kestlikkusaruandluse standardid ja muud Euroopa Liidu õigusaktides tunnustatud analoogsed kestlikkusaruandluse standardid;“; 3) paragrahvi 3 punktid 14–17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) mikroettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 450 000 eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest; 15) väikeettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 7 500 000 eurot, aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest; 16) keskmise suurusega ettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kes aruandeaasta bilansipäeval ei ületa kahte piirmäära kolme järgmise näitaja hulgast: varad kokku 25 000 000 eurot, tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest; 17) suurettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja, väikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja.“; 4) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad „majandusaasta alguskuupäeva“ sõnaga „bilansipäeva“; 1 5) paragrahvi 141 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „ning käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud aruandevormidest“; 6) paragrahvi 18 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „§ 24 lõikes 5“ tekstiosaga „§ 24 lõikes 10“; 8) paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest. (2) Suurettevõtja ja VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, on kohustatud esitama tegevusaruande eraldiseisva alajaotisena kestlikkusaruande, mis annab ülevaate raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Kestlikkusaruande esitamise kohustust kohaldatakse äriühingust raamatupidamiskohustuslasele. (3) Suurettevõtja lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande koostamisel Euroopa kestlikkusaruandluse standardist. VKE lähtub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruande koostamisel Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist. (4) Kestlikkusaruande koostamise kohustusest on vabastatud VKE, kes kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kestlikkusaruande koostamisest vabastatud raamatupidamiskohustuslane avaldab oma tegevusaruandes: 1) teabe kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastamise kohta; 2) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande koostaja ärinime ja registrisse kantud asukoha; 3) konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande veebilehe aadressi. (6) Kestlikkusaruandes võib jätta avalikustamata teabe raamatupidamiskohustuslase oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta juhul, kui avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ning kui avalikustamine oluliselt kahjustaks tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt raamatupidamiskohustuslase äripositsiooni. (7) Kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, antakse tegevusaruandes ülevaade raamatupidamiskohustuslase: 1) peamistest tegevusvaldkondadest ning toote- ja teenusegruppidest; 2) juhtimis- ja organisatsiooni struktuurist, sealhulgas välisriigis registreeritud filiaalidest; 3) olulisematest aruandeaasta jooksul toimunud ja lähitulevikus planeeritavatest investeeringutest; 4) olulisematest uurimis- ja arendustegevuse projektidest ning nendega seotud väljaminekutest aruandeaastal ja järgmistel aastatel ja 2 5) majandusaasta aruande koostamise perioodil toimunud olulistest sündmustest, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. (8) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule, kui see ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kestlikkusaruandes, kirjeldab raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, oma tegevusaruandes: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema finantstulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid; 4) finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; 5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat; 6) peamisi immateriaalseid ressursse, nende osalust väärtusloomes ja mõju ärimudelile ning 7) tegev- ja kõrgema juhtkonna suhtes kohaldatava mitmekesisuspoliitika kirjeldust. (9) Kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, kirjeldatakse tegevusaruandes omakapitali taastamiseks kavandatavaid tegevusi. (10) Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid või osasid, esitatakse tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ja võõrandamata: 1) aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis; 2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.“; 10) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 25. Majandusaasta aruande vorminõue ja heakskiitmine (1) Majandusaasta aruanne koostatakse eesti keeles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Äriühingust suurettevõtja ja avaliku huvi üksus peavad lisaks lähtuma majandusaasta aruande vormistamisel komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1–792), ja määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), nõuetest. (2) Majandusaasta aruanne koos vandeaudiitori aruande ja muude kohalduvate dokumentidega kinnitatakse, allkirjastatakse ja esitatakse äriregistrile äriseadustikus ning selle alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses kehtestatud korras. Majandusaasta aruande esitamisega äriregistrile kinnitab tegevjuhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas käesoleva seaduse §-des 17 ja 24 nimetatud kohalduvate aruandlusstandarditega ning 3 see kajastab asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse ning rahavoo kohta. (3) Majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäevaks loetakse kuupäev, millal tegevjuhtkond kiitis majandusaasta aruande heaks. Majandusaasta aruande allkirjastab viivitamata pärast selle heakskiitmist vähemalt üks raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkonna liige, näidates ära majandusaasta aruande koostamise lõpetamise kuupäeva. (4) Kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud, ei lisata majandusaasta aruandele e- allkirja.“; 11) paragrahvi 31 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ § 24 lõigetes 1–4“ tekstiosaga „§ 24 lõigetes 1 ja 7–9“; 12) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Suure konsolideerimisgrupi konsolideeriv üksus esitab tegevusaruande koosseisus eraldiseisva alajaotisena konsolideeritud kestlikkusaruande, mis annab ülevaate konsolideerimisgrupi tegevusega kaasnevatest mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust kohaldatakse äriühingust konsolideerivale üksusele, arvestamata käesoleva seaduse §-s 29 sätestatut. Konsolideeritud kestlikkusaruanne koostatakse vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile.“; 13) paragrahvi 31 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „(7) Kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja filiaal avaldavad lõpliku emaettevõtja kestlikkusaruande, mis on koostatud vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Käesolevas lõikes nimetatud kohustust ei kohaldata mikroettevõtjale. (8) Kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile nende nõudmisel kestlikkusaruande koostamiseks nõutud teavet, koostab ja avaldab tütarettevõtja või filiaal kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat, saadud või omandatud teavet, ning teeb kestlikkusaruandes sellekohase märke. Kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile kestlikkusaruande audiitorkontrolli arvamust, teeb tütarettevõtja või filiaal kestlikkusaruandes sellekohase märke. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustus on äriühingust suurettevõtjal, avaliku huvi üksusel audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 tähenduses ja filiaalil juhul, kui konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal on olnud üle 150 000 000 euro. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud kohustust kohaldatakse filiaalile üksnes juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro ja kui konsolideerimisgrupis ei ole muud tütarettevõtjat, kellele see kohustus kohaldub. 15) paragrahvis 311 asendatakse tekstiosa „§ 24 lõigetes 1–4“ tekstiosaga „§ 24 lõigetes 1 ja 7– 9“; 4 16) paragrahvi 452 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19),“; 17) seadust täiendatakse §-ga 613 järgmises sõnastuses: „§ 613. Konsolideerimisgrupi erisused „(1) Kui konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, mille käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruandes võib esitada vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 165, lk 13), artiklis 8 sätestatud avalikustatava teabe. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kestlikkusaruanne koostatakse ja avaldatakse vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile. (4) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud erandi kohaldamisel käsitletakse konsolideeritud kestlikkusaruannet konsolideerimisgrupi aruandena. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud kestlikkusaruanne loetakse vastavaks käesoleva seaduse § 3 punktis 93 nimetatud standarditele.“; 18) paragrahvi 62 täiendatakse lõigetega 17–21 järgmises sõnastuses: „(17) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui viissada, aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (18) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem. (19) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 ei kohaldata VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, enne 2028. aasta 1. jaanuaril algavate majandusaastate kohta juhul, kui nad esitavad tegevusaruandes kestlikkusaruande esitamata jätmise põhjenduse. (20) Käesoleva seaduse § 24 lõiget 2 kohaldatakse kaptiivkindlustusandja ja kaptiivedasikindlustusandja kindlustustegevuse seaduse § 8 tähenduses ning väikese ja mittekeeruka finantsinstitutsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), artikli 4 lõike 1 punkti 145 tähenduses, kes on suurettevõtja või VKE ning audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. 5 (21) Käesoleva seaduse § 31 lõikeid 7–10 kohaldatakse kolmanda riigi äriühingust suurettevõtja ning äriühingust VKE, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksused, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“; 19) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1)” asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/95/EL (ELT L 330, 15.11.2014, lk 1), (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ja Komisoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775, (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)”. § 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine Audiitortegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõnad „avaliku sektori vandeaudiitor“ sõnadega „avaliku sektori finantsvandeaudiitor“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „vandeaudiitorile ja“ tekstiosaga „finantsvandeaudiitorile ja kestlikkusvandeaudiitorile (edaspidi koos vandeaudiitor) ning“; 3) paragrahvi 3 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Finantsvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on õigus osutada kindlustandvat audiitorteenust, mille objektiks on möödunud perioodide rahandusinformatsioon.“; (2) Kestlikkusvandeaudiitor on vandeaudiitor, kellel on õigus osutada kindlustandvat audiitorteenust, mille objektiks on kestlikkusaruanne.“; 4) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse tähenduses on kolmanda riigi vandeaudiitor füüsiline isik või mis tahes õigusliku vormiga juriidiline isik või üksus, kes viib läbi kolmandas riigis registreeritud äriühingu raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditit või ülevaatust ja kes ei ole lepinguriigi vandeaudiitor ega audiitorühing ning keda ei ole sellisena tunnustatud.“; 5) paragrahvi 16 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „300“ arvuga „400“; 6) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kestlikkusarvestuse eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;“; 7) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) vandeaudiitori eriosa, finantsvandeaudiitori eriosa ja kestlikkusvandeaudiitori eriosa korraldamise ja vastuvõtmise eest 400 eurot;“; 8) paragrahvi 19 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kestlikkusarvestuse eriosa;“; 9) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „11) vähemalt kolm aastat raamatupidamise aastaaruande, konsolideeritud aastaaruande või muu sarnase aruandluse audiitorkontrolli teostamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb finantsvandeaudiitori kutset; 6 12) vähemalt kaheksa kuud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud perioodist kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel, kui ta taotleb kestlikkusvandeaudiitori kutset;“; 11) paragrahvi 21 lõike 3 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktide 1, 2“ tekstiosaga „punktide 1–2“; 12) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „raamatupidamine“ tekstiosaga „, kestlikkusarvestus“; 13) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „hea raamatupidamistava“ sõnadega „finantsaruandluse standard“; 14) paragrahvi 22 lõiget 2 täiendatakse punktidega 19–22 järgmises sõnastuses: „19) Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused; 20) kestlikkusanalüüs; 21) keskkonnaõigus; 22) kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused.“; 15) paragrahvi 24 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 24 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses: „(11) Finantsvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud finantsvandeaudiitor peab sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad. (12) Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja ja täiendavale kutseeksamile suunatud kestlikkusvandeaudiitor peavad sooritama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 11 ja 2 nimetatud kutseeksami eriosad. (13) Käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 2 nimetatud kutseeksami eriosa sooritamist finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel arvestatakse ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel, ning vastupidi.“; 17) paragrahvi 24 lõikes 3 asendatakse sõna „tunnistamist“ sõnaga „tunnustamist“; 18) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 301 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „aastaaruande“ tekstiosaga „, kestlikkusaruande“; 20) paragrahvi 301 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse täitmata jätmise korral on kolmanda riigi vandeaudiitori või audiitorettevõtja koostatud raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli aruanne tühine.“; 21) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Järelevalvenõukogu menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud rikkumisi finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse äravõtmise otsustamisest eraldi.“; 22) paragrahvi 32 lõikes 10 asendatakse sõna „Vandeaudiitori“ sõnaga „Finantsvandeaudiitori“; 7 23) paragrahvi 5, § 6, § 36 lõiget 1 ning § 37 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu „valdkonna eest vastutava ministri“ sõnadega „või tema volitatud isiku“ vastavas käändes; 24) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse samaaegsel omamisel on vandeaudiitor kohustatud lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud täiendusõppele osalema Audiitorkogu tunnustatud või tema korraldatavas täiendusõppes valdkondades, mis on sätestatud käesoleva seaduse §-s 22, vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul.“; 25) paragrahvi 46 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „üle võetud ja“; 26) paragrahvi 46 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) rahvusvaheline kestlikkuskindluse standard;“; 27) paragrahvi 46 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) rahvusvahelised kvaliteedikontrolli standardid;“; 28) paragrahvi 48 lõiget 3 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) kliendi sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbi viivale vandeaudiitorile;“; 29) seadust täiendatakse §-ga 511 järgmises sõnastuses: „§ 511. Kestlikkusaruande audiitorkontroll (1) Kestlikkusaruande audiitorkontroll on muu kindlustandev audiitorteenus, mida osutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 31 sätestatud rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardiga. (2) Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objekt on kliendi vastutava organi poolt sobivate kriteeriumide alusel koostatud kestlikkusinformatsioon. Kestlikkusinformatsioon on ühtsustatud, võrreldav ja veenvatel teaduslikel tõenditel põhinev raamatupidamiskohustuslase kogu väärtusahelat kirjeldav kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave möödunud ning tulevikus saabuva perioodi kohta. (3) Kestlikkusaruande audiitorkontrollis on audiitorteenuse osutaja eesmärk võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale kokkuvõtet või arvamust.“; 30) paragrahvi 54 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ülevaatuse kokkuvõtte“ tekstiosaga „, kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse“; 31) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse sõnad „auditi ja ülevaatuse“ sõnadega „auditi, ülevaatuse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli“; 32) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse sõnad „Auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte“ sõnadega „Auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse“; 8 33) paragrahvi 54 lõikes 4 asendatakse sõnad „auditi arvamuse või ülevaatuse kokkuvõtte“ sõnadega „auditi arvamuse, ülevaatuse kokkuvõtte või kestlikkusaruande audiitorkontrolli kokkuvõtte või arvamuse“; 34) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks võib kliendilepingu sõlmida erinevate audiitorühingute või vandeaudiitoritega.“; 35) paragrahvi 55 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja sõnad „raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustusega“; 36) paragrahvi 55 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Konsolideerimisgrupi kindlustandva audiitorteenuse osutaja on konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja.”; 37) paragrahvi 56 lõiget 2 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja taotleb konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjalt kutsetegevuseks vajalike dokumentide üleandmiseks nõusolekut konsolideeritud aruande audiitorkontrolli ajal. Kui konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjalt kutsetegevuseks vajalikke dokumente saada, viiakse konsolideerivas üksuses läbi täiendav audiitorkontroll.“; 38) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses: „(22) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja vaatab läbi ja hindab konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja audiitorkontrolli käigus tehtud tööd ning dokumenteerib tema töös tuvastatud asjaolud, töö iseloomu, ajastuse ja ulatuse. Kui konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjal ei ole võimalik nimetatud kohustust täita, rakendab konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja konsolideeritavas üksuses täiendava audiitorkontrolli teostamiseks asjakohaseid meetmeid ja teavitab sellest järelevalvenõukogu.“; (23) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja rakendab meetmeid, et tagada igal ajal juurdepääs konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele. Kui konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas riigis aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele juurdepääsu saada, peab ta säilitama tõendusmaterjali selle kohta, et ta on teinud kõik endast oleneva nimetatud dokumentidele juurdepääsu saamiseks, ning muude kui vastava kolmanda riigi õigusaktidest tulenevate õiguslike takistuste korral tõendid selliste takistuste esinemise kohta.“; 39) paragrahvi 57 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „raamatupidamise“ tekstiosaga „, kestlikkusarvestuse“; 40) paragrahvi 591 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Avaliku huvi üksuse kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli tegev audiitorettevõtja ning vandeaudiitorite selle võrgustiku liige, millesse audiitorettevõtja kuulub, ei või osutada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli kohustusega avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale ega tema kontrollitavale ettevõtjale liikmesriigis otseselt ega kaudselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktides b ja c ning punktides e–k nimetatud teenuseid järgmistel perioodidel: 1) alates kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli perioodi algusest kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli aruande esitamiseni; 9 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud perioodile vahetult eelneval majandusaastal seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 5 lõike 1 teise lõigu punktis e nimetatud teenustega.“; 41) seadust täiendatakse §-ga 592 järgmises sõnastuses: „§ 592. Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli erinõuded Avaliku huvi üksuse audiitorkontrolli teostamise käigus raamatupidamise aastaaruannet reguleeriva õigusnormi võimaliku rikkumise avastamisel on vandeaudiitor või audiitorettevõtja kohustatud lähtuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7.“; 42) paragrahvi 60 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja vastutab kolmanda riigi vandeaudiitori teostatud konsolideeriva ja konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavate dokumentide järelevalvenõukogule esitamise eest.“; 43) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv „4 000 000“ arvuga „6 000 000“; 44) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „2 000 000“ arvuga „3 000 000“; 45) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „12 000 000“ arvuga „15 000 000“; 46) paragrahvi 91 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „6 000 000“ arvuga „7 500 000“; 47) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „millel on“ sõnadega „majandusaasta jooksul“; 48) paragrahvi 91 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik sihtasutusele, mille müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga kokku ületavad 1 000 000 eurot ning mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.“; 49) paragrahvi 92 lõike 1 punktis 1 asendatakse arv “1 600 000“ arvuga „2 000 000“; 50) paragrahvi 92 lõike 1 punktis 2 asendatakse arv „800 000“ arvuga „1 000 000“; 51) paragrahvi 92 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „4 800 000“ arvuga „6 000 000“; 52) paragrahvi 92 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „2 400 000“ arvuga „3 000 000“; 53) paragrahvi 92 lõikes 21 asendatakse läbivalt arv „15 000“ arvuga „1 000 000“; 54) seadust täiendatakse §-ga 941 järgmises sõnastuses: „§ 941. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus Kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontroll on kohustuslik.“; 55) paragrahvi 95 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 6–8 ja § 31 lõigete 4–6 alusel“ tekstiosaga „raamatupidamise seaduse § 24 lõigete 2–3 ja § 31 lõigete 7–11 alusel“; 10 56) paragrahvi 952 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõna „ülevaatust“ sõnadega „või kestlikkusaruande audiitorkontrolli“; 57) paragrahvi 952 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega suurettevõtja raamatupidamise seaduse tähenduses, välja arvatud avaliku huvi üksuse käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punkti 1 tähenduses, aktsionäril ja osanikul, kellele kuulub rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või viis protsenti suurettevõtte kapitalist, on õigus esitada üldkoosolekule ettepanek, et kestlikkusaruande audiitorkontrolli viib läbi ja teeb vandeaudiitori aruande üldkoosolekule kättesaadavaks kestlikkusvandeaudiitor, kes ei kuulu auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtjaga samasse audiitorettevõtjasse või võrgustikku.“; 58) paragrahvi 98 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) rahandus- ja kestlikkusinformatsiooni töötlemist; 2) raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust; 3) raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande või konsolideeritud aruande audiitorkontrolli protsessi ja tulemusi;“; 59) paragrahvi 98 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „kohustusliku auditi“ sõnaga „audiitorkontrolli“; 60) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Avaliku huvi üksuse auditikomitee esitab järelevalvenõukogule andmed auditikomitee tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks.“; 61) paragrahvi 106 lõikes 4 asendatakse arv „100“ arvuga „200“; 62) paragrahvi 113 lõikes 5 ja § 118 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kolmeks aastaks“ tekstiosaga „kuni 42 kuuks“; 63) paragrahvi 124 lõike 1 punkti 21 täiendatakse pärast tekstiosa „asutuste,“ tekstiosaga „Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee,“; 64) paragrahvi 124 lõiget 1 täiendatakse punktidega 32 ja 33 järgmises sõnastuses: „32) kliendilepingu ülesütlemise vaidlustamine kohtus; 33) turul valitseva kvaliteedi ja konkurentsi seiramine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27.“; 65) paragrahvi 137 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) audiitorkontrolli tasu suurust;“; 66) paragrahvi 138 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Töörühma liige peab olema läbinud järelevalvenõukogu korraldatud erikoolituse kvaliteedikontrolli alal ning omama asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja finantsaruandluse valdkonnas. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli läbiviimisel peab töörühma liige olema läbinud kvaliteedikontrollialase erikoolituse ning omama asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja kestlikkusaruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas.“; 67) paragrahvi 153 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Registrit peetakse elektrooniliselt.“; 11 68) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse sõnad „Audiitorkogu majandusaastal“ sõnaga „majandusaastal“; 69) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. oktoobril“ tekstiosaga „nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu“; 70) paragrahvi 158 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „läbipaistvusaruande perioodil – 1. juulist 30. juunini“ tekstiosaga „majandusaastal“; 71) seadust täiendatakse §-ga 1853 järgmises sõnastuses: „§ 1853. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kutsealase pädevuse omandamise ja kvaliteedikontrolli töörühma liikme erisused ning kutsetegevuse standardi kohaldamine „(1) Vandeaudiitorile, kellele on antud Eestis vandeaudiitori kutse käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud korras enne 2024. aasta 1. jaanuari või kelle vandeaudiitori kutset on tunnustatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud korras enne 2024. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata käesoleva seaduse § 511 lõikes 1 sätestatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli osutamise korral käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punkti 12 ning § 24 lõikes 12 sätestatud kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustust ja § 24 lõiget 3. (2) Isikule, kes 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on esitanud käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami tegemiseks, ei kohaldata käesoleva seaduse § 20 lõike 2 punkti 12 ning § 24 lõikes 12 sätestatud kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustust ja § 24 lõikes 3 sätestatut, kui ta omandab vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari. (3) Vandeaudiitor, kellele on antud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari ja kes on täiendanud oma teadmisi ja oskusi kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari, kantakse kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja. Kestlikkusvandeaudiitorite nimekirja ei kanta vandeaudiitorit, kes ei läbi nimetatud koolitust enne 2026. aasta 1. jaanuari. (4) Kvaliteedikontrolli töörühma liikmele ei kohaldata kuni 2025. aasta 31. detsembrini käesoleva seaduse § 138 lõikes 3 sätestatud nõuet omada asjakohast kogemust kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. (5) Kuni rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi kehtestamiseni rakendatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 3 nimetatud standardeid. (6) Euroopa Komisjoni määrusega kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni rakendatakse audiitorkontrolli kutseteenuse osutamisel kehtivat sama valdkonda hõlmavat kindlustandvat standardit, menetlusi ja nõudeid. Järelevalvenõukogu esitab Euroopa Komisjonile teabe oma kindlustandvate standardite, menetluste ja nõuete kohta vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist. (7) Kestlikkusaruandele ja konsolideeritud kestlikkusaruandele teostatakse piiratud kindlustandvat audiitorkontrolli kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni.“; 12 72) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/56/EL (ELT L 158, 27.05.2014, lk 196), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ning Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)”. § 3. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18410 lõikes 4 asendatakse sõnad „olev aastaaruanne peab olema auditeeritud“ tekstiosaga „olevale aastaaruandele kohaldatakse auditi kohustust ja tegevusaruande osaks olevale kestlikkusaruandele kohaldatakse audiitorkontrolli kohustust, mis viiakse läbi“; 2) paragrahvi 18410 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tegevusaruanne koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 24 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile. Kui emitent on kohustatud koostama konsolideeritud aruandeid, koostatakse tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 31 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktile.“; 3) paragrahvi 18410 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „kirjeldust“ tekstiosaga „ning et kestlikkusaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lõikele 3 ja see on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktiga.“; 4) paragrahvi 230 lõike 1 punktist 13 jäetakse välja tekstiosa „, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43)“; 5) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „viimati muudetud direktiiviga 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27)“ asendatakse tekstiosaga „muudetud direktiividega 2013/50/EL (ELT L 294, 06.11.2013, lk 13–27), (EL) 2022/2646 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80) ja (EL) 2023/2775, (ELT L 2023/2775, 21.12.2023)“. § 4. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 6. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 2024 Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 13 Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2015. aasta 25. septembril ÜRO-s vastu võetud kestliku arengu tegevuskavaga aastani 20301 loodi ülemaailmne raamistik kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks. Kuna kestlik areng on üks Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) lepingu aluspõhimõtteid ning ELi sise- ja välispoliitika esmatähtis eesmärk, on EL võtnud kohustuse olla teerajajaks selle kava rakendamisel nii liikmesriikides kui toetades oma välispoliitika kaudu selle rakendamist ka teistes riikides. Euroopa rohelise kokkuleppe2 (edaspidi rohelepe) eesmärk on muuta EL 2050. aastaks ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega jätkusuutlikuks ühiskonnaks, kus säilitatakse ja suurendatakse looduskapitali ning kaitstakse kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. Roheleppe ja jätkusuutliku kasvu rahastamise tegevuskava3 edukaks rakendamiseks on hädavajalik, et liikmesriigid ja EL saaksid ettevõtjatelt kvaliteetseid andmeid neid ohustavatest kestlikkusriskidest, samuti teavet ettevõtjate enda mõjust inimestele ja keskkonnale. Investorid aduvad üha selgemalt, et probleemid jätkusuutlikkuse vallas võivad ettevõtjate finantstulemused ohtu seada. Seega on suurenenud vajadus saada rohkem teavet ettevõtjate erinevate kestlikkusega seotud küsimuste kohta. Euroopa roheleppe toetamiseks võeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt 2022. aasta 14. detsembril vastu kestlikkusaruandluse direktiiv4. See direktiiv arendab edasi raamatupidamise seaduses5 varasemalt (§ 24 lõikes 6 ja § 31 lõikes 4) sätestatud ESG (ingl Environment, Social, Government) nõudeid ning seab eelkõige suurettevõtetele nõuded jätkusuutlikkusteabe avalikustamiseks hõlmates nii jätkusuutlikkuse kriteeriume kui sidudes endaga keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriumid6 ja finantsteenuste jätkusuutlikkuse avalikustamise regulatsiooni7. Eelnõu on algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15–80), millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014 (ELT L 158, 27.5.2014, lk 77–112), direktiivi 2004/109/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38–57), direktiivi 2006/43/EÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87–107) ja direktiivi 2013/34/EL (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19–76) seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464) ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevate muudatuste eesmärgiks on määratleda ettevõtjate jätkusuutlikku tegevust kajastavate andmete kogumise, kestlikkusaruannete koostamise ja nende kontrollimise reeglid. Samuti on 1 ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 2 European Green Deal - Consilium (europa.eu) 3 EL jätkusuutliku kasvu rahastamise tegevuskava 4 Corporate Sustainability Reporting Directive 5 Raamatupidamise seadus 6 EL taksonoomia 7 Sustainable Finance Disclosure Regulation (SFDR) 1 eelnõu algatatud Eesti õiguse vastavusse viimiseks Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 (ELT L 2023/2775, 21.12.2023), millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Komisjoni delegeeritud direktiivi (EL) 2023/2775 eesmärk on korrigeerida inflatsioonist tulenevalt rahalisi kriteeriumeid, mille alusel määratakse kindlaks ettevõtja suuruskategooria. Eelnõuga muudetakse raamatupidamise seadust (edaspidi RPS), audiitortegevuse seadust (edaspidi AudS) ja väärtpaberituru seadust (edaspidi VPTS). Nimetatud seadustesse lisatakse kestlikkusaruannete koostamise, esitamise ja audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalikud sätted. Kehtiv regulatsioon sätestab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja auditeerimise nõuded. Eelnõukohaste muudatustega luuakse reeglid kestlikkusaruande koostamiseks ja avalikustamiseks ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus ning kestlikkusaruandes esitatud teabe tõesuse kontrollimiseks kestlikkusvandeaudiitori poolt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduseelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna jurist Kersti Rahlin (tel. 5885 1391, [email protected]) ning nõunikud Marika Taal (tel. 5885 1432, [email protected]) ja Guido Viik (tel 611 3607, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel. 5885 1468, [email protected]) ning juriidilist kvaliteeti kontrollis personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonnajuht Virge Aasa (tel. 5885 1493, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2022/2464 liikmesriikidele kestlikkusaruandluse koostamise, esitamise ja kontrollimisega seoses seatavate kohustuste ülevõtmiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) nr 2022/2464 kohustatakse liikmesriikides kohaldama nimetatud nõudeid alates 2024. aasta 6. juulist. Eelnõu on koostatud ka Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 muudetud ettevõtja kriteeriumi kindlaks määramise aluseks olevate suuruskategooriate ülevõtmiseks. Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775 kohustatakse liikmesriikides kohaldama ettevõtja kindlaks määramise aluseks olevaid suuruskategooriaid hiljemalt 2024. aasta 24. detsembrist. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga. Eelnõukohase seadusega muudetakse raamatupidamise seadust (RT I, 05.05.2022, 27), audiitortegevuse seadust (RT I, 17.03.2023, 6) ja väärtpaberituru seadust (RT I, 06.07.2023, 128). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, st kehtestada nõuded kestlikkusaruande koostamiseks ja avaldamiseks ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus ning sätestada nõuded ja pädevused nimetatud aruande audiitorkontrolli läbiviimiseks. 2 Eelnõu kohaselt seotakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad kohustused Eestis kehtiva raamatupidamiskohustuslaste finantsaruandluse koostamise, esitamise ja audiitorkontrolli regulatsiooniga. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktist 2 ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Sealhulgas ei ole koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt liikmesriikidele antud sõltumatu kindlust andvate teenuste osutaja (independent assurance service provider, edaspidi IASP) institutsiooni loomise vajaduse väljaselgitamise osas. IASP-i institutsiooni regulatsiooni osakaal kestlikkusaruande regulatsiooni suhtes on väga väike ning selle loomine ei tooks endaga kaasa olulist õiguslikku muudatust ega ka muud olulist mõju. IASP institutsiooni loomata jätmisega jääb kehtima senine olukord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt võivad liikmesriigid lubada, et kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostab liikmesriigi territooriumil asutatud IASP tingimusel, et ta täidab kõiki kestlikkusvandeaudiitorile kohalduvaid nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EÜ) 2006/43, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive (EMÜ) 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 09.06.2006, lk 87–107). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2014/95, millega muudetakse direktiivi 2013/34 seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (edaspidi NFRD), ülevõtmise järgselt 2016. aastal, hakkasid mõned suurettevõtjad esitama keskkonna ja inimõiguste teemadega seonduvat informatsiooni oma tegevusaruandes. Selle kohustusega ei kaasnenud nimetatud teemade sisu täpsemat määratlust ega ka välise sõltumatu osapoole kontrolli kohustust. Eestis NFRD rakendamisel siseriiklikult audiitorkontrolli kohustust ei kohaldatud ning sellest johtuvalt ei kujunenud välja ka kestlikkusaruande kontrollimise kogemusega kutset. Eesti Akrediteerimiskeskus akrediteerib erinevaid vastavushindamistegevusi erinevates valdkondades, sh keskkonnatõendamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused (EÜ) 2001/681 ja 2006/193/EÜ ( ELT L 342, 22.12.2009, lk 1–45), (edaspidi EMAS määrus). EMAS määruse eesmärk on organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimine, vähendamine ja ennetamine. Ettevõtjaid, kes omavad EMAS registreeringut, on Eestis 20. EMAS tõendaja hindab organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteemi ja keskkonnaaruande vastavust EMAS määruse nõuetele ja koostab selle kohta deklaratsiooni, mis on tunnistus selle kohta, et organisatsioonis on rakendatud ja toimib EMAS määruse nõuetele vastav keskkonnajuhtimissüsteem. Eestis on EMAS tõendamise õigusega akrediteeritud kaks ettevõtjat, kummaski töötab üks EMAS tõendaja. EMAS tõendajal on teadmised ja kogemused ühe kestlikkusaruande valdkonna, so keskkonna osas. IASP-i institutsiooni loomise kaalumisel peeti silmas just EMAS tõendaja IASP-ina kvalifitseerimist. IASPI institutsiooni loomise otstarbekust arutati 3 üheskoos Kliimaministeeriumi, EMAS tõendaja, EMAS registreeringut omava ettevõtjaga, Audiitorkogu ning vandeaudiitorite esindajatega. IASP-i institutsiooni loomise vajalikkuse ja otstarbekuse kaalumiseks võrdles Rahandusministeerium EMAS keskkonnaaruande nõudeid kestlikkusaruande nõuete vastu ning kestlikkusvandeaudiitorile esitatavaid nõudeid EMAS tõendajale esitavate nõuete vastu. Nimetatud võrdlusest nähtus, et Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (edaspidi ESRS) keskkonna osa ja EMAS määruse ühiste aspektide ülesehitus on erinev, st ESRS kohane aruanne sisaldab vaid olulise mõju ja riskiga keskkonna teemasid, kuid EMAS määrus ei võimalda sellist prioriseerimist. ESRS-i kohaselt on kontrollitavad teemad oluliselt detailsemad kui EMAS määruse kohaselt. EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi saab rakendada vaid ettevõtja käitise asukoha põhiselt. Seevastu ESRS standard hõlmab ettevõtjat tervikuna ja laiemalt, sealhulgas koos tema väärtusahelaga. EMAS määrus ei hõlma sotsiaal- ega ühinguvalitsemise teemasid. EMAS määruses sätestatud keskkonnaalase siseauditi kontrollistandardis ISO IEC 17201-1:2015 ja rahvusvahelise kindlustandvate teenuste standardis ISAE 3000 esitatud nõuete ulatus erineb oluliselt. Vandeaudiitoritele on kehtestatud suur hulk nõudeid läbi eetikakoodeksi ning kvaliteedijuhtimise standardi, mis EMAS tõendajale kohalduvas standardis puuduvad. Nimetatud standardite võrdlusest nähtuvalt on vaid üksikud nõuded samaväärsed, ligi veerand nõuetest osaliselt samaväärsed ning enamus nõuetest erinevad. Seega on vandeaudiitori ja EMAS tõendaja kasutatavad kontrolliprotseduurid erinevad ning EMAS tõendaja kohustuks IASP-ina teenuse osutamisel täitma täiendavalt ka kestlikkusvandeaudiitorile esitatavaid nõudeid. Lisaks tooks IASP-i kutse loomine endaga kaasa täiendava järelevalve teostamise erinevate isikute poolt, Audiitorkogu kutseorganisatsiooni liikmelisuse ja täiendavate standardite rakendamise vajaduse. Asjaolu, et ligikaudu 300 ettevõtjast, kellele hakkab kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus, on EMAS registreeringuga ettevõtjaid alla kümme, osundab selgelt kõnealuste ettevõtjate väga väikesele ühisosale. Kuna iga uue institutsiooni loomine ja haldamine toob endaga kaasa halduskoormust ja kulutusi, siis peab nende tekitamise vajadus olema sisuliselt põhjendatud ja otstarbekas. Arvestades IASP-i institutsiooni osakaalu ja sellega hõlmatavate isikute arvu väiksust, on võimalik olukord lahendada ka kestlikkusvandeaudiitori ja EMAS tõendaja koostööga, st kestlikkusvandeaudiitor saab vajadusel kaasata kestlikkusaruande kontrollimisele EMAS tõendajat. IASP-i institutsiooni loomine kestlikkusaruande kontrollimise eesmärgil ei ole põhjendatud ega otstarbekas, kuna selleks ei esine kaalukaid põhjuseid. Eelõige on lähtutud asjaolust, et puudutatud isikuid on vähe (EMAS tõendaja pädevusega on vaid kaks isikut), nende valdkondlikud teadmised on pigem keskkonna alal ning kestlikkusaruanne saab olema tegevusaruande osaks, mille kontrollimise kohustus on ka kehtiva õiguse kohaselt vandeaudiitoril. Kuigi raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande kontrolli teostamiseks on vajalikud erinevad arvestusvaldkonna teadmised, siis audiitorkontrolli osa on neil ühine, samuti arusaam ettevõtjast, selle toimimisest ning tulevikuplaanidest. Ka ettevõtjale on vähem koormav teha koostööd ühe teenusepakkujaga. Olukord, kus IASP kontrolliks vaid kestlikkusaruannet ning finantsvandeaudiitor raamatupidamise aastaaruannet koos ülejäänud osaga ettevõtja tegevusaruandest, tooks endaga kaasa dubleerivaid tegevusi kontrolli läbiviivatele isikutele, kuna ka eraldi kestlikkusaruande kontrollimiseks on vajalik teada ettevõtjat ja tema toimimist laiemalt. Kuna Eestis ei ole IASP-i kutset, siis kaaluti ainsa võimaliku alternatiivina EMAS tõendaja kutse IASP-ina aktsepteerimist. 4 Seaduseelnõusse on lisatud üksikud direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega mitteseotud väikesed tehnilised muudatused ning muudatused, mille rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Menetlusökonoomikast lähtuvalt ei koostatud kahte eraldi eelnõu ning seetõttu ei ole ka eelnõu sellele osale eraldi väljatöötamiskavatsust koostatud. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisega kaasnevaid mõjusid on analüüsitud nii Euroopa Liidu põhiselt direktiivi menetlemise kui ka nimetatud direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmise menetluse käigus. Ülevõtmise ajakava on pingeline, selle ülevõtmise tähtpäev on 2024. aasta 6. juuli. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1 Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli tegemise põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõu kohaselt kehtestatakse suurettevõtjale, börsil noteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi ka VKE) ning suurte kontsernide emaettevõtjatele kohustus lisada enda tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena kestlikkusaruanne, mis annab ülevaate äriühingust raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Nimetatud kohustuse kehtestamine tuleneb otseselt roheleppest, mis on EL-i uus majanduskasvu strateegia. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Nimetatust tuleneb parlamendireservatsioon ehk olulisuse põhimõte, mis nõuab, et demokraatlikus riigis peab olulised küsimused otsustama seadusandja. Eelnõu parlamendireservatsiooni järgimiseks tuleb see Riigikogu poolthäälteenamusega vastu võtta (PS § 65 p 1), välja kuulutada (PS § 107 lg 1) ja avaldada (PS § 3 lg 2, § 108). 3.1.1. Riive legitiimne eesmärk PS § 11 sätestab, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest tuleneb, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas olev ehk legitiimne eesmärk ja riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464, millega kehtestatakse nõuded kestlikkusaruande koostamiseks ja avaldamiseks ettevõtja majandusaasta aruande tegevusaruande koosseisus ning sätestatakse nõuded ja pädevused nimetatud aruande audiitorkontrolli läbiviimiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464 on otseselt seotud roheleppega, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet. Samuti on roheleppe eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada EL-i looduskapitali. Roheleppe eesmärgiks on lahutada majanduskasv ressursikasutusest ning aidata kaasa eesmärgile ehitada üles inimeste hüvanguks toimiv majandus, tugevdada EL-i sotsiaalset turumajandust ja aidata tagada, et see on tulevikuks valmis ning loob stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ja kestlikke investeeringuid. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (ELT L 243, 09.07.2021, lk 1–17) muudetakse kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärk EL-is 2050. aastaks õiguslikult siduvaks. Lisaks kohustub Euroopa Komisjon oma 20. mai 2020. a teatises „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ tagama, et 2050. aastaks on maailma ökosüsteemid taastatud, vastupanuvõimelised ja piisavalt kaitstud. Selle strateegia eesmärk on suunata Euroopa elurikkus 2030. aastaks taastumise teele. Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2018. a teatises pealkirjaga „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine“ on sätestatud meetmed järgmiste eesmärkide saavutamiseks: suunata kapitalivood ümber kestlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv, hallata finantsriske, mis tulenevad kliimamuutustest, loodusvarade vähenemisest, keskkonna halvenemisest ja sotsiaalsetest probleemidest. Ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik, et eelnõuga hõlmatud ettevõtjate ring koostaks asjakohast, võrreldavat ja usaldusväärset kestlikkusaruannet ning teeks selle teabe kasutajatele kättesaadavaks. Kestlikkusteave võimaldab investoritel paremini mõista kestlikkusaspektidega seotud riske oma investeeringute jaoks ning nende investeeringute mõju inimestele ja keskkonnale. Usaldusväärne kestlikkusteave on vajalik ka sotsiaaldialoogide pidamiseks. Valitsusvälised organisatsioonid saavad kestlikkusteabele tuginedes mõjutada ettevõtjaid minimeerima ettevõtlusest tulenevat mõju inimestele ja keskkonnale. Koos majandusaasta aruandega avalikustatud kestlikkusteavet saaksid kasutada ka muud sidusrühmad eelkõige selleks, et edendada võrreldavust turusektorite vahel ja nende sees. Ettevõtjate äripartnerid saavad tugineda kestlikkusteabele, et mõista kestlikkusega seotud riske ja mõju enda väärtusahelate ulatuses ning vajadusel asjakohaseid meetmeid rakendada. Poliitikakujundajad ja riigiasutused saavad sellist teavet kasutada eelkõige koondandmetena, et jälgida keskkonna- ja sotsiaalseid suundumusi ning aidata seeläbi kaasa keskkonnaalasele arvepidamisele. Seni on kestlikkusteabest huvitatud isikud pidanud ostma kestlikkusteavet erinevatelt andmepakkujatelt, kes koguvad teavet eri allikatest, sealhulgas äriühingute avalikest aruannetest. Elu- ja looduskeskkonna kaitse ning loodusvarade ja loodusressursside kaitse on PS-s väljendatud väärtus. PS kommenteeritud väljaandes8 on osundatud keskkonnaküsimuste suurele tähendusele ning loodusvarade ja -ressursside säästliku kasutamise tähtsusele riigi korraldamisel, sealhulgas õiguslikule reguleerimisele. PS § 5 kommentaaride kohaselt on riigil kohustus kujundada looduskeskkonna säästlikku ja avalike huvide kohast kasutamist tagav õiguslik režiim. Paratamatult kaasneb sellega isikute õiguste piiramine keskkonnakaitse vajadustest lähtudes. Samas kuulub looduskeskkonna säästmine põhikohustuste hulka (§ 53). Nii võivad PS §-dest 5 ja 53 tulenevad keskkonnakaitselised põhimõtted ja kohustused õigustada ka isikute põhiõiguste, näiteks ettevõtlusvabaduse (§ 31) või omandipõhiõiguse (§ 32) riiveid (nt RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p-d 63–64). Kuna § 5 näol on tegemist üldise sisuga keskkonnaalase printsiibiga, on terminit „loodusvarad ja -ressursid“ võimalik laiendada kõikidele keskkonnakaitseõiguse esemeks olevatele keskkonna põhilistele elementidele, nagu õhk, vesi, pinnas, floora ja fauna ning nende koostoime. Sätte eseme lai määratlemine on kooskõlas nüüdisaegse keskkonnaõiguse arusaamaga, mille kohaselt on efektiivne keskkonnast kui terviklikust süsteemist lähtuv keskkonnakaitse, mida rõhutatakse ka seaduses (KeÜS § 8). 8 https://pohiseadus.ee/sisu/3474 6 Eelnõuga kehtestatav regulatsioon võimaldab täita roheleppest tulenevaid eesmärke. Seega on riive eesmärk kooskõlas PS §-dega 5 ja 53. Põhiõiguse riivel on legitiimne eesmärk, kuna ei ole mõistlik leida end olukorrast, kus majandus ei toimi inimeste hüvanguks ning sotsiaalne turumajandus ei ole tulevikuks valmis ega loo stabiilsust, töökohti, majanduskasvu ega kestlikke investeeringuid. Seega on mõistlik sellist olukorda ennetada minimeerimaks hilisemate täiendavate ja ulatuslikumate riivete kohaldamise vajadust ning tagamaks stabiilne, kestlik ja kaasav majandussüsteem. 3.1.2 Riive PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS § 31 teine lause annab seadusandjale vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. PS § 31 kommentaaride kohaselt piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). Arusaadavalt muudab kestlikkusaruande koostamise ja selle kontrollimise kohustus ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks võrreldes kehtiva õigusliku raamistikuga. Samas tooks regulatsiooni puudumine kaasa märkimisväärsed negatiivsed tagajärjed. Investorid ei saaks investeerimisotsuseid langetades arvestada kestlikkusega seotud riskidega ning mitme sellise investeerimisotsuse koosmõjul võib tekkida finantsstabiilsust ohustavaid süsteemseid riske (eriti kliima osas). Usaldusväärse kestlikkusteabe puudumine pärsib investorite võimalusi suunata rahalisi vahendeid just sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemidega tegelevatesse ettevõtjatesse. Rahaliste vahendite suunamine sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme süvendavatesse ettevõtjatesse ja majandustegevustesse kahjustaks roheleppe ja kestlikku majanduskasvu eesmärke. Valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite võimalused pidada tulemuslikke sotsiaaldialooge ja seeläbi mõjutada ettevõtjaid minimeerima ettevõtlusest tulenevat mõju inimestele ja keskkonnale on usaldusväärse kestlikkusteabeta oluliselt piiratumad. See omakorda vähendab inimeste usaldust ettevõtjate vastu, mis ahelreaktsioonina avaldab negatiivset mõju sotsiaalse turumajanduse tõhusale toimimisele ning kaasaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majanduse arenemisele. Seega on PS §-ga 31 kaitstava ettevõtlusvabaduse riive põhjendused mõistlikud ja kaalukad ning riive vajalikkus tuleneb avalikust huvist. 3.1.3 Riive sobivus Põhiõiguse riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõuga kehtestatav kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine võimaldab saadava kestlikkusteabe põhjal luua toimiv keskkonnasäästlik majandussüsteem, suurendada seeläbi kestlikke investeeringuid ja võidelda rohepesu vastu. Olukord, kus ettevõtjad esitavad kestlikkusteavet, mis on vajalik keskkonnasäästliku majandussüsteemi arendamiseks, võimaldab suurendada kestlikke investeeringuid ja võidelda rohepesu vastu. Kestlikkusteave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule, tulemustele ja seisundile. Seeläbi saab hoida ära inimtegevuse tagajärjel kliima ja keskkonna jätkuva kahjustamise. Selleks, et ettevõtjate poolt esitatav kestlikkusteave oleks eesmärgipäraselt kasutatav, peab see olema usaldusväärne, võrreldav, piisav ja asjakohane. Seetõttu tuleb aruandekohustuslikel ettevõtjatel koostada kestlikkusaruanne vastavalt 7 standardile ning see peab olema vandeaudiitori poolt kontrollitud. Kuna eesmärgipäraselt kasutatava kestlikkusteabe esitamine aitab kaasa kestliku majandussüsteemi loomisele, on tegemist sobiva meetmega. 3.1.4 Riive vajalikkus Kestlikkusteave võimaldab ettevõtjal langetada teadlikke otsuseid, mis toetavad ettevõtja kestlikumaks muutumist. Selleks peab iga ettevõtja hindama konkreetselt tema jaoks olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kestlikkusega seonduvatel teemadel. Mõistmaks, kus ettevõtja oma tegevusega kestlikuks saamise teekonnal asub ning kuhu ta planeerib jõuda, on vaja kestlikkusteabe abil seda mõõta. Kestlikkusaruande põhjal on võimalik hinnata ettevõtja tegevuse mõju keskkonnale, sotsiaalsele heaolule ja majanduslikule kestlikkusele. See annab ülevaate kuidas ettevõtja suudab tasakaalustada nende kolme aspektiga seotud väljakutseid ning kuidas nende tegevus mõjutab ühiskonda laiemalt. Sellist kestlikkusteavet omab vaid ettevõtja. Kuna teavet saab küsida vaid teabevaldajalt, siis ei ole teist sama efektiivset meedet, mis koormaks ettevõtjat vähem, kuid aitaks seaduseelnõu eesmärki sama efektiivselt saavutada. Keskkonnasäästlikku ja ressursitõhusat majandussüsteemi saab luua vaid kestlikkusteabe olemasolul. Usaldusväärsele ja piisavale kestlikkusteabele tuginemine võimaldab langetada roheleppe eesmärke täitvaid ja toetavaid otsuseid. Kestlikkusteabe puudumine halvab langetatavate otsuste tagajärgede prognoosimise võimet. Seega on seaduseelnõu kestliku majandussüsteemi loomise legitiimse eesmärgi suhtes vajalik. 3.1.5 Riive mõõdukus Kestlikkusteabe esitamise mõõdukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ettevõtlusvabadusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning nüüdisaegse ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonna loomise tähtsust. Suurettevõtja, kes on AudS §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, esitab juba alates 2016. aastast enda arengust, tulemustest, seisundist ja tegevuse mõjust ülevaate saamiseks tegevusaruandes vajalikus ulatuses informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta. Kuna avalik huvi ja vajadus kestlikkusteabe järele üha kasvab, siis laiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 kestlikkusteabe esitamise kohustust täiendavatele ettevõtjate kategooriatele. Siiski ei hõlmata kestlikkusaruande kohustusega kõiki ettevõtjaid, vaid ainult suurettevõtjat ning väikeettevõtjat ja keskmise suurusega ettevõtjat, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, samuti kindlaksmääratud kriteeriumitele vastavat kolmandate riikide ettevõtjat. Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjate kriteeriumi määratlemisel on võetud arvesse ettevõtja, sealhulgas tema väärtusahela, keskkonnaalast mõju ja sellega kaasnevat vastutust. Selleks, et esitatav kestlikkusteave oleks ühetaoline, võrreldav ja teeniks selle esitamise eesmärki, tuleb kestlikkusaruanne koostada vastavalt väljatöötatud standardile. Kestlikkusaruande koostamine vastavalt standardile, mis sisuliselt väljendab roheleppe eesmärkidest tulenevat konsensust kestlikkusteabe sisu osas, optimeerib kestlikkusaruande koostamise kulusid ja halduskoormust aruandeid esitava ettevõtja jaoks. Kestlikkusaruandes 8 esitatav kestlikkusteave on vältimatult vajalik kestlikule majandussüsteemile üleminekuks. Arvestades asjaolusid, et kestlikkusaruande esitamise kohustus kohaldub arvuliselt väga väikesele osale kõikidest ettevõtjatest ning et esitatav teave omab olulist väärtust kogu ühiskonna jaoks, kaalub kestlikkusaruande esitamise eesmärk üles asjaomaste ettevõtjate ettevõtlusvabaduse riivest tingitud halduskoormuse ja rahalise kulu. Ettevõtlusvabaduse riive hõlmab ka kestlikkusaruandele audiitorkontrolli teostamise kohustust, mis samuti toob endaga kaasa ettevõtjale täiendava rahalise kulu. Kestlikkusaruande audiitorkontroll on vajalik selleks, et tagada kestlikkusteabe usaldusväärsus ning vältida rohepesu. Kestlikkusvandeaudiitor osutab kindlustandvat audiitorteenust, mille objektiks on nii möödunud perioodi kohta kui ka tulevikku suunatud teavet sisaldav kestlikkusaruanne. Esmalt kohaldatakse kestlikkusaruandele piiratud kindlust andvat töövõttu (ulatuselt sarnaneb raamatupidamise aastaaruande ülevaatusele) ning auditi kohaldamise võimalikkus ja vajalikkus otsustatakse hiljem Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud sellekohase analüüsi põhjal. Selline järkjärguline lähenemisviis tõstab ettevõtjate kulusid kestlikkuaruande audiitorkontrolli teostamise kohustuse täitmiseks järkjärgult, kuna kestlikkusaruande audiitorkontroll piisavat kindlust andva töövõtu alusel on kulukam kui kestlikkusaruande audiitorkontroll piiratud kindlust andva töövõtu alusel. Seega on kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise kulu ja kestlikkusteabe usaldusväärsuse tagamise eesmärgi vahel mõistlik suhe. Kestlikkusaruande esitamise kohustusega ettevõtjale kestlikkusaruande esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse panemine teenib avalikku huvi. Kestlikule majandussüsteemile üleminekust võidavad kõik ühiskonnaliikmed, mistõttu on tegemist olulise eesmärgiga. Nimetatud eesmärgi nimel väikesele osale ettevõtjate koguarvust kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse panemise vahel on mõistlik proportsioon, mistõttu saab riivet pidada mõõdukaks. 3.2 Eelnõu sisu analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist: § 1. Raamatupidamise seaduse muutmine; § 2. Audiitortegevuse seaduse muutmine; § 3. Väärtpaberituru seaduse muutmine; § 4. Seaduse jõustumine. § 1. Raamatupidamise seaduse muudatused Paragrahvi 1 punkt 1 – § 3 punktis 9 asendatud tekstiosaga tuuakse seadusesse väike- ja keskmise suurusega ettevõtja nimetuse tähistamiseks lühend „VKE“, mis on laialdaselt levinud erialalises igapäevases keelekasutuses. Paragrahvi 1 punkt 2 – § 3 punktidega 91–93 sätestatakse kestlikkusaruande koostamisel rakendatavad standardid ja esitatakse nende definitsioonid. Kestlikkusaruande koostamisel kasutatavad standardid töötab välja ja kehtestab Euroopa Komisjon. Kestlikkusaruandluse standardid saavad olema ühtseks aluseks kestlikkusaruandes esitatava asjakohase ja piisava teabe andmisel ning seeläbi väheneks märkimisväärselt ühekordsete teabenõuete hulk. Paragrahvi 1 punkt 3 – § 3 punktidega 14–17 kaasajastatakse eri suurusega ettevõtjate (mikro, väike, keskmine ja suur) kategooriate lävendid. Muudetavad lävendid võetakse üle Euroopa 9 Komisjoni delegeeritud direktiivist (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 muudatuste kohaselt on kestlikkusaruandluse kohustuse tekkimine ja ulatus sõltuv ettevõtte suuruskategooriast. Eelnõu üheks eesmärgiks on hoida uutest nõuetest tingitud aruandluskoormuse kasv Eestis minimaalsena. Seetõttu on otstarbekas kehtestada uued lävendid nimetatud direktiivi kohaselt võimalikult kõrgeimal tasemel. Lisaks, nimetatud direktiivist mittetingitud muudatusena, ei piirdu ettevõtja suuruskategooria määratlus edaspidi väid äriühingutega, vaid sellega on hõlmatud kõik raamatupidamiskohustuslased sõltumata nende juriidilisest vormist. See võimaldab RPS § 15 lõikes 21 sätestatud lühendatud aastaaruande esitamise võimalust, samuti teisi mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi, kohaldada edaspidi ka mittetulundusühingutele, korteriühistutele ja teistele juriidilistele isikutele. Paragrahvi 1 punkt 4 – § 13 lõikes 2 asendatakse termin „majandusaasta alguskuupäeva“ kohasema terminiga „bilansipäev“. Muudatus on ajendatud asjaolust, et majandusaasta puhul kasutatakse raamatupidamise sõnavaras terminit bilansipäev, mis tähendab majandusaasta lõpu kuupäeva ning aruandeperioodi muudatus on sageli tingitud bilansipäeva muutuse soovist (st millise hetke seisuga koostatakse majandusaasta aruanne), mitte aruandeperioodi alguskuupäeva muutmise soovist. Paragrahvi 1 punkt 5 – tegemist on normitehnilise muudatusega. Paragrahvi 141 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa, mis viitab 01.01.2018 kehtetuks tunnistatud sättele. Paragrahvi 1 punkt 6 – paragrahvi 18 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks, kuna ettevõtja suuruskategooriate kaasajastamise järgselt kaob vajadus kehtestatud erisuse järele. Paragrahvi 1 punkt 7 – § 21 lõike 4 muudatus on normitehniline, viidatava normi sisu jääb samaks, kuid muudatus tuleneb § 24 muutmisest. Paragrahvi 1 punkt 8 – paragrahvi 21 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna ettevõtjate suuruskategooriate kaasajastamise järgselt kaob vajadus kehtestatud erisuse järele. Paragrahvi 1 punkt 9 – kehtestatakse § 24 uus sõnastus, kuna olemasolevate sätete loetelu ei saa uute, ülaindeksiga sätetega täiendada, ilma et see muudaks sätete loogilist järjestust, mis peab toetama lõigetes 7 ja 8 eraldi rõhutatud ’ühekordse esitamise’ printsiipi, see tähendab tegevusaruande eelnevate osanõuete täitmisel (näit kestlikkusaruandes) juba avaldatud sisu ei pea hilisemate osanõuete täitmisel enam üle kordama. Lõige 1 sätestab tegevusaruande üldise sisu ja eesmärgi ning selles osas muudatusi ei ole. Seni lõikes 1 sisaldunud teine lause viiakse üle § 24 uude lõikesse 7. Nimetatud lause kohaselt peab tegevusaruanne sisaldama teavet raamatupidamiskohustuslase poolt välisriigis registreeritud filiaalide kohta. See nõue jääb kehtima, kuid kuulub loogiliselt tegevusaruande sisu sätestava lõike koosseisu. Lõikes 2 sätestatakse äriühingust raamatupidamiskohustuslaste ring, kellele kohaldub kestlikkusaruande esitamise kohustus ning kestlikkusaruande sisu ja asukoht. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 üldeesmärk on, et kõik suurettevõtjad, seahulgas need, kelle väärtpaberid ei ole Euroopa Liidu reguleeritud turul kauplemisele võetud ja VKE-d (välja arvatud mikroettevõtjad), kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele Euroopa Liidu reguleeritud turul, esitaksid kestlikkusaruande. Seetõttu sätestatakse lõikes 2 10 kestlikkusaruande esitamise kohustus äriühingust suurettevõtjale ning audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksuseks olevale äriühingust VKE-le (välja arvatud mikroettevõtjatele). Kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt tuleb kestlikkusteave esitada tegevusaruande selgelt tuvastatavas eraldi jaos, siis sätestatakse lõikes 2 sellekohane regulatsioon. Tegemist ei ole uudse lähenemisega, kuna ka kehtivas RPS-is on tegevusaruandel eraldiseisev alajaotis ühingujuhtimise aruande näol. Lõikes 2 sätestatakse ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev kestlikkusaruande sisu, milleks on ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevuse mõjudest keskkonna-, sotsiaal- ja ühingujuhtimise valdkondades. Lõikes 3 sätestatakse standardid, millest tuleb kestlikkusaruande koostamisel lähtuda. Kestlikkusaruande koostamise ühtne alus kestlikkusaruandluse standardite näol tagab asjakohase ja piisava kestlikkusteabe andmise ning vähendab märkimisväärselt ühekordseid teabenõudeid. Seetõttu sätestatakse, et kõik suurettevõtjad peavad kestlikkusaruande koostamisel lähtuma Euroopa kestlikkusaruandluse standardist ning eelnõus nimetatud aruandekohustuslikud VKE-d Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardist. Lõikes 4 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev VKE kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastus juhul, kui ta kuulub konsolideerimisgruppi, mille konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi audiitorkontrollitud kestlikkusaruande vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile, Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Selline vabastus on ette nähtud vaid juhul, kui tütarettevõtjaks olev VKE on hõlmatud enda emaettevõtja konsolideeritud tegevusaruandega, mis sisaldab eelpool nimetatud standardite kohast kestlikkusteavet ning sellist vabastust kohaldatakse ka juhul, kui kontserni tasandil aruandeid esitav emaettevõtja on kolmandas riigis asuv ettevõtja, kes esitab kestlikkusteavet kooskõlas samaväärsete kestlikkusaruandluse standarditega. Lõikes 5 sätestatakse loetelu teabest, mida lõike 4 kohaselt kestlikkusaruande koostamisest vabastatud raamatupidamiskohustuslane oma tegevusaruandes peab avaldama tagamaks kestlikkusteabe hõlpsa kättesaadavuse kõikidele isikutele ja kindlustamaks läbipaistvus selles osas, milline vabastatud tütarettevõtja emaettevõtja esitab aruande kontserni tasandil. Nimetatud põhjustel kohustub lõike 4 kohaselt kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastatud raamatupidamiskohustuslane avaldama oma tegevusaruandes lisaks teabele kestlikkusaruande koostamise kohustusest vabastamise kohta ka konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande koostaja ärinime ja registrisse kantud asukoha ning konsolideerimisgrupi kestlikkusaruande veebilehe aadressi. Lõikes 6 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev erandlik olukord kestlikkusaruandes raamatupidamiskohuslase oodatava arengu või läbirääkimisjärgus olevate küsimuste avalikustamata jätmise võimaluse kohta. See on võimalik vaid juhul, kui avalikustamata jätmine ei takista õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase arengust, tulemustest, positsioonist ja tema tegevuse mõjust ning kui avalikustamine oluliselt kahjustaks tegevjuhtkonna põhjendatud arvamuse kohaselt raamatupidamiskohustuslase äripositsiooni. Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse tegevusaruande muude sisunõuete loetelu, mis on olulises osas analoogne varasemalt sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. Kummagi lõike avalause rõhutab ühekordse esitamise printsiipi, mille kohaselt tegevusaruande eelnevate osanõuete täitmisel (näiteks kestlikkusaruandes) ei tule juba avaldatud sisu hilisemate osanõuete täitmisel 11 enam üle korrata. Lisaks tuuakse lõikesse 7 üle varasemalt sama paragrahvi avalõikes olnud nõue ettevõtja poolt välisriigis avatud filiaalidest ülevaate andmise osas, mis omakorda on osa ettevõtja kui terviku organisatsioonistruktuurist. Samuti on nimetatud lõigetes sätestatud sellised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad lisanõuded, mis ei ole ülevõetavad otseviitega Euroopa kestlikkusaruandluse standardile (ESRS). Lõike 8 punktides 6 ja 7 sätestatakse nimetatud direktiivi artiklites 19 ja 20 sätestatud nõuded teabe esitamiseks ettevõtte olulisemate immateriaalsete ressursside ja mitmekesisuspoliitika kohta. Lõigete 9 ja 10 muudatus tuleneb § 24 kui terviku muutmisest ning sätestatakse kehtiva RPS-i § 24 lõigetes 4 ja 5 sisalduv regulatsioon. Paragrahvi 1 punkt 10 – kehtestatakse § 25 uus pealkiri ja tekst. Lisaks direktiivi ülevõtmise vajadusele parandatakse siin ka mõned aastaaruannete esitamise ja nende digiallkirjastamise protsessiga tekkinud praktilised probleemid. Eelkõige korrastatakse § 25 tekst ajalise järjestuse aspektist lähtuvalt, kuna majandusaasta aruande heakskiitmine saab toimuda pärast selle vorminõuetekohast koostamist. Lõikes 1 sätestatakse majandusaasta aruande eesti keeles ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostamise kohustus. Kehtivas RPS-is (§ 15 lõige 5) on sätestatud vaid raamatupidamise aastaaruande eesti keeles koostamise kohustus. Selguse huvides ning seoses kestlikkusaruande lisandumisega tegevusaruandesse laiendatakse seda nõuet majandusaasta aruandele tervikuna. Samuti pannakse äriühingust suurettevõtjale ja avaliku huvi üksusele majandusaasta aruande vormistamisel täiendavad nõuded, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2018/815, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ELT L 143, 29.05.2019, lk 1–792), ja määruses (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43). Nimetatud määrusega kohustatakse äriühingust suurettevõtjat ja avaliku huvi üksust esitama majandusaasta aruannet elektroonilises XHTML aruandlusvormingus, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/815. Praktikas tähendab kõnealune muudatus seda, et kui seni oli noteeritud ettevõtetel olnud kohustus esitada XHTML vormingus aastaaruanne vaid börsile, siis tulevikus peab seda samas vormingus saama esitada ka äriregistrile. Lõikes 2 täpsustatakse majandusaasta aruande koostamise ja heakskiitmise protseduuri ning eelkõige RPS-i ja äriseadustiku vahelist tööjaotust selle määratlemisel, see tähendab, et kui RPSis sätestatakse reeglid majandusaasta aruande koostamise kohta, siis reeglid selle dokumendi (koos vandeaudiitori aruande ja muude kohalduvate dokumentidega) kinnitamise, allkirjastamise ja äriregistrile esitamise kohta tulenevad äriseadustikust ja valdkonna eest vastutava ministri määrusest, milleks eelnõu koostamise ajal on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrus nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“. Lõikes 2 säilitatakse ka kehtivas RPS-is sisalduv tegevjuhtkonna kinnitus majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsuse ja täielikkuse kohta. See on ökonoomne ja otstarbekas ettevõtjale ning selle muutmiseks puudub vajadus. Lõikes 3 sätestatakse õigusnorm, mille sisu kattub suures ulatuses kehtiva RPS § 25 lõigetes 2 ja 3 sätestatuga. Välja jäetakse vaid ebavajalik viide füüsilisest isikust ettevõtjale. Lõikes 4 sätestatakse tingimus, mille kohaselt ei lisata majandusaasta aruandele e-allkirja kui majandusaasta aruanne on koostatud, kinnitatud ja esitatud e-äriregistri kaudu ning aruande 12 kinnitaja ja esitaja on turvalisel viisil tuvastatud. Muudatuse eesmärk on võimaldada majandusaasta allkirjastamisel e-äriregistris soovi korral vältida digiallkirjastatud dokumendikonteinerite loomist, ehk teisisõnu võimaldada samasuguse esitusrežiimi kasutamist, nagu on Eestis seni rakendatud näiteks maksudeklaratsioonide esitamisel e- maksuametis. Paragrahvi 1 punkt 11 –§ 31 lõikes 2 jääb viite sisu samaks, kuid muudatus tuleneb § 24 tervikuna muutmisest. Paragrahvi 1 punkt 12 – § 31 lõike 4 muudatusega sätestatakse isikute ring, kellele Eestis kohaldatakse konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) artiklist 29a. Kuna RPS § 28 lõige 2 tagab, et RPS §-is 24 sätestatud kestlikkusaruande reeglid kehtivad ka konsolideeritud kestlikkusaruande suhtes, siis ei ole vaja neid siin täiendavalt üle korrata. Samas, tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nõuetest ei kattu konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisest vabastatud ettevõtjate ring ja konsolideeritud finantsaruannete koostamisest vabastatud ettevõtjate ring omavahel – börsil noteeritud suurettevõtjad ei vabane kestlikkusaruande esitamise kohustusest ka siis, kui nad kuuluvad ise suuremasse kontserni, mille emaettevõtja neid hõlmava konsolideeritud kestlikkusaruande juba esitab. Seetõttu ei laiene konsolideeritud kestlikkusaruandlusele RPS § 29 sätestatud erandid. Paragrahvi 1 punkt 13 – § 31 lõiked 5 ja 6, mis sätestasid mõningaid konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruande koostamise ja esitamise reegleid, tunnistatakse kehtetuks, kuna kestlikkusaruande koostamise ja kehtestamise kohustuse järgselt ei ole need enam vajalikud. Nimetatud sätted on seotud § 31 lõike 4 kehtiva sõnastusega ja tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2013/34 kestlikkusaruande kehtestamisega asendatud nõuetest. Paragrahvi 1 punkt 14 – § 31 lõigetega 7–10 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad reeglid kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi lõpliku emaettevõtja Euroopa Liidus asuva tütarettevõtja ja filiaali kestlikkusaruande ning selle audiitorkontrolli tulemuste esitamiseks. Euroopa Liidu territooriumil olulisel määral tegutsevate kolmandate riikide ettevõtjate hõlmamine nimetatud kohustusega on vajalik seetõttu, et ka kolmandate riikide ettevõtjad vastutaksid oma mõju eest inimestele ja keskkonnale ning et kõigil Euroopa Liidu siseturul tegutsevatel ettevõtjatel oleksid võrdsed võimalused. Seetõttu sätestatakse lõikes 7 kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja filiaali kohustus avaldada lõpliku emaettevõtja poolt vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele koostatud kestlikkusaruanne ning täpsustakse, et sellist kohustust ei kohaldata mikroettevõtjale. Lõikega 8 kohustatakse tütarettevõtjat ja filiaali koostama ja avalikustama kestlikkusaruannet juhul, kui kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile nende nõudmisel kestlikkusaruande koostamiseks nõutud teavet vaatamata asjaolule, et nad on teinud kõik endast oleneva vajaliku teabe saamiseks. Sellisel juhul kohustuvad tütarettevõtja ja filiaal koostama ja avaldama kestlikkusaruande, mis sisaldab kogu tema valduses olevat teavet, ning tegema kestlikkusaruandes sellekohase märke. Ka olukorras, kus kolmandas riigis asutatud emaettevõtja ei esita tütarettevõtjale või filiaalile kestlikkusaruande audiitorkontrolli arvamust, kohustub tütarettevõtja või filiaal tegema kestlikkusaruandes sellekohase märke. Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse isikute ring, kellele kohaldatakse eelmises kahes lõikes sätestatud kohustusi. Isikute ringi määramisel on lähtutud proportsionaalsusest ja esitatavate kohustuste täidetavusest. Seetõttu pannakse kõnealune kohustus vaid äriühingust suurettevõtjale, avaliku 13 huvi üksusele audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 tähenduses ja filiaalile juhul, kui nende konsolideerimisgrupi müügitulu lepinguriikides kahel viimasel järjestikusel majandusaastal oli üle 150 000 000 euro. Lisaks kohaldatakse filiaalile nimetatud kohustust üksnes juhul, kui tema eelmise majandusaasta müügitulu oli üle 40 000 000 euro ja kui konsolideerimisgrupis ei ole muud tütarettevõtjat, kellele see kohustus kohaldub. Paragrahvi 1 punkt 15 – §-s 311 asendatava viite sisu jääb samaks ning tegemist on vaid normitehnilise muudatusega, mis tuleneb § 24 tervikuna muutmisest. Paragrahvi 1 punkt 16 – § 452 lõikes 1 tehakse normitehniline muudatus ja jäetakse välja tekstiosa „teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19),“. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34 täieliku nimetusega ja selle avaldamismärkega ning see esitatakse RPS § 3 punktis 91, kuna selles sättes viidatakse nimetatud direktiivile esimest korda. Paragrahvi 1 punkt 17 – lisatavas §-s 613 esitatakse rakendussätetena konsolideerimisgrupi erisused kestlikkusaruande koostamisel ja avaldamisel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist nr 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga. Lõikega 1 antakse ühele konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtjale, kelle käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim ning kelle konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võimalus koostada konsolideeritud kestlikkusaruanne liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril. Lõikes 2 sätestatakse sellises kestlikkusaruandes avalikustatava teabe sisu, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 165, lk 13), artiklist 8. Sisuliselt tuleb sellises kestlikkusaruandes esitada teave selle kohta, kuidas ja millises ulatuses on ettevõtja tegevus seotud keskkonnasäästliku majandustegevusega. Lõikes 3 täpsustatakse asjaolu, mille kohaselt tuleb selline kestlikkusaruanne koostada ja avaldada vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standardile. Lõikega 4 sätestatakse olukord, kus juhul, kui konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande koostamise kohustusest vabastatud tütarettevõtja, kelle kõik aktsiad või osad kuuluvad ühte konsolideerimisgruppi, mille lepinguriigis registreeritud konsolideeriv üksus on kohustatud koostama ja avalikustama konsolideerimisgrupi auditeeritud majandusaasta aruande, koostab konsolideeritud kestlikkusaruande, käsitletakse seda konsolideerimisgrupi aruandena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt koostatud kestlikkusaruanne loetakse vastavaks üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditele. Paragrahvi 1 punkt 18 –– § 62 lõigetes 17–22 sätestatakse ettevõtja kategooria kindlaksmääramise suuruskriteeriumite kohaldamise aeg ning kestlikkusaruande esitamise kohustuse tekkimise ajalised reeglid eri tüüpi ettevõtjatele. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2022/2464 tulenevate üleminekusätetega. Lõike 17 kohaselt kohaldatakse ettevõtja kategooria kindlaks määramise suuruskriteeriumeid 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta. Lõike 18 kohaselt kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud 14 avaliku huvi üksus ja kelle keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul on suurem kui viissada, aruandeperioodidele, mis algavad 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Lõike 19 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande koostamise kohustust äriühingust suurettevõtja ja suure konsolideerimisgrupi aruandeperioodidele, mis algavad 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Lõike 20 kohaselt kohaldatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust aruandekohustuslikule VKE-le, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kestlikkusaruande esitamise kohustust ei kohaldata VKE-le, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, enne 2028. aasta 1. jaanuaril algavate majandusaastate kohta juhul, kui ta esitab tegevusaruandes kestlikkusaruande esitamata jätmise põhjenduse. Lõike 21 kohaselt rakendatakse kestlikkusaruande esitamise kohustust kaptiivkindlustusandja9 ja kaptiivedasikindlustusandja10 ning väike ja mittekeeruka finantsinstitutsiooni, kes on suurettevõtja või väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja ja audiitortegevuse seaduse §- s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Lõike 22 kohaselt kohaldatakse RPS § 31 lõigetes 7–10 sätestatud kolmandas riigis asutatud konsolideerimisgrupi lõpliku emaettevõtja Euroopa Liidus asuva tütarettevõtja ja filiaali kestlikkusaruande ning selle audiitorkontrolli tulemuste esitamiseks konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustust kolmanda riigi äriühingust suurettevõtja ning äriühingust väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse §- s 13 nimetatud avaliku huvi üksus, aruandeperioodidele, mis algavad 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kestlikkusaruande esitamise kohustuse tekkimise ajaliste piirangute sätestamine on vajalik seetõttu, et arvestada ettevõtja suurusest lähtuvalt kestlikkusaruande esitamiseks vajaliku piisava ettevalmistusajaga ja vahendite olemasoluga ning EL-is kujunenud keeruliste majanduslike oludega. Paragrahvi 1 punkt 19 – täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2022/2464. § 2. Audiitortegevuse seaduse muudatused Paragrahvi 2 punkt 1 – kogu seaduse ulatuses asendatakse mõiste „avaliku sektori vandeaudiitor“ mõistega „avaliku sektori finantsvandeaudiitor“. Muudatus tuleneb mõiste „vandeaudiitor“ muutmisest ning asjaolust, et avaliku sektori vandeaudiitor ei vii läbi kestlikkusaruande audiitorkontrolli. Avaliku sektori vandeaudiitori kutsetaseme nõue seondub avaliku sektori raamatupidamise aastaaruandega. Paragrahvi 2 punkt 2 – sätestatakse, et seaduses kasutatakse edaspidi sõna „vandeaudiitor“ kui räägitakse õigustest või kohustustest, mis rakenduvad nii finantsvandeaudiitorile kui ka kestlikkusvandeaudiitorile. Muudatuse tingib vandeaudiitori mõiste muutumine. 9 Kaptiivkindlustusandja on kindlustusandja, kelles ei oma osalust teine kindlustusandja ega selle kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja ning kes võtab kindlustuslepingu alusel üle üksnes temas osalust omava ettevõtja või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja riske. 10 Kaptiivedasikindlustusandja on edasikindlustusandja, kelles ei oma osalust teine kindlustusandja ega selle kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja ning kes võtab edasikindlustuslepingu alusel üle üksnes temas osalust omava ettevõtja või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja riske. 15 Paragrahvi 2 punkt 3 – §-s 3 defineeritakse finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori terminid läbi kindlustandva audiitorteenuse objekti. Finantsvandeaudiitori kindlustandva audiitorteenuse objektiks on möödunud perioodide rahandusinformatsioon. Kestlikkusvandeaudiitori kindlustandva audiitorteenuse objektiks on kestlikkusaruanneError! Bookmark not defined.. Siiani hõlmas kohustuslik audiitorkontroll raamatupidamise aastaaruannet ning teatud info vastavuse nõudeid tegevusaruandes. Vandeaudiitori finantsarvestuse suunitlust ei olnud varasemalt vajalik välja tuua. Lisanduva kestlikkusaruande audiitorkontrolli eesmärgiks on aidata tagada kestlikkusaruande andmete õigsus ja kohasus ning finants- ja kestlikkusteabe ühendatavus ja sidusus. Paragrahvi 2 punkt 4 – laiendatakse kolmanda riigi vandeaudiitori pädevust ka kolmandas riigis registreeritud äriühingu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditile ja ülevaatusele. Paragrahvi 2 punktid 5–7 – sätestatakse kutseeksami korraldamisel ja vastuvõtmisel eksamineeritavalt võetava kutseksamitasu maksimaalse suuruse ühtlustatud määr summas 400 eurot raamatupidamise, kestlikkusarvestuse ja vandeaudiitori eriosade sooritamise eest. Kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmise maksimaalseid tasusid muudeti viimati 2017. aastal. Audiitortegevuse järelevalvenõukogu kutseeksamitasu kehtestajana ei ole seni rakendanud maksimaalset tasu ning kutseeksamitasu on olnud viimasel kuuel aastal 525 eurot (raamatupidamise eriosa eest 250 eurot ja vandeaudiitori eriosa eest 275 eurot). Kutseeksamitasu katab kutseeksami korraldamise ja vastuvõtmisega kaasnevaid kulusid, millest suurima osa moodustab eksamikomisjoni liikmetele makstav palgatasu. Muudatusega loome võimaluse ajakohastada kutseeksami tasu. Kestlikkusarvestuse eriosa puhul on tegu uue eriosaga ning kuigi see koosneb vaid kahest eksamimoodulist, on siiski tegemist uue eksamiosa loomisega, mis toob endaga kaasa ka täiendava ressursivajaduse. Paragrahvi 2 punkt 8 – § 19 lõikes 1 sätestatud kutseeksami jagude loetelu täiendatakse kestlikkusarvestuse eriosaga. Seni kohustus vandeaudiitori kutse taotleja sooritama arvestusala eksperdi kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa. Kutseeksami raamatupidamise eriosa sooritamisega kontrollitakse eksaminandi teadmisi ja oskusi finantsarvestuse ja aruandluse alal. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa tegemisega kontrollitakse vandeaudiitori kutse taotleja teadmisi ja oskusi audiitorkontrolli alal. Kutseeksami vandeaudiitori eriosa tuleb sooritada nii finantsvandeaudiitori kui kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlejal. Kestlikkusaruande kontrolli kohustusega lisandub kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise kohustus neile eksaminantidele, kes taotlevad kestlikkusvandeaudiitori kutset. Kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamisega kontrollitakse, kas eksaminandil on vajalikul tasemel teoreetilised teadmised valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruande kontrollimiseks ning kas ta on suuteline neid teadmisi praktikas rakendama. Paragrahvi 2 punktid 9 ja 10 – § 20 lõiget 2 täiendatakse kestlikkusvandeaudiitori eksamieelse praktiseerimise kohustusega vandeaudiitori juhendamisel kindlaksmääratud kestusega aja jooksul. Finantsvandeaudiitori kutse taotlejale jääb endiselt kehtima eksamieelne kolmeaastane kohustuslik praktiseerimine lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel. Kestlikkusvandeaudiitori kutse taotleja kohustub nimetatud kolmeaastasest praktiseerimise perioodist vähemalt kaheksa kuud praktiseerima kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamist mõnes lepinguriigis tunnustatud vandeaudiitori juhendamisel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva kohustusega, mille eesmärgiks on tagada kestlikkusvandeaudiitori suutlikkus rakendada praktikas enda teoreetilisi teadmisi 16 valdkondades, mis on olulised kestlikkusaruande audiitorkontrolliks. Sellise kohustuse kehtestamisega tagatakse finants- ja kestlikkusvandeaudiitorile ühetaoliste nõuete kohaldumine. Seaduseelnõus on ette nähtud üleminekusäte vandeaudiitorile, kellele on antud Eestis vandeaudiitori kutse enne 2024. aasta 1. jaanuari, isikule, kelle vandeaudiitori kutset on tunnustatud enne 2024. aasta 1. jaanuari ja isikule, kes 2024. aasta 1. jaanuari seisuga on esitanud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami sooritamiseks. Nimetatud isikute ringile ei kohaldata kestlikkusaruande audiitorkontrolli teenuse osutamise korral kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muu kestlikkusega seotud teenuste osutamise kaheksakuulise perioodi praktiseerimise nõuet, kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa sooritamise nõuet ega kutse samaväärseks tunnustamiseks sobivustesti sooritamise nõuet. Siiski kohustatakse vandeaudiitorit, kellele on antud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari, kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks täiendama oma teadmisi ja oskusi Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari. Paragrahvi 2 punkt 11 – muudatus tuleneb AudS § 19 lõike 1 täiendamisest punktiga 11, so kutseeksami jagude loetellu kestlikkusarvestuse eriosa lisamisega. Kehtiva AudS-i kohaselt Audiitorkogu koostab ja esitab Rahandusministeeriumile kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa ning tunnustamise sobivustesti programmi. Muudatusega kohustatakse Audiitorkogu koostama ja esitama Rahandusministeeriumile ka kutseeksami kestlikkusarvestuse eriosa programmi, kuna kestlikkusarvestuse eriosa programmi erinev käsitlemine raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosast on põhjendamatu ja ebavajalik, kuna Audiitorkogu põhikirja kohaselt Audiitorkogu audiitortegevuse korraldamiseks loodud kutseühendus. Paragrahvi 2 punktid 12–14 – § 22 lõigetes 1 ja 2 täiendatakse arvestusala eksperdi kutseeksami programmiga hõlmatavaid valdkondi ja teemasid. Lõikes 1 sätestatud valdkondade hulka lisatakse kestlikkusarvestus ning lõikes 2 sätestatud teemade hulka lisatakse Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja nende tõlgendused, kestlikkusanalüüs, keskkonnaõigus ja kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused. Nimetatud valdkondade ja teemade lisamine, sealhulgas terminid „kestlikkusanalüüs“ ja „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“ tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464/EL kohaselt on kestlikkusaspektidega hõlmatud keskkonna- ja sotsiaalsed ning inimõiguste ja ühingujuhtimise tegurid. Hoolsuskohustuse täitmine on direktiivi 2022/24647EL selgitusmärkuse kohaselt menetlus, mida ettevõtjad rakendavad oma tegevusega seotud oluliste tegelike ja võimalike kahjulike mõjude kindlakstegemiseks, seiramiseks, ärahoidmiseks, leevendamiseks, parandamiseks või lõpetamiseks ning milles määratakse kindlaks, kuidas ettevõtjad neid kahjulikke mõjusid käsitlevad. Ettevõtja tegevusega seotud mõju hõlmab ettevõtja otseselt põhjustatud mõju, samuti mõju, millele ettevõtja kaasa aitab, ja mõju, mis on ettevõtja väärtusahelaga muul viisil seotud. Hoolsuskohustuse täitmise menetlus hõlmab kogu ettevõtja väärtusahelat, kaasa arvatud tema enda tegevust, tooteid ja teenuseid, ärisuhteid ja tarneahelaid. Seega mõistetakse termini „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“ all kestlikkusaspektide osas eelmises lauses sätestatut. Kestlikkusanalüüsi sisustamisel saab lähtuda finantsanalüüsi sisu analoogiast. Finantsanalüüs tähendab ettevõtja, mõne tegevuse või projekti elujõulisuse, stabiilsuse ja kasumlikkuse 17 hindamist. Kestlikkusanalüüs hõlmab endas hinnangut kestlikkuse teemade osas, mis väliselt mõjutavad ettevõtjat ja seda, kuidas ettevõtja mõjutab keskkonda ja inimesi (kahese olulisus hindamine). Paragrahvi 22 lõike 2 punktis 3 asendatakse ühtlasi „hea raamatupidamistava“ kaasaegse korrektse nimetusega „finantsaruandluse standard“. Paragrahvi 2 punktid 15–17 – sätestatakse kutseeksami eriosad, mis tuleb finants- ja kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemiseks sooritada. Finantsvandeaudiitor peab sooritama raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosad ning kestlikkusvandeaudiitor kestlikkusarvestuse ja vandeaudiitori eriosad. Samuti sätestatakse tingimus, mille kohaselt arvestatakse finantsvandeaudiitori kutse taotlemisel sooritatud vandeaudiitori kutseeksami eriosa sooritamist ka kestlikkusvandeaudiitori kutse taotlemisel ja vastupidi. Seega on tegemist isikule soodsa tingimusega ning juba sooritatud vandeaudiitori eriosa ei pea täiendava kutse taotlemisel uuesti sooritama. Kolmanda riigi või lepinguriigi vandeaudiitor peab kestlikkusvandeaudiitori kvalifikatsiooni tunnustamiseks sooritama kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli käsitlevate Eesti õigusaktide tundmise sobivustesti. Paragrahvi 24 lõikes 3 parandatakse keeleline ebatäpsus vandeaudiitori kutse tunnustamise osas. Paragrahvi 2 punkt 18 – § 26 tunnistatakse kehtetuks, kuna kutseeksami raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa alamosad sätestatakse rahandusministri 15. juuli 2019. a määruses nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“. Paragrahvi 2 punktid 19 ja 20 – sätestatakse kolmanda riigi vandeaudiitori audiitortegevuse registris registreerimine, kui ta esitab vandeaudiitori aruande selle kolmanda riigi äriühingu kestlikkusaruande kohta, kelle emiteeritud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti reguleeritud väärtpaberiturul. Tegemist on seni kehtinud kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimise reegli laiendamisega kestlikkusaruande audiitorkontrollile. Samuti sätestatakse kolmanda riigi vandeaudiitori registreerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärg, milleks on kolmanda riigi audiitori või audiitorettevõtja poolt koostatud raamatupidamise aastaaruande, kestlikkusaruande ja konsolideeritud aruande audiitorkontrolli aruande tühisus. Paragrahvi 2 punktid 21 ja 22 – sätestatakse audiitortegevuse järelevalvenõukogu (edaspidi AJN) kohustus menetleda AudS § 32 lõikes 4 loetletud rikkumisi kutse äravõtmise otsustamiseks eraldi finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori osas. Muudatus on vajalik, kuna finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori audiitorkontrolliobjektid on erinevad ning olulised rikkumised kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtus ei tähenda automaatselt seda, et need rikkumised esinevad ka raamatupidamise aastaaruande töövõttudes. Paragrahvi 32 lõikes 10 tehakse täpsustus, mille kohaselt toob vaid finantsvandeaudiitori kutse äravõtmine endaga kaasa selle olemasolul ka avaliku sektori finantsvandeaudiitori kutsetaseme äravõtmise. Kui vandeaudiitor omab mõlemat kutset ning soovib ühest neist loobuda, kohustub ta tegema vastavasisulise avalduse, mille põhjal AJN otsustab kutse äravõtmise vastavalt AudS § 32 lõikele 1. Paragrahvi 2 punkt 23 – sätestatakse täiendav täiendusõppe tundide määr vähemalt 40 akadeemilise tunni ulatuses kolmeaastase arvestusperioodi jooksul vandeaudiitorile, kes omab samaaegselt nii finants- kui ka kestlikkusvandeaudiitori kutset. Kehtiva AudS-i kohaselt on vandeaudiitor kohustatud osalema täiendusõppes 120 tunni ulatuses, mille ta peab täitma kolme aasta jooksul ning millest pool (60 tundi) kohustub ta täitma hiljemalt teise aasta lõpuks. Nimetatud kohustus jääb kehtima finantsvandeaudiitorile ka edaspidi ning seda laiendatakse ka kestlikkusvandeaudiitorile. Juhul, kui vandeaudiitoril on nii kestlikkus- kui ka 18 finantsvandeaudiitori kutse, kohustub ta kolme aasta jooksul osalema täiendusõppes 160 tunni ulatuses. Paragrahvi 2 punktid 24–26 – § 46 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja lauseosa „üle võetud ja“, kuna nimetatud rahvusvahelised standardid kehtestatakse Euroopa Komisjoni määrusega. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite hulka lisatakse rahvusvahelised kestlikkuskindluse standardid (International Standard on Sustainability Assurance (ISSA 5000). Tegu on loomisjärgus oleva rahvusvahelise standardiga kestlikkusaruannete kontrollimiseks. Nimetatud standard põhineb kehtival rahvusvahelisel kindlustandvate teenuste standardil ISAE 3000. Paragrahvi 46 lõike 3 punktis 5 nimetatud standardi nimetus sätestatakse mitmuses, kuna tegemist on enam kui ühe standardiga. Lisatavad standardid sisaldavad kestlikkusaruannete audiitorkontrolli läbiviimise reegleid. Paragrahvi 2 punkt 27 – laiendatakse § 48 lõikes 3 toodud luba teabe avaldamiseks ka ettevõtja sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbiviivale vandeaudiitorile. Kui raamatupidamise aastaaruande kontrollimiseks sõlmib ettevõtja kliendilepingu ühe audiitorettevõtjaga, siis kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks võib ettevõtja sõlmida lepingu ka teise audiitorettevõtjaga, kes osutab kestlikkusaruande audiitorkontrolli teenust. Kui ühe audiitorettevõtja sees on majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli teostamiseks teabe jagamine võimalik, siis erinevate audiitorettevõtjate vahel ühe kliendi sama majandusaasta aruande erinevate kontrollide puhul tulenevalt kutsesaladuse hoidmise kohustusest selline õigus puudub. Muudatusega lubatakse avaldada teavet kliendi sama majandusaasta aruande koosseisu kuuluva eraldiseisva aruande audiitorkontrolli läbiviivale vandeaudiitorile ning sellises olukorras nimetatud teabe avaldamist ei peeta ametisaladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks. Paragrahvi 2 punkt 28 – seadust täiendatakse §-ga 511, millega sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli sisu, objekt ja eesmärk. Kestlikkusaruande audiitorkontroll on kindlustandev audiitorteenus ning AudS § 44 lõike 2 kohaselt liigitub see raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse kõrval muu kindlustandva audiitorteenuse alla. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli tuleb teostada kooskõlas rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardiga (ISSA 5000). Kestlikkusaruande audiitorkontrolli objektiks on kliendi poolt ESRS standardite kohaselt koostatud kestlikkusaruandes sisalduv kestlikkusteave. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli eesmärgiks on võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale kokkuvõtet või arvamust. Kuna esialgu rakendub kestlikkusaruande audiitorkontrollile piiratud kindlustunnet andev audiitorkontrolli kohustus, siis sisaldub vandeaudiitori aruandes kokkuvõte. Kui Euroopa Komisjon otsustab, et kestlikkusaruande põhjendatud kindlustunnet andva audiitorkontrolli teostamine on võimalik ning kehtestab vastavad standardid, siis tuleb kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruandes avaldada arvamust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kohaselt on eesmärk tagada raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande sarnane kindlustase ning see saavutatakse kindlustaseme järkjärgulise tõstmisega. Järkjärguline üleminek piiratud kindlustunnet andvalt audiitorkontrolli kohustuselt põhjendatud kindlustunnet andvale audiitorkontrolli kohustusele võimaldab ka kestlikkusvandeaudiitorite ja ettevõtete aruandlustavadel järkjärgult edasi areneda. Lisaks suurendab selline järkjärguline lähenemisviis ettevõtjate kulusid järk-järgult, kuna kestlikkusaruande piiratud kindlustunnet andva audiitorkontrolli töövõtt on soodsam kui põhjendatud kindlustunnet andva audiitorkontrolli teostamine. Paragrahvi 2 punktid 29–32 – tegemist on § 54 lõigetesse 1–4 tehtavate samasisuliste muudatustega, millega lisatakse kõikides lõigetes sätestatud vandeaudiitori aruande aluseks 19 olevate töövõtutüüpide loetelusse auditi ja ülevaatuse kõrvale ka kestlikkusaruande audiitorkontroll. Paragrahvi 2 punktid 33–35 – § 55 täiendamisega lõikega 14 antakse võimalus valida raamatupidamise aastaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamiseks erinevad audiitorühingud või vandeaudiitorid. See võimaldab raamatupidamise aastaaruannete ja kestlikkusaruannete kontrollimisel laiemat valikut nii ettevõtjale kui ka audiitorühingutele. Paragrahvi 55 lõike 2 punktist 4 välja jäetava tekstiosaga laiendatakse sätte kohaldumist kliendilepingus ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega konsolideeritava üksuse vandeaudiitori aruande allkirjastajas kokku leppimisele. Samuti sätestatakse, et konsolideerimisgrupi kindlustandva audiitorteenuse osutaja on konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja. Kui ettevõttel on nii raamatupidamise aastaaruande kui kestlikkusaruande koostamise ja kontrollimise kohustus, siis on tal õigus sõlmida kliendileping kas ühe audiitorettevõtjaga, kes viib läbi mõlemad töövõtud või kahe erineva audiitorettevõtjaga, kellest üks kontrollib kestlikkusaruannet ning teine raamatupidamise aastaaruannet. Paragrahvi 2 punktid 36 ja 37 – lõikes 2 sätestatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenevad vandeaudiitori kutsetegevuseks vajalike dokumentide üleandmise reeglid konsolideerimisgrupi audiitorkontrolli raames ning nõutavad tegevused olukorras, kus konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal pole võimalik konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjalt kutsetegevuseks vajalikke dokumente saada. Regulatsioon eesmärk on anda konsolideerimisgrupi audiitorile õiguslik alus küsida konsolideeritavate üksuste audiitorettevõtjatelt audiitorkontrolli tulemusena vormistatud aruande aluseks olevaid dokumente selleks, et koostada ja esitada konsolideerimisgrupi audiitorkontrolli aruanne. Nimetatud alusdokumente omamata ei ole konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal võimalik sisulist arvamust avaldada. Lõikes 22 sätestatakse konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja kohustused konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja audiitorkontrolli käigus tehtud töö osas ning tegevused olukorras, kus konsolideerimisgrupi konsolideeritava üksuse audiitorettevõtjal ei ole võimalik talle pandud kohustusi täita. Konsolideeritava üksuse audiitorettevõtja töö läbivaatamine ja hindamine, samuti selle tegevuse dokumenteerimine on vajalik audiitorettevõtjale arvamuse kujundamiseks ja selle avaldamiseks. Lõikes 23 sätestatakse konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja kohustused konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele juurdepääsu osas ning tegevused olukorras, kus konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjal ei ole võimalik kolmandas riigis aruande audiitorkontrolli kutsetegevuse dokumentidele juurdepääsu saada. Seega kohalduvad konsolideerimisgrupi audiitorettevõtjale samad kohustused konsolideeritava üksuse töö läbivaatamise ja hindamise osas ka olukorras, kus konsolideeritav üksus paikneb kolmandas riigis. Paragrahvi 2 punkt 38 – laiendatakse kehtivat piirangut audiitorettevõtjaga sõlmitud kliendilepingu ülesütlemise osas ka kestlikkusarvestuse teemal erimeelsuse käsitlemisele ja sätestatakse, et arvamuste lahknevus raamatupidamise, kestlikkusarvestuse või vandeaudiitori tegevuse teemadel pole mõjuv põhjus kliendilepingu ülesütlemiseks. Paragrahvi 2 punkt 39 – § 591 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse uue lõikega, milles sätestatakse avaliku huvi üksuse kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga tegeleva audiitorettevõtja ja vandeaudiitorite võrgustiku liikme keeld osutada lisateenuseid kohustusliku audiitorkontrolliga avaliku huvi üksusele, tema emaettevõtjale või tema 20 kontrollitavale ettevõtjale konkreetselt kindlaks määratud ajavahemikel. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014, mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus2005/909/EÜ (ELT L 158, 27.05.2014, lk 77–112), tuleneva regulatsiooniga. Paragrahvi 2 punkt 40 – täiendatakse seadust §-ga 592 ning sätestatakse avaliku huvi üksuse kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegevale vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale kohustused seoses kohustusliku audiitorkontrolliga avaliku huvi üksuse tegevust reguleerivate normide rikkumise kahtlusega. Vandeaudiitorile ja audiitorettevõtjale pandavad kohustused tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklist 7. Sättega kohustatakse vandeaudiitorit ja audiitorettevõtjat teavitama avaliku huvi üksust tema raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli teostamise käigus avastatud võimalikust raamatupidamise aastaaruannet reguleeriva õigusnormi rikkumisest ning paluma tal seda uurida ning rakendada asjakohaseid meetmeid õigusnormi rikkumisega tegelemiseks ja nende kordumise vältimiseks. Juhul kui auditeeritav avaliku huvi üksus võimalikku rikkumist ei uuri, kohustub vandeaudiitor või audiitorühing teavitama asjakohaseid ametiasutusi (Finantsinspektsiooni jm), kelle pädevusse tuvastatud võimaliku rikkumise uurimine kuulub. Nimetatud põhjusel asjaomase ametiasutuse teavitamist ei käsitata vandeaudiitori kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumisena. Paragrahvi 2 punkt 41 – muudetakse § 60 lõiget 3 ja sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tulenev konsolideerimisgrupi audiitorettevõtja vastutus kolmanda riigi vandeaudiitori läbiviidud konsolideeriva ja konsolideeritava üksuse aruande audiitorkontrolli täiendavate dokumentide AJN-ile nõuetekohase esitamise eest. Paragrahvi 2 punktid 42–52 – §-de 91 ja 92 muudatustega tõstetakse piirmäärasid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse läbiviimiseks. 2023. aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon ettepaneku muuta raamatupidamise direktiivis11 ettevõtete suurust määratlevaid kriteeriume. Muudatuse põhjuseks on inflatsioon, mis viimase kümne aastaga on Euroopa Liidus kasvanud 27,2 protsenti12. Sellest lähtuvalt suurendatakse kõikide ettevõtete liikide (mikro-, väike-, keskmine- ja suurettevõte) piirmäärasid 25 protsendi võrra ning see toob endaga kaasa vajaduse muuta samaväärselt ka raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärasid. Audiitorkontrolli kohustusega raamatupidamiskohustuslaste põhinäitajate suhet kõigi raamatupidamiskohustuslaste kogunäitajatesse on seiratud alates 2016. aastast, mil nimetatud piirmäärasid viimati oluliselt muudeti. Muutmisvajadus esineb olukorras, kus lähtekohaks olev eesmärk – audiitorkontrolli kohustusega raamatupidamiskohustuslased hõlmavad raamatupidamiskohustuslaste kogu müügitulust ja varadest ligikaudu 80 protsenti – ei ole täidetud. Audiitorkontrolli kohustusega hõlmatakse väheseid raamatupidamiskohustuslasi, kuid nende väheste mõju on oluline. Audiitorkontrolli töövõttude arv on stabiliseerunud ligikaudu 8 000 juures, mis moodustab ligikaudu neli protsenti Äriregistrile esitatud aruannetest. Samuti pole täheldatud auditeeritud ettevõtete müügitulu, varade ja töötajate arvu protsendi muutust. 11 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/ea6b7b01-6cef-11ee-9220- 01aa75ed71a1/language-en 12 Allikas: Eurostat, all items, Harmonised index of consumer prices (HICP), monthly index - 2015 base 100, (online data code: PRC_HICP_MIDX). 21 Tabel 1 „Auditeeritud ettevõtete müügitulu, varade ja töötajate arvu protsendimäär aastatel 2017–2022“ 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Töövõtte (tk) 8 321 7 802 7 629 7925 7741 7973 Audiitorkontrolliga ühingute osakaal kõigist ühingutest 5,37% 4,82% 4,36% 4,10% 4% 3,80% Müügitulu 80% 80% 80% 78% 79% 80% Varad 86% 87% 88% 88% 88% 88% Töötajate arv 61% 61% 60% 59% 60% 59% Auditi osakaal (va PDF aruanded kuni 2019*) 58%* 57%* 57%* 61% 62% 64% Ülevaatus (va PDF aruanded kuni 2019*) 33%* 35%* 35%* 39% 38% 36% Täheldatav on (eriti viimastel aastatel) auditi ja ülevaatuse suhte muutus läbi auditi kohustuse kasvu, mis selgelt viitab audiitorkontrolli kohustuslaste tulude ja varade mahu kasvule. Ka ettevõtted (nt on Rahandusministeeriumi poole teinud asjaomase pöördumise ettevõtjate nimel Eesti Kaubandus-Tööstuskoda) ja vandeaudiitorid läbi Audiitorkogu on osutanud vajadusele tõsta audiitorkontrolli piirmäärasid. See oleks ka esmaseks lahenduseks aastatel 2022–2023 audititurul toimunud muudatustele, kus samaaegselt lõpetasid tegevuse mitmed audiitorettevõtjad ning uue vandeaudiitori leidmine osutus varasemaga võrreldes keerukamaks. Võttes aluseks Euroopa Komisjoni poolt ettevõtete piirmäärade tõstmisel lähtutud 25 protsendi suurust määra, muudetakse vastavalt ka raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse piirmäärasid müügitulu või tulu ning varade osas. Muudatuse kohaselt on edaspidi raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes: 1.1 täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest: müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4 miljonit eurot); varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2 miljonit eurot); keskmine töötajate arv 50 inimest (ei muudeta); 1.2 täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast: müügitulu või tulu 15 miljonit eurot (kehtiv 12 miljonit eurot); varad 7,5 miljonit eurot (kehtiv 6 miljonit eurot); keskmine töötajate arv 180 inimest (ei muudeta). Muudatuse kohaselt on ülevaatus edaspidi kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kes: 1.1. täidab kaks järgnevast kolmest tingimusest: müügitulu või tulu 2 miljonit eurot (kehtiv 1,6 miljonit eurot); varad 1 miljon eurot (kehtiv kaheksasada tuhat eurot); keskmine töötajate arv 24 inimest (ei muudeta). 1.2 täidab ühe tingimuse kolmest järgnevast tingimusest: müügitulu või tulu 6 miljonit eurot (kehtiv 4,8 miljonit eurot); varad 3 miljonit eurot (kehtiv 2,4 miljonit eurot); keskmine töötajate arv 72 inimest (ei muudeta). 22 Paragrahvi 91 lõikes 3 täpsustatakse selguse huvides aktsionäride arvu arvestamise ajalise kriteeriumi ulatust ning sätestatakse, et raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri igal ajahetkel kogu majandusaasta jooksul. Paragrahvi 91 lõikega 4 muudetakse sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi kohustust ja sätestatakse nimetatud auditi kohustus sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse üksus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses ning kelle müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga kokku ületavad 1 000 000 eurot. Muudatuse kohaselt ei lähtuta enam raamatupidamise aastaaruande auditi kohustuse määramisel asjaoludest, kas sihtasutus on asutatud testamendi alusel ning kas sihtasutuse audiitorkontrolli kohustus tuleneb tema põhikirjast või nõukogu otsusest. Tegemist oli üle reguleerimisega ning puudub sisuline vajadus kohaldada raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi nõuet ainuüksi nimetatud asjaoludest lähtuvalt. Muudatusega antakse testaatorile edaspidi vabadus otsustada tema testamendi alusel loodava sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi vajaduse üle. Ka sihtasutuse põhikirjast või sihtasutuse nõukogu otsusest tuleneva raamatupidamise aastaaruande auditi kohustuse sätestamiseks puudub sisuline vajadus, kuna vabatahtlikult kohaldatud audiitorkontrolli kohustust saab sihtasutus soovi korral alati ise muuta ning seeläbi ka auditi kohustusest vabaneda. Paragrahvi 2 punkt 53 – §-ga 941 sätestatakse kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Kestlikkusaruande ja konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464, mille kohaselt aitab kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus tagada kestlikkusinformatsiooni usaldusväärsuse ja seetõttu täita kestlikkusinformatsiooni kasutajate vajadused. Paragrahvi 2 punkt 54 –§ 95 lõike 3 muudatus on normitehniline ning tuleneb RPS § 24 muutmisest. Paragrahvi 2 punktid 55 ja 56 – § 952 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja selles sätestatud audiitorettevõtja nimetamise piiramise kokkulepe tühisust laiendatakse ka kestlikkusaruande audiitorkontrollile. Lisatava lõikega 2 antakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustusega suurettevõtja aktsionärile ja osanikule, kellele kuulub individuaalselt või ühiselt rohkem kui viis protsenti hääleõigustest või viis protsenti suurettevõtte kapitalist, õigus esitada üldkoosolekule põhjendatud ettepanek, mille kohaselt viib kestlikkusaruande audiitorkontrolli läbi ja teeb vandeaudiitori aruande üldkoosolekule kättesaadavaks kestlikkusvandeaudiitor, kes ei kuulu raamatupidamisaruande auditit või ülevaatust tegeva audiitorettevõtjaga samasse audiitorettevõtjasse või võrgustikku. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.07.2007, lk 1), artiklist 6 tuleneva suurettevõtja kindlaksmääratud ulatuses hääleõigust omava aktsionäri ja osaniku õigusega lisada üldkoosoleku päevakorda ülalnimetatud kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamise asjaolude kohta. Paragrahvi 2 punktid 57–59 – § 98 lõike 1 muudatustega lisatakse auditikomitee ülesannete hulka kohustus jälgida ja analüüsida lisaks rahandusinformatsiooni töötlemisele ka kestlikkusinformatsiooni töötlemist, samuti jälgida ja analüüsida raamatupidamise aastaaruandega seotud riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, mis peab edaspidi hõlmama ka kestlikkusaruandega seonduvat, ning lisaks raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud 23 aruande audiitorkontrolli protsessile ja tulemustele ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli protsessi ja tulemusi. Paragrahvi 98 lõike 2 muutmisega laiendatakse auditikomiteele pandud ülevaate andmise kohustust. Kehtiva AudS-i kohaselt kohustub auditikomitee andma ülevaate selle liikmed valinud organile või nimetanud isikule vaid raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tulemustest. Muudatusega laiendatakse ülevaate andmise kohustust kogu audiitorkontrollile, sealhulgas kestlikkusaruande audiitorkontrollile. Paragrahvi 98 lõike 32 lisamisega kohustatakse avaliku huvi üksuse auditikomiteed esitama AJN-ile andmed auditikomiteede tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 537/2014 tuleneva kohustusega. Paragrahvi 2 punkt 60 – § 106 lõike 4 muutmisega suurendatakse Audiitorkogu ettepanekul vandeaudiitori liikmemaksu vahemikku. Vandeaudiitori liikmemaksu suurendamise põhjuseks on kehtivas AudS-is sätestatud vandeaudiitori kutse asemel kahe kutse, so finantsvandeaudiitori ja kestlikkusvandeaudiitori kutse kehtestamine. Muudatusega antakse Audiitorkogule õigus vajadusel määrata eraldi liikmemaksud mõlema kutse osas tagamaks mõlemale kutsele vajalik kutseorganisatsiooni tugi ja teenused. Paragrahvi 2 punkt 61 – § 113 lõike 5 ja § 118 lõike 4 muudatustega pikendatakse Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni liikmete volituste kehtivuse perioodi seniselt kolmelt aastalt kuni 42 kuuni. Muudatus, millega senise konkreetse volituste tähtaja asemel määratakse volituste maksimaalne pikkus, võimaldab paindlikumalt planeerida Audiitorkogu üldkoosolekuid. Kehtiva seaduse kohaselt on Audiitorkogu presidendi ja revisjonikomisjoni liikme volituse pikkus kolm aastat, mistõttu peaks Audiitorkogu juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma tulenevalt nende volituste lõppemisest. Kui presidendi või revisjonikomisjoni volitused lõpevad juulis, tuleks kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek, kuigi AudSi § 110 lõike 1 nõuete kohaselt peab juhatus korralise üldkoosoleku kokku kutsuma majandusaasta lõpule järgneva nelja kuu jooksul ehk hiljemalt oktoobrikuu lõpus. Organite valimine korralisel üldkoosolekul on otstarbekam ja vähem ressurssi nõudev. Samal põhjusel on kehtiva AudS § 114 lõikes 2 sätestatud Audiitorkogu juhatuse liikmete volituste maksimaalne tähtaeg 42 kuud. Paragrahvi 2 punktid 62 ja 63 – § 124 lõike 1 punkti 21 muutmisega täiendatakse AJN-i pädevust teha igakülgset koostööd Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komiteega (edaspidi CEAOB). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 3 punkti 3 kolmanda lause kohaselt on AJN-l kohustus teha koostööd CEAOB-ga ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklis 20 osutatud pädevate asutustega, kui selline lähenemine on seotud avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi ja kestlikkusaruandluse audiitorkontrolliga. Kehtivas AudS-is sätestatud AJN-i ja CEAOB vahelise koostöö ulatus on kitsam kui nimetatud direktiivis sätestatud, mistõttu täiendatakse AudS § 124 lõike 1 punkti 21 AJN ülesandega teha igakülgset koostööd ka CEAOB-ga. Paragrahvi 124 lõikesse 1 punktide 32 ja 33 lisamisega antakse AJN-ile pädevus vaidlustada kliendilepingu ülesütlemine kohtus ning seirata audiitorkontrolli teenuse osutamise turul valitsevat kvaliteeti ja konkurentsi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artiklile 27. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga. Paragrahvi 2 punkt 64 – § 137 lisatava punktiga 31 täiendatakse kvaliteedikontrolli teostamise käigus hinnatavaid näitajaid audiitorkontrolli tasu suurusega. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464 tuleneva regulatsiooniga. Paragrahvi 2 punkt 65 – § 138 lõike 3 muutmisega täiendatakse AJN-i töörühma liikmele esitatavaid nõudeid. Seni on AJN-i töörühma liikmed teostanud järelevalvet vaid raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli töövõttude osas, mistõttu on nende teadmiste 24 ja oskuste fookuses olnud finantsarvestus. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõttude osas järelevalve teostamiseks on AJN-i töörühma liikmel vajalik omandada teadmised ja oskused kestlikkusarvestuse ja -aruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. Seetõttu sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kvaliteedikontrolli teostamiseks AJN- i töörühma liikmele kohustus läbida kvaliteedikontrollialane erikoolitus ning omada asjakohast kutsealast haridust ja kogemust audiitorkontrolli ja kestlikkusaruandluse või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas. Muudatusega jäetakse kvaliteedikontrolli alal erikoolituse läbiviimise korraldamise kohustus vaid AJN-le, kuna sama kohustuse mitmele isikule panemine ei ole otstarbekas. Paragrahvi 2 punkt 66 – § 153 lõike 2 muutmisega sätestatakse audiitortegevuse registri pidamine elektrooniliselt. Sättest jäetakse välja isikute loetelu, kelle kohta registrit peetakse, kuna ka AudS § 152 lõige 1 sisaldab samasisulist regulatsiooni. Seetõttu ei ole sama õigusnormi kordamine AudS § 153 lõikes 3 enam vajalik. Paragrahvi 2 punktid 67–69 – § 158 lõikes 1 ei seota majandusaastat enam Audiitorkogu majandusaastaga. Kuigi enamik audiitortegevuse seaduse aruandluskohustustest on seotud Audiitorkogu majandusaastaga, siis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 kohaselt tuleb läbipaistvusaruanne esitada audiitorettevõtja majandusaasta kohta. Samuti muudetakse lõikes 1 sätestatud läbipaistvusaruande esitamise tähtaega ning muudatuse kohaselt tuleb läbipaistvusaruanne edaspidi esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 artikli 13 lõikes 1 sätestatud tähtajal, so nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Lõikes 2 sätestatud muudatuse kohaselt ei sätestata läbipaistvusaruande perioodi enam kuupäeva ega kuu täpsusega, vaid see seotakse edaspidi audiitorettevõtja majandusaastaga. Paragrahvi 2 punkt 70 – seadust täiendatakse §-ga 1853, mille lõigetega 1–3 sätestatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli kutsealase pädevuse omandamise erisused, lõikega 4 kvaliteedikontrolli töörühma liikme erisused, lõigetega 5–6 kutsetegevuse standardi kohaldamine ning lõikega 7 piiratud kindlustandva audiitorkontrolli teostamise ajaline kriteerium. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiivist 2022/2464 tulenevate reeglitega. Lõikega 1 vabastatakse vandeaudiitorid, kes on saanud vandeaudiitori kutse või kelle kutset on tunnustatud enne 2024. aasta 1. jaanuari, kestlikkusvandeaudiitori kutse saamiseks ning kestlikkusaruande audiitorkontrolli läbiviimiseks kestlikkuse valdkonnaga seonduvast praktiseerimise ja kutseeksami sooritamise kohustusest. Lõike 2 kohaselt ei kohaldata isikule, kes on hiljemalt 2024. aasta 1. jaanuariks esitanud dokumendid vandeaudiitori kutseeksami tegemiseks ja saanud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1. jaanuari, kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamiseks kestlikkuse valdkonnaga seonduva praktiseerimise kohustust ega eksamikohustust. Lõike 3 kohaselt kohustuvad kõik isikud, kes on saanud vandeaudiitori kutse enne 2026. aasta 1.jaanuari ning soovivad osutada kestlikkusaruandluse audiitorkontrolli audiitorteenust, täiendama enda teadmisi ja oskusi Audiitorkogu korraldatud kestlikkusaruande ja selle audiitorkontrolli koolitusel enne 2026. aasta 1. jaanuari. Lõikes 4 sätestatakse kvaliteedikontrolli töörühma liikme pädevuse omandamise erisused kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Muudatusega võimaldatakse kvaliteedikontrolli töörühma liikmel kontrollida kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtte eelneva asjakohase kogemuseta. Kvaliteedikontrolli töörühma liikmele kohaldatakse kestlikkusaruandluse ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli või muude kestlikkusega seotud teenuste valdkonnas asjakohase kogemuse omamise nõuet alates 2026. aasta 1. jaanuarist. 25 Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et kuni rahvusvahelise kestlikkuskindluse standardi kehtestamiseni rakendatakse kestlikkusaruande audiitorkontrolli audiitorteenuse osutamisel AudS § 46 lõike 3 punktis 3 toodud standardeid ning kestlikkusaruande audiitorkontrolli teostamisel siseriiklikult kinnitatud kindlust andvaid standardeid, menetlusi või nõudeid seni, kuni Euroopa Komisjon ei ole kinnitanud sama valdkonda hõlmavat kindlust andvat standardit. Samuti sätestatakse lõikes 6 AJN-ile kohustus saata Euroopa Komisjonile teavet oma kindlustandvate standardite, menetluste ja nõuete kohta vähemalt kolm kuud enne nende jõustumist. Lõikes 7 sätestatakse kestlikkusaruandele ja konsolideeritud kestlikkusaruandele piiratud kindlustandva audiitorkontrolli teostamine kuni Euroopa Komisjoni määrusega kestlikkusaruande audiitorkontrolli standardi kehtestamiseni. Paragrahvi 2 punkt 71 – seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL tehtud muudatuste kohta. § 3. Väärtpaberituru seaduse muutmine Paragrahvi 3 punkt 1 – § 18410 lõikes 4 täpsustatakse, et majandusaasta aruande osaks olevale raamatupidamise aastaaruandele kohaldatakse auditi kohustust ja tegevusaruande osaks olevale kestlikkusaruandele kohaldatakse audiitorkontrolli, mis hõlmab nii auditit kui ülevaatust, kohustust. Seega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 kehtestamisest lisatakse lõikesse 4 kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Nimetatud kohustuse kehtestamine toetab roheleppes sätestatud eesmärkide täitmist Paragrahvi 3 punkt 2 – § 18410 lõikes 6 sätestatakse, et tegevusaruanne peab olema koostatud vastavalt RPS §-le 24 ja konsolideeritud tegevusaruanne vastavalt RPS §-le 31 ning need peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, artikli 8 lõike 4 kohaselt vastu võetud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisest tuleneva kohustusega. Paragrahvi 3 punkt 3 – § 18410 täiendatakse emitendi tegevuse eest vastutavate isikute kohustusega deklareerida ja kinnitada, et kestlikkusaruanne on koostatud vastavalt raamatupidamise seaduse § 24 lõikele 3 ja on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 8 lõikes 4 nimetatud komisjoni delegeeritud õigusaktiga. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmisest tuleneva kohustusega. Paragrahvi 3 punkt 4 – tegemist on normitehnilise muudatusega. Paragrahvi 230 lõike 1 punktist 13 jäetakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 täispika viite andmed „millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43)“. Nimetatud tekstiosa sätestatakse VPTS § 18410 lõikes 5. Paragrahvi 3 punkt 5 – seaduse normitehnilist märkust täiendatakse viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2464/EL tehtud muudatuste kohta. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu arusaadavuse tagamiseks lisatakse RPS-i terminid „Euroopa kestlikkusaruandluse standard“, „Euroopa VKE kestlikkusaruandluse standard“ ja „üldtunnustatud 26 kestlikkusaruandluse standardid“. Tulenevalt kestlikkusaruandele audiitorkontrolli kohaldamisest ning asjaolust, et see eeldab teistsugust pädevust kui vandeaudiitori kutse saamiseks seni on sätestatud, võetakse kasutusele terminid „finantsvandeaudiitor“ ja kestlikkusvandeaudiitor“. Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse sätestamiseks võetakse kasutusele terminid „kestlikkusanalüüs“ ja „kestlikkusaspektidega seotud hoolsuskohustuse täitmise menetlused“, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist (EL) 2022/2464. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle 14. detsembril 2022. a vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2464 (CSRD – ingl Corporate Sustainability Reporting Directive), millega sätestatakse nõuded seoses äriühingute kestlikkusaruandluse koostamise, avalikustamise ja audiitorkontrolliga. Nimetatud direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 6. juuli 2024. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 6. Seaduse mõjud Kestlikkusaruande koostamise ja esitamise regulatsiooni muudatuste sihtrühma kuuluvad kestlikkusaruande esitamise kohustusega raamatupidamiskohustuslasest ettevõtjad, samuti audiitorettevõtjad. Kestlikkusaruande esitamise kohustus kohaldub suurettevõtjale ning väikeettevõtjale ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes on audiitortegevuse seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud avaliku huvi üksus (välja arvatud börsil noteeritud mikroettevõtjad). Euroopa Komisjoni delegeeritud direktiiviga (EL) 2023/2775, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurettevõtjate või kontsernide suuruskriteeriumide kohandamisega, muudeti raamatupidamise direktiivis ettevõtjate suurust määratlevaid kriteeriume. Nimetatud kriteeriumid võetakse eelnõuga üle RPSi ning neist kriteeriumeist lähtuvalt kohaldub kestlikkusaruande nõue Eestis kokku kolmesajale ettevõtjale ja konsolideerimisgrupile. Nende hulgas on 2023. aasta lõpu seisuga alla kümne väikese ja keskmise suurusega börsiettevõtjat. Ettevõtjatel, kes kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille kohta koostatakse konsolideeritud kestlikkusaruanne, ei ole kohustust koostada eraldi kestlikkusaruannet. Sellistest ettevõtjatest ligikaudu kolmandik planeerib kasutada konsolideerimise erandit. Konsolideerimise erandi kasutamise õigusega ettevõtjate arvu arvesse võttes on kestlikkusaruande koostajate ja esitajate sihtrühma suurus kokku ligikaudu 200. Praktikas mõjutab kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustus ka aruandekohustuslike ettevõtjate väärtusahelasse kuuluvaid sihtrühmi – nii hankijaid kui tarbijaid, kuid seda iga aruandekohustusliku ettevõtja riskide ja mõjude hinnangust tulenevat olulisust arvesse võttes. Aruandekohustuslasest ettevõtja võib kasutada väärtusahelasse kuuluvalt sihtrühmalt otseste andmete küsimise asemel valdkonna statistilisi näitajaid, kui need eksisteerivad, kuid täielikult oluliste sihtrühmade kaasamisest loobumine ei ole kooskõlas loodavate reeglitega. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik hinnata nende väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate arvu, kes eelnõu kohaselt kohustuvad esitama kestlikkusteavet ka enda väärtusahela kohta. Raamatupidamise aastaaruande piirmäärade muudatuse sihtrühmaks on ettevõtjad, sealhulgas audiitorettevõtjad ja vandeaudiitorid. Asjassepuutuvaid ettevõtjaid, kes vastavad AudS §-de 91 ja 92 tingimustele ja kellele on seetõttu kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus, on Eestis ligikaudu 8000. Nende ettevõtjate majanduskäive moodustab ligikaudu 80 protsenti kogu majanduskäibest, nad omavad ligikaudu 88 protsenti kõigi ettevõtjate varadest 27 ning annavad tööd ligikaudu 60 protsendile töötajatest. 2023. aasta lõpu seisuga on Eestis 337 vandeaudiitorit ning vandeaudiitori kutse antakse aastas keskmiselt 10–15 isikule. Vandeaudiitorid tegutsevad audiitorettevõtja kaudu, keda 2023. aasta lõpu seisuga on 116. Seaduseelnõul puudub otsene ja kaudne mõju haridusele, kultuurile ja spordile, riigi valitsemisele, riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele ja regionaalarengule, kuna eelnõuga ei muudeta nimetatud valdkondi reguleerivaid sätteid ega põhimõtteid. Kestlikkusaruande koostamisega ei kaasne isikuandmete töötlemise vajadust. Kestlikkusaruande koostamisel peab ettevõtja enda tarbeks hindama muuhulgas kas tarbijate ja lõppkasutajate isikuandmed on tema teenust või toodet kasutades kaitstud. Hinnang hõlmab vaid neid tarbijaid ja lõppkasutajaid, kellele ta avaldab olulist mõju kas vahetult ise või enda väärtusahela kaudu. Sellise hinnangu andmine ei eelda konkreetsete isikuandmete töötlemist, vaid ettevõtja pakutava toote või teenuse ja nende edasimüüjate poolt rakendatavate isikuandmete kaitse meetmete analüüsimist ja nende meetmete tõhususe tuvastamist. 6.1 Muudatuse sotsiaalne mõju Sihtrühm: Sotsiaalse mõju sihtrühmaks on kestlikkusaruande kohustusega ettevõtja, tema väärtusahelasse kuuluvad töötajad, tema mõjutatud kogukonnad ning tema pakutava teenuse või toote tarbijad ja lõppkasutajad. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamisega kaasnev sotsiaalne mõju avaldub kestlikku ja ressursitõhusa ühiskonna kujunemises, ühiskonnas valitsevas suurenenud usalduses, ettevõtja kestlikkust halvavate riskide vähenemises ja kulude kokkuhoius (tarneahela tõrgeteta toimimisest tulenev kokkuhoid, keskkonnanõuete rikkumisega kaasnevate kulude kokkuhoid jm), samuti aruandekohustuslike kestlikke ettevõtjate paremas juurdepääsus investeeringutele ja nende kaubamärgi väärtuse tõusus. Ühiskonna poolt oodatavate väärtuste, eetika ja sotsiaalse vastutuse osas läbipaistvad ettevõtjad omavad positiivsemat avalikku mainet. Kestlikkusaruande koostamise ja avalikustamise kohustuse kehtestamise sotsiaalse mõju ulatus on väike, kuna kestlikkusaruande kohustus hakkab eelnõu kohaselt kohalduma vaid ligikaudu 300 raamatupidamiskohustuslasele. Neist hinnanguliselt kolmandik hakkab kasutama konsolideerimisgrupile kohaldatavat erandit, mistõttu on eeldatav kestlikkusaruande esitajate arv ligikaudu 200. 2022. aasta oktoobrikuu seisuga oli Eestis majandusaasta aruande esitanud ettevõtjaid kokku ligikaudu 256 00013. 2022. aasta lõpu seisuga oli äriregistris registreeritud ettevõtjaid ligikaudu 294 000. Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine aitab tõsta läbipaistvust ühiskonnas ning seeläbi võrrelda aruandekohustusliku ettevõtja esitatud väärtuste ja eesmärkide reaalse tegevusega kooskõlas olemist. See omakorda mõjutab positiivses suunas usalduse kasvu tendentsi ühiskonnas. Kestlikkusaruande koostamine ja avalikustamine tagab ühiskonna liikmete parema informeerituse, mida nad vajavad teadlike otsuste tegemiseks ja oma huvide kaitsmiseks. Hästi informeeritud ühiskonna liikmed saavad kestlikkuse juurutamise eesmärgil tulemuslikumalt osaleda ühiskonnaelus ja ühiskondlikes aruteludes. Kestlikkusaruandes esitatav teave aitab tuvastada nii ettevõtjas eneses kui ka tema väärtusahelas sotsiaalse ebavõrdsuse (nt nais- ja meestöötajate palgaerinevuse protsenti jms) ja diskrimineerimise esinemist (nt töötajate töölevõtmisel ja edutamisel esineda võivat diskrimineerimist) ning 13 Äriregistri andmed 2023. aasta oktoobri seisuga 28 seeläbi tõsta teadlikkust, algatada arutelusid ja teha jõupingutusi süsteemsete sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja vajadusel vastutuse kohaldamise mõjutamiseks. Kuna kestlikkusaruandes tuleb esitada teavet töösuhte, töö tingimuste, tööohutuse, võrdse kohtlemise, inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse osas ulatuses, milles sellel on ettevõtja hinnangul oluline mõju või risk, aitab see mõista ettevõtja mõju oma töötajatele. Seetõttu saavad töötajad enda õigusi paremini kaitsta. Teave ettevõtja väärtusahelas olevate töötajate kohta toob välja kitsaskohad õiglase palga, töötingimuste, inimõiguste järgimise ja korruptsiooni osas. Kestlikkusaruandele tuginedes saavad ka ettevõtjad ise analüüsida enda tegevust ja vajadusel teha muudatusi juhtimiskvaliteedis, sotsiaalsete probleemide tuvastamisel töötada välja lahendusi ning seeläbi tõsta enda mainet ja saavutada atraktiivsus investorite jaoks. Kõik need asjaolud nii eraldi kui ka ühiselt mõjutavad ettevõtte väärtust. Iga ettevõtja jaoks on kestlikkusaruande esitamisega kaasneva sotsiaalse mõju ulatus erinev sõltuvalt valdkonnast või olukorrast. Kestlikkuasaruande koostamise ja esitamisega kaasneva positiivse sotsiaalse mõju saavutamist nii ettevõtja kui ka ühiskonna jaoks aitab täita kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohustus. Kestlikkusaruande kohustuse rakendamisega kaasnev kaudne positiivne sotsiaalne mõju on eelkõige käitumuslik. Nii ettevõtja ise kui ka ühiskonna huvitatud liikmed saavad kestlikkusteabe kaudu parema informeerituse ettevõtja tegevusega kaasnevatest riskidest. See omakorda aitab ettevõtjal tuvastatud riske paremini ohjata ja asjakohaseid meetmeid rakendada. Kuna kestlikkusarunne on üksnes riskide tuvastamise ja asjakohaste meetmete väljaselgitamise vahendiks, sõltub kaudse sotsiaalse positiivse mõju avaldumine sellest, milliseid meetmeid ettevõtja reaalselt enda tegevuses rakendab. Näiteks võib see mõju olla otseselt seotud asjaoluga kas ettevõtja rakendab vajalikke meetmeid maandamaks tuvastatud riskid töötajate heaolu ja tarbijate vajaduste osas. Positiivne sotsiaalne mõju võib avalduda muuhulgas ka ettevõtja poolt pakutavate toodete või osutatavate teenuste kvaliteedi, hinna, kättesaadavuse, usaldusväärsuse, klienditeeninduse, keskkonna- ja kasutajasõbralikkuse osas vajalike reaalsete meetmete rakendamise tulemusena. Suurem läbipaistvus sotsiaalküsimustes võib avaldada ka ülemaailmset mõju nii rahvusvaheliste suhete, kaubanduse kui ka koostöö osas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja selle audiitorkontrolli kohustuse kohaldamisega ei kaasne. 6.2 Muudatuse majanduslik mõju Muudatuse majanduslikku mõju hinnatakse eraldi kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise ning raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmise osas. 6.2.1 Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise majanduslik mõju Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustusega kaasneva majandusliku mõju sihtrühma kuuluvad ettevõtjad, kellele hakkab kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus. 2022. aasta oktoobrikuu seisuga oli Eestis majandusaasta aruande esitanud ettevõtjaid kokku ligikaudu 256 000, kellele ligikaudu 300 ettevõtjale (ehk 1,2 protsendile ettevõtjate koguarvust) hakkab eelnõu kohaselt 29 kohalduma kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus. Võttes arvesse konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise erandi kasutajate arvu, kuulub kestlikkusaruande koostajate ja esitajate sihtrühma vaid ligukaudu 200 ettevõtjat (ehk 0.8 protsenti Eestis registreeritud ettevõtjate koguarvust). Seega on ettevõtjate arv, keda seaduseelnõu muudatusest tulenev aruandluskohustus puudutab, väike. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva mõju ulatus on keskmine. Kestlikkusaruande näol on tegemist uue aruande liigiga ning varasemaga võrreldes on selle esmakordne koostamine aruandekohustuslike ettevõtjate jaoks täiendav kohustus. Siiski ka kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjatel kohustus koostada raamatupidamise aastaaruannet ja tegevusaruannet, mistõttu ei ole aruande koostamine iseenesest uut liiki kohustus. Kuna kestlikkusaruanne saab olema tegevusaruande eraldiseisev alajaotis, siis seisneb muudatus kehtiva aruandekohustuse täiendamises uue alajaotisega kestlikkusteabe näol, millega eeldatavalt ei kaasne ettevõtjatele arvestatavaid kohanemisraskusi. Kehtiva RPS-i kohaselt kohustub ka praegu suurettevõtja, kes on AudS §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, esitama tegevusaruandes vajalikus ulatuses informatsiooni oma tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastast võitlust käsitlevate küsimuste kohta. Ka olukorras, kus kestlikkusaruande esitamise kohustus on kehtestatud vaid kindlaksmääratud kriteeriumitele vastavatele suurettevõtjatele, on ettevõtjaid ja sihtasutusi, kes esitavad juba praegu kestlikkusteavet vabatahtlikult. Kestlikkusaruannet esitatakse kord aastas majandusaasta aruande osana, seega on tegemist aruandekohustuslike ettevõtjate jaoks iga-aastase regulaarse tegevusega. Enda riskide ja mõjude hindamine, sealhulgas keskkonna ja sotsiaalsete riskide hindamine, ei ole ettevõtjatele üldjuhul uus ega tundmatu tegevus. On usutav, et üle 250 töötajaga ettevõtja juures töötab personalispetsialist, kes juba omab igapäevast kokkupuudet erinevate töötajaid puudutavate sotsiaalsete teemadega. Ettevõtja, kellele kohalduvad erinevad keskkonnaloa omamise kohustusest tulenevad nõuded, omab usutavasti töösuhet vastava valdkonna spetsialistiga. Kestlikkusaruande koostamine ning sellega kaasnev mõjude ja riskide hindamine mõjutab ettevõtja juhtimisotsuseid. Ettevõtjad, kes enda juhtimisotsustes arvestavad muuhulgas ka kestlikkusteabega, on ise kestlikkumad ja mõjuvad ühiskonnale usalduslikumalt. Konkurentsivõimelisena püsimiseks peab ettevõtja oma strateegia ning ärimudeli väljatöötamisel ning äririskide juhtimisel hakkama arvestama kestlikkuse põhimõtetega. Nimetatud asjaolud mõjutavad ettevõtja võimalusi saada investeeringuid või rahastust isikutelt, kes investeerimis- ja rahastamisotsuste langetamisel lähtuvad kestlikkuse aspektist (nt.nn rohelaenud). Seekaudu võib kestlikkusteave mõjutada ettevõtja juurdepääsu odavamale kapitalile ning anda paremate kestlikke näitajatega ettevõtjale konkurentsieelise kehvade näitajatega ettevõtja ees. Kestlikkusteabest saadav kestlikke ettevõtjate konkurentsieelis mõjutab ettevõtja finantstulemusi ja strateegilist paindlikkust. Ka kestlikkust väärtustavad tarbijad, kes teevad ostuotsuseid eetilisi ja kestlikkuse aspekte arvestades, mõjutavad kestlikkusest lähtuvate ettevõtjate majandustulemusi positiivses suunas. Kestlikkusaruande koostamine ja esitamine mõjutab aruandekohustuslike ettevõtjate halduskoormust. Põhjalikumalt on kestlikkusaruande kohustuse rakendamisega kaasnevaid majanduslikke mõjusid ettevõtjatele ja majandusele laiemalt analüüsitud Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) direktiivi 2022/2464 vastuvõtmisele eelnenud 30 raportis14 ja EFRAG-i koostööpartnerite poolt esmase standardi versiooni kohta koostatud raportis 2022. aasta novembris15. Nimetatud raportite kohaselt hinnatakse Euroopa Liidus ligikaudu 50 000 aruandekohustusega ettevõtja standardikohaselt koostatava kestlikkusaruande koostamise ühekordseks kuluks 16(hõlmab peamiselt kestlikkusaruande koostamiseks valmistumise protsesse ja tegevusi) Euroopa Liidus kokku ligikaudu 1,7 miljardit eurot ja iga- aastaseks korduvaks (hõlmab peamiselt iga-aastast kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu) ligikaudu 1.9 miljonit eurot. Kestlikkusaruande audiitorkontrolli kogukuluks hinnatakse Euroopa Liidus kokku ligikaudu 2,6–3,9 miljardit eurot aastas. Nimetatud Euroopa Liidu kestlikkuaruande audiitorkontrolli kogukuludest lähtuvalt jäävad Eesti ettevõtjate kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise otsesed kulud tabelis 2 toodud suurusjärku. Tabel 2. Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise otsesed kulud ettevõtja kohta Ettevõtjate arv Esmane Iga-aastane Kestlikkusaruandele kestlikkusaruande kestlikkusaruande audiitorkontrolli koostamise kulu koostamise kulu teostamise kulu NFRD*/börs: alla 10 250 000 280 000 320 000 NFRD/mitte börs: 125 000 140 000 160 000 alla 10 Mitte NFRD/börs: 125 000 140 000 160 000 alla 10 Mitte NFRD/mitte 50 000 56 000 40 000* börs – ligikaudu 270 NFRD* – Avaliku huvi üksused (börsiettevõtted, finantsasutused ja kindlustusandjad) ning töötajaid üle 500; börs – börsiettevõtted; 40 000* – tuleneb audiitorettevõtjate hinnangust kestlikkusaruande audiitorkontrolli töövõtu maksumusele. Suurem osa (so 75 protsenti) tabelis 2 toodud kuludest tulenevad ESRS-is sätestatud nõuetest. Ülejäänud osa (so 25 protsenti) tabelis 2 toodud kuludest tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/0178, millega luuakse jätkusuutlike investeeringute soodustamise raamistik, nõuetest. Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu on lühiajalises perspektiivis tuntav ja mõõdetav, samas kui nimetatud aruandest saadav kasu on peamiselt käitumuslik, mittemateriaalne ja üheselt mittemõõdetav ning see avaldub alles keskmises ja pikas perspektiivis. Kestlikkusaruande koostamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kulu suurus sõltub lisaks ettevõtja (sealhulgas konsolideerimisgrupi) suurusest ka ettevõtja tegevusvaldkonna 14 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT, Impact Assessment, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013SC0127 15 Esimese ESRS versiooni kulude ja tulude analüüs, European Policy Studies (CEPS), Milieu, https://www.efrag.org/Assets/Download?assetUrl=%2Fsites%2Fwebpublishing%2FSiteAssets%2F05%2520EFRA Gs%2520Cover%2520Letter%2520on%2520the%2520Cost-benefit%2520analysis.pdf 31 keerukusest, tema tarneahela, mõjude ja riskide ulatusest, samuti ettevõtja valmisolekust kestlikkusaruande koostamiseks arvestades ettevõtja sellekohast varasemat tegevust. 6.2.2 Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasnev majanduslik mõju Sihtrühm: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasneva majandusliku mõju sihtrühma kuuluvad vandeaudiitorid ja audiitorkontrollikohustusega hõlmatud ettevõtjad. 2023. aasta lõpu seisuga oli Eestis 337 vandeaudiitorit, kes tegutsesid 116 audiitorettevõtja kaudu. Viimase viie aasta jooksul on audiitorettevõtjate arv olnud ligikaudu 130, kuid 2022/2023 aastal on audiitorettevõtjate arvu langus turu väiksust arvestades olnud märkimisväärne. Ühe aasta jooksul antakse 10–15 isikule vandeaudiitori kutse. 2022/2023 majandusaastal oli Eesti audiitorteenuste turu käive ligikaudu 34 miljonit eurot. Audiitorkontrolli töövõttude arv on püsinud aastaid stabiilsena ligikaudu 8 000 juures moodustades ligikaudu 4 protsenti äriregistrile esitatud ettevõtjate raamatupidamise aastaaruannetest. Ettevõtteid, kes vastavad AudS §-de 91 ja 92 tingimustele ja kellele on seetõttu kohustuslik raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus, on Eestis ligikaudu 8000. Need ettevõtjad annavad ligikaudu 80 protsenti kogu majanduskäibest, omavad ligikaudu 88 protsenti kõigi ettevõtjate varadest ning annavad tööd ligikaudu 60 protsendile töötajatest. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmise mõju ulatus on keskmine. Kuna seaduseelnõukohased raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärad on kehtivate piirmääradega võrreldes oluliselt kõrgemad, siis muudatusest tulenevaid kohanemisraskusi tõenäoliselt ei ilmne sest muudatuse tulemusena vabanevad osad ettevõtjad raamatupidamise aastaaruande auditeerimise kohustusest. Tabel 3. Audiitorkontrolliga kaetud raamatupidamiskohustuslaste põhinäitajate suhe kõigi raamatupidamiskohustuslaste kogunäitajatesse alates 2017. aastast Põhinäitaja nimetus 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Töövõttude arv 8321 7802 7629 7925 7741 7973 Audiitorkontrollikohustusega 5,37 4,82 4.36 4.10 4 3,8 ettevõtjate osakaal kõigi ettevõtjate suhtes (%) Müügitulu (%) 80 80 80 78 79 80 Varad (%) 87 88 88 88 88 88 Töötajate arv (%) 61 61 60 59 60 59 Auditi osakaal (va pdf 58 57 57 61 62 64 aruanded* kuni 2019. aastani) (%) Ülevaatuse osakaal (va PDF 33 35 35 39 38 36 aruanded kuni 2019. aastani) (%) pdf aruanded* – äriregistrile pdf- vormingus esitatud majandusaasta aruanded, mille osas puudub teave kas tegemist oli auditi või ülevaatusega 32 Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasneva majandusliku mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna raamatupidamise aastaaruannet koostatakse ning sellele teostatakse audiitorkontrolli üks kord aastas. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade 25 protsendi võrra tõstmise mõju ulatust tuleb eraldi hinnata iga kontrolli kohustuse, so ülevaatuse, auditi ja sihtasutuste audiitorkontrolli kohustuse osas. 6.2.2.1 Raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustusest tulenev mõju Raamatupidamise aastaaruande piirmäärade tõstmise muudatuse tulemusena väheneb ülevaatuse kohustusega ettevõtjate arv ca 600 ettevõtja võrra. Nimetatud muudatus kätkeb endas sisuliselt audiitorkontrolli töövõttude mahu vähenemist ca 8 protsendi võrra. Ülevaatuse töövõttude mahu vähenemine märgitud ulatuses toob endaga kaasa kokku ca 1,2 miljoni suuruse rahalise kulu vähenemise ettevõtjatele, kes vabanevad raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse teostamse kohustusest. Samas võib osa neist ettevõtjatest, kes siiski näevad endiselt vajadust teostada raamatupidamise aastaaruande ülevaatus, jätkata audiitorkontrolli kohustusega vabatahtlikult, mistõttu võib ülal märgitud rahalise kulutuse vähenemine osutuda mõnevõrra väiksemaks. 2022. aastal moodustasid vabatahtlikud auditid ja ülevaatused 8 protsenti kõigist töövõttudest. Nende ettevõtjate müügitulu maht oli 0,9 miljardit eurot ja varade maht 1,2 miljardit eurot. Mõlemad nimetatud näitajad moodustasid ligikaudu 1 protsendi kõigi audiitorkontrolli kohustusega hõlmatud ettevõtjate tulude ja varade mahust. Tabel 4. Mõju osakaalud, mis tulenevad üks kolmest kriteeriumite muutmisest võrreldes kaks kolmest kriteeriumite muutmisega 1/3, müügitulu 4,8>6, varad 2>3 Ettevõtteid Müügitulu Varad Töötajad Mõju 288 218 241 393 729 835 681 966 Kõigist audiitorkontrollitud 3,9% 0,3% 0,4% 0,3% 2/3, müügitulu 1,6>2 ja varad 0,8>1 Mõju 295 685 899 534 437 453 070 3 815 Kõigist audiitorkontrollitud 4,0% 0,9% 0,3% 1,4% Mõju kokku 583 904 140 927 1 167 288 751 4 781 Kõigist audiitorkontrollitud kokku 7,9% 1,2% 0,7% 1,7% 6.2.2.2 Raamatupidamise aastaaruande auditi kohustusest tulenev mõju Raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi piirmäärade tõstmine 25 protsendi võrra mõjutab ca 505 aruandekohustusega ettevõtjat ning asendab ca 7,5 protsenti auditi töövõttudest ülevaatuse töövõttudega. Auditi töövõttude ülevaatuse töövõttudega asendamise tulemusena on aruandekohustuslike ettevõtjate rahalise kulu kokkuhoid ligikaudu 700 000 eurot. Samas võib osa neist ettevõtjatest, kes siiski näevad endiselt vajadust teostada väiksemat kindlustunnet andva ülevaatuse asemel endiselt raamatupidamise aastaaruande audit, jätkata vabatahtlikult 33 raamatupidamise aastaaruande auditiga. Seetõttu võib ülal märgitud rahalise kulutuse vähenemine osutuda mõnevõrra väiksemaks. Nende ettevõtjate, kes saavad muudatuse tulemusena hakata raamatupidamise aastaaruande auditi asemel tellima ülevaatuse töövõttu, müügitulu maht kokku on 1,8 miljardit eurot ning see moodustab 2,3 protsenti kõigi raamatupidamise aastaaruande auditi töövõtu kohustusega ettevõtjate tulude mahust. Nimetatud ettevõtjate varade maht on 2,6 miljardit eurot, mis moodustab 1,6 protsenti kõigi raamatupidamise aastaaruande auditi töövõtu kohustusega ettevõtjate varade mahust. Tabel 5. Mõju osakaalud, mis tulenevad üks kolmest kriteeriumite muutmisest võrreldes kaks kolmest kriteeriumite muutmisega 1/3, müügitulu 12>15, varad 6>7,5 Ettevõtteid Müügitulu Varad Töötajad 1 799 194 Mõju 272 271 053 724 784 914 Kõigist audiitorkontrollitud 3,7% 0,4% 1,1% 0,3% 2/3, müügitulu 4>5 ja varad 2>2,5 Mõju 272 1 502 665 804 802 608 689 6 721 Kõigist audiitorkontrollitud 3,7% 2,0% 0,5% 2,4% 2 601 803 Mõju kokku 544 1 773 719 528 473 7 635 Kõigist audiitorkontrollitud kokku 7,4% 2,3% 1,6% 2,7% 6.2.2.3 Mõju sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile 2022. majandusaasta kohta esitatud raamatupidamise aastaaruannete kohaselt on Eestis 611 sihtasutust, kelle aruannetest 69 protsenti (so 421 sihtasutust) on audiitori poolt kontrollitud kas auditi või ülevaatuse töövõtuga. Nende sihtasutuste müügitulu või tulu ja varad moodustavad ligikaudu 100 protsenti kõigi majandusaasta aruande esitanud sihtasutuste müügitulu või tulu ja varade mahust. Seega on audiitorkontroll teostatud kõikidele sihtasutuste poolt esitatud raamatupidamise aastaaruannetele. Sihtasutustele teostatud audiitorkontrollidest 65 protsenti olid auditi töövõtud ja 35 protsenti ülevaatuse töövõtud. Esitatud raamatupidamise aruannetest nähtuvalt teostati ülevaatus raamatupidamise aastaaruannetele, mis hõlmavad kõigest 4 protsenti sihtasutuste audiitorkontrollitud müügitulust või tulust ning 2 protsenti varadest. Kehtiva RPS-i kohaselt on audit kohustuslik igale raamatupidamiskohustuslasele (sealhulgas sihtasutusele) siis, kui on täidetud AudS § 91 lõikes 1 ja 2 toodud auditi piirmäärad. Lisaks kohaldub piirmääradeta auditi kohustus juhul, kui sihtasutuse asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest. Seejuures on auditi kohustusega sihtasutuste hulgas sihtasutusi, kellel puudusid tulud või varad, mistõttu ei saa pidada selliste sihtasutuste raamatupidamise aastaruande auditit vajalikuks. Proportsionaalseks ei saa pidada sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli kohustust ka olukorras, kus audiitorkontrolli teenusega kaasnev kulu on ebamõistlik, arvestades sihtasutuse tulu või varade mahtu. 34 Seaduseelnõu kohaselt hakkaks auditi kohustus kohalduma vaid neile sihtasutustele, kelle asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses, samuti testamendi alusel asutatud sihtasutusele või sihtasutusele, mille audiitorkontrolli kohustus tuleneb põhikirjast või nõukogu otsusest ning kelle müügitulu või tulu või vara piirmäär on üle 1 miljoni euro. Nimetatud muudatus mõjutab 123 sihtasutust, mis on 45 protsenti kehtiva AudS-i kohaselt auditi kohustusega hõlmatud sihtasutustest. Nimetatud sihtasutused moodustavad vaid 3 protsenti auditeeritud sihtasutuste tulust ning 1 protsendi auditeeritud sihtasutuste varadest. Seega on muudatusega kaasnev mõju väike. Kehtiva AudS-i kohaselt kohustub sihtasutus, kellele ei rakendu auditi kohustus, teostama raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse, kui tema müügitulu või tulu või varad bilansipäeva seisuga on suuremad kui 15 000 eurot. Kuna sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kulu on ligikaudu 2000 eurot ning arvestades ülevaatuse töövõtu kohaldumise piirmäärana sätestatud müügitulu või tulu või varade summat (15 000 eurot), siis ilmselgelt ei ole tegemist tasakaalupunktis oleva piirmääraga. Praktikas on nimetatud ebaproportsionaalne piirmäär põhjustanud olukordi, kus väiksemad sihtasutused võtavad vastu toetusi vaid ulatuses, mis välistab raamatupidamise aastaaruandele kohustusliku audiitorkontrolli teostamise, kuna see tooks endaga kaas olukorra, kus ebaproportsionaalselt suur osa vahenditest läheks auditeerimiskuludeks. Seetõttu on otstarbekas ja põhjendatud tõsta sihtasutuste raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kohaldumise piirmäära. Eelnõu kohaselt rakendatakse sihtasutuse raamatupidamise aastaruandele ülevaatuse kohustust juhul, kui sihtasutuse müügitulu või tulu või varad bilansipäeval ületavad 1 miljonit eurot ning talle ei kohaldu auditi teostamise kohustust. Muudatuse tulemusena väheneb raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtu kohustusega sihtasutuste arv märkimisväärselt, see on senise 149 sihtasutuse asemel jääb raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus vaid 20-l sihtasutusele. Need 20 sihtasutust, kellele jääb pärast piirmäära tõstmist kehtima raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohtustus, omavad ligi 50 protsenti ülevaatuse kohustusega sihtasutuste müügitulust või tulust ning ligi 60 protsenti nende varadest. Sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande auditi ja ülevaatuse piirmäärade muudatused mõjutavad 252 sihtasutust, mille rahaline mõõde on ligikaudu 500 000 eurot. Hinnanguliselt mõjutab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmine kokku kuni 1 400 organisatsiooni ning sellega kaasnev rahaline kokkuhoid puudutatud ettevõtjatele on kuni 2,4 miljonit eurot. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega võib kaasneda audititasude mõningane suurenemine tulenevalt auditituru kasvavast nõudlusest. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli piirmäärade muutmisega kaasnevaks ebasoovitavaks mõjuks on audiitorteenuse turu vähenemine kuni 2,4 miljoni euro võrra, mis on ligi 7 protsenti kogu audiitorteenuse turumahust. Turu vähenemine mõjutab eelkõige väikese ja keskmise suurusega audiitorettevõtjaid, kes valdavalt teostavad raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse töövõtte ning VKE auditeid. Siiski eeldatavalt ei vähene auditi turg maksimaalses ulatuses. Vabatahtlikku ning suuremat kindlustunnet andvat auditit tellivad ettevõtjad ka praegu. Vabatahtlikult raamatupidamise aastaruande auditi tellimine on peamiselt ajendatud kas välistest asjaoludest või ettevõtja sisemisest vajadusest. Näiteks kui ettevõtja, kes raamatupidamise aastaaruande piirmäärade muutmisest tulenevalt saaks enda raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi asemel edaspidi ülevaatuse töövõttu tellida, prognoosib enda majandustegevusest tulenevalt 35 audiitorkontrolli piirmäärade kohaldumise aluseks olevate kriteeriumite kasvu selliselt, et raamatupidamise aastaaruande audit hakkaks peagi uuesti kohalduma, ei pruugi kasutada võimalust lühiajaliselt ülevaatuse tegemise kulusid kokku hoida, kuna auditi kohustuse uuesti kohaldumisel tuleb auditeerida nii auditeeritava aruandeaasta andmed kui ka selle võrdlusandmed. 6.3 Infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva kohustuse infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju sihtrühmaks on ariühingust suurettevõtja ja avaliku huvi üksus, kes peavad majandusaasta aruande vormistamisel hakkama lähtuma ka Euroopa Komisjoni kehtestatava ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuetest. Samuti kuulub sihtrühma riik, kes muudatusest tulenevalt kohustub arendama äriregistri infosüsteemi. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Majandusaasta aruande ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuete täitmiseks kohustub riik arendama äriregistri infosüsteemi ulatuses, mis tagab sobivas formaadis loodud aruande vastu võtmise. Samuti kohustub riik arendama majandusaasta aruande koostamise infosüsteemi ulatuses, mis hõlmab tegevusaruande, sealhulgas kestlikkusaruande koostamist ning tagab infosüsteemi võimekuse tegevusaruande sobilikus formaadis vastuvõtmiseks. Registrite ja Infosüsteemide keskuse (edaspidi RIK) hinnangul on mõju ulatus väiksem juhul, kui majandusaasta aruande esitamise protsessi täiendada ning mitte luua alternatiivset süsteemi. Siiski selgub kuluefektiivseim infotehnoloogia arhitektuur ärianalüüsi tegemise käigus. Muudatuse infotehnoloogiline mõju hõlmab endas järgmisi infotehnoloogilisi arendusvajadusi: 1) kindlale ettevõtjate rühmale (ariühingust suurettevõtjale ja avaliku huvi üksusele) inlineXBRL aruande ning kasutatava aruande koostamiseks vajaliku taksonoomia esitamise võimaldamine, sh aruande valideerimine esitatud taksonoomia ja potentsiaalsete riigisiseste reeglite ning võimalike kesksete Euroopa Liidu taksonoomia reeglite vastu. See toob endaga kaasa kehtetu taksonoomia laiendamise ja pdf-vormingus aruannete esitamise keelamise, samuti automaatse kontrollikohustuse arendamise tegevusaruandes kohustusliku teabe (kestlikkusaruande) esitamise asjaolu kontrollimiseks. Samuti on vajalik teha infotehnoloogilisi muudatusi selleks, et inlineXBRL aruande faili toetaksid äriregistri infosüsteemid (sh nende failide kontrollimist kohturegistriosakonna menetlustarkvaras) ning teabesüsteemid (avaldamist, teenuste abil kätte saadavaks tegemist uues formaadis koos esitatud laiendatud taksonoomiaga – nii äriregistri kui ka ariregxbrl x-tee teenuste adapterites). Vajalik on luua infotehnoloogiline funktsionaalsus selleks, et börsiettevõtted saaksid Finantsinspektsioonile esitada inlineXBRL finantsaruandeid. Kulutõhususe aspektist lähtuvalt tuleb kaaluda ka otse esitatud aruannete Finantsinspektsiooni infosüsteemist pärimise võimalust (täiendatakse aruande esitamise portaalis täiendavate plokkide kohta, mida koos aruandega registrile tuleb esitada). Nimetatud infotehnoloogilised arendusvajadused on vajalikud alates 2024. aasta lõpust ning nende hinnanguline kogumaksumus on 600 000–800 000 eurot (sealhulgas ligukaudu 200 000 eurot baaskomponentide uuendamiseks olemasolevas süsteemis). 2) infotehnoloogiline arendusvajadus inlineXBRL formaadi kasutusele võtmiseks kõikide majandusaasta aruannete osas asendamaks senist pdf-vormingus esitamise võimalust. Infotehnoloogilise arenduse tulemusena jääks majandusaasta aruande esitamiseks kas esimeses punktis kirjeldatud võimalus (saaks laiendada kõikidele ettevõtjatele) või ainult portaalis aruande koostamine (jätkuvalt võimalik importida ka xbrl andmeid). Samuti vajab infotehnoloogilist muudatust notari vahendusel aruande esitamise võimaluse ära jätmine, 36 inlineXBRL failide generaatori loomine, kestlikkusaruande koostamise protsessi refaktoorimine ning kasutusmugavustrendidega arvestamine. Muutmisvajadus on tingitud ka tegevusaruande inlineXBRL aruande osana käsitlemisest, Eesti majandusaasta aruande taksonoomia täiendamisest, portaali baaskomponentide uuendamisest tagamaks süsteemi eluea pikkuseks arenduste järgselt vähemalt kuus aastat (arvestatud on asjaoluga, et äriregistri tugi kontrollib kas inlineXBRL faile luuakse esimese punkti raames ning täiendatakse reeglite moodulit, mis vastaks Eesti majandusaasta aruande taksonoomiale ja mida arendusprojekti raames samuti täiendatakse.) Nimetatud infotehnoloogilised arendusvajadused on vajalikud alates 2024. aasta lõpust ning nende hinnanguline kogumaksumus on 650 000 eurot (sh 200 000 eurot baaskomponentide uuendamiseks, mille võrra võib arendustööde maksumus kujuneda soodsamaks kui need teostada kohe koos esimese punktiga). 3) kestlikkusvandeaudiitorile vajaliku infosüsteemi funktsionaalsuste laiendamine. Infosüsteemi arendusvajadus hõlmab uue töövõtu haru lisamist ning kestlikkusvandeaudiitori aruandluse ja taksonoomiaga täiendamist. Vajalik on lisada uue funktsionaalsusena täiendav liidestamine audiitortegevuse registriga võimaldamaks pärida õigusi uue töövõtu teostamise/kinnitamise tarbeks. Nimetatud infotehnoloogilised arendusvajadused on vajalikud 2025. aasta lõpuks, mil tuleb hakata 2024. aasta äriregistri väliselt koostatud börsiettevõtete aruandeid täies ulatuses vastu võtma. Vajalik arenduste hinnanguliseks maksumuseks on kuni 100 000 eurot. 4) infosüsteemi muutmisvajadus seoses integreerimisega Euroopa Liidu infosüsteemiga (ESAP, European Single Access Point), kuhu tuleb edastada nõuetele vastavad aruanded alates 2028. aastast. Nimetatud arendusvajaduste hinnanguline kogumaksumus on 40 000–100 000 eurot. RIK-i esmasel hinnangul on vajalike infotehnoloogiliste arendusvajaduste maksumus ligikaudu 1,65 miljonit eurot ning nimetatud kulud tuleb katta riigieelarve vahenditest. Ärianalüüsi tulemusena selgub infotehnoloogiliste arendusvajaduste täpne maht ja nende järk-järguline teostamine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega kaasneva kohustuse infotehnoloogia ja infoühiskonna mõju ebasoovitav risk puudub. 6.4 Keskkonnamõju Sihtrühm: Kestlikkusaruande koostamise, esitamise ja sellele audiitorkontrolli teostamise kohustuse kohaldamisega kaasneva keskkonnamõju sihtrühmaks on kogu ühiskond. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus: Kestlikkusaruandes esitatav kestlikkusteave avaldab mõju läbipaistvuse suurenemisele ühiskonnas, mis omakorda suunab ettevõtjat muutma enda juhtimiskvaliteeti ja majandustegevust vastutustundlikumaks. See omakorda aitab tuvastada keskkonnariskide ja keskkonnamõjude ebavõrdsust kogukondades ning toetada tõhusa ja õiglase keskkonnapoliitika ja keskkonnakaitse rakendamist. Keskkonnamõjude täpset ulatust ja avaldumise sagedust on keeruline hinnata, kuna see sõltub aruandekohustusega ettevõtjate reaalsest käitumisest ning ettevõtja poolt rakendatavate meetmete asjakohasusest ja piisavusest. Kestlikkusaruandes kliimamuutuste teabe esitamine avaldab mõju inimtegevusest tingitud kasvuhoonegaaside emissoonile selle vähendamise suunas. See omakorda võib mõjutada kliimamuutusi ja keskkonda. Kestlikkusaruande koostamisest tulenev positiivne mõju keskkonnale avaldub vähenenud süsinikuheites, suuremas energiatõhususes, õhu ja vee 37 puhtamaks muutumises ja üldisemalt täiendavate keskkonnakaitse meetmete kasutusele võtmises. Kestlikkusaruandes reostust puudutava teabe esitamine aitab vähendada saasteainete ja kahjulike ainete osakaalu ja seeläbi mõjutada positiivselt maismaa- ja veekeskkonda ning õhusaaste vähenemist. Vee ja mereressursside teabe esitamine aitab säilitada ning taastada vee- ja mereressursse ning tagada edaspidi nende säästlikum kasutamine. Vee ja mereressursside teabe esitamine mõjutab positiivselt neis elutsevate liikide kaitset, nende elupaikade säilimist, vee kvaliteedi paranemist, säästliku kalapüügi edendamist, ja sellekohase seire teostamist. Bioloogilise mitmekesisuse teabe esitamise eesmärk on aidata kaasa säilitada ja kaitsta ökosüsteemides esinevat elusloodust ja nende mitmekesisust, eelkõige inimtegevuse negatiivset mõju looduslikele elupaikadele ja liikidele. Positiivne mõju võib avalduda liigirikkuse säilimises, ökosüsteemi stabiilsuses, toiduvarude piisavuses ja geneetilises mitmekesisuses. Ressursside kasutuse ja ringmajanduse teabe esitamine mõjutab loodusvarade ja energia kasutamist, keskkonnareostust ja jäätmete tekitamist. Nimetatud teave võimaldab vähendada jäätmeid, hallata paremini loodusvarasid ning laiemalt saavutada ressursside tõhusam ringlus majanduses. Nimetatud mõjude saavutamine võib tuua kaasa majanduslikke ja sotsiaalseid väljakutseid, eriti keskkonnasäästlike meetmete rakendamise varajases staadiumis, samuti vajaduse investeerida uutesse tehnoloogiatesse või protsessidesse. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Kestlikkusaruande koostamise ja esitamisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid keskkonnale. Kestlikkusaruandluse kohustuse õigusnorme täites ei teki sarnaselt ka ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Majandusaasta aruande ühtse elektroonilise aruandlusvormingu nõuete täitmiseks kohustub riik arendama äriregistri infosüsteemi ulatuses, mis tagab sobivas formaadis loodud aruande vastu võtmise. Samuti kohustub riik arendama majandusaasta aruande koostamise infosüsteemi ulatuses, mis hõlmab tegevusaruande, sealhulgas kestlikkusaruande koostamist ning mis tagab infosüsteemi võimekuse tegevusaruande sobilikus formaadis vastuvõtmiseks. RIK-i hinnangul on kõigi vajalike infotehnoloogiliste arendusvajaduste maksumus ligikaudu 1,65 miljonit eurot ning nimetatud kulud tuleb katta 2024. ja 2025. aasta riigieelarve vahenditest. Seaduse rakendamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele tegevusi, eeldatavaid rahalisi kulusid ega tulusid. 8. Rakendusaktid 8.1 Eelnõuga kavandatavad rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb kehtestada kestlikkusvandeaudiitori kutsetegevuse standarditele vastavad auditi ja ülevaatuse audiitorteenuse vandeaudiitori aruande vormid. AudS § 54 lõikega 2 on rahandusministrile antud volitusnorm nimetatud aruande vormide kehtestamiseks. Rakendusakti „Rahandusministri määruse „Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vormid“ kehtestamine“ kavand on lisatud eelnõu seletuskirja juurde (lisa 1). 38 8.2 Muudetavad rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määrust nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 2). Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb muuta järgmisi rahandusministri määruseid: 1) rahandusministri 15. juuli 2019. a määrus nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale juurde (lisa 3); 2) rahandusministri 7. juuli 2011. a määrus nr 35 „Vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale juurde (lisa 4). 8.2 Kehtetuks tunnistatavad rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumine ei too kaasa kehtivate rakendusaktide kehtetuks tunnistamise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus on plaanitud jõustuma 2024. aasta 6. juulil. Nimetatud tähtpäev tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmise tähtpäevast. Kuna Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2023/2775 hiliseim jõustumise tähtpäev on 2024. aasta 24. detsember, on plaanitud see jõustuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2464 ülevõtmise tähtpäevaga samal päeval ehk 2024. aasta 6. juulil. Eelnõu § 1 punktis 3 sätestatud ettevõtja kindlaksmääramise suuruskriteeriumeid rakendatakse 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta. Eelnõu § 1 punktides 16 ja 17 sätestatud kohustusi rakendatakse järgmiselt: 1) 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta peavad kestlikkusaruande esitama audiitortegevuse seaduse § 13 kohaselt avaliku huvi üksustena määratletud äriühingust suurettevõtjad ja suured konsolideerimisgrupid töötajate majandusaasta keskmise arvuga rohkem kui 500; 2) 2025. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta laieneb kestlikkusaruande esitamise kohustus äriühingust suurettevõtjatele ja suurtele konsolideerimisgruppidele töötajate aasta kesmise arvuga alla 500 juhul, kui nad on audiitortegevuse seaduse §-s 13 kohaselt avaliku huvi üksused; 3) 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate aruandeperioodide kohta tekib kestlikkusaruande esitamise kohustus kaptiivkindlustusandjail ja kaptiivedasikindlustusandjail, samuti avaliku huvi üksustena määratletud mittekeerukatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel (v.a. mikroettevõtjad); 4) 2026. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta tekib kestlikkusaruande esitamise kohustus väikeettevõtjal ja keskmise suurusega ettevõtjal, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus. Siiski saab ta seda kohustust edasi lükata ja ja hakata kestlikkusaruannet esitama 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta tingimusel, et ta varasemate aastate tegevusaruannetes esitab põhjenduse kestlikkusaruande esitamata jätmisest; 39 5) 2028. aasta 1. jaanuaril või hiljem algavate majandusaastate kohta laieneb kestlikkusaruande esitamise kohustus kolmanda riigi äriühingust suur-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale, kes on avaliku huvi üksus audiitortegevuse seaduse § 13 kohaselt; 6) Kui konsolideerimisgrupi lõplik emaettevõtja asub kolmandas riigis, võib üks konsolideerimisgrupi liikmesriigis asutatud tütarettevõtja, mille käive liikmesriikides oli vähemalt ühel viimasest viiest majandusaastast konsolideeritud alusel suurim, koostada konsolideeritud kestlikkusaruande liikmesriigis asutatud konsolideerimisgrupi ulatuses aruandeperioodide kohta, mis lõpevad hiljemalt 2030. aasta 6. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Raamatupidajate Kogu, Raamatupidamise Toimkond, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Audiitorkogu, Audiitortegevuse järelevalvenõukogu, Maksumaksjate Liit, Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Riigi Infosüsteemi Amet, Finantsinspektsioon, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum ja Vabaühenduste Liit. Algatab Vabariigi Valitsus 2024.a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 40 Lisa 2 Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 153 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 8 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „kutse“ sõnadega „liik, selle“. § 2. Määrus jõustub 2024. aasta 6. juulil. Kaja Kallas Peaminister Mart Võrklaev Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 3 Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde MÄÄRUS Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ muutmine Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 21 lõike 2 alusel. § 1. Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruses nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses: „14) Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (edaspidi ESRS) alamosa (lisa 14); 15) kestlikkusarvestuse õiguse alamosa (lisa 15).“; 2) määruse lisad 1, 5 ja 6 asendatakse käesoleva määruse lisadega (lisatud). 3) määrust täiendatakse lisadega 14 ja 15 (lisatud). § 2. Määrus jõustub 2024. aasta 6. juulil. Mart Võrklaev Minister Merike Saks Kantsler Lisa 1 Arvestusala eksperdi kutseeksami jaod Lisa 5 Arvestusala õiguse alamosa Lisa 6 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa Lisa 14 Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (edaspidi ESRS) alamosa Lisa 15 Kestlikkusarvestuse õiguse alamosa Lisa 4 Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde MÄÄRUS Rahandusministri 07. juuli 2011. a määruse nr 35 „Vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse audiitortegevuse seaduse § 20 lõike 7 alusel. § 1. Rahandusministri 7. juuli 2011. a määruse nr 135 „Vandeaudiitori või tunnustatud siseaudiitori juhendamisel praktiseerimise ning kutsealal tegutsemise tõendamise kord“ § 5 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1“ tekstiosaga „11, 12“: § 2. Määrus jõustub 2024. aasta 6. juulil. Mart Võrklaev Minister Merike Saks Kantsler Lisa 1 Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde MÄÄRUS Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vormi kehtestamine Määrus kehtestatakse „Audiitortegevuse seaduse“ § 54 lõike 2 alusel. § 1. Kehtestada kestlikkusaruande ülevaatuse vandeaudiitori aruande vorm (lisa). § 2. Määrus jõustub 2024. aasta 6. juulil. Mart Võrklaev Minister Merike Saks Kantsler Lisa Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vorm Rahandusministri . 2024. a määruse nr “Kestlikkusaruande audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vormi kehtestamine“ Lisa Kestlikkusarunde audiitorkontrolli vandeaudiitori aruande vorm 1. Märkuseta kokkuvõte Pealkiri SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI PIIRATUD KINDLUST ANDEV ARUANNE KESTLIKKUSARUANDE/KONSOLIDEERITUD KESTLIKKUSARUANDE KOHTA Adressaat Kokkuvõte Kokkuvõtte alus Asjaolu rõhutamine1 Muu asjaolu2 Muu aruandlus3 Juhtkonna kohustused seoses kestlikkusaruandega/Juhtkonna kohustused seoses konsolideeritud kestlikkusaruandega Olemuslikud piirangud kestlikkusaruande/konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel4 Vandeaudiitori kohustused seoses kestlikkusaruande audiitorkontrolliga/Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontorlliga Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta5 Audiitorettevõtja nimel allkirjastava vandeaudiitori nimi Vandeaudiitori number Audiitorettevõtja nimi Audiitorettevõtja tegevusloa number Audiitorettevõtja asukoha aadress Vandeaudiitori aruande kuupäev 1;2;3;4 ja 5 Pealkiri on vastavalt vajadusele vandeaudiitori poolt muudetav ja alapealkirja(de)ga täiendatav. Kui lõiku ei täideta, siis ei kuvata aruandes ka pealkirja 2. Märkusega kokkuvõte Pealkiri SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI PIIRATUD KINDLUST ANDEV ARUANNE KESTLIKKUSARUANDE/KONSOLIDEERITUD KESTLIKKUSARUANDE KOHTA Adressaat Märkusega kokkuvõte Märkusega kokkuvõtte alus Asjaolu rõhutamine1 Muu asjaolu2 Muu aruandlus3 Juhtkonna kohustused seoses kestlikkusaruandega/Juhtkonna kohustused seoses konsolideeritud kestlikkusaruandega Olemuslikud piirangud kestlikkusaruande/konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel4 Vandeaudiitori kohustused seoses kestlikkusaruande audiitorkontrolliga/Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontorlliga Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta4 Audiitorettevõtja nimel allkirjastava vandeaudiitori nimi Vandeaudiitori number Audiitorettevõtja nimi Audiitorettevõtja tegevusloa number Audiitorettevõtja asukoha aadress Vandeaudiitori aruande kuupäev 3. Kokkuvõtte avaldamisest loobumine Pealkiri SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI PIIRATUD KINDLUST ANDEV ARUANNE KESTLIKKUSARUANDE/KONSOLIDEERITUD KESTLIKKUSARUANDE KOHTA Adressaat Kokkuvõtte avaldamisest loobumine Kokkuvõtte avaldamisest loobumise alus Asjaolu rõhutamine1 Muu asjaolu2 Muu aruandlus3 Juhtkonna kohustused seoses kestlikkusaruandega/Juhtkonna kohustused seoses konsolideeritud kestlikkusaruandega Olemuslikud piirangud kestlikkusaruande/konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel4 Vandeaudiitori kohustused seoses kestlikkusaruande audiitorkontrolliga/Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontorlliga Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta5 Audiitorettevõtja nimel allkirjastava vandeaudiitori nimi Vandeaudiitori number Audiitorettevõtja nimi Audiitorettevõtja tegevusloa number Audiitorettevõtja asukoha aadress Vandeaudiitori aruande kuupäev 4. Vastupidine kokkuvõte Pealkiri SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI PIIRATUD KINDLUST ANDEV ARUANNE KESTLIKKUSARUANDE/KONSOLIDEERITUD KESTLIKKUSARUANDE KOHTA Adressaat Vastupidine kokkuvõte Vastupidise kokkuvõte alus Asjaolu rõhutamine1 Muu asjaolu2 Muu aruandlus3 Juhtkonna kohustused seoses kestlikkusaruandega/Juhtkonna kohustused seoses konsolideeritud kestlikkusaruandega Olemuslikud piirangud kestlikkusaruande/konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel4 Vandeaudiitori kohustused seoses kestlikkusaruande audiitorkontrolliga/Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud kestlikkusaruande audiitorkontorlliga Aruanne muude seadusest tulenevate ja regulatiivsete nõuete kohta5 Audiitorettevõtja nimel allkirjastava vandeaudiitori nimi Vandeaudiitori number Audiitorettevõtja nimi Audiitorettevõtja tegevusloa number Audiitorettevõtja asukoha aadress Vandeaudiitori aruande kuupäev LISA. Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel EL EL-i õigusakti direktiivi normi ülevõtmise EL-i õigusakti (EL) kohustus normi sisuliseks 2022/2464 Muudetav direktiivi (Jah, ei, rakendamiseks Kommentaar norm säte valikuline) kehtestatavad (artikkel, riigisisesed lõige, õigusaktid punkt) RPS § 2 lg 1 ja Jah 2, § 24 lg 2, Art 1 lg 1 2013/34/EL art 1 lg 3-5 AudS § 13 lg 1 ja 2 Mõiste „netokäive“ Art 1 lg 2 2013/34/EL art 2 punkt Jah sisaldub RPS § 3 p 4 RPS § 3 p 4 a 5 sätestatud mõistes „tulu“ Direktiivi 2022/2464 art 1 lg 13 punkt c lubab sõltumatut kindlustandva audiitorteenuse Jah osutaja regulatsiooni (edaspidi IASP) üle mitte võtta. IASP-i loomine ei ole mitmel põhjusel Eestis otstarbekas. Seni puudub Eestis selline väljakujunenud kutse, mistõttu tuleks IASP-i lubamisega Art 1 lg 2, 2013/34/EL art 2 RPS § 24 lg 2 ja luua täiesti uus b punktid 17–20 3; RTJ 5 p 6 sellekohane süsteem. Eestis kvalifitseeruksid IASP-ina osalise kestlikkuse pädevusega keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) tõendajad, keda on Eestis arvuliselt vaid kaks. Nende sertifitseerimise, standardite ja järelevalvesüsteemi ühildamine 1 vandeaudiitorite süsteemiga on komplitseeritud ja kulukas, sh tooks EMAS tõendajatele kaasa arvestatavas hulgas täiendatavatele tingimustele vastamise kohustuse, kuna. IASP-id kohustuksid lisaks EMAS-ele esitatavatele tingimustele täitma kõiki AudS-is vandeaudiitorile kehtestatud nõudeid. Jah RPS § 24 lg 8 p Art 1 lg 3 2013/34/EL art 19 lg 1 6 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 1 Jah RPS § 24 lg 2 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah RPS § 24 lg 3; Võtame üle viidetega punkt a ESRS kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon o sätestatud kestlikusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes SBM-1 „Strateegia, ärimudel ja väärtusahel“ kuni SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga“, samuti standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõudes E1-1 „Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt b kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, 2 Sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS E1 ’“Kliimamuutus’ avalikustamisnõuetes E1-1 „Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks“ ja E1-4 „Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt c kestlikkusaruandluse standarditele ESRS,Sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes GOV-1 „Hhaldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle punkt d viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, Sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes GOV-4 „Avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta“ ja GOV-5 „Riskijuhtimine ja 3 kestlikkusaruandluse sisekontroll“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt e kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes GOV-3 „Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsiooni- kavadesse“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt f kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes GOV-2 „Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid“, GOV-4 „Avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta“ ja IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkus- aruandega“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt g kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon 4 sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 2 Jah ESRS Võtame üle viidetega punkt h kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamise miinimumnõudes MDR-M „Oluliste kestlikkus- aspektidega seotud mõõdikud“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 3 Jah RPS § 24 lg 2 ja Võtame üle viidetega lg 6; ESRS kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes IRO-1 “Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ andmepunktides 62– 72. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 4 Jah RPS § 24 lg 3 5 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 5 Jah ESRS Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas onülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ andmepunktides AR 6–AR 8, standardis ESRS S1 „Oma töötajaskond“. Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 6 Jah RPS § 24 lg 3 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 7 Jah RPS § 62 lg 19 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 8 Jah RPS§ 24 lõiked 7 ja 8 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg 9 Jah RPS § 24 lõiked 4-6 Art 1 lg 4 2013/34/EL art 19a lg Jah RPS § 24 lõige 4 10 Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 Art 1 lg 5, 2013/34/EL art 20 lg 1 ESRS „Avalikustamise a punkt g üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes GOV –1 –GOV –4, standardi ESRS G1 “Äriline käitumine“ avalikustamisnõudes G1-1 „Ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur“. Art 1 lg 5, 2013/34/EL art 20 lg 1 Jah RPS § 24 lg 2, lg b lisatud lõik 8 p 7, Art 1 lg 6, 2013/34/EL art 23 lg 4 Jah RPS § 31 lg 4 a punkt b Art 1 lg 6, 2013/34/EL art 23 lg 8 Jah RPS § 31 lg 4 b punkti b alapunkt i Art 1 lg 6, 2013/34/EL art 23 lg 8 Jah RPS § 31 lg 4 c punkti b alapunkt iii Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 1 Jah RPS § 31 lg 4 6 Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas onülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes SBM-1 „Strateegia, RPS § 28 lg 2, § 2013/34/EL art 29a lg 2 ärimudel ja Art 1 lg 7 24 lg 2 ja 3; punkt a väärtusahel“’ kuni ESRS SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga“, samuti standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõudes E1-1 „Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas onülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS avalikustamisnõuetes punkt b E1-1 „Üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks“ ja E1-4 „Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid“. Jah Võtame üle viidetega 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS kestlikkusaruandluse punkt c standarditele ESRS, 7 sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS „Avalikustamise punkt d üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes GOV-4 „Avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta“ ja GOV-5 „Riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse 2013/34/EL art 29a lg 2 standardi ESRS 2 Art 1 lg 7 ESRS punkt e „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes GOV-3 „Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsiooni- kavadesse“. 2013/34/EL art 29a lg 2 Jah Võtame üle viidetega Art 1 lg 7 ESRS punkt f kestlikkusaruandluse 8 standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõuetes GOV-2 „Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid“, GOV-4 „Avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta“ ja IRO-2 “ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkus- aruandega“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS standardi ESRS 2 punkt g „Avalikustamise üldised reeglid“ avalikustamisnõudes SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav 2013/34/EL art 29a lg 2 Art 1 lg 7 ESRS regulatsioon punkt h sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 9 avalikustamise miinimumnõudes MDR-M „Oluliste kestlikkus- aspektidega seotud mõõdikud“. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 2 „Avalikustamise RPS § 24 lg 6, § Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 3 üldised reeglid“ 31 lg 4; ESRS avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“andmepunkti des 62 –72. Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 4 ESRS sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ andmepunktides 102 –104. Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 5 Jah RPS § 31 lg 4 Jah Võtame üle viidetega kestlikkusaruandluse standarditele ESRS, sealhulgas on ülevõetav regulatsioon Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 6 ESRS sätestatud kestlikkusaruandluse standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ andmepunktides AR 6 –AR 8, standard 10 ESRS S1 „Oma töötajaskond“. Jah RPS § 24 lõiked Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 7 7 ja 8; § 31 lg 2 Jah RPS § 24 lõiked Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 8 4 ja 5, RPS 28 lg 2 Jah RPS § 24 lõiked Art 1 lg 7 2013/34/EL art 29a lg 9 4 ja 5, RPS 28 lg 2 2013/34/EL peatükk Ei Art 1 lg 8 - Komisjoni kohustus 6a, art 29b Art 1 lg 8 2013/43/EL art 29c Ei - Komisjoni kohustus 2013/34/EL, peatükk Jah Art 1 lg 9 RPS § 25 lg 1 6b, art 29d Jah ÄS § 971 lg 1 ja 11, § 179 lg 4 ja 42, § 334 lg 2 ja Art 1 lg 10 2013/34/EL art 30 lg 1 21; RPS § 25 lg 1 ja 2; ÄRS § 26 lg 1 p 14 Jah ÄRS § 57 lg 1, Art 1 lg 11 2013/34/EL art 33 lg 1 3, § 179, § 183, 187 lg 2 ja 4 2013/34/EL peatükk 8 Jah Art 1 lg 12 AudS § 511 pealkiri Art 1 lg 2013/34/EL art 34 lg 1, Jah AudS § 95 lg 3 13, a a punkt ii Art 1 lg 2013/34/EL art 34 lg 1, Jah AudS § 591 13, a punkt aa Art 1 lg Jah 2013/34/EL art 34 lg 3 AudS § 652 13, b Valikuline IASPi ülevõtmine ei Art 1 lg 2013/34/EL art 34 lg - ole liikmesriikidele 13, c 4–6 kohustuslik Jah RPS § 31 lõiked 2013/34/EL peatükk 9a Art 1 lg 14 7–11; AudS § art 40a lg 1–4 941 Art 1 lg 14 2013/34/EL peatükk 9a Ei - Euroopa Komisjoni art 40b kohustus Art 1 lg 14 2013/34/EL peatükk 9a Jah RPS § 44 lg 1, art 40c ÄS § 179 lg 1 ja 4, § 183, § 187 lg 1, § 306 lg 4, § 315 lg 1, § 331, § 332 lg 1 ja 2, § 333 lg 1, § 334 lg 1, 2 ja 11 22, § 385 lg 2 ja 5, § 388 lg 1 ja 2 Art 1 lg 14 2013/4/EL peatükk 9a Jah ÄS § 971 lg 1, art 40d 11, § 179 lg 4, 42, 334 lg 2 ja 21, § 388 lg 2 ja 21; RPS § 44; ÄRS § 32 lg 1 ja 2; JUM 4.01.2023 määrus nr 2 „Tasu elektroonilise registri andmete väljastamise eest ja tasuta andmeid saama õigustatud isikud“ § 2 lg 1 Art 1 lg 15 2013/34/EL peatüki 11 Jah RPS § 613 b pealkiri Jah RPS § 613 lg 1 ja Art 1 lg 16 2013/34/EL art 48i lg 1 2 Art 1 lg 16 2013/34/EL art 48i lg 2 Jah RPS § 613 lg 1 Art 1 lg 16 2013/34/EL art 48i lg 3 Jah RPS § 613 lg 3 Art 1 lg 16 2013/34/El art 48i lg 3 Jah RPS § 613lg 4 Art 1 lg 2013/34/EL art 49 lg 2, Ei Ei sisalda liikmesriigi - 17, a 3 kohustust Art 1 lg 17 2013/34/EL art 49 lg Ei - Ei sisalda liikmesriigi b 3b kohustust Art 1 lg Ei Ei sisalda liikmesriigi 2013/34/EL art 49 lg 5 - 17, c kohustust 2004/109/EÜ art 2 Jah VPTS § 184 lg Art 2 lg 1 esimese lõigu alapunkt 5; RPS § 24, 31 r Art 2 lg 2, 2004/109/EÜ art 4 lg 2 Jah VPTS § 18410 lg a pc 5; RPS § 25 lg 2 Jah VPTS § 18410 lg Art 2 lg 2, 2004/109/EÜ art 4 lg 4, 6, ÄS § 97 b 5 lõiked 1 ja 11 Art 2 lg 3, 2004/109/EÜ art 23 lg Ei – Euroopa Komisjoni a 4 kolmas ja neljas lõik kohustus Art 2 lg 3, 2004/109/EÜ art 23 lg Ei _ Euroopa Komisjoni b 4, lisatud lõik kohustus Ei Euroopa Komisjoni Art 2 lg 4 2004/109/EÜ art 28d – kohustus Jah AudS § 1 punkt Art 3 lg 1 2006/43/EÜ art 1 1; RPS § 1 12 Jah AudS § 3, § 31, § Art 3 lg 2, 2006/43/EÜ art 2 7 lg 1, § 11, § 55 a punktid 2-6 lg 5 Jah AudS § 55 lg 2 p Art 3 lg 2, 2006/43/EÜ art 2 p 16a 3 ja 4, § 65 lg 1 b ja 3 Jah IASP institutsiooni üle ei võta, kuna Eestis selline RPS § 24 lg 2; Art 3 lg 2, 2006/43/EÜ art 2 institutsioon puudub AudS § 50, § 51 c punktid 21–23 ning selle loomine ei lg 2, § 941 ole otstarbekas (vt põhjendust art 1 lg 2, b juures). Jah AudS § 20 lg 1 p Art 3 lg 3 2006/43/EÜ art 6 p 1 1 Jah AudS § 19 lg 1 punkt 21, § 20 lg 1 punkt 2 ja lg 3, Art 3 lg 3 2006/43/EÜ art 6 p 2 § 22 lg 1 punkt 1 ja lg 2 punktid 1, 11, ja 19-21, § 24 lg 3; Jah AudS § 102 lg 2, Art 3 lg 3 2006/43/EÜ art 6 p 3 § 124 lg 1, § 161 lg 1, § 162 lg 1 Jah AudS § 14 lg 7, Art 3 lg 4 2006/43/EÜ art 7 lg 1 § 17 lg 1. § 21, § 24 lg 1 Jah AudS § 19 lg 1 punkt 21, § 22 lg Art 3 lg 4 2006/43/EÜ art 7 lg 2 1 punkt 1 ja 2 punktid 19-21, § 24 lg 11,12 ja 13 Jah AudS § 22 lg 2 Art 3 lg 5 2006/43/EÜ art 8 lg 3 punktid 19-21 2006/43/EÜ art 10 lg 1 Jah AudS § 20 lg 2 Art 3 lg 6 lisatud lõik punktid 11 ja 12 Valikuline Ülevõtmine ei ole kohustuslik. Eestis ei ole juba varasemalt kasutanud tööpraktika ja teoreetilise õppe Art 3 lg 7 2006/43/EÜ art 12 - ühitamise võimalust direktiivis sätestatud viisil, kuna Eestis puudub sobival tasemel auditi valdkonna õpe, mis tagaks samaväärsed 13 teadmised ja kogemused kui tööpraktika. 2006/43/EÜ art 14 lg 2 Jah Art 3 lg 8 AudS § 24 lg 3 lisatud lõik Jah AudS § 2061 lg Art 3 lg 9 2006/43/EÜ art 14a 1-3 Jah AudS § 153 lg 1, VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg se registri 2006/43/EÜ art 16 lg 1 10, a asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 8 lg 1 punktid 1-3, § 8 lg 2 p 41 ja 5 Jah VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg 2006/43/EÜ art 16 lg 2 se registri 10, b lisatud lõik asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 8 lg 2 punkt 6 Jah VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg 2006/43/EÜ art 17 lg 1 se registri 11, a punkt e asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 11 lg 1 punkt 11 Jah VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg 2006/43/EÜ art 17 lg 1 se registri 11, b punkt i asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 11 lg 2 punkt 6 Jah VV 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevu Art 3 lg 2006/43/EÜ art 17 lg 2 se registri 11, c lisatud lõik asutamise ja registri pidamise põhimäärus“ § 11 lg 31 14 Jah Standard ISQM1 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 24b lg 1 punktid 32 D, 12, a 34.D1 g, h Art 3 lg 2006/43/EÜ art 24b lg Jah Standard ISQM1 12, b 2a p 34.D1 i Art 3 lg 2006/43/EÜ art 24b lg 4 Jah Standard ISQM1 12, c punktid b ja c p 34.D1 e Art 3 lg 2006/43/EÜ art 24b lg Jah Standard ISQM1 12, d 5a p 34.D1 punkt d Art 3 lg Jah Standard ISQM1 2006/43/EÜ art 24b lg 6 12, e p 34.5 Jah AudS § 511, § 58 Art 3 lg 13 2006/43/EÜ art 25 lg 1 Jah AudS § 39 lg 1, § 40, § 46 lg 3 punkt 6, § 47, § 48 lg 1 ja 2; Art 3 lg 14 2006/43/EÜ art 25b Kutselise arvestuseksperdi eetikakoodeksi punkt R114.1 2006/43/EÜ art 25c Jah Art 3 lg 14 AudS § 591 lg 2 punkt 1 Jah Kutselise 2006/43/EÜ art 25c arvestuseksperdi Art 3 lg 14 punkt 2 eetikakoodeks B:4 punkt 960; Jah Kutselise 2006/43/EÜ art 25c arvestuseksperdi Art 3 lg 14 punkt 3 eetikakoodeksi punkt R900.11 Jah ISQM1 art 24b; Kutselise Art 3 lg 14 2006/43/EÜ art 25d arvestuseksperdi eetikakoodeksi peatükk 360 Jah AudS § 45 lg 1, Art 3 lg 15 2006/43/EÜ art 26a § 2062 lg 1 ja 2 Jah AudS § 55 lg 2 p Art 3 lg 16 2006/43/EÜ art 27a lg 1 4, § 56 lõiked 2, 22 ja 23; § 60 lg 4 Jah AudS § 56 Art 3 lg 16 2006/43/EÜ art 27a lg 2 lõiked 22 ja 23 Jah Auds § 60 lg 3, Art 3 lg 16 2006/43/EÜ art 27a lg 3 § 62 lg 11, § 124 lg 1 punkt 21 2006/43/EÜ art 28 lg 2 Jah AudS § 95 Art 3 lg 17 punkt e Jah AudS § 54 lg 1 Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 1 ja 2, § 941 15 Jah AudS § 54 lg 1 Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 2 ja 2, § 55 lg 2 punktid 3 ja 4 Valikuline Eesti ettevõtete suurust, auditi turgu ning praktikaid arvesse võttes, ei ole Eestis ühisauditi vajadust. Ka raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 3 - puhul ei ole seda võimalust ning kestlikkusaruande audiitorkontrolli enama kui ühe vandeaudiitori poolt läbiviimine ei ole samal põhjusel vajalik ega erisuse loomine ka mõistlik. Jah AudS § 55 lg 2 punktid 3 ja 4; Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 4 ISAE 3000 punktid 69 m ja n Valikuline Ülevõtmine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruande ja kestlikkusaruande audiitorkontrolli kohta vanderaudiitori eraldi aruannete koostamine on vajalik, kuna kontrollide näol on tegu erinevate Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 5 - töövõttudega, kasutatakse erinevaid standardeid ning ka töövõtu läbiviijad, allkirjastajad võivad olla erinevad, mistõttu kõige selle ühte aruandesse koondamine on praktikas keeruline. Eraldi aruanded kindlasti suurendavad 16 aruannete paremat loetavust. Jah AudS § 54 lg 2 Art 3 lg 18 2006/43/EÜ art 28a lg 6 ja 3, § 941 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 29 lg 1 Jah AudS § 138 lg 3 19, a punkt d Art 3 lg 2006/43/EÜ art 29 lg 1 Jah AudS § 47, § 19, b punkt f 137 lg 6, Art 3 lg 2006/43/EÜ art 29 Jah AudS § 137 lg 2 19, c punkti 1 alapunkt h ja 3, Art 3 lg 2006/43/EÜ art 29 lg 2 Jah AudS § 138 lg 3 19, d punkt a Art 3 lg Jah 2006/43/EÜ art 29 lg 2a AudS § 2062 19, e Jah AudS § 124 lg 1 Art 3 lg 20 2006/43/EÜ art 30 lg 1 punktid 1 ja 6-9 Jah AudS § 145 Art 3 lg 20 2006/43/EÜ art 30 lg 2 punktid 2 ja 3, § 147 lõiked 1-3, 2006/43/EÜ art 30a lg 1 Jah Art 3 lg 21 Auds § 471 punkt ca Jah AudS § 121 lõiked 1, 41 ja 2006/43/EÜ art 30a lg 1 Art 3 lg 22 42, § 124 lg 1 punkt da punktid 7 ja 8, § 146 lg 2 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 32 lg 3 Jah AudS § 126 23, a esimene lõik lõiked 1 ja 3 Jah AudS § 46 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 32 lg 4 lõiked 2 ja 3; § 23, b punkt b 124 lg 1 punktid 2 ja 3 Jah Auds § 48, § 161 lõiked 1 ja 2, § Art 3 lg 24 2006/43/EÜ art 36a 162 lõiked 1, 2 ja 4 p 2 Jah ÄS § 168 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 37 lg 1 lg 1 p 7, § 298 lg 25, a lisatud lõik 1 punkt 5 Liikmesriigil ei ole kohustust sätet üle võtta. Vandeaudiitori nimetab Eestis üldkoosolek vastavalt Art 3 lg 2006/43/EÜ art 37 lg 2 äriseadustikule ning - 25, b lisatud lõik alternatiivi me sellele ei ole loonud raamatupidamise Valikuline aastaaruande audiitori puhul. Sama põhimõtet järgime ka 17 kestlikkusvandeaudiit ori nimetamisel. Puudub vajadus luua uusi alternatiivseid vandeaudiitori sõltumatust tagavaid võimalusi vandeaudiitori nimetamiseks, kuna kehtiv regulatsioon toimib ning uue regulatsiooni loomisega kaasnevate kulutuste tekitamine riigile ei ole põhjendatud. Vandeaudiitori sõltumatus on lisaks tagatud ka AudS §-ga 47. Art 3 lg Jah 2006/43/EÜ art 37 lg 3 AudS § 952 lg 2 25, c Art 3 lg Jah 2006/43/EÜ art 38 lg 1 AudS § 57 lg 2 26, a Art 3 lg 2006/43/EÜ art 38 lg 2 Jah AudS § 57 lg 3 26, b lisatud lõik Art 3 lg 2006/43/EÜ art 38 lg 3 Jah AudS § 124 lg 1 26, c lisatud lõik punkt 32 Liikmesriigil ei ole kohustust sätet üle võtta. Arvestades Eesti ettevõtete Valikuline suurust ning nende juhtorganite lihtust, ei ole me pidanud vajalikuks seda rangelt reguleerida, milline juhtimisorgan vastutab Art 3 lg 2006/43/EÜ art 39 lg 4a - raamatupidamise 27, a aastaaruande audiitorkontrolliga seonduvate tegevuste ees. Sama põhimõte kehtib ka kestlikkusaruande audiitorkontrolli tegevuste osas, mistõttu puudub vajadus reguleerimiseks. 18 Art 3 lg 2006/43/EÜ art 39 lg 6 Jah AudS § 98 lg 1 27, b punktid a–e punkt e Art 3 lg Jah 2006/43/EÜ art 45 lg 1 AudS § 301 lg 2 28, a Art 3 lg Jah 2006/43/EÜ art 45 lg 4 AudS § 301 lg 11 28, b Art 3 lg Jah AudS § 301 lg lg 2006/43/EÜ art 45 lg 5 28, b 1 punkt 1 Art 3 lg Jah 2006/43/EÜ art 45 lg 6 AudS § 301 lg 3 28, b Art 3 lg 2006/43/EÜ art 48a lg 2 Ei Kohaldub Euroopa - 29, a lisatud lõik Komisjonile Art 3 lg Ei Kohaldub Euroopa 2006/43/EÜ art 48a lg 3 - 29, b Komisjonile Art 3 lg Ei Kohaldub Euroopa 2006/43/EÜ art 48a lg 5 - 29, c Komisjonile Määrus (EL) nr Otsekohalduv Art 4 lg 1 537/2014 art 4 lg 2 teine määrus - lõik Määrus (EL) nr Otsekohalduv Art 4 lg 2, 537/2014 art 5 lg 1 teise määrus - a lõigu punkt c Määrus (EL) nr Otsekohalduv Art 4 lg 2, 537/2014 art 5 lg 4 määrus - b lisatud lõik Art 5 lg 1 - Jah Eelnõu § 4 Jõustumissäte Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 18 Rakendussäte a, i) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 18 Rakendussäte a, ii) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 19 Rakendussäte b i) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 19 Rakendussäte b ii) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 20 Rakendussäte c i) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 21 Rakendussäte c ii) Art 5 lg 2, Jah - RPS § 62 lg 21 Rakendussäte c iii) Art 5 lg 2 Jah c viimane - RPS § 62 lg 20 Rakendussäte lõik, Art 5 lg 3 - Jah - Normitehniline säte Jah Ei vaja õigusaktide muutmist, edastame direktiivi Art 5 lg 4 - - ülevõtmiseks muudetavate seaduste tekstid 19 Euroopa Komisjonile. Ei Kohaldub Euroopa Art 6 p 1 - Komisjonile Ei Kohaldub Euroopa Art 6 p 2 - Komisjonile Ei Direktiivi jõustumis- Art 7 - ja kohaldamissäte Ei Direktiivi Art 8 - adressaatide säte. Komisjoni EL-i õigusakti delegeerit normi ülevõtmise ud kohustus EL-i õigusakti direktiivi (Jah, ei, normi sisuliseks (EL) Muudetav direktiivi valikuline) rakendamiseks Kommentaar 2023/2775 säte kehtestatavad norm riigisisesed (artikkel, õigusaktid lõige, punkt) Art 1 2013/34/EL art 3 RPS § 3 p 14–17 Jah Ülevõtmissäte, ei Jah vaja õigusaktide muutmist, edastame direktiivi Art 2 ülevõtmiseks muudetavate seaduste tekstid Euroopa Komisjonile Art 3 Jah Direktiivi Eelnõu § 4 jõustumissäte Ei Direktiivi Art 4 adressaatide säte 20 Justiitsministeerium Majandus- ja Meie 22.02.2024 nr 1.1-10.1/935-1 Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. CSRD ülevõtmise eelnõu 20. veebruar 2024 2. CSRD seaduseelnõu seletuskiri 20. veebruar 2024 3. CSRD VV ja RM määruste kavandid 4. CSRD SE SK lisa 1 uus RM määrus koos vormidega 5. CSRD ülevõtmise vastavustabel 20. veebruar 2024 Lisaadressaadid: Eesti Raamatupidajate Kogu Raamatupidamise Toimkond Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Audiitorkogu Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Registrite ja Infosüsteemide Keskus Finantsinspektsioon Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum Vabaühenduste Liit Audiitortegevuse järelevalvenõukogu Kersti Rahlin 5885 1391 [email protected] 2 Lisa 3 Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) KUTSEEKSAMI Lisa Alamosa VALDKOND TEEMA JAGU 1 Raamatupidamise Eesti finantsaruandluse standardite eriosa 2 1.1 alamosa 1.1.1 arvestus, sealhulgas raamatupidamine finantsarvestus Eesti finantsaruandluse standard ja selle tõlgendused 1.1.2 õigus majandushaldusõigus 3 1.2 IFRS alamosa 1.2.1 arvestus, sealhulgas raamatupidamine rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ja nende tõlgendused 4 1.3 Rahanduse ja juhtimise alamosa 1.3.1 ettevõtte rahandus juhtimis- ja kuluarvetus ning maksuarvestus finantsjuhtimine 1.3.2 juhtimine ärijuhtimine mikro- ja makroökonoomika 5 1.4 Raamatupidamise õiguse alamosa 1.4.1 õigus tsiviilõiguse üldosa ühinguõigus võlaõigus tööõigus pankrotiõigus maksuõigus Vandeaudiitori Vandeaudiitori kutsetegevuse 2 eriosa 6 2.1 standardite alamosa 2.1.1 arvestus, sealhulgas audiitortegevus vande- ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused audiitortegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kutsetegevuse standardid ja tõlgendused riskijuhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus infotehnol 2.1.2 oogia 2.1.3 matemaatika ja statistika 7 2.2 Vandeaudiitori õiguse alamosa 2.2.1 õigus ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava majandushaldusõigus kaubandusõigus karistusõigus 2.3 Isikuomaduste kontroll - essee Isikuomaduste kontroll - vestlus Isikuomaduste kontroll - test Avaliku õiguse 3 eriosa 8 3.1 Riigi- ja haldusõiguse alamosa 3.1.1 õigus riigiõigus, sh avaliku sektori juhtimine haldusmenetlus 9 3.2 Vastavusauditi standardi alamosa 3.2.1 arvestus, sealhulgas audiitortegevus vandeaudiitori tegevuse alused Tunnustamise 4 sobivustest 10 4.1 Sobivustesti õiguse alamosa 4.1.1 õigus tsiviilõiguse üldosa ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava majandushaldusõigus kaubandusõigus võlaõigus tööõigus pankrotiõigus maksuõigus karistusõigus 5 Siseaudiitori kutsetegevuse . Siseaudiitori eriosa 11 5.1 standardite alamosa 5.1.1 arvestus, sealhulgas audiitortegevus audiitortegevuse seaduse §-s 70 sätestatud kutsetegevuse standardid ja tõlgendused Avaliku sektori siseaudiitori 12 5.2 alamosa 5.2.1 IIA CGAP 13 5.3 Siseaudiitori atesteerimise alamosa 5.3.1 IIA CIA 5.4 Isikuomaduste kontroll - essee 6 Kestlikkusarvestuse Euroopa kestlikkusaruandluse . eriosa 14 6.1 standardite alamosa 6.1.1 arvestus sh kestlikkusarvestus Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ja juhendmaterjal 6.1.2 õigus majandushaldusõigus 15 6.2 Kestlikkusarvestuse õiguse alamosa 6.2.1 õigus tsiviilõiguse üldosa keskkonnaõigus sotsiaalõigus tööõigus ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava Lisa 3 Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 6 (muudetud sõnastuses) Alamosa: 2.1 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa Valdkond: 2.1.1 Arvestus, sealhulgas audiitortegevus 2.1.2 Infotehnoloogia 2.1.3 Matemaatika ja statistika Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus Allikas Allika asjakohas us 1 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite eessõna (Eesti) B 2 Kindlustandvate töövõttude rahvusvaheline raamistik (Eesti) B 3 Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeks (Eesti) (sh A sõltumatuse standardid) 4 Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 1 B (täiendatud) Kvaliteedijuhtimine ettevõtete puhul, mis viivad läbi finantsaruannete auditeid või ülevaatusi või muid kindlustandvaid või seonduvate teenuste töövõtte 5 Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 2 B (täiendatud) Töövõtu kvaliteedi ülevaatused 6 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 200 A 7 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 210 A 8 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 220 B 9 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 230 A 10 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 240 A 11 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 250 (muudetud) A 12 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 260 (muudetud) A 13 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 265 A 14 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 300 A 15 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 315 (muudetud A 2019) 16 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 320 A 17 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 330 A 18 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 402 B 19 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 450 A 20 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 500 A 21 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 501 A 22 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 505 A 23 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 510 A 24 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 520 A 25 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 530 A 26 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 540 (muudetud) A 27 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 550 A 28 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 560 A 29 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 570 (muudetud) A 30 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 580 A 31 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 600 A 32 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 610 (muudetud) B 33 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 620 B 34 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 700 (muudetud) A 35 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 701 B 35 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 705 (muudetud) A 36 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 706 (muudetud) A 37 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 710 A 38 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) B 39 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 800 (muudetud) C 40 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 805 (muudetud) C 41 Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 810 (muudetud) C 42 Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2400 A (muudetud) 43 Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2410 C 44 Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti) B 3000 (muudetud) 45 Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti) C 3400 46 Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4400 A (muudetud) 47 Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4410 C (muudetud) 48 IAASB rakendusjuhised ISAE 3000 (muudetud) kestlikkus või B muu laiendatud aruandluse töövõttudele Allikate alajaotused ning liigitus põhi- ja lisasäteteks* 1. Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite eessõna (Eesti) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Sissejuhatus X 3 AJN seisukohad X 4-9 AJN kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele X omistatud mõjuvõim 10 Rahvusvahelised auditeerimise standardid (Eesti) X 11 Rahvusvahelised kvaliteedijuhtimise standardid 1 ja 2 (Eesti) X 12-15 Muud rahvusvahelised standardid (Eesti) X 16 Kutsealane otsustus X 17-18 Vandeaudiitori kutsetegevuse standardite rakendatavus X 19-20 AJN kinnitatud rakendusjuhenditele (Eesti) omistatud X mõjuvõim 21 Keel X 2. Kindlustandvate töövõttude rahvusvaheline raamistik (Eesti) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4 Sissejuhatus X 5-9 Eetikapõhimõtted ja kvaliteedikontrolli standardid X 10-11 Kindlustandvate töövõttude kirjeldus X 12–13; Atesteerimistöövõtud ja otsesed töövõtud X Lisa 2 14–16 Põhjendatud kindlust andvad töövõtud ja piiratud kindlust X andvad töövõtud 17–19 Raamistiku ulatus X 20–21 Aruanded kindlust mitteandvate töövõttude kohta X 22–25 Kindlustandva töövõtu eeltingimused X 26 Kindlustandva töövõtu elemendid X 27–38; Kolmepoolne suhe X Lisa 3 39–41 Aluseks olev käsitletav küsimus X 42–49 Kriteeriumid X 50–82 Tõendusmaterjal X 83–92 Aruanne kindlustandva töövõtu kohta X 93–95 Muud asjaolud X 96 Praktiseerija nime sobimatu kasutus X 1. lisa IAASB avaldatud seisukohad ja nende seosed üksteisega ning X IESBA koodeksiga; AJN kinnitatavate vandeaudiitori kutsetegevuse standardite struktuur 4. lisa Aluseks olevate käsitletavate küsimuste kategoriseerimine X 3. Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeks (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1. OSA EETIKAKOODEKSIGA VASTAVUSES OLEMINE, PÕHIPRINTSIIBID JA KONTSEPTUAALNE RAAMISTIK 100 Eetikakoodeksiga vastavuses olemine X 0 110 Põhiprintsiibid X 111 Ausus X 0 112 Objektiivsus X 0 113 Kutsealane kompetentsus ja nõutav hoolsus X 0 114 Konfidentsiaalsus X 0 115 Kutsealane käitumine X 0 120 Kontseptuaalne raamistik X 2. OSA KUTSELISED ARVESTUSEKSPERDID MUUS ÄRITEGEVUSES 200 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine – Kutselised X arvestuseksperdid muus äritegevuses 210 Huvide konfliktid X 0 220 Informatsiooni koostamine ja esitamine X 230 Tegutsemine piisavate eriteadmistega X 240 Finantshuvid, kompensatsioon ja stiimulid, mis on seotud X finantsaruandluse ja otsuste langetamisega 250 Mõjutusvahendid, sealhulgas kingitused ja külalislahkus X 260 Reageerimine seadustele ja regulatsioonidele mittevastavuse X puhul 270 Surve põhiprintsiipide rikkumiseks X 3. OSA KUTSELISED ARVESTUSEKSPERDID AVALIKUS KUTSEALASES TEGEVUSES 300 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine – Kutselised X arvestuseksperdid 310 Huvide konfliktid X 320 Kutsealane töölemääramine X 321 Teised arvamused X 330 Teenustasud ja muud tasustamise tüübid X 340 Mõjutusvahendid, sealhulgas kingitused ja külalislahkus X 350 Kliendi varade vastutav hoid X 360 Reageerimine seadustele ja regulatsioonidele mittevastavuse X puhul 4.A SÕLTUMATUS AUDITI JA ÜLEVAATUSE OSA TÖÖVÕTTUDES 400 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine sõltumatuse suhtes X auditi ja ülevaatuse töövõttudes 410 Teenustasud X 411 Kompensatsiooni- ja hindamispoliitikad X 420 Kingitused ja külalislahkus X 430 Tegelik või ähvardav kohtumenetlus X 510 Finantshuvid X 511 Laenud ja garantiid X 520 Ärisuhted X 521 Perekondlikud ja isiklikud suhted X 522 Hiljutine teenistus auditi kliendi juures X 523 Teenistus auditi kliendi direktori või ametnikuna X 524 Töötamine auditi kliendi juures X 525 Personali ajutised töölesuunamised X 540 Töötajate pikaajaline seotus (sealhulgas partnerite rotatsioon) X auditi kliendiga 600 Kindlust mitteandvate teenuste osutamine auditi kliendile X 601 Arvestus- ja raamatupidamisteenused X 602 Haldusteenused X 603 Hindamisteenused X 604 Maksuteenused X 605 Siseauditi teenused X 606 IT-süsteemide teenused X 607 Kohtumenetluses abistamise teenused X 608 Juriidilised teenused X 609 Värbamisteenused X 610 Ettevõtterahanduse teenused X 800 Aruanded eriotstarbeliste finantsaruannete kohta, mis X sisaldavad kasutamise ja levitamise piirangut (auditi ja ülevaatuse töövõtud) 4.B SÕLTUMATUS KINDLUSTANDVATES TÖÖVÕTTUDES, OSA MIS ON MUUD KUI AUDITI JA ÜLEVAATUSE TÖÖVÕTUD 900 Kontseptuaalse raamistiku rakendamine sõltumatuse suhtes X kindlustandvates töövõttudes, mis on muud kui auditi ja ülevaatuse töövõtud 905 Teenustasud X 906 Kingitused ja külalislahkus X 907 Tegelik või ähvardav kohtumenetlus X 910 Finantshuvid X 911 Laenud ja garantiid X 920 Ärisuhted X 921 Perekondlikud ja isiklikud suhted X 922 Hiljutine teenistus kindlustandva töövõtu kliendi juures X 923 Teenistus kindlustandva töövõtu kliendi direktori või X ametnikuna 924 Töötamine kindlustandva töövõtu kliendi juures X 940 Töötajate pikaajaline seotus kindlustandva töövõtu kliendiga X 950 Kindlust mitteandvate teenuste osutamine kindlustandva X töövõtu klientidele, mis on muud kui auditi ja ülevaatuse töövõtu kliendid 990 Aruanded, mis sisaldavad kasutamise ja levitamise piirangut X (kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui auditi ja ülevaatuse töövõtud) 4. Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 1 (täiendatud) Kvaliteedijuhtimine ettevõtete puhul, mis viivad läbi finantsaruannete auditeid või ülevaatusi või muid kindlustandvaid või seonduvate teenuste töövõtte Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-5, A1- ISQM ulatus X 2 6-11, Ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteem X A3-5 12, A6- Mõjuvõim X 9 14-15 Eesmärk X 16, Definitsioonid X A10-28 17-18, Asjassepuutuvate nõuete rakendamine ja nendega vastavuses X A29 olemine 19-22, Kvaliteedijuhtimise süsteem X A30-38 23-27, Ettevõtte riskide hindamise protsess X A39-54 28, Valitsemine ja liidriks olemine X A55-61 29, Asjassepuutuvad eetikanõuded X A62-66 30, Kliendisuhete ja spetsiifiliste töövõttude aktsepteerimine ja X A67-74 jätkamine 31, Töövõtu läbiviimine X A75-85 32, Ressursid X A86- 108 33, Informatsioon ja infovahetus X A109- 115 34, Ettenähtud vastused X A116- 137 35-47, Monitoorimis- ja korrigeerimisprotsess X A138- 174 48-52, Võrgustiku nõuded või võrgustiku teenused X A175- 186 53-56, Kvaliteedijuhtimise süsteemi hindamine X A187- 201 57-60, Dokumentatsioon X A202- 206 5. Rahvusvaheline kvaliteedijuhtimise standard (Eesti) 2 (täiendatud) Töövõtu kvaliteedi ülevaatused Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4 Ulatus X Ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteem ja töövõtu kvaliteedi 5-9 ülevaatuste roll X 10 Mõjuvõim X 12 Eesmärk X 13 Definitsioonid X Asjassepuutuvate nõuete rakendamine ja nendega vastavuses 14-16 olemine X 17-23, A1-24 Töövõtu kvaliteedi ülevaatajate määramine ja sobivus X 24-27, A25-49 Töövõtu kvaliteedi ülevaatuse läbiviimine X 28-30, A50-53 Dokumentatsioon X 6. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 200 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Ulatus X 3-9; A1- Finantsaruannete audit X A13 11-12 Audiitori üldised eesmärgid X 13 Definitsioonid X 14; Finantsaruannete auditiga seotud eetikanõuded X A14-17 15; Kutsealane skeptitsism X A18-22 16; Kutsealane otsustus X A23-27 17; Piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal ja auditi risk X A28-52 18-24; Auditi läbiviimine kooskõlas ISAdega X A53-76 7. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 210 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1, A1 Ulatus 0 X 3 Eesmärk 0 X 4–5 Definitsioonid X 6-8, A2- Auditi eeltingimused X 0 A21, lisa 2 9-12, Auditi töövõtu tingimuste kokkuleppimine X 0 A22- A29, lisa 1 13, A30 Korduvauditid X 0 14-17, Auditi töövõtu tingimuste muutuse aktsepteerimine X 0 A31- A35 18-21, Täiendavalt arvessevõetavad asjaolud töövõtu aktsepteerimisel 0 X A36- A39 8. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 220 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-4, A1- Kvaliteediuhtimise süsteem ja töövõtu meeskondade roll X 0 A2 6 Eesmärk 0 X 7 Definitsioonid X 8, A3 Liidrite vastutus auditite kvaliteedi eest 0 X 9-11, Relevantsed eetikanõuded 0 X A4-A7 12-13, Kliendisuhete ja auditi töövõttude aktsepteerimine ja jätkamine. 0 X A8-A9 14, Töövõtumeeskondade määramine 0 X A10- A12 15- Töövõtu läbiviimine X 0 22,A13- A32 23, Monitoorimine 0 X A33- A35 24-25, Dokumentatsioon 0 X A36 9. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 230 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus X 2-3 Auditi dokumentatsiooni olemus ja eesmärgid 0 X 5 Eesmärk 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7; A1 Auditi dokumentatsiooni õigeaegne koostamine 0 X 8-13; Läbiviidud auditi protseduuride ja hangitud auditi X 0 A2-A20 tõendusmaterjali dokumentatsioon 14-16; Lõpliku auditi faili kokkupanemine X 0 A21- A24 10. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 240 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-3; A1- Pettuse tunnusjooned X 0 5 4-9; Vastutus pettuse ärahoidmise ja avastamise eest X 0 A5a-6 10 Eesmärgid 0 X 11 Definitsioonid X 12-14; Kutsealane skeptitsism X 0 A7-9 15; Arutelu töövõtu meeskonnas X 0 A10-11 16-24; Riskihindamise protseduurid ja seotud tegevused X 0 A12-27; Lisa 1 25-27; Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise riskide tuvastamine X 0 A28-32 ja hindamine 28-33; Vastused pettusest tuleneva olulise väärkajastamise hinnatud X 0 A33-48; riskidele Lisa 2 34-37; Auditi tõendusmaterjali hindamine X 0 A49-53; Lisa 3 38; Audiitoril ei ole võimalik töövõttu jätkata 0 X A54-57 39; Kirjalikud esitised X 0 A58-59 40-42; Infovahetus juhtkonnaga ja isikutega, kelle ülesandeks on X 0 A60-64 valitsemine 43; Pettusest raporteerimine asjakohasele ametivõimule väljaspool 0 X A65-67 majandusüksust 44-47 Dokumentatsioon 0 X 11. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 250 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2 Seaduste ja regulatsioonide mõju 0 X 3-9; A1- Seaduste ja regulatsioonidega vastavuses olemise kohustus X 0 A8 11 Eesmärgid X 0 12; A9 - Definitsioon 0 X A10 13-18; Seadustele ja regulatsioonidele vastavuse arvestamine audiitori X 0 A11- poolt A16 19-22; Auditi protseduurid mittevastavuse tuvastamisel või X 0 A17- kahtlustamisel A25 23-29; Infovahetus ja raporteerimine tuvastatud või kahtlustatava X 0 A26- mittevastavuse kohta A34 30; Dokumentatsioon 0 X A35- A36 12. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 260 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3; Ulatus 0 X Lisa 1 4-7 Infovahetamise roll 0 X 9 Eesmärgid 0 X 10 Definitsioonid X 11-13; Isikud, kelle ülesandeks on valitsemine X 0 A1-8 14-17; Asjaolud, mille kohta tuleb infot vaheta X 0 A9-36; Lisa 2 18-22; Infovahetuse protsess X 0 A37-53 23; A54 Dokumentatsioon 0 X 13. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 265 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3 Ulatus 0 X 5 Eesmärk 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7, A1- Selle kindlaksmääramine, kas sisekontrolli puudused on X 0 A4 tuvastatud 8, A5- Märkimisväärsed sisekontrolli puudused X 0 A11 9-11, Sisekontrolli puudusi käsitlev infovahetus X 0 A12- A30 14. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 300 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2; A1-3 Planeerimise roll ja ajastus X 0 4 Eesmärk 0 X 5; A4 Töövõtu meeskonna võtmetähtsusega liikmete kaasamine 0 X 6; A5- Töövõtu esmased tegevused X 0 A7 7-11; Planeerimistegevused X 0 A8- A17;Lis a 12; Dokumentatsioon 0 X A18- A21 13; A22 Esmakordsete audititöövõttude puhul täiendavalt arvesse X 0 võetavad asjaolud 15. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 315 (muudetud 2019) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Käesoleva ISA ulatus 0 X 2 Võtmetähtusega kontseptsioonid X 9 Skaleeritavus X 11 Eesmärk 0 X 12; A1- Definitsioonid 0 X A10 13-18; Riskihindamise protseduurid ja seotud tegevused 0 X A11- A47 19-27; Arusaamise omandamine majandusüksusest ja selle X 0 A48- keskkonnast, rakendatavast finantsaruandluse raamistikust ja A183 majandusüksuse sisekontrollisüsteemist 28-37; Olulise väärkajastamise riskide tuvastamine ja hindamine X 0 A184- A236 38; Dokumentatsioon 0 X A237- A241 Lisa 1: Kaalutlused majandusüksusest ja selle ärimudelist arusaamiseks X Lisa 2: Olemusliku riski teguritest arusaamine X 0 Lisa 3: Arusaamine majandusüksuse sisekontrollisüsteemist X 0 Lisa 4: Kaalutlused majandusüksuse siseauditi funktsioonist X arusaamiseks Lisa 5: Kaalutlused infotehnoloogiast arusaamiseks X Lisa 6: Kaalutlused üldistest IT-kontroll(imehhanism)idest X arusaamiseks 16. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 320 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-6; A1 Olulisus auditi kontekstis; Olulisus ja auditi risk X 0 8 Eesmärk 0 X 9 Definitsioon 0 X 10-11; Olulisuse ja läbiviimise olulisuse kindlaksmääramine auditi X 0 A2 planeerimisel 12- Ülevaatamine auditi edenedes X 0 13;A3- A13 14 Dokumentatsioon 0 X 17. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 330 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 4 Definitsioonid 0 X 5; A1- Üldised vastused X 0 A3 6-23; Auditiprotseduurid, mis on vastuseks hinnatud olulise X 0 A4-A58 väärkajastamise riskidele väite tasandil 24; A59 Esitusviisi ja avalikustatava informatsiooni adekvaatsus X 0 25-27; Auditi tõendusmaterjali piisavuse ja asjakohasuse hindamine X 0 A60- A62 28-30; 0 X A63 Dokumentatsioon 18. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 402 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-5 Ulatus 0 X 7 Eesmärgid X 0 8 Definitsioonid 0 X 9-14; Arusaamise omandamine teenust osutava organisatsiooni poolt X 0 A1-A23 osutatavatest teenustest, sealhulgas sisekontrollist 15-17; Vastamine hinnatud olulise väärkajastamise riskidele X 0 A24- A39 18; A40 1. ja 2. tüüpi aruanded, milles ei käsitleta allteenust osutava X 0 organisatsiooni teenuseid 19; A41 Pettus, mittevastavus seadustele ja regulatsioonidele ning 0 X parandamata väärkajastamised seoses tegevustega teenust osutavas organisatsioonis 20-22; Kasutaja audiitori aruandlus X 0 A42- A44 19. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 450 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus X 2 Eesmärk X 4; A1 Definitsioonid 0 X 5; A2- X 0 A6 Tuvastatud väärkajastamiste akumuleerimine 6-7; A7- X 0 A9 Tuvastatud väärkajastamiste arvessevõtmine auditi edenedes 8-9; Info edastamine väärkajastamiste kohta ja nende parandamine X 0 A10- A13 10-13; X 0 A14- A28 Parandamata väärkajastamiste mõju hindamine 14; A29 Kirjalikud esitised 0 X 15; A30 Dokumentatsioon 0 X 20. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 500 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Ulatus 0 X 4 Eesmärk 0 X 5 Definitsioonid 0 X 6; A1- Piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal X 0 A25 7-9; X 0 A26- A51 Auditi tõendusmaterjalina kasutatav informatsioon 10; Testimisobjektide valimine auditi tõendusmaterjali hankimiseks X 0 A52- A56 11; A57 Auditi tõendusmaterjali järjepidevusetus või kahtlused selle X 0 usaldusväärsuse suhtes 21. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 501 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 3 Eesmärk 0 X 4-8; A1- Varud X 0 A16 9-12 Kohtumenetlused ja hagid X 0 13; Segmendiinfo 0 X A26- A27 22. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 505 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-3; A1- Välise kinnituse protseduurid auditi tõendusmaterjali X 0 A7 hankimiseks 5 Eesmärk 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7 Välise kinnituse protseduurid X 0 8-9; A8- Juhtkonna keeldumine lubada audiitoril saata kinnitustaotlust X 0 A10 10-14; Välise kinnituse protseduuride tulemused X 0 A11- A22 15; A23 Negatiivsed kinnitused 0 X 16; Hangitud tõendusmaterjali hindamine X 0 A24- A25 23. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 510 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 3 Eesmärk 0 X 4 Definitsioonid 0 X 5-9; Auditiprotseduurid X 0 A1-A7 10-13; Auditi kokkuvõtted ja aruandlus X 0 A8-A9; Lisa 24. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 520 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 3 Eesmärgid X 0 4; A1- Definitsioon 0 X A3 5; A4- Substantiivsed analüütilised protseduurid X 0 A16 6; A17- Analüütilised protseduurid, mis aitavad kaasa üldise kokkuvõtte X 0 A19 kujundamisel 7; A20- Analüütiliste protseduuride tulemuste uurimine X 0 A21 25. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 530 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Ulatus 0 X 4 Eesmärk 0 X 5; A1- Definitsioonid 0 X A3 6-8; A4- Valimi kujundamine, suurus ja objektide testimiseks valimine X 0 A13; Lisa1-4 9-11; Auditi protseduuride läbiviimine X 0 A14- A16 12- Kõrvalekallete ja väärkajastamiste olemus ning põhjus X 0 13;A17 14; Väärkajastamiste projitseerimine X 0 A18- A20 15; Auditi valimikontrolli tulemuste hindamine X 0 A21- A23 26. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 540 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-3; A1- Arvestushinnangute olemus X 0 A7 4-9; A8- Võtmetähtsusega kontseptsioonid X A13 11 Eesmärk 0 X 12; Definitsioonid 0 X A14- A18 13-15; Riskihindamise protseduurid ja sellega seotud tegevused X 0 A19- A63 16-17; Olulise väärkajastamise riskide tuvastamine ja hindamine X 0 A64- A80 18-30; Vastused hinnatud olulise väärkajastamise riskidele X 0 A81- A132 31 Arvestushinnangutega seotud avalikustatav informatsioon X 0 32; Juhtkonna võimaliku erapoolikuse indikaatorid X 0 A133- A136 33-36; Üldine hindamine teostatud auditi protseduuride põhjal X A137- A144 37; Kirjalikud esitised X 0 A145 38; Infovahetus valitsemisülesandega isikutega, juhtkonnaga või X A146- teiste asjassepuutuvate osapooltega A148 39; Dokumentatsioon 0 X A149- A152 Lisa 1: Olemusliku riski tegurid X 0 Lisa 2: Infovahetus valitsemisülesandega isikutega X 27. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 550 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2 Seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute olemus X 0 3-7; A1- Audiitori kohustused X 0 A3 9 Eesmärgid X 0 10; A4- Definitsioonid 0 X A7 11-17; Riskihindamise protseduurid ja seotud tegevused X 0 A8-A28 18-19; Seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingutega seotud olulise 0 X A29- väärkajastamise riskide tuvastamine ja hindamine A30 20-24; Vastused seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingutega X 0 A31- seotud olulise väärkajastamise riskidele A45 25; Tuvastatud seotud osapoolte vaheliste suhete ja tehingute X 0 A46– arvestamise ja avalikustamise hindamine A47 26; Kirjalikud esitised X 0 A48- A49 27; A50 Infovahetus isikutega, kelle ülesandeks on valitsemine 0 X 28 Dokumentatsioon 0 X 28. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 560 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1; A1 Ulatus 0 X 2 Järgnevad sündmused X 0 4 Eesmärgid X 0 5; A2- Definitsioonid 0 X A5 6-9; A6- Sündmused, mis toimuvad finantsaruannete kuupäeva ja X 0 A10 audiitori aruande kuupäeva vahel 10-13; Faktid, mis saavad audiitorile teatavaks pärast finantsaruannete X 0 A11- väljaandmist A17 14-17; Faktid, mis saavad audiitorile teatavaks pärast seda kui X 0 A18- finantsaruanded on välja antud A20 29. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 570 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1; A1 Ulatus 0 X 2; A2 Tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiip X 0 3−7 Vastutus hinnangu osas majandusüksuse võime kohta jätkata X jätkuvalt tegutsevana 10-11; X 0 A3−A7 Riskihindamise protseduurid ja sellega seotud tegevused 12-14; Juhtkonna hinnangu hindamine X 0 A8−A1 3 15; Periood pärast juhtkonna hinnangut X 0 A14- A15 16; Täiendavad auditiprotseduurid, kui sündmused või tingimused X 0 A16- on kindlaks tehtud A20 17-20; Audiitori järeldused X 0 A21- A25 21−24; Mõjud audiitori aruandele X 0 A26- A35; Lisa 25 Infovahetus nendega, kelle ülesandeks on valitsemine X 0 26 Märkimisväärne hilinemine finantsaruannete kinnitamisel X 30. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 580 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-2 Ulatus 0 X 3-4; A1 Kirjalikud esitised auditi tõendusmaterjalina X 0 6 Eesmärgid 0 X 7-8 Definitsioonid 0 X 9; A2- Juhtkond, kellelt kirjalikke esitisi taotletakse X 0 A6 10-12; Kirjalikud esitised juhtkonna kohustuste kohta X 0 A7-A9; A22 Lisa1 13; Muud kirjalikud esitised X 0 A10- A13; A14 14; Kirjalike esitiste kuupäev ja nendega kaetud periood(id) X 0 A15- A18 15; Kirjalike esitiste vorm X 0 A19- A21; Lisa2 16-20; Kahtlus kirjalike esitiste usaldusväärsuse osas ja taotletud X 0 A23- kirjalikud esitised, mida ei ole antud A27 31. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 600 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-6; A1 Ulatus 0 X 8 Eesmärgid 0 X 9-10; Definitsioonid 0 X A2–A7 11; A8– Vastutus X 0 A9 12-14; Aktsepteerimine ja jätkamine X 0 A10- A21; Lisa 1 15-16; Auditi üldstrateegia ja auditi plaan 0 X A22 17-18; Arusaamine grupist, selle komponentidest ja nende 0 X A23- keskkondadest A31; Lisa 2; lisa 3 19-20; Arusaamine komponendi audiitoritest X 0 A32- A41; Lisa 4 21-23; Olulisus X 0 A42- A46 24-31; Vastamine hinnatud riskidele X 0 A47- A55 32-37; Konsolideerimisprotsess 0 X A56 38-39 Järgnevad sündmused 0 X 40-41; Infovahetus komponendi audiitoriga X 0 A57– A60 42-45; Hangitud auditi tõendusmaterjali piisavuse ja asjakohasuse X 0 A61- hindamine A63 46-49; Infovahetus grupi juhtkonnaga ja isikutega, kelle ülesandeks on 0 X A64– grupi valitsemine A66 50 Dokumentatsioon X 0 32. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 610 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-5 Ulatus 0 X 6−10 ISA 315 (muudetud) ja ISA 610 (muudetud) vaheline seos X 11 Välisaudiitori vastutus auditi eest 0 X 13 Eesmärgid 0 X 14; Definitsioonid 0 X A1−A4 15-20; Selle kindlaksmääramine, kas, mis valdkondades ja millises 0 X A5-A23 ulatuses saab kasutada siseauditifunktsiooni tööd 21−25; Siseauditifunktsiooni töö kasutamine 0 X A24−A 30 26−32; Selle kindlaksmääramine, kas, mis valdkondades ja millises X A31−A ulatuses saab kasutada siseaudiitorite otsest abi 39 33−35; Siseaudiitorite otsese abi kasutamine X A40−A 41 36−37 Dokumentatsioon 0 X 33. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 620 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1–2 Ulatus 0 X 3 Audiitori vastutus auditi arvamuse eest 0 X 5 Eesmärgid 0 X 6; A1- Definitsioonid 0 X A3 7; A4- Vajaduse kindlaksmääramine audiitori eksperdi järele 0 X A9 8; A10- Auditi protseduuride olemus, ajastus ja ulatus 0 X A13 9; A14- Audiitori eksperdi kompetentsus, võimekused ja objektiivsus 0 X A20 10; Arusaamise omandamine audiitori eksperdi eriteadmiste 0 X A21- valdkonnast A22 11; Kokkulepe audiitori eksperdiga 0 X A23- A31; Lisa 12-13; Audiitori eksperdi töö adekvaatsuse hindamine 0 X A32- A40 14-15; Viide audiitori eksperdile audiitori aruandes 0 X A41- A42 34. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 700 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4 Ulatus 0 X 6 Eesmärgid 0 X 7-9 Definitsioonid 0 X 10-15; X 0 A1-A15 Arvamuse kujundamine finantsaruannete kohta 16-19; X 0 A16- A17 Arvamuse vorm 20-52; X 0 A18- A77; Lisa Audiitori aruanne 53-54; 0 X A78- A84 Finantsaruannetega koos esitatud täiendav informatsioon 35. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 701 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-5; 0 X A1−A8 Ulatus 7 Eesmärgid 0 X 8 Definitsioonid 0 X 9–10; X A9−A3 0 Peamiste auditi asjaolude kindlaksmääramine 11−16; X A31−A 59 Info esitamine peamiste auditi asjaolude kohta 17; X A60– A63 Infovahetus nendega, kelle ülesandeks on valitsemine 18; A64 Dokumentatsioon X 36. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 705 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2; A1 Modifitseeritud arvamuste tüübid X 0 4 Eesmärk 0 X 5 Definitsioonid 0 X 6; A2- Tingimused, mille korral on nõutav audiitori arvamuse X 0 A12 modifikatsioon 7-15; X 0 A13- A16 Audiitori arvamuse modifikatsiooni tüübi kindlaksmääramine 16-29; X 0 A17- A26; Lisa Audiitori aruande vorm ja sisu modifitseeritud arvamuse puhul 30; A27 Infovahetus nendega, kelle ülesandeks on valitsemine X 0 37. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 706 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4 Ulatus 0 X 6 Eesmärk 0 X 7 Definitsioonid X 8-9; A4- Asjaolu rõhutavad lõigud audiitori aruandes X 0 A8; Lisa1, Lisa3,Li sa4 10-11; Muu asjaolu lõigud audiitori aruandes X 0 A9- A15; Lisa2, Lisa 3 A1–A3 Asjaolu rõhutavate lõikude ja peamiste auditi asjaolude vaheline suhe audiitori aruandes A16– Asjaolu rõhutavate lõikude ja muu asjaolu lõikude asukoht A17 audiitori aruandes 12; A18 Infovahetus nendega, kelle ülesandeks on valitsemine X 0 38. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 710 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 2-3 Võrdlusinformatsiooni olemus X 0 5 Eesmärgid 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7-9; A1 Auditi protseduurid X 0 10-19; X 0 A2- A13; Lisa Auditi aruandlus 39. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 720 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-9; A1- 0 X A2 Ulatus 11 Eesmärk 0 X 12; A1- 0 X A10; Lisa 1 Definitsioonid 13; Muu informatsiooni hankimine 0 X A11- A22 14–15; Muu informatsiooni lugemine ja arvessevõtmine X A23– A38 16; Reageerimine, kui ilmneb olulise lahknevuse esinemine või X A39– muu informatsiooni oluline väärkajastamine A43 17-19; Reageerimine, kui audiitor teeb järelduse, et muu informatsioon X A44– on oluliselt väärkajastatud A50 20; A51 Reageerimine, kui finantsaruanded on oluliselt väärkajastatud X 0 või audiitori arusaamist majandusüksusest ja selle keskkonnast on vaja ajakohastada 21–24; Aruandlus X A52– A59; Lisa2 25 Dokumentatsioon 0 X 40. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 800 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3 Ulatus 0 X 5 Eesmärk 0 X 6-7; A1- Definitsioonid 0 X A4 8; A5- Töövõtu aktsepteerimisel arvessevõetavad asjaolud 0 X A8 9-10; Auditi planeerimisel ja läbiviimisel arvessevõetavad asjaolud 0 X A9-A12 11-14; 0 X A13- A21; Arvamuse kujundamisel ja aruandlusel arvessevõetavad Lisa asjaolud 41. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 805 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3; A1- Ulatus 0 X A4 5 Eesmärk 0 X 6 Definitsioonid 0 X 7-9; A5- Töövõtu aktsepteerimisel arvessevõetavad asjaolud 0 X A9 10; Auditi planeerimisel ja läbiviimisel arvessevõetavad asjaolud 0 X A10- A15 11-17; Arvamuse kujundamisel ja aruandlusel arvessevõetavad 0 X A16- asjaolud A28; Lisa1 ja 2 42. Rahvusvaheline auditeerimise standard (Eesti) 810 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1 Ulatus 0 X 3 Eesmärgid 0 X 4 Definitsioonid 0 X 5-7; A1- Töövõtu aktsepteerimine 0 X A7 8; A8 Protseduuride olemus 0 X 9-11; Arvamuse vorm 0 X A9 12-13; Töö ajastus ja auditeeritud finantsaruandeid käsitleva audiitori 0 X A10 aruande kuupäeva järgsed sündmused 14-15; Informatsioon kokkuvõtlikke finantsaruandeid sisaldavates X A11- dokumentides A16 16-21; Audiitori aruanne kokkuvõtlike finantsaruannete kohta 0 X A17- A23; Lisa 22 Levitamise või kasutamise piirang või lugejate hoiatamine 0 X arvestuse aluse osas 23-24; Võrdlusandmed 0 X A24- A25 25; A26 Koos kokkuvõtlike finantsaruannetega esitatud auditeerimata 0 X täiendav informatsioon 26-27; Audiitori seotus 0 X A27 43. Rahvusvaheline ülevaatamise teenuse standard (Eesti) 2400 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4; ISRE rakendamisala 0 X A1–A5 5-8; Möödunud perioodide finantsaruannete ülevaatuse töövõtt X 0 A6–A7 9-12 ISRE mõjuvõim X 14-15; Eesmärgid X 0 A8–A10 16-17; Mõisted X A11– A13 18-20, Ülevaatuse töövõtu läbiviimine kooskõlas ISRE-ga 0 X A14 21; Eetikanõuded 0 X A15– A16 22-23; Kutsealane skeptitsism ja kutsealane otsustus 0 X A17– A25 24–28; Kvaliteedikontroll töövõtu tasandil X 0 A26– A33 29–41; Kliendisuhete ja ülevaatuse töövõttude aktsepteerimine ja 0 X A34– jätkamine A62: Lisa 1 42; Infovahetus juhtkonna ja valitsemisülesandega isikutega 0 X A63– A69 43–57; Töövõtu läbiviimine X A70– A105 58–60 Järgnevad sündmused X 61–65; Kirjalikud esitised X A106– A108 66–68; Läbiviidud protseduuride kaudu saadud tõendite hindamine X A109– A111 69–85; Praktiseerija kokkuvõtte kujundamine finantsaruannete kohta X A112– A123 86–92; Praktiseerija aruanne X A124– A150; Lisa 2 93–96; Dokumentatsioon X 0 A151 44. Rahvusvaheline ülevaatuse töövõttude standard (Eesti) 2410 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3 Sissejuhatus 0 X 4-6 Vahefinantsinformatsiooni ülevaatamise üldised põhimõtted 0 X 7-9 Vahefinantsinformatsiooni ülevaatamise töövõtu eesmärk 0 X 10-11; Töövõtu tingimustes kokkuleppimine 0 X Lisa 1 12-29; Vahefinantsinformatsiooni ülevaatamise protseduurid 0 X Lisa 2 30-33 Väärkajastamiste hindamine 0 X 34-35; Juhtkonnapoolsed esitised 0 X Lisa 3 36-37 Audiitori vastutus kaasneva informatsiooni eest 0 X 38-42 Infovahetus 0 X 43-63; Vahefinantsinformatsiooni ülevaatamise sisust, ulatusest ja 0 X Lisa 4-7 tulemustest raporteerimine 64-65 Dokumentatsioon X 45. Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti) 3000 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-4; A1 Sissejuhatus X 5-8 Ulatus X 10–11; Eesmärgid X A2 12–13; Mõisted X A3–A20 14–19; Kindlustandva töövõtu läbiviimine kooskõlas ISAEga X A21– A29 20; Eetikanõuded X A30– A34 21–30; Töövõtu aktsepteerimine ja jätkamine X A35– A59 31–36; Kvaliteedijuhtimine X A60– A75 37–39; Kutsealane skeptitsism ja otsustus ning kindlustandva X X A76– töövõtuga seotud oskused ja tehnikad A85 40–47; Töövõtu planeerimine ja läbiviimine X A86– A108 48–60; Tõendusmaterjali kogumine X A109– A140 61; Järgnevad sündmused X A141– A142 62; Muu informatsioon X A143 63; Rakendatavate kriteeriumide kirjeldus X A144– A146 64–66; Kindlustandva järelduse tegemine X A147– A158 67–71; Kindlustandva töövõtu aruande koostamine X A159– A188 72–77; Modifitseerimata ja modifitseeritud järeldused X A189– A192 78; Muud infovahetuse kohustused X A193- A199 79–83; Dokumentatsioon X A200– A207 Lisa Rollid ja kohustused X 46. Rahvusvaheline kindlustandvate töövõttude standard (Eesti) 3400 Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-7 Sissejuhatus X 8-9 Audiitori kindlus tulevikku suunatud finantsinformatsiooni X suhtes 10-12 Töövõtu aktsepteerimine X 13-15 Ärivaldkonna tundmine X 16 Käsitletav periood X 17-25 Läbivaatamise protseduurid X 26 Esitusviis ja avalikustamine X 27-33 Aruanne tulevikku suunatud finantsinformatsiooni X läbivaatamise kohta 47. Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4400 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1-3; A1- Käesoleva ISRSi ulatus X A8 4-6 Kokkuleppeliste protseduuride töövõtt X 0 7-10 Käesoleva ISRSi kohaldamine X 12 Eesmärgid X 13; Definitsioonid X A10- A13 14-16 Käesoleva ISRSiga kooskõlas kokkuleppeliste protseduuride X töövõttude teostamine 17; Asjassepuutuvad eetikanõuded X A14- A20 18; Kutsealane otsustus X A21- A23 19-20; Kvaliteedikontroll töövõtu tasandil X 0 A24- A27 21-23; Töövõtu aktsepteerimine ja jätkamine X A28- A38 24-26; Töövõtutingimuste kokkuleppimine X A39- A44 27-28; Kokkuleppeliste protseduuride läbiviimine X A45 29; Praktiseerija eksperdi töö kasutamine X A46- A50 30-33; Kokkuleppeliste protseduuride aruanne X A51- A58 34; A59 Kokkuleppeliste protseduuride töövõtt koos muu töövõtuga X 35; A60 Dokumentatsioon X LISA 1 Näide töövõtukirjast kokkuleppeliste protseduuride töövõtu X puhul LISA 2 Kokkuleppeliste protseduuride aruande illustratiivsed näited X 48. Rahvusvaheline seonduvate teenuste standard (Eesti) 4410 (muudetud) Viide Sätte pealkiri P L sättele 1–4; Ulatus X A1–A11 5–10; Koostamise töövõtt X A12– A18 11–14 Mõjuvõim X 16 Eesmärgid X 17 Definitsioonid X 18–20 Töövõtu läbiviimine kooskõlas käesoleva ISRSiga X 21; Eetikaalased nõuded X A19– A26 22; Kutsealane otsustus X A27– A29 23; Kvaliteedikontroll töövõtu tasandil X A30– A32 24–26; Töövõtu aktsepteerimine ja jätkamine X A33– A45 27; Infovahetus juhtkonnaga ja nendega, kelle ülesandeks on X A46-47 valitsemine 28–37; Töövõtu läbiviimine X A48– A58 38; Dokumentatsioon X A59– A61 39–41; Praktiseerija aruanne X A62– A69 * Allikate alajaotuste liigitamisel toodud viited sätete paragrahvidele või punktidele on näitlikud Lisa 3 Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 14 Alamosa: 6.1 Euroopa kestlikkusaruandluse standardite alamosa Valdkond: 6.1.1 Arvestus, sh kestlikkusarvestus 6.1.2 Õigus Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus Allikas Allika asjakohasus 1 Peamised nõuded (ESRS 1) A 2 Üldine avalikustatav teave (ESRS 2) A 3 Kliimamuutused (ESRS E1) A 4 Saastus (ESRS E2) A 5 Vee- ja mereressursid (ESRS E3) A 6 Elurikkus ja ökosüsteemid (ESRS E4) A 7 Ressursikasutus ja ringmajandus (ESRS E5) A 8 Oma töötajaskond (ESRS S1) A 9 Töötajad väärtusahelas (ESRS S2) A 10 Mõjutatud kogukonnad (ESRS S3) A 11 Tarbijad ja lõppkasutajad (ESRS S4) A 12 Äriline käitumine (ESRS G1) A 13 EFRAG-i kahese olulisuse rakendusjuhis B 14 EFRAG-i väärtusahela rakendusjuhis B 15 ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted B 16 OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele B 17 Raamatupidamise seadus A Taksonoomiamäärus ((EL) 2020/852) ja selle alusel vastu A võetud asjaomased delegeeritud õigusaktid sh ((EL)2021/2178; (EL)2021/2139; (EL)2022/1214; (EL) 18 2023/2485, (EL) 2023/2486) Allikate alajaotused ning liigitus põhi- ja lisasäteteks* 1. Peamised nõuded (ESRS 1) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X 1 ESRSi kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite X koostamise tavad 2 Teabe kvalitatiivsed omadused X 3 Kahene olulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena X 4 Hoolsuskohustus X 5 Väärtusahel X 6 Ajaperspektiivid X 7 Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine X 8 Kestlikkusaruande struktuur X 9 Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave X 10 Üleminekusätted X ABCDEFG Liited X 2. Üldine avalikustatav teave (ESRS 2) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X 1 Aruande koostamise alus X 2 Valitsemine X 3 Strateegia X 4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X 5 Mõõdikud ja eesmärgid X ABC Liited X 3. Kliimamuutused (ESRS E1) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X GOV3 Valitsemine X E1-1, SBM3 Strateegia X IRO1, E1-2, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E1-3 E1-4 - E1-9 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 4. Saastus (ESRS E2) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X IRO1, E2-1, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E2-2 E2-3 - E2-6 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liited X 5. Vee- ja mereressursid (ESRS E3) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X IRO1, E3-1, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E3-2 E3-3 - E3-5 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 6. Elurikkus ja ökosüsteemid (ESRS E4) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X E4-1, SBM3 Strateegia X IRO1, E4-2, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E4-3 E4-4 - E4-6 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 7. Ressursikasutus ja ringmajandus (ESRS E5) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X IRO1, E5-1, X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine E5-2 E5-3 - E5-6 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 8. Oma töötajaskond (ESRS S1) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X SBM2, Strateegia X SBM3 S1-1 -S1-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X S1-5 - S1-17 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 9. Töötajad väärtusahelas (ESRS S2) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X SBM2, Strateegia X SBM3 S2-1 - S2-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X S2-5 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 10. Mõjutatud kogukonnad (ESRS S3) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X SBM2, Strateegia X SBM3 S3-1 - S3-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X S2-5 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 11. Tarbijad ja lõppkasutajad (ESRS S4) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X GOV1 Strateegia X S4-1 - S4-4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine X S4-5 Mõõdikud ja eesmärgid X A Liide X 12. Äriline käitumine (ESRS G1) Viide sättele Sätte pealkiri P L Eesmärk X Seosed teiste ESRS-idega X SBM2, Valitsemine X SBM3 IRO1, G1-1 X Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine - G1-3 G1-4 - G1 - Mõõdikud ja eesmärgid X 6 A Liide X 13. EFRAG-i kahese olulisuse rakendusjuhis Viide sättele Sätte pealkiri P L Kahese olulise rakendusjuhis X 14. EFRAG-i väärtusahela rakendusjuhis Viide sättele Sätte pealkiri P L Väärtusahela rakendusjuhis X 15. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted Viide sättele Sätte pealkiri P L ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted X 16. OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele Viide sättele Sätte pealkiri P L OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele X 17. Raamatupidamise seadus (RpS) Viide sättele Sätte pealkiri P L §2 Raamatupidamiskohustuslane X §3 Põhimõisted X § 13 Majandusaasta X 1 § 14-14 ; § Majandusaasta aruande koostamine ja allkirjastamine, X 25-26 taksonoomia § 24 Tegevusaruanne X 1 § 27-31 , Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne X 613, 62 18. Taksonoomiamäärus ((EL) 2020/852) ja selle alusel vastu võetud asjaomased delegeeritud õigusaktid sh ((EL)2021/2178; (EL)2021/2139; (EL)2022/1214; (EL) 2023/2485, (EL) 2023/2486) Viide sättele Sätte pealkiri P L Taksonoomiamäärus (EL) 2020/852 X Delegeeritud määrus (EL)2021/2178; X Delegeeritud määrus (EL)2021/2139; X Delegeeritud määrus (EL)2022/1214; X Delegeeritud määrus (EL) 2023/2485, X Delegeeritud määrus (EL) 2023/2486 X * Allikate alajaotuste liigitamisel toodud viited sätete paragrahvidele või punktidele on näitlikud Lisa 3 Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 15 Alamosa: 6.2 Kestlikkusarvestuse õiguse alamosa Valdkond: 6.2.1 Õigus Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus Allikas Allika asjakohas us 1 Tsiviilseadustiku üldosa seadus B 2 Äriseadustik B 3 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus A 4 Säästva arengu seadus A 5 Keskkonnavastutuse seadus A 6 Looduskaitseseadus A 7 Keskkonnatasude seadus B 8 Tööstusheite seadus B 9 Atmosfääriõhu kaitse seadus B 10 Veeseadus B 11 Metsaseadus B 12 Taimekaitseseadus B 13 Maapõue seadus B 14 Kemikaaliseadus B 15 Kiirgusseadus B 16 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse B konventsiooni ratifitseerimise seadus 17 Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud B liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seadus 18 Keskkonnamõju hindamise ja B keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 19 Euroopa Liidu ökomärgise määrus ((EL) 66/2010 B 20 Jäätmeseadus B 21 Pakendiseadus B 22 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon A 23 Lapse õiguste konventsioon A 24 Soolise võrdõiguslikkuse seadus A 25 Võrdse kohtlemise seadus A 26 Töölepinguseadus A 27 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus A 28 Kollektiivlepingu seadus B 29 Töötajate usaldusisiku seadus B 30 Ametiühingute seadus B 31 Üldise tooteohutuse määrus ((EL) 2023/988) B 32 Hea ühingujuhtimise tava A 33 Korruptsioonivastane seadus B 34 Erakonnaseadus B 35 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus B 36 Finantsteenuste sektoris jätkusuutlikkust käsitleva C teabe avalikustamise määrus ((EL) 2019/2088) ja sellega seotud delegeeritud õigusaktid 37 Euroopa komisjoni soovitus toodete ja B organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime kohta (2013/179/EL) 38 Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise C direktiiv (2003/87/EÜ) 39 Kliimaneutraalsuse raamistiku määrus ((EL) C 2021/1119) 40 Direktiiv rikkumisest teavitavate isikute kaitse B kohta ((EL) 2019/1937) 1.Tsiviilseadustiku üldosa seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L § 24, 25, 31, Juriidiline isik X 38, 46 §-d 49-50 Asja mõiste X §-d 66-661 Vara mõiste, ettevõtte mõiste X § 67 Tehingu mõiste X §-d 68-72 Tahteavaldus X § 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine X § 77-83, 111 Tehingu vorm X §-d 84-89 Tehingu tühisus X §-d 90-101 Tehingu tühistamine X §-d 34, 115- Esindamine X 131 §-d 134-137 Tähtaeg ja tähtpäev X §-d 142-169 Aegumine X 2.Äriseadustik Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 137-147, Osaühingu (aktsiaseltsi) asutamine X 242-255 § 148, 149, Osa, selle võõrandamine, osaga ja osanikuga X 150, § 1541 seotud eriõigused § 59, 60 Ettevõtja kustutamine, aastaaruande esitamata X jätmine § 160-165, Omakapitali kasutamine ja muutmiskohustus X 276-285 §-d 179, Aruannete kinnitamine ja kasumi jaotamine X 334-337 §-d 168-191, Osaühingu (aktsiaseltsi) juhtimine X 290-330 § 135, 1671, Osaühingu (aktsiaseltsi) ja selle tegevusega seotud X 187, 221, vastutus 289, 2892 , 315, 327, 383, 384 3.Keskkonnaseadustiku üldosa seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 3-7 Mõisted X §-d 8-15 Keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused X 1 §-d 16-22 Käitaja ja juriidilise isiku esindaja kohustused X §-d 23-31 Keskkonnaalased õigused X §-d 40-62 Loamenetlus X 4. Säästva arengu seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Seaduse ülesanne X §-d 2-13 Looduskeskkond ja loodusvarad X 5. Keskkonnavastutuse seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-6 Üldsätted X §-d 7-8 Keskkonnakahju vältimise ja heastamise mõiste ja kohustus X § 12 Keskkonnakahju vältimine X §-d 14-22 Keskkonnakahju heastamine X §-d 23-231 Isikute õigused ja kohustused keskkonnakahju vältimisel ja heastamisel X §-d 25-26 Keskkonnakahju vältimise ja heastamise kulud X §-d 36-38 Vastutus X 6. Looduskaitsese adus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-6 Üldsätted X §-d 7, 10, 12 Loodusobjekti kaitse alla võtmise X §-d 14-251 Kaitse korraldamine X §-d 26-31 Kaitsealad X §-d 32-33 Hoiualad X §-d 34-41 Rand ja kallas X §-d 46-57 Liigid X §-d 64,65,68 Kivistised ja looduse üksikobjektid X §-d 69, 691 Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustiku alade kaitse X §-d 71-77 Vastutus X 7. Keskkonnatasude seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-6 Üldsätted X 1 §-d 7-12 Loodusvara kasutusõiguse tasu X §-d 14-21 Saastetasu X §-d 211-215 Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu X §-d 22 - 30 Keskkonnatasude kõrgendatud määrad X § 48 Saastetasu asendamine X 8. Tööstusheite seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-2 Eesmärk ja reguleerimisala X §-d 4-15 Mõisted X §-d 16-18 Üldkohustused X §-d 19-26 Kompleksloa kohustusega käitised X §-d 41-47 Kompleksloa nõuded X §-d 64-84 Suured põletusseadmed X §-d 85-112 Jäätmepõletus- ja koospõletustehased X §-d 113-150 Orgaanilisi lahusteid kasutavad käitised X §-d 151-154 Titaandioksiidi tootvad käitised X §-d 162-163 Vastutus X 9. Atmosfääriõhu kaitse seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Reguleerimisala X §-d 3-23 Mõisted X §-d 24-29 Välisõhu kaitse põhimõtted ja põhikohustused X §-d 30-72 Õhukvaliteedi hindamine ja juhtimine X §-d 73-78 Õhukvaliteedi parandamise kava X §-d 79-1082 Paiksete heiteallikate saasteainete heitkoguste reguleerimine X §-d 109-1234 Liikuvate heiteallikate saasteainete heidete reguleerimine, toodete ja kütuste kohta esitatavad nõuded, vedelkütuste kvaliteedi ja koguste seire X §-d 124-129 Aastaaruannete ja koondandmete esitamine X §-d 130-216 Kliimamuutuste leevendamine ja osoonikihi kaitsmine X §-d 227-248 Vastutus X 10. Veeseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Reguleerimisala ja kohaldamisala X §-d 3-25 Mõisted X §-d 26-84 Vee kasutamise ja kaitse kavandamine ning korraldamine X §-d 85-90 Nõuded joogiveele, looduslikule mineraalveele ja supelrannale X §-d 106-115 Üleujutusega seotud riskide hindamine ja maandamine X §-d 116-202 Vee kasutamise ja kaitse nõuded X §-d 203-206 Põhjaveevaru hindamine ja kehtestamine X §-d 214-217 Sissemaksete tegemine rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi X §-d 255-273 Vastutus X 11. Metsaseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-5 Üldsätted X § 10 Erametsanduse toetamine X §-d 11-12 Metsa korraldamine X §-d 16-42 Metsa majandamine X §-d 67-71 Kahju hüvitamine ja vastutus X 12. Taimekaitseseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Seaduse reguleerimisala X §-d 3-4 Mõisted X §-d 5-12 Taimetervise kaitse korraldus X §-d 16,17,22 Taime, taimse saaduse ja muu objekti toimetamine Eestist liiduvälisesse riiki ning nende vedamine Eestis X § 37 Taimetervise kaitse korraldus taime, taimse saaduse ja muu objekti liiduvälisest riigist Eestisse toimetamise korral X 1-2 § 62, 79 Taimekaitse X 2 §-d 97-100 Vastutus X 13. Maapõue seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-12 Üldsätted X §-d 13-16 Põhimõtted ja põhikohustused X §-d 23-24 Maavaravaru kategooriad sh reservvaru X §-d 42-47 Kaevandamine X §-d 80, 84 Uuritud ja kaevandatud maa korrastamine X § 93 Kaevandamisega ja maapõue kasutamisega tekitatud kahju hüvitamine X §-d 113-126 Vastutus X 14. Kemikaaliseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-3 Üldsätted X §-d 4,8,14 Kemikaali käitlemise nõuded X §-d 20-22, 26, 32 Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte X §-d 43-49 Vastutus X 15. Kiirgusseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Reguleerimisala X §-d 3 -20 Mõisted X §-d 21 -241 Kiirgusohutuse põhimõtted X §-d 32 -35, 38-40 Kiirgustegevuse nõuded X §-d 56 -67 Radioaktiivsed jäägid, jäätmed ja heited X §-d 117 -121 Vastutus X 16. Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1 Mõisted X Art 2 Põhiprintsiibid X I,II ja III lisas ära toodud liikide isenditega Art 3,4,5 kauplemise reguleerimine X 17. Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni ratifitseerimise seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 2 Mõisted X Art 3 Põhiprintsiibid ja kohustused X Art 5 Kahjulikud ained X Maal paiknevate reostusallikate puhul Art 6 rakendatavad põhimõtted ja kohustused X Art 8-10 Laevadega seotud nõuded X Art 11 Kaadamise vältimine X Merepõhja ja selle pinnase uurimine ja Art 12 kasutamine X Art 15 Looduse kaitse ja bioloogiline mitmekesisus X Lisad I-VII X 18. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L 1 2 §-d 1, 2 , 2 Reguleerimisala ning mõjud X §-d 3-6, 27- 30 Keskkonnamõju hindamine X §-d 31-33, Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega 45, 46 kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine X § 47 Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem X § 51 Ökomärgise andmise süsteem X §-d 53,54 Vastutus X 19. Euroopa Liidu ökomärgise määrus ((EL) 66/2010 Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 2,3 Reguleerimisala ja mõisted X Art 4,5 Pädev asutus ja EL ökomärgise komisjon X Art 6 Üldnõuded ELi ökomärgise kriteeriumide jaoks X Art 11 Liikmesriikide ökomärgistamise süsteemid X EL-i ökomärgise kriteeriumide väljatöötamise ja Lisa 1 läbivaatamise kord X 20. Jäätmeseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-20 Reguleerimisala ja mõisted X §-d 21-27 Jäätmetekke vältimine ning jäätmete hulga ja X ohtlikkuse vähendamine §-d 28-38 Jäätmehoolduse üldnõuded X §-d 60-651 Ohtlike jäätmete käitluse eritingimused X §-d 104-105 Metallijäätmete kogumise eritingimused X § 108 Jäätmete riikidevaheline vedu X §-d 120- Vastutus X 10 126 21. Pakendiseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-121 Üldsätted X §-d 13-14 Pakendile esitatavad nõuded X § 16 Pakendiettevõtja kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel X §-d 19-20 Majandusmeetmete rakendamine X §-d 24-25 Pakendi ja pakendijäätmete arvestus ja kontroll X §-d 29-32 Vastutus X 22. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon Viide sättele Sätte pealkiri P L art. 2, 4, 7, X 13, 14 Inimese õigused ja vabadused art. 19-49 Euroopa Inimõiguste Kohus X 23. Lapse õiguste konventsioon Viide sättele Sätte pealkiri P L art. 2 -28 Lapse õigused ja vabadused X art. 31-36 Lapse kaitsmine eksluateerimise eest X art. 37-40 Lapse kaitse psühhilise ja füüsilise vaenamise eest X 24. Soolise võrdõiguslikkuse seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2 - 5 Soolise võrdõiguslikkuse mõiste, olemus, liigid, X kohaldamine §-d 6 -11 Tööandja roll soolise võrdõiguslikkuse X rakendamisel j edendamisel §-d 12 -14 Diskrimineerimisvaidluste lahendamine X 25. Võrdse kohtlemise seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2 - 5 Diskrimineerimis mõiste, olemus, liigid X §-d 12 - 14 Võrdse kohtlemise põhimõtted, renditöötaja X õigused §-d 12 - 27 Tööandja roll võrdse kohtlemise põhimõtte X rakendamisel §-d 23 - 25 Diskrimineerimisvaidlused X 26. Töölepinguseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §1 Töölepingu mõiste X § 3¹ Töösuhetest tuleneva nõude aegumistähtaeg X § 5, 6 Töötaja teavitamine töötingimustest X §-d 9-10 Tähtajaline tööleping X § 11 Lepingueelsed läbirääkimised X § 18¹ Töötaja õigus sobivatele töötingimustele X § 19 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest X § 21 Töölähetus X § 22 Saladuse hoidmise kohustus X § 23, 24 Konkurentsipiirangu kokkulepe, selle kehtivus X pärast töösuhte lõppemist § 28 Tööandja kohustused X §-d 29-41 Töötasu ja töötaja kulude ja kahju hüvitamine, X töötaja andmed §-d 42-53 Töö ja puhkeaeg X §-d 54-71 Puhkus X § 100 Tööandja tasutav ülesütlemise hüvitis X §-d 85-103 Töölepingu ülesütlemine X 27. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 3 - 11 Nõuded töökeskkonnale X §-d 12, 121, Töötervishoiu ja tööohutuse üldised nõuded X 122 § 134 Töökeskkonna riskianalüüs X §-d 13, 131, 132, 133, 135, Tööandja kohustused ja õigused X 141 §-d 14 Töötaja kohustused ja õigused X § 15 Õnnetusoht ja õnnetusjuhtum X §-d 16 - 181 Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus X §-d 19 - 21 Töötervishoiuteenus X §-d 22 - 241 Tööõnnetus ja kutsehaigus, nende haldamine X Tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud §-d 242 -245 tervisekahjustuse ja surma tõttu tekitatud varalise X kahju hüvitamine §-d 271 - 276 Tööandja vastutus X 28. Kollektiivlepingu seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-4 Üldsätted X §6 Kollektiivlepingu sisu X §8 Poolte õigused ja kohustused X 29. Töötajate usaldusisiku seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 1-4 Üldsätted X §-d 9 - 141 Usaldusisiku õigused ja kohustused X §-d 15 - 16 Tööandja õigused ja kohustused teabe andmisel X §-d 17 - 21 Informeerimine ja konsulteerimine X §-d 24-25 Vastutus X 30. Ametiühingute seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2 - 5, 16 Ametiühingute roll töötajate õiguste ja huvide - 18 X esindamisel Ametiühingu õigusvõime, asutamine, seotud §-d 6 - 16 X juriidika §-d 19 - 24 Ametiühingute suhted tööandjatega X Tööandja vastutus ametiühingu seadusliku § 25 - 268 X tegevuse takistamisel 31. Üldise tooteohutuse määrus ((EL) 2023/988) Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1-4 Üldsätted X Art 5-8 Ohutusnõuded X Art 9-21, 35 Ettevõtjate kohustused X 32. Hea ühingujuhtimise tava Viide sättele Sätte pealkiri P L II Juhatus X III Nõukogu X IV Juhatuse ja nõukogu koostöö X Lisa Sõltumatuse tunnused X 33. Korruptsioonivastane seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2-3; 7 Ametiisik ja ametiseisund, seotud isik X §4 Korruptiivne tulu X Ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju ja siseteabe §5 X korruptiivne kasutamine § 11 Toimingupiirangud X §3 Keelatud tehingud X Vastutus korruptsioonivastase seaduse rikkumise §-d 17-21 X eest 34. Erakonnaseadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 121-124 Erakonna tegevuse rahastamine X 35. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus Viide sättele Sätte pealkiri P L §-d 2 - 6 Majandustegevuse vabadus ja nõuded X §-d 14 - 28, 32, 33, 37, Teatamis- ja loakohustusega majandustegevus X 38, 40, 43 §-d 29 - 31, X 44 - 50 Ettevõtja kohustused majandustegevuses §-d 57 - 64 Majandustegevuse register X 36. Finantsteenuste sektoris jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus ((EL) 2019/2088) ja sellega seotud delegeeritud õigusaktid Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1, 2 Reguleerimisese ja mõisted X Jätkusuutlikkusriski käsitlemise põhimõtete Art 3 läbipaistvus X Negatiivsete jätkusuutlikkuse alaste mõjude Art 4 läbipaistvus üksuse tasandil X Tasustamispõhimõtete läbipaistvus seoses Art 5 jätkusuutlikkusriskide lõimimisega X Art 6-13 Läbipaistvus teabes X 37. Euroopa komisjoni soovitus toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime kohta (2013/179/EL) Viide sättele Sätte pealkiri P L 4,6 Toote keskkonnajalajälje ja organisatsiooni X keskkonnajalajälje leidmise meetodite kasutamine äriühingutes ja muudes eraõiguslikes organisatsioonides ning rahandusasutustes. II lisa Toote keskkonnajalajälje leidmise juhend X 38. Kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise direktiiv (2003/87/EÜ) Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 2,3 Reguleerimisala ja mõisted X Art 4-7 Kasvuhoonegaaside heitmeload X 39. Kliimaneutraalsuse raamistiku määrus ((EL) 2021/1119) Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1 Reguleerimisese ja kohaldamisala X Art 2 Kliimaneutraalsuse eesmärk X Art 4 Liidu kliimaalased vahe-eesmärgid X Art 5 Kliimamuutustega kohanemine X 40. Direktiiv rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta ((EL) 2019/1937) Viide sättele Sätte pealkiri P L Art 1-5 Eesmärk, kohaldamisala ja mõisted X Rikkumisest teavitavate isikute kaitsmise Art 6 tingimused X Art 7-13 Teavitamine ja meetmed X Art 19-24 Kaitsemeetmed X Lisa 3 Rakendusakti kavand raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Rahandusministri 15. juuli 2019. a määruse nr 35 „Arvestusala eksperdi kutseeksami programm“ Lisa 5 (muudetud sõnastuses) Alamosa: 1.4 Raamatupidamise õiguse alamosa Valdkond: 1.4.1 Õigus Valdkonna ja teemade allikad ning allika asjakohasus Allikas Allika asjakohas us 1 Tsiviilseadustiku üldosa seadus B 2 Äriseadustik A 3 Mittetulundusühingute seadus C 4 Sihtasutuste seadus C 5 Tulundusühistuseadus C 6 Asjaõigusseadus B 7 Võlaõigusseadus B 8 Töölepingu seadus A 9 Pankrotiseadus B 10 Saneerimisseadus B 11 Maksukorralduse seadus B 12 Tulumaksuseadus A 13 Sotsiaalmaksuseadused A 14 Käibemaksuseadus A 15 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus B 16 Muud maksuseadused C 17 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus B 18 Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 C Allikate alajaotused ning liigitus põhi- ja lisasäteteks* 1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) Viide Sätte pealkiri P L sättele § 24, 25, Juriidiline isik X 31, 38, 46 §-d 49-50 Asja mõiste X §-d 66-661 Vara mõiste, ettevõtte mõiste X § 67 Tehingu mõiste X § 72 Tahteavalduse tagasivõtmine X § 76 Käsutusõiguse piiramine ja välistamine X § 77-83, Tehingu vorm X 111 §-d 84-89 Tehingu tühisus X §-d 90- Tehingu tühistamine X 101 §-d 34, Esindamine X 115-131 §-d 134- Tähtaeg ja tähtpäev X 137 §-d 142- Aegumine X 169 2. Äriseadustik (ÄS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 137- Osaühingu (aktsiaseltsi) asutamine X 147, 242- 255 § 148, Osa, selle võõrandamine, osaga ja osanikuga seotud X 149, 150, eriõigused § 1541 §-d 192- Osakapitali (aktsiakapitali) suurendamine X 1962, 338- 3512 §-d 197- Osakapitali (aktsiakapitali) vähendamine X 2001, 352- 363 § 59, 60 Ettevõtja kustutamine, aastaaruande esitamata jätmine X § 160-165, Omakapitali kasutamine ja muutmiskohustus X 276-285 §-d 179, Aruannete kinnitamine ja kasumi jaotamine X 334-337 §-d 168- Osaühingu (aktsiaseltsi) juhtimine X 191, 290- 330 § 135, Osaühingu (aktsiaseltsi) ja selle tegevusega seotud X 1 167 , 187, vastutus 221, 289, 2892 , 315, 327, 383, 384 § 235, Aktsiate liigid, eelisaktsia, vahetusvõlakiri X 237, 238, 241 3. Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §1 Mõiste ja tegevuse piirangud X §-d 12-17 Liikmed X §-d 18-361 Juhtimine ja raamatupidamine X 4. Sihtasutuste seadus (SAS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 1, 2 Mõiste ja tegevuse piirangud X §-d 5-8 Asutamine X §-d 16-32 Juhtimine X §-d 33-39 Raamatupidamine X 5. Tulundusühistuseadus (TÜS) Viide Sätte pealkiri P L sättele § 1, 3 Mõiste ja äriseadustiku kohaldamine X § 11 Liikmed X § 55-59 Juhtimine ja raamatupidamine X 6. Asjaõigusseadus (AÕS) Viide Sätte pealkiri P L sättele § 6, 68, 70 Omandi mõiste, ühine omand X § 92 Vallasomandi tekkimine X § 119 Kinnisomandi tekkimine X § 172 Reaalservituudi mõiste X § 201 Kasutusvalduse mõiste X § 225 Isikliku kasutusõiguse mõiste X § 229 Reaalkoormatise mõiste X § 241 Hoonestusõiguse mõiste X § 256 Ostueesõiguse mõiste X § 276 Pandi mõiste X § 281 Käsipandi mõiste X § 297 Registerpandi mõiste X §-d 314- Õiguste pantimine, finantstagatis X 3143 §-d 325- Hüpoteegi mõiste, tekkimine ja lõppemine X 332 § 363, § Kohtulik hüpoteek X 363¹, § 364 7. Võlaõigusseadus (VÕS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 1-7 Põhimõisted X §-d 8-13 Leping X § 27 Olulistes tingimustes kokkuleppe puudumine X § 28 Hinna määramine X § 35-45 Tüüptingimused X § 46 Väljaspool äriruume sõlmitava lepingu mõiste X § 52 Sidevahendi abil sõlmitud lepingu mõiste X §-d 63-70 Võlgnike paljusus võlasuhtes X §-d 71-75 Võlausaldajate paljusus võlasuhtes X § 80 Leping kolmanda isiku kasuks X §-d 91-94 Rahalise kohustuse täitmine X § 101 Õiguskaitsevahendid X § 113 Viivis X §-d 127- Kahju hüvitamine X 140 § 142, 145 Käenduse mõiste ja käendaja vastutus X § 155 Garantii mõiste X § 156, 157 Käsiraha mõiste X § 158-163 Leppetrahvi mõiste X § 164 Nõude loovutamine X § 175 Kohustuse ülevõtmine X §-d 179, Lepingu ülevõtmine, ettevõtte üleminek X 180 § 186 Võlasuhte lõppemise alused X § 188 Lepingust taganemise mõiste X § 195 Lepingu ülesütlemise mõiste X §-d 197- Tasaarvestus X 205 § 208 Müügilepingu mõiste X § 230 Müügigarantii X § 238 Tagasiostuõigusega müük X § 254, 255 Vahetusleping X § 256 Faktooringulepingu mõiste X § 259 Kinkeleping X § 271 Üürilepingu mõiste X § 339 Rendilepingu mõiste X § 361 Liisingulepingu mõiste X § 368 Litsentsilepingu mõiste X § 375 Frantsiisilepingu mõiste X § 389 Tasuta kasutamise lepingu mõiste X §-d 396, Laenuleping, intress X 397 § 398, 399 Laenulepingu korraline ja erakorraline ülesütlemine X §-d 401- Krediidileping, tarbijakrediidileping X 402 § 422 Kindlustusleping X § 619 Käsunduslepingu mõiste X § 635 Töövõtulepingu mõiste X § 658 Maaklerilepingu mõiste X § 670 Agendilepingu mõiste X § 1027 Alusetu rikastumine X § 1043, Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine X 1045 § 1048 Asjatundja ebaõige arvamuse õigusvastasus X § 1050 Süü vastutuse alusena X 8. Töölepingu seadus (TLS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §1 Töölepingu mõiste X § 3¹ Töösuhetest tuleneva nõude aegumistähtaeg X §5 Töötaja teavitamine töötingimustest X §-d 9-10 Tähtajaline tööleping X § 19 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest X § 21 Töölähetus X § 22 Saladuse hoidmise kohustus X § 23, 24 Konkurentsipiirangu kokkulepe, selle kehtivus pärast X töösuhte lõppemist §-d 29-41 Töötasu ja töötaja kulude ja kahju hüvitamine, töötaja X andmed §-d 54-71 Puhkus X § 100 Tööandja tasutav ülesütlemise hüvitis X §-d 85- Töölepingu ülesütlemine X 103 9. Pankrotiseadus (PankrS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 1-3 Pankroti ja pankrotimenetluse mõiste X §-d 9-10 Pankrotiavalduse esitamine X § 29 Pankrotimenetluse raugemine X § 35 Pankroti väljakuulutamise tagajärjed X §-d 93-99 Nõuete esitamine X § 1001 Nõuete kaitsmise kord ja tähtajad X §-d 109- Tagasivõitmine X 119 § 123 Vara välistamine pankrotivarast X § 128 Võlgniku raamatupidamise korraldamine X § 129 Ettevõtte tervendamise ja tegevuse lõpetamise otsustamine X § 146, 147 Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja elatise X maksmine § 148 Massikohustused X § 153 Nõuete rahuldamisjärgud X § 157 Pankrotimenetluse lõppemise alused X § 178 Kompromissi mõiste X 10. Saneerimisseadus Viide Sätte pealkiri P L sättele §2 Saneerimise mõiste X § 11 Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed X § 45 Saneerimiskava kinnitamise tagajärjed X § 49 Pankrotiavaldus saneerimiskava kehtivuse ajal X 11. Maksukorralduse seadus (MKS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 5,6 Maksuhaldur ja maksukohuslane X §-d 85-91, Maksu deklareerimine, arvutamine, maksudeklaratsioonide X 92-95 parandamine, sunniraha §-d 17, 18, Maksunõuded ja –kohustused, nende täitmine ja arvestus X 31 ja 32, e-maksuametis, maksuarvestuse seosed 56-58, raamatupidamisega, maksuvõla info ja intresside arvestus 105-107, 115-119 §-d 35-42 Nõuete ja kohustuste üleminek, kolmanda isiku vastutus X võõra maksukohustuste eest §-d 57 Maksuseadustest tulenevad erinõuded raamatupidamise X korraldamisele §-d 10-15, Maksuhalduri ülesanded, maksumenetlus ja tõendid X 43-50, 59- 721 §-d 83, 84 Majanduslikust sisust lähtuva tõlgendamise põhimõte X maksuõiguses §-d 111- Maksuvõlgade sissenõudmine X 1141, 128- 133 §-d 33, Maksukohustuste, kõrvalkohustuste ja tagastusnõude X 98-99, aegumistähtajad 106-107, 118, 132 12. Tulumaksuseadus (TuMS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 1-7 Füüsilise isiku, juriidilise isiku ja mitteresidendi X maksustamise põhimõtete erinevused §-d 12-22 Maksustatava tulu liigid ja nende maksustamise erisused X (millal rakendatakse tulumaksu kinnipidamist, millistest tululiikidest saab teha mahaarvamisi) §-d 13, 15, Füüsilise isiku tulude maksustamisel kehtivad X 17, 19 maksuvabastused ja nende rakendamise tingimused (eelkõige: lähetuskulud, isikliku sõiduauto hüvitis, stipendiumid) §-d 40-43 Tulumaksu kinnipidamine, maksuvaba tulu rakendamine, X tulumaksu määrad §-d 14 - Füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulude ja kulude X 21, 32- arvestamine (ettevõtlusega seotud kulud, maksustava tulu 391, arvestamise eeskirjad) §-d 6, 43 Residentsuse määramine ja kontrollimine, residentsustõend X §-d 29-31 Mitteresidendi maksustamine X §-d 29, 43 Maksulepingutest tulenevad erisused mitteresidendi X maksustamisel ja nende rakendamise kord §-d 7, 53 Mitteresidendi püsiv tegevuskoht ja selle maksustamise X erisused § 48 Erisoodustused X § 49 Kingitused, annetused, vastuvõtukulud X § 50, 501, Dividendide ja muude kasumieraldiste maksustamine X 502 §-d 51, 52 Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed X § 8, § 50 Seotud isiku mõiste ja rakendus, siirdehinnad X lg 4-8 § 11 Tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja X sihtasutuste nimekiri (nimekirja saamise tingimused, soodustused) §-d 101 Maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsioonis asuva X juriidilise isiku tulu maksustamine 13. Sotsiaalmaksuseadused 13.1. Sotsiaalmaksuseadus (SMS) Viide Sätte pealkiri P L sättele § 1, 2 Sotsiaalmaksu mõiste ja objekt X § 2 lg 5-8, FIE sotsiaalmaks ja avansilised maksed X § 9 lg 3-51 §3 Sotsiaalmaksuvabastused (sh erinevused võrreldes X tulumaksuvabastustega) §3 Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine mitteresidendi tasudelt X §6 Sotsiaalmaks erijuhtudel X 13.2 Ravikindlustuse seadus (RakS) §-d 5-14 Ravikindlustuskaitse, kindlustatute arvelevõtmine X Haigekassas §-d 50-62 Ajutise töövõimetuse hüvitis, tööandja haigushüvitis X 13.3 Töötuskindlustuse seadus (TKindlS) § 2, 3, §-d Töötuskindlustus X 40-42 13.4 Kogumispensionide seadus (KoPS) §-d 6-11 Kohustusliku kogumispensioni makse (erisused võrreldes X sotsiaalmaksuga) 13.5 EÜ määrus 883/2004 Määrus Sotsiaalkindlustusmaksete tasumine välismaal töötavate X 883/2004 töötajate eest (sh ajutine lähetamine teise EL liikmesriiki) art 11-16 14. Käibemaksuseadus (KMS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 19-26, Käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja registrist X § 11 lg 5, kustutamise tingimused ning tagajärjed § 29 lg 5, 10 § 2 lg 2 Ettevõtluse mõiste käibemaksuseaduses X §-d 1, 3, 4 Maksustatavad tehingud, omatarve, tehingud, millest ei X teki käivet § 2 lg 3 Kauba ja teenuse mõiste X § 2 lg 11 Vahendusteenus X § 2 lg 5, § Võõrandamise mõiste. X 29 lg 8, § 31 lg 71 § 3 lg 4-6, Pöördmaksustamine: kauba ühendusesisene soetamine, X § 8, § 10, muud kauba soetamise juhtumid, impordi maksustamise § 38, § 441 erikord, teenuse saamine välismaa ettevõtjalt § 3 lg 5, §- Piiratud maksukohustuslane X d 21, 23, 25 §-d 5, 7, Nullmääraga maksustatav käive: eksport, kauba X 9,10, § 15 ühendusesisene käive, muud kaubakäibed, teenuse lg 3-61 osutamine, mille käive ei teki Eestis, muud teenused § 3 lg 31, Maksukohustuse tekkimine välismaal, tehingud peakontori X §-d 9, 10, ja püsiva tegevuskoha vahel § 15 lg 61, § 29 lg 1 § 16 Maksuvaba käive X § 16 lg 2 p Kinnisvara müük ja kasutada andmine – maksustatavad ja X 2,3, § 16 maksuvabad tehingud lg 3, 4 § 16 lg 3, Maksuvaba käibe vabatahtlik maksustamine X 4 § 11 Käibe tekkimise aeg, sh ettemaksed X § 12, § 29 Käibe maksustatav väärtus, sh allahindlused ja X lg 7 soodustused § 27, 28 Käibedeklaratsioon, ühendusesisese käibe aruanne X § 27 lg 5, Parandused ja korrigeerimised käibemaksuarvestuses, X § 29 lg 7, kreeditarve 8, 9 § 29 lg 1, Sisendkäibemaksu mahaarvamine (eeldused, tingimused, X 3, 5-52, §- aeg) d 30, 31 § 29 lg 4, Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine ja X §-d 30, korrigeerimine (sh erisätted kinnisvara kohta) 32-33 § 37 Arve vorminõuded, lihtsustatud arve, viited arvel X § 40 Reisiteenuste maksustamise erikord X §-d 41-42 Kasutatud kaupade müügi maksustamise erikord X § 44 Kassapõhine käibemaksuarvestus X § 35 Käibemaksu tagastamine välismaa ettevõtjatele X §-d 1-4, Käibemaksuarvestuse seosed raamatupidamisarvestusega: X 16, 19, 32, erisused käibe mõistes, erisused liisingutehingute 36 liigitamisel, täiendavad arvepidamise nõuded, käibedeklaratsiooni ja kasumiaruande võrdlus, põhivara mõiste rakendus käibemaksuarvestuses, parendatud ehitise mõiste rakendus 15. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) Viide Sätte pealkiri P L sättele §-d 12-16, X 18-20, 46, 56, 66 Aktsiisiga maksustatavad kaubagrupid ja aktsiisimäärad § 24 p 65- Soodusaktsiisi määr ja audiitorkontroll X 610 §-d 27, Aktsiisivabastused ja nende rakendamise tingimused, X 50-55, aktsiisivabastuse load 692-6913 §-d 491, Maksumärgid X 61 16. Muud maksuseadused Viide Sätte pealkiri P L sättele MaaMS, Maamaksu tasumise kord X §-d 1-5, 7 RVMS, Raskeveokimaksu objekt ja maksu tasumise kord X §-d 1-3; 5 PakAS, Pakendiaktsiisi objekt, maksu tasumise kord X §-d 1; 7-8 HasMMS, Hasartmängumaksu objekt, maksu tasumise kord X §-d 1-4, 6 17. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus Viide Sätte pealkiri P L sättele § 13, 14, X 19, 20-22, 31, 36-39 Hoolsusmeetmed Andmete registreerimine, säilitamine ja isikuandmete X § 46-47 kaitse § 49, 51 Teatamiskohustus ja teate konfidentsiaalsus X 18. Isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 Viide Sätte pealkiri P L sättele art 4 p.1 Isikuandmed X art 30 Isikuandmete töötlemise toimingute registreerimine X art 24 Isikuandmete töötlemise toimingute dokumenteerimine X art 4 p.2 Isikuandmete töötlemise mõiste X art 9 Eriliiki isikuandmed X art 5 Töötlemise põhimõtted X art. 4 p. 8 X ja 9 Vastutav ja volitatud töötleja, vastuvõtja art. 5 lg 1 X p. a ja lg 2 Andmetöötleja vastutus art 35 Andmekaitsealane mõjuhinnang X * Allikate alajaotuste liigitamisel toodud viited sätete paragrahvidele või punktidele on näitlikud EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/24-0179 - Raamatupidamise seaduse, audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.03.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b18b9f20-5d12-48bc-8867-438ce40b3033 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b18b9f20-5d12-48bc-8867-438ce40b3033?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →