Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna ühisprogrammid 2024-2027

MINISTRI KÄSKKIRI 08.01.2024 nr 8 Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna ühisprogrammid 2024-2027 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi ühisprogrammid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga oma valitsemisala ulatuses: 1.1. Tööturuprogramm (lisa 1). 1.2. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm (lisa 2). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 08.01.2024. a käskkirjaga nr 8 „Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna ühisprogrammid 2024-2027“ Lisa 2 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) arengukava Programmi nimi Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Elluviimise periood 2024–2027 Peavastutajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Programmi eesmärk ja mõõdikud .............................................................................................. 4 Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), sh eelarve jaotus valitsemisalades .............. 4 Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................ 5 Olulised tegevused ..................................................................................................................... 6 Meetmed, programmi tegevused ja teenused ............................................................................. 7 Meede 1. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ................................................................... 7 Tegevus 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine ......................................... 7 Tegevus 1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ................................ 9 Meede 2. Vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamine ja nende võrdsete võimaluste edendamine............................................................................................................................. 9 Tegevus 2.1. Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine ................................................. 10 Programmi juhtimiskorraldus ................................................................................................... 11 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, vähendades ühiskonnas ebavõrdust ning toetades tööelu. Programm keskendub kahele teemavaldkonnale: sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine ning aitab saavutada Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 5. Sooline võrdsus näitab riigi majandusliku ja sotsiaalse heaolu taset. Soolisel ebavõrdsusel on negatiivne mõju nii inimese põhiõiguste realiseerimisele ja elukvaliteedile kui ka majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Käesoleva programmi keskmes on soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamine, soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul, naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse suurendamine, sh soolise palgalõhe vähendamine, soolise tasakaalu saavutamise toetamine eri otsustustasanditel, õiguste kaitse tõhustamine ning soolise võrdsuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse toetamine. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisel lähtutakse eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Eestimaalaste arvates on kõige enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse sättumuse ja puude tõttu1. Vähemusgruppide tunnetus selle kohta, kas nad on osa ühiskonnast, selle tervitatud ja ühtekuuluv osa või mitte, mõjutab nendesse kuuluvate inimeste solidaarsust ülejäänud ühiskonnaga, panustamist tööturul, huvikaitses või vabatahtlikus töös ning turvatunnet. Ka ligipääsetavus või selle puudumine peegeldab ühiskonna võimet näha ja väärtustada kõiki ühiskonnaliikmeid koos nende eripäradega. Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks ning võrdse kohtlemise tagamiseks kasutatakse kahte teineteist täiendavat strateegilist lähenemisviisi – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele ning võrdsete võimaluste tagamisele suunatud erimeetmete rakendamine ning teiselt poolt soolõime ja võrdse kohtlemise kui põhimõtte lõimimine kõigisse poliitikavaldkondadesse. Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikku muutusesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning aitab kaasa mõõdikutega „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „sooline palgalõhe“ ja „ligipääsetavuse indeks“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programmi elluviimiseks kasutatakse välisvahendite meedet nr 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“. Võrreldes varasemate programmiperioodidega on ministeeriumide ümberstruktureerimise tulemusel oluliselt muutunud programmi vastutajad ja juhtimiskorraldus (vt ka peatükki „Programmi juhtimiskorraldus“). Vabariigi Valitsuse seaduse2 01.07.2023 jõustunud redaktsiooni kohaselt on võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse teemad alates 1. juulist 1Eurobaromeeter. (2019). Discrimination in the European Union. https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2251 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007?leiaKehtiv 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, mistõttu on ka kolmest programmi tegevusest kaks liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning üks tegevus jäi Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Lisaks viidi struktuurimuudatuste käigus ligipääsetavuse põhimõtete tagamise ja koordineerimise vastutusala Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse ning ligipääsetavuse valdkonda käsitletakse regionaalpoliitika programmis. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad mõnda gruppi, mida 7,3% (2020) <7,3% <7,3% <7,3% <7,3% Eestis diskrimineeritakse Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring Sooline palgalõhe 14,9% 12,8% 12,1% 11,4% 10,7% Allikas: Statistikaamet (2021) Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), sh eelarve jaotus valitsemisalades Programmi rahastamiskava* 2023 2024 Eelarve eelarve eelarve 2025 2026 2027 Programmi kulud -2 290 -2 924 -2 508 -2 482 -2 225 Sh MKM -1 057 -2 278 -1 863 -1 837 -1 578 Sh SOM -1 233 -646 -645 -645 -647 Meede 1. Soolise võrdõiguslikkuse -1 686 -2 198 -1 983 -1 949 -1 689 edendamine Sh MKM -669 -1552 -1338 -1304 -1042 Sh SOM -1 017 -646 -645 -645 -647 Tegevus 1.1. Soolise -1 087 -1 552 -1 338 -1 304 -1 042 võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Sh MKM -669 -1 552 -1 338 -1 304 -1 042 Sh SOM -418 0 0 0 0 Tegevus 1.2. Soolise -625 -646 -645 -645 -647 võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Sh MKM 0 0 0 0 0 Sh SOM -599 -646 -645 -645 -647 Meede 2. Vähemusgruppide võrdse -603 -726 -524 -533 -536 kohtlemise tagamine ja nende võrdsete võimaluste edendamine Sh MKM -387 -726 -524 -533 -536 Sh SOM -216 0 0 0 0 Tegevus 2.1. Võrdse kohtlemise -603 -726 -524 -533 -536 valdkonna arendamine Sh MKM -387 -726 -524 -533 -536 Sh SOM -216 0 0 0 0 *NB! valitsemisalade ümberkorralduste tõttu ei ole 2023. ja 2024. aasta eelarved täielikult võrreldavad. Hetkeolukorra analüüs Eesti soolise võrdsuse olukorda iseloomustab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks3. 2022. aastal oli Eesti tulemusega 61,0 punkti 100-st Euroopa Liidus 17. kohal, jäädes 7,6 punktiga alla EL-i riikide keskmisele. Võrreldes 2010. aastaga on Eesti indeksi näitaja kasvanud 7,6 punkti võrra. Alates 2019. aastast on Eesti punktisumma veidi vähenenud (–0,6 punkti), kuid koht on jäänud samaks. Vähenemine tuleneb peamiselt tagasilangusest võimu valdkonnas. Kuigi palgalõhe on viimase 10 aasta jooksul jõudsalt vähenenud, oli Statistikaameti andmeil naiste ja meeste palgaerinevus 2021. aastal 14,9%. Viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt on enamik Eesti inimestest (83%) palgalõhest teadlikud, kuid 2016. aastaga võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks (64% → 54%). Käärid meeste ja naiste hinnangute vahel on märkimisväärsed: probleemi näeb 71% naistest ning vaid 35% meestest. Monitooring toob muuhulgas muret tekitava trendina välja selle, et noorte meeste ja naiste hinnangud ja hoiakud soolise võrdsuse osas lahknevad oluliselt - 15-29-aastaste naiste hoiakud on muutunud aja jooksul oluliselt soolist võrdsust toetavamaks kui noorte meeste hoiakud. Soolise palgalõhe suurust mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse jagamine kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse. 2021/2022. õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 11%, tervise ja heaolu erialadel 15% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 32%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. Soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil, sh poliitikas ning avaliku ja erasektori otsustustasanditel. OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu iga-aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust, sh kõige suurem majanduse kasvupotentsiaal peitub naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. Samuti aitab palgalõhe vähenemisele kaasa palkade läbipaistvuse suurendamine ning palga määramise ühtsete aluste loomine organisatsioonides. Tööandjad ei ole aga sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest4. Poliitikakujundajate teadmised soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oskused soo perspektiivi oma töövaldkonnas arvesse võtta vajavad täiendamist. Soolõime toetamiseks on tarvis poliitikakujundajate teadmiste ja oskuste parandamiseks nii koolitus- ja nõustamissüsteemi kui ka jätkusuutlikku ja mõjusat soolõime rakendamise süsteemi. Soolise võrdsuse edendamisel on oluline roll kodanikuühendustel, kes huvikaitse kaudu teevad jõupingutusi nii poliitikakujundamises osalemisel kui ka soolise võrdsuse edendamise tegevuste elluviimisel. Huvikaitsega tegelevad organisatsioonid vajavad jätkusuutlikku toetust ja võimestamist, sh strateegilise partnerluse kaudu. Eesti ühiskond on muutunud vähemuste suhtes avatumaks ja sallivamaks, vaatamata sellele jääb Eesti võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega nende hulka, kus sallivus on pigem vähene5. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Tõrjutust 3 European Institute for Gender Equality (EIGE). (2022). Gender Equality Index. https://eige.europa.eu/gender-equality- index/2021/country/EE 4 Turk, P.; Anniste, K.; Masso, M.; Karu, M; Kriger, T. (2015). „Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks.“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 5 Eurobaromeeter. (2019). Discrimination in the European Union. https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2251 kogevad ka erinevas vanuses inimesed, kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks. Üks teravamaid probleeme on õiguskaitse puudulikkus. Puudujääke on õiguslikus regulatsioonis – näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja veel mitmed muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades, sh kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas tõhusa kaitseta. Teisest küljest on tõhusaks õiguskaitseks vajalik ka seaduste täitmise jälgimine ja tasuta esmane õigusabi ning hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline voliniku institutsiooni tugevdada ning tagada tõhusaks toimimiseks vajalik mandaat ja ressursid. Poliitikakujundamise ja mõjude hindamise aluseks on usaldusväärsed ja ülevaatlikud andmed ning analüüsid. Vähemusi puudutavad andmed, mis peaksid olema aluseks sihtrühmade olukorda ja vajadusi arvestavale poliitikakujundamisele ning selle mõjude hindamisele, on praegu ebaühtlaselt kogutud ja info hulk varieerub nii vähemusrühmade kui valdkondade vaates. Eesti tööandjate seas jääb vajaka teadlikkusest organisatsioonis töötajaskonna mitmekesisusega kaasnevast kasust, selle edendamise ja väärtustamise vajadusest ning võimalustest. Inimesed veedavad tööl suure osa oma ajast ning on oluline, et kõik töötajad tunneksid end turvaliselt, oodatu ja väärtustatuna. Uuringud viitavad, et mitmekesised ehk erineva tausta ja tunnustega inimestest koosnevad töökollektiivid on tulemuslikumad ja efektiivsemad, kuna koondavad laiema paleti talente. Oluline on tegeleda nende haridustöötajate teadlikkusega, kellel on suur mõju noorematele põlvkondadele. Vähemusrühmadesse kuuluvate noorte kogemused hariduses mõjutavad nende arusaama ja kogemusi ühiskonnast ning kujundavad nende tõekspidamisi maailma ja iseenda, sh enda aktsepteerimise ja väärtustamise kohta. Seetõttu on tähtis, et haridusvaldkond panustaks ka erineva taustaga noorte potentsiaali väljaarendamisse ja positiivse minapildi kujundamisse. Endiselt ei ole kogu füüsiline keskkond ega info, samuti paljud teenused kõigile ühiskonnaliikmetele võrdselt ligipääsetavad. Samuti ei peeta avaliku ruumi ja teenuste disainimisel alati läbivalt silmas erinevate sihtrühmade vajadusi. Tagamaks poliitikakujundamisel erinevate ühiskonnarühmade huvide ja vajaduste paremat arvestamist, on oluline tugevate, iseseisvate, ambitsioonikate eesmärkidega ning tõhusalt toimivate võrdse kohtlemise valdkonnaga tegelevate huvikaitseorganisatsioonide olemasolu ja riigi koostöö ning toetus neile. Olulised tegevused Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:  soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise õigusraamistiku kaasajastamine ja tõhusam rakendamine;  tööandjate seas soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisest saadava kasu ning selle vajalikkuse osas teadlikkuse tõstmine ja toetamine, sh mitmekesisuse märgise ja leppe toetamise jätkamine ning digitööriista Palgapeegel arendamine, et tõhustada võrdse ja võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist ning palkade läbipaistvust;  soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul, sh eriti valdkondades, kus sooline segregatsioon on kõige suurem ning haridustöötajate, tööandjate jt võtmesihtrühmade oskuste ja koostöö parandamine soolise segregatsiooni ja ebavõrdsuse vähendamiseks;   kesksete võrdse kohtlemise ja soolõime põhimõtete ning praktikate senisest tõhusama kasutuselevõtu soodustamine kõikides poliitikavaldkondades, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ning tööriistu;  professionaalse valdkondliku huvikaitse arengu võimestamine, toetades soolist võrdsust, vähemusrühmade võrdseid võimalusi edendavaid ning võrdse kohtlemise tagamist toetavaid huvikaitseorganisatsioone strateegilise partnerluse kaudu. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meede 1. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine Meetme eesmärk: sotsiaalse ja majandusliku soolise ebavõrdsuse vähendamine, sh haridusvalikute ja tööturu soolise segregatsiooni, soolise palgalõhe ning tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse sooliselt ebavõrdse jaotuse vähendamise kaudu. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "raha" 73,6 74,7 75,2 75,7 76,1 Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "töö" 72,7 73,1 73,4 73,6 74,0 Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond "võim" 34,0 42,7 44,7 46,7 48,8 Allikas: Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Tegevus 1.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: meeste ja naiste võrdsete õiguste, kohustuste, võimaluste ja vastutuse tagamine kõigis ühiskonnaelu valdkondades; soolise ebavõrdsuse vähendamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, toetades seeläbi inimeste heaolu, majanduse ja konkurentsivõime kasvu. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde eest 17% <17% <17% <17% <17% vastutaja, % (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring Nende 15–19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega 77% >77% >77% >77% >77% seotud töökohtadel sama hästi hakkama kui (2021) naised, % Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring Teenus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (MKM) Perioodil 2024–2027 viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada soolist palgalõhet, vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul ning suurendada ühiskonnas soolist võrdõiguslikkust toetavaid ja väärtustavaid hoiakuid. Eraldi pööratakse tähelepanu soolist võrdõiguslikkust puudutava teadlikkuse parandamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise võtmesihtrühmade, sh tööandjate, haridustöötajate, poliitikakujundajate ja otsustajate seas. 2024-2025 aastatel jätkatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2023/970 ülevõtmist, mille eesmärk on tõhustada naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist, st et palgad kujuneksid objektiivselt ja sooneutraalselt ning töötajatele arusaadavalt. Direktiiviga kehtestatakse palkade läbipaistvuse miinimumnõuded ja nende tagamiseks vajalikud õiguskaitsemeetmed. Direktiivi ülevõtmisega samaaegselt arendatakse välja digitaalne tööriist Palgapeegel soolise palgalõhe analüüsimiseks. Tööriist võimaldab tulevikus registriandmete põhjal automatiseeritud analüüsi palgalõhe näitajate kohta organisatsioonides. Seega võimaldab Palgapeegel oluliselt vähendada ka direktiivi jõustumisel tööandjatele lisanduvat halduskoormust. Koostöös rahandusministeeriumiga valmistatakse ette Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2022/2381 ülevõtmine 2024. aasta lõpuks, millega parandatakse soolist tasakaalu börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas. Samuti kavandatakse meetmeid riigifirmade nõukogudes soolise tasakaalu suurendamiseks. Välisvahendite meetme nr 21.4.2.2 raames majandus- ja infotehnoloogiaministri TAT käskkirja „Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul“ alusel viiakse ellu tegevusi, mille tulemusel suureneb hariduse ja tööturu valdkondade peamiste siht- ja sidusrühmade (sh poliitikakujundajad, haridustöötajad, tööandjad, karjäärinõustajad, personalispetsialistid jt) võimekus soolist segregatsiooni ennetada ja vähendada. Eesmärgi saavutamiseks tehakse soolise segregatsiooni vähendamist toetavaid uuringuid ja analüüse, luuakse koolitusmoodul töötukassa karjäärinõustajate ja konsultantide teadlikkuse suurendamiseks soolisest võrdõiguslikkusest, viiakse ellu teavitustegevusi sooliste stereotüüpide vähendamiseks haridus- ja tööalastes valikutes ning luuakse soolisi stereotüüpe murdvaid erialavalikuid toetavaid õppematerjale. 2024. aastal jätkatakse soolise võrdsuse ja soolõime kompetentside tõstmiseks poliitikakujundajate jt sihtrühmade seas virtuaalse kompetentsikeskuse Võrdsuskeskus (vordsuskeskus.ee) arendamist ja täiendamist infomaterjalidega ning levitatakse 2023. aastal valminud soolise võrdõiguslikkuse e-koolitust, mis toetab soolise võrdsuse edendamise ja soolõime rakendamise oskuste omandamist. Jätkuvalt toetatakse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kui soolise võrdõiguslikkuse küsimustes Vabariigi Valitsusele nõuandva kogu tööd. Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike tegevust. Teenus 1.1.2. Poliitikarakendamise toetamine ÜKP fondide meetmetes (MKM) Ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate tegevuste puhul soodustatakse ja toetatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sealhulgas ligipääsetavuse põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. Selleks nõustatakse ja koolitatakse rakendusasutusi ja -üksusi ning toetuse taotlejaid ja saajaid soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse aspektides, kooskõlastatakse meetmepõhiseid õigusakte ning töötatakse välja digitööriist kõnealuste horisontaalsete põhimõtetega arvestamiseks projektidele. Täiendavalt koordineeritakse võrdsete võimaluste võrgustiku tööd. Teenus 1.1.3. Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul (MKM) Välisvahendite meetmest nr 21.4.2.2 toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu soolise segregatsiooni vähendamist haridusvalikutes ja tööturul. Eelkõige keskenduvad tegevused loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (nn STEM) ning hariduse, tervishoiu ja hoolekande (nn EHW) valdkondades soolise segregatsiooni ennetamisele ja vähendamisele, toetades haridustöötajate, karjäärinõustajate, tööandjate jt hariduse ja tööturu võtmesihtrümade võimekuse suurendamist. Tegevus 1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Tegevuse eesmärk: soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku 32% >32% >32% >32% >32% poole, % (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 1.2.1. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine (SVVK volinik) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poolt soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenev õiguskaitsealane nõustamine ja koolitamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimiskahtlusega juhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine ning diskrimineerimise ennetamine. Lisaks keskendutakse temaatiliste õigusteatmike väljaandmisele, teenuste digiteerimisele, tehisintellekti kasutuse laienemisest tingitud kaudse diskrimineerimise ennetamisele ning ühiskonna muutumisest tingitud uute olukordadega seotud lahenduste pakkumisele. Meede 2. Vähemusgruppide võrdse kohtlemise tagamine ja nende võrdsete võimaluste edendamine Meetme eesmärk: vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste võrdse kohtlemise tagamine ja neile eneseteostuseks ning majanduslikus, poliitilises ja sotsiaalses elus osalemiseks võrdsete võimaluste loomine. Eesmärgi saavutamiseks tegeletakse muuhulgas erivajadustest, ühiskondlikest hoiakutest või eelarvamustest tulenevate tõkete kaotamise, samuti mitmekesisuse ja ühiskondliku kaasatuse toetamise ning edendamisega. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 „Austame erinevusi“ märgise saanud organisatsioonide arv 49 suureneb säilib suureneb säilib Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Elanike osakaal, kes hääletaks valimistel kandidaadi poolt olenemata sellest, kas ta on gei, 56% >56% >56% >56% >56% lesbi, biseksuaalne või transsooline inimene (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring Tegevus 2.1. Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: võrdse kohtlemise valdkonna arendamine, teiste poliitikavaldkondade toetamine ning nügimine võrdsete võimaluste edendamise eesmärgil. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 Võrdse kohtlemise valdkond on arendatud Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jah jah jah jah jah Teenus 2.1.1. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine (MKM) Võrdse kohtlemise valdkonna arendamiseks kaasajastatakse õigusraamistikku, suurendatakse võtmepositsioonil olevate siht- ja sidusrühmade teadlikkust ning parandatakse andmete kättesaadavust. Samuti toetatakse ligipääsetavuse ja mitmekesisuse edendamist ning võrdse kohtlemise põhimõtte ja võrdsete võimaluste eesmärgi lõimimist kõigi valdkondade poliitikatesse. Eesmärkide saavutamiseks toetatakse ka huvikaitseorganisatsioone. Vähemusrühmade õiguskaitse parandamiseks korrastatakse valdkonna õigusraamistikku, muu hulgas ühtlustamaks õiguskaitset erinevate diskrimineerimise aluseks olevate tunnuste puhul. Sellega seoses toimuvad ka Euroopa Liidu tasandil horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi ettepaneku läbirääkimised. Valdkonna arengus on kaasaegsete õigusaktide kõrval oluline ka diskrimineerimise ennetamine ja seaduste täitmise jälgimine. Seetõttu on vaja tugevdada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku võimekust pakkuda inimestele võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumise kahtluse korral tõhusat õigusabi. Eesmärk ühtib Euroopa Liidu tasandi eesmärgiga suurendada võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli ja sõltumatust. Sellega seoses toimuvad Euroopa Liidu tasandil kahe võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste rolli ja sõltumatuse suurendamist käsitleva direktiivi ettepaneku läbirääkimised. Jätkatakse tööandjate teadlikkuse suurendamist võrdsete võimaluste edendamise vajadusest ja võimalustest ning nende toetamist mitmekesisuse väärtustamisel era- ja avaliku sektori organisatsioonides, muu hulgas märgise „Austame erinevusi“ meetmete rakendamise ja mitmekesisuse kokkuleppe toetamise kaudu. Vähemusgruppide olukorra väljaselgitamiseks ja seeläbi võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ning võrdsete võimaluste edendamise toetamiseks panustatakse valdkondlikesse andmekogumis- ja analüüsitegevustesse, et tagada regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu ning nende kasutamine ka teiste valdkondade poliitikakujunduses. Samuti viiakse ellu tegevusi, mis toetavad eelkõige poliitikakujundajate paremat teadlikkust võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse edendamise vajadusest ning võimalustest, sh levitatakse 2023. a. valminud temaatilisi e-koolitusi. Huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ja tõhusaks toimimiseks toetatakse strateegilise partnerluse kaudu nende organisatsioonide ja võrgustike tegevust ja arengut, mis aitavad ellu viia valdkondlikku poliitikat. Samuti jätkatakse tihedat koostööd kodanikuühendustega, kaasates neid valdkondliku poliitika kujundamisse. Oluline on toetada ka huvikaitseorganisatsioonide võimekust vajalikke uuringuid ja analüüse tellida või neid ise teha. Programmi juhtimiskorraldus Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Sotsiaalministeerium (SOM). Programmi panustavad veel Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK) ning Sotsiaalministeeriumi vastutusalas olev Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Programmi tegevuste 1.1.1. „Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine“ ja 1.2.1. „Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine“ eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkond, tegevus 1.1.2. „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik“ kuulub jätkuvalt Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Programmi kinnitavad majandus- ja infotehnoloogiaminister ning sotsiaalkaitseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse MKMi ja SOMi kodulehtedel6. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada „Heaolu“ tulemusvaldkonna teised programmid (laste ja perede programm, tööturuprogramm). Teistest tulemusvaldkondadest toetab programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tõhus riik“ Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi programm „Regionaalpoliitika“, mis käsitleb alates 1. juunist 2023 ligipääsetavuse põhimõtete tagamist ja koordineerimist. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad MKM ja SOM vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste ja teenuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjonile ning tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel7. Tulemusaruanded on avalikustatud MKM-i ja SOMi kodulehtedel8. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse MKM-i ja SOMi tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja-tooplaanid 7 Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjon: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja-tooplaanid  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 08.01.2024. a käskkirjaga nr 8 „Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna ühisprogrammid 2024-2027“ Lisa 1 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) arengukava Programmi nimi Tööturuprogramm Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Elluviimise periood 2024–2027 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Töötukassa (TK) 1 Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 Programmi eesmärk ja mõõdikud................................................................................................4 Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), sh eelarve jaotus valitsemisalades (VA) .......4 Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................5 Olulised tegevused .....................................................................................................................6 Meetmed, programmi tegevused ja teenused .............................................................................6 Meede 1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine ....................................................6 Tegevus 1.1. Tööturu valdkonna arendamine.......................................................................6 Tegevus 1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed..........................................................8 Tegevus 1.3. Tööelu kvaliteedi arendamine .......................................................................10 Tegevus 1.4. Erivajadusega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus ................................12 Programmi juhtimiskorraldus.....................................................................................................12 2 Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna tööturu programm on koostatud heaolu arengukava 2023–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades kõikide inimeste pikka ja kvaliteetset tööelu. Programm keskendub kõrge tööhõive saavutamisele tööturu valdkonna arendamise, aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete pakkumise ning tööelu kvaliteedi arendamise kaudu. Programm aitab saavutada Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 2. Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega“, „Valmistume tulevikutööks“, „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ja „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“. Samuti aitab programm kaasa mõõdikuga „tööjõus osalemise määr“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmiseid välisvahendite meetmeid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Meede 21.4.2.3 - Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Meede 21.4.3.4 - Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Sotsiaalministeerium: 21.4.2.1 - Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine 21.4.3.1 - Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine 21.6.1.6 - Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine Võrreldes varasemate programmiperioodidega on ministeeriumide ümberstruktureerimise tulemusel oluliselt muutunud programmi vastutajad ja juhtimiskorraldus (vt ka peatükki „Programmi juhtimiskorraldus“). Seoses valitsemisalade struktuurimuudatustega on programm perioodil 2024-2027 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm. Vabariigi Valitsuse seaduse 1 01.07.2023 jõustunud redaktsiooni kohaselt on tööturu ja tööhõive poliitika kavandamine ja elluviimine alates 1. juulist 2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, mistõttu ka programmi vastutus on suures osas liikunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on aga jätkuvalt Sotsiaalkindlustusameti teenused ning programmi tegevus 1.1.4. „Erivajadustega inimestega toimetulek ja tööalane tegevus“. Kõnealuse tegevuse alt viidi Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sotsiaalministeeriumi hallatavast riigiasutusest Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavaks riigiasutuseks ning nende kulusid kajastatakse alates 1. juulist 2023 Haridus- ja Teadusministeeriumi haridus- ja noorteprogrammis. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007?leiaKehtiv 3 Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist tööturg ja tööelu Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2025 2026 2022 2027 Tööjõus osalemise määr 15–74- Mehed 76,3% 75,0% 75,0% 75,1% 75,1% aastaste seas, % Naised 70,6% 68,7% 68,7% 68,8% 68,8% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring Kokku 73,3% 71,6% 71,7% 71,8% 71,8% Tööelu kestus aastates Mehed 39,9 39,8 40,0 40,2 40,2 Allikas: Eurostat Naised 40,7 39,4 39,6 39,8 39,8 Kokku 40,3 39,6 39,8 40,0 40,0 (2022) Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), sh eelarve jaotus valitsemisalades (VA) Programmi rahastamiskava* 2023 2024 Eelarve eelarve eelarve 2025 2026 2027 Programmi kulud -914 585 -976 799 -1 148 452 -1 177 039 -1 234 685 Sh MKM VA -453 421 -959 537 -1 131 169 -1 159 369 -1 216 229 Sh SOM VA -461 164 -17 262 -17 283 -17 670 -18 456 meede 1. Kõrge tööhõive taseme -914 585 -976 799 -1 148 452 -1 177 039 -1 234 685 saavutamine ja hoidmine Sh MKM VA -453 421 -959 537 -1 131 169 -1 159 369 -1 216 229 Sh SOM VA -461 164 -17 262 -17 283 -17 670 -18 456 tegevus 1.1 Tööturuvaldkonna arendamine -2 093 -1 160 -1 162 -1 166 -1 164 Sh MKM VA -1 663 -1 160 -1 162 -1 166 -1 164 Sh SOM VA -430 0 0 0 0 tegevus 1.2 Aktiivsed ja passiivsed -889 577 -952 594 -1 124 078 -1 152 151 -1 209 549 tööturumeetmed Sh MKM VA -448 554 -952 247 -1 123 830 -1 151 886 -1 208 812 Sh SOM VA -441 033 -347 -248 -265 -737 tegevus 1.3 Tööelu kvaliteedi arendamine -20 758 -22 633 -22 816 -23 359 -23 609 Sh MKM VA -3214 -6 130 -6 177 -6 317 -6 253 Sh SOM VA -17 544 -16 503 -16 639 -17 042 -17 356 tegevus 1.4 Erivajadusega inimeste -2 157 -412 -396 -363 -363 toimetulek ja tööalane tegevus Sh MKM VA 0 0 0 0 0 Sh SOM VA -2 157 -412 -396 -363 -363 *NB! valitsemisalade ümberkorralduste tõttu ei ole 2023. ja 2024. aasta eelarved täielikult võrreldavad. 4 Hetkeolukorra analüüs Vaatamata majanduslangusele, mille peamisteks põhjusteks olid energiahindade kriis ja Venemaa kallaletung Ukrainale, võis 2022. aastal täheldada hõive kiiret kasvu ning töötuse edasist langust. 20-64-aastaste tööhõive määr ületas koroonakriisi eelse taseme ja jõudis 81,9%- ni, olles sellega Euroopa Liidu riikide seas Rootsi järel teisel kohal. Naiste tööhõive määr (80,4%) oli aga Euroopa Liidu kõrgeim. Samuti oli kõrgel teisel kohal vanemaealiste (55-64a) tööhõive määr (73,7%). Töötuse määr langes 2022. aastal 5,6%-ni, registreeritud töötuse määr kasvas aga 7%-ni, mida põhjustas suures osas Ukraina sõjapõgenike töötuna arvelevõtmine töötukassas. Suure hõive kasvu tõttu saavutas rekordtaseme ka 15-74-aastaste aktiivsuse määr, mis ulatus 73,3%-ni, olles paremuselt 3. kohal Euroopa Liidus. Siiski seistakse silmitsi tõsiste struktuursete probleemidega tööturul, nagu vananev ja vähenev rahvastik, oskuste ebakõlad ja lõhed tööturunäitajates, sealhulgas piirkondlikud lõhed. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada. Ebasoodsamas olukorras on tervisest tulenevate takistustega isikud, samuti noored, mitte-eestlased, madala haridustasemega inimesed ja vanemaealised. Vanemaealiste hõive on küll kõrge, kuid töö kaotuse korral on neil raskem tööturule tagasi pöörduda. Kuigi üldine töötuse tase on suhteliselt madal, on probleemiks noorte töötuse määr, mis ületab 2- 3 korda üldist töötuse määra. 2022. aastal ulatus noorte (15-24a) töötuse määr 18,6%-ni, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Teine noorte olukorda iseloomustav näitaja on mitteõppivate ja mittetöötavate noorte osatähtsus ehk NEET määr. Sarnaselt noorte töötusega suurenes 15- 29-aastaste NEET määr koroona aastatel, kuid langes 2022. aastal 10,6%-ni. Mõlemad näitajad jätkasid vähenemist 2023. aasta I kvartalis, kuid koroonaeelsele tasemele veel ei jõutud. Tööhõives osalemine sõltub tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervise hoidmisele töökeskkonnas. Töökeskkonnas tuleb tegeleda erinevate riskidega, sealhulgas füsioloogiliste (sundasendid, pidev istumine), psühhosotsiaalsete (ajapuudus, pidev „ühenduses“ olek tööandja ja kolleegidega, töökonfliktid, ahistamine ja vägivald tööl, vastutuse ning töö- ja pereelu piiride hägustumine), keemiliste (kantserogeenid) ja bioloogiliste (viirused) riskidega. Tööandjatel ja töötajatel puuduvad sageli vajalikud teadmised ja oskused töökeskkonnas spetsiifiliste riskidega tegelemiseks. Töökeskkonnas maandamata riskid toovad kaasa tööõnnetusi ja tööga seotud terviseprobleeme. 2022. aastal juhtus 3712 tööõnnetust, sh raskeid õnnetusi 1082. Enim vajavad töökeskkonna riskidega tegelemisel abi mikro- ja väikeettevõtted. Tööturul muutub järjest tavalisemaks töötamine erinevates lepingulistes suhetes ja mitte- traditsioonilistes töövormides. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingute osakaal, tavaliseks on muutunud projektipõhine töö. Samal ajal suureneb tööturul vajadus tööaja ja -koha paindlikkuse järele. Näiteks aina rohkem tehakse tööd väljaspool tavapärast töö tegemise kohta ja töötatakse paindliku tööajaga. 2022. aastal tegi kaugtööd ca 26% hõivatutest ning osaajaga töötajate osatähtsus kasvas 15%-ni. Paindlikud töövormid soodustavad erinevate ühiskonnagruppide osalemist tööturul. Teisalt kaasnevad tööaja ja töökoha paindlikkusega sageli töökoormuse kasv, töö- ja puhkeaja piiride hägustumine, probleemid töökeskkonnaga, sotsiaalne isolatsioon, ebavõrdsuse suurenemine ning keerukus kontrollida töötingimusi, mis omakorda avaldavad mõju töötaja vaimsele ja füüsilisele tervisele. Uute töövormidega võib kaasneda ka madal töötasu. Lisaks on töötajate ja tööandjate kaasatus esindusorganisatsioonides ning töötajate esindatus ettevõttes endiselt väike, samuti sõlmitakse vähe kollektiivlepinguid. Eeltoodud trendid toovad vajaduse tegeleda paindlike töötingimuste kujundamisega, aga ka töökeskkonna ja kaasatuse küsimustega. 5 Olulised tegevused Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:  Töötuskindlustusega kaetuse suurendamiseks ning hüvitiste ja toetuste adekvaatsuse tagamiseks mittetraditsiooniliste töövormide hõlmamine töötuskindlustussüsteemi. Kavas on muuta töötushüvitise süsteem selgemaks, lihtsamaks, õiglasemaks ja efektiivsemaks. Selleks analüüsitakse töötutoetuse tingmusi ja tehakse ettepanekud selle muutmiseks.  Oskuste toetamine ning tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade tööturule aitamisele suunatud meetmete aredamine. Tähelepanu keskmes on tööturuteenused, mis aitavad madalama haridusega või tööturul vähem konkurentsivõimeliste oskustega ja tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsamas olukorras olevatel inimestel tööle saada ja hõives püsida. Läbi avatud taotlusvoorude on tegevused on suunatud naistele, noortele ja nende tugivõrgustikule, pererändega saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja romadele, vanemaealistele, vähenenud töövõimega inimestele ning mittetöötavatele inimestele, kes vajavad tööle saamiseks enam tuge ja võimestamist.  Töötukassa poolt tööhõiveprogrammi 2024–2029 elluviimine;  Muutuvtunni kokkuleppe katseperioodi tulemuste analüüsimine ning vajadusel seadusandluse korrigeerimine. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meede 1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Meetme eesmärk: tööturul osalemist toetavate tööturumeetmete arendamise, tööelu kvaliteedi parandamise ning tööohutuse ja tööandjate teadlikkuse suurendamisega on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2025 2026 2022 2027 20–64-aastaste tööhõive määr, % 81,9% 80,1% 80,3% 80,5% 80,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, % 50,6% 51,2% 51,4% 51,6% 51,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring (2021) 15–29-aastaste NEET-noorte määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 10,6% 10,3% 10,0% 9,8% 9,6% Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal, % ≤14,4% ≤ 14,4% ≤ 14,4% ≤14,4% ≤14,4% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring (2021) Töötute absoluutse vaesuse määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti 11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% Sotsiaaluuring (2020)* *2021.a kohta ei ole Statistikaamet valimi väiksuse tõttu andmeid avaldanud. Tegevus 1.1. Tööturu valdkonna arendamine Tegevuse eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. 6  Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist jah jah jah jah jah Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Teenus 1.1.1. Tööturu ja töösuhete valdkonna arendamine (MKM) Teenuse sisuks on tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tööhõive edendamiseks ja töövõime toetamiseks on programmi elluviimise perioodil kavas:  töötuskindlustusega kaetuse suurendamiseks ning hüvitiste ja toetuste adekvaatsuse tagamiseks tuleb hõlmata töötuskindlustussüsteemi ka mittetraditsioonilisi töövorme. Selleks jätkub töötushüvitiste regulatsiooni muudatusettepanekute kaalumine ja mõjude analüüsimine;  analüüsida töötutoetuse maksmise tingimusi ja teha ettepanek muutmiseks;  arendatakse tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade (nt noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega, vähese eesti keele oskusega, pikaajalise ajutise töövõimetusega inimesed) tööalaste võimaluste ja tööturul osalemise suurendamiseks erinevaid tööturumeetmeid;  muudetakse tööturumeetmete õigusraamistikku ja tehakse see osapooltele selgemaks. Tööelu kvaliteedi tagamiseks, sh töötajate töötingimuste parandamiseks, on programmi elluviimise perioodil kavas:  analüüsitakse töösuhete ja töökeskkonna õigusraamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning muutuvat tööturu olukorda arvestavaks, sh arvestatakse mittetraditsiooniliste töövormide ja erinevate töö tegemise viiside levikuga;  muudetakse töö- ja puhkeaja regulatsiooni, et võimaldada suuremat paindlikkust tööaja korralduses, tagades samal ajal töötegija kaitse;  suurendatakse tööandjate ja töötegijate teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest, sh sellest, kuidas kujundada mõlemale osapoolele sobivad töötingimused;  täiendatakse töölepingu seaduse selgitusi, suurendamaks teadlikkust töösuhete regulatsioonist ning tagamaks seaduse ühetaoline rakendamine;  toetatakse tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja töökeskkonnariskide maandamisel, arvestades spetsiifiliste töökeskkonna ohtude ja terviseriskidega (vaimse tervise probleemide, sh ahistamise ja vägivalla ning istuvast tööst tingitud 7  terviseprobleemide ennetamine, bioloogilistest ja keemilistest ohtudest tingitud riskide maandamine töökeskkonnas);  parandatakse töötervishoiuteenuse kvaliteeti, sh arendatakse digilahendusi infovahetuse parandamiseks töötaja, tööandja ja teenuseosutaja vahel;  toetatakse toimivat sotsiaaldialoogi ning soodustatakse kollektiivseid läbirääkimisi ja kollektiivlepingute sõlmimist;  koostatakse kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskava;  arendatakse töövaidluste lahendamise menetlust, täiendatakse töövaidluste lahendamist puudutavat regulatsiooni ning rakendatakse kaasajastatud töövaidluste lahendamise õigusraamistikku. Tegevus 1.2. Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed Tegevuse eesmärk: aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete pakkumise korraldamine, et inimesed ei satuks vaesusesse tööotsingute ja töövõime vähenemise korral ning püsiksid pikalt hõives. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealises rahvastikus, % 0,91% ≤1,11% ≤1,11% ≤1,11% ≤1,11% Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused Ida-Virumaa registreeritud töötuse määra erinevus kordades Eesti keskmisest töötuse määrast 1,6 ≤1,6 ≤1,6 ≤1,6 ≤1,6 Allikas: Eesti Töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika seisneb töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika eesmärk on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon leida sobiv töö. Teenus 1.2.1. Eesti Töötukassale aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamiseks vahendite andmine (MKM) Eesti Töötukassa saab ministeeriumilt sihtotstarbelise eraldise järgmiste aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks, hüvitiste ja toetuste ning sotsiaalmaksu maksmiseks:  Eesti Töötukassa maksab töötutoetust ja töövõimetoetust.  Erijuhtudel sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktides 5–7 ja 11 loetletud isikute eest.  Eesti Töötukassa maksab töötuskindlustushüvitist, koondamishüvitist ja maksejõuetushüvitist. Eesti Töötukassale kantakse edasiantava töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks.  Riik annab panuse sihtkapitali, mille vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturumeetmete pakkumiseks. 8 Alates 2024. aastast on Vabariigi Valitsuse kinnitatavas ja Eesti Töötukassa poolt rakendatavas tööhõiveprogrammis 2024–2029 hõlmatud nii sihtkapitalist kui EL struktuuritoetuste vahendite abil rahastatud tööturumeetmed, et suurendada tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist. Välisvahenditest (ESF+) rahastatakse näiteks oskuste arendamist, vähenenud töövõimega inimeste konkurentsivõime suurendamist tööturul ning piirkondlikke tööturumeetmeid ja piirkondlikku mobiilsust. Teenus 1.2.2. Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (MKM) Teenusega suurendatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas:  noorte töötuse vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;  mitte-eesti naiste tööturule sisenemine toetamine;  tööturul haavatavamas positsioonis olevatele inimestele või majanduse struktuurimuutusi toetavate oskuste pakkumine. Teenust rahastatakse välisvahenditest. Noortele suunatud teenuseid rahastatakse RRF TAT „Noortele tööturuteenuste osutamine COVID-19 kriisi mõjudest taastumiseks“ vahenditest. Mitte- eesti naiste ja oskuste arendamise tegevusi rahastatakse ESF+st. Teenus 1.2.3. NEET noorte ja tervisest tulenevate takistustega inimeste tööturul toetamine (MKM) Teenus hõlmab NEET-olukorras olevatele noortele mõeldud poliitikakujundamise tegevusi ning tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamist. Tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste tööturul toetamiseks arendatakse edasi töövõime toetuse süsteemi läbi vähenenud töövõimega inimeste probleemide ja nende põhjuste analüüsimise ning strateegiliste lahenduste pakkumise vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamiseks. Tegevused on seotud Eesti Töötukassa kaudu vähenenud töövõimega inimestele pakutavate tööturuteenuste, -toetuste ja hüvitistega. Teenus 1.2.4. Erinevate tööturumeetmete pakkujate tegevused (MKM) Teenuse raames toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturumeetmeid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, näiteks NEET-olukorras ja NEET-riskis noored ja nende lähedased, vanemaealised ja kõrgemas keskeas olevad inimesed, tööle saamiseks või tööl püsimiseks individuaalsemat ja isiklikumat abi vajavad inimesed, mitte-eestlased (sealhulgas uussisserändajad, romad) ja tööturul vähem konkurentsivõimelise kvalifikatsiooniga inimesed, eelkõige naised. Samuti toetatakse regionaalseid meetmeid ja erinevatele sihtrühmadele oskuste arendamisega seotud tegevusi. Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest ja tööturu arengutest. Tegevust rahastatakse välisvahenditest toetuse andmise tingimuste alusel, milleks võib olla näiteks ESF+-i avatud taotlusvoorude määrus või ministri käskkiri. Teenus 1.2.5. Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli arendamine (SKA) Koostöömudeli rakendamisel ja KOV tegevuste koordineerimisel on MKM partneriks Sotsiaalkindlustusamet. Koostöömudel kirjeldab sihtrühmaga seotud osapoolte koostöö üldisi põhimõtteid ja tegutsemisetappe kohaliku omavalitsuse tasandil, et aidata lahendada sihtrühma liikmete vajadusi. 16-29-aastastele noortele pakutakse tööturule või haridusellu jõudmisel toetust juhtumikorraldusliku lähenemisviisi kaudu ning noortele alates 13-ndast eluaastast ennetustegevusi. Kohalikke omavalitsusi toetatakse teenuste koostöömudeli rakendamisel nii 9 koolituste, juhendamise kui rahaliste vahenditega. Teenus 1.2.6. Põlevkivi sektori töötajate tööalaste üleminekute toetamine (MKM, elluviija Eesti Töötukassa) Kliimamuutustega seotud üleminekust enim mõjutatud töötajad vajavad abi, et edukalt liikuda ühelt töökohalt või majandussektorist teise. Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvatel inimestel on vaja uuendada oma teadmisi ja oskusi, et vastata kiiresti muutuvatele tööturu vajadustele. Põlevkivisektori ettevõtete töötajate oskuste kaasajastamiseks ja piirkonna muutuvatele tööturuvajadustele vastamiseks toetatakse nende ümber- ja täiendõpet. Selleks pakutakse nii sektoris töötavatele kui töö kaotanud inimestele tasemeõppes osalemise toetust ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust. Põlevkivisektori ettevõttes töö kaotanud inimeste kiirelt uuele tööle liikumise soodustamiseks ning töötuse lõksu ja pikaajalise töötuse ennetamiseks pakutakse tööle asumise toetust. Toetust saavad põlevkivisektoris töö kaotanud töötajad, kes asuvad lühikese aja jooksul pärast põlevkivisektorist lahkumist uuele tööle. Toetust makstakse samaaegselt töötasuga, et tasandada uues valdkonnas töötamise alguses vana ja uue töökoha palgavahet. Tegevusi rahastatakse õiglase ülemineku fondist. Teenus 1.2.7. Mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetamine. Noortele karjäärivõimalusi ja töömaailma tutvustav programm (MKM, elluviija IVEK) Teenuse raames luuakse ja viiakse ellu töövaatlusprogramm Ida-Virumaa üldhariduskoolide 8. ja 11. klassi õpilastele ja kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. Programmi eesmärk on tutvustada Ida- Virumaa noortele töömaailma praktiliste töövaatluste kaudu, samuti toetada vene emakeelega noorte lõimumist programmis osalemise, eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuste ja uute kontaktide loomise kaudu. Programm võimaldab süsteemselt saada teadmisi ja kogemusi tööalaste võimaluste kohta. Programmi raames pakutakse õpilastele tööeluteemalisi töötubasid ja töövaatlusi erinevate tööandjate juures. Tegevust rahastatakse välisvahenditest (ESF). Tegevus 1.3. Tööelu kvaliteedi arendamine Tegevuse eesmärk: tööturu osapoolte teadlikkuse suurendamine nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest, luues seeläbi töötaja ja tööandja vajadusi arvestavad töötingimused. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta 465 < 500 < 500 < 500 < 500 Allikas: Statistikaamet Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Teenus 1.3.1. Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine (TI) Nõustamistegevuste eesmärk on aidata kaasa töösuhete ja -tingimuste parandamisele, tervist hoidva töökeskkonna kujundamisele, töökeskkonna psühhosotsiaalse ohuteguri väljaselgitamisele ja vajaduse korral tööpsühholoogi vastuvõtule suunamisele, töötaja töövõimekao ennetamisele ning piiratud töövõimega inimeste tööturule naasmisele ja tööhõives 10 hoidmisele nõustamise kaudu. Lisaks on eesmärk säilitada ja parandada tööealiste töötajate töövõimet, sealhulgas toetada tööandjat töökeskkonna edendamisel. Teenusega viiakse ellu tegevusi, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest, sealhulgas sellest, kuidas kujundada mõlemale osapoolele sobivad töötingimused. Arendatakse tööelu käsitlevaid infotehnoloogilisi lahendusi, et parandada tööelu puudutava teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust. Tõhustamaks järelevalvet töökeskkonna ja töösuhete üle, töötatakse välja ja arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu toetatakse tööandjaid töökeskkonna edendamisel. Viiakse ellu Tööinspektsiooni teenistujate arendamise ja koolitamise tegevusi, mis toetavad Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja võimekuse suurendamist. Teenust rahastatakse peamiselt ESF TAT 2021-2027 „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ vahenditest. Teenus 1.3.2. Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks (MKM) Teenuse raames viiakse ellu tegevusi tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamiseks, et edendada töötingimusi. Samuti viiakse ellu tegevusi, et toetada teadmispõhist poliitikakujundamist ja rakendamist. Tegevust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027, meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“, poliitikaeesmärk nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“, prioriteet nr 6 ja erieesmärk d „Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“ vahenditest. Teenus 1.3.3. Riikliku järelevalve tegemine (TI) Tööinspektorid teevad töötervishoiu-, tööohutuse- ja töösuhtealast järelevalvet, renditöö ja eratööbüroode tegevusega seotud järelevalvet ning uurivad tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste põhjuseid. Teenusega aidatakse tööandjal mõista, kuidas luua töötajate tervist hoidev ja väärtustav töökeskkond moel, et oleksid välditud tööga seotud tervisehäired (tööõnnetused, kutsehaigused, tööst põhjustatud haigused) ning ennetatud töövaidlused. Lisaks antakse panus töötajate töövõime säilimisele ja tervena elatud aastate pikenemisele. Järelevalve tõhustamiseks jätkatakse infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine, teenust rahastatakse ESF TAT 2021–2027 „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine“ vahenditest. Tegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest, parandada teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust ning tõhustada töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet. Teenus 1.3.4. Kahjuhüvitis (SKA) Kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud kahjuhüvitise maksmine nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24, § 242 - § 245 (tööandja õigusjärglaseta likvideerimisel) alusel, mille järgi läheb tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile üle, kui on tuvastatud tööandja kohustus kahju hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab vähenenud töövõime korral töövõime kaotuse protsendi ning eraldi kutsehaigusest või tööõnnetusest põhjustatud töövõime kaotuse protsendi ning maksab tööandja asemel hüvitist. Teenus 1.3.5. Töövaidluste lahendamine (TI) Töövaidluste lahendamine toimub töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ töövaidluse lahendamise seaduse § 4 11 tähenduses. Töövaidluskomisjon on sõltumatu ning lähtub otsuste tegemisel seadustest ja muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest. Töövaidluse kohtuvälise lahendamise kaudu panustatakse tööturu osapoolte heaolu ja õiguskindluse tagamisse. Teenus 1.3.6. Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine (Riikliku Lepitaja Kantselei) Teenuse sisu on Riikliku Lepitaja Kantselei igapäevase töö finantseerimine, eesmärgiga ennetada kollektiivseid töötülisid ja pakkuda lahendusi töötüli osapooltele. Teenus 1.3.7. IKT osutamise teenus Tööinspektsioonile ja Riiklikule Lepitajale (SOM) Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse pakkumine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse saajateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutused Tööinspektsioon ja Riikliku Lepitaja Kantselei. Teenus 1.3.8. Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (MKM) Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200 kutsehaigestumise juhtu. Leping on kolmeks aastaks. Teenus 1.3.9. Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest (SKA) Töölepingu seaduse kohaselt on osalise või puuduva töövõimega ja alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Riigi poolt hüvitatakse tööandjale põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. Sügava puudega lähedastel on võimalik kasutada lisapuhkust kuni 5 tööpäeva aastas. Tegevus 1.4. Erivajadusega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus Tegevuse eesmärk: erivajadusega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine, et soodustada nende rakendumist tööturul. Mõõdik Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2022 2024 2025 2026 2027 IKT osutamine Astangu KRK-le Allikas: TEHIK N/A Teenus on Teenus on Teenus on Teenus on osutatud osutatud osutatud osutatud Teenus 1.4.1. IKT osutamise teenus Astangu KRK-le (SOM) Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse pakkumine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse saajaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutus Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus. Programmi juhtimiskorraldus Tööturuprogramm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Sotsiaalministeerium (SOM). Programmi panustavad veel MKM valitsemisalast Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei ja Eesti Töötukassa (TK) ning SOM valitsemisalast Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), täpsemat teenuste jaotust vt eelmises peatükis. Programmi tegevuste 1.1. „Tööturuvaldkonna arendamine“, 1.2. „Aktiivsed ja passiivsed 12 tööturumeetmed“ ja 1.3 „Tööelu kvaliteedi arendamine“ eest vastutab MKM, kuid osad nende tegevuste alt elluviidavad SKA teenused kuuluvad SOMi valitsemisalasse. Tegevus 1.4 „Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus“ kuulub tervikuna SOMi valitsemisalasse ja sisaldab TEHIKu poolt Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusele IKT teenuse pakkumise kulu. Programmi kinnitavad majandus- ja infotehnoloogiaminister ning sotsiaalkaitseminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse MKMi ja SOMi kodulehtedel2. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada heaolu tulemusvaldkonna teised programmid (laste ja perede programm, sotsiaalhoolekande programm, vanemaealiste programm, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programm. Teistest tulemusvaldkondadest toetab programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ Haridus- ja Teadusministeeriumi laste ja noorte programm, mis kajastab muuhulgas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt pakutavaid teenuseid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad MKM ja SOM vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste ja teenuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjonile ning tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel 3 . Tulemusaruanded on avalikustatud nii MKMi kui ka SOMi kodulehtedel4. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse MKMi ja SOMi tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid 3 Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjon: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid 13