dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lõuna Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 11. detsember 2024
Viit
LÕRP-15/24/2640
Registreeritud
11. detsember 2024
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÕRP-15/2024
Vastutaja
Helen Puks (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Esimene osakond)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24261050739.pdf187 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 10.12.2024, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur I osakond Kriminaalasja number: 24261050739 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXXX Kuriteo toimepanemise aeg: 20.06.2023 Käesolevas kriminaalasjas on xxx xxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 20.06.2023 kella 19.15 ajal xxxxx maakonnas, xxxxxxx külas, xxxxxxx-xxxxx-xxxx-xxxxxxx maantee 214-dal kilomeetril juhtis mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx ning jäi mootorsõidukit juhtides magama, mille tagajärjel kaldus tema juhitav mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx paremale poole teelt välja vastu teetruupi. Xxx xxxx mootorsõidukijuhina põhjustas ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumisega xxx xxxx-le järgmised kehavigastused/tervisekahjustused: 2. kaelalüli lülikaarte murrud; rinnakumurd; mõlemapoolsed hulgiroietemurrud; parema küünar- ja kodarluu distaalsete otste murrud; parema jala külgmise ja keskmise pekse murrud; parema V pöialuu murd; mõlema kopsu põrutus; vasakpoolne õhkrind; vasaku neeru vigasus; põrutushaav keelel, nahamarrastus paremal pool kaelal, haav vasakul pool rinnal ja paremal säärel. Vigastuste tüsistusena tekkisid äge neerupuudulikkus, äge hingamispuudulikkus, intensiivravi deliirium, septiline šokk, südamerütmihäired, trahheobronhiit ja parema jala külgmise pekse krooniline traumajärgne osteomüeliit. Xxx xxxxx-l tuvastati teise kaelalüli murru näol eluohtlik tervisekahjustus. Teised nimetatud vigastused ja vigastustega kaasnenud tüsistused põhjustavad tervisekahjustuse, mis kestab ekspertiisiakt nr 24E-AOI00155-01 kohaselt vähemalt 4 kuud. Xxx xxxx rikkus oma eelkirjeldatud tegevusega järgmisi liiklusseaduses (edaspidi LS) sätestatud nõudeid: LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 33 lg 2 p 1 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida Sellega pani xxx xxxx toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Alates 01. juulist 2004 on seaduseandja poolt antud prokurörile õigus lõpetada kriminaalmenetlus juhul kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mis on II astme kuritegu ja mille eest seadusandja näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et xxx xxxx ei oma kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi. KarS § 57 lg 1 p 3 ja 9 alusel tuleb karistust kergendavate asjaoludena käsitleda leppimist kannatanuga ning kahtlustatava poolt väljendatud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandud teo suhtes. Eeltoodu põhjal võib väita, et xxx xxxx-i süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. Kriminaalmenetluse käigus on 22.08.2024 kannatanuks tunnistatud xxx xxxx, kes on väärteomenetluse nr 261023002710 (lõpetati 14.08.2024) raames tunnistajana 04.04.2024 ülekuulatud. Xxx xxxx ütlustest nähtub, et 20.06.2023 käis ta oma mehe vennatütre xxx xxxxx-ga Tartu linnas oma meest vaatamas, kes oli haiglas. Autot juhtis xxx xxxx. Kannatanu sõnul pidi xxx xxxx viima ta maakoju, mis asub xxxxxx vallas xxxxxx külas. Sõitsid mööda xxxxx-xxxx maanteed, ilm oli ilus, päike paistis vastu ja ühtegi autot liiklusõnnetuse ajal vastu ei tulnud. Omavahel nad sõidu ajal juttu ei rääkinud. Järsku vajus xxx xxxx-i juhitud auto paemale poole teelt välja ja sõideti vastu teetruupi ja siis jäädi seisma. Kannatanu sõnul juhtus õnnetus ühe maja juures, kust tulid ka inimesed välja. Xxx xxxx helistas oma pojale. Kiirabi tuli kiiresti kohale ning kannatanu viidi Tartu EMO-sse. Kannatanu sõnul oli ta palju viga saanud - paremakäe luu oli katki, parema jalaluu katki, rinnak sai viga, kops sai viga roided olid katki ja ülemine kaelalüli sai ka viga. Kannatanu sõnul on ta xxx-ga ära leppinud ja pretensioone ei ole ning xxx xxxx on teda igatepidi aidanud peale õnnetust. Tunnistajana on 29.10.2024 ülekuulatud patrullpolitseinik Tauri Hainsoo, kelle ütlustest nähtub, et 20.06.2023 oli ta graafikujärgselt tööl Kagu politseijaoskonna teeninduspiirkonnas. Kella 19.15 paiku edastas juhtimiskeskus väljakutse, mille sisuks oli, et xxxxxxx-xxxxx-xxxx-xxxxxxx mnt xxxxxxx külas on auto sõitnud kraavi ja üks inimene on vigastatud. Sündmuskohal oli näha Audit kraavis ning et sõidukis oli kaks naisterahvast. Juhikohal olnud naisterahvas oli kiirabiautos ning temaga läks vestlema patrullpolitseinik Edith Rästa. Sõiduautojuhil kontrolliti joovet indikaatorvahendiga ning juht oli kaine. Juht oli väitnud, et ta täpselt ei tea, miks ta kraavi sõitis, arvas, et jäi vist magama ja ärkas kõrvalistuja karjatuse peale. Tunnistaja sõnul oli järgmine asi mida juht mäletas, oli see et auto oli juba tee pealt kraavi sõitnud ning sõitis vastu teetruupi, millest tõusis sõiduki esimene ots üles ning maandus teiselpool teetruupi. Teine naisterahvas istus kõrvalistmel tunnistaja saabudes. Kõrvalistmel olnud naisterahvas kurtis valu ühes jalas ja vastas käes. Kõrvalistuja ei rääkinud, mis ja kuidas juhtus. Kahtlustatavana üle kuulatud xxx xxxx-i ütlustest nähtub, et 20.06.2024 läks ta onu naisele, xxx xxxxx-le suvekoju järgi, et minna onu vaatama Tartusse Maarjamõisa haiglasse. Xxx xxxx istus kõrvalistuja kohal. Xxx xxxxx-l oli onu raviarstiga kokku lepitud, et arst räägib talle onu uuringute kohta. Haiglas arst ütles, et onul on vähkkasvaja, mis on igale poole arenenud juba, opereerida ei saa ja onu jääb ratastooli. Kella 18 ajal hakkasid nad xxx xxxx-ga tagasi koju sõitma. Ilm oli soe, päike paistis ja autos räägiti mida arst oli öelnud. Xxx xxxx-i sõnul ta ei tea kuidas ta välja sõitis, tal pole selle kohta mälupilti. Ta mäletab, et auto oli teelt välja sõitnud, auto seisis ning ta proovis autost välja saada. Ütlustest nähtub, et xxx xxxx sai autost välja, pidas esimese auto kinni. Möödasõitja helistas häirekeskusesse. Kiirabi tuli ja arstid ütlesid talle et ta istuks, kuid tal vajusid jalad alt ära ning ta viidi kiirabiautosse. Xxx xxxx-i sõnul viidi ta Tartusse, kus tal tuvastati selgroomurd, maksakahjustus ning kehal olid sinikad. Ta oli haiglas kuuaega ning hiljem pidi õppima sammhaaval uuesti kõndima. Xxx xxxx-i sõnul ta ei tundnud ennast kuidagi väsinuna ega halvasti sel päeval. Tema sõnul ütles ta, et ta jäi magama kuna see oli esimene reaktsioon – ta ei saanud aru mis juhtus. Tegelikult ta aga ei tea kas jäi magama või mitte. Xxx xxxx kahtlustas ka tekkinud terviseriket, kuid arst tervises kõrvalekaldeid ei tuvastanud. Ütlustest nähtub ka see, et ta aitab siiani xxx-t ja käib tal külas. Xxx xxxx väga kahetseb juhtunut. 21.11.2024 on xxx xxxx-i lepinguline kaitsja Indrek Sirk esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ja põhjendab enda taotlust järgmiselt: 1. xxx xxxxei ole mitte kunagi ühtegi süütegu toime pannud – tl 39 oleva väljavõtte kohaselt on tehtud päring ka karistusregistri arhiivi ning päringu vastuse kohaselt ei ole xxx xxxx üldse karistusregistrisse kantud, st tal puuduvad ka kustunud karistused. 2. Liiklusõnnetuses sai raskeid tervisekahjustusi ka xxx xxxx ise – ta vajas ka ise haiglaravi ligi kuu aja vältel. Lülisamba nimmeosa L4 purustusmurdu raviti konservatiivsel meetodil, so operatsioonita. Xxx xxxx pidi uuesti õppima käima. Paraku on tänaseks selgunud, et selgroo kanal on nihkunud ning ahenemise tõttu on seljaaju surve all. See toob kaasa vaevusi jalgade töös ning tulevikus tuleb teha operatsioon, et vältida halvatust. 3. xxx xxxx on 64-aastane, tal on tuvastatud osaline töövõime kaotus, kuid ta jätkab endiselt töötamist, kuna ta ei ole veel pensioniealine ja see on ainus võimalus toimetulekuks. Ka pensioniea saabumisel ei saabu leevendust, kuna saadav pension on suhteliselt madal. Seda põhjusel, et xxx xxxx ei ole varasemalt saanud kogu aeg täiskohaga töötada. Pärast ema surma leidis ta uuesti töökoha, kuid tema vanuses ja tervisliku seisundiga on töökoha leidmine väga keeruline. 4. Töötamine on oluline ka seetõttu, et xxx xxxx elab üksinda ning üksnes kunagi tulevikus saadavast pensionist ei oleks ta võimeline toime tulema. Ainuüksi kommunaalkulud korteri eest küünivad üle 200 euro kuus. Xxx xxx-i juures käimiseks ja tema abistamiseks on vajalik auto – liiklusõnnetuses hävines xxx xxxx-i pojale kuulunud auto ning praegugi kasutab xxx xxxx poja autot, kuid seegi kahju tuleb hüvitada, kuna kindlustus seda ei korva. 