Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmine

Seletuskirja lisa Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse eelnõu kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Rahandusministeerium Kooskõlastatud märkusteta. Tänan kooskõlastuse eest! MTÜ Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit 1. Esitasite oma 08.12.2023 kirjaga nr 1.2- Tänan arvamuse eest! 2/162-1 arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21.12.2015. a määruse 2024. aastal soovime üle vaadata nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse rehabilitatsiooniteenuste hinnastamist ning raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna kulumudelit koos komponentidega. Nende ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse arutelude juurde kaasame kindlasti ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja rehabilitatsiooniteenuste osutajad ning majutuskulude maksimaalse maksumuse täname avatud koostööpakkumise eest. õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise Füsio- ja tegevusterapeudi, õe ja arsti teenuse tingimused ja korra ning hinnatõusu võimaldamisel viidatakse alati ka rehabilitatsiooniprogrammi tervishoiutöötajate kollektiivleppele, kuid tuleb hindamiskriteeriumide kehtestamine“ arvesse võtta, et vastavad spetsialistid on muutmise määruse eelnõu (edaspidi määruse rehabilitatsiooni teenuseid osutades eelnõu). sotsiaalteenuse osutajad, mistõttu ei ole nende töötasu automaatselt seotud 2. Kuivõrd eelnõu on seotud riigieelarvega, ei tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga. ole võimalik rahalise mõjuga tagasisidega Mõistame, et vastavad spetsialistid riigieelarve planeerimisel arvestada peale konkureerivad tervishoiuteenuste riigieelarve vastuvõtmist. Seetõttu teeme osutajatega, mistõttu nende teenuste hinnad ettepaneku, et alates 2024. aastast kaasataks koos komponentidega vaadatakse üle ülal huvirühmad järgneva aasta teenuse viidatud arutelude raames. hinnastamise osas juba enne riigieelarve läbirääkimisi. Sellisel juhul on võimalik meie Sotsiaalministeeriumi seisukoht ühtib ameti ettepanekuid ja meie liikmete ning teenuse seisukohaga, mille kohaselt koosneb saajate tegelikke vajadusi ka sisuliselt sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus kolmest arvestada. Avaldame arvamust 01.01.2024 erinevast teenusest, et tagada jõustuva määruse redaktsiooni puhul eelnõu kompleksteenuse osutamine. SHS § 68 lõige osas, ent arvestades tagasiside andmise 1 sätestab, et rehabilitatsiooni meeskond tähtaega, eelolevaid pühasid ning planeeritud koosneb vähemalt 3-st erinevast spetsialistist. eelnõu jõustumisaega, ei ole eluliselt usutav, Nõuded rehabilitatsioonimeeskonnale ei kehti et esitatud arvamusega saab sisuliselt mitte ainult meeskonna loomisel ja tegevusloa arvestada isegi sellise soovi olemasolul. Meie taotlemisel, vaid ka teenuste osutamisel. hinnangul on siiski vältimatu, et planeeritud Seega miinimumarv erinevaid spetsialiste kujul määrust muudetaks enne 01.04.2024. teenuse osutamiseks on 3. Üks teenus, mida Esitame oma tagasiside määruse sisu osas sellisel juhul peab alati ka osutama, on alljärgnevalt. sotsiaaltöötaja teenus. Ülejäänud 2 võivad 3. Täname, et teenuse üldpõhimõtteid on olla vastavalt inimese vajadustest ja võrgustikutöö osas täpsustatud ka formaalse piirangutest lähtuvad toetavad teenused. võrgustiku puhul suhtlust e-kirja teel. Seega tõlgendatakse hetkel SHS § 68 lg 1 4. Sotsiaalkindlustusameti esindajad lubasid selliselt, et kompleksteenus on vähemalt 3 teenuse koondaruande vormi rakendamiseks spetsialisti osutatav teenus. vajalike IT arendustööde kulust tingitud tarkvaralahenduste kasutusõiguse hinnatõusu Sotsiaalkaitseministri määrus nr 66 Sotsiaalse kulu hüvitada sotsiaalse rehabilitatsiooni rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning teenuse osutajatele teenuse hinnale IT sõidu- ja majutuskulude hüvitamise komponendi lisamisega alates 01.07.2021. tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi Lubatu saab nüüd täidetud alates 01.01.2024. hindamiskriteeriumid lisa 1 sätestab 5. Soovime avaldada taaskord tunnustust, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames teenused on hinnastatud sendi täpsusel osutavate teenuste loetelu ja hinnad. paarisarvuna, mis võimaldab erinevate Loetelus on välja toodud sotsiaaltöötaja tarkvarade iseärasusi arvestades mõistlikku teenuse kirjeldus, mille üheks eesmärgiks on aruandluse protsessi ning vähendab nõustamine ja teenuste koordineerimine võimalike eksimuste riski aruandlusel. Palume sotsiaalsete probleemide ennetamiseks ja selles osas jätkata praktikat ka tulevaste lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku muudatuste korral. edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja 6. Seoses määruse eelnõu lisaga 2 märgime, osalusvõimet. Lisaks on sotsiaaltöötaja et füsio-, tegevusterapeudi, õe ja arsti teenuse eesmärgiks isiku lähivõrgustiku osutatava teenuse hinnatõus tuleb siduda aktiveerimine, kogukonna ressursside tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga1 vahendamine, avalike teenuste osutajate ja (edaspidi kollektiivleping), sest nende teiste formaalse võrgustiku liikmete töötajate töötasu alammäärad tõusevad nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni kollektiivlepingu punkti 2.1.2 kohaselt alates eesmärkide saavutamisel. 01.04.2024. Rehabilitatsiooniteenuse osutajad konkureerivad nimetatud Seega on teenuste koordineerimine spetsialistide osas tervishoiuteenuse sotsiaaltöötaja ülesandeks osutajatega, mistõttu on erinevate sektorite tööandjate vahelise konkurentsi tasakaalu Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 säilitamiseks ning kollektiivlepingust tingitud punkte 1, 2 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt palgakasvu arvestades vajalik ka määruse 1. jaanuarist 2024. a, et tagada uute hindade lisa 2 muutmine selliselt, et alates 01.04.2024 rakendamine uue eelarveaasta algusest. tõuseksid nii füsio-, tegevusterapeudi, õe ja arsti teenuse hinnad. Palume teavitada, kas sotsiaalkaitseministri 21. 12.2015. a määrust nr 66 on kavas muuta enne 01.04.2024 selliselt, et tõuseks nimetatud spetsialistide teenuse hind. Juhul, kui sellist kavatsust ei ole, palume selgitada, mis põhjusel rahastab riik tervishoiuteenuseid ja rehabilitatsiooniteenust kollektiivlepinguga seoses erinevalt kuigi teenust osutavad samad spetsialistid. 7. Meie hinnangul ei ole asjakohane, et sotsiaaltöötaja teenuse hind on võrreldes mõne teise spetsialistiga ca 1 euro väiksem. Kvaliteetse ja tulemusliku teenuse osutamiseks tuleb palgata hea spetsialist. Sotsiaaltöötaja roll rehabilitatsiooniteenuse osutamisel on keskne ning nõuab oluliselt suuremat kompetentsi, mida on tihti võimalik tagada ainult magistriõppe läbinud spetsialisti palkamisega. Sotsiaaltöö olulisust ning väärtust ei tohi alahinnata. 8. Juhime tähelepanu asjaolule, et väga pikka aega ei ole nähtud vajadust muuta füsioterapeudi teenuse aasta limiiti (tundide mahtu). Seda võiks Sotsiaalministeerium siiski kaaluda, sest meile jääb mõistetamatuks, miks erineb üks rehabilitatsiooniteenus teistest. Sotsiaalhoolekandeseadusest lähtudes on teenuse osutamise aluseks inimese tegelik abivajadus (tegevus- ja osalusvõime) ja sellest tulenev teenuse maht. Tunnustame, et laste liikumispuudega laste osas on limiiti tõstetud. 9. On tervitatav, et teenuse hindasid kaasajastatakse, ent märgime, et meie hinnangul ei ole teenuste hinna muutus kooskõlas tegelike sisendkulude kasvuga nii töötajate palgaootuste kui üldkulude vaates seoses üleüldise hinnakasvu ning energiakulude kasvuga. Selleks, et rehabilitatsiooniteenust oleks võimalik ettevõtluse korras jätkusuutlikult ning kvaliteetselt osutada, teeme ettepaneku, et alates 2024. aastast põhineks teenuste hind kõiki tegelikke kulusid arvestaval kulumudelil, mis kooskõlastatakse huvirühmadega jooksva aasta suvel või varasügisel. 10. Sotsiaalkindlustusamet on asunud seisukohale, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus koosneb kindlasti kolmest erinevast teenusest. Nad järeldavad seda Sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lg 1 alusel, mis kehtestab nõuded rehabilitatsioonimeeskonnale. Viidatud seaduse punkt ei kehtesta aga nõudeid teenuse osutamiseks vaid nõudeid rehabilitatsioonimeeskonnale. Teeme ettepaneku kirjutada lahti Sotsiaalministeeriumi seisukoht, mitmest teenusest koosneb minimaalselt rehabilitatsiooniteenus ja see sõnaselgelt kirja  panna, et vältida segadust. Teeme ettepaneku kaaluda, kas see võiks olla kirjas selles samas määruses. 11. Määrusega tutvudes tekkis teenuseosutajatel küsimus, kas sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse koordineerimist võivad teha kõik teenust osutavad spetsialistid? Tavapäraselt on koordineerimise tööd teinud sotsiaaltöötajad, aga on asutusi, kus seda teevad füsioterapeut, eripedagoog jne. Palume küsimust käsitleda teabenõudena. 12. Täname võimaluse eest määruse eelnõu kohta arvamust avaldada. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab Tänan kooskõlastuse eest! sotsiaalkaitseministri määruse "Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud Selgitan laste limiidi tõusu põhimõtet. sotsiaalkaitseministri määruste muutmine" Limiidi tõus mõjutab enim neid lapsi, kes eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega. kasutavad teenuseid kalendriaasta maksimaalses määras või selle lähedases 1) Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määras, kuna hindu tõstes võib tekkida määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni olukord, kus ilma limiiti tõstmata neile vajalik teenuse eest tasumise ning sõidu- ja teenuse maht väheneb. Selle mõju majutuskulude hüvitamise tingimused ja vähendamiseks tõstetakse teenuse limiiti. rehabilitatsiooniprogrammi 01.01.2024 kehtima hakkavate uute hindamiskriteeriumid“ muutmise osas juhime hindadega on keskmise teenustunni tähelepanu järgmisele: maksumus 31,03 eurot. Ilma limiiti tõstmata - Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse saaksid 100% ulatuses limiiti kasutavad § 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust, millega tõstetakse lapsed uute hindadega 1,1 tundi teenust kuni 16-aastase puudega isiku ning vähem kui limiiti tõstes. Võttes arvesse, et lastekaitseseaduse alusel tuvastatud limiit tõuseb 35 euro võrra, saab iga laps, kes abivajaduse ja rehabilitatsiooniteenuse kasutab teenuseid (uute hindadega) 100% vajadusega lapse riigi poolt ülevõetava tasu kalendri limiidi ulatuses, kasutada keskmiselt 1,1 teenustundi rohkem kui limiiti mitte tõstes. maksimaalset suurust 35 euro võrra. Lisaks tõstetakse teenuste tunnihindu 5% võrra. Olete teinud ettepaneku jagada teenuse Seletuskirja kohaselt saab keskmiselt iga laps maksimaalselt määra mittekasutavate isikute kasutada uute hindade kõrval limiiti tõstes 1,1 kasutamata osa ära suurema teenustundi rohkem. teenusevajadusega isikute vahel. Selgitan, et Palume kirjutada mõjuhinnangusse igale sihtrühmale on kehtestatud konkreetne täpsemalt, mil moel teenustundide arv tõuseb, kalendriaasta limiit ning igal teenuse vajajal on kuna esialgse hinnangu kohaselt see arv võimalik kasutada teenuseid kalendriaasta pigem langeb. Teenuse osutamist mõjutab limiidi ulatuses suunamisotsuse lõpuni. kahtlemata ka asjaolu, et kuigi teenuse Seetõttu ei ole võimalik teie ettepanekut tunnihinda tõstetakse 5%, moodustab riigi arvesse võtta. poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sellest vaid umbes 1%. Olete asunud seisukohale, et grupi suurus Teenuse paremaks osutamiseks teeme tuleks määratleda vastavalt osutatavale ettepaneku jagada teenuse maksimaalset teenusele. Selgitan, et grupi suuruseks on määra mittekasutavate isikute kasutamata minimaalselt 2 ning maksimaalselt 12 inimest. osa ära suurema teenusvajadusega isikute Grupi suuruse määrab teenust osutav vahel. spetsialist, võttes arvesse osutatava teenuse - Grupiteenuse grupi suurusena taastatakse olemust ning grupi liikmeid ja nende vajadusi. 2–12 isikut, kuna see annab selgema aluse rahastada grupiteenust. Varasema Selgitan teenuste vajaduse hindamist. muudatusega ei olnud võimalik tasustada Sotsiaalkindlustusameti väljastatud positiivne grupitööd, kui üks grupi liige oli puudu (näiteks otsus võimaldab saada kõiki kolme asemel kaks). 01.01.2023 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud muudatus, kus grupi suuruseks määrati kolm rehabilitatsioonispetsialistide teenuseid, liiget, ei õigustanud end. täpsete spetsialistide teenuse vajaduse Asume seisukohale, et grupi suurus tuleks hindab teenuse osutaja. Muudatus tagab määratleda vastavalt osutatavale teenusele. arusaadavama teenuse korralduse. Näiteks eripedagoogi ja logopeedi kvaliteetset teenust ei ole võimalik tagada korraga 12 Tänan, et juhtisite tähelepanu määruse ja lapsele. seletuskirja sõnastuste erisusele. Ebatäpsus parandatakse. 2) Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimuste“ muutmise osas juhime tähelepanu järgmisele: - Eelnõu § 2 punktiga 1 jäetakse määruse § 1 punktist 3 välja sõnad, millega viidatakse tegevuskava koostamisele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel. Sõnastust parandatakse selliselt, et Sotsiaalkindlustusameti (SKA) teenuste konsultant märgib ära, milliseid teenuseid SKA rahastab ning täpsustatud tegevuskava koostab teenuse osutaja. Punktiga 6 on omakorda parandatud määruse § 2 lõike 6 sõnastust, asendades sõnad „osutatavad teenused“ sõnadega „Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastavate teenuste loetelu“. SKA teenuste konsultant märgib ära, milliseid teenuseid SKA rahastab. Konkreetse spetsialisti teenuse vajaduse ning täpsustatud tegevuskava koostab teenuse osutaja koostöös teenuse saajaga. Väidetavalt muutub seeläbi teenuse saajale arusaadavamaks teenuse korraldus ja see, et konkreetsed teenused määrab teenuse osutaja. See tähendab, et edaspidi ei tagata lastele teenuseid, mille vajalikkusele on seni osundanud hindamisjärgselt lapse heaolu spetsialist. Palume täiendavat selgitust, milline on kavandatavate muudatuste reaalne mõju osutatavatele teenustele. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 2 punkti 6 sõnastus erineb seletuskirja sõnastusest. Eelnõu kohaselt asendatakse sõnad „osutatavad teenused“ sõnadega „Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatavad teenused“, kuid seletuskirja järgi kuuluvad asendamisele sõnad „teenuse raames osutatavad teenused“. 3) Täiendavalt soovitame mõelda ka sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3–9 nimetatud isikute kalendriaasta tasu piiri tõstmisele, kuna teenuse hinna tõstmine võib vähendada nimetatud isikutele teenuse osutamise tundide mahtu.  Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 66 (edaspidi määrus nr 66) „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“, täpsustades sõidukulude hüvitamise tingimusi ja loobudes kuludokumentide esitamise nõudest. Tõstetakse ka kuni 16-aastase puudega isiku ning lastekaitseseaduse alusel tuvastatud abivajaduse ja rehabilitatsiooniteenuse vajadusega lapse teenuse eest riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalset suurust. Lisaks muudetakse grupiteenuse puhul grupi suurust (2–12 isikut) ning tõstetakse teenuste tunnihindu 5% võrra. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 (edaspidi määrus nr 69) „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ pealkirja lühendatakse ja sõnastatakse selgemaks. Määruse nr 69 muudatuse kohaselt koostab täpsustatud tegevuskava teenuseosutaja. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ei küsi edaspidi taotlusel töötamise või õppimisega seotud andmeid, kuna need on kättesaadavad andmebaasidest ning sellekohase kontrolli teeb SKA igal juhul. Määrusesse lisatakse rehabilitatsiooniplaani koostamise ja kehtivuse periood. Samuti täpsustakse andmestikus esitatavaid andmeid ja teenuse sisu kirjeldust ning rehabilitatsiooniplaani D-osa ja tegevuskava alusel osutatud teenuse tulemuslikkuse hinnangu esitamist. Lisaks täpsustatakse rehabilitatsiooniplaani ja rehabilitatsiooniprogrammi tegevuskava esitamist SKA-le ning teenuse osutamise kohta teenuse saajalt või tema esindajalt kinnituse küsimist. Määruseid täpsustatakse selleks, et nende sisu oleks kasutatavate tööprotsessidega kooskõlas ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raamistik oleks kõikidele osapooltele selgem. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Berit Rohtjärv ([email protected]), SKA teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg ([email protected]), teenuse juht Ena Soodla ([email protected]), nõunik Kai Kivisild ([email protected]) ning arendusnõunikud Kristi Nöps ([email protected]) ja Agnes Sõlg ([email protected]). Mõjude hindamise on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Marion Rummo ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (alice.sü[email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määruste muudatused ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse ministri määruste järgmisi redaktsioone:  2 1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ (RT I, 18.01.2023, 5); 2) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ (RT I, 23.09.2021, 2). Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, mille kohta on esitatud mõjuhinnang seletuskirja 4. osas. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruses on kolm paragrahvi, millest kahes esimeses nähakse ette määruste muutmine ja kolmandas on määruse rakendussäte. Määruses nr 66 tehakse järgmised muudatused. Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 3 lõigete 1 ja 2 sõnastust, millega tõstetakse kuni 16-aastase puudega isiku ning lastekaitseseaduse alusel tuvastatud abivajaduse ja rehabilitatsiooniteenuse vajadusega lapse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalset suurust 35 euro võrra. Punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõigete 1 ja 2 sõnastust, millega tõstetakse majutuskulude maksimaalset maksumust 24,09 euroni ühes ööpäevas ja 120,45 euroni ühes kalendriaastas. Tööealise psüühikahäirega inimese majutuskulude maksimaalseks maksumuseks on 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 843,15 eurot ühes kalendriaastas. Punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõike 5 sõnastust. Sõnastuse muutmisega kaotatakse kohustus esitada sõidukulude taotlemisel kuludokumente. SKA kontrollib sõidukulude taotlust menetledes teenuse osutamist (kontrollitakse, kas teenuseosutajalt on saabunud koondaruanne) ning kuludokumentide esitamine ei ole vajalik. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõike 5 punkt 6 seoses sõidukulu tõendavate dokumentide esitamise nõudest loobumisega. Punktiga 5 muudetakse määruse § 4 punkti 6 sõnastust, et viia õigusruum praktikaga kooskõlla. Praegu kasutatavas tööprotsessis on arve esitamise aluseks korrektne aruanne ja vajalikud dokumendid tuleb esitada koos aruandega. Punktiga 6 asendatakse määruse nr 66 lisa 1 muutmise määruse lisaga. Määruse lisas tehakse järgmised muudatused. Grupiteenuse grupi suurusena taastatakse 2–12 isikut, kuna see annab selgema aluse grupiteenust rahastada. Varasema muudatusega ei olnud võimalik tasustada grupitööd, kui üks grupi liige oli puudu (näiteks kolme asemel kaks). 01.01.2023 jõustunud muudatus, kus grupi suuruseks määrati 3 liiget, ei õigustanud end. Lisaks muudetakse tegevusterapeudi teenuse kirjeldust, kuhu lisatakse igapäevaelus vajalike oskuste õpetamise täiendamisele nende säilitamine ning eemaldatakse loovterapeudi teenuse kirjelduses tegevusvõime säilitamine. Muudatusega taastatakse 01.01.2023 jõustunud muudatuse eelne seis, kuna vastavat muudatust ei olnud erialaliitudega läbi arutatud. Lisaks tõstetakse teenuste tunnihindu 5% võrra. Määruses nr 69 tehakse järgmised muudatused.  3 Määruse § 2 punktiga 1 lühendatakse määruse nr 69 pealkirja ja sõnastatakse see „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine“. Punktiga 2 muudetakse määruse § 1 punkti 3, millega jäetakse sätte sõnastusest välja sõnad, millega viidatakse tegevuskava koostamisele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel. Sõnastust parandatakse, sest SKA teenuste konsultant märgib ära, milliseid teenuseid SKA rahastab ning täpsustatud tegevuskava koostab teenuseosutaja. Punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõike 4 punkte 1 ja 2. Sätetest jäetakse välja sõnad „arvelduskonto number“, sest seda ei ole taotlusel küsitud. Arvelduskonto küsimine taotlusel on ebamõistlik, kuna arvelduskonto number on oluline sõidukulude hüvitamiseks ning selle jaoks on eraldi taotlus, kuhu inimene märgib oma arvelduskonto numbri. Punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõike 4 punkti 3. Sätte täpsustamiseks on sõna „iseteenindusportaalis“ ette lisatud sõna „Sotsiaalkindlustusameti“ ja loetellu on lisatud riigiportaal eesti.ee. Punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõike 4 punkti 6, asendades sõna „delikaatsete“ sõnaga „eriliigiliste“. Muudatus tuleneb terminoloogia muutmisest, kuid selle sisuline tähendus ei muutu. Punktiga 6 tunnistatakse määruse § 2 lõike 4 punktid 7 ja 8 kehtetuks, sest SKA saab vastava info andmebaasidest ja kontrollib alati õigustatuse tuvastamiseks üle. Muudatuste abil muutub inimese jaoks taotlus arusaadavamaks ja lihtsamini täidetavaks. Punktiga 7 on parandatud määruse § 2 lõike 6 sõnastust, asendades sõnad „osutatavad teenused“ sõnadega „Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastavad teenused“. SKA teenuste konsultant märgib ära, milliseid teenuseid SKA rahastab. Konkreetse spetsialisti teenuse vajaduse selgitab välja ja täpsustatud tegevuskava koostab teenuse osutaja koostöös teenuse saajaga. Teenuse saajale muutub arusaadavamaks teenuse korraldus ja see, et konkreetsed teenused määrab teenuse osutaja. Punktiga 8 täiendatakse määruse § 3 lõiget 3, lisades sättele punkti 6, kuna rehabilitatsiooniplaanid saadetakse SKA-le ning SKA sisestab rehabilitatsiooniplaani infosüsteemi. Kui SKA teab rehabilitatsiooniplaani koostamise perioodi ja kehtivuse perioodi, ei teki kuupäevade täpsustamisega ebamõistlikku ajakulu. Punktiga 9 muudetakse määruse § 3 lõike 11 sissejuhatavat lauseosa. Sõnastust täpsustatakse, et oleks üheselt arusaadav, et nii rehabilitatsiooniplaani kui tegevuskava alusel teenust osutades tuleb koostada D-osa ja teenuse tulemuslikkuse hinnang ning mõlemal juhul tuleb dokumentides kajastada samu andmeid. Punktiga 10 täpsustatakse määruse § 3 lõike 11 punkt 9 sõnastust, et oleks paremini arusaadav, et hinnangu koostamisel piisab ühe hinnangu koostaja andmetest. Punktiga 11 muudetakse määruse § 5 lõike 1 sõnastust. Sõnastust parandatakse, kuna SKA teenuste konsultant märgib ära, milliseid teenuseid SKA rahastab. Teenuse saaja teenusevajaduse selgitab välja ja täpsustatud tegevuskava koostab teenuse osutaja, mistõttu ei ole korrektne öelda „sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel Sotsiaalkindlustusametis koostatud tegevuskava“. Teenuse saajale muutub arusaadavamaks teenuse korraldus ja see, et tegevuskava koostab teenuse osutaja. Punktiga 12 muudetakse määruse § 5 lõike 4 punkti 4 sõnastust, jättes sealt välja sõnad „sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatud“. Muudatus tuleneb teenuse korralduse täpsustamisest, et täpsustatud tegevuskava ei koosta SKA sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse kindlaksmääramisel, vaid seda teeb teenuseosutaja.  4 Punktiga 13 muudetakse määruse § 5 lõike 4 punkte 5–8. Lõike 5 muudatusega eemaldatakse viide majutuse saamise märkele, sest see märgitakse andmestikku teenusekoodiga T4003 (ööpäevaringne majutus alla 16-aastase isiku saatjale), T3001 (ööpäevaringne majutus). Punkti täiendatakse, kuna andmestiku andmete alusel kujuneb teenuseosutaja poolt esitatud koondaruanne ning isikupõhises üksikaruandes kajastatud teenuste koodid ja mahud peavad ühtima andmestike sissekannetega. Kui kasutatakse majutust või sõidetakse teenust osutama isiku igapäevaelu keskkonda ja teenuseosutaja kasutab koodi T3002 (sõidukulude hüvitamine), siis kajastatakse see koondaruandes. Seetõttu on oluline, et see info oleks ka andmestikus olemas. Teenuseosutaja jaoks muutub selgemaks andmestiku täitmise kord. Lõike 6 muudatusega täpsustatakse, et majutus- ja sõidukulude hüvitamine omavad samuti koodi ning on hüvitatavad teenused ja seega tuleb need andmestikku märkida, kuid nad ei ole sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud rehabiliteerivate tegevuste loetelus. Punkti 7 sõnastusest eemaldatakse sõnad „sealhulgas sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani koostamisel isikuga vahetuks kohtumiseks kasutatud aeg“. Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani koostamine on reguleeritud eraldi koodi ja mahuga ning isikuga vahetuks kohtumiseks kasutatud aega ei ole vaja eraldi märkida. Punkti 8 muudatusega täpsustatakse teenuse sisu kirjeldust, et teenuseosutajad mõistaksid üheselt, mida andmestikus kajastada tuleb. Punktiga 14 tunnistatakse määruse § 5 lõike 4 punkt 9 kehtetuks, sest teenuse mõju isikule hinnatakse teenuse lõppedes rehabilitatsiooniplaani D-osas ja tegevuskava alusel osutatud teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnangus. Iga teenusekorra lõppedes ei ole mõistlik ega alati võimalik teenuse mõju hinnata. Punktiga 15 muudetakse määruse § 5 lõike 7 sõnastust, et teenuse osutamise raamistik selgemaks muuta. SKA praeguses tööprotsessis on arve esitamise aluseks korrektne aruanne ning muud vajalikud dokumendid tuleb esitada koos viimase isikupõhise üksikaruandega. Punktiga 16 muudetakse määruse § 6 lõigete 11 ja 2 sõnastust. Lõike 11 sõnastust parandatakse, sest praegu kasutatavas tööprotsessis on korrektne aruanne aluseks arve esitamisele ja vajalikud dokumendid tuleb esitada juba koos aruandega. Lisaks on tehtud sõnastuse täpsustus, kuna teenuseosutaja ei saada täpsustatud tegevuskava SKA-le, mistõttu ei ole vaja ka tegevuskava muudatusi SKA-le saata. Lõike 2 sõnastust täpsustatakse, sest dokumente saab allkirjastada kas teenuse saaja või tema seaduslik esindaja ning on lisatud, et kinnitus peab olema taasesitamist võimaldavas vormis. Samuti on kasutatavas tööprotsessis arve esitamise aluseks korrektne aruanne ja vajalikud dokumendid tuleb esitada koos viimase isikupõhise üksikaruandega. Määruse §-s 3 sätestatakse määruse § 1 punktide 1, 2 ja 6 rakendamine tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata mõju sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saavatele inimestele, teenuseosutajatele, SKAle ja riigieelarvele. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjusid ei hinnata muudatuste puhul, mille eesmärk on tagada õigusselgus ja/või täpsustada kehtivat praktikat määruse tasandil, kuivõrd tegemist ei ole teenusesaajate, teenuseosutajate ega teenusekorraldajate jaoks muutuva olukorraga. Nendeks on määruse § 2 punktidega 1–5, 7 ja 9– 16 tehtavad muudatused.  5 4.1. Määruse nr 66 muudatuste mõjud 4.1.1. Määruse § 1 punkt 1 Sotsiaalne mõju Muudatusel on mõju teenusesaajatele. 2022. aastal sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 1249 0–15-aastast puudega last ja 939 KOV-i abivajavat last.1 Kõigist sotsiaalteenuseid vajavatest lastest moodustab see väikese, aga olulise osa. Kalendriaasta limiidi tõstmisel on mõju eelkõige nende laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavusele, kelle teenuste kasutus ületab uute hindadega kalendriaasta limiiti või jääb selle lähedusse. 2022. aasta teenuse saamise andmeid ja uusi planeeritavaid hindu arvesse võttes oleks selliseid lapsi veidi vähem kui 30%2 mõlemast sihtrühmast (1537 0–15-aastast puudega last ja 264 KOV-i abivajavat last). Kalendriaasta limiidi tõstmine 35 euro ulatuses võimaldab vähesel määral parandada kõigi uute hindadega teenuste limiiti ületavate laste teenuste kättesaadavust. Keskmiselt saab iga laps kasutada uute hindade kõrval limiiti tõstes 1,1 teenusetundi rohkem.3 Muudatusel on positiivne mõju teenusesaajate heaolule ja teenusesaajate tervisele. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on väike. 0–15-aastaste puudega laste sihtrühmas oli keskmine teenuse kasutus 2022. aastal 55,1 tundi aastas ja KOV-i abivajava lapse sihtrühmas 54,7 tundi aastas.4 Kokkuvõttes on muudatusel oluline sotsiaalne mõju teenusesaajatele. Mõju riigivalitsemisele Riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalse suuruse tõstmine suurendab vähesel määral riigieelarve kulusid ning sellel on teatav mõju ka SKA töökoormusele (limiitide muutmine ja muu administratiivne töö sealjuures). Muudatus on ühekordne ja ebaregulaarne, mistõttu on mõju sagedus väike. Kokkuvõttes on muudatusel väheoluline mõju riigivalitsemisele. 4.1.2. Määruse § 1 punkt 2 Mõju majandusele ja riigivalitsemisele Muudatusega tõstetakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajate majutuskulude maksimaalne maksumus 24,09 euroni ühes ööpäevas ja 120,45 euroni ühes kalendriaastas. Tööealise psüühikahäirega inimese majutuskulude maksimaalseks maksumuseks on edaspidi 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 843,15 eurot ühes kalendriaastas. Muudatus toetab ja motiveerib teenuseosutajaid kasutama infosüsteeme, sealhulgas võimaldab teenuseosutajatel majutuskuludega seotud andmeid infosüsteemides kajastada, vastavaid infosüsteeme üleval hoida ning anda teenusekorraldajale infosüsteemis koostatud ülevaadet majutuskuludest. 2022. aastal kasutati ööpäevaringset majutusteenust 12 835 tunni ulatuses ja ööpäevaringset majutust alla 16-aastase isiku esindajale 559 tunni ulatuses5. Muudatus mõjutab teenuseosutajate tööd hetkel, mil majutusteenuse osutamine sisestatakse andmestikku, osadel juhtudel võib see olla regulaarsem, teistel ebaregulaarsem. Majutusteenust saadakse tavaliselt viis päeva, mistõttu on selle puhul arvestatud ühe päeva kande IT-komponendi suuruseks 0,12 eurot. Majutuskulude maksimaalse maksumuse muutmisega kaasneb SKA-le ühekordne SKAIS_AE arenduskulu ning mõjutatud on vähesel määral ka töötajate töökoormus. Kaasnevad kulud kaetakse SKA eelarvest. Majutuskulude kasvuks planeeritud kulu kaetakse riigieelarvelistest vahenditest. 1 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. 2 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 3 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. 4 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 5 Sotsiaalkindlustusamet, 2023.  6 Kokkuvõttes on majutuskulude kasvul oluline majanduslik mõju teenuseosutajatele ning väheoluline riigivalitsemisega seotud mõju SKA töökoormusele ja riigieelarvele. 4.1.3. Määruse § 1 punkt 3 Mõju majandusele ja riigivalitsemisele Muudatusega kaotatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sõidukulude hüvitamise taotlemisel kohustus esitada kuludokumente. Sõidukulusid tõendab edaspidi inimese poolt esitatud taotlus. Ühelt poolt väheneb teenusesaajate halduskoormus detailsete kuludokumentide (nt bussipilet) esitamisel ning teiselt poolt SKA töökoormus nende menetlemisel. Kulu hüvitamine toimub inimese esitatud sõidukulude hüvitamise taotluse alusel. See võib osade teenusesaajate jaoks tähendada hüvitamisele kuuluva summa suurenemist võrreldes kuludokumendi esitamisega, kuid ebasoovitava mõjuna võib teistel teenusesaajatel hüvitatav summa pisut väheneda. Kuludokumentide menetlemine on SKA jaoks regulaarne tegevus, teenusesaajate jaoks sõltuvalt teenuse saamisest pigem ebaregulaarne. Kokkuvõttes on muudatusel väheoluline majanduslik mõju teenusesaajatele ja oluline mõju SKA töökoormusele. 4.1.4. Lisa 1 4.1.4.1. Grupiteenuste grupi suuruse nõude muutmine Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele 2022. aastal saadi sotsiaalse rehabilitatsiooni grupiteenuseid 4256 korral.6 Praktika on näidanud, et tekib juhtumeid, kus grupitöö on vähemalt kahe inimese osalusel vajalik, aga seda ei ole võimalik tasustada, kuna üks grupi liikmetest on puudu. Seega ei ole 3–12 isiku nõue praktikasse sobiv ning see asendatakse 2–12 isiku nõudega. Inimesed, kes jäid varem grupiteenusest vähemalt kolme liikme nõude tõttu ilma, hakkavad tulevikus grupiteenust saama. Seega on muudatusel positiivne mõju grupiteenuse vajajate teenuse kättesaadavusele ning seeläbi heaolule ja tervisele. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on grupiteenuste keskmist kasutust aastas (sõltuvalt teenusest 2022. aastal keskmiselt 3–32 tundi aastas7) arvestades väike. Samuti on muudatusel majanduslik mõju teenuseosutajate võimalusele grupiteenust pakkuda ja seeläbi rahastatud saada. Sotsiaalse rehabilitatsiooni grupiteenuseid osutas 2022. aastal 62 asutust.8 Kokkuvõttes on muudatusel oluline sotsiaalne mõju teenusesaajatele ja väheoluline majanduslik mõju teenuseosutajatele. 4.1.4.2. Tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenuse kirjelduse taastamine Sotsiaalne mõju Muudatusega taastatakse enne 01.01.2023 kehtinud määruse lisas olnud tegevusterapeudi teenuse kirjeldus. Tegevusterapeudi teenuse kirjeldusse lisatakse võrreldes kehtiva lisaga igapäevaelus vajalike oskuste õpetamise täiendamise juurde ka nende säilitamine. Muudatus mõjutab laiemalt kogu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma, kuid kitsamalt kõiki vastava 6 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. 7 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 8 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Esmaasutuse registreeritud aadressi järgi ehk kui asutus osutas teenuseid mitmes asukohas, on see arvestatud üks kord.  7 teenuse saajaid. 2022. aastal sai tegevusterapeudi teenust (sh nii individuaal- kui grupiteenus) 3638 inimest.9 Lisaks taastatakse loovterapeudi teenuse kirjeldus, eemaldades loovterapeudi teenuse kirjeldusest tegevusvõime säilitamise nõue. 2022. aastal sai loovterapeudi teenust (sh nii individuaal- kui grupiteenus) 3999 inimest.10 Muudatuse mõju avaldumise sagedus on teenuste keskmist kasutust aastas arvestades väike. Kokkuvõttes on muudatusel oluline sotsiaalne mõju teenusesaajatele. 4.1.4.3. Teenuse tunnihindade tõstmine 5% võrra Sotsiaalne mõju Teenuste hindade tõstmise mõju teenuste kättesaadavusele, kvaliteedile ja teenusesaajate iseseisva toimetuleku paranemisele on kaudne. Muudatus võimaldab teenuseosutajatel tõsta töötajate palkasid. Tänu palgakasvule on teenuseosutajatel eeldatavasti paremad võimalused spetsialiste tööle palgata ja tööl hoida, mis omakorda võimaldab teenust piisava kvaliteediga ja etteseatud piirmäärade tingimustes piisavas mahus pakkuda, parandades nii kaudselt ka teenusesaajate toimetulekut. 2022. aasta jooksul sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 10 688 inimest, mis moodustab rahvastikust väikese osa. 2022. aastal oli keskmine teenuse saamise maht kõigi teenuste ja sihtrühmade peale kokku 56,9 tundi11, mis tähendab, et ka mõju avaldumise sagedus on väike. Kokkuvõttes on muudatusel väheoluline sotsiaalne mõju teenusesaajatele. Mõju majandusele Muudatusega tõstetakse kõigi rehabilitatsiooniteenuste hindu, mis võimaldab teenuseosutajatel tõsta töötajate palkasid. See aitab kaasa töötajate toimetuleku paranemisele. Samuti võimaldab palgakasv lähemale jõuda teiste valdkondade sama ametikoha töötajate palgatasemele. SKA individuaalteenuste hinnad on läbi aastate jäänud alla Eesti Töötukassa ja Tervisekassa sarnaste teenuste hindadele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tunnihinna tõusu sisse on arvestatud ka IT-komponent, mis on vajalik selleks, et teenuseosutaja saaks infosüsteemis rehabilitatsiooniteenuse osutamist kajastada. Määra aluseks on infosüsteemide arendajaga läbi räägitud ühe kande sisestuskulu infosüsteemis 0,6 eurot (0,49 eurot + 22% km).12 Üks kanne on tavaliselt ühetunnisel teenusel, erinevus on arsti individuaalteenusel, kus on arvestatud, et teenuse pikkus on 30 minutit ja seega tehakse ühe tunni jooksul kaks kannet. IT-komponendi kulu arvestamine võimaldab teenuseosutajatel rehabilitatsiooniandmeid infosüsteemides kajastada ja vastavaid infosüsteeme üleval hoida ning anda teenusekorraldajale süsteemset andmelist ülevaadet teenuse osutamisest. Muudatus mõjutab kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajaid ja töötajaid pärast jõustumist regulaarselt. Kokkuvõttes on muudatusel oluline majanduslik mõju teenuseosutajatele ja töötajatele. Mõju riigivalitsemisele Hinnamuudatustega kaasneb SKA-le ühekordne SKAIS_AE arenduskulu ning mõjutatud on vähesel määral ka töötajate töökoormus. Kaasnevad kulud kaetakse SKA eelarvest. Hinnatõusuks planeeritud kulu kaetakse riigieelarvelistest vahenditest. Kokkuvõttes on hinnamuudatustel väheoluline riigivalitsemisega seotud mõju SKA töökoormusele ja riigieelarvele. 9 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. 11 Sotsiaalkindlustusamet, 2023. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 12 Sotsiaalkindlustusamet, 2023.  8 4.2. Määruse nr 69 muudatuste mõjud 4.2.1. Määruse § 2 punkt 6 Mõju majandusele Muudatusega ei pea teenuse saaja enam teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemisel märkima taotlusele kinnitust selle kohta, et ta ei ole töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või hõivatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega ega omanda põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust. SKA saab vastava info andmebaasidest ise ning kontrollib alati õigustatuse tuvastamiseks selle üle. Muudatuse tulemusel väheneb teenusesaajate halduskoormus ning taotluse täitmine muutub lihtsamaks. Kuivõrd taotlusi ei esitata regulaarselt, on mõju avaldumise sagedus väike. Kokkuvõttes aga on muudatusel oluline positiivne majanduslik mõju teenusesaajatele. 4.2.2. Määruse § 2 punkt 8 Mõju riigivalitsemisele ja majandusele Muudatusega peab teenuseosutajate koostatav sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani üldosa sisaldama ka andmeid rehabilitatsiooniplaani koostamise perioodi ja kehtivuse perioodi kohta. SKA sisestab rehabilitatsiooniplaani infosüsteemi ning juhul kui rehabilitatsiooniplaani koostamise perioodi ja kehtivuse perioodi ei ole plaanis välja toodud, tekib kuupäevade täpsustamisega seoses ebamõistlik ajakulu. Muudatus mõjutab SKA ja teenuseosutajate töökoormust. Kuivõrd rehabilitatsiooniplaanide koostamine on teenuseosutajate jaoks ja sisestamine SKA jaoks suhteliselt regulaarne tegevus, on mõju avaldumise sagedus keskmine. Tegemist on SKA ja teenuseosutajate jaoks olulise mõjuga. 4.3. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatustel on oluline positiivne mõju teenusesaajate halduskoormusele. 4.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse andmeid töödeldakse teenuse korraldamiseks sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS). Töödeldavate andmete täpsem loetelu on sätestatud sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 9 lõikes 8. Muudatustega vähendatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise taotlusele kantavate andmete hulka (arvelduskonto number), kuna see ei ole teenuse osutamiseks vajalik. Seega väheneb töödeldavate ja sealhulgas ka säilitatavate andmete maht. Lisaks ei küsita isikult andmeid saadud tööturuteenuste kohta, kuna neid andmeid saadakse päringupõhiselt töötukassa andmekogudest MISP 2 andmevahetusega. Kokkuvõttes on muudatuste andmekaitsealane mõju väike ja positiivne ning aitab kaasa andmete töötlemise minimaalsuse põhimõtte järgimisele. Seeläbi on teenuse saaja andmed paremini kaitstud teiste isikute poolt liigse isikuandmete töötlemise eest. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarve 2024. aastaks on 22 494 820 eurot, mis katab määruse rakendamisega seotud kulud 2024. aastal. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punkte 1, 2 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a, et tagada uute hindade rakendamine uue eelarveaasta algusest. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajatele (SKA lepingupartneritele). Kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.  MINISTRI MÄÄRUS 03.01.2024 nr 1 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusega seotud sotsiaalkaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 57, § 58, § 60 lõike 5, § 61 lõike 2, § 62 lõike 4 ning § 69 lõigete 6 ja 10 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku eest on 2695 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 16-aastaseks. (2) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse riigi poolt ülevõetava tasu maksimaalne suurus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest on 2695 eurot kalendriaastas kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil isik saab 19-aastaseks.“; 2) paragrahvi 4 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud õigustatud isiku kohta on 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 120,45 eurot ühes kalendriaastas. (2) Majutuskulude maksimaalne maksumus sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isiku kohta, kellel on psüühikahäire, on 24,09 eurot ühes ööpäevas ja 843,15 eurot ühes kalendriaastas.“; 3) paragrahvi 4 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Sõidukulude hüvitamiseks esitab isik Sotsiaalkindlustusametile taotluse.“; 4) paragrahvi 4 lõike 5 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Sotsiaalkindlustusamet otsustab sõidukulude hüvitamise või sellest keeldumise 20 tööpäeva jooksul taotluse ja rehabilitatsiooniteenuse osutajalt rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta isikupõhise üksikaruande saamise päevast arvates.“; 6) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine“; 2) paragrahvi 1 punktist 3 jäetakse välja sõnad „sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatava“; 3) paragrahvi 2 lõike 4 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „ja arvelduskonto number“; 4) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) märge, mil viisil ja mis aadressil soovitakse Sotsiaalkindlustusametilt dokumente ja teateid saada (e-postiga, e-postiga krüpteeritult, posti teel tähtkirjaga, posti teel lihtkirjaga, klienditeeninduses, Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalis, riigiportaali www.eesti.ee kaudu);“; 5) paragrahvi 2 lõike 4 punktis 6 asendatakse sõna „delikaatsete“ sõnaga „eriliigiliste“; 6) paragrahvi 2 lõike 4 punktid 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse sõnad „osutatavad teenused“ sõnadega „Sotsiaalkindlustusameti poolt rahastatavad teenused“; 8) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) rehabilitatsiooniplaani koostamise periood ja kehtivuse periood.“; 9) paragrahvi 3 lõike 11 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani D-osa ja tegevuskava alusel osutatud teenuse tulemuslikkuse põhjendatud hinnang peavad sisaldama järgmisi andmeid:“; 10) paragrahvi 3 lõike 11 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) hinnangu koostaja nimi, allkiri ja kuupäev.“; 11) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja koostab rehabilitatsiooniprogrammi, rehabilitatsiooniplaani või tegevuskava ja teenuse osutamise alusel rehabilitatsiooniteenust saanud isiku kohta teenuse osutamise andmestiku.“; 12) paragrahvi 5 lõike 4 punktist 4 jäetakse välja sõnad „sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kindlaksmääramisel koostatud“; 13) paragrahvi 5 lõike 4 punktid 5–8 sõnastatakse järgmiselt: „5) teenuse osutamise kuupäev; majutuse kasutamise kuupäev, kui teenuse saaja ja alla 16- aastase isiku saatja kasutasid teenuse saamise ajal majutust; sõidu kuupäev, kui teenuseosutaja sõidab teenust osutama õigustatud isiku igapäevaelu keskkonda ja taotleb sõidukulude hüvitamist (kood 3002); 6) teenuse kood ja nimetus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelule; majutusteenuse kood (ööpäevaringne majutus koodi 3001, ööpäevaringne majutus alla 16-aastase isiku saatjale koodi 4003) ja nimetus; sõidukulude hüvitamise kood (teenus 3002) ja nimetus; 7) teenuse maht tundides (1 tund = 60 minutit); 8) teenuse sisu kirjeldus: osutatud teenuse ülevaatlik kirjeldus - toimunud kohtumise formaat (v.a kontaktkohtumine teenuseosutaja tegevuskohas), kohtumise teema, võrgustiku- ja meeskonnatöös osalejad, millises valdkonnas ja keda nõustati/juhendati, sõlmitud kokkulepped, tehtud hindamised/teraapiad/tegevused/õpetused, vahehindamise tulemused ja muu vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 57 alusel kehtestatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelus kirjeldatud teenuste sisule. Kui teenuseosutaja osutab teenust õigustatud isiku igapäevaelu keskkonnas ning sõidule kuluv aeg arvestatakse teenuse osutamise aja hulka, siis märge, kui palju teenuse osutamise ajast kulus sõidule. Kui märgitakse sõidukulu hüvitamine (kood 3002), tuleb lisada lähtekoht, sihtkoht ja kilometraaž. Kui teenuse saaja / alla 16-aastase õigustatud isiku saatja kasutasid majutust, siis märge majutuse kohta;“; 14) paragrahvi 5 lõike 4 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 5 lõike 7 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Teenuseosutaja esitab pärast teenuse osutamise lõpetamist Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniplaani D-osa või tulemuslikkuse hinnangu hiljemalt koos viimase isikupõhise üksikaruandega.“; 16) paragrahvi 6 lõiked 11 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sotsiaalse rehabilitatsiooni vajaduse hindamise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni planeerimise teenuse osutamisel esitab teenuseosutaja hiljemalt koos isikupõhise üksikaruandega Sotsiaalkindlustusametile isikule koostatud sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani. Kui teenuse osutamise käigus on sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani või rehabilitatsiooniprogrammi muudetud, esitatakse hiljemalt koos isikupõhise üksikaruandega Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalse rehabilitatsiooni plaani või rehabilitatsiooniprogrammi muudetud tegevuskava. (2) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja võtab teenuse saajalt või tema seaduslikult esindajalt hiljemalt enne viimase isikupõhise üksikaruande esitamist kinnituse osutatud teenuste kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“. § 3. Määruse rakendamine Paragrahvi 1 punkte 1, 2 ja 6 rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Nele Labi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisa Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinnad  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinnad ÜLDPÕHIMÕTTED TEENUSE OSUTAMISEL (välja arvatud teenus koodiga 1001) • Enne teenuse osutamist isiku seisundi hindamine on osa teenusest. • Teenus sisaldab abivahendite vajaduse hindamist, sobiva abivahendi soovitamist ja kasutama õpetamist (võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas), vajaduse korral (kui puuduvad spetsiifilised teadmised või õigus abivahendit määrata) vajaliku abivahendi määramiseks teise spetsialisti poole pöördumise soovitamist. • Spetsialist on kohustatud soovitama isikul pöörduda teise spetsialisti poole, kui ta näeb selleks vajadust, põhjendades soovituses pöördumise vajadust. • Spetsialist peab oskama hinnata oma töö potentsiaalset efektiivsust ning vajaduse korral tegema ettepaneku muudatuseks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamises või lõpetamiseks, kui on selge, et inimene sellest abi ei saa või tal puudub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus. • Võrgustikutöö võib toimuda nii lähivõrgustikuga (pereliikmed, sõbrad, naabrid jt) kui ka formaalse võrgustikuga (kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt). Võrgustikutöö ei eelda võrgustikuliikmega kontaktkohtumist, seda võib teha ka virtuaalselt või telefoni teel. Formaalse võrgustiku puhul on lisaks võimalik suhelda e-kirja teel. Võrgustikutöös osalejaid ja võrgustikutöö sisu kirjeldatakse andmestikus. Kui teenuse saaja võrgustikutöös ei osale, peab teenuse osutaja teenuse saajat / seaduslikku esindajat tehtavast võrgustikutööst teavitama. • Meeskonnatöö on põhjendatud vajaduse korral ja kokkuleppel teenuse saajaga / seadusliku esindajaga kahe või enama sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskonna spetsialisti osalemine kliendijuhtumiga seonduval nõupidamisel. Sotsiaalse rehabilitatsiooni meeskonna töös osalejaid ja meeskonnatöö sisu kirjeldatakse andmestikus. • Teenuse hinna sisse on arvestatud: 1) teenuse osutamisega seotud eel- ja järeltöö (sh dokumenteerimine); 2) sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi vahe- ja lõpphindamised (kui seda tehakse kliendi kohaloluta); 3) üldise teabe andmine sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessis osalemise kohta (nt informeerimine teenusest, teenusele registreerimine, dokumentide, sh andmestike edastamine ja allkirjastamine jms). • Kõik teenusega kaasnevad kulud (personal, inventar, üldkulud) sisalduvad teenuse hinnas. TEENUSE LIIK Individuaalteenus – teenus rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isikule. Grupiteenus – sarnase tegevusvõime või kogemusega isikute nõustamine grupis. Grupis on minimaalselt kaks ja maksimaalselt 12 isikut. Grupi võib moodustada ühe või mitme teenust saama õigustatud isiku mitteformaalse võrgustiku liikmetest. Sellisel juhul ei ole teenust saama õigustatud isiku kohalolek kohustuslik.  TEENUSTE KIRJELDUS Teenuse nimetus Teenuse kirjeldus Teenuse liik Teenuse Teenuse Kuni määruse Kuni määruse § Kuni määruse Kuni määruse Kood tunnihind § 3 lõikes 1 3 lõikes 2 § 3 lõikes 3 § 3 lõikes 4 sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud maksimaalse maksimaalse maksimaalse maksimaalse maksumuseni maksumuseni maksumuseni maksumuseni Rehabilitatsiooni Tegevusvõime, 1001 75,52 378,4 378,4 378,4 378,4 vajaduse osalusvõime, hindamine ja kõrvalabi ja rehabilitatsiooni abivahendite planeerimine vajaduse ning sotsiaalse ja füüsilise keskkonna ressursside hindamine, hinnangu koostamine koostöös isiku ja/või isiku esindajaga, vajaduse korral motiveerimine rehabilitatsiooniprot sessis osalemiseks. Vajaduse korral hindamine isiku tegevuskeskkonna s (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum).  Hindamise ja hindamistulemuste ja/või planeeritavate tegevuste fikseerimine rehabilitatsioonipla ani või -programmi tegevuskavas. Füsioterapeudi Isiku motoorse Individuaal- 2001 31,40 392,5 392,5 196,25 196,25 teenus sooritusvõime ja teenus tegevuskeskkonna (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum) hindamine ning tegevuskeskkonna kohanduste soovitamine (võimaluse korral elluviimine). Individuaalsete liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate, soodustavate ja/või säilitavate füsioterapeutiliste programmide koostamine ja rakendamine (ei sisalda passiivseid tegevusi) eesmärgiga anda inimesele teadmised ja harjutused, mida iseseisvalt sooritada oma toimetuleku säilitamiseks või parendamiseks, ning tegevuse tulemuslikkuse hindamine koostöös isikuga. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine, sealhulgas ergonoomilise abistamise võtete õpetamine lähivõrgustiku liikmetele isiku abistamiseks tema tegevuskeskkonnas. Grupiteenus 2002 11,56 Tegevusterapeudi Igapäevaelus vajalike oskuste Individuaal- 2003 31,64 teenus õpetamine, täiendamine ja teenus säilitamine, sealhulgas Grupiteenus 2016 12,20 vajaduse korral isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, vaba aeg, avalik ruum). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine, võimaluse korral isiku tegevuskeskkonnas. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine keskkonnakohanduste tegemisel. Sotsiaaltöötaja Nõustamine (informeerimine, Individuaal- 2004 29,92 teenus juhendamine, võimestamine, teenus motiveerimine) ja teenuste koordineerimine sotsiaalsete Grupiteenus 2006 10,68 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks, et toetada/soodustada isiku edaspidist funktsioneerimist, tegevus- ja osalusvõimet. Isiku lähivõrgustiku aktiveerimine, kogukonna ressursside vahendamine, avalike teenuste osutajate ja teiste formaalse võrgustiku liikmete (tööandjad, haridustöötajad, töötukassa juhtumikorraldajad) nõustamine, et toetada isikut  rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Eripedagoogi Kognitiivsete, Individuaal- 2007 30,60 teenus kommunikatsiooni-, teenus sotsiaalsete, õpi- ja muude Grupiteenus 2009 11,28 oskuste arendamine eripedagoogiliste võtetega. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi kasutamine, marsruutide õpetamine jm), punktkirja õpetamine, igapäevatoimingute õpetamine, kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine. Logopeedi teenus Kõne-eelse Individuaal- 2013 31,92 kommunikatsiooni teenus arendamine. Verbaalse Grupiteenus 2015 11,76 (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete nõustamine kommunikatsioonioskuste arengut või taastamist toetava keskkonna kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega kaasnevate probleemide korral. Loovterapeudi Loovus- ja kunstipõhiste Individuaal- 2019 30,92 teenus meetodite ja tehnikate teenus rakendamine tegevusvõime Grupiteenus 2021 10,68 arendamiseks isiku terviseseisundist lähtuvalt psühhoteraapilisel, funktsionaalsel ja rekreatiivsel tasandil. Isiku ja tema võrgustikuliikmete nõustamine loovtegevuste rakendamiseks isiku tegevuskeskkonnas. Psühholoogi Isiku nõustamine Individuaal- 2010 31,48 teenus terviseolukorrast, isiksusest teenus  ja suhetest tingitud Grupiteenus 2012 11,60 probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Isiku psühholoogiliste probleemide, seisundi ja tegevusvõime hindamine. Isiku potentsiaali ja valmisoleku arendamine eakohasteks tegevusteks, töötamiseks, õppimiseks ja iseseisvaks elamiseks. Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Kogemusnõustaja Nõustamine sarnase puude, Individuaal- 2022 21,88 teenus terviseolukorra, kogemuse või teenus erivajadusega inimese poolt, Grupiteenus 2024 8,44 kes on saanud vastava ettevalmistuse. Teadmiste ja kogemuste vahetamine ning emotsionaalse, sotsiaalse ja/või praktilise toe pakkumine. Õe teenus Tervise ja enese eest Individuaal- 2025 31,32 hoolitsemisest teavitamine, teenus nõustamine, Grupiteenus 2027 11,56 haigusteadlikkuse hindamine, haiguse ja sümptomitega toimetuleku õpetamine, riskikäitumise juhtimine, isiku lähivõrgustiku nõustamine isiku või tema esindaja  juuresolekul/loal terviseprobleemidega toimetulekuks ja toetamiseks. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete nõustamine ja motiveerimine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel. Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda täiendavatele uuringutele saatmist, raviprotseduuride tegemist ega retsepti väljastamist. Arsti teenus Isiku terviseolukorra Individuaal- 2028 47,20 hindamine ja terviseolukorrast teenus lähtuv nõustamine rehabilitatsiooniprotsessi vältel. Rehabilitatsioonispetsialistide nõustamine valitud meetmete ja sekkumiste rakendamisel (sobivate ja mittesobivate sekkumiste kindlakstegemine, lähtudes terviseolukorrast). Võrgustikuliikmete (sh pere) nõustamine, et toetada isikut rehabilitatsiooni eesmärkide saavutamisel (arst informeerib isikut ja tema võrgustikuliikmeid isiku terviseolukorrast rehabilitatsiooniprotsessi vältel, sh tulenevalt rehabilitatsiooni tulemustest ja mõjust terviseolukorrale). Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. Teenus ei sisalda arstliku raviplaani koostamist, diagnoosi määramist, raviprotseduuride tegemist, retsepti väljastamist, eriarsti vastuvõtule ega täiendavatele uuringutele suunamist.