5. Liiklusõnnetuses vigastada saanud xxx xxxx on xxx xxxxx-le väga lähedane sugulane, keda ta on tundnud juba 40 aastat ning olnud oma eakale sugulasele juba aastaid toeks. Ka liiklusõnnetuse ajal oli xxx xxxx abis oma onunaisel xxx xxxx-l, kellega koos käidi vaatamashaiglas olnud onu. Pärast liiklusõnnetust on xxx xxxx-i ja xxx xxx-i suhted endised ja xxx xxxx on senini üks olulisemaid xxx xxx-i abistajaid. Xxx xxxx tunneb suuri süümepiinu juhtunu pärast. Seda kinnitavad ka xxx xxx-i ütlused. 6. Käesolevaks ajaks on kahju hüvitatud ning kannatanul ei ole nõudeid ega pretensioone xxx xxxx-i suhtes. 7. xxx xxxx töötab xxxxxx xxxxxxxxxxxxxx töölisena. Töökoht asubki xxxxxx-l. Töö on vahetustega – kahel päeval 8.00 kuni 20.00 ka seejärel kahel ööl 20.00 kuni 8.00. Ainus võimalus tööl käia on sõita sinna autoga. Seda põhjusel, et esimene buss xxxxxxx jõuab xxxxxx-le kell 7.40, kuid juba kell 7.45 peab xxx xxxx olema tööriietes ja võtma vastu eelmiselt vahetuselt tööpingi. Viimane buss lahkub xxxxxx-lt xxxxxxxx kell 18.10, st enne vahetuse lõppu. Kaotades mootorsõiduki juhtimisõiguse muutub ka töötamine võimatuks. Samuti on siis võimatu abistada xxxxxx-l elavat xxx xxxx-i, kuna eelkõige vajab xxx xxxx seda, et talle tuuakse vajalikke asju ning sõidutatakse vajalike toimingute tegemiseks. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning suhelnud kahtlustatav xxx xxxxx-ga, leiab, et isiku karistamine ei ole antud juhul vajalik. Xxx xxxx on 64-aastane isik, kellel ei ole kehtivaid karistusi, ta on toime pannud II astme kuriteo, mille tagajärjel sai ka ise tõsiseid tervisekahjustusi – ta vajas ise ka haiglaravi ligi kuu aja vältel. Xxx xxxx pidi uuesti õppima käima. Tänaseks on selgunud, et xxx xxxx-i selgroo kanal on nihkunud ning ahenemise tõttu on seljaaju surve all, mis toob kaasa vaevusi jalgade töös ning tulevikus vajab operatsiooni, et vältida halvatust. Kahtlustatav xxx xxxx kahetseb toimepandut. Kannatanu on xxx xxxxx-le väga lähedane sugulane ja palus kahtlustatavat mitte karistada, sest tegemist oli õnnetusega ning xxx xxxx siiani abistab kannatanut. Xxx xxxx andis nõusoleku tasuda kriminaalmenetluse kulud – isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu 155 eurot ja riigituludesse 600 eurot. Vesteldes xxx xxxxx-ga tõdes prokurör, et süüdlane on teinud oma seadusevastasest käitumisest vastavad järeldused ning kriminaalmenetluse lõpetamine tema suhtes on õigustatud ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24261050739 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxx xxxx tasuma kriminaalmenetluse kulud – isiku kohtuarstliku eskspertiisi tasu 155 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 10.05.2025. Makserekvisiidid on 10.12.2024 saadetud xxx xxxx-i e-posti aadressile 2.2.KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustub xxx xxxx tasuma riigituludesse 600 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 10.05.2025. Makserekvisiidid on 10.12.2024 saadetud xxx xxxx-i e-posti aadressile. 3. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD-R plaat, millel häirekeskusesse tehtud kõne, jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. 4. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Ees- ja perekonnanimi - Isikukood - DNA Sõrmejäljed Näokujutised Biomeetria andmete võtmise kuupäev Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati - NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria. 5. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstlik ekspertiisi tasu 155 eurot jätta KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel xxx xxxx-i kanda. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Kannatanu xxx xxxx. Xxx xxxx, kellele on kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 10.12.2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kätte antud. Lepinguline esindaja Indrek Sirk. 7. Teadmiseks: Tervisekassa 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ( Võru linn, Vabaduse tn 13). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Helen Puks abiprokurör Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen kohustustega nõus ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. _________________ Xxx xxxx
Allikas: Lõuna Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel